loomingut mõne teise meie tuntud naisluuletaja omaga. Alver ise polnud kuidagi nõus luule jagamisega naiste ja meeste vahel - nagu ta oli vastu mõnele muulegi liigitusele ega armastanud ,,poetessi" tiitlit. Alveri luuletusi on tsiteeritud ja motoks pandud ka paljudes kirjandusteostes. Tema luule üks tähelepandavaid külgi on lakooniline üldistuslikkus, aforistlikkus, olgu siis peaaegu otseütlemisena või leidliku võrdpildina. 1930. aastate poeemid 1931. aasta lõpus ilmus ,,Noor-Eesti" kirjastusel poeem ,,Lugu valgest varesest". See on Betti Alveri kõige mahukam värssteos, peaaegu värssromaan. Ilmset mõju avaldanud Puskini ,,Jevgeni Oneginile" viitavad nii peategelane kui sündmustik; sarnased on kahe teose ehituslaadid oma jutustajapoolsete kõrvalepõigetega, samuti värsirütm. Poeemi peategelane on Barbaara Lohe. Autori suhtumine Barbaarasse on kakspidine. Paljuski solidariseerub ta temaga, ent samas naerab kirjanik ka oma
● 22. augustil tunnustas Island Eesti iseseisvust. ● 24. augustil tunnustas Venemaa Föderatsioon Eesti iseseisvust. ● 17. septembril võeti Eesti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni 15. Stalini diktatuur NSV Liidus. a) Stalini tee võimule; ● töötas peasekretärina, võttis tööle inimesed, kes teda jäägitult toetasid ● eemaldas võimult bolševnikud ● lasi hukata inimesed, kes võisid ta ametikohta ohu alla seada b) isikukultus; ● plakatid, poeemid, ausambad, laevad, linnad, riiklikud ja rahvusvahelised auhinnad ● kestis kuni tema surmani c) industrialiseerimine ja kollektiviseerimine; ● muutused majanduspoliitikas ● industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine, masinate ja relvade tootmine ● kollektiviseerimine- eraomandi likvideerimine, talupoegade koondamine ühismajanditesse d) repressioonid ja GULAG. ● Isikute arreteerimine, keda käsitleti poliitiliste vastastena
Itaalia keel Indovinello veronese ("Verona mõistatus") 8. 9. saj. need 4 rida olid ühe teise käsikirja sees, ei ole üksmeelt, kas tegu on siiski itaalia keelega või hoopis mõne teise dialektiga. Se pareba boves, alba pratalia araba, albo versorio teneba, negro semen seminaba Placiti cassinesi ("Monte Cassino tunnistused", 960-63) Piemonte jutlused 12. saj. 12. saj. lõpp esimene luuletus Ritmo giullaresco toscano- humoorikas luuletus 13. saj. vaimulikud poeemid Monte Cassinost. Franciscus Assisist (Umbriast) rütmiline proosa Laudes creaturarum 1225. nn. "Sitsiilia koolkond" Friedrich II õukonnas Palermos - 29 poeeti 14. saj. Dante, Boccaccio, Petrarca- klassikud Rumeenia keel 16. saj. bojaar Neacþu kiri Cîmpulungist Braþovi linnapeale (Johannes Benkner) türklaste röövretkest Doonaul (1521)Coresi, diakon ja trükkal (Evangeeliumite tõlge Tetraevenghelul 1560-61) valahhia murre slaavi-rumeenia kakskeelne psalter Voronetsist
Üleilmne üleujutuslegend võis tekkida Mesopotaamias, kuna seal oligi konkreetne üleujutamisähvardus/oht. Järgnes veeuputusejärgne ajastu ehk Kuningaajastu. Esimene kuningas oli Kis. Sumeri eepiliste poeemide kesksel kohal domineerisid Enmekar, Lugalbanda ja Bilgames. Enmerkari lugu rääkis sõjaretkest (Trooja sõjale sarnane). Bilgames loodud mitmeid poeeme, nt Akaga võitlus, Seedrimetsa valvur, kus metsa valvas koletis, keda ta oma sõbra Enkiduga ära tappis. Need poeemid loodi 3 a.t lõpuks sumeri keeles. 2.a.t mugandati need akkadi keelde ja hiljem loodi suur Gilgamesi eepos, 12 savitahvlit. Sin- lebke-unninnni oli mingi müstiline autor. Hetiidid Teisest aastatuhandest peale tuli veel pildile inimesi, eriti indo-euroopa keeli kõnelevad. Hetiidid näiteks. Anatoolias elasid mitmed rahvad. Mitte indo-euroopa keeli rääkivad nimetasid end hattideks. Hetiidid Anatoolias on suht äsjased sissetungijad 2a.t
Juba antiikajal ei teatud H isikust suurt midagi. Kujutati pimeda raugana. (`Homeros' täh Väike-Aasia kreeklastel joonia murdes `pime'.) Arvatav eluaeg VIII saj. e. Kr. Arvatav elukoht Väike-Aasias Ioonia linnas Smürnas või Chiose saarel.(Sel saarel elasid eepilised laulikud homeriidid, kes väitsid end H-st põlvnevat.) Peisistratos (Ateena türann) algatas VI saj. H tekstide redigeerimise (lasi kirja panna). Hellenismiajal algas H tekstide teaduslik uurimine Aleksandrias. Poeemid numereeriti, tähistati Iliase laulud alfabeedi suurtähtedega (majusklitega) ja Odüsseia laulud minusklitega. Pole kindel, kas H oli tegelik autor või redigeerija ja toimetaja. Kreeka teadlased arvasid, et H oli ainult Iliase ja Odüsseia autor, varem arvati, et H kirjutas kõik kangelaslaulud (küklilised poeemid). Kuni V sajandini omistati H-le veel teisigi eepilisi teoseid. Osad omistasid talle ainult Iliase (keegi Chorizontes, `lahutaja'); aga Aristarchos Samoselt (III-II saj.e
Ibn Mansur araabia keele entsüklopeedia Ibn Sina (Avicenna) meditsiini teadlane Al-Idrisi Eesti märkimine kaardil 1154 medresed araabia ülikoolid Islam ei soosinud draamat, ega ilukirjandust "Tuhat üks ööd" luuletaja Firdaus 940-1020 eepos "Sahname" Nizami poeemid tsüklis "Hamsa" (=viis) türklaste vallutuste järel koondus pealinnaelu Konstantinoopolisse 8. Vana-Vene riik Idaslaavlased liikused some-ugrilaste poolt asustatud põhjapoolsematele aladele: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva, Polotsk, Kiiev riigi teke Rjurik ja varjaagid tulid valitsema 882 Oleg vallutas Kiievi, tekkis Vana-Vene riik; varjaagid slaavistusid 988 vürst Vladimir I alustas ristiusustamist (kreeka õigeusk)
Kus oli kõige tuntavam hilisromantismi mõju? Kirjuta, millele tugines suuresti helikeel. Hilisromantismi mõju oli kõige tuntavam Saksamaal ja Austrias. Helikeel tugines väga suurel määral harmooniale, millega kaasnes tonaalsuse mõiste avardumine ning hiljem tonaalsusest loobumine Richard Strauss (1864-1949). Kuidas jaguned tema loodud looming? Looming jaguneb: lavamuusika, instrumentaalne orkestrimuusika, programmilised sümfoonilised poeemid Kes olid muusikalised eeskujud ja kust oli võetud teoste teemad? Eeskujudeks olid Wagneri ja Liszti programmilised sümfooniad. Teemad olid võetud peamiselt kirjandusest. IMPRESSIONISM Millal tekkis ja kus? Mida tähendab ja iseloomustab impressionalistlik mõiste. Impressionismi mõiste pärineb 19. sajandi lõpu maalikunstist. 1874. aastal toimus Pariisis maalinäitus, kus eksponeerisid oma töid akadeemilise kunstimaitsega vastuolus
arhitektuuris Kreeka sambad ja Rooma kuppelehitised. Itaalia kirjanduses ilmusid uued ideed 14.saj alguses. Firenze poeet Dante Alighieri(1265-1321) esitas keskajale iseloomulikke ideid renessansile omase inimlikkusega. Oma suurteoses "Jumalik komöödia" andis ülevaate keskaegsest kristlikust maailmapildist : põrgust, puhastustulest ja paradiisist. Fransesco Petrarca(1304-1374) pärast antiikaega esimene poeet, keda looming eest avalikult pärjati. Kuulsust tõid nii sonetid, poeemid Puunia sõdadest kui ka proosas kirjutatud riigimeeste elulood. Giovanni Boccaccio (1313-1375) kuulsaim teos "Decameron" on kirjutatud katku järel ning mõjub inimestele elurõõmu avaldusena ränga masenduse ajal. Enamiku teoseid kirjutati kohalikus murdes, millest arenes Itaalia kirjakeel. Lorenzo Valla(1407-1457) oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellele tõi kuulsust Constatinuse kinkeürinu mille all tuntud võltsdokument selle kohta, et
vale ka mitte. Ometi ei näe nad valgust. "Ma armastasin sakslast" on mõneti nagu Eestis toimuv "Romeo ja Julia". Vastuseis pole küll nõnda tugev ja vähem inimesi saab surma, kuid armastus jääb ikka kättesaamatuks. Sarnaselt Romeo ja Julia loole oleks võinud kõik hästi minna, kuid saatus tuli ja vahele ja ei lasknud. Hans Magnus Enzenberger "Titanicu põhjaminek" "Titanicu põhjaminek" on vägagi omanäoline luuleteos. Tavaliselt pole poeemid nii sotsiaal- ja ühiskonnakriitilised. "Titanicu põhjaminek" vaatleb maailma lõppu ja inimesi selles. Kohati oli mul raske mõista, mis autor mõne reaga on öelda soovinud või mõista metafoore ja viiteid. Katsungi anda ülevaadet sellest, mida mõistsin. Teose suur teema on katastroof ja maailma lõpp. Autor vaatlebki erinevaid inimtüüpe kaose keskel. Mulle tundub, et autor püüab öelda, et kui tühised inimesed end ei muuda, siis polegi lõpp kaugel
heliloojatest, kes selle asutuse lõpetas) Töö: Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud, mille vältel kujunes välja nii öelda Tartu koolkond; kutsuti Tallinna konservatooriumisse muusikaprofessoriks (töötas seal surmani) - tema käe all õppisid Villem Kapp, Arvo Pärt, Jaan Rääts, Lepo Sumera, Valter Ojakäär jne. Looming: kirjutas peamiselt instrumentaalmuusikat, mis oli eepiliselt jutustava väljenduslaadiga, oluline osa loodusmotiividel; 3 sümfooniat; sümfoonilised poeemid (“Koit”, “Videvik”); kammermuusikast viljeles miniatuurides; kirjutas klaveripalasid (“Kellad”, “Liblikas”); viiulipala (looduspilt “Männid”) Tähtsamad teosed: “Kodumaine viis” mis on eestlaste rahvusliku vaimulaadi sümboliks Eduard Tubin Eluaastad: 1905 - 1982 Õpingud: õppis Tartu Kõrgemas Muusikakooli, kus oli Heino Elleri üks andekamaid õpilasi Töö: ta tegutses Vanemuise teatri repetiitori ja dirigendina ning juhatas mitut Tartu ja
1867. B väljendas selgelt oma suhtumist kirjanikkudesse ja kunstnikkudesse. Meeldisid Balzac, Stendhal, Flaubert, negatiivselt suhtus Moliere'i, Hugo'sse, Sand'i. Põlgab seda, mis on looduslik, armastab tehislikku. B peab kunsti loodusest kõrgemaks. Just sümbolism ja modernism kasvasid välja B loomingust. Pr modernism on, muide, omakorda eeskujuks Noor-Eestile ja Siurule (kirjanduslik ühing Eestis 1920. aastail). B kirjutab ka päris palju spliinist. "Väikesed poeemid proosas" pildikesed Pariisist, ühe mõtte pikemad esitused. Näiteks on roheliste silmadega inimesed välja valitud Kuu poolt jm. · Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (mida ise lugenud neist lähemalt) ÄRGE VÕTKE SEDA KÕIGE ALUSEKS, EKS OLE, MA POLE AMMU LUGENUD! Esimene köide võiks olla inimese võitlus maaga, ise ütleb ,,Inimtsivilisatsioon ei ole jõudnud õigluse ideaalini, sest inimesed tõlgendavad tõdede kritieeriume kui ... suhteliselt."
Sibelius helikeel muutus aga ökonoomsemaks ja kontsentreeritumaks Sibeliusel oli harukordselt hea vormitunnetus, tema temaatiline materjal on napp ja rafineeritud ning selle arendus erakondselt orgaaniline. Suur osa Sibeliuse programmilisest sümfonilisest loomingust on inspireeritud helilooja kodumaa loodusest ning Soome rahvapärimusest ja muistenditest, mis on koondatud eeposesse ,,Kalevala". Siia kuuluvad ,,Kullervo sümfoonia", sümfoonilised poeemid ,,Finlandia" , ,,Saaga" , ,,Karjala süit" , sümfoonline süit ,,Lemminkäinen" jt. 1899. A loodud ,,Finlandiast" sai soomlaste Venemaa ülemvõimu vastu suunatud vabadusvõitluse sümbol. Sibelius on kirjutanud veel viiulikontserdi, kammermuusikat, vokaalsümfoonilisi teoseid, kooori- ja soololaule ning lavamusikat.
Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. · Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul · Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust · Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud.
Jõudes Londoni otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men ( ehitas 1599 teatri The Globe ja soetas 1608 lisaks kinnise saali Blackfrias), kus uuendas vanu- ja kirjutas uusi
perioodist tollajal polnud. Seepärast arvasid õpetlased, et sündmused, mida kirjeldavad "Ilias" ja "Odüsseia", on lihtsalt välja mõeldud. Kuid hiljem väljakaevamiste käigus selgus, et paljugi, millest jutustatakse "Iliases" ja "Odüsseias", on tõepoolest sündinud. Esimene, kes püüdis "Iliases" ja "Odüsseias" esitatud sündmuste esemelisi mälestusmärke leida, oli saksa õpetlane Heinrich Schliemann. Jutustatakse, et teda ahvatlesid need poeemid juba noorusest peale ja ta uskus, et nad kirjeldavad tegelikku elu. 1870.a. siirdus Schliemann Väike-Aasia rannikule ja alustas väljakaevamisi Hellespontose juures Hissarliki künkal. Ta lootis avastada muistset Troojat, kus muistendi järgi valitses kuningas Priamos. Schliemann arvas, et Trooja linna jäänused asuvad kõige madalamates pinnasekihtides ja seepärast ei pööranudki erilist tähelepanu neile keskmistele kihtidele, mis purunesid väljakaevamiste juures
emotsionaalsed tekstuurid. Ta ütles ise, et ta ei kirjuta uut muusikat, vaid muusika on kaja sellele, mis on juba olemas. Pingete pärast taandus ta oma modernistlikust stiilist ja kirjutas tsükli "Vaiksed laulud", mis on mõeldud mängimiseks omaette. Üks põhilisi teoseid, sümfoonia nr 5!. Seda võib vaadata kui epiloogi või koodat, mis on inspireeritud romantikutest nagu Mahler. Põhilised teosed on 7 sümfooniat, poeemid klaverile ja orkestrile, kammeransambli teosed, laulud. Ameerika John Cage Avangardismi üks tähtsamaid esindajaid. Suur uuendaja, avaldas mõju nii muusikale kui kunstile. Varajane periood Kirjutas küll atonaalseid teoseid, kuid dodekafoonia valmistas talle pettumuse. Töötas tantsijatele klaverisaatjana, lõi löökpilliorkestri. Cage leiutis on ettevalmistatud klaver see tähendab pilli kõlavõimaluste muutmist keele või keeltele asetatud esemetega.
Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.sajandi lõpul, religiooni vastu võtmisega ja sisse hakati tooma vaimuliku sisuga raamatuid, mis tõlgiti vene keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõlinade kaudu, kuid kloostrites hakati kirjutama kroonikaid ehk leetopisse. Tuntuim leetopiss on ,,Jutustus vanadest aegadest". Lisaks on tuntud ka 13.-16.sajandi eepos ,,Lugu Igori sõjakäigust", mis räägib ajast, kus oli palju siserahutusi ja võõrvallutusi, mille tulemusena tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allunud eelmisele põlvkonnale. Kui võimule pääses Peeter I, siis tema piiras kiriku võimu ja sellega seoses vähenes ka kiriku roll kirjanduses, kuid samas hakkas massiliselt levima vene kirjandus õpikute näol. 1703.aastal ilmus esimene vene ajaleht. Peeter I ajal ülistati mõistust ning aadlikud käisid Euroopas õppimas ning kõnelesid peamiselt prantsuse keelt ja seekaudu ...
jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. · Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul · Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust · Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: · 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn · 13. saj. truväär - Adam de la Halle · Minnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli
majapidamisoskused, koolid eesmärk: kalokagaatia e keha ja vaimu tasakaal -> võrdselt tähtsad intellektuaalne, muusikaline ja füüsiline kasvatus 5. sajandi lõpuks haridusasutusteks kujunesid gymnasion'id, kodune kasvatus pedagoogi (paidagogos) juhendamisel, hiljem hariduse täiendamine sofistide juures, Sparta kasvatus · Religioon o Allikad-arheoloogiline leiumaterjal, Homerose eeposed, Hesiodose poeemid 7. saj. eKr "Tööd ja päevad": moraali alus, "Theogonia": jumalate ja maailma põlvnemine, klassikalise ajastu näitekirjanike looming, kreeka ja rooma filosoofide (Platon, Aristoteles) ja ajaloolaste (Herodotos, Thukydides), teiste antiikkirjanike tööd o Kreeta-Mükeene - religioonist teavet vähe, kultussümboolika kaksikkirves (ilmselt äikesejumala sümbol), kaksikkilp, sõnnisarved, labürint, härjakultus
1594. kuni 1598. aastani kirjutas ta 13 näidendit. 17. sajandiks oli saanud Shakespeare'ist jõukas inimene ning ta parandas perekonna olukorda. 1611. a. paiku tõmbus Shakespeare teatrist tagasi ja elas peamiselt Stratfordis. Ta suri täpselt 52 aastaselt 23. aprillil 1564. aastal. Shakespeare'i elulooandmete kasinus on ajendanud põhjendamata hüpoteese, mis omistavad tema teoseid teistele. Vaieldamatult lubas Shakespeare trükkida oma värvikad, pisut maneerlikud noorusaja poeemid "Venus ja Adonis" ning "Lucretia teotamine". Veidi hiljem valminud meisterlike, keeruka sisuga sonettide esiväljaanne ja osa Shakespeare'i eluajal ilmunud 18 näidendist on autoriseerimata trükid. 1623 ilmus Shakespeare'i lavateoste kogu, nn. esimene foolio, mis sisaldab 36 näidendit. Shakespeare'i teoste tekstoloogia, dateerimine ja kommenteerimine on saanud omaette teadusharuks. Et tollal oli tavaline kahassekirjutamine, varasemate näidendite mugavdamine jms., on Shakespeare'i autorsuse
Olümpiarahu mängude ajal relvade kandmine keelatud. Lüürika: Eepika kõrval said populaarseks luulevormid. Esitati muusika saatel. Poeedid enamasti aristokraadid. Solon üks kuulsamaid kreeka poeete. Ateena seadusandja. Heitis oma luules ette saamahimu, äärmuslikke seisukohti, ühiste huvide eiramist. Tema poliitiline tegevus kui kuldne kesktee riigi huvides. Pindaros koorilüürik. Spordivõistluste võitjate auks loodud poeemid. Silmapaistvaim Kreeka lüürik. Võit kui inimlik täius. Teater: Draamakunst sai alguse Dionysosele pühendatud koorilauludest. Dionüüsiatega näidati riigi jõukust ja vägevust. Tragöödiad tõsised, ülevad. Müüdisüzeede õpetlikud tõlgendused. Aja-, koha- ja tegevusühtsus. Aischylos kuulus traagik. ,,Oresteia" Sophokles teine Ateena suurkuju ,,Kuningas Oidipus" Komöödiad lõbusa sisuga. Aines poliitikaelust. Näitlejatel riigimeeste maskid. Robustne nali
* IV "Komöödiad II": "Veneetsia kaupmees", "Palju kära ei millestki", "Nagu teile meeldib", "Kaheteistkümnes öö", "Troilus ja Cressida", "Lõpp hea, kõik hea", "Mõõt mõõdu vastu"; * V "Tragöödiad I": "Titus Andronicus", "Romeo ja Julia", "Julius Caesar", "Hamlet", "Othello"; * VI "Tragöödiad II": "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus", "Timon Ateenast"; * VII "Viimased draamad, poeemid, sonetid ja luuletused": "Pericles", "Cymbeline", "Talvemuinasjutt", "Torm", "Venus ja Adonis", "Lucretia"; sonetid; luuletused. Pärast viimase köite ilmumist avaldas Georg Meri artikli "Shakespeare'i koguloomingu eestinduse puhul" (Keel ja Kirjandus 1975, nr. 10, lk. 577585). Kirjandus · Karin Kask, "Shakespeare eesti teatris". ENSV Teatriühing ja Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964 · Aleksander Anikst, "Shakespeare". Vene keelest tõlkinud Ester Jaigma
kirjapanijaiks olid goljaarid ehk vagandid - rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende luule oli põhiliselt ladinakeelne ja üpris siivutu sisuga: armu-ja joogilaulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule kogu ,,Carmina Burana" (,,Beuemi laulud") on kokku pandud 13. sajandi algulja leitud Baierist Benediktbeuemi kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud (pr k chanson de geste). Need on pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi lihtsate, igas värsis korduvate meloodiavormelitega. Sellistest poeemidest on kuulsaim prantsuse rahvuseepos , "Rolandi laul", mis on meieni jõudnud 11. sajandi lõpust, ent jutustab Karl Suure aegseist (8.-9. sajandi vahetus) sündmusist. Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. Alguse sai see 11. sajandi lõpul Provence'ist, Lõuna-Prantsusmaa arenenuimast
4)KESKAJA ILMALIK MUUSIKA Muusika, mis kõlas keskajal väljaspool kirikuid ja kloostreid, pole enamasti meieni jõudnud, kuna seda ei pandud kirja. Ilmalik laul levis pikka aega suulise traditsioonina, esimesed üleskirjutised on pärit 11.-12. Sajandist. Vagantide- rändüliõpilaste või teenistuseta vaimulikkude ladinakeelsed laulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne ning võisid sisult olla üsna siivutud. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud- pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, mida lauldi ilmselt väga lihtsate meloodiatega. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Nad rändasid ringi üksi või väikeste seltskondadena, elatades ennast lauldes, mängides, trikke tehes ja taltsutatuid loomi näidates. Nende oskused ja tavad mängisid olulist rolli rüütlilaulu kujunemisel ja levikul, mis on ainus keskaegne mittekirikliku luule ja laulu valdkond, millest
1. Keskaja üldiseloomustus Henriku Liivimaa kroonika XIII saj Filid eepiliste pärimuste tundjad ja bardid Alguseks loetakse aastat 476, kui viimane lüüriliste laulude looja Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Suur umbusk - nõiaprotsessid tõugati troonilt. Ristiusustamine ja sõjad Lõpuks nimetatakse Inglise kodanliku Monarhia revolutsiooni algust 1640. Hansa liit ja tsunftid Orjandus feodalism Uus inimtüüp ja väärtused Antiiktsivilisatsioon varemetes Katk Kaubateede metsistumine - kauplemise Rüütliturniirid ohtlikkus Haritud on see, kes tunneb antiiki Kristlus ...
IV "Komöödiad II": "Veneetsia kaupmees", "Palju kära ei millestki", "Nagu teile meeldib", "Kaheteistkümnes öö", "Troilus ja Cressida", "Lõpp hea, kõik hea", "Mõõt mõõdu vastu"; V "Tragöödiad I": "Titus Andronicus", "Romeo ja Julia", "Julius Caesar", "Hamlet", "Othello"; VI "Tragöödiad II": "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus", "Timon Ateenast"; VII "Viimased draamad, poeemid, sonetid ja luuletused": "Pericles", "Cymbeline", "Talvemuinasjutt", "Torm", "Venus ja Adonis", "Lucretia"; sonetid; luuletused. Pärast viimase köite ilmumist avaldas Georg Meri artikli "Shakespeare'i koguloomingu eestinduse puhul" (Keel ja Kirjandus 1975, nr. 10, lk. 577–585). Kirjandus Karin Kask, "Shakespeare eesti teatris". ENSV Teatriühing ja Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964 Aleksander Anikst, "Shakespeare". Vene keelest tõlkinud Ester Jaigma
Romantiline kujutamislaad on individualiseeritum, kuna seal kujutatakse iga pisematki inimkirge. Muusikas eksisteerisid kõrvuti erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, ooper, kirikumuusika, salongimuusika ja kodumuusika. Ajastule iseloomulik vaimustus tehnikast peegeldus ka muusikas ja pillimängutehnikas, mis arenes väga kõrgele tasemele. Kõrvuti klassitsistlike zanridega ilmusid mõned uued liigid: poeetilised klaveriminiatuurid, soololaulud, sümfoonilised poeemid, muusikalised draamad. Iseloomulik oli poeetilise sõna ja idee ülekandumine instrumentaalmuusikasse. Romantikute meloodial oli juhtiv tähtsus. Seda kujundati mitte niivõrd esteetiliste reeglite ja seaduste järgi vaid hingelise väljenduslaadi abil. Sageli arvati, et mida lihtsam meloodia, seda parem. Romantism, mis käsitleb muusikat kui looduse ja universumi sügavamat olemust, eelistab
○ August Jakobson, Juhan Smuul. ● Represseerimised; ● 1945. aastal hakkas ilmuma ajaleht Sirp ja Vasar. 1950ndad: ● 1953. aasal suri Stalin; ● 1954. 1956. aastad- küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine Eestisse; ● 1956. aastat algas nn Hruštšovi sulaaeg; ● Loomingu Raamatukogu (1957); ● Keel ja Kirjandus (1958); ● Eesti Televisioon (1955). Juhan Smuul (1922-1971): ● Esikkogu “Karm noorus” (1946); ● Poeemid: ○ “Järvesuu poiste brigaad” (1948); ○ “Poeem Stalinile” (1949); ○ “Mina- kommunistlik noor” (1953); ● “Kirjad sõgedate külast” (1955); ● “Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol” (1957); ● “Muhu monoloogid” (1968); ● Näidendid: ○ “Lea”; ○ “Kihnu Jõnn ehk Metskapten”; ○ “Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi”;
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
Peale seda määras riik talle stipendiumi, mille järel ei pidanud enam töötama, vaid sai loomingule pühenduda. Looming Sibeliuse looming on põhiolemuselt väga soomepärane. Tema suurteosed on sageli seotud soome muistenditega või soome eepose ,,Kalevalaga". Oma teostes kajastab oma rahva ajalugu, elu ja loomust. Tähtsamad helitööd on loodud sümfooniaorkestrile. Sinna kuuluvad: · 7 sümfooniat; · Sümfooniline süit ,,Lemminkäinen"; · Sümfoonilised poeemid, nt ,,Finlandia" ja ,,Kullervo". 2004 anti esmakordselt Eestis Grammy auhind. Finlandia: teoses on soome rahvuste õiguste eest võitleja.. vms. Ainus instrumentaalkontsert viiulile (viiulikontsert). Tuntud ka üks lavateos, kirjutanud muusika draamale ,,Surm", autor ta naise vend Arvid Järnefelt. Kantaat on teos koorile ja solistide või ainult koorile instrumentaalsaatega või ilma. 20. SAJAND Kui varasemate ajastute puhul on kindlad tunnusjooned, siis 20. sajandil pole mingeid
Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse komöödiatesse ja tragöödiatesse. Eelistatatuna kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku. 2. Kangelaslaul, rüütliromaan, allegooriline romaan 12. sajandi keskaegsed kirjandusvormid. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul. Rüütliromaane on kirjutatud nii proosas kui ka värssides. Rüütliromaanide tegelasteks on tihti kuningad (näiteks Karl Suur või kuningas Arthur) ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid. Tihti esineb rüütliromaanidesüleloomulikke motiive, mis sarnanevad imemuinasjuttude motiividele. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine
Järele jäi vaid lootus. 2. Inimesed hakkavad katsetama inimese loomisel erinevate metallidega, langedes väärtuselt aina allapoole. Viimased tehti rauast elavad kurjal ajal, loomuses palju kurjust, et ei saa iial jagu murest ja vaevast. d. Võimalikud ida mõjud Homerosele ja Hesiodosele. e. Homerose hümnid; - jumalate auks loodud poeemid. 33 tk. mõni küündib pikkuselt eepilise lauluni. Pikemad hümnid jutustavad jumala sünnist ning kultuserajamisest Delfis (pühendet Deelose ja Pytho Apollonile). Pühendet ka Hermesele, Aphroditele, Demeterile (Persephone kaotamine, Eleusise kultuse rajamine) f. klassikalise perioodi ja hilisemad allikad ( i. Herodotos, - rändas geograafina eri paikades ja täheldas üles kohalikke
10.kl. kirjandus sissejuhatuseks tuleta meelde kirjanike nimesid AJATELG vanimad kirjalikud allikad - Vana Testament, Gilgame`s antiik umbes 1000 aastat, lôpeb 476 Sophokles Anakreon Sappho keskaeg umbes 1000, lôpeb 1492 jätka ja täpsusta ajatelge, kui aega on rüütlikirjandus linnakirjandus vaimulik kirjandus 1440 Gutenberg klassitsism 17.-18. sajand valgustusklassitsism romantism realism modernism 20.saj. postmodernism LAIENDA SKEEMI NIMEDEGA antiikkirjandus Trooja sôja müüt tähtsamad tegelased ja sündmuste sôlmpunktid (ôpiku teksti pôhjal) "Ilias" kava "Odüsseia" kava tunnikontroll nimede peale eeposte liigid ja môiste, pealkirjad maade järgi KANNA ÛLE KONSPEKTIST antiiklüürika PANE SKEEMI Anakreon-pastoraal, Sappho-soolomeelika(armastuslaul), Pindaros-koorimeelika: ood, hümn; Arcilochos-jambograafia, Tyrtaios ...
kõige tähtsamate isikute hulka. 1.3. Hinduismi uus süntees Umbes 600 aastat eKr toimusid India religioonis suuremad muutused. Sel ajal kerkisid esile budism ja dzainism ning mitmed uued õpetused, mida paljud võtsid kui jumalikke ilmutusi, juhtisid India vaimsust uutes suundades. Need uued õpetused, mis pandi kirja Upanisadides, tegelesid vähem ohverduse ja rituaaliga ning rohkem kõrgema reaalsusega. Koos mõningate muude tekstidega, kaasa arvatud suured sanskritikeelsed eepilised poeemid, tutvustasid nad tervet hulka uusi jumalaid, need uued jumalad koos filosoofilise huviga elu tähenduse vastu aarja traditsiooni osana moodustasid selle suurepärase sulami, mida tänapäeval tuntakse hinduismina. Mitmekesised ja huvitavad lood jumalatest, eriti Ramast kõnelevates eepostes, läbivad iga elu kihistust ja on hindude jaoks alati olemas Rama poole pöördutakse regulaarselt abi saamiseks ja
teadmised tasuta, on Venemaa maailmas esimesel kohal. Ülikoolides, instituutides ja akadeemiates õpib kolm miljonit noort inimest see on rohkem, kui kõigis Lääne-Euroopa riikides kokku. KULTUUR Kirjandus Vene suurim luuletaja on päris kindlasti Aleksandr Puskin (17991837) peetakse uue vene kirjanduse teerajajaks, vene kirjandusliku keele loojaks. Puskini anne oli mitmekülgne. Kaunitele lüürilistele luuletustele lisaks on temast kirjanduslukku jäänud muinasjutud, jutustused, poeemid ja eelkõige muidugi tema kuulus värssromaan ,,Jevgeni Onegin". Teise tuntud poeedi Mihhail Lermontovi(18141841) loomingus valitseb rahutu romantiline hing ja möllavad tunneteleegid. XIX sajandi üks säravamaid vene poeete on Fjodor Tjuttsev (18031873) olgugi et kirjandus ei olnud temale elukutse. Tjuttsev uskus selle maa erilisusse ning ettemääratusse ja on seda väljendanud ka oma luules. Nikolai Nekrassovi (18211878) arvates on poeesia peamiseks allikaks poeedi võlg oma
rütm, meloodia ja harmoonia, vaid ka sõnad ja liikumine. Muusika võis luua ning kanda edasi väga võimsaid ideid, nähes selle jõudu, oli filosoofidele oluline see võimalikult konstruktiivselt eetilise vahendina ära kasutada. Nii et moraalsed ettekirjutused nägid muusikas oma liitlast. Igasuguse lüürilise luule eesmärgiks oli õpetada, täpne funktsioon olenes zanrist: pajaanid jutustasid jumalatest, õpetades pühendumust; eepilised poeemid kiitsid kangelaslikkust ning ettevõtlikkust. Kreeka muusika portreteeris ning kujundas välja kultuuriväärtusi, mis kehastusid sõnades, tantsus, meloodias, saades kindlat eetilist laadi spetsiifilisteks muusikazanriteks. 10 http://www.hammerwood.mistral.co.uk/gmusic.htm 11 http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_music#Greece 8 Kristel Lepik
Kui kõrvutada II aastatuhande kohta käivaid ajalooandmeid hilisemate kreeka müütidega, siis järeldub vaieldamatult, et Mükeene ajajärk on olnud kreeka heroiliste muistendite tuumiku ajalooliseks baasiks ja need muistendid sisaldavad rohkesti mütologiseeritud ajaloo elemente. Veel vanemast kreeta kultuurist on kreeka mütoloogia säilitanud märksa ähmasema mälestuse. Siit tuleneb omakorda kreeka kirjandusloo seisukohalt oluline seik. Kui Homerose poeemid, mida lahutab Mükeene ajajärgust rida sajandeid, sisaldavad rohkesti selle ajajärgu jooni, siis võib seda, arvestades kirjalike allikate puudumist, seletada ainult eepilise traditsiooni püsivusega ja suulise loomingu katkematusega Mükeene ajajärgust kuni Homerose poeemide lõpliku kuju saamiseni. 5. Homerose eeposed. Milline on eepose ,,Ilias" peateema ja kompositsioon? Milline on eepose ,,Odüsseia" peateema ja kompositsioon? Kuidas neid teoseid nende tekkeajal esitati
POEETIKA Luule keeleline looming Ilukirjanduslik lüüriline, eepiline, dramaatiline tekst Poeetika luulekunsti, laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Kirjanduslikkus toimib seostes teose, autori, keele, teiste tekstide, maailma ja lugeja vahel kirjandusele võib läheneda mitmeti. Lähilugemine teose tõlgendamine selle struktuurist lähtuvalt. Psühholoogiline vaatlus, elu- ja loomingulooline vaatlus teose tõlgendamine läbi selle autori Ühiskondlikud teooriad teose tõlgendamine läbi selle tähenduse ehk läbi selle seose maailmaga Intertekstuaalne lähenemine teose avamine teiste tekstide taustal Lugejakeskne analüüs teose avamine läbi selle vastuvõtu ehk lugeja reaktsiooni. Sõnakunstis on olulisel kohal kujundid, ilukirjandus ongi kunstilise keelekasutuse tulemus. Ilukirjanduse mõistmine algab kujunditest aru saamisel. Ilukirjandusel on tavaliselt mingi väärtus vaimne, keeleline, moraalne, ajalooline jne Kujundi...
Kirjanduse arvestus Pilet 1 Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust; Jutustada Boccaccio üks novell: 1. Euroopa keskaja kirjanduse ajalooline taust 5-6 sajand Keskaeg algab Antiik-Rooma hukkumise ja feodaalkorra tekkimisega Levivad uued religioonid =Kristlus, budism, islam Rooma oli enne langemist vallutanud suure osa Euroopast =Füüsiliselt ja kultuuriliselt =Romaniseerumine Pärast Rooma langemist levib ristiusk ja katoliku kirikuga koos toimub kristianiseerimine =Keldid 5.sajand =Skandinaavia 10-11. sajand =Eesti 1184-1227 Katoliku kiriku keskuseks sai Rooma Ristiusustamine oli väline, sisemises elus olid endiselt paganlikud kombed =Jumalateenistus ladina keeles, keegi ei saanud aru Keskajal oli kirik hariduse ja kultuuri keskus, sest vaimulikud olid põhiline haritud seisus =Kloostri- ja kirikukoolid =Avati ülikoolid =Vaimulikel oli selge ladina keel =Se...
Uri 3 dünastia ajal, nende kuningate sponsoreerimisel pandi kirja üks tsükkel Sumeri eepilsi poeeme. Kolm kangelast oli kolm valitsejat : Emerkar, Lugalbanda(lapskuningas),Bilgames,(Gilgameš).-tema kohta loodi õige mitmeid eepilisi poeeme, millest õige mitmed on säilinud ´,Gilgameš ja seedrimetsa valvur koletis Hunana, läksid Enkiduga tapma . Poeem Gilgameši surm ,valitses üle 100 aasta . Ära suri ja jumalad otsustasid teevad temast allilma jumala. Poeemid sumerikeelsetena loodi u 2 aastatuhande lõpuks.II at algul ,kui sumeri keel hakkas kaduma aga kirjalik tarditsioon püsis , mugavndati need ka akkadi keelde, nende põhjal kusagil hilisemas faasis loodi akkadi keelne suur Gilgameši eepos, ühendvariant ,võtab ühte 12 savitahvlil kogu tema loo tsükklis. Kõik need lood on ühte võetud, tulevad umbes samas järjekorras.pseudofilosoofiline rüü, on lisatud varasematest puuduv teema surematuse saavutamisest
Oma eluõhtul oli vanameister hea tervise juures ega loobunud igapäevastest harjumuslikest jalutuskäikudest. Surm tabas teda 20.septembril 1957 .aastal. Ta sängitati Järvenpääle koduaeda. 2. SIBELIUSE LOOMINGU LÜHIÜLEVAADE Sibeliuse rahvusromantiline helilooming on põhjamaiselt karge, palju on programmilisi teoseid . Sümfoonilises muusikas peegeldub tema eepiline legendlik maailmataju : sümfoonilised poeemid ,,Kullervo " (1892), ,,Finlandia " (1899), ,,Saaga " (1902), ,,Öine ratsasõit ja päikesetõus" (1908), ,,Bard " (1913), ,,Okeaniidid " (1914) ja ,,Tapiola" (1926), fantaasia ,,Põhjala tütar" (1906) , süidid ,,Karelia" (1893) ja ,,Neli legendi " ehk ,,Lemminkäinen" (1895, sh ,,Toonela luik"). Sibeliuse peateosed on 7 sümfooniat (I e-moll 1899 ; II D-duur 1902 ; III C-duur 1907 ;
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
Sellele, kel elada antud 1 aasta, teab mida eluga peale hakata, teistel raske. Aastaajad korduvad, looduses kõik kordub, aga inimesed ei kordu. 5. ,,Sonetid" Shakespeare Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud 154 sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi. Enamasti jagatakse sonetid nii: 1. 1-126, kus Shakespeare on suhtes noore mehega. 2. 127-154, kus poeet on naisega, tihti nimetatud kui ,,dark lady". 1-17 proovib ta noort meest veenda abielluma ning lapsi saama, et nooruse kaunis ilu ei sureks.
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust. Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Rüütlilaulude peamiseks teemaks on: · armastus · kangelased · Neitsi Maarja teema Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see, et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Tuntumad rüütlilaulikud on: 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn 13. saj. truväär - Adam de la HalleMinnesinger - Walther von der Vogelweide Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega.
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj. Oluline nooditrükitehnika, mille arendas välja Veneetsia trükkal Petrucci 15 ja 16 saj. vahetusel. Kuna muusikaline renessanss on seotud peamiselt Madalmaadega, räägitakse sageli ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. saj sündis mitmehäälne ilmalik laul keskaja rüütlilaul oli ühehäälne, samuti pole teada rü...
· Osad pidsid Homerost ürgpoeediks, kes lõi ühe või mõlema eepose algkava, millele hiljem lisati juurde uut materjali. · Arvatakse, et Homeros oli hilisem luuletaja, kes sidus laulud ühtseks tervikuks. · Selgust ja üksmeelt selles küsimuses pole · praegu arvatakse, et Homeros oli Iliase looja, Odüsseia lõid tema õpilased. 3. Ühised jooni Iliase ja Odüsseia ülesehituses. · ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" on mõlemad vormilt eepilised poeemid. · Mõlemad jutustavad kangelastest ja nende tegudest müütilises minevikus, mil jumalad ja jumalannad sekkusid otseselt surelikku ellu. · Iliase eeposes toimub tegevust Trooja sõja ajal, Odüsseias pärast Trooja sõda. · Mõlemad eeposed sisaldavad 24 laulu. · Mõlemas teoses etendab äärmiselt tähtsat rolli mütoloogia. · Jumalate vahelisi suhteid ja tegevusi kirjeldati peaaegu paralleelse teemana. · Keskendutakse peaaegu ainult paarile peakangelase.
Pakutakse tööd valitsusametnikuna informatsiooni- ja propagandatalituses. 1934 valikkogu ,,Üle kodumäe", milles on loodusluule. 1940-de aastate algus (1940 - 1942) on Visnapuule kurb. Seal vahel sureb ta äi, kaotab kodumaa. 1941 küüditatakse kasutütar ja tolle 4-aastane laps Siberisse. 1942 sureb Ing tuberkuloosi, millest Visnapuu üle ei saagi. Sõja ajal reisib ringi. 1942 kogumik ,,Tuule ema", milles on poeemid ja ballaadid. 1944 on ta viimase hetkeni Tallinnas. 22. september Tallinn vallutatakse, samal päeval lahkub Visnapuu Tallinnast Lihulasse, sealt Saaremaale ning edasi Saksamaale. Ta oli põgenikelaagris, kus on palju eestlasi, nii ollakse üksteisele toeks. 1946 ,,Tuuline teekond", mis on valikkogu. 1946 ka ,,Esivanemate hauad", milles on uuem luule. 1947 ,,Ad astra", teemadeks poliitika, surm ja armastus. 1947 ,,Periheel. Ingli raamat". Periheel on päikese lähim kaugus maale
Ravennas. Ise pani nimeks ,,Komöödia" aga Boccaccio nimetas selle ümber ,,Jumalikuks". · Zanrilt värsivormis nägemus. Geoffrey Chaucer · Vararenessansi suurteoseid ,,Canterbury lood" inglismaa esimene värssnovellide kogu, 14. sajand (üdliselt peale Itaalia teistes maades novell eriti levinud ei olnud). · Kirjanduses valitsesid Inglismaal sel ajal alles hiliskeskaegsed zanrid allegoorilised poeemid jne. · C. Loomingu erakordsus on seotud tema elukäiguga. Kaupmehe poeg, sai tänu soosijatele õukonda diplomaadiks, sai käia Itaalias, võis kohtuda Petrarca ja Boccaccioga. · Varases loomingus matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid kirjutas ballaade, rondoosid, ühe nägemuse vormis poeemi, tõlkis natuke ,,Roosiromaani". Hilisem looming osutab otseselt Itaalia renessansi mõjule.
Mahler oli väljapaistev dirigent (tegutses Viinis, New Yorkis) mõjutas oluliselt ooperielu ja intepretatsiooni. Hilises loomingus impressionismi mõjud. Kirjutanud 9 sümfooniat ja laulutsükleid. Strauss- Nooruses Wagneri mõjutused, isikupärane stiil alates"Salomest". Sümfoonilise poeemi meistriteosed. Oli väljapaistev dirigent (Berliinis ,Viinis). Tähtsamad lavateosed : Salome, Elektra, Roosikavaler, Adriane Naxosel. Sümfoonilised poeemid: Machebeth, Don Juan. Programmsümfooniad: Domestica, Alpisümfoonia. Kontserdid, kammermuusika, laulud. IXI TEEMA- XX saj. muusika 1. Impressionism. a) Debussy b) Ravel Impressionism tegeleb kõlamaalingutega, otsib uusi "värvilisi" harmooniaid, annab edasi muljeid ,väldib suuri kontraste. Hingeliste muljete edastamine. Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Uued hingemaastikud ja tundeelu kunstilises kujutamises.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
