1938. asutati Eesti Teaduste Akadeemia, mille tegevusaeg jäi üsna lühikeseks. Osad Eesti teadlased omandasid maailmanime, näiteks E. Öpik ja Paul Kogerman. Põhiline tähelepanu pöörati rahvusteadustele, suurimate saavutusteni jõuti eesti keele, ajaloo, geograafia ja botaanika uurimisel. Tegeleti palju eesti keele korrastamisega ja uurimisega. 1932-1927 valmis ''Eesti Entsüklopeedia'' Kirjandus 1917. aastal ilmus areenile ''Siuru''. 1920. a esimesel poolel domineeris poeesia, eelistatuim kirjandusvool oli uusromantism, kuid kümnendi keskel uusromantism asendus uusrealismiga, esikohale tõusis proosa. 1930. aastatel läks realism üle psühholoogiliseks realismiks, suure populaarsuse saavutas ajalooline romaan. Lisaks sündis uus rühmitus ''Arbujad''. Kujutav kunst Valitses kirev pilt lahti öeldi uusromantismist, kuid kindlat suunda ei tekkinud. Esines impressionismi, ekspressionismi, kubismi, konstruktivismi. Tegutsemist jätkasid A. Laikmaa, K.Raud, K
Vastupidi tugevatele, intensiivsetele värvidele eelistatakse impressionismis peeni nüansse, värvivarjundeid ning valguse ja varju mängu. Kirjanduses avaldus impressionistlik tunnetus sümbolismina – eelkõige prantsuse luuletajate Baudelaire’i, Verlaine’i ja Mallarme loomingus. Muusikasse jõudis impressionism esimest korda 1890-ndatel. Impressionistlik muusika pööras erilist tähelepanu just instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Nii nagu maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peentele nüanssidele, detailirohkuse ja sillerdava koloriidi. Impressionismi on nimetatud uue muusika kevadeks ja kõige positiivsemaks klassikalise muusikastiiliks 20. sajandil. Impressionism tähendabki minu jaoks justkui tõusvat päikest, kevadet ja usku tulevikku. Impressionistlik muusika tekitab minus heaolutunnet ja tasakaalustatust
Images, Le martyre de St. Sébastien, Jeux. Kammermuusika: Keelpillikvartett g-moll, Syrinx, Sonate pour violoncelle et piano, Sonate pour flûte, alto et harpe, Sonate pour violon et piano. "Fauni pärastlõuna" Teost peetakse üheks Debussy õnnestunuimaks ja ka mängitavaimaks. Esimeseks impressionistlikuks on Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". See teos oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud. Prantsuse luuletaja Stéphane Mallarmé ütlus poeesia kohta on lähedane sellele, mida helilooja muusikas taotles: "Nimetada asju nimepidi tähendab hävitada kolmveerand luulest saadavast naudingust, mis seisneb asja järkjärgulises aimamises." Debussy "Pelléas ja Mélisande" See valmis pärast Debussy pikki muusikalis-dramaturgilisi otsinguid. Sõnateatrile omaselt koosneb ka peaaegu kogu Debussy "Pelléas ja Mélisande" dialoogidest. Paljud muusikaajaloolased peavad seda esimeseks nüüdisooperiks. Debussy ooperi
Hannibali orjatar. Ariana Rodionovna mäletas hästi oma julma härrat ning võis isiklike muljete põhjal, mis talle olid jäänud selle ebatavalisest välimusest ja ohjeldamatust iseloomust, palju jutustada "tsaari moorlasest". (Hannibalide suguvõsa oli etioopia päritolu ja sellest ka "moorlase" välimus.) 1801 aastal Paul I ajastu lõppemine kuulutas ette hirmuajastu lõppu ja vene kirjanduse uuestisündi. Puskinid pöördusid tagasi armsaks saanud poeesia juurde ja Sergei Lvovitsi pool hakati korraldama kirjandusõhtuid. Väikest Aleksandrit viis jalutama linna tema hoidja Nikita Timofejevits Kozlov. Ta jääb poeedi kaaslaseks kogu eluteel ja isegi jäädvustatakse Puskini ladusates värssides. Jalutuskäikudel mööda linna püüdis Nikita lapses arendada kunstimeelt. Ta pööras tähelepanu Moskva maastikulisele ja arhitektuurilisele ilule, mida poeet hiljem korduvalt ülistas kuulsates värssides.
arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samadhi, paali k samatha) kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt (EEG andmetel) erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist. Erinevad traditsioonid ja koolkonnad loendavad paljusid samadhi astmeid. Buddha olevat
Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele. Aeg oli muutunud, puhkenud Eesti Vabadussõda. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru oli jätkanud Noor-Eesti traditsioone, liikudessümbolismi suunas. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile. 1920. aastate esimesel poolel domineeris poeesia proosa üle ning eelistatuimaks kirjandusvooluks jäi endiselt uusromantism. Proosaloomingus olid esikohal lühivormid, peamiselt novellid. Sellel alal saavutasid suurima meisterlikkuse Friedebert Tuglas ja August Gailit. Romaanidest võib sel perioodil nimetada Anton Hansen Tammsaare ,, Kõrboja peremeest" ja Mait Metsanurga ,, taavet Soovere elu ja surma". Kümnendi keskel leidis senises kirjanduselus aset murrang: uusromantism asendus uusrealismiga.
järeldusõpetuse e. süllogistika. Aristoteles arvas, et kõneoskust on vaja eelkõige selleks, et inimene saaks ennast kaitsta ja õiglust võidule aidata. Aristoteles ja poeetika Deskriptiivne poeetika - kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused Immanentne poeetika Aristotelese Osaliselt säilinud käsitlus “Luulekunstist” on ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Teos on tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid teistele asjakohastele teostele. Tekst kuulus ilmselt suuremasse tekstide kogumisse, millest aga enamus on kaotsi läinud. Viidatakse nt alliktekstidele, mida ei ole säilinud
1. Vana-Kreeka ürgjumalused Hemera-päev Aither-õhk Oroi-mäed Gaiast sündis Uranos, kes sai võimule. Kaosest sündis Gaia. 2. Olümpia jumalad 12 jumalat. Peajumal Zeus, kes oli peajumal. Hera-Zeusi naine ja õde. Abielu kaitsja. Poseidon-merede valitseja Hades Zeusi ja Poseidoni vend, surnuteriigi valitseja. Athena-Zeusi tütar, kes hüppas välja tema peast. Apollon-Zeusi poeg. Poeesia ja lüürika. Artemis-Apolloni kaksiküde Aphrodite-armastusejumalanna ja ilu jumalanna. Hermes Zeusi käskjalg. Ares-sõjajumal. Hephaistos-Tulejumal Hestia-Zeusi õde. Kodukolde jumalanna. 3. Muusad Ilma muusadeta ei toimunud ühtegi pidu. See keda muusa õnnistas, sai temast luuletaja või valitseja. Muusa-kunstide, teadmiste jumalanna. Muusa-inspiratsiooni allikas. Orhpeios oli kuulasm järeltulija. Muusad oli Apolloni lummuses. 4. Heeros Heeros olid kangelased. Nt Herkales.
Wilhelm Dilthey, Hermeneutika tekkimine Dilthey kirjutis käsitleb hermeneutikat kui kirjalike mälestiste tõlgitsemise oskusõpetust ja arutleb inimolemasolu suurte vormide – kunsti, eriti poeesia teadusliku tunnetamise võimaluste üle. Dilthey järgi on selleks vajalik loojate mõistmine, mida ta kirjeldab kui meeleliselt antud, tema sõnul inimese eluväljendustest lähtuvatele märkidele tuginevat teose autori ja tema mõtete ning tunnete mõistmist. Siit edasi liigub ta arutledes läbi meeltega tajutavate erinevate kunstiliikide ja eelkõige kujutava kunsti tõlgitsuste edasi kitsamale rajale ehk kirjalikult säilinu mõistmise ja tõlgitsemise juurde.
-igapäevane -seotud rituaalidega Jaguneb kaheks: -Missaordinaarium ehk kohustuslikud igal missal -Missaproprium ehk lisatakse vastavalt kirikukalendri päeval Ordinaariumi osad: Kyrie (palvelaul) Gloria (ülistuslaul) Credo (usutunnistus) Sanctus /Benedictus Agnus Dei (palvelaul) Noodikirja kujunemine -8.saj-9.saj Frangi riigi lõhenemise tõttu -Neuma ehk viibe -Noodijooned Guido Arezzost: -tegi joonte süsteemi -Algselt kasutati 4-ja noodijoont Ilmalik muusika ja rüütli poeesia -Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud -12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) -Kiriku hümnide periood -Kangelaslaulud, esitajad olid zonglöörid -Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks Rüütlililaul -Alguse sai 11.saj -Araabi kultuuri mõjutused -Muusika ja luuletekst lahutamatu -Idealiseerisid vaprust ja teisi mehelikke ideaale ja armastuse teema -Segunes kirikumuusikaga
Milleks meile luule? Juba vanad Egiptlased pidasid raamatukogusid oma hingeapteegiks. Sõnaline väljendusrikkus, hinge avarus ja sõna jõud, ehk see mis sõna taga, loob luule ainulaadsuse, kandvuse ja tekitab kooskõla mõistmisvõimelises lugejas. Öelda lihtsalt ja tabavalt harjumuspärase kohta, on enam väärt kui mistahes juurdumata uuendamise katse. Milleks meile on ikkagi tänapäeval luulet vaja? Lugesin internetist veebileheküljelt terviseleht. ee, et poeesiat on palju analüüsitud, kuidas luule mõjub meie psüühikale. Kliinilised tähelepanekud näitavad, et mida tugevam on stress, seda suurem on inimesel vajadus välja reageerida oma tuliseid tundeid ja ärevaid rõhuvaid mõtteid. Heaks emotsioonide rahustamiseks on luule. Luuleteraapia aitab inimestel arendada elufilosoofiat, tugevdada lootustunnet ja kergemini suhelda. Olen idioot, kes ei saa tänapäeva luules...
koosseisu suurus 3-6 mängijat. Suurte liturgiliste draamade ettekandel on koos lisajõududega Hortuse projektides osalejaid kuni 80. Lühiülevaade Hortus Musicuse käesolevatest programmidest: · Keskaja muusika Euroopa kirjapandud muusika lätetel Gregooriuse koraal, orgaanumid, hümnid, motetid ja teised varajase polüfoonia vormid tundmatute heliloojate 9.-14. sajandi käsikirjadest. · Saltarello ja ballaad Trubaduuride ja truveeride peen ilmalik poeesia ja muusika - ballaad, aube, sanssoon ja virelai. Tulised tantsud 12.-13. sajandi Itaaliast ja Prantsusmaalt. Adam de la Halle, Guillaume de Vinier ja tundmatud meistrid. · Carmina Burana Filosoofilised ja moraliseerivad laulud 14. sajandi Benediktbeurni kloostri käsikirjadest vaheldumisi pikkade, meditatiivsete tantsudega Itaaliast - istampittadega. · Heroodese Mäng 14 sajandi liturgiline draama suurele koosseisule. Kaastegevad on koorid solistid, tantsijad ja
jaanuar1788 London 19. aprill 1824Mesolóngi, Kreeka)on maailmakirjanduses revolutsiooniliseromantismirajaja. Kuigi sünnilt aristokraat,vihkasByrontüranniat;loovutadeskoduja isamaa, pühendadesta omaelu poeesiaja vabaduseteenimisele.Ta oli admiral John Byroni poegja matemaatikAda Lovelace`iisa. Ta sai tuntuksmitteainultoma luuletustegavaid ka ekstsentriliseeluviisi, armuafääride,võlgadeja intsestisüüdistustetõttu. Kogu omatormiliseelu kesteljäi ta truuks poeedi kutsumusele; poeesia pakkus talle vaimustust ja rahuldust. Belinski, keskõrgelthindasByroni teoseid,kirjutastemakohta:"Byronkirjutas Euroopajaoks;seesubjektiivnevaim,mis oli nii võimasja sügav,seeisiksus, mis oli nii kolossaalne(mahukas),uhkeja murdumatu,ei püüdnudmitteniivõrd omaaegsetinimkondaja kujutada,kuivõrd niihästi minevikukui oleviku, möödunudkui käesolevaaja üle kohutmõista." ELUK ÄIK: GeorgeByronkasvasülesAberdeenis,kus tedakasvatassoti Gighti aadlisuguvõsastpärit emaCatherineGordon
aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. Meditatsiooni abil saavutatava teadvusseisundi (sanskriti k samadhi, paali k samatha) kohta on palju selgitusi ja kirjeldusi. Uuringute kohaselt (EEG andmetel) erineb see nii ärkvelolekuteadvusest kui ka unenägemise ja sügava une ajal esinevast teadvusseisundist. Erinevad traditsioonid ja koolkonnad loendavad paljusid samadhi astmeid. Buddha olevat näiteks tõusnud kaheksandale
· Autori hingeseisundid - igatsus, unelmad, üksindus, igavus, iroonia, viha ja armastus Surm · 1864 reisib B. Brüsselisse lootuses avaldada seal kogutud teosed ja pidada loenguid kunstist ja kirjandusest. · Ta jääb Belgiasse kuni 1866, kuigi vihkab seda maad ja on psüühiliselt kurnatud, kardab vaimuhaigust · Märtsis 1866 saab ta rabanduse, järgneb halvatus · Ema viib ta Pariisi, kus ta aasta pärast 46-aastasena sureb. Luulet iseloomustab · Poeesia ei õpeta, ei kanna poliitilist ideed, kunsti mõte on kunstis, ülimas ilus · ideaalide kättesaamatus, surma, kaduvuse ja kurjuse kohalolek kõiges · vatuolu - maine elu ahvatleb ja paelub, samas tõukab eemale · Esteetilise ja naturalistliku ühendamine, "elu õite" roiskumine, lagunemine surmas Luule teemad · Tõi luulesse Pariisi linnamiljöö, seni mitte- poeetilise aine · Inetus ja õudus, spleen, lootusetus, pessimism, võõrandumine
oraakel, tähtsaim Apolloni pühamu. Apolloni ümber kogunenud muusad sümboliseerisid Euroopa varauusaja kunstnikele luuletajatele, maalikunstnikele ja muusikutele nende loomingut, millega nad tahtsid tõusta antiikkunsti kõrgusele. Sellest ajast saadik tähendab muusade poole pöördumine, et kunstniku meelest kannatab tema teos välja võrdluse antiikaja kunstiga. Tänaseni kutsuvad luuletajad appi muusasid. Ja õigusega, sest muusade müüt viib meid tagasi poeesia ajalooliste lätete juurde Legendid muusadest on sageli seotud Traakiaga, kus asuvad muuhulgas Pieros ja Olümpos. Vanad kreelased pidasid traaklasi kõige musikaalsemaks rahvaks maailmas. Muusad olid nagu kariididki Apolloni saatjad, keda selle järgi Musageteseks ehk muusade juhiks kutsuti. Apollon oli tõejumal, kuid muusad, nagu nad Hesiodose sõnul olevat talle kinnitanud, mõistavad ka nii valetajad, et see tõena tundub. Pindarose sõnul oskasid nad
läbi ja ilma Temata ei ole tekkinud midagi. Mis on tekkinud Tema kaudu, oli elu, ja elu oli inimeste valgus." See, mis on alguses, annab sisemise tähenduse kõigele järgnevale. Küsimus ei ole mitte ajalises mõttes, vaid olulisuses. Ehkki võib see teooria tunduda muinasjutuliselt ilusana on see minu jaoks ebapiisav. 20. sajandil ei kasutata maailma tekkimisest ja elu mõttest rääkimisel enam ammu mütoloogiliselt kõlavat piiblikeelt. Müütide, muistendite ja lugulaulude poeesia asemele on tulnud teoreemid ja valemid, kõrgem matemaatika ning tuumafüüsika. Teaduses tegeleb universumi algusega kosmoloogia, mis põhineb astronoomilistel vaatlustel ning füüsika seadustel. Üldtunnustatud teaduslik teooria kõige oleva alguseks on paariteist miljardi aasta eest toimunud Suur Pauk. Teooria on, et universum hakkas kujuteldamatult suurest tihedusest plahvatuslikult paisuma, mille tagajärjel tekkis tänapäeval meile tuttav aeg, ruum ja mateeria. See on muidugi
Salvador Dalí Aleksei Zimin 9a Õpetaja: Alina Deretsinskaja Elulugu Dalí sündis Prantsuse piiri lähedal asuvas Figueresi linnas. Tema isa, Salvador Dalí i Cusí, oli advokaat ja notar, kelle rangele kasvatusstiilile vastandus tema naine Felipa Domenech Ferrés. Just Dalí ema oli see, kes poja kunstikatsetusi julgustas. Dalí oli peres teine laps, kuid tema samuti Salvadori nime kandnud vend suri enne Dalí sündi. Kolm aastat noorem õde Ana María kirjutas aga 1949. aastal oma vennast raamatu. Madrid ja Pariis 1922 . aastal kolis Dalí Madridi ja asus õppima kaunite kunstide koolis nimega Academia de San Fernando. Madridis sõbrunes ta teiste hulgas ka Pepín Bello, Luis Buñueli ja Federico García Lorcaga. Dalí teadmised pärinesid ajaleheartiklitest. Dalí eksperimenteeris ka dadaismiga ning see kunstivool mõjutas ta loomingut kogu elu. 1926. aastal külastas Dalí esmakordselt Pariisi ning kohtus Pablo Picassoga, keda ta jumald...
Islami arhitektuur Domineeriv roll islami kunstis. Kõikjal, kus muhamedlus kanda kinnitas, kerkisid moseed (pühakojad), medresed (islamiusuliste nooremeeste koolid) jm Koraanikoolid Valdava osa muslimite haridus piirus seal omandatuga, hariduse aluseks oli Koraan. Medresed Moseede juures tegutsevad islami keskõppeasutused ja ülikoolid. Kuus tõelist islami teadust: jumalasõna, õigusteadus, grammatika, ametlike dokumentide koostamine, poeesia ja ajalugu. Islaami kultuuri õitseng 8. kuni 12. sajand Muslimi viis kohustust: 1) Tunnistada Allahit kui ainujumalat ja Muhamedi kui tema prohvetit; 2) pelavetada viis korda päevas; 3) annetada vaestele; 4) paastuda ramadaani ajal (islami kuukalendri 9. kuul); 5)teha vähemalt kord elus palverännak Mekasse. Teatud erandeid peet lubatavaks. Islami kunstis ei kujutata loomi ega inimesi. Paavst valitakse kardinalide hulgast. Kardinaliks saab inimene kes on olnud peapiiskop. 16
Filosoofilise idealismi rajaja Sissejuhatus Platon on maailma kultuuriajaloo suurkuju. Ta elas VanaKreeka ühiskonnas, aga filosoofina, õpetlasena ja kirjanikuna kultuuritegelasena kuulub ta kogu inimkonnale. Ta on üks inimkonna õpetajatest. Poleks tema töid, mõistaksime halvemini mitte üksnes vanu kreeklasi ja seda, mida nad andsid maailmale, vaid ka iseendid, mõistaksime halvemini, mis on filosoofia, teadus, kunst, poeesia, inspiratsioon, mis on inimene, milles on inimese otsingute ja leidmiste raskused ning milles peitub nende otsingute ja leidmiste ahvatlusjõud. Elulugu Pärit Ateena aristokraatide perekonnast Sünninimeks vanaisa järgi Aristokles Nimi "Platon" pärineb maadlustreenerilt laia lauba või õlgade pärast Nooruses omistas korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas Enne filosoofiaga tegelema asumist tegeles atleetikaga ning esines isegi Isthmose
üliõpilaste rahutuste ajal Sorbonne’i seinale. Kui Puškinil oli ämm, Lermontovil vanaema ja Jesseninil õde, siis Jaromilil oli ema: poega jumaldav naine, kellele Kundera näib omistavat Jaromili isiksuse rikkumise süü. Jaromilist saab kommunistlike ideaalidega lollpea, nartsissistlik memmepoeg ja lõpuks romantilise kunstnikumüüdi üle rafineeritult ja salakavalalt, luues ka ise ühe pealtnäha vormi sobiva tegelase ja jagades kaunikõlalisi tsitaate poeesia olemusest. Teose parim külg ongi autori kohati kuiv ja kohati lopsakas iroonia teema ja tegelaste suhtes, mis väljendub detaile rõhutavas kirjeldusviisis ja pakub nii õõva kui ka liiga oma aja lapsed ja jäävad vähemalt nooremale lugejale mõistetamatuks. Selleks oleks vaja rohkem konteksti, ent teos (stiililistel põhjustel) seda ei anna. Nii jääbki „Elu on mujal” 21. sajandil, kus noorte mässamine pole enam eriti moes ja ka poeet pole oluline
26 ooperit, kantaatid, hümnid, laulud ja vaimulik muusika. 16. Kaks teatritüüpi: õukonna- ja linnateater. Õukonnateatrit finantseeris õukond ja publikuks õukondlased. 18.saj lõpus levis linnateater. Publikuks keskklass. Teatrit finantseeris linn. Segatrupid- paar head lauljat, ülejäänud laulvad näitlejad. Linnateater mitmežanriline: sõnateater, ooprid, operetid, balletid. 17. Wagneri reform seisnes muusika, tantsu, draama, poeesia sünteesis. Keskendus draama arendamisele. Loobus avamängust. Püüdles lõputu meloodia poole. Leitmotiivid. 18. Wagner: Edu tagasid uuendused, mis tulid reformiga. 11 ooperit ja mõningad orkestriteosed, oratoorium. 1. „Lendav Hollandlane” 2. „Tannhäuser” 3. „Lohengrin” 4. „Valküürid” 5. „Tristan ja Isolde” 19. „Fantastiline sümfoonia” Hector Berlioz Kired ,ball, teekond tapalavale, stseen väljakul ja öine nägemus nõiasabatil.
Richard Wagner: Saksa, sündis Leipzigis. Varajane huvi kirjanduse ja teatri vastu, proovis näidendeid kirjutada. Õppis muusikat Leipzigi ülikoolis, loomingus Beethoveni,Mozarti,Weberi mõjud. Kirjutas esimese ooperi ja libreto ning ooper kujunes tema loomingus juhtivaks. Töötas koormeistrina Würtzburgis, muusikadirektorina Magdeburgis, 2 a kapellmeistrina Riias,kus dirigeeris oopereid ja sümfooniakontserte. Veetis aega Londonis,Pariisis,Berliinis. Töötas Dresdeni ooperiteatri kapellmeistrina, põgenes Liszti abiga Zürichisse,kus elas 10 a. avaldas seal esseesid. Unistas ideaalsest ooperimajast ja 1876 avati spets.tema ooperite esitamiseks Festspielhaus. Pärast surma orgunnis naine festivale. Oli suurim ooperireformaator-muusika,tantsu,draama,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev välj...
Egiptuse muusika: · Pidulik, väärikas, Araabia mõjutused, templirituaalid. Sistrum Isise pill, käristi. Lauto 2-keelne pill. · Aasta mõjutustel tuli trompet ja Aulos salmei, oboe esivanem. · Süürias eelistati lärmakat muusikat, löökpille · Babüloonias tähtis muusikateooria, avastati intervallid. Intervall muusikalise heli helikõrguste vahe · Muusika oli meelelahutusliku iseloomuga Vana-Kreeka: · Mesopotaamia mõjud kultuurile (muusika, poeesia, tants) Musiké muusade kunst, lauldes ettekantud luule (kreeklaste jaoks jumaliku tähtsusega). Muusikud ja poeedid jumala andega prohvetid Harmoonia helide järgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel. Rütm - liikumise kord. Apollon valguse ja tõe jumal, muusade juht, lüüraga. Muusa lüüra, kitara, laul piaan. Apollonlik korrastatult harmooniline, mõistuslik. Amphion - lüüramängu mõjul tõusid kivid Teeba linna müürideks.
tähendus selgub alles lausest. Jutustus on proosazanr, mida iseloomustavad kindlapiiriline süzeeliin, rahulik kulg ja vaba vorm. Tegelasi ja sündmusi võib olla palju. Kuuldemäng on raadio kaudu esitamiseks mõeldud draamateos, mis rajaneb peamiselt sõnal. Kirjeldusi nii otsesetid kui kaudseid, kasutab kirjanik miljöö loomisel, tegelaste elukeskkonna, ümbruse kujutamisel, tervikmulje tekitamiseks. Lauluparoodia on luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend Luule e poeesia on värss e seotud kõne. Oma lüürilise sisu ja rütmika poolest kuuluvad siia ka vaba värss ja proosaluuletus. Luule jaguneb temaatiliselt mõtte-, kodu-, loodus-, armastus-, tundeluuleks jm. Viimased kuuluvad lüürilise luule alla. Lõppriimiline rahvalaul tekkis 18.saj. ja seda eristab regilaulust sõnade riimumune värsside lõpus Memuaristika alla kuuluvad maöestuseteosed, milles autor meenutab oma elu, ümbruskonda, kaasinimesi, mitmesuguseid sündmusi jne enda vaatepunktist.
aluseks on taani rahvaballaad. Noore Friedrich SCHILLERi oli Rousseau’ isiksus ja loodusfilosoofia. Oodis „Rõõmule” (1785) näitab ta elujaatust ja õilsaid ideaale. Kõrged ideaalid saatsid kogu Schilleri luuleloomingut. Eraldi äramärkimist väärib tema ballaadilooming – tugeva humanistliku paatosega värssjutustused (nt „Kinnas”). Goethe ja Schilleri lüürika võimsalt aluselt hakkas arenema kogu uuemate aegade saksa poeesia. Allikad: J. Talvet „Maailmakirjandus 1” „Võõrsõnade leksikon”
1. Mis kloostri ruumides asub meie kool? Püha Mihkli naistsistertslaste nunnaklooster. Millal klooster asutati? 1249 2. Millal avati pidulikult meie kool? 6.juuni 1631.a 3. Milline oli kooli nimi aastatel...? 1631-1651 - Tallinna Gümnaasium. 1651-1710 - Rootsi Kuninglik gümnaasium. (17.sajandil õppis koolis 65-70 poissi) 4. Kes oli kooli gümnaasiumi legendaarne rektor aastatel 1632-1647? - Heinrich Vulpius 5. Meie kooli aula kannab Mederi nime. Miks? Kes ta oli? - Rootsi ajal 9 aastat gümnaasiumis töötanud kantor, muusikaõpetaja , koorijuht, (helilooja). 6. Millal avati kooli trükikoda? Kes oli I trükkal? - 1633, Christoph Reusner. Reusneri Tallinna trükikoda. Esimene eestikeelne raamat sealt 1637.a H.Stahli "Käsi- ja koduraamat". 7. Mis oli gümnaasiumi trükikoja suursaavutus? - 1739.a ilmunud eestikeelne piibel. 8. Kes olid kultuuriloos kuulsad gümnaasiumiga seotud tegelased Rootsi perioodist? ...
Üldised need teosed vastanduvad ka klassikalistes keeltes kirjutatud teostele. 18. saj toimub tähistuslik evolutsioon ja see hakkab tähistama ka keskaja ja renessansi kirjandust. Romantismi keskmeks on keskaeg ja renessanss - romantism hakkab oma aega arvama kristlikust kultuurist, kristlik kultuur, mitte antiikkultuur. Inglise eelromantismis olid romantismi nähtused kõige tugevamad - igast seiklused, tunded ja muud asjaolud, mis on imelised ja romantism muutubki 18. saj teisel poolel poeesia oluliseks elemendiks. Võtmesõnadeks romantiline, maaililine ja gooti - romantismi 3 võtmesõna. Klassitsistliku mõistuspärasuse nõuetega on need vastuolu. Romantismi kirjandusteaduslik kasutus läheb käibele juba 18. sajandi lõpus. 19. saj I poolest läheb see käibele. Eelromantilised nähtused: termin preromantism on ka kirjandusteaduslik termin, tähendab ülemineku aega, kus on juba mingid elemendid olemas. Millal see nähtus annab endast esimest korda märka, kuidas ma selle
Prantsuse realism 1. Millal valitses realistlik kirjandusvool? Algab 19. sajandi keskpaigast, kõrgperiood aastail 18501880. 2. Mida sõna ,,realism" tähendab? Res ld k asi, realis esemeline, realism faktide poeesia, tõetruu eluvaatlus. 3. Millest realistid huvitusid? Realistid huvitusid kaasajast, lähemast ümbrusest, harilikest inimestest, argielust. 4. Mis oli realismi tekkimise eelduseks? 1)poliitiline tagurlus. 2)tööstuse tormiline areng, töölisliikumine. 3)tööstuse arenguga kaasnes linnastumine, mis lõhkus inimeste sidemed loodusega ja arendas endisest sotsiaalsemat eluviisi.
Barokk ja klassitsim (17.saj.) KONSPEKT 10.märts. Maailmapilt: o Humanismi ammendus pettumine o loodus- ja täpisteadus o 1543 Kopernik avastas, et maa keerleb ümber päikese. o Reformatsioon o ,,Looduse raamat" Platon loodusfilosoofia (poeesia) o G. Bruno maksis oma tõekspidamiste eest tuleriidal o Campanella solaarid (teda ei toetanud G.Galilei ta arvas et loodusraamatud tuleb kirjutada matemaatilises keeles) o 16.saj. loodi Fausti kuju o Unkvisitsioon- G.Galileil käsiti kirikust lahti öelda o ,,muistsed" ja ,,moodsad" (kaasaeg vs. traditsioon) o Prantsuse Akadeemia kõige tähtsam koht prantsuse keele puhtuse säilitamiseks o Boileau antiik oli ideaaliks o Ch. Perrault ,,Punamütsike", ,,Sinihabe", ,,Saabastega kass" o Herodotes ajaloo isa 11.märts Klassitsismi filosoofilise idee võtab k...
kirjutati käsikirju ümber, tehti filoloogilist uurimistööd ning tegeldi muude teadustöödega. Teistek tähtsateks teadus- ja kultuurikeskusteks olid ka Pergamon ja Ateena. Teater oli kaotanud oma tähenduse, aga see-eest jätkati komöödiate kirjutamist, mille teemadeks olid armastus, perekonnaelu ja olustikulisus. Tragöödia puhul piirduti aga klassikaga. Esile tõusis luule, mille tähtsamaiks keskuseks oli Aleksandria, millest tuleb ka hellenistliku poeesia nimetus Aleksandria luule. hellenistlikud poeedid üritasid kõik oma teadmised rakendada luulesse. Nad ülsitasid mõnda valitseja perekonnaliiget või lõid värsse lihtsast kreeka karjuse armastusest. Luulelt ei oodatud sügavust, vaid peensust ja elegantsi. Luule pidi pakkuma naudingut. Ühiskonna unistused tõid kaasa muutusi ka mõttemaailmas. Filosoofia tähelepanu pöördus ühiskondlikele probleemidele inimeste hingelistel hingevajadustel. Kujunes välja mitu mõjukat
Muusikas hakkas domineerima intrumentide ja orkestri kõlavärvide otsimine ja tajumine. Iseloomustavad- detailirohkus, nüansside rohkus. 19. Nimeta esimene impressionistlik kunstiteos ja muusikateos. Mis on peamine impressionistliku kunsti ja muusika ühisjoon? Esimene kunstiteos- Monet' "Tõusev päike" Esimene muusikateos- Debussy ,,Fauni pärastlõuna" Ühisjoon- Nii nagu ka maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetel nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavatele koloriididele 20. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni. Claude Debussy orkestratsioon paistis tema ajal silma just uuenduslikkuse ja eristumisega eelnevast. Püüdes anda muusikale kindlat ja omapärast kõlapilti, mis oleks eristuv. Ta
Ta rajas selle kooli sooviga hakata seal õpetama oma suure eeskuju Sokratese tarkusi. Antiik-Kreekas peeti hariduse juures muusikat ülimalt tähtsaks. Henri Pill Rakvere Ametikool 2013 Muusika kasvatab inimese tahtejõudu ning ka muusikal on puhastav mõju. võimlemise kõrval peeti muusikat tähtsaimaks aineks üldse. Päris eraldi muusikat kunstiliigina ei käsitletud, kasutusel oli sõna ,,Musike" ja selle alla mahtus poeesia, tants ja laul. Kultuuris oli oluline roll rändlaulikutel ning nende poolt loodud müütidel ning eepostel. Muusika osas oli tuntud müüt ,,Orpheuse" müüt. Esimesed Euroopa eeposed panid aga kirja Homerose. Esimesed eeposed olid ,,Ilias" ja ,,Odusseia" Kreeka kultuuriedu aitasid edaendada mitmesugused suursündmused, näiteks: Olümpiamängud. Samuti olid ka olulised erinevad pidustused, mida korraldati Jumalatele
teame: milliseid pille kasutati, kus kõlas muusika, milliseid toiminguid see saatis? Oletused kalju- ja muude jooniste põhjal-arheoloogilised leiud. Vanimad löökpillid; hiljem flöödi ja sarvelaadsed pillid; Vanas Egiptuses otseflööt ja harf; sumeritel lüüra, harfi ja lauto tüüpi keelpillid. See saatis rituaale, kultusega seotud toimunguid. 3. Mida tähendab mõiste 'Musik' ja mis ajastu muusikakultuuri see esindab? Musik on muusade kunst, lauldes ettekantud luule, poeesia ja muusika lahutamatus ühtsuses. Ainult siin ühinesid kõrgeimad esteetilised ja eetilised väärtused. See esindab Vanakreeka muusikakultuuri. 4. Nimeta Vana-Kreeka muusikas kasutatavaid pille (min 3). forminks, hiljem sellest kitara, lüüra (kergem ja väiksem); harf, paanivile ehk süürinks. 5. Millisesse ajajärku kuulub tragöödia ja mida see endast kujutas? Tragöödia kuulub klassikalisesse ajajärku, see kujutab endast kurva sisuga teost.
LUULE poeesia, värss- ehk seotud kõne, rütmistatud kõne, tekst on liigendatud ridadeks ja salmideks, kasutatakse riimi. PROOSA sidumata kõne, eepika väljendusvorm (romaan, novell, jutustus). Rüütlikirjandus. XII sajandiks erinevateks rahvuseeposteks kogutud pigem fantastiline kui ajalooline ainestik sobis suurepäraselt ka tolleks ajaks mõjukaks muutunud ühiskonnaklassi, rüütelkonna kultuurile. Saabunud rahumeelsem aeg muutis aina tähtsamaks õukonnaelu oma kombestiku ja normidega. Enam ei pidanud rüütel välja paistma üksnes sõjaväljal, temalt kui õukonnaliikmetelt eeldati laitmatut käitumist, viisakust, kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid seltskonna- ja intiimelus. Rüütlikirjandust nimetatakse K U R T U A A S S E K S. Rüütel pidi oskama umber käia daamidega, olema peenetundeline ja hell armastaja. Kogu rüütlikultuuri keskne teema ongi daamikultus. Kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüüte...
õpistiiliga: kasutan visuaalseid näitvahendeid – pildid, kaardid, graafikud, skeemid; kasutan värve ja teisi kirja efekte; kujundan pealkirjad, märgistan terminid ja muu oluline info; konspekteerin; joonistan ja kirjutan seletamise käigus. Ka mina õpin tegevuse käigus ja õpin näidisvahendite ja õppevahenditega manipuleerides. See kuulub kinesteetilise õpistiilile. Õppimisel mind väga aitab minu visuaalne ja taktiilne mälu. Mulle väga meeldib poeesia, ja seepärast mina tihti õppin luuletusi. Minu arvates, see väga aitab mind oma mälu treenida. Mina saan aru, et oma õppimises mul on vaja palju muuta ja teha nii, et minust saj edukas õppija. Mul on vaja rohkem süveneda oma õpingutesse, keelebarjääri üle astuda, rohkem jalutada ja tegeleda aktiivse tegevusega. Prof.arengu kursus aitas mind rohkem aru saada, ennast analüüsida ja praegu ma saan aru,
rahunenud meelega millegi parem mõistmine või arusaamine, aga ka lihtsalt lõõgastumine, rahunemine, puhkus. Erinevates usundites ja traditsioonides võivad meditatsiooni eesmärgid olla aga hoopis teistsugused (selgeltnägemine, hinge rännakud, suhtlemine vaimsete jõududega või teiste samal tasemel viibivate inimestega, levitatsioon, metamorfoos, teleportatsioon jne). Paljud pühendumust nõudvad tegevusalad (võitluskunstid, kalligraafia, lilleseadekunst, poeesia, maalikunst, teetseremoonia jt) eeldavad meditatsiooni abil saavutatavat teadvusseisundit. 13. Hüpnoos Hüpnoos on kunstlikult esile kutsutud osalise une taoline teadvuseseisund, mida iseloomustab kõrge vastuvõtlikkus sisendusele. Hüpnoosi kutsub esile hüpnotiseerija, kasutades erilist metoodikat, näiteks väga monotoonset kõne. Hüpnoos võib olla erineva sügavusastmega. Kontakt hüpnotiseerijaga säilib hüpnoosis viibijal ka siis, kui ta muid väliseid ärritusi ei taju
Salvador Dalí Salvador Dalí, sünninimega Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech sündis 11. mail 1904 aastal ja suri 23. jaanuaril aastal 1989. Ta oli Hispaania maalikunstnik ja 20. Sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Salvador Dalí sünnikohaks oli Prantsuse piiri lähedal asuv linn Figueres. Tema isa Salvador Dalí i Cusí oli karm ja range kasvatusstiiliga advokaat ja notar. Vastupidiselt isale oli ema Felipa Domenech Ferrés leebe ja just ema oli see, kes poja kustikatsetusi julgustas. Salvador oli peres teine laps, kuid tema vend, kelle nimi oli samuti Salvador, suri enne Dalí sündi. Õde Ana Maria, kes oli kolm aastat noore, kirjutas aastal 1949 oma vennast raamatu. 1916. aastal, kui Salvador koos kohaliku kunstniku Ramon Pichot’ga suvepuhkust veeti...
Õigem oleks öelda, et kogu Igor Severjanini poeetiline maailm oli algselt kahekordne. Poeet nagu kaaluks kaalu peal head ja halba: ,, Ja kurjuses- hea, ja headuses- kurjus". Poeet ri kiitnud kriitikutele, ta kirjutas neile tapvaid epigramme. Igor Vassiljevits, elanud paljud aastad Eestis, ei teadnud eesti keelt ja tõlkis Vabariigi luuletajaid oma naise Felissa Kruuti sõnadega. Tema, esimene Eesti poeesia tõlkija vene keelde, avaldas omal kulul mitmeid selliste luuletajate luulekogumikke kui Henrik Visnapuu, Marie Under, Aleksis Rannit. Aastal 1929 avaldati antoloogia ,, Eesti luuletajad" valik tema tõlkest. Eesti liitumine Nõukogude Liiduga äratas luuletaja südames lootust ja võimalusi avaldada Moskvas luulekogumikku väljavalitud luuletustega, tekkis unistus kirjandusreisist läbi Venemaa linnade. Kuid haigus segas Igor Severjaninil mitte ainult plaanide elluviimises, kuid ka
Ilukirjandus Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö,
kes hakkasid kirja paneam ilmalikku muusikat. Tänu korjetööle koostasid 13.sajandiks esimese ilmaliku laulude kogu ,,Carmina Burana" Vanimad ilmalikud laulud on ka kangelaslaulud. Rüütlikultuuri kodumaa on Prantsusmaa. Rüütel-aadliksõjamees Trubaduurid- Lõuna-Prantsusmaa rüütlilaulikud Trubäärid-Põhja Prantsusmaa rüütlilaulikud Rüütlilaulikud- igast seisusest inimesed, laulavad täisvarustuses.13.saj esimesed võistlused, nõiad, naised õukondadest, aluseks kirju poeesia, laulavad: südamedaamikultusest, serena-öölaul, alba-koidlual, Neitsi Maarja auks, ristisõja laulud, ballaadid (pikad jutustava sisusga lugulaulud) Saadab alati menestrel pillimängija laulja. Madalamast soost rändlaulik. Tänu neile jõuab rüütlikultus lihtrahvani. Lauto-armastatuim rüütlilaulikute saateinstrument. Bernart de Ventadorn, Richard Lõvisüda, Adam de la Halle, Walter von der Vogelweide Sansoon-prantsuse buduaarimiljööline (daami eluruumid) armastulaul.
eestlaste kätte. Kujunes välja Eesti kultuurielu üks omapärasemaid traditsioone laulupidude korrapärane korraldamine, mis kestab tänapäevani. Rahvusliku liikumise käigus sündis: * ajakirjandus * J. V. Jannsen rajati 1857. aastal ajalehe ,,Perno Postimees". !879. aastal hakkas C. R. Jakobson välja ajalehte ,,Sakala", misoli demokraatia suuna häälekandja. * rahvuslik kirjandus ja poeesia Eriline tähendus oli Fr. R. Kreutzwaldi eeposel ,,Kalevipoeg". Isamaalist luulet kirjutas L. Koidula. * teatrikunst L. Koidula näidendid ,,Saarmaa onupoeg" ja ,,Vigased pruudid" rajasid teed meie näitekirjandusse. * kujutav kunst Suure tähtsusega oli Johann Köler, kes sai tuntuks rahvusliku maalikunsti arendajana. * rahvaloomingu kogumine Sajandi lõpus algas Jakob Hurda üleskutsel innukas rahvaluule kogumine. Mitmed heliloojad algatasid suurema
Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Poeetika on õpetus luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk reegleid ette kirjutav poeetika ning deskriptiivne poeetika, mis kirjeldab olemasolevat ning tuletab sellest seaduspärasusi. On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv) poeetika. 18.Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Normatiivne poeetika. Käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Käsitleb kolme teemat: luuleteoreetilised mõisted poeisis ja mimesis, tragöödia, eepos. Vahele pikitud märkused komöödiast. 19.Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Tragöödia on kõige kõrgem zanr, eepos. 20.Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Mimêsis tähendab Aristotelesel loomingulist tegevust, mis taotleb küll sarnasust jäljendusobjektiga, kusjuures
VANA BAROKKHIILGUSE TAASTAMINE: Kadrioru pargi lilleaia taastamistööd 2001. Ingmar Muusikus 17. ...28. 09.2006 loetud päevad vanal heal Inglismaal. Kümned kilomeetrid maalilistes parkides, mida näeb ainult Inglismaal. Inglise park asub Inglismaal mujal on ikka mingi kohalik segu. Minu esimene kord sellel maal ning esmamulje on suurepärane. Iga miil on täis ajalugu, igas asjast õhkub traditsioon, iga ettekandja naeratab sundimatult, päriselt: Your Tea please ..." ning suhkrut pole vajagi. Karel Capek on öelnud, et võõra maa tundma õppimiseks pead sa vaatama inimesi, istuma kõrtsus ja raiskama terve varanduse söögile ning joogile, et pisutki mõista seda teist maailma, kuhu oled sattunud. Well, Inglismaal pole mingi probleem raisata varandust napsule ning Fish&Chipsile ja seejuures pole sugugi kindel, kas see on korrelatsioonis tarkuse ja kogemusega, mis sellega kaasneb. Niisiis oli sihtkohaks park ja reisi paremad hetked mööd...
Dekadents 19. saj. Teise poole kirjandusvool, kus kujutati allakäiku, süngeid mõtteid ja paiku, surma, kõdunemis, kirge, armatsemist, erootikat. Kirjanduses kasutati palju sümboleid ja kujundeid. Saatan oli sageli tegelane. Charles P. Baudelaire Sümbolism Sümbolism on kirjandusvool, mis sai alguse luulest. Sümbolism koosnes naturalismist ja realismist, mis jutustasid realistliksusest. Hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sõmbolismi eesmärk ei ole väljendada ideaali, vaid näidata reaalsust. Kasutati palju metafoore. Estetism Peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale; iseloomustab arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kôrgem tegelikkus. Ilus on parem kui hea, s.t eetika asemel on tähtis esteetika. Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. Oscar Wilde "Dorian Gray portree". Charl...
Ordinaariumi osad: Kyrie (palvelaul) - sissejuhatav osa Gloria (ülistuslaul) - sissejuhatav osa Credo (usutunnistus) - pärast jutlust Sanctus /Benedictus - altari rituali ajal Agnus Dei (palvelaul) - enne armulaua jagamist Noodikirja kujunemine - 8.saj - 9.saj Frangi riigi laienemise tõttu - Neuma ehk viibe/märk - Noodijooned Guido Arezzost: - Tegi joonte süsteemi - Algselt kasutati 4-ja noodijoont Ilmalik muusika ja rüütli poeesia - 11.-12.saj- esimesed üleskirjutised (kunstmuusika) - Vagandid ehk rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud (oskasid muusikat kirja panna, parodeerisid kirikulaule, kandsid ilmalikku muusikat edasi) - Kangelaslaulud ehk poeemid kangelaste vägitegudest (esitajad zonglöörid) - Kuulsaim “Rolandi laul” - Zonglöörid ehk menestrelid - rändasid üksi või rühmades, lõbustasid inimesi tantsisid jm (tsirkuse algus) ja neil puudus üiguskaitse
Austria kirjanduse lähemal vaatlemisel ilmneb ruttu selle mitmekesine rikkalik ja sõltumatu loomus ning ainulaadsed omadused. Suuremat osa Austria kirjandusest iseloomustavad ilukirjanduslikud retked üksikisiku psüühikasse ja Austria poliitilise mineviku analüüsid kõige tähelepanuväärsemad neist on loonud P. Handke ja T. Bernhardt. Enim tuntud tänapäeva Austria kirjanikke on Ingeborg Bachmann (1926-1973), autasustatud poeesia, jutustuste ja kuuldemängude autor, ning draama- ja proosakirjanikud Thomas Bernhard (1931-1989) ja Peter Handke (s 1942). 4 Arhitektuur Keskajast peale on Austria olnud arhitektuuri arengus esireas. Austria arhitektuuris annavad tooni tohutud kloostrid, mis ehitati keskajal ja moderniseeriti barokiajal, samuti mitmekorrulised linnapaleed ja suured maaresidentsid, mida aristokraatide tarvis rajati 17.-18. sajandil. 19. sajandi lõpp ja 20
Nende maade eksootiline kõla oli inspiratsiooniks ja andis hoogu impressionismi levikule ja tekkele. Inspireeris ka bluusilaad ning kasutati helikobaraid ehk klastreid. 3. Nimeta esimene impressionistlik kunstiteos ja muusika teos. Mis on peamine impressionistliku kunsti ja muusika ühisjoon? Kunstiteos: Monet - “Päikesetõus”, muusikaline teos: Debussy - “Fauni pärastlõuna”. Ühisjoon: Nii nagu ka maalikunstis muutus värvilaikude poeesia omaette eesmärgiks, nii tõi ka impressionistlik orkestrikäsitlus endaga kaasa süvenenud tähelepanu peenetele nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavale värvikasutusele, 4. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni. tämbridramaturgia, uued huvitavad kõlad ja pillikooslused , vastandab erinevaid helisid. Kasutas kvart- kvinti nt: “Uppunud Katedraal” 5. Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides?
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Lenne Lõiv Puuviljad referaat Juhendaja: Elle Möller Pärnu 2009 Sisukord: 1)Papaia 2)Tähtvili 3)Lichi Sissejuhatus Teen referaadi erinevatest puuviljadest. Puuviljad, mida kirjeldan on: papaia, tähtvili ja lichi. Papaia Millist puuvilja kutsutakse inglite viljaks? Selleks on papaia, mis oma toimega võib kaitsta isegi vähkkasvaja eest. Papaia on melonitaoline puuvili, mille viljaliha on kollakas-oranž ning koore värvus võib olla nii roheline ja oranž kui ka roosa. Papaia täpne päritolumaa on teadmata, kuid usutakse, et tema levik sai alguse Mehhiko lõunapoolsetelt aladelt, üldisemalt Kesk-Ameerikast. Tänapäeval kasvatatakse papaiat teisteski troopilise kliimaga riikides nagu India, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Sri Lanka. Praegu on kõige suuremaks papaiade importijaks Brasiilia. Papaiast tehakse komme, moosi, mahla...
martyre de St. Sébastien, Jeux. Kammermuusika: Keelpillikvartett g-moll, Syrinx, Sonate pour violoncelle et piano, Sonate pour flûte, alto et harpe, Sonate pour violon et piano. "Fauni pärastlõuna" Teost peetakse üheks Debussy õnnestunuimaks ja ka mängitavaimaks. Esimeseks impressionistlikuks on Claude Debussy loodud sümfooniline poeem "Fauni pärastlõuna". See teos oli Stéphane Mallarmé luulest inspireeritud. Prantsuse luuletaja Stéphane Mallarmé ütlus poeesia kohta on lähedane sellele, mida helilooja muusikas taotles: "Nimetada asju nimepidi tähendab hävitada kolmveerand luulest saadavast naudingust, mis seisneb asja järkjärgulises aimamises." Viimase teosed: 1914. aastaks oli Debussyle teada, et ta põeb ravimatut soolevähki. Esimese maailma tapatalgud tekitasid temas sügava masenduse, ta töötas palavikuliselt, et lõpetada kaht klaverietüüdide sarja, mille eeskujuks oli Chopin, ja kolme pala kahele klaverile ,,Must ja valge",
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
