Kuu orbiit Päikesest on 5,913,520,000 km, tema diameeter on 2274 km ja mass 1,27e22 kg. Pluuto avastati 1930. aastal ja tal on kolm kaaslast Päikesesüsteemis. Kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeedis. Vikipeedia andmetel on alates 24. augustist 2006 Rahvusvahelise Astronoomiauniooni otsuse põhjal Pluuto kääbusplaneet. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluutot pole kordagi külastatud, isegi Hubble'i kosmoseteleskoop suudab eristada tema pinnal vaid üksikuid suuremaid vorme. 19
Pluuto Koostas: Ats Nõlvak Pluuto · Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. · Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Nime lugu · Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane Inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluuto suurus ja kaugus ·Pluuto on kääbusplaneet. · Pluuto on kaugemal Ta jääb suuruselt alla isegi kõigist
KONTROLLTÖÖ KREEKA 10. klassile Vasta küsimustele lühijutu vormis, olenevalt teemast ( 3- 10 lauset ) . 1. Tutvusta kreeklasi kui… : a. Olümpiamängude korraldajaid Kreeklaste iluideaaliks oli täiuslik keha, mis tõttu hoolitsesid nad väga oma keha eest. Sport oli aristokraatide seas üks lemmik tegevusi. Tänu kreeklaste spordi lembusele lisati võistlused ka usupidustuste programmidesse. Zeusile korraldatud üle kreekalisest pidustusest arenesgi välja olümpiamängud. Kuigi olümpia mängud olid üle Kreekalised ning kohale tuldi isegi kolooniatest võisid võistlusest osa võtta vaid mees soost hellenid. b. Teatrile alusepanijaid Kreeklased olid väga usklik rahvas ning nad pidasid jumalate austamiseks tihtipeale suuri pidustusi. Kreeka teater saigi alguse veinijumalale pühendatud pidustustest. Näitemängud ning koori laulud mida seal esitati hakkas rahvale väga meeldima. ...
· Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. · Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast.
Päike 26° Jäär 44' Kuu 29° Sõnn 40' Merkuur 22° Jäär 38' Veenus 4° Kaksikud 58' Mars 7° Vähk 40' Jupiter 4° Lõvi 2' Saturn 6° Veevalaja 6' Uraan 13° Kaljukits 48' Neptuun 16° Kaljukits 45' Pluto 19° Skorpion 36' Ascendent 7° Vähk 57' 2 maja 19° Vähk 22' 3 maja 2° Lõvi 15' Imum Coeli 19° Lõvi 42' 5 maja 18° Neitsi 40' 6 maja 14° Skorpion 0' Descendent 7° Kaljukits 57' 8 maja 19° Kaljukits 22'
jumalatele väljakutse. Võitja pidi pälvima võimu kogu universumis. Imekombel jäid peale nooremad jumalad ja valitsemine jaotati omavahel. Kolm venda tõmbasid liisku. Poseidon hakkas valitsema meresid, Zeus taevast ja Hades allilma. Joonis 1. Kreeka jumalate sugupuu(http://abcnews.go.com/blogs/health/2013/08/21) 4 1.1 Nimi ja nimetus Vanarooma mütoloogias samastatakse Hadest Pluto või Plutoniga. Roomas kasutati allilma jumala kohta veel nimesid Dis Pater ja Orcus. Hades valitses allmaailma ja surnuid. Sõna hades päritolu ja tähendus on üheselt määratlemata, enamasti antakse selle vasteks "nähtamatu". Piiblis ja kristlikus traditsioonis on sõna tõlgendatud erinevalt. Vastavalt kontekstile võib see märkida põrgut, surma või hauda. Teda hüüti ka Disi'ks, mis tähendab ladina keeles rikas. Ühtlasi nimetatakse teda ka
1)8.saj eKr- 5. saj pKr ; Vana Kreeka ja Vana Rooma 2) Kreeka Rooma Zeus-peajumal Jupiter- peajumal Aphrodite- armastuse ja ilujumalanna Juno-abielu ja sünnitusjumalanna Hera-zeusi naine Venus-armastuse, ja ilujumalanna Athena-tarkusejumalanna Mars-sõjajumal Ares-sõjajumal Minerva-tarkusejumalanna Poseidon-merede valitseja Neptunus- merejumal Hades-Zeusi vend Pluto-allmaailmajumal 3) Tüliõun-oli vanakreeka mütoloogias kuldõun, mille tülijumalanna Eris sokutas Peleuse ja Thetise pulmapeole, kuna teda polnud sinna kutsutud. Õunale oli peale kirjutatud: "Kõige ilusamale". Seda tahtsid endale jumalannad Athena, Hera ja Aphrodite. Kellele õun saab pidi otsustama Paris (Trooja kuninga poeg). Trooja hobune-oli ...
kuulajate innustamiseks. 15. Kuidas väljendus kultuuri õitseng keiser Augustuse ajal? Loodi näidendeid, luulet, filosoofia- ja ajalooalaseid teoseid. Levinud oli epigrammide ja satiiride kirjutamine nende autorid kujut. Teravmeelselt ja tabavalt igapäevaelu, tegid inimtüüpide arvel nalja ja pilkasid pahesid. 16. Nim. Rooma jumalad, võrdle kreeka jumalatega. Jupiter Zeus, peajumal. Juno Hera, abielude kaitsja. Pluto Hades, surnutejumal. Neptunus Poseidon, merejumal. Mars Ares, sõjajumal. Minerva Athena, sõjajumalanna. Apollo Apollon, valguse, muusika jms jumal. Diana Artemis, jahijumal. Venus Aphrodite, ilu, armastuse- ja viljakusejumalanna. Vulcanus Hephaistos, tulejumal. Bacchus Dionysos, veinujumal. Ceres Demeter viljajumal. Vesta Hestia, kodukoldejumalanna. Mercurius Hermes jumalate käskjalg, teejuht. Victoria Nike, võidujumalanna. 17
Edgar Allan Poe novellid ,,Must kass" Mees ja naine armastasid väga loomi, seetõttu oli neil kodus igat sorti elusolendeid. Mehe eriline lemmik oli must kass Pluto. Aja möödudes hakkas mees liialt jooma ning ühel päeval lõi kassil vihahoos silma peast välja. Mida edasi, seda kalgimaks ta muutus ning jõudis lõpuks selleni, et poos oma kunagise lemmiku üles. Mõne aja pärast tabas tema maja tulekahju, mille käigus ainult tema voodi peatsis olnud sein jäi püsti. Õõvastaval kombel oli sellel kassi kujutis. Ta uskus, et mõni naaber oli üles pootud kassi tema äratamiseks tuppa visanud ning see oligi seinale oma jälje jätnud
ÜLDANDMED Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie Päikesesüsteemis. Ööpäeva pikkus: 16 tundi ja 7 minutit. Aasta pikkus: 164,8 Maa aastat. Diameeter: 49, 532 km (ekvatoriaalne). Ruumala: 42 korda suurem Maast. Mass: 17,5 korda suurem Maast. Helesinine, tuline ja külm gaasmaailm. Omab nelja rõngast enda ümber. Pöörlemine: kellaosuti liikumisele vastassuunas. Iga 248 aasta tagant saab temast ligikaudu 20 aastaks kõige kaugem planeet, sest Pluto tuleb päikesele lähemale. Temperatuur on -214 °C ATMOSFÄÄR Koosneb vesinikust ja heeliumist. Vesinikust koosnev gaasiline astmosfäär läheb sujuvalt üle vedelast vesinikust koosnevaks planeedi kehaks. Atmosfääris on metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. (neelab punase valguse). Planeedi pinnal võib näha palju tumedaid ja heledaid jooni. Atmosfääris puhuvad idast läände tuuled ( 2000km/h ), mis on
ei märganud seda vanaaja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. NEPTUUN Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis. Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil PLUUTO Pluuto keskmine raadius on 1195 km ning mass 0,002 Maa massi. Pluuto on saanud oma nime VanaRooma jumala Pluto järgi. Merkuuri edelaosa Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A4ike http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur http://et.wikipedia.org/wiki/Veenus http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter http://et.wikipedia.org/wiki/Uraan_%28planeet%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://et.wikipedia.org/wiki/Pluuto Kokkuvõte
Ajaloo kontrolltöö: Rooma Rooma vabariik patroon rikas ja mõjukas kodanik klient vaene kodanik Klient andis ennas patrooni kaitse alla ning täitis ta käske. Patroon andis kliendile maad. Patriitsid põlised Rooma elanikud; kõige mõjukamad, suursuguste suguvõsade liikmed; suurmaaomanikud ja täieõiguslikud kodanikud. Plebeid Rooma lihtrahvas; peamised vaesed talupojad ja käsitöölised; neil oli sõjaväekohustus ning nad võisid osaleda rahvakoosolekul. 3. sajandi alguses eKr saavutati plebeide täielik poliitiline võrdsus. Vabariigi valitsemine kasutasid riigi kohta nimetust res publica avalik asi senat valitsev nõukogu, mis koosnes u 300 liikmest ehk senaatorist. Kujundas nii riigi sise- kui ka välispoliitikat, juhtis sõjandust ja rahaasju. kinnitas seaduseelnõud, kontrollis magistraate, poliitika kontroll, juhtis riiki. Rahvakoosolekud võimaldasid ka lihtraval riigiasjades osaleda. Rahvakooso...
Sisukord Sissejuhatus .................................................................. 2 1.Zeus ja Poseidon ......................................................... 3 2.Hades ja Hestia ........................................................... 4 3.Hera ja Ares .............................................................. 5 4.Athena ja Apollon ............................................................... 6 5.Aphortite ja Hermes ..................................................... 7 6.Artemis ja Hephaiston .................................................. 8 Kasutatud kirjandus ........................................................ 9 Kaksteist olümplast Jumalad lõid maailma, mida kreeklased ei uskunud, vaid väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Väidetavalt (Uranos) taevas ja Gaia (maa) järglased olid titaanid (6 tütart ja 6 poega) Kronos oli titaanidest...
Ereli Laar 10a klass Kaksteist olümplast ehk taevalik perekond 2008. aasta Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud ,et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad.Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Sageli kutsutakse titaane vanemateks jumalateks. Nemad olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad.Nad olid päratu suured ja uskumatult võimsad. Neid on palju, kuid vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam oli Kronos, ladina Saturnus. Tema valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Roomlased ütlesid, et kui Jupiter (kreeka Zeus) troonile astus, põgenes Saturnus I...
Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnae...
Kreeka nimi Rooma Päritolu ja ülesanne Sümbolid Tegevus nimi Zeus Jupiter Kronose ja Rea noorim poeg. Püha puu: tamm Nõrkus naiste vastu. Ilmajumal (tuule ja tormi Püha lind: kotkas Pani oma isa teisi lapsi jumal) Valitsuskepp; välja oksendama kujutatakse kukutas oma isa. välgukimbuga Hera Juno Zeusi õde, elas Olympose Püha loom: lehm Kiusas Zeusi armukesi; mäel. Taevakuninganna, Püha lind: kägu, vihkas Heraklest; andis abielu ja sünnitusjumalanna. paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, r...
Usun, et selle aja inimesed siiski ei võtnud neid müüte liiga tõsiselt, nad ei uskunud, et kui nad midagi valest teevad, siis tuleb näiteks Zeus taevast alla ja füüsiliselt karistab neid. Jumalatesse suhtuti suhteliselt lõdvalt: nende käest ei oodatud otseselt karistus, kuid neid siiski austati väga ja usuti nende olemasolusse. Tihti juhtus, et mõni surelik suhtus jumalatesse ülbelt. Tuntum sellise juhtumi kohta on lugu Talantose piinadest. Talantos, Zeusi ja Pluto poeg, sai tänu oma jumalikule päritolule istuda jumalatega ühes lauas ja einestada nendega. Kuid ta kasutas seda kurjalt ära: hooples lihtsurelike ees selle privileegiga, varastas lauast toitu, rääkis jumalate saladusi välja ja kahtles nende jumalikes võimetes. Need kõik olid patud, mis teenisid karmi karistust, sest jumalaid pidid kõik surelikud austama. Talantose suurimaks pahateoks oli oma enda poja jumalatele sissesöötmine. Selle
ANTIIKMÜTOLOOGIA · Millest räägivad eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia"? · Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". · Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". · 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised oli...
Antiikkirjandus Kreeka teater Rooma teater Koostas T. Ristmägi 12 JUMALAT Zeus peajumal Jupiter Hera abielunaiste kaitsja Juno Poseidon vete valitseja Neptunus Hades allilma valitseja Pluto Athena tarkusejumalanna Minerva Apollon valgusejumal Apollo Artemis jahijumalanna Diana Aphrodite iluja armastuse jumalanna Venus Hermes jumalate käskjalg Mercurio Ares sõjajumal Mars Hephaistos tulejumal Vulcanos Hestia kodukolde jumalanna Vesta KREEKA TEATER On seotud viljakusjumal Dionysose kultusega(54.saj eKr Atika ajajärk, seos Ateena). Tema auks korraldati rongkäike, mis sisaldasid teatri elemente. Seal osalesid Dionysose kaaslased saatürid(soku pea ja sabaga mehed).
ANTIIKMÜTOLOOGIA Millest räägivad eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“? • Ilias Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Viimaseid puudutab teine vanakreeka eepos "Odüsseia". • Odüsseia "Odüsseia" on Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". 12 peajumalat (Kreeka jumal ja tema Rooma vaste, mille jumal oli) Zeus (Jupiter) Taeva isand, vihma jumal ja pilvede koguja, kes käsutas hirmuäratavaid piksenooli. Hera (Juno) Abielu kaitsja ja abielu naised...
Sissejuhatus Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Kaksteist suurt olümplast olid kõige tähtsamad titaanidele järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks seepärast, te Olümpos oli nende kodu. Kuid mis oli Olümpos, seda polegi nii hõlbus seletada. Kahtlemata peeti seda esialgu mäetipuks ja identifitseeriti Kreeka kõrgeima mäe Olymposega Tessaalias, maa kirdeosas. Ent juba varasemas kreeka poeemis "Ilias" on see arvamus andmas maad seletusele, et Olümpos tähendab mingit salapärast paika, mis asub kõrgemal kõigest maailma mägedest. "Iliases" mainitakse, et Zeus räägib jumalatega paljuharjalise Olümpose kõige kõrgemalt tipult, seega mäelt. Kuid pisut edasi ütleb Zeus, et kui ta...
Mu lemmikud muidugi said tunda mu iseloomu muutust. Ma ei jätnud neid mitte üksnes hooletusse, vaid olin nende vastu koguni julm. Plutost ma siiski nii palju hoolisin, et hoidusin teda halvasti kohtlemast, nagu ma ilma igasuguse südamepiinata kohtlesin halvasti küülikuid, ahvi või koguni koera, kui nad juhuslikult või kiindumusest mulle teele ette sattusid. Mu haigus aga süvenes – sest millist haigust saab Alkoholiga võrrelda! – ja isegi Pluto, kes hakkas vanaks jääma ja seetõttu pisut pahuraks muutus – isegi Pluto sai tunda mu halva tuju tagajärgi. Ühel õhtul purjus peaga linnas hulkumast koju tulnud, tundus mulle, et kass püüab must eemale hoida. Haarasin ta kinni; ehmunud mu ägedusest, kriimustas ta hammastega mu kätt. Otsekohe valdas mind meeletu raev. Ma ei tundnud iseennast enam ära. Näis, nagu oleks mu tõeline hing jalamaid kehast põgenenud; ning mingi
Sümboliks kotkas. Hera Juno Zeusi naine ja õde, abielu- ja abielunaiste kaitsja, tema raev jälitas Zeusi armukesi halastamatult. Poseidon Neptunus Merede valitseja, kinkis inimestele hobuse, otsustas tormi ja tuulevaikuse üle, teda kutsuti ka maaväristajaks ja kujutati kolmhark käes, tema abikaasaks oli Amphritite, kellega nad meresügavuses elasid. Kimbutas Odysseust. Hades Pluto Valitses allilma olles karm, järeleandmatu ning halastamatu, õiglane kuid mitte õel. Ta oli surma jumal kuid mitte surm ise. Oma naiseks röövis ta Persephone. Pallas Minerva Kargas täisrelvastuses Zeusi peast, taltsutas inimestele hobuse, teda kutsuti ka Athena tarkuse, arukuse lahingu ja puhtuse jumalannaks, leitas palju käsitööalasid (kudumine, laeva ehitus), kangelaste kaitseja. Parthenon Ateenas.
Päike Sol Päike on tavaline täht, üks rohkem kui 100st biljonist tähest meie galaktikas. diameeter: 1,390,000 km. mass: 1.989e30 kg. temperatuur: 5800 K (pinnal) 15,600,000 K (tuumas) Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist (Jupiter mahutab suurema osa ülejäänust). Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. ...
Arvestati kreeka seadusi, eelnevaid kaasusi. Kohtus sai edasi kaevata ning mitte keegi ei olnud algusest peale süüdi. Meelelahutus Kaarikusõidud Circus Maximuses, Colosseumis gladiaatorivõitlused. Tsirkust ja leiba et proletaarid mässama ei hakkaks. Rooma religioon Usuti vaimudesse (nuumen), tehti neile annetusi. Jumalad võeti suuresti üle Kreekast. Jupiter- peajumal, Mars sõjajumal, Venus armastusejumal, Pluto allmaailma valitseja, Vesta kodukoldejumalanna. Usuti, et riigi edu ja hüve sõltub jumalate heasoovlikkusest ja st austati neid palju. Preestrid korraldasid pidustusi, pidasid riiklikute tähtpäevade üle arvestust, hoidsid kalendrit korras. Mõisted: proletaarid vaesed kodanikud, foorum turu- ja koosolekuplats, akvedukt veejuhe/veesüsteem, gladiaator - kutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel, augur - ennustaja, Janus - ,
Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2 Kääbusplaneet Pluto ja tema kuu Charon Päikesesüsteemi mudel Et inimesed nägid Päikesesüsteemi kaua aega geotsentrilisest (Maa-kesksest) vaatekohast, ei saanud nad selle loomusest ja ehitusest aru. Päikesesüsteemi objektide näivaid liikumisi liikuvalt Maalt vaadatuna peetigi nende tegelikeks liikumisteks ümber Maa, mida arvati paigal seisvat. Peale selle ei ole paljud Päikesesüsteemi objektid ja nähtused palja silmaga vaadeldavad
peale Hera Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Poseidon oli Zeusi teine vend. Ta oli merede valitseja. Kui ta oli vihane, siis ta tekitas oma kolmhargiga mere peal torme. Kui ta oli heas tujus, siis oli merepeal hea ja rahulik sõita. Ta kutsus esile ka maavärinaid. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Hades oli Zeusi vend. Tema valitses allilma surnuteriiki. Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. Demeter oli Zeusi õde. Ta oli viljakuse ja viljakasvatuse jumalanna. Põlluharijad pidasid temast väga lugu. Teda kujutati tavaliselt viljapeadega. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg.
Merkuur 57,910 2439 3.30e23 Veenus 08,200 6052 4.87e24 Maa 149,600 6378 5.98e24 Marss 227,940 3397 6.42e23 Jupiter 778,330 71492 1.90e27 Saturn 1,426,940 60268 5.69e26 Uraan 2,870,990 25559 8.69e25 Herchel 1781 Neptuun 4,497,070 24764 1.02e26 Galle 1846 Pluto 5,913,520 1160 1.31e22 Tombaugh 1930
Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka ehk Kreeka ehk Hellas oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid. Maa hõlmas Balkani poolsaare lõunaosa, Egeuse mere saared ja Väike-Aasia lääneranniku. Kreeklased tundsid huvi ennustuste vastu, neid käidi uurimas oraaklitelt. Oraakel on pühamu, kus käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas. Dodoona oraakel Epeiroses oli üks vanemaid Kreekas. Seal asetses mägede tihedas hiies oja kaldal võimas tamm ja altar. Tamme loeti pühaks ja muistendi järgi võis ta lehtede sahinast kuulda peajumala Zeusi tahet. Mingisugust nõu või ennustust kuulda soovijad tulid selle tamme juurde. Preestrid nagu mõistatasid tema sahinat ja andsid inimestele edasi jumalate näpunäiteid. Delf Veel laiemalt tuntud oli Delfi oraakel. Ta asus Parnassose mäe jalal Fookises (Delfi linnas Kesk- Kreekas). Seal andis ennustusi eriline naispreester, keda kutsuti püütiaks. Ta istus kolmejalgsel järil koopalõhe kohal,...
Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed rooma müoloogias. Kreeklased ei uskunud, et jumalad lõid maailma. Nemad väitsid vastupidist: maailm lõi jumalad. Enne kui olid jumalad, loodi taevas ja maa. Need olid esimesed vanemad. Titaanid olid nende lapsed ja jumalad nende lapselapsed. Titaanid ja kaksteist suurt olümplast Titaanid , keda sageli kutsutakse vanemateks jumalateks, olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad. Nad olid päratud suured ja uskumatult võimsad. Neid oli palju, kuid ainult vähesed jõudsid jätta jälje mütoloogiasse. Kõige tähtsam oli Kronos, ladina Saturnus. Tema valitsed titaanide üle, kuni ta poeg Zeus tema aujärjelt minema kihutas ja võimu enda kätte haaras. Roomlased ütlesid ,et kui Jupiter(kreeka Zeus) troonile astus, põgenes Saturnus Itaaliasse ja tõi endaga kaasa kuldse ajastu, täieliku rahu ja õnne peroodi, mis kestis seni, kuni ta val...
käsitöölised ja põluharijad, linnad kasv liidu üh juht. Pomp saav kuuls vallu = varatute linnarahva hulga kasv. Neile süüria ja C gallia. 49 pamp ja C vahel jag R kulul tasuta vilja. kodus. C tung galliast it ja pomp suund vägesid koond itta. Otsustav lahing kr, jumalad-jupiter, mars, juno, pomp sai lüüa ja tapeti. C ainuvalit aga neptunus, pluto, ceres ,prosepina, aristokr polnud rahul ainuvalit ja 44ekr minerva, apollo, diana,mercurius, taeti C senati istungi ajal. Võimul venus, bacchus, saturnus, vesta antonius ja octavianus. O valit läänd ja K Diocletianus- suutis A ida. A abiellus kleopatraga ja sai segadused R lõpetada, kor ümber R egip rahalist tuge. Varsti puhkes sõda valit ja sisekorrald, suur K ja bürokr
Cloaca Maxima- võimsad reovee äraviimistunnelid 8. Religioon ja sellega seonduvad mõisted: ! animism- hingeusk, usutakse, et kõigil asjadel on hing nuumen- objektides sisalduv hing või vägi laarid- majakaitse vaimud ! penaadid- kodukolde jumalad kahe näoga Janus- hea alguse ja hea lõpu jumal Kreeka jumalused Rooma kultuuris: Zeus- Jupiter Hera- June Poseidon- Neptunus Ares- Mars Aphrodite- Venus Hades- Pluto Athena- Minerva Artemis- Diana Kronos- Saturnus 9. Riigi osa religioonis Vaimulikud: pontifex maximus- ülempreester pontifex- preester, riigiametnik flaamenid- väiksemate templite preestrid ! augurid- tuleviku ennustajad DISCIPLINA ETRUSCA ehk etruskide ennustamiskunst 10. Ristiusk tekkis just Palestriinas, sest sellelt ei nõutud seal pikka aega auavaldusi Rooma jumalatele ja jumalikustatud keisritele. Jeesus oli ristiusu rajaja.
1. Mis on müüdid? Müüt on pärimuslugu, mis pajatab maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest 2. Mis on filipika, kes selle zanri lõi? Äge kõne, mida peetakse kellegi süüdistamiseks või paljastamiseks. Nimetus on alguse saanud Demosthenese leegitsevatest kõnedest Philippose vastu. 3. Mis on heksameeter? Heksameeter on kuuesmõõtja, rõhuliste ja rõhuta silpide vaheldumine. 4. Mis on Sokratese meetod? Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Nime on saanud Sokratese järgi. 5. Millega paelub eestlasi Tatsituse teos ,,Germaania"? Uurib aeesti hõime. Oletatakse, et see on esimene vihje eestlaste kohta. 6. Antiik teatri põhiplaan? Amfiteater jaguneb kolmeks osaks: teatron(vaatajad, kohti oli umbes 17000), orkestra ja skeene(lava). Etendu...
Pluuto 2008/2009 õ.a Pluuto on 1930. aastal avastatud kolme kaaslasega taevakeha Päikesesüsteemis. Alates avastamisest kuni 2006. aastani nimetati teda planeediks ning loeti Päikesesüsteemi üheksandaks planeediks. 24. augustil 2006 otsustas Rahvusvaheline Astroonomia kvalifitseerida Pluuto ümber kääbusplaneediks. Pluuto on saanud oma nime vanarooma jumala Pluto järgi. Vanakreeka mütoloogias vastab talle allmaailmajumal Hades, Zeusi vend. Allmaailmajumala nime pakkus uuele taevakehale esimesena 11-aastane inglise koolitüdruk Venetia Burney. Pärast mitmeid teisi ettepanekuid sai taevakeha sellise nime sellepärast, et see asub nii kaugel Päikesest, et sellel lasub pidev pimedus. Pluutost kaugemal asuv kääbusplaneet on kreeka tülijumalanna järgi Eris. Pluuto avastas 18. veebruaril 1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh.
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
Antiigi mõiste, ajalised piirid. Antiikaeg oli Vana-Kreeka ja Vana-Rooma antiikkultuuri ajastu, mis kestis eelkõige Vahemere maades ajavahemikul ligikaudu 800 eKr–500 pKr. Antiikaja kokkuleppeliseks alguseks peetakse Homerose eeposte loomist (9. sajandi lõpp või 8. sajand eKr) või esimeste antiikolümpiamängude toimumist 776 eKr. Antiikaja viimane periood oli hilisantiik (300–600 pKr) ja sellele järgnes varakeskaeg. Antiik tuleb sõnast antiquus, mis tähendab vana, iidne. Vana-Kreeka jumalad. Zeus (rooma mütoloogias Jupiter) – peajumal, taeva-, vihma- ja äikesejumal (Välgunooled) Hera (rooma mütoloogias Juno) – Zeusi naine ja õde, taeva- ja abielu jumalanna (Diadeem) Poseidon (rooma mütoloogias Neptunus) – Zeusi vend, merejumal (Kolmhark) Hades (rooma mütoloogias Pluto) – Zeusi vend, allmaailmajumal (joomissarv) Hestia (rooma mütoloogias Vesta) – Zeusi õde, kodukoldejumalanna...
ROOMA JUMALAD: 1) Jupiter – taeva, pikse ja tormijumal (peajumal) 2) Mars – sõjajumal 3) Juno – taeva, abielu- ja sünnitusjumalanna 4) Minerva – tarkuse, kunsti ja sõjajumalanna 5) Saturnus – põllutööde ja viljakasvu edendaja, päikesejumal 6) Vesta – kodukolde jumalanna 7) Diana – jahi, viljakuse, abiellumise jumalanna 8) Venus – armastuse, ilu ja õnne jumalanna 9) Neptuunus – maapõue, mere ja tormide jumal 10) Pluto – allilma ja surnute jumal 11) Apollo – valguse ja päikesejumal 12) Mercurus – karja, rändurite ja varaste jumal (jumalate käskjalg) 13) Ceres – viljakuse ja viljajumalanna 14) Baccus – veinijumal 15) Janus – väravate, uste, alguse ja ukseavade jumal
Kaksteist olüplast-taevalik perekond.Nende ülessanded,tähtsamad teod ja vasted Rooma mütoloogias. Zeus-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Jupiter)Vana-Kreeka mütoloogias oli zeus peajumal ning taeva-ja äikesejumal. Oli titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma lapsed alla neelata, et nad tema asemel võimule ei saa tulla,kuid Zeusil õnnestus põgeneda. Kui ta vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada ja keetis kokku võlujoogi,mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, luigena, vahel sureliku mehena ja vahel isegi kuldse vihmana. Hera-(Talle vastab Vana-Rooma mütoloogias jumal Juno)Vana-Kreeka mütoloogias oli kõrgeim jumalanna. Tema oli taevajumalanna, abielu ja abi...
Kordamisteemad 10.klassile 1.Mõisted MÜÜT ja MÜTOLOOGIA. Müüt-lugu jumalatest ja muistse aja kangelastest Mütoloogia-müütide kogum 2.Vanakreeka-rooma jumalad (nimi, valitsemisala, iseloom. Tunnused) Zeus(Jupiter)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, pikne ja kõue,kõikide valitseja. Iseloomulikku:palju armukesi ja järglasi, lits mees. Hera(Juno)-valitsemispiirkond-Taevas ja maa, abielud.Iseloomulikku:Noor, kaunis, aga mitte veetlev.Armukade ja salakaval. Aphrodite(Venus)-valitsemispiirkond-Ilu ja armastus.Iseloomulikku:Trooja sõja põhjustaja, ei olnud truu abikaasa Hephaistosele. Apollon(Apollo)-valitsemispiirkond-valgus ja muusika.Iseloomulikku:talle allusid muusad, sümboliteks vibu ja nool, lüüra. Ares(Mars)-valitsemispiirkond-sõjad.Iseloomulikku:Zeusi ja Hera poeg, sümboliks kilp ja kiiver. Athena(Pallos)-valitsemispiirkond-tarkus, kaunid kunstid ja õiglased sõjad.Iseloomulikku:Ateena kaitsejumalanna, kudu...
Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väg...
erootilisi teenuseid.Juba varakult hakati trad. ühekorruseliste elamute kõrval rajama korruselamuid.need olid odavamad.Leiutati kaared ja mört.Aatrium- piiratud siseõu.Jumalad:Austasid loodusjõude ja vaime.Igaühes oli mingi jõud mida nim nuumeniteks.Neid oli lõpmata palju.Tähtsamaid olid nende seas laarid, kes kehastasid esivanemate hingi.Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim- geenius-, kes edendas soojätkamist ja tagas seega perekonna püsimise.(Jupiter, Mars, Juno, Neptuunus, Pluto, Minerva, Apollon, Venus, Bacchus). Riik ja religioon: Need olid roomlaste silmis lahutamatud.Jumalate austamine oli olulisemaid ül.Preestrid olid riigiametnikud, kuid erinevalt teistest valiti nemad enamasti eluks ajaks.Oma ül järgi jagunesid nad mitmesse kolleegiumi.Tähtsaim oli 16-liikmeline pontifenkside kolleegium, mida juhtis riigi ülempreester.Nemad järgisid kalendrit, et pidustused korraldataks õigel ajal
Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja, jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg. Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega. Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg. Oli julge, kuid taltsutamatu. Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga. Hephaistos lad
Kaksteist olümplast taevalik perekond Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Zeus ja teda ümbritsevad tähtsamad jumalad (v.a. Zeusi vennad Hades ja Poseidon) elasid Olümpose mäel Põhja- Kreekas, mistõttu hellenid nimetasid neid olümplasteks. Zeus (Jupiter) oli kreeka pea- ja taevajumal, jumalate ja inimeste isa, jumalate kuningas. Ta oli Kronose ja Rhea noorim poeg, haaras isalt võimu ja sundis teda allaneelatud lapsi välja oksendama (Kronos neelas alla oma lapsed, et nad tema asemel võimule ei saaks tulla. Zeus kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga). Oli taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumal, pilvede koguja, kes laskis sadada vihma ning käsutas välku ja kõue. Zeusi püha puu oli tamm, püha lind kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi j...
mis teeb saajale kahju, Trooja hobuseks nimetatakse informaatikas arvutiprogrammi ebaseaduslikku osa. 2. "Ilias" ja "Odüsseia" on Homerose tuntuimad eeposed. "Ilias" on kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos Trooja sõjast. "Odüsseia" on muinasjutulis-fantastilise sisuga lugu võõrsil rännanud mehe teekonnast koju. 3. Olümpose 12 jumalat: Zeus peajumal- Jupiter Poseidon - merede valitseja- Neptune Hades - allmaailma valitseja- Pluto Hestia kodukoldejumalanna- Vesta Hera - abielu kaitsja- Juno Ares sõjajumal- Mars Apollon valgusejumal- Athena tarkusejumalanna- Minerva Aphrodite - armastuse- ja ilujumalanna- Venus Hermes - jumalate käskjalg- Mercury Artemis jahijumalanna- Diana Hephaistos tulejumal- Vulcan Heraklese 12 vägitegu, mis ta tegi et end pere tapmise süüst välja lunastada 1. kägistas ära Nemea lõvi 2. tappis oma nõbu abiga Hydra-nimelise üheksa peaga koletise ära 3
MÄRKSÕNAD Pandora laegas Jumalad kinkisid veetlevale savist naisele Pandorale laeka, kuhu oli pandud kõik halvad asjad. Tingimus oli, et ta ei tohi seda avada, ometi ei saanud ta uudishimust võitu ja kergitas kaant, välja pääsesid tohutu hulk õnnetusi ja nuhtlusi. Nende seas oli inimkonna jaoks ainult üks hea asi lootus. Ikarose lend Karistuseks vangistas Minos labürindi ehitanud Daidalose ja tema poja Ikarose labürinti. Daidalos ehitas kaks paari vahast tiibu, et põgeneda. Vaatamata isa hoiatusele tõusis Ikaros rõõmujoovastuses Päikesele liiga lähedale. Tiibu koos hoidnud vaha sulas ja ta langes merre. (Tnp. on see saanud noorusliku mõtlematuse ja uljaspäisuse sümboliks.) Achilleuse kand Achilleuse ema Thetis loputas oma poega Styxi voogudes, et ta saaks haavamatuks. Kinni hoidis ta just kannast. Trooja sõjas juhatasid Paris ja Apollon noole Achilleuse kanda, mille läbi too suri. (Tnp. tähistab see inimese nõrka kohta.) Atlase koo...
Antiikkirjandus 1)Antiikkirjanduseks nim. Vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on loodud ajavahemikul 8.saj eKr kuni 5.sajandini pKr. Antiikaega on nimetatud inimühiskonnalapsepõlveks(antiquus vana, muistne l.k) Kreeka kirjanduses oli kreeka keel,Roomas ladina keel. 2)Termini ,,antiik" võtsid vanakreeka ja vanarooma kunsti tähistamiseks kasutusele prantslased 18.sajandil. 3)Kreeklaste kunst keskendus inimesele ka oma jumalaid pidasid kreeklased inimesesarnaseks. Kunstnikud püüdsid inimkeha kõigiti tundma õppida. 4)Kirjutusmaterjalid: algselt Egiptuse papüürus, hiljem pärgament. *müüt jutustav pärimus, räägib kangelastest, maailma loomisest ja omab fantastilisi elemente. *mütoloogia müütide kogum; teadus müütidest *genealoogiad värsivormis perekonnalood. Räägib perekonnast, juurtest. HESIODOS. *polüteism jumalate rohkus *rapsood rändlaulik, esitavad fikseeritud tekste. Rapsoodik...
RENESSANSS-14.saj lõpp-17.saj algus kodumaa ajalugu ''Pluto röövib Prosephine''- habemega mees hoiab väikest naist, 15.saj- vararenessanss protestantide, katoliiklaste võitlus koer 16.saj-kõrgrenessass hea/halb, pimedus/valgus ''Püha Teresa ekstaas''- naine tapab noolega meest Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Rafael ''4 ratsanikku''- hobused, segapundar, taevas ingel, sõda Maalikunst ja arhitektuur tõusevad arhitektuuri kõrvale ''Püha Jüri võitlus lohega''- lohesabad Maalikunst võrdväärsena. ''Püha Jerome''- mees laua taga, lõvi maas Carava...
Zeus (Jupiter) oli vanakreeka mütoloogias titaanide Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil õnnestus pääseda seeläbi, et ta ema Rhea andis Kronosele neelamiseks mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus oli peajumal ning taeva- ja äikesejumal. Armus paljudesse naistesse ja püüdis oma truudusetust naise eest varjata. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena, vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana. Poseidon (Neptunus) oli merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark. Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kuj...
Referaat Kaksteist olümplast- taevalik perekond. Nende ülesanded, tähtsamad teod ja vastsed Rooma mütoloogias Eliise Vilepill 10.a Pärnu Hansagümnaasium Kaheteistkümneks olüplaseks nimetati kõige tähtsamaid titaanidele järgnenud jumalaid. Neid kutsuti olümplasteks selle tõttu, et nendeelukohaks oli Olümpos. Selle asukohta ei teata veel tänapäevalgi, kuigi arvatakse, et silmas peeti Kreeka kõige kõrgemamäe,Olümpose, tippu. Olümpos oli jumalate eluase, kus nad puhkasid, veetsid aega ja kuulasid Apolloni lüürat. Hellenite jumalad olid inimese moodi nii välimuselt kui ka iseloomult. Neid kujutleti ühe suure perekonnana, ülikaunis relvastuses ja võimu tunnustega. Taevaliku perekond...
Antiikkirjandus Antiik (ladina k) ,,vana", ,,muistne". Müüt (kreeka mythos ,,lugu") müüdid on lood jumalatest ja kangelastest, selgitavad miks ja kuidas elu käib (tänapäeval teeb seda teadus). Müütides on palju arhetüüpset (igavest). Müüt Persephonest selgitab aastaaegade vaheldumist. (Demeter teraviljajumalanna). Persephones viibib sügisel ja talvel Hadese riigis, kuid kevadel ning suvel maa peal. Ta ema Demeter on rõõmus. Müüdid selgitavad inimese loomust. Kuningas Midas (ahnust mõistetakse hukka) Ahne kuningas soovis saada väga rikkaks, kõik mida ta puudutas muutus kullaks. (leib jne) Lugu Daidalosest ja Ikarosest. (isa ja poeg) Isa keelust hoolimata lendab Ikaros uljalt kõrgustesse ja hukkub, sest päike sulatab tiibade vaha. (Nooruse mõtlematus ja mõõdutundetus võib hukutada) Zeus (Jupiter) - peajumal Õed vennad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
