Oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine Huvi inimese siseelus toimuva vastu Inimese konflikti ümbritseva maailmaga Edvard Munchi maalil ,,Karje" on kujutatud naist, kelle nägu muunutab surmahirm Ahastus, lootusetus, surmahirm Arnold Schönberg 1874-1951 Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. Sajandi 1 poolel muusika arengulugu Iseõppija Looming: 1 periood- tonaalne helikeel (kuni 1905) Sümfooniline poeem ,,Pelleas ja Melisande" (võtab kasutusele kvartharmoonia) Sümfooniline kantaat ,,Gurre laulud" 2 periood- atonaalsus(loobub helistikust) Lühiooper ,,Ootus" ise nimetas seda ,,Hirmuunenäoks" (Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine) Melodraama ,,Kuu-Pierrot" Naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATNONAALSE PERIOODI TIPPTEOS Kõnelaul- vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpset rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Pooleldi meloodiliselt rääkides
Betti Alver(1906-1989) Reelika Vaino Elulugu Betti Alver (õieti Elisabet Alver, aastast 1937 Elisabet Talviken, aastast 1956 Elisabet Lepik; 23. november oli eesti luuletaja. Elisabet Alver sündis raudteelase perekonnas. Tartu Puskini-nimeline Tütarlaste Gümnaasium,Eesti Noorsoo Kasvatse Seltsi Tütarlaste Gümnaasium,Tartu Ülikool Eesti Kirjanike Liidu liige Teosed Esimene värss tuli välja 1931. aastal ja siis kujunes ta kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Luuleraamatud: "Lugu valgest varesest: poeem", Tartu 1931 "Tolm ja Tuli: luuletusi", Tartu 1936 "Luuletused ja poeemid", Stocholm 1956 "Mõrane peegel: kuus poeemi", Tallinn 1962 "Tähetund", Tallinn 1966 "Uued luuletused ja poeemid", Toronto 1968 "Eluhelbed", Tallinn 1971 "Tuju", Tallinn 1976 "Lendav linn", Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) "Korallid Emajões: luuletusi", Tallinn 1986 Luuletused ko...
aastatel 1932-1939 töötas ta Autorikaitse Ühingus, 1930-1939 ajakirja "Muusikaleht" toimetuses, 1932-1936 Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali kirjastusfondis ning kuulus 1930-1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemeest. Oma lühikese elu jooksul kirjutas Aav palju koori- ja soololaule. Sümfoonilisest muusikast on tähtsamad Sümfoonia d-moll ja sümfooniline poeem "Elu". Ta on kirjutanud ka kammermuusikat. Aavalt pärineb eesti esimene ooper "Vikerlased". Teosed: Ooper "Vikerlased" (1927; libreto E. Loo) "Kaitse, Jumal, mu isamaad" kantaat segakoorile ja sümfooniaorkestrile (1925) Sümfooniline poeem "Elu" (1934) Sümfoonia d-moll (1937/38) Kammermuusika Klaverisonaat C-duur (1926) Ballaad ("Muistend") a-moll klaverile (1936) Meloodia ("Idüll") viiulile ja klaverile (1937) Koorilaulud "Ühte laulu tahaks laulda" meeskoorile (Gustav Suits)
Lisaks koorilaule. Läks koos pojaga Tallinnasse, tööle. Võttis üle kompositsiooni klassi. Tema klassis õppis väga palju hilisemaid nimekamaid inimesi. Näiteks: Evald Aav " Vikerlased", Riho Päts, Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro jpt. Nendest moodustub Tallinna Koolkond. Artur Kapp õpetas klassikaliste traditsioonide põhjal. Eriline rõhk läks polüfoonilisele tehnikale. 1920- 1940 väga viljakad tema loomingule. Valmisid nt I sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob" , Sümfooniline poeem " Fartum", orkestrisüiidid 2, 3 . Ühiskondlikult hästi aktiivne. Tema nimeline kontsertihooaeg. Orkestri süit nr 4, ,,Pidulik avamäng". Instrumentaalteostest on tuntuimad oreliteosed. Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus loomingusse veel : 2-5 sümfoonia nt " Pidulik avamäng". Ametlikult pensionile läks 39'aastal. Suure-Jaani läks tagasi 44'aastal. Teosed : "Metsatee" - kuulsaim. Kantaat " Paradiis ja Peri ", avamäng "Don Carlos" , "Kütkes", "Pilvele", "Serenade triste"
Läbivaks teemaks oli üksindus Claude Monet "Jalutuskäik" VÄLJENDUSVAHENDID Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalsus Meloodia muutus väga laulvaks Harmoonia muutus keerukamaks Hakati kasutama rahvamuusikat Edouard Monet "Pillimängija" 1866 UUED MUUSIKAZANRID Programmiline süit Programmiline sümfoonia Operett Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides Muusikaõpetus kuulus hea kasvatuse juurde, tekkisid konservatooriumid Tekkis muusikakriitika Tekkis teadlikkus muusikaajaloost Muusika liikus 19. sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem Romantismi ajastu inimene soovis
8. kir. Schumanni loomingut-elujaatav, rõõmus, kontrastikas, tormakas, eredad karakterid. 9.3 schumanni teost-poeedi armastus, naise elu ja armastus, mirdid. 10. davidsbundlerid-schumanni sõbrad, chopin, liszt. 11. chopini looming-19 saj suurim klaverivirtuoos, tegi teoseid korduvalt ringi, tundlik, nõtke. 12. klaveriloomingu väikevormid. 13.3 fakti liszti elust-19. saj väljapaistvaim pianist, sündis ungari piirkonnas, 1830 tegeles muusikalise enesetäiendamisega. Sümfooniline poeem. 14. 3 liszti teost, 3 fakti-programmilise muusika pooldaja, tõi muusikasse monotematismi põhimõtte, lõi üheosalise poeemi, tasso, promethus, hamlet. 15. Chopin vs liszt-liszti huvitas pilli orkestraalne kõla, chopini peenekoeline tämbriline õhustik lähtub klaveri spetsiifikast.. 18. 6 verdi ooperit-oberto, nabucco, ernani, attila, maebeth, traviata. 19. 3 fakti wagner-sündis leipzigis, 1830 õppima leipzigi ülikooli, 1976 avati ooperimaja. 20
- anekdoot Neeger päevitab - essee - müüt F. R. Faehlmann ,,Koit ja hämarik" - aforism A. H. Tammsaare Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus. - novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J. Peterson ,,Laulja" - haiku - pastoraal K. J. Peterson ,,Karjapoisid" - eleegia Juhan Liiv ,,Helin" Näitekirjandus ehk dramaatika - tragöödia Shakespeare ,,Romeo ja Julia"
takerdus sõjaoludes. Betti Alveri edasises loomingus leiame esikteosest tuttava "valge varese" tüübi uuesti lühipoeemis "Ulla". Suuremaks saavutuseks on "Vahanukk", romantiliselt tingliku süzeega nagu enamik Betti Alveri poeeme. Selles satub väikekodanlik tüüp, kelle juhtmõtteks on: "Miks ei tohi õilis härra vahel toimida kui suli". Konkreetsemalt jätkub väikekodanliku mentaliteedi, veel enam aga ametliku ideoloogia pilamine poeemis "Pirnipuu". Legendilaadiline romantiline poeem "Pähklikoor" väljendab luuletaja elu- ja kunstitõdemusi, igatsust kõrgema, vaimsema, vaba ja täiusliku elu järele.1939. aastal alustatud poeem "Mõrane peegel" jäi lõpetamata. Laadilt on teos realistlik, rahvapärane ja samas vaimukas, kuid vähimagi ülepingutusega jutustus. Teos köidab suurepäraste värssportreede, situatsioonikirjelduste ning sundimatu musta huumoriga. Betti Alveri poeemid ja ballaadid ("Must täht", "Kaks saarlast", "Kantsler")
kultismiks ja tema enda järgi gongorismiks. Eriti kuulsad on tema poeemid, tuntuim neist ,,Üksindused", mille ta kirjutas silva vormis. Poeemi süzeeks on tundmatule rannale paisatud noor merehädaline, sellest olulisemaks saab aga Andaluusia looduse kirjeldamine. Igapäevane ja ,,madal" põimub tihedalt mütoloogiliste vihjetega. Gongora eesmärgiks näib olevat metafooride kaudu igavikustada ja poetiseerida kaduvaid hetki nii looduse ilus kui igapäevases, n-ö tavalises inimelus. Kogu poeem on kirjutatud eleegilis-lüürilises laadis. Gongora stiili võõristati kaua, kuni see sai eeskujuks luule ,,1927. aasta põlvkonnale", eesotsas Garcia Lorcaga. 17. saj luules olid lähedased veel manerism (renes ja baroki vaheline stiil), marinism (itaalia luuletaja Marino järgi, tundeline ja sensuaalne stiil) ja pretsioosne kirjandus (aristokraatlik salongikirjandus 17.saj alg Pr-l); neid kõiki ühendas peen ja valitud kujundlikkus.
Tarapita-1921-1922,kirjanduslik rühmitus,kuhu kuulusid Tuglas,Alle,Under, Aatson,Suits,Semper jne.Hüüdlause:"Maha iseseisvus kui ainult kroonu. Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimne kultuur."Nad olid tõusikluse vastu,neid mõjutas rahvusvaheline org."Clarte"-võitles sõja-,vägivalla-ja sotsiaalse üle- kohtu vastu,neid ei ühendanud sõprus vaid opositsioon praeguse ühiskondliku ja barbaarsuse vastu.Tarapita-ekspressionistlik(uus romantismi üks suunda- dest).See on 20.saj alguse kirjanduse ja kunsti vool.Ekspressionismile on omane katastroofi eelaimus,sõjavastane protest,hirm,ahastus inimk.tuleviku pärast.H.Visnapuu 1890-1951-töötas õpetajana Narvas(1907).Kuulus Siuru rühmitusse,1918.a sattus ta bohheemlastest koosnevasse võitlussalka mida nim.Saut laagrite palguks.Suri NY-s.1921-10 kirja Ingile."Amores";"Roheline moment".Futurism-20.saj alguses It-s tekkinud suund,mis seostas kõike tulevikuga,ülistas suurlinna,masinaid ja mässas minevikukult...
ANTIIKKIRJANDUS Autorid ja teosed Kristiin Helisalu KSG 10a 2012 HOMEROS arhailine eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase elas 8. sajandil eKr. Kolmas tase pime laulik Neljas tase eeposte looja Viies tase TEOSED Värsivormiline Daktüliline heksameeter Alusteks kreeka hõimude sõjakäigud Jumalad Ilu, vaprus, hingepuhtus, sõprus ja ustavus Kombed, eluolu, sõdapidamine ´´ILIAS`` Vanakreeka eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kangelaslugu Teine tase Euroopa kirjanduslugu Kolmas tase 15 000 värssi ...
Heliloojatest mõjutasid Liszti kõige enam Berlioz ja Wagner. Iseloomulik Liszti muusikale: Programmiline muusika: Liszti programmiline muusika pole illustratiivne, st ei kirjeldata täpselt programmi, vaid väljendab mingit filosoofilist ideed. Liszti programmilisi sümfoonilisi teoseid: "Fausti sümfoonia" ja "Dante sümfoonia", 13 sümfoonilist poeemi. Nende hulgas on "Prelüüdid", "Tasso", "Prometheus", "Mazeppa", "Orpheus" ja "Hamlet". Sümfooniline poeem on programmiline üheosaline orkestriteos. Kasutab väga sageli transformatsiooni võtet. Sümfoonilisele poeemile on veel iseloomulik monotematism põhineb ühel teemal, mis tähendab, et kõik teemad on tuletatud ühest teemast, teos on temaatiliselt ühtne. Liszt oli esimene, kes kirjutas sümfoonilisi poeeme tung ühendada muusikat ja poeesiat. Sümfooniline poeem "Prelüüdid" (1848 Weimar) Pealkirja "Prelüüdid" lisas Liszt teosele hiljem
Operett- Lõbusasisulised ja kergesti meeldejäävad meloodiad. Olulised suunad romantismilises muusikas olid: Klaverimuusika - Klaverist sai üks armastatumaid soolopille. Klassikalise sonaadi kõrvale tekkisid uue zanrina väikevormid. Virtuoosid - Erakordselt kõrged tehnilised nõudmised ja võis teha muusiku üleöö kuulsaks terves Euroopas. Orkestrimuusika - Võeti kasutusele uusi pille: inglissarv, pikolo-ja bassklarnet. Orkestrimuusikas oli uueks zanriks sümfooniline poeem. Kammerlaul ehk lied - Oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus. Instrumentaalkontsert - Kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolmeosaline. Esimene osa põhineb sonaadivormil, lõpus improvisatsiooniline soololõik-kadents. Sümfoonia - Oluliseks eeskujuks Ludwig van Beethoven. Eripäradeks olid: Sümfoonilise tsükli ülesehitus ning orkestratsioon. Kolmandaks eripäraks oli programmiliste pealkirjade panemine.
teose · " Rändselli laulud" Ooper "Pelleas ja s ja "Tulilind" tehnikat- d Melisande" · ooper- kõnelaulu ehk Richard Strauss ( kirjutas 10 oratoorium retsiteerimist; aastat) "Kuningas dodekafoonia- · sümfooniline poeem Oidipus" kõigi 12 heli "Don Juan " Maurice Ravel · ooper kasutamine · ooper "Salome" Ballett "Daphnis järjekorras) "Elupõletaja ja Chloe" tähelend" · "Kirgastu
Ahastus, lootusetus, surmahirm... ... Väline sündmustik pole nii tähtis, kui tegelaste läbielamised. I maailmasõja eelne katastroofiaimdus. Arnold Schönberg (18741951) Austria helilooja Oli I. Stravinski kõrval teine helilooja, kes muutis märgatavalt 20. sajandi I poole muusika arengulugu. Iseõppija Looming I periood tonaalne helikeel (kuni 1905 aastani) Sümfooniline poeem "Pelleas ja Mélisande" ( võtab kasutusele kvartharmoonia). Sümfooniline kantaat "Gurre laulud" II periood. Üleminekuperiood tonaalsuselt atonaalsusele Jõuab atonaalsuseni ( helistikest loobumiseni) järkjärgult. Lühiooper "Ootus" ise nimetas seda "Hirmuunenäoks". ( Naise sisemonoloogis toimub pidev otsimine ja ootamine). Melodraama "KuuPierrot" naishäälele ja kaheksale instrumendile. ATONAALSE PERIOODI TIPPTEOS!
Richardsi arvates vastab teadus küsimusele "kuidas?", kuid ei vasta küsimusele "miks?". Luule peab olema talle religiooni aseaine, peab asendama teaduslike avastuste toel taandunud traditsioonilised mütoloogiad. Luule on oma harmoonia ja tervikluse impulsside edastamine, psühhoteraapia positiivsete impulsside edastamisena, mida sisaldab I L U . Uuskriitika ja lähilugemise meetod juba eemalduvad sellest formalismist -- poeem on objekt iseeneses -- pole reaalsusega tegemist. Kuid säilis luule religioonilaadsus . Formalism ühelt poolt ekslik -- otsis nn. kunstitöö sisemist substraati. Teisalt aitas tõusta uutel kunstivormidel -- postimpressionismil (Gauguin, Van Goch, Cezanne), vabavärss luules, abstraktsionism, minimalism. Formalism kutsus üles uurima kunstitöö abstraktseid, formaalseid seoseid ning avardama senist realistlikku, romantilist ettekujutust kunsti olemusest.
Zanritest eelistas ta väikevorme. Suurteosest oli erandlik a-moll. Ta eiras harmoonia reegleid- impressionismi teerajaja. Jean Sibelius: 1865-1957. Oli Soome rahvusliku koolkonna rajaja. Faktid elust, mis on mõjutanud helilooja loomingut: ema, tundis huvi klaveri vastu. Sibeliust on nimetatud Põhjamaade suurimaks sümfoonikuks, sest ta kirjutas sümfoonilisi teoseid orkestrile. Sümfooniad: Kasutab rahvaviisi motiive ja arendab neid. Sümfoonilised poeemid: üheosaline poeem, mille teema on pärit kirjandusest. ,,Finlandia", ,,Toonela kirik". Teisi teoseid: ,,Soololaule ja viiuli" Milles seisneb Sibeliuse uuenduslikkus: Eirab harmoonia reegleid ja pidas olulisemaks tämbrit. Sarnasused Griegi ja Sibeliuse elus ja loomigus: Sarnane: Eirasid reegleid, inspiratsioon loodusest, rajasid oma koolkonna. Erinev: Grieg armastas väikevorme, Sibelius suurvorme. 20 saj. Muusika. 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik
"Baal" (1918) "Trummid öös" (1922) "Mees on mees" (1926) "Kolmekrossiooper" (1928) "Tapamajade püha Johanna" (19291930) "Galilei elu" (19381939) ·Ema Courage ja tema lapsed" (1939) "Hea inimene Sezuanist" (19381940) "Härra Puntila ja tema sulane Matti" (1940 1941) "Arturo Ui pidev tõusutee" (1941) "Svejk Teises maailmasõjas" (19411944) "Kaukaasia kriidiring" (19441945) Näidend "Kaukaasia kriidiring" EEPIKA romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) LÜÜRIKA poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) luulekogu "Sada laulu" (1951) ESSEISTIKA traktaat "Vaseost" (19391940) raamat "Väike teatriorgan" (1948) Looming Suurim 20 saj. Teatri uuendaja. Kirjutas ekspressionistlike näidendeid. Nt: "Baal", "Trummid öös" Brechti teater kujutab muutuvat ja muudetavat inimest ühiskonnas. Esma tingimus on, et vaataja elab etenduse maailmasse sisse. Brechti eepilise teatri olulisemaks võtteks on võõritusefekt.
absoluutne advokaat aitähki aktsionär asbest aktsiaselts "Aktuaalne kaamera" anekdoot annlulleerima Antiik-Rooma apelsinid ja mandariinid arhitekt Baltimaad ballaad ballett bassein Browni liikumine brosüür Charles Baudelaire demokraatia depressioon distsipliin dusi all dzemper ebaaus Eesti Ekspress eestikeelne Eesti kroon "Eesti-vene sõnaraamat" Eesti Üliõpilaste Selts efekt ehkki entsüklopeedia Euroopa Liit garaazki garderoob geisa Francesco Petrasca fokstrott fänkond Guy de Maupassant hajameelne Hea Lootuse neem händikäp hüüumärk igihaljas intelligentne interjöör intervjuu itaallanna itaallased jõululaupäev jõulueelne aeg kabinet kadripäev kakssada kausjas kausjasse orgu Kreutzwaldi-aegne kristallvaas kodakondsete kohvgi kokku-ja lahkukirjutamine kolmas maailmasõda konstateerima koralllane kotlet kooki kõrbes koolikohustusseadus kuldsed kuplid kunstnik kurioossed kärbseseen käskkiri laiu välju leiutaja luteri usk lõunaeestlane lätik...
· "Punane ja valge" (Tartu 1927) novellid · "Vekslivõltsija" (Tartu 1931) romaan · "Nimed marmortahvlil" (Tartu 1936) romaan · "Nimed marmortahvlil" (Tallinn 1939) draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga · "Landesvääri veri" (Tallinn 1939) draama kolmes vaatuses, koos August Annistiga · "Karuskose" (Tallinn 1943) romaan · "Nimed marmortahvlil II" (Vadstena 1948) romaan · "See on see maa" (Lund 1950) poeem · "Nimed marmortahvlil III" (Lund 1951) romaan · "Nimed marmortahvlil IV" (Lund 1954) romaan · "Tulililled" (Lund 1957) lühijutud · "Kodukäija" (Lund 1963) romaan Kirjutas novelle, sonette, proosat, lühijutte, jutustusi. Erinevad stiilid futuristlik, realistlik. Sündis Viljandimaal Suure-Jaani alevikus kanguri pojana, kolis sageli, 1907-1909 Reeguldi Vallakool -> 1909 -1913 Vastsemõisa kaheklassiline ministeeriumkool, üritas pääseda Viljandi
10. Ja astus veel Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). 11. Sarnaneb oma loomingupärast Beethoveniga. 12. Sibelius on eepilise väljenduslaadiga sümfoonik, tema loomingu tuumaks on seitse sümfooniat. 13. Paljude tööde kirjutamis inspiratsiooni sai ta Soome rahvsuseeposest ,,Kalevala" 14. Üle saja pala häälele ja klaverile, 15. 13-ne näidendi taustamuusikat ja vabamüürlaste rituaalset muusikat. 16. Tuntuim on sümfooniline poeem ,,Finlandia" sellest sai soomlastel Venemaa ülemvõimu vastu suunatud vabadusvõitluse sümbol. 17. Sibeliuse loomingut iseloomustab ökonoomsus ja kontsentreeritus. 18. Tal oli haruldaselt hea vormitunnetus. 19. Teematiline materjal oli tal vägagi napp ja rafineeritud ning selle arendus erakordselt orgaaniline. 20. Tal oli elav huvi muusika arengu vastu aga modernne muusika ei meeldinud talle kunagi. 21
Betti Alver (Elisabet Lepik) (23.11.1906- 19.06.1989) Faktid luuletaja eluloo kohta Aastatel 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini tütarlaste gümnaasiumis ja 1924 lõpetas ta Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumi. 1924–1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1934 oli ta Eesti Kirjanikke Liidu liige. Ta oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga.1956. aastal abiellus ta kirjandusteadlase Mart Lepikuga. 1940-ndate teisel poolel ja 1950-ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini „Jevgeni Onegin“. Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. Teosed „Räägi tasa minuga“ Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski m...
konservatooriumi viiuliklassis, kuid loobus sellest. Proovis õppida ka õigusteadust. 1919. -1940. aastatel oli Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud. 1940. aastast tegutses Tallinna konservatooriumi muusikaprofessorina. Hobid: Joonistamine (must-valged, kuna ta oli osaliselt värvipime), vanemas eas tegeles jalutuskeppide meisterdamisega. TEOSED Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Sümfooniline poeem ‘’Koit’’ (väljendab tärkava päeva loodusmeeleolusid, teos on vabas vormis), ‘’Videvik’’ ja ’’5 pala keelpilliorkestril’’. Klaveripalad ‘’Kellad’’ ja ‘’Liblikas’’. Viiulipaladest ‘’Männid’’.
Jaan Undusk "Stalinismi müstilised ja maagilised märgid" - kokkuvõte ("Maagiline müstiline keel", Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Tallinn, 1998) Juhan Smuuli "Poeem Stalinile" oma retoorilises ümbruses "Poeemi Stalinile" kasutatakse mõjuva argumendina, kui räägitakse Teise Maailmasõja järgsest ikaldusperioodist eesti kirjanduses. Omas ajas kasutati seda manipuleerimiseks, näitamiseks, et eesti kirjanikud on lojaalsed. Kirjandusuurijad ei ole tahtnud seda poeemi eriti puutuda Arvatakse, et see teos eksisteerib käsu korras, mitte vabadusest olla nagu 'päris' poeesia peaks. Selline seletus on aga ebapiisav. Osaliselt on sellele poeemile lihtsalt liiga tehtud. Smuul ise eitab tellimust. Tema jaoks oli Stalini nimi lipp ja rusikas. Ei tundu eriti tõenäoline, et Smuul lihtsalt lömitaks. Poeemis esineb mitmeid kristlikke motiive, samuti Stalini surma puhul kirjutatud poeemis "Stalin". Järgnevas analüüsis vaadeldakse "Poeemi Stalinile" 'h...
rind ees nagu sõjamees. Võitlusele kutsuv peale kõige kaotamistki. Lisaks luuletustele on tuntud ka Byroni värssromaan ,,Don Juan" ja romantiline draama ,,Kain". Üks Byroni tuntuimaid luuletusi on ,,Muusikale" Percy Bysshe Shelly: Byroni kaasaegne ja sõber Shelly pärines samuti aristrokraatlikust suguvõsast. Shelly tuntumad suurteosed on : Ulatuslik värsspoeem ,, Kuninganna Mab" , ida-aineline poeem ,, Islami ülestõus" ja värssdraama ,, Vabastatud Prometheus"( tema küpseim teos). Lisaks on Shelly tuntud arvukate luuletustega, mis romantilisele kirjandusele omaselt ülistab vabadust, loodust ja armastust. Üks tema tuntuimaid luuletusi on ,,Ood lääneluulele". Ood läänetuulele kujutab tormist, sünget ja väga emotsionaalset sügist. John Keats: Byronist ja Shellyst eristas keats´i pärinemine palama keskklassi hulgast. Ta haridus jäi lünklikuks,
Muuskaliseks eeskujuks Paganini. Looming Saksamaa perioodil loodud peamine looming. Palju on kirjutanud klaveri teoseid ja sümf. muusikat. Tema looming programmiline muusika. Oli selle austaja ja pooldaja. Teinud klaveripalade tsükleid(3)."Rännuaastad", ,,Armuunel". Loonud 2 sümf. , mis on programmilised. I sümf. "Faust" I osa kirjeldab peategelast, II -Margareta, III- Mefisto. II sümf. ,,Dante jumalik komöödia" järgi ,,Dante"- I osa põrgu, II puhastustuli. Uus zanr- sümfooniline poeem. Kokku kirjutanud 13 poeemi. Kirjanduslik suzee. Armastatum sümf. ,,prelüüdid". ,,Ungari". Kirjutanud 19 Ungari rapsioodiat.Aitas kaasa Ungari kultuuri arengule.
Friedebert Tuglas 1886-1971 Elu · Kodanikunimi Friedebert Mihkelson · Äärmiselt mitmekülgne- romaanikirjanik, kirjandusteadlane, kirjandusajaloolane ja kirjanduskriitik. · Pärit Tartumaalt Ahia mõisast. · Õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. · Tuglas õppis ka Tartus Treffneri gümnaasiumis. · Võttis osa 1905. aasta revolutsioonist, sattus vanglasse. Peale vabanemist lahkus Eestist. 1904-1914 oli paguluses, enamasti Soomes, kuid rändas palju. Eestisse saabus tagasi peale 1914 aasta veebruarirevolutsiooni. · Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse ,,Noor-Eesti" · Alustas kirjanduselu organiseerijana rühmitustes ,,Siuru" ja ,,Tarapita". · Põhielukohaks oli esialgu Tartu, kuid reisis palju, mille põhjal kirjutas reisikirju. Olulisemad reisikirjad on Norrast ja Põ...
Teised tööd sisaldavad eeposest ,,Kalevala" inpireeritud teoseid.Sibelius komponeeris teadaolevalt kuni 1920-ndate aastate keskpaigani.Varsti pärast seitsmenda sümfoonija ja helipoeemi Tapiola(1926) lõpetamist ei valminud tal järgneva 30 aasta jooksul enam suuri teoseid.Kuigi ta lõpetas muusika kirjutamise teadaolevalt üritas ta siiski hakta kirjutama kaheksandat sümfooniat.Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem ,,Finlandia" ja valss ,,Valse triste" näidendist ,,Kuolema".Jean Sibeliust kurvastas ,et inimesed ei tunne tema sümfooniaid ja teisi suuremaid teoseid.
ROMANTISM 19 SAJ. Uuendused: harmoonia keerulisem, kromatism, akordid lahendamata.Rütmika-punkteeritud. Tempo- tempo muutused.Dünaamika-väga dünaamiline. Huvi vana muusika vastu- transkriptsioon Ilmalik muusika- maine muusika kasutus.Sümf.orkestris uued pillid-saks,klaver,harf,klarnet, inglise sarv. Rahvamuusika huvi. Programmiline muusika e. instrument muusika. Zanrid: Ooper, operett, soololaul, sümf. Poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveri transkriptsioon. F.Schubert- Austria, viiul ja klaver, 6.a esimene teos, Schubertiaat, tüüfusesse suri. Loomingus oli 600 soololaulu, laulutsükklid, 9 sümfi, ooperid ja kammermuusika. R. Schumann- Saksa, õigusteadus, Claraga abielus, küroplasti kasutas, Tartus käis 1844, Vaimuhaige. Looming- Oratoorium ,,Paradiis ja Peri", klaverikontsert, 4 sümfi, 1 oopet ,,Jenoveva", laulutsüklid ,,Poeedi armastus". J
eakaaslased. Tema kirjutatud on sümfooniline pilt "Kesk-Aasias", kaks keelpillikvartetti ning hulk laule. Ta alustas oma eluajal ka kolmanda sümfoonia loomist, kuid see jäi tema eluaja jooksul lõpetamata, hiljem lõpetas ka selle Glazunov. Borodin suri 27.veebruaril 1887. Aastal ning ta on maetud Alexander Nevski kloostrisse St. Peterburgi. Tähtsamad teosed · 1867 "Sümfoonia nr 1 · 1876 "Sümfoonia nr 2 · 1879 "Keelpillikvartett nr 1 · 1880 sümfooniline poeem "Kesk-Aasia steppides" · 1881 "Keelpillikvartett nr 2" · 1886 "Sümfoonia nr 3" · 1887 ooper "Vürst Igor"
Üheosaline sümfooniline poeem Tööleht: heliloojad romantikud võrdlev tabel Wagner 1813- Leipzigis Helilooja, Viiuli- ja klaveriõpetus Beetho Ooperid 1883 luuletaja, ven kultuurifilosoof, kirjanik, ooperireformaator, dirigent,
Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924 aastal 1924-1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna ja tõlkijana Tartus TEOSED 1927.aastal debüteeris novelliga “Liivi Deevidiivi” Teosega “Tuulearmuke”(1927) sai ta II auhinna “Looduse” romaanivõistlusel Värsse hakkas Alver avaldama 1931.aastal Poeem “Lugu valgest varesest” kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda Seda teemat jätkavad ka poeemid “Vahanukk”, “Pirnipuu” ja “Mõrane peegel” Poeemis “Pähklikoor” on ühendatud realistlik olustikukujutus ja legendipärane esitus Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige Ta kuulus luulerühmitusse Arbujad Ta oli Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane
Kaks esimest laulu räägivad prantslaste sissetungist , rahva mehisest vastupanust. Vaimustab lõunamaa eksootilisest ilust, teeb ka lüürilisi kõrvalepõikeid (nt Saragissa kangelaslik neiu, härjavõitlus jne). Mida teeb Harold? Aeg-ajalt Byron nimetab teda, jättes mulje, et kangelane on kõige selle tunnistaja. Palverändur on inimene, kes on teel pühapaika, ka Harold on oma teekonna ette võtnud hingerahu leidmiseks. Tegelases nähakse sarnast autoriga, sünnib uus zanr lüüriline poeem. Autor on tõesti poeemis olemas, kuid ta ei ole kangelase teisik. Poeemi kahte esimest laulu võib vaadelda kui poeetilist reisipäevikut. III ja IV osa on kantud luuletaja isiklikust hingedraamast, nii algab ja lõpeb 3. laul pöördumisega tütre Ada poole, kellega poeet enam kunagi ei kohtu. 4. osa eessõnas hoiatab Byron, et kangelane kaob pea täielikult poeemist: ,,Ma olen väsinud tõmbama meid üksteisest eraldavat joont, mida vist kõik on otsustanud mitte märgata." Ida-poeemid
klaverisonaadid, skertsod, 2konserti klaverile ja sümf orkestrile, sonaat tsellole ja klaverile Ferenc Liszt (1811-1886)ungari pianist looming seotud Ungari rahvusmuusika ning mustlasmuusika omapäraste rütmide ja meloodiatega lõu uue klaverimängustiili, klaveri kõla jõuliseks, värvikaks, jäädes poeetiliseks programmilise muusika pooldaja ja arendaja põhirõhm klaverimuusikal, sümf teostel. Ka improvisatsioonilisi teoseid uus zanr sümfooniline poeem (1osaline, tav sonaadi vormis, konkreetse sisuga) sümfoonia poeemid, ungari rapsoodid, konsertetüüdid, klaveripalad, 2sümfooniat klaveripalade tsüklid, 90 laulu ja romanssi reekviem, oratooriumid, kantaadid Franz Schubert (1797-1828) austria helilooja kooliõpetajaperes, elas sõprade juures, loomingu tähtsaim osa laulud helikeel-väga väjendusrikkad, meeldejäävad meloodiad, tähtis osa klaverisaatel toob esile tunnete ja meeleolude varjundeid sagedane mazoori ja minoori vaheldumine
ühiskonnas. Teisi hämmastas ta kaasakiskuv ja innukas energia, südamlik suhtimine noortasse. Oli mitmekülgne ja seiklusrikas elu, viis kokku paljude naistega. Kujunesid keerukad suhted. 3 korda kutsuti duellie kuid need jäid ära. Looming Suurem osa programmiline enamustel lugudel pealkirjad. Tõi 2 olulist uuendust: · Lõi uue klaverimängustiili, mis oma jõulise maneeriga andis edasi orkestri kõlavarjundeid · Pani aluse uuele zanrile sünfooniline poeem (1 osaline orkestriteos mis kaastab poeetilist/filosoofilist ideed, kirjanduslik ainestik) Tuntud sünfooniad on veel Tosso, Orpheus. Uudselt kõlavad ka kaks kooriga sünfooniat (faust, dante). Klaverimuusika tipus klaveritsükklid (armuunelmad, rännuaastad (1, 2, 3)). Lisandub hulk ungari teemalisi klaveripalasid: etüüde ja teisi väikevorme. Omaette väärtus on 400 klaveritranskripti. Need on tõlgendused/üleskirjutused teiste heliloojate teostest klaverile
Antiikaeg on Euroopa kultuuri algus,antiikkirjandus on loodus 8.saj eKr-5saj pKr.Oraakel on koht,kus jumalad kuulutavad tulevikku. Surnute matmisega oli kiire kuna kreeklaste jaoks oli tähtis usuline kohustus,kuna kjui surnu veel matmatta oli,eksis hing rahutult mere kaldal.Antiikkirjandus-Vana-Kreeka ja-Rooma kirjandus,mis kujunes välja rahvaluule muistenditest,pärimustest ja lauludest. Varasem on V-Kreeka kirj. 3saj eKr kujunes Kreeka eeskujul Rooma kirjandus.Antiikaja 2 liiki 1)eleegia(igatsev,nukker,armastusest,sõjast,poliitikast) 2)jamb(pilkelaul,võis olla ka õpetliku sisuga) 3)meelika(monoodiline-Sappho on pärit Lesbose saarelt,pidas seal tütarlaste kooli,.see räägib sõjast,armastusest, veinist,naudingutest ja vahel poliitikast,Koorimeelika-hümn-jumalate ülistus,ood-pidulik ülists)Tragöödia-põhineb lahendamatul konfliktil.Sophokles(496-406eKr),,Kuningas Oidipus'' olid akati värsivormis,vana legend,saatus mis on ette määratud.Eurip...
TUGLAS Friedebert Tuglas (aastani 1923 Friedevert Mihkelson või Michelson; 2.märts 1886 Võnnu kihelkond, Tartumaa (praegu Põlvamaa) - 15.aprill 1971 Tallinn) oli eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Tuglas oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli, seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridustee jätkus HTG-s. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (kirjutas seal proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. abiellus ta Eloga. Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiat Juhan Liivist, A.H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriiti...
esindab 20. sajandi alguse kultuurimurrangut, see tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Noor-Eesti rühmitus hoolitses ka luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Suur roll oli neil eesti keele ja kirjanduse arendamisel ning sõnavara rikastamisel. Tuglase esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" . Aastatel 19011907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks "Liivakell". Üldtuntud on ka vanglas kirjutatud võitlusmeeleoludest õhkuv poeem "Meri". Mõned teised kuulsamad teosed on "Kahekesi", "Õhtu taevas" , "Saatus", "Raskuse vaim" ja "Hingede rändamine". 1946. aastal valiti Friedebert Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940ndate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust ja tema varasem looming kõrvaldati käibelt.
BETTI ALVER ELU JA PÄRITOLU · Sündinud 23.novembril 1906 · Abielus luuletaja Heiti Talvikuga · Algharidus proua Kilgi erakoolis (1914) · Tartu ülikooli filosoofiateaduskond · Rühmitus ,,Arbujad" · Suri 1989.aastal haud Vana-Jaani kalmistul LOOMINGU ERIPÄRA (1) · Loomingu algul kirjutas proosat · ,,Tuulearmuke" (1927), ,,Invaliidid" · Esikkogu ,,Torm ja tuli" (1936) · Poeemid olid romantiliselt tingliku süzeega · Poeem ,,Pähklikoor" LOOMINGU ERIPÄRA (2) · Ballaadid kui Eesti väärtuslikumad leheküljed · 1936 lüürilise loomingu teine periood · Sonett ,,Sügis" · Endised motiivid ja väljendusviisid · Luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne OLULISEMAD LUULEKOGUD · ,,Tähetund" (1966) · ,,Eluhelbed" (1971) · ,,Kõmpa" (1976) · ,,Lendav linn" (1979) · ,,Korallid emajões" (1986) ,,KORALLID EMAJÕES" (1986)
Kultism ja kontseptism – 17. sajandi Hispaania barokk-kirjanduses, eriti õpetatud luules omavahel võistelnud stiilid. Kultismi peaesindajaid on poeet Luis de Góngora (1561 – 1627). Tema peateos on poeem „Soledades“ („Üksildused“). Tema kujundid on ülimalt keerulised ja raskesti tõlgendatavad, tegu võib olla kõige keerukama loominguga maailmakirjanduses üldse. Raskesti „lahtimuugitavat“ stiili nimetatakse hermeetiliseks stiiliks, sellepärast on Góngorat nimetatud ka hermetistiks. Samuti kasutatakse kultismi ehk kulteranismi kohta tema järgi nimetust gongorism. Kontseptismi peaesindajaid on poeet Francisco de Quevedo (1580 – 1645).
Soti aadlisuguvõsast pärineb, sündis Londonis, kuid lapsepõlve veetis Sotimaal mägedes. Sai hea hariduse, õppis Cambridge ülikoolis, hakkas kirjutama loodus ja armastusluulet, meenutas õnnelikku lapsepõlve ja samastas loodust vabadusega. Osales Inglise poliitikas, siis läks reisima Lääne-Euroopasse ja Aasiasse ja osales kreeklaste vabadusvõitluses türklaste vastu. Kuulsaks sai poeemidega. ,,Childe Haroldi palverännak" Poeem. Childe tähendab noort aadlikku. Peategelane on nii enda kui ühiskonnaga pahuksis nooruk, kes lahkub kodumaalt ja elab kaasa rõhutud rahvaste vabadusvõitlusele. Kujutatakse Hispaania võitlust Napoleoni vastu, kreeklaste võitlust türgi vastu. See oli ka ühiskonna kriitiline Inglise ühiskonna suhtes. 4. Shelley, päritolu, zanrid, loomingust üldisemalt, 2 teosest lähemalt. On pärit Lõuna Inglismaalt rikkast aadli sugukonnast. Oli vabameelsete vaadete ja mässumeelse hingega
8 osast koosnev orkestri süit, 2 osaliseks ettekandeks komponeeritud Henrik Ibseni näidendile "Peer Gynt" kirjutatud muusika koosneb tegelikult 23 numbrist. Hiljem koostas Grieg näidendimuusika põhjal kaks orkestrisüiti, mis kuuluvad tema kõige mängitavamate teoste hulka. Esimese süidi hulka kuuluvad "Hommikumeeleolu", "Åse surm", "Anitra tants", "Mäekuninga lossis". Sibelius- Sümfooniline süit Finlandia Tema teostest on kõige enam tuntud sümfooniline poeem. Sibelius kirjutas selle 1899 venestamisperioodi alguses. Sümfooniline poeem "Finlandia" sündis otsese vastukajana tsaristlikule repressioonile. "Finlandia" on temaatikalt väga konkreetne ja meeldejääv. Muusika areneb kiirustamata, suursuguse tõsidusega. Mõni rahvaviisitaoline meloodia flöödi või oboe esituses toob heledamaid meeleolu-ja kõlavärve. Väga iseloomulikud on basside tumedast sügavikust ootamatult kerkivad kõlamassid täis ähvardavat protesti ja äikesemeeleolu
Milliste žanritega on Richard Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Nimeta helilooja tähtsamad teosed nendes žanrites. Sümfoonilised poeemid - aluseks kirjandusteosed, nt “Don Juan” ja “Till eulenspiegel”. Ooperid: “Salome” - aluseks vana testament ning veel nt: “Elektra”, “Roosikavaler”, “Nahkhiir” +mõned instrumentaalkontsertid. 8. Selgita mõistet „programmiline sümfonism“. Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles žanris. sama, mis sümfooniline poeem vist ? nt straussi sümfooniline poeem don juan, mahleri sümf nr2 Aluseks kirjanduslikud teosed, hilisromantikutel filosoofiline mõte, tihti sügav. 9. Tõesta ooperite „Salome“ ja „Elektra“ põhjal, et Strauss oli novaatorlik helilooja. Ta astus “Salomega” kahe epohhi vahelisse üleminekujärku: “Salome” sümfonism ja orkestrikäsitlus pärinevad hilisromantismist, kuid süžeest tingitud sünge ja pingestatud atmosfäär viitab ekspressionismile
kahetseb, kuid keeldus “Uus elu” - kogu luulest ja proosast, kus ülistab noorpõlve armastust, noorelt surnud Beatrice’i; ei tundnud teineteist lähemalt - rõhutas platoonilise armastuse ideaali; väidetavalt esimene autobiograafia Euroopas “Jumalik komöödia” - (“jumaliku” lisas austaja Boccaccio; komöödia as in õnneliku lõpuga, mitte naljakas) allegooriline poeem hauatagusest maailmast; annab ülevaate tollase inimese mõttemaailmast; itaalia keeles (vastumeelt kaasaegsetele), itaalia keele grammatika rajaja; luuletaja, kes sümboliseerib inimest, eksib paksu metsa (patuellu); appi tuleb Vergiliuse vaim ja Beatrice koosneb 100 laulust, mis jaguneb kolme ossa: „Põrgu”, „Purgatoorium” (puhastustuli) ja „Paradiis” - Igas osas on 33 laulu + sissejuhatav osa alguses = 100 laulu. Arv 33 tähistab
· Valss-fantaasia h-moll (klaviir 1915 (Valss b-moll), orkestreeritud hiljemalt 1936) · Fantaasia viiulile ja orkestrile g-moll (klaverisaatega 1916, orkestreeritud 1964) · Prelüüd g-moll tsellole ja sümfooniaorkestrile (1917, saade seatud klaverile 1933) · Videvik sümfooniline pilt (1917) · Episood revolutsiooniajast a-moll (klaviir 1917, orkestreeritud hiljemalt 1934, red. 1967) · Koit sümfooniline poeem (klaviir 1915-1918, orkestreeritud 1920) · Öö hüüded sümfooniline poeem(1920-1921, red. 1960) 6 · Sümfooniline skertso A-duur (1921, red. 1954) · Sümfooniline legend (1922-1923, red. 1938) · Viirastused sümfooniline poeem · Varjus ja päikesepaistel sümfooniline pilt (1926, red. 1969) · Sümfooniline burlesk (1927 või 1928) Lüüriline pala nr
Mart Saar (28. september 1882 Hüpassaare 28. oktoober 1963 Tallinn) oli eesti helilooja, organist ja rahvaviiside koguja.Tema loomingusse kuulub umbes 350 a cappella koorilaulu, 180 soololaulu, 120 klaveripala, 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Mart Saar oli üks rahvusliku stiili rajajaist ja eesti professionaalse muusika alusepanijaist, eriti koorimuusika vallas.Ta oli esimene eesti helilooja, kes mõistis eesti vanema rahvalaulu olemust, suutis avada selle omapära ja sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega.Lisaks sellele kogus ta rahvaviise ja analüüsis ning süstematiseeris neid.,,Leelo'' ,,Must lind'' ,,Põhja vaim'' Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. Sümfoonilised teosed1917 "Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem) 1953 "5 pala keelpilliorkestrile" Aastal 1907 lõpetas t...
peamiselt tõlkijana ja ajakirjanikuna. Abiellus luuletaja Julia Szendrey'ga, kes inspireeris rea tema kaunemaid armastusluuletusi. Petöfi kangelasteks on lihtsad maainimesed, vaprad sõdurid, õilsad röövlid ja hulurid. Võtles võõrmõjulise luulelaadi vastu, tuues sisse rahvusluikku eripära. Tema teostest leiab isamaalist luulet, võrratuid looduskirjeldusi, romantilisi unistusi ning kirglikke armutundeid. Petöfi varase loomingu pikem teos, muinasjutuaineline poeem `'sangar janos''. on lugu orvuks jäänud külapoisist, kes soovib naida kodukülas ootavat neidu ning saadab selle nimel korda imelisi kangelastegusid. Armsam ei jõua teda ära oodata ja sureb, kui õnne leiavad armastajad viimaks haldjate riigis. Tema teoseid: Vaestest ja hõljatutest: `'kohtumine pustas'' Isamaateemalisi luuletusi, kus õigustab sõda, mida peetakse rahva vabaduse nimel: `'ma olen madjar'', `'vabadus, armastus'', `'sõda on...'', `'rahvuslaul''.
komöödia", "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlve mälestustele. Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Ta oli luuleühingu Arbujad liige. 1936 ilmub luulekogu "Tolm ja tuli", mis põhineb romantismil, läbiv teema on inimese ja kunsti suhe. 1986 ilmub luulekogu "Korallid Emajões". 1966 kogumik "Tähetund". 1971 luulekogumik "Elu helbed". Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Luulenäited: "Ettevaatus klaas", "Sa hapramast hapram", "Lindprii", " Elu helbed". Betti Alveri üks loomemärksõnu on pehme, nurgatagune iroonia. Alver tuleb justkui
Kirjanike keskseks ülesandeks sai "kujundamine ja kasvatamine" e. teisisõnu poliitiline propaganda. Sotsialistliku realismi ideaalidest kõrvale kalduvaid tekste kirjutati sel ajal väga vähe. Üksikud käsikirja jäänud tööd trükiti hoopis hiljem (U.Masing, A.Alliksaar, J.Kross). Taoliste näidete vähesust ja sotsialistliku realismi printsiipide järgimist võiks kõige paremini seletada kui üleüldise hirmutunde tulemust. Luules sai kõige tähtsamks vormiks poeem, mille raamides oli hea luua uue ajastu poliitilisi kangelaslugusid. Loodus- ja armastusluulet ilmus vähe, asemele tuli võitlus- ja igatsusluule. Räägiti sellest, kuidas ehitatakse kommunismi, kirjutati võitlusest rahvusvahelise imperialismiga. Luuletajatest tõusid esile J.Smuul, D.Vaarandi. Salajase vastupanu kehastajateks kujunesid M.Raud, H.Talvik, U.Masing, B.Alver.
Luule jaguneb lüüriliseks (hingestatud, emotsionaalseks), eepiliseks (jutustavaks, nt eepos) ja nende vahepealseks-lüroeepiliseks (emotsionaalsus, tunnete ning meeleolude väljendamine on põimitud sündmustest jutustamisega, nt ballaad, värssromaan). Sisu järgi jaotatakse luulet loodus-, armastus-, isamaa-, mõtte-, tundeluuleks jm. Riim-sarnasekõlaliste sõnade kordumine Asendi järgi stroofis jagunevad riimid paaris- (aabb), süli- (abba) ja ristriimiks (abab). Rütm-põhineb sõnarõhul ja häälikute pikkusel Värss-luuletuse rida, värsiread jagatud stroofideks Stroof-salm, mida iseloomustab sisuline terviklikkus Vabavärss-ei riimu omavahel, luuleread erineva pikkusega, ei jagune stroofideks Piltluuletus-selline luuletus, mille eesmärk on eelkõige vorm. Luuleridade paigutus lehel kujutab mingit kujundit. See on luuletuse sisuga seotud. Luulezanrid: Haiku-koosneb kolmest värsireast, milles on kokku 17silpti. Esimeses värsireas on 5, teises 7 ja k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
