Betti Alver "Tähetund" Laura Rooseileht 11-A Elulugu Elisabet Alver Elas 23.11.1906 19.06.1989 Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis, Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis ning Tartu Üli- koolis. Luulekogud "Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) "Tolm ja tuli" (Tartu 1936) "Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956) "Mõrane peegel" (Tallinn 1962) "Tähetund" (Tallinn 1966) "Uued luuletused ja poeemid" (Toronto 1968) "Eluhelbed" (Tallinn 1971) "Tuju" (Tallinn 1976) "Lendav linn" (Tallinn 1979) "Korallid Emajões" (Tallinn 1986) "Teosed, 1. kd: Üle aegade Assamalla" (Tallinn 1989) "Üle sõnade serva" (Tallinn 2004) "Koguja" (Tartu 2005) Luulekogu "Tähetund" Ilmus 1966. aastal. Müüdi läbi hetkega. Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni ...
Lu u l et u s e d Lu u l e ko g u d ,,Ood revolutsioonile" ,,Vladimir Majakovski ,,Vasakule marss!" kogutud teosed" (1919 ) ,,Istungite palavik" ,,Mina" (1913) ,,Istungite Palavik" Ei tule uni, nii raske on mul. Hommikuni lama ja ohka. ,,Oo, kunas küll toimuks üks istung veel istungite kaotamise kohta" Poeemid ,,Pilv pükstes" (1930) ,,Selgrooflööt" (1915) Mõlemad räägivad õnnetust armastusest ning väljendavad autori põhjalikku rahulolematust ümbritseva maailmaga. ,,Hästi" (1927) "Vladimir Iljits Lenin,, (1970) ,,Pilv pükstes" Maha teie armastus, maha teie kunst, maha teie riik, maha teie usk. Näitemängud ,,Vladimir Majakovski" (1983) ,,Saun" (1929) ,,Lutikas" (1920) ,,MüsteeriumBuff" Kasutatud kirjandus: http:// kreutzwald.kirmus
ELULUGU Kodanikunimega Elisabeth Lepik Sündis 23.novemberil 1906 Jõgeval Lapsena unistas näitlejakarjäärist 1914. aastal õpingud Puskini-nimelises tütarlastegümnaasiumis Halb Majanduslik seis Lõpetas Miina härma gümnaasiumi 1924 1924. aastal Tartu ülikoolis õppimist kirjandust ja eesti keelt Aastast1934 eesti kirjanikkude liidu ia arbujate liige. Betti suri 1989 Tartus olles 83 aastane LOOMING B. Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke" 1935.aastal ,,Viletsuse komöödia" ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures" Viimase proosateose avaldas ta 1796. Aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat. TEOSED Luuleraamatud -"Tolm ja tuli" -"Eluhelbed" -"Lendav linn" -"Korallid Emajões" Proosa -"Tuulearmuke" -"Invaliidid" Poeemid -1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest"...
Selle poeemi stiil on vaimukalt paradokslev ja aforistlik, romantiliselt irooniline ja sõnasäästlik. Kriitikat jagus ka sellele teosele. Eriti hävitava hinnangu andis sellele ,,Uus Eesti" kultuuriosakonna juhataja Eduard Hubel. Kavas olnud romaan jäigi kirjutamata. Viimase proosateose avaldas ta 1796. aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat. 9 2.2 POEEMID Alveri luulekogud on ,,Korallid Emajões"(1986), ,,Tolm ja tuli"(1936), ,,Tähetund", ,,Elupuu", ,,Lendav linn" (1979) ja ,,Eluhelbed"( 1971). Betti Alver on väitnud, et luuletusteni jõudis ta juhuslikult. Esimesena tuli ta välja luuletustega ,,Pedja" ja ,,Raskelt valgub vaha", mis avaldati ka 1931. aastal ,,Loomingus". Betti viljeles ka edaspidi vaheldumisi lüürilist ja jutustavat värssi. 1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest" sai kriitikutelt erinevaid arvustusi
1. Kunas ja kus tekkis vene kirjandus ? Tekkis 19.sajandil Kiievi-Vene riigis. 2. Mis on krillitsad ? Sellel põhinevad vene tähestik ja paljude teisterahvaste tähestikud. 3. Mis on bõliinad ? Vene eepilised kangelaslaulud. 4. Lomonovi tähtsus. Pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. 5. Tuua välja vene romantismi tunnusjooned. Seda iseloomustavad individualism, mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse. Romantismi iseloomustavad unistamine, tunded, hingeelu. 6. Puskin: kunas mida kirjutas ? Lütseumis (1811-1817) luuletused, pagendused lõunasse (1820-1824) romantilised luuletused. Boldino sügis (1830) 3 kuud kirjutas luuletusi ja isegi tema tähtsaim teos ,,Jevgeni Onegin" on seal kirjutatud. 7. Jevgeni Onegin Romantilisest teosest eristab seda kronoloogia sissetoomine, mille järgi toimub tegevus ajavahemikus 1819-1825. Teost on nimetatud `'vene elu entsüklopeediaks," sest see kajastab ajastu olemust ja eri...
filosoofia 1883-Berliin,1885- München:dirigent 1894-abiellus soprani Pauline Maria de Annaga 1886-jõuab sümfoonilise poeemi juurde 1903-koostöö Hugo von Hoffmannstahliga,keskendub ooperitele 1922-huvi varasema muusika vastu,taaselustab Lully ja Mozarti oopereid 1933-muusikadirektor 1934-hümn Berliini OM jaoks 1935-ametist tagandamine Sureb südameatakki Looming Sümfoonilised poeemid:"Macbeth" "Don Juan" "Kangelase elu" Ooperid(17):"Salome" "Elektra" "Roosikavaler" 2 balletti 8 sümfoonilist poeemi 2 sümfooniat + üks noorpõlvesümfoonia Väikevorme orkestrile, kammermuusikat Hilisromantismi muusika Sümfoonilise poeemid ja ooperid Varajane looming mõjutatud Schumannist ja Brahmsist Hiljem võtnud eeskuju Lisztist ja Wagnerist-nende töö edasiviija
Betti Alver(1906-1989) Reelika Vaino Elulugu Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talviken, aastast 1956 Elisabet Lepik; 23. november oli eesti luuletaja. Elisabet Alver sündis raudteelase perekonnas. Tartu Puskini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium,Eesti Noorsoo Kasvatse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium,Tartu Ülikool Eesti Kirjanike Liidu liige Teosed Esimene värss tuli välja 1931. aastal ja siis kujunes ta kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Luuleraamatud: "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja Tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stocholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962 "Tähetund", Tallinn 1966 "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968 "Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 Luuletused ko...
Betti Alver (Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta Aastatel 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini tütarlaste gümnaasiumis ja 1924 lõpetas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1934 oli ta Eesti Kirjanikke Liidu liige. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga.1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegin“. Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Teosed „Räägi tasa minuga“ Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski m...
5 pala keelpilli- muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, Tallinna kompositsiooni professor. Tema nimeline Tartu poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli- muusikakool Muusika: Instrumentaalmuusika, rahulik, lüüriline, Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised jutustav, väga viimistletud, kammerlikkus. 5 pala keelpilli- impressionism. Sümf. Poeemid "Videvik", "Koit", "Ööhüüded"; Loomingu perioodid: 1) Romantiline eneseväljendus, poeemid, sümfoonilised pildid, palju kammer-muusikat orkestrile, 3 sümfooniat, sümfoonilised süidid, sümfoonilised
Jossif Brodski looming Mart Linnas 12a Juhendaja: Ivi Eiche Üldist Loominguperiood 19672001 Luuletusi hakkas kirjutama 18 aastaselt. Poeemid Eleegiad Proosa Näidendid Esseed Teemad Nooruses: võitlus, väärikus, lootus, tulevik. Hiljem : tõsised filosoofilised mõtisklused. Iroonia Stiil Omapärane, huvitav stiil. Paljusõnaline. Kujunditerohke. Matemaatiline täpsus. Mõjutused Velimir Hlebnikov Marina Tsvetajeva Anna Ahmatova Näidendid 1898 "Marmorkuulid" 1991 "Demokraatia" Luule
Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. IX SLAID Luuleraamatud Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 "Tolm ja tuli" (1936) üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise küpsusega. See teos kujutab endast jõulist hümni inimese vaimsusele ja vaimuvabadusele. ühtlasi on see luule ülemlaul inimlikkuse kõrgeimat määra väljendavale kunstile, selle ilule, äraostmatule tõearmastusele, õrnusele ja vägevusele. Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 Tähetund, Tallinn 1966 Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968 Eluhelbed, Tallinn 1971 Tuju, Tallinn 1976 Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986 Üle sõnade serva, Tallinn 2004 Koguja: suur luuleraamat, Tartu, 2005
Jan Schär ME-12 *Elisabet Lepik *23.11.1906 19.06.1989 *Elas jõgeval; Kortermuuseum *Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. *Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. *Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis * Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis *Tartu Ülikoolis filoloogiat. Palju looduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". 3.Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-korallid-emajoes-betti-alv...
Tervikuna vaadates on see ülemlaul kunsti tõearmastusele ja ilule. Teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal. Selle väljaandmine takerdus sõjaoludes. Betti Alverile ei olnud sõjajärgsed aastad loominguliselt viljakad, neid varjutasid Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 Tähetund, Tallinn 1966 Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968 Eluhelbed, Tallinn 1971 Tuju, Tallinn 1976 Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986 Üle sõnade serva, Tallinn 2004 Koguja: suur luuleraamat, Tartu, 2005 Tuulearmuke, Tartu 1927 (romaan) Invaliidid, Tartu 1930 (romaan) Viletsuse komöödia, Tartu 1935 (proosapoeem)
Valmistades trükiks ette oma valikkogu "Tähetund", kirjutas ta selle tarbeks uusigi luuletusi. Luulekogu ilmumine oli kultuurisündmus Alver tuli väärikalt tagasi oma kesksele kohale eesti luules. Tema järgmised luulekogud olid "Eluhelbed" (ilmus 1971. a.), "Lendav linn" (ilmus 1979. a.) ning "Korallid Emajões" (ilmus 1986. aastal). Eesti luulest on Betti Alveri meelisautoriteks olnud kõigepealt Marie Under, seejärel raskepärasem Gustav Suits. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler") kuuluvad kolmekümnendate aastate eesti luule väärtuslikumate lehekülgede hulka. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. Betti Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83-aastane. Ta on maetud Tartusse Vana-Jaani kalmistule. Tartus asub ka tema mälestusmärk. Teosed Luuleraamatud
1929.aasta ,,Lastelehe" 4.numbris avaldas ta muinasjutu ,,Nukra mehe prillid", mille õpetuslikuks ivaks on kutse loomulikult rõõmsale toimimisele elus. 1930.aastal ilmunud pikemas jutustuses ,,Invaliid" vahetab ,,Tuulearmukese" subjek- tiivse pihtimuslikkuse välja objektiveeriv esitus. Betti kirjutas ka poeeme. Poeem ,,Lugu valgest varesest" (Tartu 1931) annab iroonilise kujutuse ebavaimsest tõusiklikust seltskonnast. Venemisega jätkavad seda teemat poeemid: ,,Vahanukk" (Lng 1934), ,,Pirnipuu" (Lng 1936) ja ,,Mõrane peegel" (Lng 1939). Välismaal on avaldatud kog-d ,,Luuletused ja poeemid" (Stockholm 1956, A.Orase eess.) ,,Uued luuletused ja poeemid" (Toronto, 1968, koost. H.Grabbi). ,,Eluhelbed" (1971) koosneb a-il 1932-40 ja 1966-70 kirjutatud luuletustest, mis arendavad edasi ja konkretiseerivad protsessi loomingu põhi- probleeme.
sonaat. See oli aeg, mil ta seisis kõrgelennulise pianistliku karjääri lävel, aga paraku vigastas ta ülemäärase harjutamise tõttu oma kätt. Skrjabini jaoks oli see tema elu esimene tõeline läbikukkumine ning tema meeleheide ja trots saatuse vastu peegelduvad Klaverisonaadist number 1. Helilooja aga ei elanud kaua: rumala juhuse läbi katkes tema elu talendi õitseajal. Aga endast jättis ta järele kaunid klaveripalapuistmed 90 prelüüdi, 10 sonaati, poeemid, etüüdid, ekspromptid, valsid, masurkad, 3 sümfooniat, sümfoonilised poeemid ,,Tulepoeem" ja ,,Ekstaasipoeem".
Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. 1936 ilmub luulekogu "Tolm ja tuli", mis põhineb romantismil, läbiv teema on inimese ja kunsti suhe. 1986 ilmub luulekogu "Korallid Emajões". 1966 kogumik "Tähetund". 1971 luulekogumik "Elu helbed". Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Luulenäited: "Ettevaatus klaas", "Sa hapramast hapram", "Lindprii", " Elu helbed". Betti Alveri üks loomemärksõnu on pehme, nurgatagune iroonia. Alver tuleb justkui kahe jalaga maa peale, hakkab kujutama meeltega tajutavat maailma, kirjutab väga
Luulekogud ja raamatud Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" (1931) kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel" (1962). Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed roopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on ,,Tolm ja tuli", ,,Tähetund", ,,Eluhelbed" (1971) ja ,,Korallid Emajões" (1986), ,,Lendav linn" (1979), ,,Üle sõnade serva" (2004) ning ,,Koguja: suur luuleraamat" (2005). Romaanid ,,Tuulearmuke" (1927) ja ,,Invaliidid" (1930) Tunnustused
Aga ehmunud laps tõrkus elatanud hea naise õrnuste vastu ja täitis maja oma kisaga. Siis taandus hea vanake oma igavesse üksindusse ja nuttis oma nurgas, öeldes enesele: ,,Ah, meie, õnnetute naisolevuste meeldimisaeg on möödas isegi süütute laste juures; ajame hirmu peale nendele pisikestele, keda tahame armastada." Baudelaire on ennekõike tuntud ,,Kurja lillede" autorina, minagi lugesin keskkoolis seda luulekogu, kuid hinge läks mulle hoopis teine tema teos: "Väikesed poeemid proosas", mida ma vaataksingi lähemalt. ,,Väikesed poeemid proosas" ei ole ühtne teos, nagu Baudelaire seda alguses plaanis: ,, Me võime katkestada, kus aga tahame,..., sest ma ei seo tõrkuvat tahet ülipeene intriigi imepeene niidi otsa" ,ta oli pettunud tulemuses, nagu ta kirjutab oma sõbrale Arsene Houssayele (1). Selles kogumikus on julmad ja absurdsed situatsioonid, naljakad ja kurvad- ja neid kõiki seob linnateema.
aga ma olen esmaklassiline teisejärguline helilooja." Richard Strauss, 1947 Kirjutan referaadi väljapaistvast Saksamaa romantikust Richard Straussist, kes saavutas oma tuntuse 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimestel aastakümnetel. Tema sümfoonilised poeemid 1980 aastateil ja ooperid järgnevatel kümnenditel on said hädavajalikeks komponentideks läbi 20 sajandi repertuaari. 3 Elulugu Richard Straussi isa oli Franz Strauss, kes oli esimetsasarvemängija Müncheni Õukonnaorkestris. Ema Josephine pärines Müncheni ühest jõukamast perekonnast, õlletehase Pshorr omanikest. Richard sai
Hilisromantism Termin Kõrgromantismi järellainetus Wagneri mõju Saksamaa & Austria 19. saj II pool Avaldus muusikas ja kirjanduses Uusromantism Kaks suunda Tunnused Tunded Mineviku idealiseerimine Võõrdumus tegelikkusest Ebatavalised tegelaskujud Richard Strauss (1864-1949) Sakslane Edukas dirigent Lavamuusika Instrumentaalne orkestrimuusika 14 ooperit Sümfoonilised poeemid Programmilised sümfooniad Gustav Mahler (1860-1911) Pärist Tsehhist Lõpetas Viini konservatooriumi Sümfooniad Esituskoosseisud suured Orkestrisaatega laulutsüklid "Poisi võlusarv" Kantaatsümfoonia "Laul maast" Täname kuulamast!
1889.a. loodud Finlandiast sai Soome iseseisvumise sümbol, õhutatakse vabadusvõitlusele. (võta powerpointist veel)Rahvuslikuks kultuuriomandiks on muutunud ka tema lavateosed ("Kuningas Kristjan II", "Surm", "Torm"), mitmed klaveri- ja viiulilood ja tuntud luuletajate tekstidest tehtud koori- ja soololaulud. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid, mille sisuks oli orkestrimuusika, ja programmilised sümfoonilised poeemid, näiteks neljaosaline Lemminkäise sarja, Põhjala tütred ja Tapiola.Sibeliuse loojatee oli okkaline eelkõige vääritimõistmise tõttu. . Aastal 1892 Sibelius alustas Kullervo-sümfooniaga ja tasapisi suundus rahvusvahelisuse poole. Aastal 1904 valminud viiulikontsert kuulub endasuguste hulgas kõige nõudlikumate ja populaarsemate teoste hulka. 1909 aastal valmis tal sügavatundeline viiulikvartett Voces intimae. Muusika on Jutustav, tõsine, põhjamaiselt karm ja rahulik
Betti Alver debüteeris novelliga "Vaene väike", teosega "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti on ta kirjutanud ka teoseid "Invaliid", "Viletsuse komöödia", "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on Tolm ja tuli, Tähetund, Eluhelbed, Lendav linn ja Korallid Emajões. Samuti on ta tegelnud kirjanduse tõlkimisega. Tema suurim saavutus selles vallas on Aleksandr Puskini Jevgeni Onegini tõlge. Luulenäited ''Räägi tasa minuga'' Räägi tasa minuga,
(suur) (aadliperes). - - . . , . . (Olles täiskasvanu, piinasid teda ebameeldivused), . -- , . (astudes just avatud Tsarskoe Tselo lütseumisse priviligeeritud õppeasutusse, ettenähtud spetsiaalselt riigiametnike ettevalmistamiseks aadliperekonna laste hulgast). (Seal ta omandas ta väga hea prantsuse keele). ( ) ( ). " ". (kirjanduslik ühendus) "". (Alustas oma tegevust sekretäri auastmes). , . (ilmus) " ". - (saadeti lõunasse ebaviisakate väljenduste pärast oma luuletustes). (seal ta kirjutas oma kuulsad poeemid) " " (Kaukaasia vang), " ", "-" (Vennad-röövlid). " ". (otsustati, et Puskin ei ole võimeline olema ametnik). ( vaatamata olukorrale enda ümber) (jätkas tööd) " ". (andestas Puskinile tema patud) . ...
George Byron (1788-1824) Eelnev kirjas vihikus... Ülevaade elust ja loomingust Aastatel 1811-1816 on Byron Inglismaal kuulsuse tippaeg. Ilmuvad ida-poeemid: ,,Giaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". 1813 tekib intiimsuhe oma poolõe Augusta Legh'ga. Varjab seda suhet, abiellub ebaõnnestunult 1815 Annabella Milbenke'iga, sünnib tütar Augusta Ada. Avalikkuse hukkamõist, süvenev süütunne, poeemid on tulvil melanhooliat ja traagikat. Lahkub Inglismaalt. 1816 aastal elab Sveitsis, Genfi järve ääres, kus kirjutab ,,Childe Haroldi palverännu" III laulu, kohtub Shelly ja tema naise Maryaga. Byroni ettepanek võistelda õudusjuttude kirjutamises, M Shelly ,,Frankenstein". Byron külastab Chilloni lossi, kus XVI sajandil oli vabariigi nimel vaevelnud Genfi patrioot Bonivard. Byron kirjutab (1816) võimsa vabadusaatelise poeemi ,,Chilloni vang"
· Ainus luulekogu "Kurja lilled" ilmub 1857 (eesti keeles 1967, Tõnu Õnnepalu tõlkes täielik kogu 2000 "Kurja õied") · Nii autor, kirjastaja kui trükkija võetakse avaliku kõlbluse teotamise süüdistusega kohtulikule vastutusele, 6 luuletust keelustatakse, B. saab 300 franki trahvi · Kui sõber küsib, kas B. ootas õigeksmõistmist, vastab ta:"Ootasin, et mulle auavaldused osaks langevad!" · 20. saj tunnistatakse teos meistriteoseks "Väikesed poeemid proosas" · Ilmusid posthuumselt 1869 · Mõned tekstid on luuletused proosas, mõned lähemal miniatuurile · Fookuses on linn, Pariis, ja selle inimesed · Teost peetakse impressionistide linnavaadete vasteks kirjanduses · Autori hingeseisundid - igatsus, unelmad, üksindus, igavus, iroonia, viha ja armastus Surm · 1864 reisib B. Brüsselisse lootuses avaldada seal kogutud teosed ja pidada loenguid kunstist ja kirjandusest. · Ta jääb Belgiasse kuni 1866, kuigi
Piiri algkool -> Jäneda põllutöökool -> Punaarmee 3 korda abielus olnud Elukaaslane Debora Vaarandi -> moodustasid omalaadse Nõukogude Eesti esipaari humoorikas, karismaatiline, vastuoluline LOOMING: Vestelised rannarahva lood – „Muhu monoloogid“ Reisikirjad – „Jäine raamat. Jaapani meri, detsember“ Näidendid – „Kihnu Jõnn“, „Polkovniku lesk“, „Lea“ Luuletused ja poeemid – „Poeem Stalinile“, „Mina – kommunistlik noor“ Filmid – „Siin me oleme“ tema raamatu „Suvitajad“ ainetel Külaainelised lood – muhu murdes, humoorikad, lihtsasti arusaadavad Kollaboratsioon - koostöö, partnerlus okupatsiooniga, pealesurutud režiimi toetamine, abistamine ja/või sellega kaasaminek. Kollaborant on vastavalt kaastöötaja või võõrrežiimi kaasajooksik, st kodanik, kes abistab oma riigi hõlvamisel vaenlast
lõpetamata kümnes sümfoonia, kajastavad helilooja läbielamisi ajal, mil Mahler oli surmatõves. Tollased teosed lõppesid reeglina vaikselt. Helilooja Alban Berg nimetas üheksandat sümfooniat "kõige suurepärasemaks asjaks, mille Mahler eales kirjutanud". Ühtegi viimase perioodi teost ei kantud ette Mahleri eluajal. 7. Milliste žanritega on Richard Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Nimeta helilooja tähtsamad teosed nendes žanrites. Ooper, sümfoonilised poeemid, Don Juan, ooper salomee Elektra Eelkõige 1)Sümfoonilised poeemid : “Don Juan ”, “ Macbeth ”, “Alpi sümfoonia ”, “Don Quijote ” 2) Ooperid : “ Salome ”, “ Elektra ”, “Roosikavaler”, “ Daphne ” Looming hõlmab kõiki ž anre peale missa ja oratooriumi. 8. Selgita mõistet „programmiline sümfonism“. Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles žanris. Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud
esimene, mille ta oma nime all avaldas. 3. 2. juulil 1809 algas reis mööda Vahemerd Portugalist Kreekani. See oli viljakas periood ning ta kirjutas teose ,,Horatiusest". 4. ,,Childe Haroldi palveränd"(1812) tegi Byronist kõige kuulsama romatilise luuletaja oma terviklikkuse ja romantilise kangelase iseloomujoonte poolest. 5. 18111816 elas Byron Inglismaal, kirjutas luuletusi nt ,,Lara" ja ,,Giaur", mida tuntakse idapoeemide nime all. 6. 1813. aastal valminud poeemid olid tulvil melanhooliat ja traagikat, Byronil oli suhe oma poolõe Augustega, avalik hukkamõist mõjutas loomingut. 7. 1812. pidas Lordide Kojas kaks kõnet: ludiitide ja iiri rahva vabaduse kaitseks. 8. 1816. aasta novembris jõudis ta Itaaliasse, oli seal oma viimaste elukuudeni ja sidemete pärast karbonaaridega jälitas teda politsei. 9. Itaalias alustas Byron oma loomingu tippteost värssromaani ,,Don Juan"(1818 182). 10. 19. aprillil 1824 suri Byron Kreekas Mesolongionis.
Aleksandr Blok Elulugu Bloki ema isa oli Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov. Isa, juuraprofessor Varssavis, hülgas pere varsti pärast poja sündi. Poiss kasvas oma ema suguvõsas boheemlaste seas. Esimesed luuletused kirjutas ta 5-aastaselt. Suved veetis ta vanaisa mõisas, millest 8 km kaugusel asus Dmitri Mendelejevi kodu. 1903 abiellus Blok Mendelejevi tütre Ljubov Mendelejevaga ja pühendas talle oma elu jooksul kaheksasada luuletust. Aastal 1906 lõpetas ta Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Juba oma esimese luulekoguga tõusis ta vene sümbolismi silmapaistvaimaks esindajaks. Erinevalt paljudest filosoofidest ja kirjanikest saabus tunnustus väga kiiresti. Juba eluajal võrreldi teda Aleksandr Puskiniga ja 20. sajandi algust vene luules nimetati Bloki ajaks. Tema loomingust kumab läbi suurte muutuste möödapääsmatus Venemaal, ent milles see seisnes, seda ta täpselt ei teadnud. Ta polnud kommunist, ent aktsepteeris Oktoobrirev...
õpejõud (heliloojad, muusikateadlased, interpreedid) ● 1940 Tallinna konservatooriumi muusikaprofessor (Ville Kapp, Arvo Pärt, Aarne Oit, Valter Ojakäär, Uno Naissoo jpt) Looming ● Kirjutas instrumentaalmuusikat ● leidub kamme- kui ka orkestrimuusikat ● Lüürilise karakteri ja eepiliselt jutustava väljenduslaadiga ● Loodumsmotiivid- poeetilised pealkirjad ● Stiil- impressoinistlik ● Enim hinnatud on sümfoonilised poeemid Teosed ● Koit (sümf) ● Videvik (sümf) ● Öö hüüded (poeem) ● Viirastused (poeem) ● Kellad (klaver) ● Liblikas (klaver) ● Männid (viiul) ● „Koit” https://www.youtube.com/watch?v=_vi3LO35TxQ ● „Liblikas” https://www.youtube.com/watch?v=H8ib759TXmY ● „Männid” https://www.youtube.com/watch?v=omXdM86-JC0 Tänan Kuulamast!
● Vanemate pillide hulka kuuluvad: jouhikko, vilepill, sarv ja karjasepasun ● 19.sajandil levisid Soomes ka viiul ja lõõtspill ● Pelimanni muusika ● ● Jean Sibelius ● 1865-1957 ● 65 aastat abielu ● Helsingi muusikakool, Viin, Berliin ● Põhjamaade suurim sümfoonik ● Sibeliuse kodust on nüüdseks saanud tema majamuuseum Sibeliuse looming ● Seitse sümfooniat “Esimene sümfoonia” ● Sümfoonilised poeemid, “Finlandia” ● Süidid (Süit on mitmeosaline muusikateos, mis koosneb sisuliselt ühendatud, kuid kontarstsetest iseseisvatest osadest) “Karelia” ● Iseäralikud jooned muusikas Friedrich Pacius ● 1804-1891 ● Hamburg-Helsinki ● Soome muusikaelu juhtfiguur ● Dirigent Paciuse looming ● Soome muusika isaks ● Soome hümni ja esimese ooperi autor ● Ooperid: 1),,Kuningas Karli jahiretk” (1852)
olümpiamängudele (1936), kuid tagandakse ametist, kuna ilmsik tulevad sidemed juutidega. 1945 emigreerub Sveitsi ning tegutseb seal dirigendina. Suri 8 september 1949 pärast 8 nädalast haigust ja südameatakki. 2.Straussi looming Tema varane looming oli mõjutatud Schumannist ja Brahmsist. Hiljem võttis eeskuju Lisztist ja Wagnerist, sai nende töö otseseks edasiviijaks. Kaldus oma helikeeles monumentaalsusesse, kasutas hiigelkoosseise ja suuri helimaalinguid. Tema sümfoonilised poeemid olid programmi keerukuse tõttu vägagi raskesti jälgitavad. Strauss kirjutas 17 ooperit, 2 balletti, 8 sümfoonilist poeemi, 2 sümfooniat, väikevorme orkestrile ja kammerkooridele. Sümfoonilised poeemid "Macbeth" (1888/90) "Don Juan" (1888) "Surm ja kirgastumine" ("Tod und Verklärung"; 1889) "Till Eulenspiegel" ("Till Eulenspiegels lustige Streiche"; 1895) "Nõnda kõneles Zarathustra" ("Also sprach Zarathustra"; 1896) "Don Quijote" (1897)
*Unistaja aknal *Selgel hommikul *Rannalageda leib (inimväärse kujutamine) *Tuule valgel *Eestimaa mullad B.Alver ISEL: 1)inimlikkus, elutarkus (elu ja inimeseks olemise põhiküsimus) 2)eetiline, kõlbeline, esteetiline luule 3)inimlikkus, kannatused, rõõm, mure 4)Stiil: väga sõnatäpne ja osav; väga hästi vormitud; kasutab oma mütoloogiat LK: *Tähetund (suunamuutus loomes=>eneseleidmine) *Luuletused ja poeemid *Uued luuletused ja poeemid *Eluhelbed *Korallid Emajões *Lendav linn K.Merilaas: ISEL: *patriootilised Eestimaa luuletused *isikupärane, lüüriline tunnetus *sügavalt esteetiline maailmatunnetus *luules elutarkus *eluküllane ning sotsiaalselt tihedatoimeline lüürika *ühiskondliku vale ja vägivalla hukkamõistmine LK: *Rannapääsuke *Kevadised koplid *Kuukressid *Poeem Pärnu silgust *Antud ja võetud E.Niit: ISEL: *vabavärss *inimväärsus, kõlbelisus, headuse usk,
ta saksa ja vene kirjandust. Tänu temale on eestikeelseina olemas ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Luuletajana alustas Betti Alver taas kuuekümnendatel aastatel. Alver suri 1989. aastal Tartus, olles 83- aastane.Ta on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Tuntumad teosed Lugu valgest varesest (1931) Tolm ja tuli ( 1936) Mõrane peegel: kuus poeemi (1962) Tähetund (1966) Uued luuletused ja poeemid (1968) Eluhelbed (1971) Tuju (1976) Lendav linn (1979) Korallid Emajões (1986) Üle sõnade serva (2004) Tuulearmuke (1927) Invaliidid (1930)
ANTONÍN LEOPOLD DVOÁK Sündinud: 1841. Nevahozeves. Surnud: 1904. Prahas. Tsehhi helilooja. Looming Tsehhi ja slaavi mõjudega. Eeskujud. Sümfooniad, sümfoonilised poeemid,ooperid. Peamised zanrid. Looming 10 ooperit. Antonin Dvorak - Rusalka - Song To The Moon.mp4 9 sümfooniat. https://www.youtube.com/watch?v=pVOh4r2nOOw Instrumentaalkontserdid. https://www.youtube.com/watch?v=fN4z8HjSCI8 Elukäik Dvoák sai loa minna muusikakooli. Õppis Praha orelikoolis. 1874. aastaks oli loonud 4 sümfooniat ja 2 ooperit. Brahms märkas Dvoák talenti. 1878. aastal kaheksa sümfoonilist "Slaavi tantsu". Elukäik: Inglismaa London ja New York. 1884
Edvard Grieg klaverikontsert Johannes Brahms klaverikontsert nr 1 Jean Sibelius viiulikontsert 8. Eesti pianistid: Kalle Randalu, Peep Lassmann, Sten Lassmann, Mihkel Poll Eesti viiuldajad: Arvo Leibur, Anna-Liisa Bezrodny, Teet Järvi, Sigrid Kuulmann 9. Sümfooniline poeem + esindaja: üheosaline teos sümfooniaorkestrile, mille sisu põhineb ilukirjandusel, ajalool või mütoloogial. Sümfoonilised poeemid on reeglina programmilised teosed. Ferenz Liszt Sümfoonia + esindaja: enamasti kolme-neljaosaline teos sümfooniaorkestrile (kiire, aeglane, tantsuline, kiire), kus esimene osa on sonaadivormis.
Anna Ahmatova Anna Andrejevna Ahmatova vene luuletaja • Sündis 23. 06. 1889 Odessa lähedal aadliku perekonnas, lapsepõlv Tsarskoje Selos • Isa Andrei Andrejevitš Gorenko – kolleegiumiassessor, ametnik Venemaa Keisririigi Riigikontrollis • Ema Inna Erazmovna Strogova • Esivanem khaan Ahmat – pseudonüüm Ahmatova • I abielu luuletaja Nikolai Gumiljoviga (1910), poeg Lev, 1918 lahutus II - Vladimir Šileikoga III – Nikolai Puniniga Haridus • Marija gümnaasium Tsarskoje Selos • Funduklejevi gümnaasium Krimmis • Õppis õigusteadust (õigusajalugu, ladina keel) • Peterburgi naasmisel õppis kirjanduslugu Looming • 1912 - "Õhtu“ – armastusluule, “Laul viimsest kohtumisest” • 1914 - "Palvehelmed“, luuletused A. Blokile • 1917 - "Valge parv" • 1921 - "Teeleht" • 1922 - "Anno Domini MCMXXI" • 1940 - "Kuuest raamatust" •...
Tolleaegseid luuletajaid (kellest silmapaistvaim Donne oli), nimetati metafüüsilisteks luuletajateks, seda iseloomustas rõhutatud intellektuaalsus, paradoksid, vastandamised Kuna Donne hakkas 1615. a jutlustajaks, on tema hilisem looming usulis-filosoofilise kallakuga Näiteks tsükkel ,,Jumalikud luuletused". Siiski enamik Donne kuulsaimast luulest ilmus juba 16. saj lõpus ja 17. saj alguses, tsüklites ,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid", ,,Eleegiad" ja poeemid (,,Hinge teekond"), pulmalaulud, epigrammid. Donne'i eripäraks on see, et ta sulandab kokku filosoofilise allteksti ja kõnekeele; üleva teema ja olmelise kujundlikkuse. Donne'i armastusluule omastab nii iroonilise varjundi, maandava paatose. Samas lisavad ohtrad paradoksid, antiteesid ja juurdlev-arutlev laad mõttetihedust. Suur osa Donne'i varajast luulet on aga satiiriline. Groteski ja tervavmeelsete hüperboolide abil pilkab ta idealiseeritud kujutlust armastusest. Barokse luule üks
näitlejana ja dramaturgina. Jõudes Londoni otsis ta üles oma kodulinlase Richard Fieldi, kes töötas Thomas Vautrollieri trükikojas. Seal lasi Shakespeare trükkida ka mõned oma raamatud. Peale näidendite on Shakespeare kirjutanud ka sonette. Arvatakse, et ta alustas sonettide kirjutamist 1589. aasta paiku ja kirjutas neid kuni 1598. aastani. Kokku on Shakespeare kirjutanud sada viiskümmend neli sonetti ja enamasti on ta sonettides antud esikoht sõprusele. Sonetid ja poeemid annavad tunnistust Shakespeare'i tõusmisest inglise renessansikultuuri tippu. Hiljem kirjutas Shakespeare värsse omaenda rahulduseks, sõprade jaoks, et jäädvustada oma elamusi. Kuid luuletamine polnud enam tema elukutse. Shakespeare pidi hakkama dramaturgiks, sest ta ei osanud oma poeeditalendile teistsugust rakendust leida. 1593. aastal alguse saanud katku epideemia hakkas vaibuma 1594. aasta suve hakul ja Shakespeare liitus ajastu menukaima trupiga Lord Chamberlain's Men
Õppis Bonni, Göttingeni ja Berliini ülikoolis 1816 - esimesed luuletused ,,Ein Traum, gar seltsim", ,,Mit Rosen, Zypressen" (kasutas pseudonüümnime) 1817 - hakkas avaldama luulet 1822 - esimene raamat - lüürikakogu ,,Gedichte" (,,Luuletused") 1827 - võitis tunnustuse koguga ,,Laulude raamat" Menu saavutas proosasarjaga ,,Reisipildid" 1844 - tippsaavutuseks satiirilised poeemid ,,Saksamaa. Talvemuinasjutt" ja ,,Ajalaulud" Oli tihedalt seotud ka muusikaga (kommenteeris muusikateoseid, huvi muusika vastu kajastub luules, luuletusi on palju viisistatud) Eeskujuks ajakirjandusele kuni tänapäevani ning paljudele 19. ja 20. sajandi kirjanikele http://galerii.kirmus.ee/nypli/gustav-wulff-ois/looming/heinrich-heine/ https://et.wikipedia.org/wiki/Heinrich_Heine
"Pöialpoiste ronkkäik". Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid. Sümfoonilised poeemid: üheosaline poeem, mille teema on pärit kirjandusest. ,,Finlandia", ,,Toonela kirik". Teisi teoseid: ,,Soololaule ja viiuli" Milles seisneb Sibeliuse uuenduslikkus: Eirab harmoonia reegleid ja pidas olulisemaks tämbrit. Sarnasused Griegi ja Sibeliuse elus ja loomigus: Sarnane: Eirasid reegleid, inspiratsioon loodusest, rajasid oma koolkonna. Erinev: Grieg armastas väikevorme, Sibelius suurvorme. 20 saj. Muusika. 20.saj
Rajas *Võimsa Rühma ja oli selle juht, asutas tasuta muusikakooli, korraldas kontserte, juhtis õukonna laulukapelli; tema mitmekülgsel tegevusel oli 19. saj. II poole vene muusikaelu edendamises suur osa. B-i helilooming, milles olulist kohta hõivavad sümfooniline ja klaverimuusika, tugineb põhiliselt vene rahvalaulule, kuid kätkeb ka muude rahvaste rahvamuusika sugemeid. Teosed: sümfooniad (1858, 1908), Avamäng 3-le vene teemale (1858, red. 1881), sümfoonilised poeemid Tamara (1882) ja Venemaa (1887, algpealkiri 1000 aastat), Hispaania avamäng (1886), muusika Shakespeare'i draamale Kuningas Lear (1861), idamaine klaverifantaasia Islamei (1869), kantaat (M. Glinka mälestuseks, 1904), kogumik 40 vene rahvalaulu häälele ja klaverile (1866) *"Balakirevi ring", "Vene kuldne viisik". Venemaa demokraatlikem muusikute rühmitus. Loomingulise grupina 1850 (Mahtra sõda) - 1870-ndate alguseni. Alus Dargomõzski kodus.
Joonte arv sõltus seal otstarbest. Ta võttis ka kasutusele absoluutseid kõrgusi tähistavad tähtnimetused (a,b,c,d,e,f,g). Muusikaõpetuseks võeti kasutusel nn Guido käsi, kus 20 erinevat sõrmeliigest seati vastavusse tollase helisüsteemi 20 heliga. 12. ilmusid neumadele ka noodipead ja noodimärgid. Suuline muusikakultuur muutus kirjalikuks. Vanemate säilinud rahvakeelsete laulude seas on kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Nende esitajateks olid alamast seisusest rändmuusikud ehk menestrelid. Rüütlilaulud on ainsad mittekiriklikud luule ja laulu valdkonnad, millest on meil tänapäevaks üpriski hea ülevaade. Alguse said need 11. sajandi Prantsusmaalt. Nende loomingus on luuletekst ja muusika lahutamatud. Nende esitajaid nimetatakse trubaduurideks või truväärideks. Enamasti olid lauljad kõrgest seisusest aadlikud jt.
enese biograafiline mõtestamine. Eredaimalt väljendus Puskini romantism ,,Lõuna-poeemides": ,,Kaukasuse vang" (1822), ,,Mustlased" (1827). Ta alustas ka värssromaani ,,Jevgeni Onegin" (avaldati peatükkide kaupa 18251832). Pagendusaastad Mihhailovskojes kujunesid Puskini jaoks pöördeliseks, temast oli saanud Venemaa esiluuletaja, keda huvitasid nüüd isiksuse ja rahva roll ajaloos, ajalooprotsessi seaduspärasused. Ta kirjutas tragöödia ,,Boriss Godunov" (1825), poeemid ,,Poltaava" (18281829) ja ,,Vaskratsanik" (1833), jutustus ,,Kapteni tütar" (1833). Erilise tähtsuse tema loomingulises biograafias sai nn. 1830 a. Boldino sügis, mille jooksul kirjutas ta ,,Belkini jutustused", nn ,,väikesed tragöödiad" (,,Ihnus rüütel", ,,Mozart ja Salieri", ,,Kivist külaline", ,,Pidu katku ajal") ja luulet. Need teosed tähistavad realismi süvenemist Puskini loomingus, selle tulemusena hakkas ta hiljem proosavormi eelistama
jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee. Ballaadi kodumaaks peetakse prantsusmaad. Ballaade on kirjutatud mitmetel teemadel, ajaloo episoodid, legendid, armastus (enamasti õnnetu armastus). Ballaadides on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse ballaadis dialooge ehk kahekõne.Poeem on pikk lüüriline või eepiline jutustav luuletus. Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus. Selle lüroeepilise zanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem. Poeemid muutusid populaarseks romantismi ajal. Neid kirjutasid näiteks George Gordon Byron, Robert Burns, Eesti kirjanduses on poeeme kirjutanud Betti Alver ("Lugu valgest varesest") jne.
keelt ja kirjandust Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna ja tõlkijana Tartus TEOSED 1927.aastal debüteeris novelliga “Liivi Deevidiivi” Teosega “Tuulearmuke”(1927) sai ta II auhinna “Looduse” romaanivõistlusel Värsse hakkas Alver avaldama 1931.aastal Poeem “Lugu valgest varesest” kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda Seda teemat jätkavad ka poeemid “Vahanukk”, “Pirnipuu” ja “Mõrane peegel” Poeemis “Pähklikoor” on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane 1940 teisel poolel ja 1950 tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini “Jevgeni Onegin”
s (impro). 11.-12.s lauldi juba noodist. Esimeseks mitmehääseks žanriks on organum (lisahääle juurdelaulmine gregoriuse laulule). 2 liiki: 1)paralleelorganum 2)vaba organum. Nende õitseaeg 1150-1250 Pariisis. Loninus ja Perotinus. Esmene koorkond – Notre Dame’i. 13.s lõpus organum hääbub ja annab teed järgmisele žanrile – motett. Vagandid e. goljäärid on esimesed ilmaliku muusika üleskirjutajad. 1)Rahvakeelsed kangelaslaulud, mis on pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos “Rolandi laul”. 2)Ladinakeelsed laulud, mis oli nalja ja pila laulud “Carmina Burana”. 3)Rüütlilaul e. õukondlik luule, 11.s Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid (kõige keerukamad), Põhja- Prantsusmaal troväärid, Saksamaal minnesingerid. Tugevasti seaotud rüütellikkusega ja pühendatud daamidele. Keskaja pillid:1)orel, positiiv, portatiiv 2)keelpillid – fiidel, rebekk, rataslüüra 3)näppepillid –
• Suri 10.02.1837 Luule • Varaseim säilinud • Eriti tundeerksalt luuletus 1813 väljendab poeet • Puškini lüürikat võib suhtumist oma jaotada poliitiliseks lemmikaastaaega ja armastusluuleks luuletuses “Sügis” • Ideaaliks kujunes • Oma elutöö võtab ta elujaatav, vaba ja kokku luuletuses oma kodumaad armastav inimene “Exegi monumentum” Poeemid • Kõige eredamalt väljendub romantism poeemides “Kaukasuse vang” , “Mustlased” • Peale Venemaa ajaloo uurimist ilmus “Vaskratsanik” • värssromaan “Jevgeni Onegin” Proosa • 1830 võttis loomingus valdava osa. • Üldtuntuks sai “Padaemand” 1833 • Ilmusid ajaloolised jutustused “Kapteni tütar” ja “Dubrovski”. Draamateosed • 1825 valmis tragöödia “Boriss Godunov”
Baudelaire oli prantsuse luuletaja, kes sündis(1821, suri 1867) ning kasvas üles Pariisis ja õppis õigusteadust. Kõige otsesemaid mõjutusi sai ta E. A. Poe loomingust, mida ta ka tõlkis ning analüüsis. Baudelaire`le tõi kuulsuse pärast surma avaldatud luulekogu ,,Kurja lilled", mis ilmus 1857. aastal (e. k. osaliselt 1967, 2000), suur osa selles sisalduvaid luuletusi valmis 1850ndate alguses. Baudelaire`i kummitas maise elu ängistus ja surm. Ta kirjeldas naturalistlik-anatoomilistes üksikasjades rusuvat maist tõelust, sealjuures kaasaegset olu enda ümber vältimata (tsükkel ,,Pariisi pildid"). Baudelaire'i luule isikupära sugenes sellest, et tema enda tunded maise maailma ees olid heitlik-närvilised: maisus kord paelus ja ahvatles teda, koguni äratas imetlust ja pani kaasa elama; kord aga tõukas eemale, pani tajuma füüsilist mandumist, elu mõttetust. Ta tõi esimesena luulesse suurlinna võõrandumise teema kirjutas anonüümsusest ja moraa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
