9. Kelle projekteeritud on Guggenheimi kunstimuuseum NY-s? Mille looduslikuga võiks võrrelda selle ehitise kuju? F. Lloyd-Wright 10. Mida tead Alvar Aaltost? Lisaks loodusele omasele kõverjoonele ja hoone sobitamisele loodusega, kasutas ta sageli traditsioonilisi kohalikke materjale, kombineerides neid suurte klaaspindadega. 21. Lääne-Euroopa kunst pärast II maailmasõda. 1. Milline oli kunsti üldpilt Pariisis vahetult pärast II. ms.? Kunstielus valitses pluralism 2. Kuidas iseloomustad selleaegsete Pariisi abstraktsionistide loomingut? Enamik lähtus loodusmuljest, arendas selle tundmatuseni, kuid säilitas sideme sõjaeelse hilisimpressionistliku värvimaitse ja maalimistehnikaga. 3. Mida tähendab ,,neo"? Neo-uus 4. Millistes kunstiliikides olid itaalia neorealismi saavutused kõige tähelepanuväärsemad? Filmikunstis 5. Millise suurema kunstivoolu alaliigiks pead informalistmi? Millist kunsti sellega tähistati?
Muutub osaks massist, kes suudab end maksma panna üksnes massi osana. Autoritarism · Autoritarism on valitsemise vorm, kus võimul olijad otsustavad valitsetavate küsimuste üle ilma, et need, kelle üle valitsetakse, saaksid oma arvamust avaldada. · Püüab kehtestada riigi autoriteeti osalt jõu, osalt veenmise, jättes kodanikele alles enamuse isiklikke vabadusi. Teinekord lubatud ka teatud piires isegi poliitiline pluralism. · Enamasti mittevalitud valitsejad Taganemine demokraatiast · Toimus enamasti rahumeelselt. Sellele eelnes sageli lühemaid vägivaldseid ja muid sisepoliitiliselt segaseid aegu. · Erandiks Hispaania kodusõda 1936-1939. Kujuneski kahe maailmavaate vaheliseks põhimõtteliseks konfliktiks. Sundis esitama küsimuse, millega on ikkagi tegemist. Majanduslik areng Esimese Maailmasõja järel · Esimese Maailmasõja järgne majanduslaos 1919-1923
Demakraatia (demos- rahvas; kratos- võim). DEMOKRAATIA VORMID TÄNAPÄEVAL ESINDUSDEMOKRAATIA OSALUSDEMOKRAATIA Kodanikud valivad omale Valijaskonna kollektiivne esindajad, kes kasutavad võiu otsustamine ühiskondlikult olulise rahva heaolule mõeldes ja küsimuse üle. Nt referendum annavad oma tegevustes rahvale aru. Demokraatlikus ühiskonnas on au sees ühiskondliku pluralism ehk arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Konkurents Seaduste ülimlikus Võimude lahusus Vähemustega arvestamine Demokraatia indeks: Valimisprotsess Valitsuse toimimine Poliitiline osalus Poliitiline kultuur Kodanikuvabadus
Canadians have used the term "multiculturalism" both descriptively (as a sociological fact) and prescriptively (as a political ideology). In the first sense "multiculturalism" is a description of the many different religious traditions and cultural influences that in their unity and coexistence in Canada make up Canadian culture. The nation consists of people from a multitude of racial, religious and cultural backgrounds and is open to cultural pluralism. Canada has experienced different waves of immigration since the nineteenth century, and by the 1980s almost 40 percent of the population were of neither British nor French origins (the two largest groups, and among the oldest). In the past, the relationship between the British and the French has been given a lot of importance in Canada's history. By the early twenty-first century, people from outside British and French heritage composed the
LIBERAALNE Võimukandjad Kõik EU liikmesriigid, USA, Kan DEMOKRAATIA vastutavad rahva ees Meremaa, Jaapan, Urugai, Cos Vabad, korrapärased ja ausad valimised Vaba parteikonkurents ja poliitiline pluralism Kõikidele kodanikele on tagatud täielikud poliitilised õigused Kõigile on tagatud täielikud kodanikuõigused Õigusriiklus ja võimude lahusus
1. Tunda filosoofia valdkondi (metafüüsika, epistemoloogia, eetika, loogika, esteetika) ning mida nad uurivad. Metafüüsika - küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järele. On Aristotelesest alates esimene filosoofia, seega ka alusteadus kõigile teistele teadustele. Metafüüsika eelnes tunnetusteooriale. Tänapäeval ei ole metafüüsika populaarne, valitseb relativistlik-liberaalne kõigi arvamuste suhtelisus. Kuna maailm ei ole enam metafüüsiliste küsimuste jaoks avatud, siis elab moodne filosoofia igavesti oma lõppu läbi. Käesoleva kursuse lähtekohaks siiski, et metafüüsika on esimene filosoofia -- mitte ainult ajalooliselt, aga ka tähtsuse poolest. Kõigis filosoofia reformimise kavades on sees varjatud metafüüsika, arusaam oleva tervikust (kuna metafüüsika fundamentalismina ei ole moes, siis sageli nüüd varjatud kujul). Metafüüsika taotlus: saavutada positsioon maailmast väljaspool, et saaks absoluutseid teadmisi (jumala...
sots konfliktid ning harmoniseeriks suhteid. Tuumaks on võrdsuse idee. Sotsialismiõpetuse järgi ei ole riik ühiskonna arengu käigus tekkinud organisatsioon, mis korraldab ühiskonnasuhteid ühistes huvides. Riik on valitseva klassi instrument, millega surutakse alamate taotlusi saavutada võrdusust teistega. Pööratakse suurt tähelepanu sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. Poliitilised eesmärgid: poliitiline liberalism ja pluralism, riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon, üldise heaolu riik, keinistlik majanduspoliitika(regul eraomandusele põhinevat turumajandust, riiklikud krediidid), sotsiaalse võrdususe väärtustamine Kommunistlik ideoloogia töötavad klassid on ühiskonna kõigi hüvede looja ja ühiskonna progressiivse arengu peamiseks sotsiaalseks teguriks. Ühiskondlike vastuolude lahendamine ei ole võimalik rahumeelsena. Oluline on sotsiaalsete klasside huve esindatavatel parteidel. Kaitseb
a. feminism/sovinism b. Lühiajaline/pikajaline orientatsioon c. Individualism/kollektivism d. Materialism/eneseväljenduslikkus 6. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? a. individualism/kollektivism b. Ellujäämine/eneseväljenduslikkus c. Traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus d. Kommunism/kapitalism 7. Millised järgmistest omadustest iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? a. Individualism b. Pluralism c. Sallivus d. Isiklik seotus- ja vastutustunne 8. Mis on kodanikukultuur? a. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba b. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitles oma samanimelises teoses Thomas Marshall c. Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte d. Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks 9. Mis on avalikkussfäär
Muutub kirjandusteoste sisu, temaatika. 80ndate lõpus/90ndate alguses kirjutatakse palju ajaloost, Euroopa-teemast. 90ndate lõpust hakkavad kirjandust mõjutama erinevad subkultuurid. Kuritegevusel suur koht eesti kirjanduses. Tabud nõukogude kirjanduses: poliitilisus, religioossus, seksuaalsus. Uutes oludes leiavad need teemad väga intensiivset kajastamist ja mõtestamist. Tähtsal kohal identiteedi analüüs (seksuaalne või rahvuslik kriis vms). Muutub ka vorm, uueks märksõnaks saab pluralism, mitmuslikkus. Katsetatakse palju (modernism, postmodernism), luules tähtis sürrealism. Lõhutud narratiiv. Hakatakse looma uusi zanre, nt ulmekirjandus. Kes tahab lajatada, lajatagu otse, enam ei pea peitma oma sõnumit satiiri või allegooria taha. 6. Jaan Unduski ,,Sina, Tuglas" ja ,,Kuum". H. Krull: ,,"Kuum" on keeruka ülesehitusega armastusromaan, täis tsitaate, vihjeid, pastisse, põnevaid arutlusi; autori ajalootunne on võimas ja hämmastavalt originaalne. Noorte
ja 20 saj. Alguses. Enne tuli igal juristil kõigepealt kindlaks teha milline õigus kehtis nn Veski tn jagas tartu linna- ja maaõiguse vahel. Von Bunge lõpetas eraõiguse seostamise 1897 oma surmaga ja temast jääb järgi 5 köidet teoreetilis- praktilist käsitlust. Balti-sakslaste õigust loetakse Eesti õiguse lahutamatuks osaks, eesti verd inimeste kirjutatud monograafiad hakkavad ilmuma alles 1930. aastate paiku.) Kaasajal ollakse seisukohal, et õiguslik pluralism (mitmesus) tulenes ilmaliku ja vaimuliku õiguse erinevusest. Just pluralism ja sellega kaasnev konkurents on olnud oluliseks teguriks õiguse arengul. 1865 jõustunud balti eraseadus kehtib terve esimese eesti aja kuid sellega paralleelselt kehtivad siin ka vene tsiviilseadus. Õigusliku pluralismi Eestis murrab alles nõukogude võim. Lääne traditsioonile on omane ka alaline pinge õiguslike ideed ning õigusliku reaalsuse vahel, millest esimesed soovivad progressi, teine aga stabiilsust
sellest perspektiivist esile kerkivad. Seetõttu pole alust kõnelda asjast nagu ta iseenesest on, st. absoluutne, konkreetsetest perspektiividest sõltumatu ja lõplikult ammendav teadmine asja kohta on saavutamatu. Võimalikke perspektiive, millest 3 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. asju käsitleda, on aga potentsiaalselt lõputult palju, mistõttu perspektivismi implikatsiooniks on (2) pluralism – sama asja kohta esitatavate erinevate väidete paljusus. Seisukohaga, mille kohaselt inimteadmine on perspektiivne ja kätkeb endas vaadete paljususe võimalust, on valdav osa inimestest arvatavasti nõus. Meie igapäevane kogemus kinnitab meile seda. Protagoras paistab aga oma argumenti üles ehitavat selliselt, et ta laseb paista, nagu tuleneks neist mitteproblemaatilistest seisukohtadest kas (3) subjektivismiks nimetatav positsioon või (4) relativismiks nimetatav positsioon
religioossed on olemas selle pärast, et nad on loomulikud (keegi ikka nad välja ütleb); meil on teadmisi, mis tulevad igapäevasest elust: saame olla ühes kohas korraga; kõik kivid ei räägi jne; intuitsioonivastased teadmised; püha kivi võib meid kuulda, kui me oleme selle juures, aga kui kivi on 100 km kaugusel, siis ta meid ei kuule(see on liiga intuitsioonivastane) Hing 21 Rootslane Ernst Arbman ja hingedualism - dualism või dualistlik pluralism: 1)irdhing see, mis ära käib (und näeme tänu sellele, et hing käib kuskil ära) 2)kehahing (hingesushing, minahing jne) Usundilised jutustused · Müüt lugu algaegadest, kui maailm polnud veel selline nagu praegu. Enamasti räägivad kuldsest/ heast ajast (paradiisist väljaajamine) Antropoloogilised seletavad ära inimese tekkimise.Teoloogilised seletavad ära jumalate tekkimise. Trickster mütoloogiline
Ühiskonna võimustruktuur Võimustruktuuri uuringud kuidas on võim jaotunud ühiskonnad? Enamasti uuritakse tänapäeval demokraatlikke ühiskondi või väiksemaid kogukondi. Kas demokraatlikud ühiskonnad on ikka tegelikult demokraatlikud. Uuritakse: Kes tõstatab riigis probleeme? Kes võtab vastu otsuseid? Kes saavad otsusest kasu? Nendest lähutvalt võib välja tuua kaks teooriat: a) Pluralism enamik inimesi saavad riigi valitsemist mõjurada; riik (valitsus) on nagu tuulelipp, mis kajastab ühiskonnas domineerivat trendi. b) Eliiditeooria keskmine inimene ei saa tegelikult riigi valitsemist mõjutada, reaalselt valitseb eliit. Eliiditeooria. Igas ühiskonna sfääris kujuneb välja eliit: poliitiline, majanduslik ja vaimueliit (ehk kultuuriline eliit). Riiki valitsevad eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit. Vaimueliit on tihti kriitiku rollis
Politoloogia ja poliitika Poliitika (kr politike linna- või riigijuhtimiskunst < polis riik) tähendas algselt tegelemist linnriigi (polise) avalike asjadega ehk kodanike ühiste probleemidega. Selle eesmärk jõuda kõiki kodanikke rahuldava elukoralduseni üldise hüveni. Üldine hüve kreeka arusaamade kohaselt on võimalus elada Jumalatele meelepärast (vooruslikku) elu. Ethos... Epsiloniga ( ) tähistas ,,kommet", ,,uudsust" polises kehtivaid käitumisnorme, ,,moraalikoodeksit" Eetaga ( ) : eetika kitsamas mõistes inimese iseloom. Selline inimene ei järginud ainult käitumisreegleid, vaid püüdis teha head. Antiikeetika keskne idee: tõeline, õnnelik, õnnestunud (kordaläinud) elu. Antiikmõtlejad arvasid, et tunnetus on võimalik meelelise kogemuse kaudu. Aristoteles (,,Nikomachose eetika") Eetika avaldub inimeste käitumises, mis omakorda on seotud koduse majapidamise (oikos maja, kodu) ja poliitikaga. Eetika, ökonoomika ja poliitika m...
economic elite of society; the lower ranks, peasants and workers, were predominantly Estonian. Emergence of parties and the 1905 revolution The modernisation processes of Estonian society continued in the early 20th century -- industrialisation and urbanisation increase in production and consumption, the use of technological innovations, rapid development of the infrastructure and communications, brisk political activity and growing pluralism. The whole of society was greatly enlivened by the emergence of a new generation of Estonian politicians. In 1904, the Estonians achieved their first major political breakthrough: at the Tallinn municipal elections, the Estonian-Russian bloc gained a majority, defeating the Germans who had so far remained in power unchallenged. A characteristically Western modern social structure gained ground; the Estonian academic intelligentsia and workers employed in big industries grew in number. The
valitsus, monarh oli lihtsalt esindusfunktsioon, levinum tänapäeval)2.Vabariik riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitud president Poliitiline reziim poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega.1.Demokraatlik riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas.2.Autoritaarne rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte.3.Totalitaarne antidemokraatliku poliitise reziimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile,
kohustuses alustada ja toimetada alati süüteoasjas menetlust, kui ei esine seda välistavaid asjaolusid. Iga süüteo toimepannud isik tuleb võtta vastutusele ja talle mõista tema süüle vastav karistus. · Pluralismi ja tolerantsus- Demokraatlikus ühiskonnas eksisteerib usu- ja maailmavaateline vabadus. Riik ei rajane ühel konkreetsel religioonil ega maailmavaatel ega saa neid seetõttu kohustuslikena oma kodanikele ette kirjutada. Pluralism kui erinevaid ühiskondlikke nähtusi ja väärtussüsteeme eeldav ühiskonnakord tingib tolerantse ehk salliva suhtumise. See tähendab, et karistusõigus ei ole relv võistlevate maailmavaadete võitluses ega tohi kaitsta konkretseid usulisi või ideoloogilisi huve · Karistusõiguse aktsesoorsus ja fragmentaarsus- 76. aktsessoorne karistusõiguse ülesandeks on kaitsta olemasolevat riigi- ja ühiskonnakorda ja selle
· Puudusid demokraatlikud vabadused (nagu need olid LääneEuroopas jm): sõna, trüki, usu jt vabadused. See tähendab, et Vene keisririik oli poliitiliselt mahajäänud ja vajas uuenduskuuri. 2. 20.sajandi algul jätkus Eesti ühiskonna moderniseerimine industrialiseerimine ja linnastumine, tootmise ja tarbimise kasv, tehnoloogiliste innovatsioonide kasutuselevõtt, infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kiire areng. 3. Poliitilise aktiivsuse tõus ja pluralism 4. Järsult elavdas kogu ühiskonnaelu eesti poliitikute uue põlvkonna esilekerkimine. 1904.aastal saavutasid eestlased esimese suure põlvkonna läbimurde: eestivene blokk sai Tallinna linnavalimistel võidu senini kindlalt võimul püsinud saksa kodanluse üle. 5. Eestis hakkas kinnistuma moodsale lääne ühiskonnale iseloomulik sotsiaalne struktuur; kiirenes tempos laienes nii eesti
1958): ‘negatiivne’ (kes võib mind piirata?) ja ‘positiivne’ (millistes piirides olen vaba? ) vabadus. - Mõistus – side valgustusega, religiooni eitus. Ratsionalism, empiritsism, positivism, progressiusk, - Õiglus – võimaluste võrdsus, meritokraatia (võimekate võim) käsitlus; kas kõik on võrdsed? <-- piirang liberalismile; majanduslikult võimekate inimeste kätte võib usaldada võimu - Tolerantsus – mh. sõnavabadus, pluralism, läbipaistvus jne. 19. sajandi avalikkus -- piiratud osa rahvastikust (ühiskonnast) Saksamaal klubilised koosviibimised ja lugemisringid --> diskusioonid --> arutelu jõuab poliitikasse Jürgen Habermas -- uut liiki avalikkus nö "massiühiskond"; klassikalise liberaalsuse vabadus ei kehti; ühiskond kui "vabaduste tarbija" kui valmistaja; kes pole tugev, tarbib teiste poolt valmistatud vabadust o Liberalism ja demokraatia:
9.Kelle projekteeritud on Guggenheimi kunstimuuseum NY-s? Mille looduslikuga võiks võrrelda selle ehitise kuju? F. Lloyd-Wright 10.Mida tead Alvar Aaltost? Lisaks loodusele omasele kõverjoonele ja hoone sobitamisele loodusega, kasutas ta sageli traditsioonilisi kohalikke materjale, kombineerides neid suurte klaaspindadega. 21.Lääne-Euroopa kunst pärast II maailmasõda. 1.Milline oli kunsti üldpilt Pariisis vahetult pärast II. ms.? Kunstielus valitses pluralism 2.Kuidas iseloomustad selleaegsete Pariisi abstraktsionistide loomingut? Enamik lähtus loodusmuljest, arendas selle tundmatuseni, kuid säilitas sideme sõjaeelse hilisimpressionistliku värvimaitse ja maalimistehnikaga. 3.Mida tähendab „neo“? Neo - uus 4.Millistes kunstiliikides olid itaalia neorealismi saavutused kõige tähelepanuväärsemad? Filmikunstis 5.Millise suurema kunstivoolu alaliigiks pead informalistmi? Millist kunsti sellega tähistati? Informalism
Üldine usundilugu RELIGIOONI TÄHENDUS, OLEMUS Religioon ehk ka usund on üldnimetus, konstruktsioon. Islami maades on religioon din, India usundites dharma. Tänapäeval tähendab religioon uskumusi maailma üldise korraldatuse kohta. See on maailma mõistmise ja mõtestamise süsteem. Religioon viitab sageli inimeste käitumisele ja sotsiaalsetele institutsioonidele , sageli arutatakse järgmistel teemadel: universumi algus, lõpp ja tähendus; mis juhtub pärast surma; mõjuvõimsate mitteolendite (vaimude, esivanemate, inglite, deemonite ja jumalate) olemasolu ja soovid; kuidas see kõik kujundab inimkäitumist. Kõik religioonid viitavad nähtmatule ehk mitte-empiirilsele maailmale, mis asub harjumuspärasest maailmast väljas; seega midagi religioosseks nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et ...
htm Tänapäeva vasakvoolud Sotsiaaldemokraatia e mõõdukas vasakpoolsus Pööratakse suurt tähelepanu mitmesugustele sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele, eriti nendele, mis on seotud töötava elanikkonna heaolu ja sotsiaalse turvalisusega. Alates Teise maailmasõja lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud majanduse laiaulatusliku natsionaliseerimise vajalikkust vaidlustama. Keskendutakse järgmistele küsimustele: 1) poliitiline liberalism ja pluralism e mitmeparteisüsteem 2) riik peab eraettevõtlust reguleerima, mitte piirama 3) riikliku majanduse ja eramajanduse kombineerimine 4) heaoluriik, mis hoolitseb vähemkindlustatute sotsiaalse turvalisuse eest 5) sotsiaalne võrdsus poliitilise ideaalina. Põhiteemad on seotud sotsiaalpoliitikaga, nt tervishoid, lastega perede ja pensionäride toimetulek, tööpuudusega võitlemine, töötajate kaitse, olulised teemad on nende jaoks ka haridus ja keskkonnakaitse
ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM . Ühiskonna sektorid ja valdkonnad. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Tootmine ning kauplemine moodustavad valdkonna mida nim . majanduseks. Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU...
Suund arenenumaile ühiseluvormidele Marx: vägivald, Bernstein: evolutsioon Klassikaline sotsiaaldemokraatia Riigi keskne osa ühiskonnaelus, kollektivism, korporatiivsus, Keynesism, nõudluse juhtimine, segamajandus, üldine tööhõive, tugev egalitarism, kõikehõlmav heaoluriik, traditsiooniline moderniseerimine, lineaarsus, patriarhaalsus, madal keskkonnateadvus (tööstus), internatsionalism. Uus sotsiaaldemokraatia/ kolmas tee - Uus demokraatlik riik, pluralism, aktiivne kodanikeühiskond ja tunne, demokraatlik perekond (lähisuhted), uus segamajandus, võrdsus kui osalus-> kõigile tegevus, positiivne hoolekanne, sotsiaalse investeeringu riik, kosmopoliitne rahvus (kultuuriline, avatud, salliv), ülemaailmne demokraatia. 52. Tutvusta konservatiivse ideoloogia tunnuseid ja voole. Elulähedane, praktiline vaatenurk, orgaaniliselt terviklik ühiskond (funktsionalism),
. Sotsideoloogia käsitles riiki valitseva klassi instrumendina, millega surutakse maha alamate,ekspluateeritavate klasside taotlused saavutada õiglust ja võrdsust valitseva kodanlusega. Kogemused aga näitasid niisuguse seisukoha paikapidamatust. Pärast II maailmasõda on sotsideoloogia keskendunud mitmesugustele sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele, keskendudnud järjest selgemalt järgmistele poliitilistele eesmärkidele: poliitiline liberalism ja pluralism (mitmeparteisüsteem), riikliku majandussektori ja eramajanduse kombinatsioon, üldise heaolu riik (sotsiaalsuunitlusega poliitika) riik võib reguleerida turumajandust, ergutada investeeringute paigutamist (John Maynard Keynes). Need eesmärgid on surunud sotsideoloogia arsenalist välja mõned seisukohad nagu lepitamatus klassivõitluses, töötava elanikkonna suhteline ja absoluutne vaesumine, vägivaldne revolutsioon jt. 20
vastutus lähtuma üksikisikust. Kõik, millega tulevad toime üksikisikud, perekond, grupid (ühiskondlikud ühendused, seltsid ja teised omaalgatuslikud institutsioonid) või suuremad kogukonnad (vallad, maakonnad, linnad), peab kuuluma nende võimupiirkonda ja nende ülesannete hulka. Riik ei tohiks sellesse sekkuda. Sellega saavutatakse ühiskonnaliikmete vastutuse kasv, kompetentsus, harjumus ise probleemidega toime tulla (nendele lahendusi otsides ja leides). Selline pluralism kaitseb kodanikku riigi võimaliku ülemvõimu eest, sest kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused organisatsioonid, mis seisavad kodaniku õiguste eest. Riigile on omakorda väga kasulik aktiivselt ühiskonnaelus osalev kodanik, sest sellega kodanik identifitseerib (samastab) ennast riigiga; areneb kodaniku vastutustunne riigi ees; areneb kodaniku uhkustunne oma riigi üle. Subsidiaarsusprintsiibi juurde kuulub lahutamatult selline mõiste nagu "solidaarsus".
valitsus, monarh oli lihtsalt esindusfunktsioon, levinum tänapäeval)2.Vabariik riigipeaks kindlaksmääratud tähtajaks valitud president Poliitiline reziim poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega.1.Demokraatlik riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas.2.Autoritaarne rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Iseloomustab võimu koondumine ühe isiku või organi kätte.3.Totalitaarne antidemokraatliku poliitise reziimi äärmuslik vorm. Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile,
Saksa rahvuse Püha Rooma riik luges end Rooma impeeriumi järglaseks. Oluline on see, et juba algul muutus Rooma õigus feodaalriikide üldiseks õiguseks. Selle aja kohta on Rooma õiguse retseptsioonil progressiivne tähendus selles mõttes, et ta kõrvaldas feodaalühiskonna õigusliku killunemise ja soodustas kaubandust ja tööstust. Vastandina korporatiivsele ja seisuslikule õigusvõimele püstitas Rooma õigus õigussubjektide formaalse võrdsuse põhimõtte 22. Õiguslik pluralism Euroopa õiguslikus arengus, eriti keskajal (sh Lex salica, common law jt) Keskaja õiguste paljusus Tavaõigus Kanooniline õigus Linnaõigused Rüütliõigused (ennekõike aadlike lääniõigus, kasvas välja barbarite õigustest) Maaõigused (territoriaalvalitsejate, Püha Rooma riigi maahärrade antud õigus, enamasti karistus-, lääni-, pärimis- jm õigus) 12-14. saj palju õiguskirjandust, sh Sachsenspiegel, u 1227 - sisaldab maa-, era-,
keskajal Lääne tsivilisatsiooni tuumikkeeleks olnud ladina keelest arenes välja hulk rahvuskeeli. Vaimuliku ja ilmaliku võimu lahutamine. Kogu Lääne ajaloo jooksul on riigi kõrval eksisteerinud kirik, kiriklik võim lahutati ilmalikust uusajal, mis avaldas tohutut mõju vabaduse arengule Läänes. Seaduse võim. Seaduse keskse tähtsuse rõhutamine pärineb roomlastelt. Seaduse ülimuse traditsioon pani alguse põhiseaduslikule korrale ja inimõiguste kaitsele. Ühiskondlik pluralism. Euroopa on läbi ajaloo olnud hulgaliselt gruppe, kõigepealt tekkisid kloostrid, ordud ja gildid, seejärel igasugused liidud ja ühingud. Lääs on olnud klassiühiskond, erinevate klasside huvide arvestamine andis tõuke pluralismi tekkeks. Esinduskogud. Ühiskondlik pluralism andis tõuke seisuste, parlamentide ja muude institutsioonide tekkeks, esindamaks aristokraatia, vaimulike, kaupmeeste jt gruppide huve. Neist kujunesid välja tänapäevased institutsioonid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahusvaheliste suhete instituut Rahvusvaheliste suhete ja politoloogia õppetool Anneli Kritsmann-Lekstedt IISRAELI RIIGI AJALOOLISED TAGAMAAD PALESTIINAS Kursusetöö Juhendaja: dotsent Tiiu Pohl Tallinn 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................. 3 1. Tänapäeva Iisraeli riik ja piirkonna ajalugu.............................................................................. 5 2.Piirkonda valitsenud suured impeeriumid.................................................................................. 8 2.1 Rooma impeerium ja Bütsantsi keisririik................................................................... 8 ...
Lähenemisviisid Induktiivne või abduktiivne lähenemine Deduktiivne lähenemine Teooriate ja hüpoteeside genereerimine Algab teooriate ja hüpoteesidega Esilekerkimine ja kirjeldamine Manipuleerimine ja kontroll Otsitakse ,,mustreid" Formaalsed instrumendid Pluralism ja komplekssus Komponentide analüüs Numbrilised indikaatorid vähe kasutusel, kui on Konsensus ja normatiivsus siis põhirõhk nende analüüsil ja tõlgendamisel, Andmeid taandatakse numbrilistele statistika võib olla kasutusel konteksti indikaatoritele tutvustamise eesmärgil Uurija roll
MÕISTED: Theatron vaatemängu koht, vaatamise viis Etenduskunstid laiem valdkond kui teater, hõlmab tantsu, tsirkust, muusikat, tegevuskunsti etenduslikke kunstiliike Näitekunst teatri ja näitlemise sünonüüm Teater a) kindlat tüüpi hoone, mis jaguneb lavaks ja saaliks need on kokkuleppelised etendajate ja vaatajate alad b) teatud tüüpi käitumine: teatraalsed igapäevasituatsioonid, rollide võtmine, stsenaariumi järgimine jne. Sotsiaalsed ja kultuurilised normid teatris, mis reguleerivad teatritöötajate ja publiku käitumist. c) kunstiliik d) institutsioon, mille tegevust reguleerib etendusasutuse seadus. Näidend draamavormis kirjanduslik tekst, teatris esitamiseks mõeldud dialoogiline tekst. Lavastus kirjaniku, lavastaja, näitlejate, kunstnike, heliloojate jt koostöös loodud teos, mida esitatakse reaalses teatriruumis. Virtuaalne kunstiteos, mis realiseerub etendustes. Lavastus on invariant, kõigi toimuvate etenduste ü...
Kodanikkonna etnilisest e. rahvuslikust koosseisust lähtudes liigitatakse riigi rahvusriikideks ,paljurahvuselisteks e. Pluralistlikeks riikideks. Rahvusriigile on iseloomulik riigikeele seadustamine, sünnijärgse põhimõtte järgimine kodakondsuspoliitikas ja rahvuskultuuriliste tingimuste arvestamine naturaliseerimisel. Puhtaid rahvusriike on vähe. Nt: jaapan (99% elanikest on jaapanlased). Rahvusriigi ja vähemusrahvuste suhted võivad esineda järgmiselt: 1. kultuuriline pluralism vähemuse kultuurilise eripära tunnustamine põhirahvuse poolt ning vähemuse kultuurilist ja poliitilist integratsiooni. 2. assimilatsioon vähemusrahvuse vabatahtlik või sunnitud sulandumine põhirahvuse hulka. 3. setsessionism vähemusrahvuse püüe saavutada kultuurilist ja eriti poliitilist sõltumatust, eraldumispüüet iseseisva riigi loomiseks. Riigivõim Võim on võime ja võimalus allutada inimene temast väljaspool seisvale võõrale tahtele, see tähendab
põhiõigused ja -vabadused üldiste inimõiguste kaitse, diskrimineerimise keelustamine ja vältimine selle kõigis vormides, kõigi inimeste võrdne kohtlemine; võrdsete võimaluste loomine; solidaarsuse printsiip, mille austamine on õigusriigi põhimõtte kõrgeimaks väärtuseks. Ükski demokraatlik riik ei luba vähemuste ja ka kõige haavatavamate ühiskonnagruppide huvide eiramist. Hoolivus, sallivus, pluralism ja vabadus on meile ühiskonna põhiväärtused. Demokraatia arendamine Demokraatlikke väärtusi tuleb pidevalt hoida, edendada ja kaitsta. Eestis levinud arvamus, et Euroopa Liitu astumisega oleme demokraatia ,,valmis saanud", on ohu märk. Riigivõimu võõrandumine rahvast ja rahva võõrandumine riigist tähendab demokraatia kriisi. Peame tagama, et rahvas tunnetaks end riigi elu oluliste otsustuste suunajana. 1. Parlamentaarne demokraatia
Valivad kultuuriautonoomia organid, organisatsioonid. Tegelevad kultuuri ja keele hoidmise, arendamisega ning osalevad seaduses määratud ulatuses riigi pol elus. (austria ja ungari) Poliitilise reziimi all mõistetakse poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ja võimuorganite õiguslikku käitumist. (demokraatia-riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav, poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, võimude lahusus, autoritaarne- rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse sunniviisiliselt, ühe isiku võim, totalitaarne- kodanike kõigi eluküsimuste allutamine riigivõimu kontrollile, kult ja ideoloogia politiseerimine, indiviidi huvid on riigivõimule allutatud.) Riigi funktsioon- riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sots majandusliku ja pol iseloomustuse. Iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded.
Häälteenamus-tähtsamate otsuste vastuvõtmisel. Otsustusprotsesside demokaartlikusest tuleneb nõue, et valimisi ja riigivõimuorganite tegevust reguleerivaid norme ei tohi enamuses olevad jõud muuta eesmärgiga reeglite muutmisest üksnes enesele kasu lõigata. 2.1.2.2 Arvamuste vabadus demokraatliku otsustusprotsessi eeldusena Demokraatia ideaalistik ei ole täielik seisukohtade arvamuste ühtsus. Opositsiooni olemasolu on hädavajalik .Vajalik on seisukohtade vaba väljedamis õigus. Pluralism, kus mitte ainult valitsevate jõudude huvid ja arvamus, vaid ka konkureerivate jõudude ja huvide seisukohad vabalt levida võivad, on demokraatia lahutamatu osa. See aitab vältida 1 kindla ideoloogi akujunemist dogmaks. Printsiipi teenib sõnavabadus. 2.1.2.3 Otsustajate teadlikkus Demokraatia on võimalik ja efektiivne vaid siis kui otsuste langetamisel osalevad isikud on piisavalt teadlikud oma otsuste sisust. . Demokraalik otsuste langetamine eeldab infot ja
hermeneutiline huvi (vrd. Weber, .verstehende. sotsioloogia, fenomenoloogia) - keel, 3. vabanemine (marksism, feminism jne) - võim, kriitiline teooria? - nendest tingitud erinevad traditsioonid nii teooria kui meetodite osas. * ka siin kursusel tuleb juttu paljudest erinevatest suundadest, kindlatest klassikutest. Tihti on ühe ja sama teema kohta erinevaid teooriaid, definitsioone, käsitlusi. Tähtis on nendes orienteeruda, oma vaatenurga saab sotsioloog valida * NB: teor. ja met. pluralism on sotsioloogias normaalne nähtus! Kuna uurimusteema on mitmekesine, on seda võimalik ja vajalik mitme vaatenurga alt uurida. Avaliku arutelu olulisus - Habermas Suhestumine teiste teadustega - interdistsiplinaarsus 3. STRUKTUUR JA FUNKTSIOON - Idee, et ühiskond on tervik, midagi sui generis. Lisaks inimestele on veel midagi, mis püsib, kui inimesed vahetuvad. Ühiskond: 1. teatud ala (riik) aga praegu ilmselt muutub analüüsi tasand -> Euroopa, maailm 2
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigus...
- Kunstnik kui loov geenius on modernistliku esteetika tekitatud müüt; kunstnik pole enam loov geenius, vaid tõlkiv kasvab kriitikute ja kuraatorite tähtsus. (seda ideoloogiat kandis muuhulgas ajakiri October, mis tegutseb siiani) Liberaalne postmodernism (Danto): Avangard on läbi, avangardset kunsti pole olemas; Kui ei ole võimalik ühegi kunstisuuna kohta öelda, et ta on avangardsem kui teine, siis on kõik võrdväärsed uut olukorda iseloomustab pluralism: väga erinevate kujutlusviiside kõrvuti eksisteerimine. ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM, KEHAKUNST - Traditsiooniliste kunstiliikide raamides oli võimatu välja pakkuda midagi sama uuenduslikku, nagu varem oli tehtud (maalikunsti raamides). Abstraktsionism näitas ära äärmuslikud võimalused mida lõuendi peal teha saab. Modernistliku esteetika kriis. Clement Greenberg.
positiivne õigus. Jumalast lähtuv kõrgem moraal on maise õiguse hindamise mõõdupuuks. Lääneliku õigustraditsiooni tunnused. Teadmine õiguse autonoomsusest ja tema kirjalikkusest olid vundamendiks, millelt lähtudes hakkasid 12. Sajandil kujunema lääneliku õigustraditsiooni tunnused. Peatume eelkõige neil tunnustel, mis USA õigusajaloolase H. Bermani hinnangul on kõige olulisemad. 1) Lääneliku õigustraditsiooni iseloomulikke tunnuseid oli pikka aega õiguslik pluralism, st olukord, kui ühel ja samal territooriumil ühes ja samas ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahel samaaegselt mitu erinevat õigussüsteemi. 19. 20. sajandi õigusteadlaste arvamus õigusliku pluralismi suhtes on valdavalt negatiivne, kuid see ei tarvitse vähendada tema olulisust õiguse ajaloolises arengus. 2) Suhteliselt järsk ning tollastes konkreetsetes oludes järjest enam süvenev vahetegemine
threat to normality, as there has been a tendency by agents of the state to try to position people within particular boundaries. In contrast, a result of the ‘opening’ of identity provided (to some) through post-Fordism is that the stigma associated with non-traditional lifestyles and mobility is diminished (Adler & Adler, 1999). Even though enduring social categories such as nationality, class and occupation still mediate identity, pluralism and consumerism allow for a more open appraisal of transient styles of life fashioned around patterns of meaningful consumption. Although the concept of lifestyle is gaining speed as a theoretical tool amongst social scientists, it has until now received little import as a perspective of social analysis within the field of tourism. The uptake of lifestyle as an analytical device in tourism has been largely
absoluutne nimetus vabadus) Latium maakond Tiberi Tagajärg: kohalikud, väikesed alamjooksult Lirise jõeni. narratiivid (petits 500-338eKr latiinide asuala récits), suurte narratiivide irooniline kattus/piirdus Roomaga. dekonstruktsioon, vastu-müüdid, Al. 338 eKr laienemine Itaalia aladel ühiskondlik ja kultuuriline pluralism Lingua latina (204 eKr) ladina keel VIIES LOENG Latinitas (1. saj eKr, Cicero) latiniteet:ladina keel üldtähenduses Ladina ja vanakreeka keele + kõrgkeele tähenduses. pärand Euroopa kultuuris Mõiste lingua Romana TÜ PEAHOONE kasutuselevõtt 10 1
Ühiskond - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Industriaalne e tööstusühiskond 18. sajandu Inglismaa Tööstuslik tootmine *manufaktuurid asendusid vabrikutega Töötegemine muutus ratsionaalseks ("aeg ja raha") Tugevnes bürokraatia Tööaeg domineeris puhkaja üle Palgatöö (määras väärtused) Otsiti meelelohutust (kasiinod, kabareed, loterii jne) Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Progressi sümboliks kujuneb linn (palgad, moodsad kaubad, transport) Muutus leibkonnamudel - väikepere Postindustriaalne ühiskond alates 20. sajandi viimasest veerandist Teenindussektori osatähtsuse kasv Tootmise mahu asemel tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Koveieritööliste asemel vajatakse haritud spetsialiste Riik reguleerib ka majanduse arengut (varem vaid poliitika ja õiguskord) Omanike asemel teevad otsuseid tegevjuhid (spetsialistid) Kujuneb keskklass Vabam töökorraldus Oluline loovus ...
õiguste võrdsuse eest. Võimaluste võrdsus. Kõigil on olemas võimalused, kuid see ei tähenda, et kõik võrdselt hüvesid. · Liberalism rõhutab mõistust( põhjuseid),armastab ennast siduda valgustusfilosoofiaga. Liberalism austab mõistusega tehtavaid otsuseid. On veendunud , et igal indiviidil on olemas mõistus. Meritokraatia- võimekate valitsemine Liberalism- tolerantsust salliv ja edendav ideoloogia. Sõnavabadus. Eetiline ideoloogia( pluralism , läbipaistvus , ei salli vale kasutamisel tehtavaid otsuseid ). 19.saj keskpaigast algab liberalismi seiskumine ja allakäik. Kui palju ja mil määral on lubatud vabadus. Tekivad liberalismi kritiseerivad ideoloogiad. Nt marksism, mida peetakse kõige jõulisemaks liberalismi kriitikaks. Populaarsust koguvad ka egalitaarsed ( võrdsust nõudvad) ideoloogiad , mis 20.saj muutuvad moetrendiks. Konservatism I suurtest pol ideoloogiatest, mis tekib vastureaktsioonina liberalismile
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagune...
loomine kuidagi liiga minimalistlikuks. 11. Eestivene kirjandusest (Igor Kotjuh, Andrei Ivanov, P. I. Filimonov) Kui 2000. aastate kirjanikel oli läänelik orientatsioon, siis eesti-vene kirjandus on erinev (,,Teise") vaade eesti avalikule ruumile (A. Ivanov ,,Peotäis põrmu"): tuulelohe metafoor (J. Kaus) ja rahvusülene kirjandus (E. Laanes). Identiteediprobleem (nt I. Kotjuhi või S. Grigorjeva luules, Ivanovi ,,Tuhk"). Kirjanduslik pluralism: postmodernism, uussiirus jt. Suur emotsioon ja temperament, eepilisus. Filosoofiline eksistentsikirjeldus Jelena Skulskaja 90ndatel ja 00ndatel Vene kogukonnas ja Eesti-Vene kultuuri üheks eestkõnelejaks. ,,Meie emad ostsid asju, et ei tuleks sõda" (2013) postmodernistlik romaan. Lood, mis omavahel lõikuvad, kuid saavad alguse väikesest sündmusest. Tähtis sürrealistlikus, omamoodi huumor, iroonia, modernistliku või postmodernistlikku kirjandust
o Aga ka uuemad maailmavaated nagu nt liberalism mis ütleb, et inimese indivuaalne vabadus on kõige tähtsam ning selle seisukohalt tuleb üles ehitada kõik muu. · Metanarratiive ei saa ümber lükata. Kui asju ei saa ümber lükata pole tegemist teadusega siis nad on metanarratiivid · Lyotard räägib sääraste metanarratiivide kadumisest, seada hakkab asendama erinevate häälte mitmekesisus pluralism homogeensuse asemele tuleb · Koguaeg aeg on rajatud teadusele usult teadusesse ka teadust peab Lyotard metanarratiiviks. · Teatus on säärane metanarratii, mille kaudu teisi metanarratiive ühendatakse o nt elu pärast surma - mitte miski ei mõju meile nii usutvalat kui see, kui seome selle readuslikkusega. o Kõike on kasulik siduda teadusega. · Kasulikkuse skaala o kõrgema astme haridus on oskuste omandamine.
Euroopa Liit KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 2014 Arutlusküsimused: Kas föderatsioon USA moodi on võimalik? Mis on selle eeldused? Kas EL saab olla vaid majandusekeskne? Kas Eesti kodanikul on Euroopa kodaniku identiteet? Kas viimane suudab asendada esimest? Kas föderatsioon on realistlik perspektiiv? Kas klassik föderatsioonile on alternatiive? Kas igasugune lõimumine tähendab suveräänsuse kadu? Kuidas komisjon ametisse saab? Kas alati olnud igal riigil 1 volinikukoht? Mis saab siis kui liikmesriikide arv suureneb? Komisjoni miinused/plussid? Kui suur aga üldse on EL'i roll globaalselt? kas Euroopa Liidu näol on tegemist rahvusvahelise organisatsiooniga või on siin hoopis tegemist föderatsiooniga, millegi riigilaadsega? kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähi...
eluviis on tehnoloogiatest sõltuv, mugavam, tootlikum, · majanduslik; kapitalism (mitte küll igasugune). inimestel on majanduslik vabadus, rikkust ja paremat elu taga ajada, neid ei ahista müstilised, irratsionaalsed keelud, nt. sellist tööd, või sellist kaubandust ei tohi teha. Tehnoloogiline ja majanduslikud aspektid toetavad ennast tugevalt. · poliitiline; demokraatia olemasolu või tugevnemine, võimude lahusus. Võimalik on poliitiline pluralism, · meelelaadiline modernsus; lummusest vabanenud, ratsionaalne vaim. Moderniseerumine peaks endaga justkui kaasa tooma lääne mõtteviisi, kuid see ei ole siiski toimunud. Nt. jaapan moderne meelelaad ei ole täpselt sama mis läänes, ka poliitiline modernsus on teistmoodi. Modernsuse aspektid on üksteisest lahutatavad. nt. Hiina on saavutanud majandusliku, tehnoloogilise modernsuse, kuid sellega ei ole kaasnenud poliitiline ja meelelaadiline modernsus.
-iiv ld pms abstraktmõiste, kuid ka isik, ühing: aktiiv, passiiv, negatiiv, illatiiv, motiiv, korrektiiv, direktiiv, detektiiv, konservatiiv, kollektiiv, kooperatiiv; esineb sageli liitse omadussõnaliite -iivne koosseisus: passiivne, negatiivne, deskriptiivne -ioon, -jon ld tegevus, tegevuse tulemus: operatsioon, demonstratsioon, provokatsioon, tsivilisatsioon, divisjon, kautsjon, misjon, oksjon, komisjon, revisjon -ism kr suund või vool: sotsialism, freudism, realism, pluralism, humanism, separatism -iss pr naisisik: direktriss, abtiss -ist kr isik: sotsialist, traktorist, lingvist -istika kr tegevusala: kriminalistika, lingvistika -k kr isik: füüsik, matemaatik, tehnik -ka kr tegevusala: füüsika, küberneetika, aeroobika, tehnika -ment ld tegevuse üksikjuhtum, tulemus, vahend, ese, laad: eksperiment, dokument, testament, instrument, argument, temperament -on kr, -um ld kesksoo tunnus, jääb eesti keeles sageli ära: leksikon, staadion, meetrum,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
