Pluralistide definitsioon näiteks Talcott Parsonsilt: Võim on isiku võime oma ühiskondlikke eesmärke teostada. (Analoogiline rahaga: üldine võime). Võim, mõju (influence) ja autoriteet on seega pluralistide jaoks lähedased mõisted. Robert Dahl. 1) võimu kasutab indiviid (taas intentsionaalsus) 2) võim on positiivne, mitte lihtsalt teisi piirav, vaid midagi uut võimaldav 2) võim on kõigi käes (siiski erineval määral) 3) poliitiline süsteem on avatud ja pluralistlik, kõik saavad mingil määral osaleda Võimustavad ressursid: raha, kontroll töö üle, kontroll info üle, status, teadmised, populaarsus, karisma, seadused, etnilusus jne. Weberiaanlik, marxistlik ja pluralistlik võimukäsitlus kui võimu “terminaalsed” väljendused. Oluline on mikrovõim. Võim saab pidevalt ilmsiks konkreetsetes olukordades, selle uurimiseks ei pea uurima nö “võimuinstitutsioone” 21
Külm sõda II MS lõpul halvenesid Stalini käitumise tõttu Nõukogude Liidu ja lääneliitlaste suhted: · Okupeeritud aladel ametisse kommunistlikud valitsused · Territoriaalsed nõudmised Türgile · Keeldus vägesid Iraanist välja tooma · Sõjatööstuse eelisarendamine 1946 Churchilli üleskutse vastuseisuks kommunismile; lääneriigid aga Nõukogude Liiduga konflikti ei Soovinud ja tegid Stalinile algul järeleandmisi. 1947: · USA president Truman kuulutas välja doktriini vabade rahvaste toetamine sise- ja välissurve vastu. · Marshalli plaan anda abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele, et nõrgestada kommunismi mõjuvõimu. Nõukogude Liit keelas oma mõju alustel riikidel abi vastu võtta. Saksamaa olukord Osa territooriumist Nõukogude Liidule, osa Poolale (ca. 15%). Potsdami konverentsil jagati neljaks tsooniks. Riigi juhtimiseks mood...
118 majanduse toimimise põhimõtteid=tulemuseks võib olla hüperinflatsioon 119 Demokraatia tunnused 1.3 120 Konkurents majanduses 121 Hääleõigus 122 Kodanikuõigused 123 Võimude lahusus: seadusandlik võim, täidesaatlik võim, kohtu võim, ajakirjandus 124 demokraatia valvur 125 Õigusriik kõik riigis toimub vastavalt seadustele kõigi võrdsus seaduse ees. 126 Kohtu ja kontroll organite sõltumatus 127 Pluralistlik ühiskond poliitiliste vaadete tõekspidamiste paljusus=mitme partei süsteem 128 Oppositsiooni õiguste arvestamine 129 Tsiviilkontroll relvajõudude üle Nüüdisdemokraatia erinevus 19. sajandi demokraatiast 130 Suurem arv poliitilisi ühendusi 131 Võim jagatakse mitmete gruppide vahel 132 Kompromissi valmidus leida seda ühisosa, mis ühendab mitte seda mis lahutab= 133 mitte olla destruktiivne(lõhkuv)
saadavate tulude ning pikaajaliste sise- ja välislaenude arvel. Haridus Hariduse edendamine on iidsetest aegadest olnud juudi ühiskonna tähtsaimaks ülesandeks. Eesmärgiks on seatud anda oma kodanikele maksimaalselt kõrgetasemeline haridus. Iseseisvusaja alguses kujunes probleemiks riiki sissesõitnud inimeste väga erinev kultuuritase ning paratamatult tuli luua uut laadi pluralistlik haridussüsteem. 3-5 aastaste laste jaoks on nii riigi kui ka eralasteaedu, 5-ja 6-aastastel on lasteaias käimine kohustuslik. Aastast 1978 kehtib koolikohustus 16.eluaastani. Peale riiklike koolide on erakoole,araabiakeelseid ja religioosse süvaõppega koole ning füüsiliste ja vaimsete puuetega laste koole.Kõrgharidus on tasuline ning riigis on seitse ülikooli, neist mainekamad- Jeruusalemma Ülikool, Tel Avivi Ülikool ja Haifa tehnikaülikool.
julgeolek, kohtusüsteem. *Majanduslik ühishüve kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. *Allikateks on otsesed maksud (tulumaks, sotsiaalmaks(pension ja haigekassa), töötuskindlustus(tööturaha). 5. Mis on anarhism? - Ühiskond ilma riigita. Üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism. 1.2 1. Mida tähendab, et tänapäeva demokraatlik ühiskond on pluralistlik? - See on ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. 2. Kuidas jagunevad inimesi üksteisest eristavad kriteeriumid (koos hulga näidetega)? - *Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused sugu, vanus, rassiline kuuluvus, füüsilised ja vaimsed võimed. *Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused haridustase, elukoht, majanduslik jõukus, kodakondsus jne. 3
kontekstis. Kuna võimusuhted on kapillaarsed ja dünaamilised, mitte tsentraliseeritud ja staatilised, muutumatud, siis pole nad ka "ainutähenduslikud; nad määratlevad lõputuid konfrontatsioonipunkte, ebastabiilsuse fookuseid, millest igaühel on oma konflikti- ja võitluste riskid ning risk vähemalt ajutiseks võimusuhete ümberpöördumiseks." Teisal suleb aga Foucault selle "augu" kiiresti ise, nentides, et paindlik ja plastiline, salliv ja pluralistlik võimuvõrgustik neelab pikemata igasugused vastupanukatsed, muutes need osaks iseenesest ja rakendades omaenda tugevdamise teenistusse. Vastupanu võimule ei saa olla võimuväline, sest võim pole domineerimissüsteem, millel on sisemine ja välimine osa. Foucault' võimuteooria üheks keskseks teesiks on teadmiste ja võimu lahutamatu seos: võim toodab teadmisi ja teadmised omakorda fundamenteerivad establishmenti. Ka "teaduslikud" diskursused on üks võimuavaldusi
Sotsiaalne kihistus Rahvastiku hierarhiline(rikkast vaesemaks) järjestus ressursside jagunemise alusel. Leibkond kooselavad inimesed kes majandavad ühiselt, leibkonna liikmed ei pruugi olla omavahel sugulased, üks perekond võib moodustada mitu leibkonda Inimeste mitmekesised huvid Tolerants sallivus Nulltolerants sallimatus Prv Pluralistlik Erimeelsuste lahendamise võimalused: 1. Tugevama õigus (jõumeetod) 2. Enamusotsustus (hääletus) 3. Kompromiss lahenduse jõudmiseks teevad kõik osapooled järeleandmisi 4. Konsensus läbirääkimised kestavad, kuni kõik osapooled on lahendusega 100% rahul Sotsiaalsed normid Õigusaktide hierarhia
Lisaks on vajalik kindel agentide ring , et määratleda kedagi vaimuhaigena Sellesse agentide ringi kuuluvad informaalsed sotsiaalse kontrolli agendid ( sõbrad, perekond, naabrid) kui ka formaalsed agendid (politsei, arstid) . Formaalseid sotsiaalse kontrolli agente nimet. Ka väravavahtideks , kuna funktsioneerivad valvuritena, lubades inimesi ravile ja paigutades silte , mis võivad muutuda siltide kandjale peremees-staatuseks. II pool 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel (181182). Võimu eliidi mudel (1956, sotsioloog W. Mills, raamat Võimu eliit) Väitmaks ,et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektoris tehtavaid otsusesid , ei pea tõestama, et need inimesed nendes sektorites on üksteisega kontaktis. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õige ja hea ning nad tegutsevad viisil,mis aitab säilitada ühiskonnas kehtivat startifikatsioonisüsteemi
probleemid". 4.2 William James William James (11. jaanuar 1842 26. august 1910) oli USAst pärit psühholoog ja filosoof ning ka pragmatismi alusepanija. Töötas Harvardi ülikoolis professorina 1876. aastast kuni oma surmani. William Jamesi vend Henry James oli üks Ameerika Ühendriikide tuntumatest kirjanikest. James oli empirist ja pidas kõige aluseks ja eelduseks vahetut kogemust. Filosoofias oli Jamesi metafüüsika pluralistlik. Filosoofias peetakse Jamesi idealistiks. Ta pooldas idealismi, sest pragmatism oli tema arvates panteistlik filosoofia. 4.3 John Dewey J.Dewey oli ameerika filosoof, pedagoog ja psühholoog. Ta sündis 20. Oktoobril 1859 Vermonti osariigis Burlingtonis. Dewey oli 1884-1930 professor Michigani, Minnesota, Chigago ja Columbia ülikoolis. Lõi uue pragmatismiõpetuse ehk istrumentalisimi. J.Dewey käsitles filosoofias veel humanismi, psühholoogiat ja mitut muudki valdkonda. Tema elutööd
Domineeriva teoreetilise paradigma kujunemine Ühendas endast käsitlused mõjuvõimsast massimeediast massiühiskonnas ning arenevate sotsiaalteaduste tüüpilised uurimismenetlused, eeskätt esinduslikud küsitlused, .sotsiaalpsühholoogilised eksperimendid ja statistilise analüüsi Ühiskonna normatiivne käsitlus eeldab, et eksisteerib teatav normaalselt funktsioneeriv hea .ühiskond, mis on demokraatlik, liberaalne, pluralistlik ja korrastatud .Teoreetilised elemendid võeti üle sotsioloogiast, sotsiaalpsühholoogiast ja rakendusinformaatikast .Tunnistati, et massikommunikatsioon võib tuua düsfunktsionaalseid tagajärgi Protsess algab allikast, mis valib teate, mis seejärel signaali kujul edastatakse kommunikatsiooni kanali kaudu vastuvõtjale, kes protsessi lõpp-tulemusena kujundab signaali uuesti teateks. Mudel loodi
kontekstis. 23. Universaalsele inimloomusele toetudes saab väita, et kõik eri ühiskondade moraalinormid taanduvad lõpuks samadele väärtustele, kuna inimloomusesse on mingid väärtused juba sisse kirjutatud. 24. Eetiline absolutism moraal kehtib alati, eranditeta;Eetiline subjektivism moraal on sõltuv ja muutuv;Eetiline objektivism Moraal kehtib kõigile;pluralism olemas on mitmeid seesmisi hüvesid. Eetiline monism- olemas on üks seesmine hüve. 25. Pluralistlik objektivism On olemas mitmed moraalireeglid,mis kehtivad kõigile Näiteks 10 käsku. 26. Prima facie printsiibid Printsiibid, mis on küll algselt kehtivad, kuid mille võib teine printsiip üles kaaluda. Näiteks koosolekule jõudmine vs uppuva lapse päästmine. 27. Hea elu temaatika ja moraal. Meie funktsioon on elada kooskõlas mõistusega, see tähendab, et elame vooruslikult. Seega on hea elu, vooruslikult elatud elu. 28
Siirde ühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo, s.t. ka et rahva elu lüüakse rivist välja mitmete ja erinevate muutuste vastuvõtmisel. Demokraatia tunnusjooned: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused Miinimumnõue-vabad konkureerivate kandidaatidega valimised Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmiseid tunnuseid: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine jne jne Demokraatia eeldab eelkõige põhiseaduse olemasolu ja kõige kooskõla sellega (Eestis oli just juhtum, kus kantsler esitas riigikohtusse kaebuse, et ESM on vastuolus põhiseadusega) Polüarhia-arvamuste ja organisatsioonide paljusus ehk pluralistlik valitsemine/nüüdisdemokrattia Polüarhia olulised tunnused- alternatiivsed infoallikad,vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat 1
Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus · sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed · pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine · tsiviilkontroll relvajõudude üle · kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) · toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. Demokraatia puudused:
Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine • võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus • sõltumatu kohtuvõim, mille poole võivad kõik pöörduda ja mille ees kõik on võrdsed • pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba ajakirjandus • vähemuste õigustega arvestamine • tsiviilkontroll relvajõudude üle • kõigi võrdsus seaduste ees ja õigusriik ( seaduste ülimuslikkus) • toimivad vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse.
tõene pilt ehk koopia sellest sihverplaadist. Kuid teie ettekujutus selle "mehhanismist" (kui te just kellassepp ei ole) on palju vähem kui koopia, ent osutub siiski kõlblikuks, sest ei ole mitte kuidagi tõelisusega vastuolus. Kuigi see kahaneb pelgaks sõnaks "mehhanism", ajab see sõna siiski asja ära; ja kui te räägite kella "aega mõõtvast funktsioonist" või selle vedru "elastsusest", on raske mõista, mida nimelt teie ideed saaksid kopeerida. 12. Milles seisneb pragmatismi pluralistlik tõekäsitus? tõe mõiste rüvetamises süüdistamise asemel seda ise defineerida, öeldes, mida täpselt nemad selle all mõistavad, on ainsateks positiivseteks katseteks, mis mulle pähe tulevad, need kaks: 1. "Tõde on propositsioonide süsteem, mis tingimusteta nõuavad, et nende kehtivust tunnustataks." 2. Tõde on nimi kõigile neile otsustustele, mille tegemiseks me tunneme kohustust mingi imperatiivse sunduse tõttu.
Praktika tähendus oleneb teooriast. Milline on teooria seos praktikaga sotsiaalpedagoogilises töös? Tee väärtustest tegevuseni on sotsiaalpedagoogilises tegevuses kõver. SP positisoon seoses praktikaga: 1. Puristlik (üks suund, üks lähenemine on parim, ja teisi ma ei aktsepteeri) 2. Eklektikiline (erinevate meetodite ja protseduuride rakendamine) 3. Integraalne (erinevate teooriate ühendamine raamistik praktikasse) 4. Pluralistlik (paljusus, ei eelista üht teisel, ei ühtsusele, koostöö kolleegidega) Sotsiaalpedagoog on oma praktilises töös eelkõige eklektik. Sotsiaalpedagoogi (Sp) intellektuaalne ja eetiline areng: 1. Dualistlik (kui alustatakse tööd on kaks vaatenurka). 2. Mitmene: edasi saab teist eklektik või integraal. 3. Relativistlik. 4. Pühendunud (ollakse viimaks). Kui praktikat tähtsustatakse üle, muutub see harjumuspärseks ja me ei õpi uusi lähenemise. Kui me
· Kodanikuõigused Demokraatia tunnused · Mitmeparteisüsteem · Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus · Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist · Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada · Kodanikuvabaduste tunnustamine · Õigusriik · Võimude lahusus ja tasakaalustatus · Kontroll ja kohtuorganite poliitiline sõltumatus · Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond · Vaba ajakirjandus · Vähemuste kaitse ja nendega arvestamine · Tsiviilkontroll relvajõudude üle 2 Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus · mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud ( · suur võim riiki puudutavate otsuste üle on koondunud ilma valimisteta võimu juurde saanud jõu kätte
6. Kellest koosneb ühiskond, mille alusel ühiskonnaliikmeid eristatakse ja kuidas suhtutakse ühiskonna erinevatesse liikmetesse? Omandatud ja omistatud tunnused, pluralism (ja miks see mõnes riigis puududa võib), sotsiaalne mobiilsus ja kihistumine? Ühiskond koosneb selles elavatest inimestest. Ühiskonna liikmeid eristab: ● sotsiaalne e omistatud tase ● bioloogiline e kaasasündinud See suhtumine peaks olema igaühe enda arvamus vist. Pluralistlik ühiskond – ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. Sotsiaalne mobiilsus on sotsioloogias inimeste liikumine ühest sotsiaalsest klassist teise.( võib olla nii horisontaalne kui vertikaalne) Sotsiaalne kihistumine - Sotsiaalne kihistumine on sarnaste sotsiaalsete näitajatega inimeste järjestumine kihtidesse 7. Mida taotleb heaoluriik ja kunaS see tekkis?
Seetõttu moodustavad valitseva klassi indiviidid, kellel on väärtusi (intellektuaalseid, moraalseid, materiaalseid), mis on ühiskonnas kõrgelt hinnatud (Mosca 1939). Dualistlikku eliidikäsitlust peetakse ajaloosündmuste tõttu II MS ajal ohtlikeks ja liialt piiritletuteks, andmata head ülevaadet ühiskonnas tegelikult eksisteerivatest klassidest. Sel põhjusel tõstis pead 20. sajandi poolel funktsionalistlik pluralistlik eliidikäsitlus, mis leiab, et eliit on vajalik ja asendamatu (Hartmann 2007), kuid ei ole sisemiselt alati nii ühtne, kui seni arvatud. Mannheim toob eliiditeooriatesse meritokraatia mõõtme kui eliidi kujunemise vahendi ning eristab kolm eliidigruppi: poliitiline ja organisatsiooniline eliit; intelligents ja kunstieliit; moraalne ja religioosne eliit. Esimesed kaks eliiti esinevad äris, administratsioonis ja poliitikas, kus nad on vastutavad erinevate soovide integreerimise eest
Võimudelahusus Alternatiivsed teabeallikad, vaba meedia Poliitiku sõltuvus valijate eelistustest Vähemust õigustega arvestav enamuse võim Seaduste ülimuslikkus, kõigi võrdsus seaduste ees Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Liberaalse demokraatia tunnused: -Kodanikuvabaduste tunnistamine -Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -Kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus -Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond -Vähemuste õigustega arvestamine -Tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia paljude võim Nüüdisdemokraatia ehk polüarhia. Arvamuste ja organisatsioonide paljusus. Tunnused alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, kritiseerida valitsuse poliitikat Vabaduse alused: Mitmeparteisüsteem, täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus, Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist.
· reaktsioon,reform või piiratud revolutsioon · eesmärgiks kodanike väline rahulolu · ükskõiksus või osaline mobiliseeritus · vanemate legitimeerimisvormide säilitamine · sõjaväe domineerimine või autonoomia 1 Tutvusta autoritaarse rezhiimi erinevaid tüüpe. Autoritaarse reziimi tüübid: 1)Sõjaväevalitsus logarhiline,keskklassiline,massipretoriaanlik 2)Üheparteivalitsus pluralistlik alluv,pluralistlik domineeriv,mobiliseeriv alluv,mobiliseeriv domineeriv 1 Missugused on totalitaarse rezhiimi tunnused ja püsimise vahendid? 13 Totalitaarse reziimi tunnused: · ideoloogia · totaalne revolutsioon · eesmärgiks kodanike sisemine rahulolematusvanemate seadustamisvormide kõrvaldamine · sõjaväe allutatus Püsimise vahendid:
Van Schendelen, Rinus. Ch 8 'Lobbying and EU democracy', Machiavelli in Brussels (Amsterdam, 2005) pp. 311-350. LOBITÖÖ JA EUROOPA LIIDU DEMOKRAATIA Demokraatia kriteeriumid Lobitööd Euroopa Liidus (edaspidi EL) on sagedasti ja avalikult kritiseeritud selle nn kahjustavate mõjude üle EL demokraatlikule funktsioneerimisele. Erinevate riikide massimeedia on teinud avastusi, et eu lobitöö fenomen tekitab inimeste seas kriitikameelsust ning hirmu, nagu juhtus Suur-Britannias kaheksakümnendatel, Skandinaavial üheksakümnendatel ja Saksamaal varastel kahetuhandendatel, millele järgnevad veel teisedki lõuna- ja idapoolsed riigid. Eriline kriitika oli mainitud 1992. aastal Euroopa Parlamendi (edaspidi EP) istungil, kus arutati lobitöö kohta ning istungi vastaspoolel oli kolm suuremat süüdistust. Esiteks, teevad kõige rohkem lobitööd multirahvustega industr...
Sotsioloogia II pool raamat 1. Võimueliidi mudel ja pluralistlik mudel Võimueliidi mudel eeldab, et otsuste langetamine on ühiskonnas kontsentreerunud väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte. Ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teistes sektorites tehtavaid otsuseid, mille juures need inimesed ei osale ühises vandejõus ega pruugi ka kontaktis olla. Sarnase klassikuuluvuse ja sotsialiseerimise tulemusena on neil ühesugune arusaam sellest, mis on õiglane ja hea, ja nad tegutsevad viisil, mis aitab
Autoritaarse reziimi tunnused 1. Meelsus või pragmatism 2. Reaktsioon, reform või piiratud revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike väline rahulolu 4. Ükskõiksus või osaline mobiliseeritus 5. Vanemate legitimeerimisvormide säilitamine 6. Sõjaväe domineerimine või autonoomia Autoritarismi põhiliigid . Sõjaväevalitsus: 1. Oligarhiline 1. Keskklassiline 1. Massipretoriaanlik 2. Üheparteivalitsus: 1. Pluralistlik alluv 1. Pluralistlik domineeriv 1. Mobiliseeriv alluv 1. Mobiliseeriv domineeriv Totalitaarse reziimi tunnused 1. Ideoloogia 2. Totaalne revolutsioon 3. Eesmärgiks kodanike sisemine rahulolu 4. Totaalne mobiliseeritus 5. Vanemate seadustamisvormide kõrvaldamine 6. Sõjaväe allutatus Totalitarismi püsimise vahendid 1. Ametlik ideoloogia 2. Üksainus eliidi juhitud massipartei 3. Terroristlik politseikontrolli süsteem 4. Massiteabevahendite kontrollimonopol 5
(moderniseerumine) ühiskondade kujundamine avatud nüüdisaegseteks ühiskondadeks modernism vool sotsiaalses filosoofias, mis analüüsib nüüdisühiskonda lähtudes inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, maailma globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel nüüdisühiskond, moodne ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik kaubatootmine, pluralistlik sotsiaalne struktuur, rahva ühiskond osalemine ühiskonna valitsemises ning vabameelne vaimuelu. pluralism 1) mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset struktuuri, parteispektrit, vaimukultuuri. Pluralismi peetakse demokraatliku ühiskonna obligatoorseks tunnuseks;2) koolkond USA poliitikateaduses, mille kohaselt nüüdisdemokraatias pole enam
turumajandusele. Siirdeühiskond ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja suhted asendatakse demokraatlikega. 4. Demokraatia tunnusjooned: 3 põhinõuet: KONKURENTS, KODANIKUÕIGUS, INIMÕIGUS Kodanikuvabaduste tunnustamine Õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus Vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huide väljendamiseks Vähemuste õigustega arvestamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle 5. Ühiskonna jätkusuutlikkus kas Eesti on? ..jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei lahendata teiste arvelt.
Eestis on kolmandas sektoris hõivatud 4-5 protsenti tööjõust. Demokraatia Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet on: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue on valimised. Täielik liberaalne demokraatia tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine; õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees; võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus; vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkontroll relvajõudude üle. Totalitarism, totalitaarne ühiskond diktatuuri vorm, mida iseloomustab ühe partei ainuvõim ja kõigi ühiskonnasfääride, sh eraelu aluutamine riigi ja ainupartei kontrollile. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puhul üks isik või isikute grupp on võimu monopoliseerinud ning kasutab seda õiguslike piiranguteta.
Demokraatia arengu vältimatuks tingimuseks loeti majanduslikku progressi. Selline lähenemine ei õigustanud ennast. 1980.- 1990. aastatel jõuti arusaamisele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut enam kui majanduslik areng. Lähiaastate ülesandeks on demokraatia kindlustamine maailmas. Demokraatia põhijooned: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Täielik liberaalne demokraatia: kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik, võimuinstitutsioonide lahusus, pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vaba ajakirjandus. Polüarhia- e nüüdisdemokraatia e paljude võim. (tasakaalustatud riigivõim, aktiivne kodanikuühiskond, alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega, võimalus kritiseerida valitsuse poliitikat). Siirdeühiskond- ühiskonna arenguetapp, mil toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. Selle ohud: ametnike ja
Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioonid keskenduvad: Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua ühtne loogiline ja eetiline õpetus. Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Seostuvad kirjakultuuriga. Misjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid. Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide
33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioonid keskenduvad: Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua uhtne loogiline ja eetiline õpetus. Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Sostuvad kirjakultuuriga. Mosjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid. Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad. 34. Too esile eesti rahvausundile tunnuslikud jooned. Rahvausund on Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide
1. uurimismeetodid. 2.käitumise geneetilised ja evolutsioonilised alused genotüüp-organismi geenide täiskomplekt fentüüp-organismi nähtavad tunnused ja käitumisviisid polügeenne pärilikkus nähtus, kus mingi tunnuse kujunemist mõjutab palju geene vahetu põhjus organismi eluajal teda mõjutanud tegurid, mis on esile kutsunud teatud tunnused vüi käitumisviisid lõpp-põhjus asjaolud, mis selgitvad, miks on mingi tunnus või käitumine aastatuhandeid väldanud evolutsiooni jooksul aidanud populatsiooni liikmetel ellu jääda ja järglasi saada. Naturalistlik eksitus ekslik arusaam, et kõik `'looduslik'' on tingimata `'hea''. Päritavuskoefitsent suhtarv, mis näitab, kui suur osa mingi tunnuse muutlikkusest konkreetsetes keskkonnatingimustes olevas konkreetses populatsioonis on tingitud geneetilisest erinevusest. Monogaamia ühe isase ja ühe emase püsiv reproduktiivne partnerlussuhe Polügaamia paaritumissüsteem, kus ühes soost isend ...
Aafrika satelliitriikides. - Kommunistliku bloki lagunemine muutis otsustavalt dem ja dikt vahekorda maailmas, 1980. a-te lõpus olid ülekaalus autoritaarsed riigid. Tunnused: -kodanikuvabaduste tunnustamine -õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees -võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus -kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite(keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll) poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -vähemuste õigustega arvestamine -tsiviilkontroll relvajõudude üle Polüarhia(ehk paljude võim)-nüüdisdemokraatia, mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Vabaduse alused: -Mitmeparteisüsteem -Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus -Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimised, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist
Küsimusi: 1. Sotsioloogi ja poliitiku suhetest- Sotsioloogia on "väärtustevaba" selles mõttes, et seda võib kasutada väga mitmete erinevate eesmärkide saavutamiseks. Teadus ise ei sisalda kohustust ühe või teise väärtustesüsteemi heaks töötada (M. Weber). - Samas too ei tähenda seda, et sotsioloogil endal ei või (ja pea) olema väärtusi (poliitilisi, usulisi, eetilisi tõekspidamisi). Sotsioloog kui kodanik, poliitik, filosoof. Kuna sotsioloogia siiski on empiiriline teadus, sotsioloog püüab aru saada sellest, mis tegelikult toimub. See võib olla talle meeltmööda või mitte, aga tema kohustus teadlasena on selgitada asjade tegelik seis. 2. Sotsioloogia teaduseideaalid ja -eesmärgid Durkheimi ja Weberi järgi - Durkheim :Inimeste elu reguleerivad reeglid on püsivad (perekonnaelu, majandus) ja toimivad inimestes eraldiseisvana. Durkheim lootis, et kui töötada välja sotsioloogia distsipliin, siis selle abil kehtestatud reeglid võimaldavad ühi...
poliitika ja meediasüsteemi paralleelsus (ajakirjanike poliitiline aktiivsus, avalik-õigusliku ringhäälingu positsioon ja regulatsioon, ajalehtede parteilisus) ajakirjanduse kui professiooni areng ja dispositsioon (ajakirjanike autonoomsus, professionaalsete normide tugevus, millised on eneseregulatsiooni mehhanismid) riigi roll meediasüsteemis (regulatsiooni olemasolu ja tugevus) >>> eristuvad kolm meediasüsteemi ideaaltüüpi: 1. Vahemereäärne e polariseerunud pluralistlik mudel (Prantsusmaa, Kreeka, Itaalia, Portugal, Hispaania) 2. Põhja-Euroopa e demokraatlik korporatiivne mudel (Austria, Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Holland, Norra, Sveits, Rootsi) 3. Põhja-Atlandi e liberaalne mudel (Suurbritannia, USA, Kanada, Iirimaa). Endised sotsialistlikud riigid jäid sellest liigitusest esialgu välja. Struktuurfunktsionalismi mikrotasandi edasiarendus (tasude ja tarvete lähenemine) massikommunikatsiooni uuringutes
modernism (1) - vool sotsiaalses filosoofias, mis analüüsib nüüdisühiskonda lähtudes inimeste elulaadi muutumisest tehnoloogilise progressi, maailma globaliseerumise ja väärtuste ümberhindamise tagajärjel monetarism (2) - liberalistlik vool majandusteaduses, mis kujunes 1950-ndail USA-s vastukaaluks keinslusele. Monetaristide meelest määrab majanduse arengu ringluses oleva raha hulk. nüüdisühiskond, moodne ühiskond (1) - ühiskond, mida iseloomustab tööstuslik kaubatootmine, pluralistlik sotsiaalne struktuur, rahva osalemine ühiskonna valitsemises ning vabameelne vaimuelu. ombudsman (3) - sõltumatu lepitaja kodaniku ja riigiametniku konfliktis, kelle ülesandeks on kodaniku kaebuse alusel kontrollida ametniku tegutsemisviisi seaduskohasust. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler ortodoksia (2) - vanade traditsioonide ja seisukohtade tingimusteta järgimine palk(4) - tasu tehtud töö eest, mis jaguneb:a) brutopalgaks ehk kogupalgaks - tegelikult
kogemused) või sotsiaalsed (suhted, usaldus) VÕIMU TEOSTAMINE autoriteetne (veendumus, et võimu nõudmised on õigustatud), traditsioonid (dünastiad), karismaatiline liider (autoriteet tänu juhioskustele, Churchill, Gandhi, Lenin), mõistuslik kaalutlus, sund DEMOKRAATIA Põhinõuded: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Tunnused: kodanikuvabaduste tunnustamine, võimude lahusus, kohtusüsteemide ja teiste organite poliitiline sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ja ajakirjandus, vähemuste õigustega arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees. SEADUSED Põhiseadus eelkõige vajalik võimu teostamiseks ja selle piiramiseks. Ettekirjutus, millel on kõrgeim õigusjõud. ÕIGUSNORM õiguste ja kohustuste kujul riigi poolt kehtestatud käitumisnorm, mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga RIIK võimu- ja valitesmisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni
- Vaimne Jäi pohlamarjast raskejalgseks. 2 sündi: - M. - V. Emakene maa - animistliku praktika kirjeldus. 2 surma: - M. - V. 2 matust: - väike matus - kehamatus - võimalikult ruttu - suur matus - söömamatus 2 elu: - M. - V. - unenäod - sellised, milles ma tean, et magan ja juhin oma unenägu 22.09.2011 Hinged animismis Wuudth Dualistlik - pluralistlik hingekäsitlus Kehahinged - keha juures ja kuhugile minna ei saa: - elundite hinged - hingeloom - hingus/leil/toss (toss öeldi suurloomade kohta, mitu tossu on laudas?) - vari o mina (-isiksus) o ise (-päritav hing) o nimi (-eufemism(ehk peitesõna)) Vabahinged: 1. irdhinged (eemaldumine) 2. siirdhing (sisenemine) Esimesed kaks on põhimõtteliselt samad. 3. lahushing - puuhing 4
manipuleerima. (tsensuur ja propaganda) Võimueliidi mudel Mills- vaatles äri, valitsuse ja suuremate võimusfääride juhtide sotsiaalklassilist tagapõhja ja väitis et ühes sektoris tehtud otsused mõjutavad teise sektori otsuseid ja need inimesed osalevad ühises vandenõus. Sarnase sotsialiseeromise tulemusena on neil ühine arusaam ja nad tegutsevad viisil, et säilitada ühiskonnas kehtivat stratifikatsioonisüsteemi. Pluralistlik mudel- võimueliidi kriitikud arvavad, et ettekujutus võimueliidist lihtsustab liigselt tegelikkust, lähtudes eeldusest, et juhid on liiga sarnased ja alahindab konfliktiallikaid valitseva klassi seas. 15. Hariduse Hariduse avalik funktsioon- kultuuri edastamine, täiskasvanu staatuse harjutamine. Hariduse varjatud funktsioonid- varjatud õppekava( etnotsentrism, vanemate austamine)kriitikute arust varjatud funktsioonid tegelikult koolituse süda
luuakse koolimaju) · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust kuna valitsemine on seadusega piiratud nt põhiseaduse kaitse Demokraatia ohud: · Enamuspõhimõte võib põhjustada "51% türannia", kes enamuse nimel talletatakse vähemuse huvid jalge alla. - Eestis on tegemist täieliku liberaalse demokraatiaga, sest meil on olemas selle tunnused: · õigusriik ja kõigi võrdsuse seaduse ees · vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine Millal/millistes küsimustes referendumid on Eestis läbi viidud? - 28.juuni 1992.a põhiseaduse vastuvõtmise küsimuses - 14.sept 2003 EL-ga ühinemise küsimus Reformi ja revolutsiooni võrdlus REFORM REVOLUTSIOON Valitsus/poliitikud Algatavad dissidendid Osalevad poliitikud ja ametnikkond Inimesed rahvahulgad
koostöövõime ja omaalgatus. · Kodanikuühiskonda põlgav valitsemine kahandab usaldust riigi vastu ning suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu. Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer Ühiskond ja selle areng Ühiskonnaõpetuse I kursus Koostaja: P.Reimer 6. Ühiskonna liikmed kihistus, sotsiaalne staatus: 6.1. Ühiskonna kihistus: · Tänapäeva ühiskond on oma iseloomult mitmepalgeline ja pluralistlik. · Ühiskonna liikmed erinevad üksteisest: a) bioloogiliste ehk kaasasündinud erinevuste alusel sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon. b) sotsiaalsete ehk omandatud erinevuste alustel haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade ja väärtushinnangud, kodakondsus, suhtumine religiooni, ühiskondlik aktiivsus, perekondlik staatus jne.
rääkida Hiina budismist, Jaapani budismist, Tiibeti budismist, Tai budismist, Sri Lanka budismist jne. Seega Buddha õpetus on üks (mis on kirja pandud Tipitaka's) kuid Buddha õpetuse segunedes kohaliku kultuuriga on tekkinud paju erinevaid budismi koolkonde. Väljakujunenud ajaloolisest budismi traditsioonist võib rääkida paljudes Aasia maades, kus kujunes välja omanäoline kombestik, kommenteeriv kirjandus, kloostrihierarhia ja hulgaliselt erinevaid õpetusviise. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel. Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. sajandil e.m.a, kust juba levis edasi Kagu-Aasiasse. Hiinasse jõudis budism 1.-2. sajandil ja sealt edasi Koreasse ja Jaapanisse. Tiibetis on budismi alguseks 7. sajand, sealt levis budism Mongooliasse ja mongoli hõimude kaudu ka Venemaale. Kesk-Aasias õitses budism kuni muslimite vallutuseni. Munk (Vello Väärtnõu illustratsioon)
o kodanikuvabadused o vabade valimiste korraldamine; o õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees o enamuse võimu teostamine; o võimuinstitutsioonide lahusus ja o vähemuse õiguste austamine; tasakaalustatus o põhiseadusel rajanev riigivõim; o kohtusüsteemi poliitiline sõltumatus o kontroll võimude tegevuse üle; o pluralistlik kodanikuühiskond ja vaba o valitsusväliste kodanikualgatuslike ajakirjandus eraorganisatsioonide loomise ja o vähemuste õigustega arvestamine tegutsemise võimalikkus. o tsiviilkontroll relvajõudude üle Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Miinimumnõue vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised.
b ühiskonnagrupid, keda integratsioon otseselt kahjustab, teevad lobitööd oma kaotuste vältimiseks c on vastuolu klassikalise ja modernse regionaliseerumise vahel 40 Geopoliitiline ruumimudel, mis näeb maailma loomupärast võimukeset põhjapoolkera parasvöötme ja lähistroopilises tsoonis (seega määravad võimukeskmete paiknemise eeskätt loodusgeograafilised tingimused, on a tsentraalne mudel b tsonaalne mudel c pluralistlik mudel 41 Geopoliitiline ruumimudel, mille järgi on majanduslik ja poliitiline võim maailmasüsteemi tuumas, mis samas domineerib ja ekspluateerib ülejäänud maailma (poolperifeeriat ja perifeeriat) a USA-s b Jaapanis c Hiinas 42 Mitmete Vene majandusteadlaste ja poliitikute (Parsev, Zinovjev, Primakov jt) arvates on globaalmajanduses osalemine Venemaale hukatuslik a looduslike tingimuste tõttu b ajaloolistel põhjustel
b ühiskonnagrupid, keda integratsioon otseselt kahjustab, teevad lobitööd oma kaotuste vältimiseks c on vastuolu klassikalise ja modernse regionaliseerumise vahel 40 Geopoliitiline ruumimudel, mis näeb maailma loomupärast võimukeset põhjapoolkera parasvöötme ja lähistroopilises tsoonis (seega määravad võimukeskmete paiknemise eeskätt loodusgeograafilised tingimused, on a tsentraalne mudel b tsonaalne mudel c pluralistlik mudel 41 Geopoliitiline ruumimudel, mille järgi on majanduslik ja poliitiline võim maailmasüsteemi tuumas, mis samas domineerib ja ekspluateerib ülejäänud maailma (poolperifeeriat ja perifeeriat) a USA-s b Jaapanis c Hiinas 42 Mitmete Vene majandusteadlaste ja poliitikute (Paršev, Zinovjev, Primakov jt) arvates on globaalmajanduses osalemine Venemaale hukatuslik a looduslike tingimuste tõttu b ajaloolistel põhjustel
Sissejuhatus meediasse ja kommunikatsiooni Kontrolltöö "McQuaili massikommunikatsiooni teooria" põhjal Kontrolltöös on hõlmatud järgmised McQuaili raamatus käsitletavad mõisted ja nähtused: 1.ptk 1. Massimeedia mõiste Suure levialaga kommunikatsioonivahendeid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See mõiste osutab mitmetele meediumitele, mis nüüdseks on pika ajalooga ja üldtuntud, nagu näiteks ajalehed, ajakirjad, film, raadio, televisioon ja fonogramm (salvestatud muusika). Massimeedial on ebamäärane piir mitmete uut tüüpi meediumitega. Peamise erinevuse põhjuseks on viimaste suur personaalsus, mitmekesisus ja interaktiivsus peamine uue meediumi esindaja on Internet. Traditsiooniline massimeedia ei ole aga kusagile kadumas, pigem toimub edasi kiire arenguprotsess, seda laiendatakse ja täiendatakse pidevalt. (lk 3) 2. Kommunikatsiooni püramiid Massikommunikatsiooni määramiseks kommunikatsiooniuurimise kontekstis, lähtu...
filosoofia õigupoolest on. Aga sellest, kuidas filosoofiat mõistetakse ja käsitletakse, sõltuvad paljude teiste filosoofiliste küsimuste vastused. Enamgi veel, sellest sõltuvad ka probleemide nägemise ja seadmise viisid ning nende lahendamise teed. Poliitikafilosoofia on üks filosoofia haru. Mis on filosoofia? Sellele loomulikule küsimusele ei ole tänapäevani üldtunnustatud ja üldiselt omaksvõetud vastust. Filosoofia (e.k tarkuse armastus) on loomult pluralistlik, ta ,,elab" erinevate filosoofiavoolude mitmekesisusena, nende intellektuaalse konkurentsi ja vastastikuste täiendamistega. Erinevates vooludes võidakse samadele küsimustele täiesti korrektselt anda erinevaid vastuseid. Sisult samalaadsed küsimused võidakse erinevates filosoofiasüsteemides sõnastada sootuks erinevas mõistelises ja keelelises rüüs. Üsna tavaline on olukord, kus erinevates filosoofiavooludes hoopiski puuduvad ühised mõtetomavad lähenemisviisid ja probleemiseaded.
1. Mis on teooria?- Teooria (kreeka keeles vaatamisviis): empiiriliste nähtuste seletus. Koosneb suhteliselt piiratud arvust reeglitest, mis lubavad teha teatud ennustusi. Teatudslik teooria on teooria, mis on saadud (hetkel aktsepteeritud) teaduslikke meetodeid järgides. Mis on empiiria? Välismaailma tajumine meeleelundite varal; vaatlus harilikes loomulikes tingimustes (vastandina eksperimendile) Empiiria on arusaamine, et teadmine tuleb meelte abil kogetust (Empiiria, kuidas on, normatiivsus, kuidas peaks olema. Poliitik võib teadlaselt tellida uurimuse, mis sobib tema poolt ettenähtud raamistikku, poliitiku otsused on alati juba mingi ideoloogilise suuna järgi kallutatud. Sotsioloog peaks kirjeldama sotsiaalseid nähtusi neutraalselt, meeldigu see, mida ta näeb talle või mitte.) Milles seisneb sotsioloogias pinge või vastuolu teooria ja empiiria vahel? Võiks öelda, et on olemas teatav pinge empiiria ja teooria vahel, kui palju sotsio...
valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel e. Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive) f. Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit isalt pojale) g. Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel h. Pluralistlik ühiskond - ühiskond, kus on olemas ja lubatud erinevad vaated ja arvamused i. Rahvus - ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja keelel j. Sotsiaalne kihistus - (võimu, vara, teadmiste, tutvuste, oskuste) ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel k. Sotsiaalne struktuur - rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel l. Tööjõud - ühiskonna tööealised ja -võimelised inimesed
kohaliku maa keelde ja mungakoguduse teke. Budism on alati püüdnud sulanduda kohalikku kultuuri, võttes üle mõisteid kohalikust kultuuriruumist, saades mõjutusi kohalikust religioonist ja õpetustest, ning teiselt poolt mõjutades neid ka ise. Nii võib rääkida hiina budismist, jaapani budismist, tiibeti budismist, tai budismist, sri lanka budismist jne. Budism on alati olnud pluralistlik ning aktsepteerinud erinevaid vahendeid Buddha sõna edasi andmisel. Budism jõudis Sri Lankale ja Birmasse 2. saj eKr, kust juba levis edasi Kagu-Aasiasse. Hiinasse jõudis budism 1.-2. saj ning sealt edasi Koreasse ja Jaapanisse. Tiibetis on budismi alguseks 7. saj, sealt levis budism Mongooliasse ja mongoli hõimude kaudu ka Venemaale. Kesk-Aasias õitses budism kuni moslemite vallutuseni. Viimane aastasada
- Foucault kuidas teemade kajastamine tekstides aja jooksul muutub, ühed arusaamad muutuvad üldlevinuks ja teised kaovad - Dijk kajastavad varjatud suhtumist mingite sündmuste kohta Sotsiaalsed normid - Normaalne on antud ühiskonnas enim levinud käitumine - Vastab mingile ideaalile või ettekirjutusele Probleemid: - Väärkonsensus inimesed arvavad ekslikult et teistel on nendega sarnane ettekujutus õigest käitumisest - Pluralistlik ignorants arvatakse ekslikult et teiste arvamus õige käitumise kohta erineb nende omast - Deviantsus kõrvale kaldumine normist, hälbeline käitumine nt kuritegevus, geniaalsus vaimuhaigus Kuritegevuse paratamatuse probleemid Durkheim - Igas ühiskonnas esineb käitumine mida peetakse kuritegelikuks - Kuritegevus ühiskonnale kasulik sest kurjategijale vastandumine aitab kaasa seadusekuulelike ühtekuuluvustundele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
