Leian, et tegemist on väga huvitava teemaga. Oma referaadis käsitlen planeetide ajalugu, liigitamist, nende olemust ja omadusi. -3- 1. KUIDAS LIIGITADA PLANEETE Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Tutvustan lähemalt 5 viisi. 1.1 Avastamise ajaloo järgi: · Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. Neid planeete tunti juba antiikajal. · Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Avastatud kaasajal, ei ole palja silmaga nähtavad. 1.2 Koostise järgi: · Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. · Jupiteri-tüüpi ehk gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.
vastassuunas,idast läände. 5.Neptuuni kaaslane Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest jaTritonning lisaks veel neli 2002.aastal ning õks 2003.asstal avastatud veel nimetut kuud.1846.aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem kuu Triaton, teine kuu Nereid leiti alles 1949.aastal. "Voyager 2" avastas 1989.aastal veel kuus kuud. Triaton arvatakse olevat kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna,kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks.Üllataval kombel ei olnuki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane,vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju--kaaslase opinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini
19. Kui atmosfäär on väga läbipaistev (arktiline õhumass), siis võib märgata kuuketta olemasolu korral taevas ka selle tumedat külge, mida nimetatakse tuhkvalguseks 20. Tabel planeetide kohta vihikus! 21. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. 22. Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. Selle asemel jäid nad igaüks omaette tiirlema. Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud
Päikesesüsteemi ehitus JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Päikesesüsteem Geotsentriline maailmapilt Heliotsentriline maailmapilt Relativistlik maailmamudel Ülesehitus ja struktuur Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilistest objektidest , mis tekkisid molekulaarpilve(tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,6 miljardit aastat tagasi [viide?]. Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massiston jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maa-taolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on...
“ ning vastas sellele ise: „Üldsegi mitte!“ 32 Esimene planeetidega sarnaselt liikuv objekt Ceres, mis paistis teleskoobis siiski punktina nagu tähedki – siit ka nimetus asteroid – kreeka keelest „tähesarnane“ – avastati 1801. aastal (Giuseppe Piazzi), mõne aastaga leiti kümneid analoogilisi planeedikesi – Vesta, Pallas, Hygiea jpt. Suurimad asteroidid: Ceres, Vesta, Pallas ja Hygiea on suuruselt võrreldavad Pluuto, Kuu ja isegi Merkuuriga, väikseimate läbimõõt võib jääda mõne kilomeetri kanti. Asteroidide sattumise kohta Marsi ja Jupiteri vahele on kaks vastandlikku teooriat. Ühe kohaselt jäid nad sinna Päikesesüsteemi tekkimisel – neist lihtsalt ei moodustunud mingil põhjusel planeeti, teine – katastroofi teooria – ütleb, et asteroidid tekkisid selles piirkonnas tiirelnud planeedi kokkupõrkel mingisuguse kosmilise „tulnukaga“ – eksoplaneet, hiidkomeet vms
meetodit. AS Saturn esitab ostjale AS Kuu arve kauba eest 35 000, millele lisandub käibemaks 20%. Arve on AS Kuu poolt tasumata. Arve ei laeku ja AS Saturn kannab arve ebatõenäoliselt laekuvana aruandeperioodi üldhalduskuludesse. Järgmisel aruandeperioodil laekub siiski 50% arve summast AS Saturni arvelduskontole. Ülejäänud summa tunnistatakse lootusetuks nõudeks. Koostage vastavate tehingute kajastamise lausendid ja kandke lausendid kontoristidele. 4. Ettevõte AS Pluuto esitab ostjale OÜ Täht arve teenuse eest 250 000, millele lisandub käibemaks 20%. Arve on OÜ Tähe poolt tasumata. Aruandeperioodi lõpul selgub, et nõue on lootusetu, sest ettevõttel AS-l Pluuto puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks. Koostage vastavate tehingute kajastamise lausendid. 5. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete arvestamise meetodid lahendusega 1. KÄIVE TEGELIK KAHJU 2009 1,525 26 400 2010 2,344 52 645
Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kaaslased Neptuunil on 13 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Triton ning lisaks veel neli 2002.aastal ning üks 2003.aastal avastatud veel nimetut kuud. 1846.aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem kuu Triton, teine kuu Nereid leiti alles 1949.aastal. "Voyager 2" avastas 1989.aastal veel kuus kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna,kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. Üllataval kombel ei olnudki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane, vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju kaaslase pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Tegemist on päikesesüsteemi kõige
Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik planeetide kuud tiirlevad sünkroonis oma planeediga, ehk nad pöörlevad alati samapidi nagu oma planeet. Nt Kuu, mis on Maa looduslik kaaslane. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu Päikesesüsteemis on veel ka kääbusplaneedid. Hiljuti nimetati 9s planeet Pluuto, mida peeti enne üheks Maataoliseks planeediks, kääbusplaneediks. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Maataolised planeedid Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Need planeedid sarnanevad ehituselt Maale, koosnevad peaaegu või täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus. Neid planeete iseloomustab suhteliselt suur tihedus, kivine pind ja vähe või puuduvad kaaslased
nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis: tiirleb ümber Päikese, on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Mis on planeet? Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Kuidas planeedid tekivad? Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt
rõngas, siis Le Verrier ning lõpuks ähmane, kuid lai Galle. Joonis 7. Neptuuni rõngad Joonis 8. Rõngaste omadused 3.4 Kaaslased Neptuunil on 14 teadaolevat kaaslast. Viimane kuu avastati 2013. aastal ja seda pole veel nimetatud. Kõige suurem kuu avastati 1846. aastal nimega Triton, teine kuu Nereid leiti 1949.aastal. ’’Voyager 2’’ abil avastati veel 1989. aastal kuus kuud. Leitakse, et Triton olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Triton on Päikesesüsteemi üks massiivsemaid kaaslasi. Arvatavasti haarati see Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. Suuruselt teine kaaslane on Proteus, mille läbimõõt on u 400 km. Kuu gravitatsioonist ei piisa, et tagada sellele korrapärane kuju. Pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini. Proteus on Päikesesüsteemi kõige mustem keha, mis peegeldab pealelangevast päikesevalgusest tagasi vaid 5%
ainet, ,,tolmu" , mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti langeva tähe. Täpsemalt koosneb Päikesesüsteem Päikesest ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoo- milistest objektidest, mis tekkisid molekulaarpilve (tuntud ka kui Päikese udukogu) kokkutõmbumisel 4,568 miljardit aastat tagasi. 2. Planeetide järjekord alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa rühma planeedid, millised on selle rühma kõige olulisemad tunnused? Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest.Neid iseloomustab ka väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Nad on väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. Maa- tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. 4
Valemid Kiirus v=s/t v kiirus (m/s) s teepikkus (m) t aeg (s) Kiirendus a=v-v0/t t aeg (s) v lõppkiirus (m/s) v0 algkiirus (m/s) a kiirendus (m/s2) Kiirendus a=F/m F jõud (N) m mass (kg) Raskusjõud F=m*g F jõud (N) m mass (kg) g raskuskiirendus 10 N/kg Töö A=F*s A töö (J) F jõud (N) s teepikkus (m) Võimsus N=A/t N võimsus (W) A töö (J) t aeg (s) Soojusmasina kasutegur nymaks = (T1-T2/T1) * 100 % T1 soojendi to Kelvinites (K) T2 jahuti to Kelvinites (K) nymaks kasuteguri % Gaasi r...
Referaat Päikesesüsteem Tallinn 2009 Päikesesüsteem : Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (n...
läände. 3 Kaaslased Neptuunil on 14 teadaolevat kuud; 7 väikest ja Tritonning lisaks veel viis 2002-2003.aastal ning üks 2013.aastal avastatud, millele pole veel nime antud. 1846.aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem kuu Triaton, teine kuu Nereid leiti alles 1949.aastal. "Voyager 2" avastas 1989.aastal veel kuus kuud. Triaton arvatakse olevat kivine keha,suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna,kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. Üllataval kombel ei olnuki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane,vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju--kaaslase opinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini
Referaat Maa ja tema kaaslane Kuu 9a klass Tallinna I Internaatkool Kaur Madis Paldis Aino Järvan Tallinn 2010 Sisukord 1. Maa 2. Kuu 3. Kraatid 4. Kuu pind 5. Kuu Siseehitus 6. Kuu tekkimine 7. Foto Maa ja Kuu 8. Kasutatud kirjandus Maa "Maa on meile lähim planeet. Asudes keskmiselt 0,66 a.ü. (NB! Mõeldud on muidugi astronoomilist ühikut Marsi jaoks -- see on Marsi keskmine kaugus Päikesest -- 228 miljonit kilomeeetrit) kaugusel Päikesest kulub tal täistiiru tegemiseks natuke rohkem kui pool Marsi aastat. Maa on Marsist 1,9 korda suurema läbimõõduga ja 9,4 korda massiivsem, olles Päikesesüsteemis suuruselt viies planeet. Teleskoobis paistab Maa sinakasvalge laigulise sirbina. Valged laigud Maal on väga liikuvad ja muutliku kujuga, mõnikord on neid rohkem, mõnikord vähem. See viitab pilvedele Maa atmosfääris. Kui pilvi on vähe, siis on kõig...
uurides. Kosmosetehnika lubab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljastpoolt ning täiendades maapealseid geofüüsikalisi uuringuid. PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. 2. Loetlege Päikesesüsteemi planeedid. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto . 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
tugevamalt kui planeedile, mis muudab Kuu orbiidi kaldu rohkem Päikese Maa poole ja on andnud ka põhjust vaielda Kuu staatust kui eraldi planeeti, mitte Maa kaaslast. Päikese mõjul on Kuu side maaga nõrgem täiskuu ja kuu loomise ajal. Samuti on Kuu erakordne oma suuruse poolest võrreldes planeediga – Kuu diameeter on veerand Maa oma ning selle mass 1/81 Maa omast. Temast suurem võrreldes oma planeediga on vaid Charon, mis on kääbusplaneedi Pluuto kaaslaseks, kuid kuna Pluutot ei loeta planeediks, jääb Kuu oma mõõtmetelt esikohale Päikesesüsteemis. 4 3. KUU PÄRITOLU Kuu tekke kohta on aegade jooksul esitatud mitmeid oletusi. Apollo-lendude alguseks valitsesid selles küsimuses kolm hüpoteesi: 1. Kaksikplaneedi- ehk õehüpoteesi järgi moodustusid Maa ja Kuu korraga ühest ja samast gaasi-tolmupilvest. 2
ajavad ringi Neptuuni kõrgpilvedes puhuvad tugevad tuuled. Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas, kuid tuuled puhuvad pöörlemisele vastassuunas, idast läände. Kaaslased Neptuunil on 14 teadaolevat kuud; viimane kuu avastati 2013. aastal ja sellele pole veel nime antud. 1846. aastal avastati ka Neptuuni kõige suurem kuu Triton, teine kuu Nereid leiti alles 1949. aastal. "Voyager 2" avastas 1989. aastal veel kuus kuud. Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem kui Pluuto ja see tiirleb teistele kuudele vastupidises suunas. Võib-olla ei alustanud ta elu kuuna, kuid haarati Neptuuni gravitatsioonijõu poolt planeedi kaaslaseks. Üllataval kombel ei olnudki Nereide Neptuuni suuruselt teine kaaslane, vaid selleks on Proteus, mille läbimõõt on tervelt 400 kilomeetrit. Ometigi ei piisa selle kuu gravitatsioonist tagamaks talle korrapärast kuju kaaslase pinnal asub kraater, mille läbimõõt ulatub 200 kilomeetrini
näitasid, et universum oli oma algusaegadel täidetud palju väiksemate ja ebakorrapärasema kujuga galaktikatega kui praegu, näitasid, et noori tähti ümbritsevad sageli pannkoogitaolised tolmukettad, millest arvatakse moodustuvat planeedid, aitasid täpsustada galaktikate kauguste skaalat, täpsustada universumi paisumise kiirust (nn Hubble'i konstant) ning näidata, et universumi paisumine kiireneb. Tema abil tehtud fotodel on seni ainsana näha Pluuto pinda ja märgata sellel laike, Jupteril, Saturnil ja Jupteri kaaslasel Ganimedesel näha virmalisi, hästi jälgitav komeedi Shoemaker-Levy 9 tükkide langemine Jupiteri atmosfääri. Mida toob tulevik? Veel enne, kui HST oma töö lõpetab ja ta kosmosesüstikuga orbiidilt alla tuuakse, on aastal 2008 plaanis üles saata hoopis võimsam uue põlvkonna kosmoseteleskoop NGST (Next Generation SpaceTelescope)
KUU Kuu on meile lähim taevakeha. Ta asub nii lähedal, keskmiselt vaid 384 400 km kaugusel, et iga inimene võib sealt palja silmaga näha sama palju detaile kui astronoom maapealse teleskoobiga Marsil. Kuna Kuu orbiit on küllalt piklik, siis muutub tema kaugus Maast piirides 356 410 km kuni 406 700 km.Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Kui aga Kuud võrrelda teiste Päikesesüsteemi planeetide kaaslastega, siis näeb ta suhteliselt soliidne välja, olles oma emaplaneediga võrreldes kõige suurem. (Charoni suhe oma emaplaneeti Pluutosse on küll veelgi suurem, kuid see-eest on Pluuto ise poolteist korda Kuust väiksem ja õigupoolest planeedi nime ei vääri). Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, ...
Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Iseloomulikud omadused: *Suur tihedus *Suhteliselt väikesed *Aeglane pööremisperiood Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Iseloomulikud omadused *Väike tihedus->koosnevad peamiselt gaasidest *Suhteliselt suured *Kiire pöörlemisperiood Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluuto on piklikum võrreldes teiste suurte planeetidega. Tema orbiit on tugevasti kaldu ning sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Nende
augustist 2006 nimetatakse Päikesesüsteemi planeediks taevakeha, mis 1)tiirleb ümber Päikese, 2) on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju 3) ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi-väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatakse asteroide. Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt
Keemilised elemendid ja nende tekkelugu Tänapäeval tuntakse 112 erinevat elementi. Neist on looduses kindlaks tehtud 92, seega 20 on valmistatud tehislikult. Teadusajaloo andmeil hakati esmalt uurima tahkeid aineid, sest neid on kõige kergem käsitseda ja enamasti on neil ka iseloomulik värvus. Sellele järgnesid vedelikud, mida kõiki seostati veega. Kõiki gaase kujuteldi algul õhu eri liikidena, nagu vedelikke eri vetena. Iga keemilise elemendi avastamisega kaasnes väga palju laboratoorseid katseid. Ma üritan mõnest siin rääkida. Vesinik(H) - meile tuntud element on ka ühtlasi kõige kergem gaas. Paljud alkeemikud on täheldanud, et kui metalle töödelda happega, eraldub mingi gaas, mis põhjustab sageli plahvatusi. N. Lemery kirjeldas nn. "põleva õhu" saamist raua ja väävelhappe reageerimisel. Lomonossov arvas, et see põlev aur ei ole midagi muud kui flogiston. 1766. aastal eraldas selle põleva auru pu...
1. Horisont ja taevavõlv. Kui me teame 1 tähe kõrgust ja asimuuti , siis me oleme üheselt ära määranud tema asukoha taevasfääril. Sellised andmed pannakse kirja tähtede kohta tähe atlastesse. Tähtede omavaheline asend muutub suhteliselt vähe meie jaoks, sest nad asuvad meist väga kaugel. Meie Päikesesüsteemid asuvad tunduvalt ligemal ning nende omaliikumist on võimalik jälgida. Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja pä...
Kooli nimi Päikesesüsteem Referaat Koostas: Klass: Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Ülesehitus ja struktuur.........................................................4 Päikesesüsteemi tekkimine....................................................5 Päike..............................................................................6 Maa-tüüpi planeedid ...........................................................7-8 Hii...
Astronoomia · Astronoomia ehk täheteadus tegeleb kosmiliste objektide ja universumi uuurimisega (tervikuna) · Geotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, mis paigutab Maa universumi keskpunkti ning Päike, Kuu ja tähed liiguvad ümber selle. (Platon, Eudox, Aristoteles, Ptolemaios) Heliotsentriline maailmapilt-maailmasüsteem, kus Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes oleva Päikese. (M. Kopernik, G. Galilei, J. Kepler) · Observatoorium on teadusasutus, kus tegeletakse astronoomia mõne astronoomia haruga. Tihti nimetatakse observatooriumiks aga spetsiaalset hoonet, milles asub astronoomiliste objektide vaatlemiseks kasutatav aparatuur-teleskoop. Need rajatakse tänapäeval võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuse allikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohadmitme kilomeetri kõrgusel merepinnast. · (Optiline) teleskoop on vahend kaugete ob...
seetõttu 365 ööpäeva. See aga tähendab, et igal aastal jääb veerand ööpäeva üle. Seda kasutatakse lisapäeva moodustamiseks igal neljandal aastal. Lisapäevaga aastat nimetatakse liigaastaks ja selles on 366 päeva. Liigaastal on veebruaris hariliku 28 päeva asemel 29 päeva. Lisapäeva juurdevõtmine igal neljandal aastal seab kalendri uuesti õigeks. Kui me elaksime planeedil Merkuuril, kestaks aasta ainult 88 Maa ööpäeva. Kõige kaugema tuntud planeedi Pluuto aasta on aga võrdne 248 Maa aastaga. Nagu Kepler avastas, pole Maa orbiit ringikujuline. Detsembris on Maa Päikesele veidi lähemal kui juunis, millal ta on oma kaugeimas punktis. Lisaks sellele on Maa telg kaldu 23,5°. Juunis on põhjapoolkera Päikese poole kaldu. Põhjapoolkeral on siis suvi ja lõunapoolkeral talv. Detsembris on põhjapoolkera Päikesest eemale kaldu, tekitades põhjapoolkeral talve ja lõunas suve. Märtsis ja septembris pole kumbki poolkera Päikese poole kaldu
Pursete põhjuseks on arvatavasti "kuum" suvepäike, mis aurustab külmunud lämmastikku. Teine õhukomponent metaan moodustab kosmiliste kiirtega pommitamise tagajärjel veel mitmesuguseid orgaanilisi ühendeid. Lisandite külmunud osakesed hõljuvad atmosfääris kolme kuni kaheksa kilomeetri kõrgusel väikeste pilvekestena. Vertikaalsed puhangud ulatuvad aegajalt 100150 kilomeetri kõrguseni. Tundub olevat tõenoline, et ka Pluuto atmosfäär ei erine palju Tritoni omast. Tritoni pind peegeldab haruldaselt hästi päikesevalgust pinna albeedo ulatub üheksakümne protsendini. Pole võimatu, et peale külmunud metaani ja lämmastiku leidub seal ka külmunud süsihappegaasi ja võib olla isegi vett. Tumedad täpid heledal põhjal näitavad kohti, kust purskub välja gaasiline lämmastik. Kaaslase pind on huvitav ja mitmekesine. Kohati kulgevad üle pinna pikad, madalad seljakud, esinedes ka paarikaupa koos ja
Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto (ei loeta enam planeetide hulka) (1). 2. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID 2.1 MERKUUR Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem (seega tema tihedus on väga suur). Merkuuril kaaslased puuduvad. (3).
[8] 6 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED 2009-nda aasta juulikuuks oli ametlikult ,,kuu" nimetuse saanud 336 Päikesesüsteemi taevakeha, neist 168 tiirlevad ümber kuue planeedi (Veenusel ja Merkuuril pole ühtegi kuud), 110 minor planet moon'i ja 58 kuud tiirlevad ümber trans-Neptunian objects'ite (TNOs)[2] ehk ümber väiksemate taevakehade, mis on Päikesest kaugemal kui Neptuun.(mitmed TNO'dest peale Pluuto on ka arvatavasti kääbusplaneedid, aga neil siiski pole veel seda nimetust).[3] Päikesesüsteemi suurimad kuud (ekvaatoril on neil läbimõõt üle 3000km) on Maa kaaslane Kuu, Jupiteri Galilei kuud (Io, Europa, Ganymede ja Callisto), Saturni kuu Titan ja Neptuuni kuu Triton.[2] Tuntuimad kuud: Maa- kokku 1 kuu- Kuu Marss- kokku 2 kuud- Phobos, Deimos Jupiter- kokku 63 kuud- Io, Europa, Ganymedes, Callisto
Kadrioru Saksa Gümnaasium Päikesesüsteemi tekkimine Referaat Rene Randlane 12. a Tallinn 2013 Sisukord 1. Suur Pauk...................................................................................................................3 1.1 Universumi varajane ajalugu................................................................................4 1.2 Inflatsiooniline universum...................................................................................6 1.3 Kvarkide periood..................................................................................................7 1.4 Topofaas...............................................................................................................7 1.5 Neli vastasmõju.................................................
2 - maapealt vaadatuna tähendab see aega kahe järjestikuse päikese - planeedid neid on 9 ja alates Päikesest on nad : Merkuur, Veenus, Maa, Marss, kulminatsiooni vahel Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto - (selgitus sideerilise 23h56m ja sünoodilise 24h perioodi kohta) - asteroidid e. pisiplaneedid tiirlevad ümber päikese ja neid on mõnituhat - aasta on aeg, mille jooksul maa teeb ühe tiiru ümber päikese - komeedid e. sabatähed tiirlevad suure ekstsentrilisusega orbiitidel
planeediks taevakeha, mis 1. tiirleb ümber Päikese, 2. on piisava massiga, et ületada jäiga keha jõud ning hoida hüdrostaatiliselt tasakaalulist (keralähedast) kuju 3. ning on oma gravitatsiooniga tõmmanud oma pinnale väiksemad kehad oma orbiidi ümbruses (on "puhastanud oma ümbruse"). Kui täidetud on ainult kaks esimest tingimust, ei ole tegemist planeediga, vaid kääbusplaneediga. Nii on ka varem planeediks peetud Pluuto kääbusplaneet, sest tema ümbruses on Kuiperi vöö. Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma Päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Planeetide teke Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest,
Kõrvalekalded Uraani orbiidil lubasid 19. sajandi keskel järeldada, et Uraani taga on massiivne planeet, mis oma gravitatsiooniväljaga kutsub neid kõrvalekaldeid esile. Uraani ringide süsteem. Pilt: Erich Karkoschka/NASA, 1996, http://apod.nasa.gov/apod/ap960430.html kaudu. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 10. NEPTUUN Neptuun on Päikeselt kaheksas ja viimane planeet. Ennem Rahvusvahelise Astronoomia Liidu 2006. a. otsust peeti viimaseks planeediks Pluutot. Nüüd on Pluuto ümberkvalifitseeritud kääbusplaneediks. Neptuun koos Uraaniga kuuluvad jäähiidude klassi. Ennem 1990-ndaid peeti neid gaashiidudeks koos Jupiteriga ja Saturniga. Nende struktuuri erinevuste tõttu käsitletakse neid nüüd aga kui eraldi klasse. Neptuun avastati 1846. a. Avastuseni viis ebaregulaarsuste uurimine Uraani liikumises, mida põhjustas Neptuuni gravitatsiooniväli. Neptuuni läbimõõt on vaid 3 % võrra väiksem kui Uraani oma. Samas ta on 15 %
1. Planeet Maa. Maa Ehitus. Maa liikumine. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi. Umbes 71% maapinnast on kaetud soolase veega ookeanidega, ülejäänud osa koosneb kontinentidest ja saartest. Inimkonna esimene suurem kosmoloogiline avastus- Maa on kerakujuline (240. a. eKr) Keskeajal uuriti ja mõõdeti maad põhjalikult. Maa on pisut lapik pooluste vaheline kaugus on 43km väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. Siseehitus: Kõige üldisem on jaotus maakooreks, vahevööks ja tuumaks. Maakoor on valdavalt tahke ja koosneb kivimitest. Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Siseehituse kohta annavad teavet maavärina kolded, mis levivad maakera sisemusse. Neist ristlainetus levib ainult kindla kauguseni, pikilaine aga tungivad läbi kogu Maa vastaspoolele välje. Et ristlained ei levi vedelikus, peab a...
vastavust sellega ja paneb kirja talle huvitavalt kõlava muusika, ükskõik mis ajastule või stiilile toetudes, olgu ajendajaks gregooriuse laul, renessansi tantsurütmid, 16. saj madrigal, Palestrina või Bachi polüfoonia, Tormis, Pärt või Genesis. Sisask võib olla algjõudude ja aastasadade vanuste mälestuste vahendajaks 1987-88 arvutab Sisask päikesesüsteemi planeetidega tegeldes välja Merkuuri, Veenuse, Maa, Marsi, Jupiteri, Saturni,Uraani,Neptuuni ja Pluuto tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid ja saab nn planeetide helirea, mille koondvariandiks on 5 helist koosnev helirida. Hiljem selgus, et tegemist on Jaapani muusika ühe iidse põhilaadi - kumayoshiga Planeetide helireal põhineb Sisaski Esimene missa Eesti missa (missa nr. 3, eestikeelsele tekstile)- tellimustöö 22.üldlaulupeoks Sümfoonia (siin koos kõlamise tähenduses) Uranus trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole (aborigeenide püha pill)
1929 Cockroft ja Walton projekteerivad elektrostaatilise aatomilõhustaja. 1929 Georgi Gamow arvab, et tähtede energiaallikas on vesinikutuumade ühinemine. 1930 Jan Oort arvuatb välja, et päike teeb tiiru ümber galaktika keskme 200 000 000 aastaga. 1930 Dirac ennustab positroni olemasolu. 1930 Subrahmanyan Chandrasekhar avastab valgete kääbuste massi ülempiiri. 1930 Clyde Tombaugh avastab Pluuto. 1931 Harold Clayton Urey avastab raske vesiniku. 1931 Pauli ennustab neutriino olemasolu. 1931 Van de Graff valmistab elektrostaatilise aatomilõhustaja (tänapäeva kiirendite eellane). 1931 Kurt Gödel näitab, et isegi matemaatika on ebatäpne. 1932 James Chadwick avastab neutroni. 1932 Carl David Anderson avastab positroni. 1932 Heisenberg esitleb aatomituuma prooton-neutron mudelit ja seletab sellega isotoopide olemasolu.
FÜÜSIKA EKSAM LÕPUEKSAM GÜMNAASIUMIS MÕÕTÜHIKUD Pikkus - meeter - m Mass - kilogramm - kg Aeg - sekund - s Voolutugevus - amper - A Temperatuur - kelvin - K Ainehulk - mool - mol Valgustugevus - kandela - cd SUURENDAVAD EESLIITED ___ VÄHENDAVAD EESLIITED _ Tähis Nimetus Suurusjärk Tähis Nimetus Suurusjärk T tera- 1012 d detsi- 10 1 G giga- 109 c senti- 10 2 M mega- 106 m milli- 10 3 k kilo- 103 mikro- 10 6 h hekto- 102 n nano- 10 9 da deka- ...
Referaat Katerina Alfavitskaja Kose Gümnaasium 9. a klass Juhendaja: Kaido Härma Kose 2007 Päikesesüsteem 1 Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem ...
talle huvitavalt kõlava muusika, ükskõik mis ajastule või stiilile toetudes, olgu ajendajaks gregooriuse laul, renessansi tantsurütmid, 16. saj madrigal, Palestrina või Bachi polüfoonia, Tormis, Pärt või Genesis. Sisask võib olla algjõudude ja aastasadade vanuste mälestuste vahendajaks 1987-88 arvutab Sisask päikesesüsteemi planeetidega tegeldes välja Merkuuri, Veenuse, Maa, Marsi, Jupiteri, Saturni,Uraani,Neptuuni ja Pluuto tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid ja saab nn planeetide helirea, mille koondvariandiks on 5 helist koosnev helirida. Hiljem selgus, et tegemist on Jaapani muusika ühe iidse põhilaadi kumayoshiga Planeetide helireal põhineb Sisaski Esimene missa Eesti missa (missa nr. 3, eestikeelsele tekstile)- tellimustöö 22.üldlaulupeoks, Sümfoonia (siin koos kõlamise tähenduses) Uranus trompetile, orelile, samaanitrummile ja didgeridoole (aborigeenide püha pill). Sisask on
Kääbustähed võivad olla ka väiksema massiga. Vähim mass, mille puhul saavad tuumareaktsioonid tähe sisemuses alata, on sajandik Päikese massist. (Planeeti Jupiter on niisiis olnud lähedal täheks ühendamisele!) Paari aasta eest avaldas üks ameerika teadlane arvutused, mille järgi Päikesel võiks olla nähtamatu kaaslane massiga umbes sajandik Päikese massi, mis asub tuhandeid kordi kaugemal kui Maa. Kaugeima tuntud planeedi Pluuto keskmine kaugus Päikesest on umbes 39 korda suurem Maa omast. Teineteisest nii kaugel paiknevate tähtede kaksiksüsteeme tuntakse rohkem, mistõttu see idee pole päris võimatu. Teadlane andis tähele juba nime- Lucifer. Mingeid märke taolisest tähest pole veel leitud. Supernoovad Kõik tähed ei vanane niisama väärikalt kui valged kääbused. Mõne tähe juures tähendab ,,klimakteerium" väga kiiret ja ägedaloomulist muutumist. Sellised on ennekõike rasked
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Marss 5,1 km/s Jupiter 60,1 km/s Saturn 36,6 km/s Uraan 21,6 km/s Neptuun 23,9 km/s Pluuto 3,5 km/s? Kui molekulide keskmine kiirus on 4,5 korda väiksem II kosmilisest kiirusest, siis atmosfäär hajub 30 000 000 aastaga. Kui molekulide keskmine kiirus on 5 korda väiksem II kosmilisest kiirusest, siis atmosfäär hajub 25 000 000 000 aastaga. AUTODE KIIRUSTE JAOTUS Aineosakeste kiiruste esitamisel kasutatavat võtet tutvustame makrokehade näitel. Kujutleme, et me peame esitada mingis linnas liiklevate autode kiiruse mingil ajahetkel
poolusteni. ,, Voyager 2" tehtud mõõtmistulemused kinnitasid magnetvälja olemasolu Uraanil. ( 3.) Neptuun Mõõtmetelt on ta väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,98, mass 1,2, tihedus 1,3 Uraani omast. Sarnane on ka välimus. Ka selle planeedi täpne pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu ning selleks on 15h 19m. ( 2.) Pluto Planeedi mass õnnestus määrata 1970.aastate lõpul, kui avastati Pluuto kuu Charon. Charoni tiirlemisperioodi järgi selgus, et Pluto mass moodustav vaid kaks tuhandikku Maa massist. Pluto läbimõõt määrati 1918.aastate lõpul, mil Maalt vaadatuna Pluuta ja Charon teineteist kordamööta varjutasid. Läbimõõduks saadi umbes 2200 kilomeetrit. Pluto juurde ei ole veel lennanud ükski kosmoserakett ja nii ei tea me selle planeedi pinnast midagi. ( 1.) Pluto tihedus on 2. ( 2.) Plutolt
meteoorset ainet. 25. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Neptuun, Uraan. 26. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur, sest need on väikesed ja tihedad planeedid. 27. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Neptuun, Saturn ja Uraan, sest need on suured ja väikese tihedusega planeedid. 28. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 29. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad. Need on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulisd; orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 30. Iseloomustage Merkuuri liikumist
kaua. Päikesesüsteemi kuulub ka mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti "sabatähte", planeetide kaaslasi, meteoorset ainet "tolmu". Teiste taevakehade mass kokku on tühine võrreldes Päikese massiga, moodustades sellest ca 0,3 protsenti. Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised, elliptilisus ulatub mõne protsendini (va. Pluuto). 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 4. Planeedid jagunevad kahte gruppi: Päikesele lähemal väikesed ja tihedad planeedid ja kaugemal suured ja väikese tihedusega planeedid.
Päikest kauem, kui oleks silmadele ohutu. Silmade kaitsmiseks pikemaajalise vaatlemise korral tuleks kasutada spetsiaalseid päikesefiltreid või tumedamat keevitusklaasi. NB! Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint jms sobivad vaid Päikese väga lühiajaliseks vaatlemiseks, sest nad ei neela Päikese infrapunakiirgust. Merkuur, Veenus, Marss Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoloogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi
kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Kokkuvõte Päike on ülikuum täht (6000 kraadi). Ta kiirgab soojust ja valgust. Päike on Maa energiaallikas ja kui poleks päikest puuduks elu Maal. Ümber päikese tiirleb 9 planneeti: merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. 22 Planeedid tiirlevad ja pöörlevad. Aega mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese, nimetatakse aastaks. Aega mille jooksul Maa teeb ühe pöörde ümber oma Kujutletava telje, nimetatakse ööpäevaks. Enamikul planeetidest on kaaslased, mis tiirlevad ümber oma planeedi. Maa looduslik kaaslane on Kuu. Kuud võime näha kuusirbina, poolkuuna või Täiskuuna. Need on Kuu faasid.
süsteemi element. Meie Päike kuulub suurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks ehk Linnuteeks. Tähtede arv selles on 100-150 miljardit. Enamik Galaktika tähti paikneb ketta-kujuliselt. Selle ketta läbimõõt on u 100000 valgusaastat. Päikese ümber tiirlevad kaaslased - planeedid, mis kokku moodustavad päikesesüsteemi. Palja silmaga on Maalt näha 5 planeeti. Päikesesüsteem koosneb 9 planeedist: 1) maa 2) merkuur 3) veenus 4) marss 5) jupiter 6) saturn 7) uraan 8) pluuto 9) neptun Maakera omadustel, tema liikumisel ja asendil päikesesüsteemis on suur tähtsus geograafilistele protsessidele. Maa külgetõmbejõud võimaldab kinni hoida atmosfääri. Maa kaugus päikesest tagab eluks vajaliku energia. Kuna Maa telg on orbiidi tasandiga võrreldes kaldu, vahelduvad aastaajad. Aastaajad -tiirlemisest ümber päikese. Maakera on sõltuv ka teistest maailmakehadest. Päikese ja Maa vahelise gravitatsiooni tõttu püsib Maa oma orbiidil
TUUMAFÜÜSIKA 1.Tuuma ehitus, Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel? Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele? Põhjus on sama, miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud? Vastuse annab mitteklassikaline füüsika KVANTMEHAANIKA Tähtsaim osa on ENERGIAL Kehtivad ranged reeglid Siin on oma osa mitmel füüsikalisel suurusel. : 1. Osake saab omada vaid teatud kindlaid energiaväärtusi (lubatud energiatasemed) 2. Ühel energiatasemel saab olla vaid kindel piiratud arv osakesi (igal tasemel on see arv erinev) 2.tuuma jõud prooton neutron, Kuna nukleonid on neutraalse värvilaenguga, siis ei saa nende vahel olla tugevat vastasmõju (kuigi prootonid ja neutronid koosnevad kvarkidest, ei saa nad vahetada omavahel gluuoneid). Nukleonide vahelist jõudu vahendav osake peab ise olema samuti neutraalse vä...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
