Toodan, produtseerin või sünnitan? Miks ei võiks sõna ,,reha" tähistada labidat. Miks kirjutatakse üks sõna just nii nagu on tema kirjapilt. Miks ei võiks tõlgendada liiklusmärke erinevalt? Mõistagi, tekiks kaos. Aga haiguse sümptomid? Kas vesised silmad tähendavad, et peagi on tulemas nohu, silmad on päevläbi arvuti taga istumisest hakanud streikima või oled hoopistükis kuskilt klamüüdia hankinud? Täna keskendun feministlikule allkeele. Nimelt sellele, kuidas mõista ja tõlkida feministlike keelemärke ja mis saaks siis, kui eirata diskursuse terminoloogiat. Analüüsi käigus seletan lahti feministliku diskursuse keelemärgid, mis tavalugejale võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sag...
- Väärtused - Tunded ja emotsioonid 37. Millised järgnevatest värtusskaaladest on kesksed Geert Hofstede analüüsides? - Lühiajaline/pikaajaline orientatsioon - Individualism/ kollektivism 38. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Ingelhart-Welzeli maailma väärtuskaardil? - Ellujäämine / eneseväljenduslikkus - Traditsioonilisus / ilmalik-ratsionaalsus 39. Demokraatlikku poliitilist kultuuri iseloomustavad: - Pluralism - Sallivus - Isiklik seotus- ja vastutustunne 40. Mis on kodanikukultuur? - Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba. - Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte - Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks. 41. Mis on avalikkussfäär? - See sfäär, milles toimib meedia
o Utulitaarne (musta kasti teooria) · Meetodid: arvamusküsitlus ja ekperiment Pluralism · Institutsionalismi ja behaviouralismi segu (sai alguse 1970ndatel) · Pöörab tähelepanu protsessidele · Uurib, kuidas on võimalik valitsuskoalitsioonide tekkimine · Poliitika on inimeste vaheline suhtlus · Probleemid, millega tegeleb: o Mida teha nendega, kes ei osale valimistel? o Mida teha üliaktiivsetea (kas see on probleem)? · Pluralism püstitab ohtralt küsimusi · Läbirääkimised on pluralismis võtmekohal (seega ka konsensus ja kokkulepped) · Nõudmised peavad olema mõistuspärased · Koolkonnad: 1)liberaalne keskendub eliidi uurimisele 2)radikaalne utoopilised ideed Meetodid: empiirilised ja statistilised uuringud. Püüavad tabada protsessi Strukturalism kasutab ka teisi teadusharusid(mite ainult politoloogia) Jooniselt: Sots. Struktuur on näiteks mehed ja näised
docstxt/130691980120645.txt
Acquis communautaire = acquis (5) - Euroopa Liidu liikmesriigi õiguste ja kohustuste kogum Agenda 2000 (5) - Euroopa komisjoni esitatud ametlik programm Euroopa Liidu reformimiseks ja laiendamiseks XXI sajandil administreerimine ehk haldamine (3) - riiklike ametkondade ka kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse otsuste elluviimisel administratiivne väärkohtlemine (3) - ametnikupoolne seaduse väär kohaldamine konkreetse kodaniku suhtes alamklass (1,2) - inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu avalik arvamus (3) - rahva või mõnede sotsiaalsete gruppide suhtumine ühiskonnas toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse või liidritesse. Tänapäeval kujuneb avalik arvamus peamiselt massiteabe põhjal. avalik haldus (2,3) - poliitiliste otsuste täideviimise protsess riigi- ja omavalitsuse institutsioonides av...
väljendavad ainult kõige tugevamate gruppide väärtusi. Kultuurikontakt tähendab õppimist teistesse ühiskondadesse kuuluvatelt inimestelt. Kultuuriline lõtk kultuuri eri osade kohanemine uue tehnoloogiaga erineva kiirusega. Kultuuriline mitmekesisus tavade, kommete ja materiaalse kultuuri elementidele mitmekesisus, mis on loodud inimeste poolt universaalsete vajaduste rahuldamiseks. Kultuuriline pluralism rõhutab kultuuridele omaseid erinevusi ja võimaldab seega eri rahvuste, rasside ja religioossete gruppide liikmetele säilitada kõige intiimsema osa oma pärandist. Kultuuriline relativism seob endas katset mõista maailma nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed. Kultuuriline (ehk ideoloogiline) hegemoonia võimulolijate kontroll väärtuste ja normide tootmise üle.
Ühiskond · Inimeste olemasolu viis. · Koosneb inimestes, ei saa olla inimest ühiskonnata. Ühiskond suurte inimhulkade korrastatud eluviis. Ühiskonna struktuur ja kujunemine · Ürgkari ellujäämiseks oli vaja koos tegtseda(hetkevajadustest sõltuv võim) · Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · P...
NÜÜDISÜHISKOND TUNNUSED ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korralduses, vabameelsus, inimõiguste tunnustamine ÜHISKOND suurte inimhulkadekooselu korrastatud viis INDUSTRIAALÜHISKOND keskne tööstuslik tootmine, muutis tööhõivet maj.valdkondades, linna- ja maarahvastiku suhtarvu, leibkonnamudeleid, bürokraatia tugevnemine POSTINDUSTRIAALNE kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur (keskklass), mitmekesised väärtushinnangud, teenindussektori osatähtsus kasvas, haritud spetsialistid, massi..., riigipoolne maj. reguleerimine INFOÜHISKOND IKT laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus, 20. saj viimane veerand TEADMUSÜHISKOND maj. Ja valitsemises kasutatakse teadussaavutusi, pandlikkus ja innovaatilisus, teadlased, ülikoolid olulised SIIRDEÜHISKOND üleminekufaasis totalitaarselt reziimilt demokraatlikule. Algab dem vali...
12.1961), Itaalia (29.03.1962), Jaapan (28.04.1964), Soome (28.01.1969), Austraalia (07.06.1971), Uus- Meremaa (29.05.1973), Mehhiko (18.05.1994), Tsehhi (21.12.1995), Ungari (07.05.1996), Ungari (07.05.1996), Poola (22.11.1996), Korea (12.12.1996), Slovakkia (14.12.2000), Holland (13.11.1961), Tsiili (07.05.2010), Iisrael (07.09.2010), Sloveenia(16.05.2007), Eesti (09.12.2010) 2. OECD KRITEERIUMID JA EESMÄRGID OECD liikmestaatuse kriteeriumid on avatud turumajandus, demokraatlik pluralism ja inimõiguste austamine. Eesmärk on aidata kaasa maailmamajanduse arengule, samuti ka liikmes- ja mitteliikmesriikide majandusarengule ning maailmakaubanduse laienemisele. OECD ei ole finantsorganisatsioon ega anna sellest tulenevalt laene või toetusi. OECD liikmesuse olulisi kriteeriumeid võib väljendada läbi sarnase mõtteviisi (like- mindedness). Sarnaselt mõtlevatel riikidel on hõlpsam üksteisest aru saada, samuti jagavad
1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, aj...
katusorganisatsioon või võrgustik). · Inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad. Vrd. eestkoste; lobitöö; sihtrühm; survegrupid; tagala. Samas tähenduses on kasutatud ka terminit sidusgrupp või -rühm. Pluralismi olemus ja tähtsus - arvamuste ja organisatsioonide paljusus. Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid:
and Democracy" at the biannual ECPR-Conference in Budapest/Hungary 5. Bessudnov, A. (2008). Index on Censorship, 37(1), 183-189, 6. Colton, T.J., McFault, M. (2003). Popular Choice and Managed Democracy. The Russian Elections of 1999 and 2000, Washington: Brookings Institution Press 7. Fish, S. (2001). Putin's Path, The Journal of Democracy, 12(4), 71-78 8. Gel'man, V. (2006), From Feckless Pluralism to Dominant Power Politics?, The Transformation of Russia's Party System", 13(4), 545561 9. Gel'man, V. (2008). Party Politics in Russia: From Competition to Hierarchy, Europe- Asia Studies, 60(6), 913-930 10. Greene, K.F. (2008). Dominant Party Strategy and Democratization, American Journal of Political Science, 52(1), 1631 11. Lemaître, R. (2006). The Rollback of Democracy in Russia after Beslan, Review of Central and East European Law, 31(1), 369-411
POLIITIKA JA POLIITIKA UURIMINE 1Mis on poliitika ainest iseloomustavad põhimõtted? b.) Inimelu kollektiivsus ning vajadus ühiselu korraldadac.) Ressursside piiratus ning vajadus neid kollektiivselt jagadad 2. Miks võib poliitikat nimetada kunstiks? Sest poliitikat ei pruugi alati teaostada lähtudes teaduslikust teadmisest. 3. Kuidas saab teostada võimu? Inimesi ähvardades, inimeste mõtlemisega manipuleerides, luues sõltuvus- või seotustunde, erinevaid sunnimeetmeid kasutades. 4. David Eastoni käsitluses on poliitika b.) väärtuste autoriteetnee ümberjagamine üldistes huvides 5. Policy'ks nimetatakse poliitikat kui tegevuskavade elluviimist. 6. Governance on ühiskonna valitsemiskorraldus. 7. Avalikuks halduseks nimetatakse valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja -stiilide lõikes. 8. Politicsiks nimetatakse: b.) poliitikat kui võimuvõitlust 9. Teaduslikku mõtlemist eristavad argimõtlemisest seaduspärasuste otsimine, s...
Metateooria- teooria teooriast. Ontoloogia- olemiseõpetus. Episemoloogia- õpetus teadmisest. Metodoloogia- uurimis meetodid (kvantitatiivsed- statistilised. kvalitatiivsed- põhinevad intervjuudel ja kirjandusel) Positivism/Ratsionalism- Aluseks mõitus ja loogiline mõtlemine. Kindel “tõde” selgitamaks ühiskondlike suhteid. Ühiskond, nagu füüsiline maailmgi, käitub vastavalt kindlatele reeglitele. Empiirilist vaatlust ja loodusseadusi saab kasutada sotsiaalteaduste puhul. (Liberalism, Realism, Uusrealism) Postpositivism/Reflektivism- Aluseks maailma tunnetus. vastand postivismile. Ei ürita anda vastuseid vaid otsib küsimusi. Pakkuvad normatiivseid lahendusi. (Feminism, kriitiline teooria) Kas teooria on kasulik? Reaalsuse lihtsustatud pilt. Annab raamistiku, parandab analüütilist võimekust, võimaldab ennestada, poliitika probleemide äratundmine ja hindamine, ajaloo mõistmine, täiendab uurimist, empiirilise uurimise läbiviimine, RS distsi...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik – universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium – maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas – riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia – võim on päritav ...
!!! Vaadata lisaks Eesti Põhiseadust ning harjutada vanu eksameid (Internetist), eriti essee osa. RIIK Riik universaalne eraldiseisev poliitiline üksus, millele on iseloomulik järgnev: toimivad kokkulepitud reegleid jälgides, on iseseisvad, neil on õigus luua seadusi ja jõudu oma tahet teostada. nt Eesti. Riigi põhitunnused: 1)Territoorium maa-ala, ka maapõud, õhk, territoriaalvesi 2)Rahvas riigi territooriumil elavad kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud. 3)Avalik võim - seadusandlik, täidesaatev ning kohtuvõim. Diktatuuris avalik võim puudub, on lihtsalt iseseisev võim. Funktsioonid: riik võib anda välja seadusi, kujundada rahva ühtekuuluvustunnet, kogub makse jne. Rahvus inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel keelel, territooriumil, ajalool ja tavadel. Nt eestlane. VALITSEMISVORMID 1) Monarhia võ...
ÜHISKONNAÕPETUSE KONTROLLTÖÖ KORDAMINE Sotsioloogia- teadus, mis uurib sotsiaalsed protsesse, võõraviha levik, enesetappude arv Ühiskond on inimgrupp, kelle vastastikused suhted on organiseeritud ja struktureeritud kultuuri poolt ja kultuur on see, mida inimene teeb ja millel pole bioloogilist ega geneetilist alust. Ühiskonna struktuur avatud ühiskonnas = kodanikuühiskond + avalik sektor + ärisektor 1. Avalik sektor e. esimene sektor tegutseb avalikes huvides, realiseerub poliitikute ja ametnike töö kaudu. 2. Erasektor e. teine sektor tegutseb erahuvides ja on kasumile orienteeritud. 3. Kodanikuühiskond e. kolmas sektor lähtub nii avalikust kui omahuvist ja realiseerub enamasti kodanikualgatusena valdkondades, kus on puudujäägid avaliku sektori tegevuses või kus puudub erasektori huvi. 1) ..AVALIK SEKTOR. (riiklik sektor, mis hõlmab riigi- ja omavalitsusasutusi koos töötajaskonnaga, samuti riigi kasutusse laekuvad maksu-, tulu- ja r...
Keskendume K-tõlgendusele! "kui me fikseerime kategooria, millesse kunstiteos kuulub, teeme endale kättesaadavaks vahendid hindamaks, kas teos on omas liigis hea või mitte." (Carroll 2009: 9). "Kui on kokku lepitud, et kunstiteoseid võib paigutada klassidesse ja et neid võib vastavates klassides hinnata, siis muutub tõlgendus hindamisprotsessi tähtsaks esimeseks faasiks". (Hungerland 1952: 226). Küsimus, kui palju määrab K-tõlgendus kunstiteose hindamist? Monism versus pluralism: Kas üksmeelselt tõlgendatud teost, saab erinevalt hinnata? Kas, ja mis mõttes, saavad isikud, kes nõustuvad kunstiteose W kuuluvuses ühte kategooriasse (K- tõlgendusmonism) langetada W-i suhtes erinevaid hinnanguid (hinnangu pluralism)? Nt: A: "W on hea", B: "W on halb", C: "W on keskpärane". NB! Pluralismi tingimused: Pluralismi iseloomustan kahe tingimuse kaudu: 1.Erinevuse tingimus: Mingi konkreetse teose kohta langetakse erinevaid hinnanguid ("hea", "halb", "keskpärane"). 2
asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras 3. Millega teie hinnangul põhjendada, et noorte väärtushinnangutes on religioon viimasel kohal? (1 p) 4. Mõnede inimeste arvates on Eestis eetikakriis? Kuivõrd nõustute nende arvamustega? Selgitage igapäevaelu kaudu (kaks näidet). (2 p) pigem mitte _ pigem ja _ Eetikakriisist osa probleemidest on seotud ühiskonnas toimuvate muutustega, ka haridus- ja kasvatusküsimustes valitseb pluralism, kõiki probleeme ei saa lahendada uute õppeainete lisamisega. Avalikkuse ette on jõudnud mitmed poliitilised skandaalid (korruptsioonijuhtumid jms). Noortega seotud probleemidest - Oh ajad, oh kombed lausuti juba antiikajal! aga kindlasti on õigus ka neil, kes väidavad, et edule ja konkurentsile suunatud ühiskond on tahaplaanile jätnud osa traditsioonilistest väärtustest (solidaarsus, pereväärtused jms). 5. Mida mõista kristlike väärtuste all? Nimetage kaks. (2 p)
Lisaks tugineti järgnevatele argumentidele: teadlikkus sama suur kui vanemaealistel /eakamatel, tõstab eneseusku, ehk tõuseb huvi ühiskonna / poliitika vastu, motiveerib süvenema poliitikasse, võimuasendajad / võim pöördub nooremate poole, seega pööratakse rohkem tähelepanu noorte probleemidele, sunnib poliitikuid rohkem tegelema hariduse teemadega, valimisaktiivsus suureneks üldiselt, sest noored aitaksid politiseerida oma perekondi, pluralism suurem. Peamised „EI“ argumendid: · puudub vajalik küpsus / elukogemus; · puuduvad piisavad teadmised ja analüüsioskus; · noored on liiga manipuleeritavad; · noored ise leiavad, et ei ole selliseks vastutuseks valmis. Lisaks tugineti järgnevatele argumentidele: Valimisõiguse andmine peaks eeldama elukogemust (ühiskonda panustamise kogemust), mille üks oluline osa on osalemine maksude maksmises ja arvete
sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti valdamine kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Pluralismi tähtsus Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on 5 olulist tunnust: 1) Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides.
Tulemusena tugevdatakse valitsevat võimustruktuuri. Pluralistlik võimaldab palju suuremat mitmekesisust ja ettearvamatust. Ühtne ja domineeriv eliit puudub, võimalikud on nii muutused kui ka demokraatlik kontroll. Auditooriumi nähakse nõudmiste algatajana, kes suudab mõjustamisele vastu seista. Meediavõimu vastandlikud mudelid (tõenäoliselt esineb sagedamini segavariante) Domineerimine Pluralism Ühiskondlik allikas Valitsev klass või domineeriv eliit Konkureerivad poliitilised, sotsiaalsed, kultuurilised huvid ja grupid Meedia Kontsentreeritud omand, Erinevad tüübid, sõltumatus ühetüübilisus üksteisest
mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon või võrgustik). 2) Inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad. Vrd. eestkoste; lobitöö; sihtrühm; survegrupid; tagala. Samas tähenduses on kasutatud ka terminit sidusgrupp või -rühm. 11. Pluralismi olemus ja tähtsus Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid:
SÕNASELETUSI administreerimine ehk haldamine riiklike ametkondade ja kohalike omavalitsuste tegevus parlamendi ning valitsuse normatiivaktide elluviimisel aktiivne tööpoliitika tööpoliitika, mille eesmärgiks on ennetada tööpuuduse teket (nt ümberõppe ja täiendõppe finantseerimine) aktsia väärtpaber, mis tõendab, et selle omanikule kuulub osa vastavast ettevõtte alamklass inimesed, kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ankurvaluuta välisvaluuta, mille suhtes on koduvaluuta kurss kindlaks määratud; vt ka fikseeritud vahetuskurss anoomia üldtunnustatud väärtuste ja normide puudumine ühiskonnas, mille põhjuseks on vana väärtussüsteemi lagunemine; Émile Durkheimi leiutatud oskussõna apatriid inimene, kellel pole mitte ühegi riig...
lihtinimestelt kui ka näitlejatelt. Augusto Boali eeskujul luuakse foorumteater ehk osalusteater. Luuakse NO99 teater, mille repertuaar puudutab tänapäeva maailma puudutavaid probleeme (naftakriisist globaliseerumiseni). Erinevaid kultuuriprojekte viis läbi MTÜ Ühendus RAAM. Alates 90-ndatest hakati rääkima ka postmodernismist. Seda võib nimetada ka ajastu kultuurisituatsiooniks: mitmesugusus ehk pluralism, puudub kindel kese, puudub üldkehtiv normistik. Aluseks on postmodernne tarbimisühiskond. Stiilitunnused: fragmentaalsus, stiilide kokkusulandamine, kõrg ja popkultuuri piiri hägunemine. Maailmapilt: suhtelisus, ebapüsivad ja mitmekordsed identiteedid, erinevuste maailm. Otsitakse ürgset teatrit ehk pärimusteatrit. Hakatakse kasutama teatris tehnoloogiat, uuendusi. Kaotatakse zanrilisi piire. 23. Von Krahli teatri eripära: institutsioon ja esteetika.
kõikjal, siis oleme näidanud, et relativism on tõenäoliselt väär ja kitsendatud objektivism tõene. Selle kandidaadid: Kuldreegel; tuummoraal, printsiibid, mis on tarvilikud heaks eluks õitsvas inimkogukonnas. Universaalse eetika otsinguil · Püüd näidata, et kuigi moraalireeglid ja- normid erinevad ajas ja ruumis, ei tähenda see, et peaksime pooldama eetilist relativismi. · Eetilisele relativismile vastanduvad nii objektivism kui ka pluralism. · Püüd näidata, et on võimalik identifitseerida universaalsed moraalsed väärtused, mida saab õigustada objektiivsetelt alustelt. Objektivismi poolt: · Inimloomus on ühtne, inimeste põhilised vajadused ja huvid on sarnased. · Moraalipõhimõtted on inimvajaduste ja- huvide funktsioonid, sisse seatud mõistuse poolt, et neid rahuldada. · Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad vajadusi paremini, need ongi objektiivselt kehtivad moraaliprintsiibid.
Riigikokku pääsenud erakonnad sellest enamasti huvitatud ei ole ja kui enim kohti saanud erakonnad ei suuda omavahel kokku leppida ehk koalitsiooni moodustada, tehakse ettepanek valitsuse moodustamiseks mõnele vähem hääli saanud erakonnale. Moodustub vähemusvalitsus, see saab toimida aga ainult Riigikogu enamuse nõusolekul. Koalitsioonide stabiilsuse määravad o parlamendis esindatud parteide arv o parteidevaheline ideoloogiline distants Selle alusel on eristatavad o mõõdukas pluralism - parlamendis kuni 6 erakonda ja nendevahelised eriarvamused pole lepitamatu iseloomuga o polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks Vabariigi Valitsuse moodustab Riigikogu. Kui Riigikogu on seadusandliku võimu esindaja, siis Vabariigi Valitus on täidesaatva võimu esindaja. Valitusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Eestis on 11 ministeeriumi, mida juhib minister. Lisaks võivad valitsuses olla ka
sajandi tipp- sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult,kuidagiviisi või halvasti valdamine kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Pluralismi tähtsus Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on viis olulist tunnust: Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides.
sajandi tipp-sotsioloogiks. Ta lähtub ühiskonna stratifitseerimisel 3 kriteeriumist: kvaliteet inimese teatud omadused, oskused ja kvalifikatsioon täitmine kuidas inimene täidab endale võetud rolli: kas oskuslikult, kuidagiviisi või halvasti valdamine kas ja kui palju on inimesel ainelisi või vaimseid ressursse. Pluralismi tähtsus Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühel viisil. Poliitiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralismil on viis olulist tunnust: Pluralism sai alguse kui rünnak riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli väljendatud suveräänsuse doktriinis või mis praktiliselt kehastus tsentraliseeritud, absolutistlikes riikides.
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f. Kodanikuühiskond ühiskond, mis põhineb kodanike aktiivsel osalemisel ühiskonna elus g. Eraelu indiviidi isilik eluvaldkond 2) Näited: a. Avalik sektor: Tallinna linnavalits...
Subsidiaarsus rõhutab, et demokraatlikus ühiskonnas peab tegevusvabadus ja sellega kaasnev vastutus lähtuma üksikisikust. Kõik, millega tulevad toime üksikisikud, perekond, grupid või suuremad kogukonnad, peab kuuluma nende võimupiirkonda ja nende ülesannete hulka. Riik ei tohiks sellesse sekkuda. Sellega saavutatakse ühiskonnaliikmete vastutuse kasv, kompetentsus, harjumus ise probleemidega toime tulla (nendele lahendusi otsides ja leides). Selline pluralism kaitseb kodanikku riigi võimaliku ülemvõimu eest, sest kodanikku ja riiki lahutavad mitmesugused organisatsioonid, mis seisavad kodaniku õiguste eest. Subsidiaarsusprintsiibi juurde kuulub ka selline mõiste nagu „solidaarsus“. Inimene on ühiskonnaga tihedalt seotud ja ka ühiskonnast sõltuv, Seega eitab subsidiaarsusprintsiip igasugust suletud individualismi ja ühiskonnast eraldatust. Tähtsal kohal on vaadeldava valdkonna puhul ka
Näiteks mõtted, et igal ajastul on oma nägu ning kirjandus ja kultuurinätustest mõeldakse kui ajaloolistest nähtustest. Igaljuhul kehtib kausaalsuse põhimõte, ehk on põhjus ning tagajärg. Postpositivism tekib siis, kui positivism sattub tugeva kriitika alla. Postpositivism ei usu, et kusagil on olemas mingi suur tõde, mida positivism teeb. Meetodid, mida on pikalt positivismis kasutatud igavnevad ning nende asemele tulevad uued, kuni on nende kord iganeda, ehk tekib meetodide pluralism. Postpositivism tunnistab ka seda, et kirjandusloo uurimisel ei ole võimalik täielik objektiivsus, sest puudub vahetu kontakt minevikuga vaid ainult säilinud keelilselt vahendatud dokumendid. Nende puhul kerkib esile veel see probleem, et need on omakorda mõjutatud näiteks siis valitsenud ideoloogiate poolt, mis teeb objektiivsuse veelgi keerulisemaks. 13. Kas ja kuidas saaks eesti kirjanduse uurimisel kasutada postkolonialismi põhiideid ja mõisteid
Institutsioonid on moraalsed ja kultuurilised käitumismallid Neofunktsionalismi ideed (ideelist arusaama üritatakse panna ideaalsesse raamistikku) Integratsiooniteooria (vaatleb, kuidas koostöö saaks paremini toimida). On üritatud ennustada, kuid see ei ole välja tulnud, ei läinud täide. - EL teooria Ülekandeefekt - Integratsioon kandub sektorist sektorisse - Majandusest poliitikasse - Automaatne, hiljem keerulisem Pluralism - Huvigrupid ja kõik muud asjaosalised on olulised Konstruktuvism (miks/kuidas küsimust üritatakse viia viimase piirini) Reaalsus on konstrueeritud- Me õpime, teame, arvame, et see ongi reaalsus Inimteadvus ja roll Õppimine, sotsialiseerumine jne Tähtsustab sotsiaalset konteksti- Meie otsused on mõjutatud minevikust, õpitud teadmistest Konstruktuvism ja julgeolek Julgeolek on ka konstrueeritud
Gramsci hegemoonia olukord kus vaitsev klass põhjendab võimu nii hästi et allasurutud klass ei saa aru et midagi on valesti Peamised poliitilised ideoloogiad: - konservatism stabiilsus - liberalism vabadus - kommunism ja sotsialism võrdsus - natsionalism - rahvus - fasism rass + rahvus + juht - feminism naiste vabadus - rohelised loodus - anarhism täielik vabads, riigi kaotamine Võimustruktuuri uuringud - pluralism dem ühiskondades on võim küllaltki ühtlaselt jaotunud kõigi gruppide vahel Dahl otsused ja võim pole koondunud ühe grupi kätte vaid on algatatud huvigruppide poolt - Eliiditeooria igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit Mills USAd valitseb võimueliit (rikkad ärimehed, täidesaatva võimu esindajad ja sõjalised juid) kes kontrollivad egelikult riiki Domhoff USAs on teistest eraldunud eliit: kinnised koolid ja puhkekohad, vanad traditsioonid
Metafüüsikud jagunesid kolme gruppi: 1) monism ühe alge käsitlus. Nt. euroopa vanimaks mõtlejaks peetav Thales pakkus välja et selleks algeks (algelement) on vesi. Aristoteles kiitis teda, sest kõiges on vesi. Anaximenes pakkus aga, et selleks algeks on õhk. Seostas elu õhuga, kui õhku ei ole. Siis ei saa hakkama. 2) dualism ehk kahe alge käsitlus. Nt. keha & hing. Materiaalne & vaimne, Aristoteles pakkus välja sisu & vorm. Räägitakse kahest algest. 3) Pluralism on mitu alget. Peaks olema vähemalt kolm. Nt. Empedokles rääkis sellest, et maailm koosneb 4-jast juurest (4 juure käsitlus) maa, õhk, tuli, vesi. Jõudis tippu Leukippose poolt loodud aatomiõpetusega (atomism) aatom on jagunematu (maailm koosneb jagunematutest osakestest aatomitest). II) Epistomoloogiline tasand - (sõnast kreeka k. episteme teadmine) Tunnetamise probleemid. On olemas tunnetus õpetus e. gnoseoloogia. Kuidas on võimalik tunnetada? · Meeleline e
Hoonete maht ja suurus tuleneb ruumide ülesannetest. Tihti leidub kõveraid jooni ja pindu, mis on omased elusloodusele. Levis eriti Soomes, kasutati looduslähedasi materjale kooskõlas suurte klaaspindadega. Arhitektuur: Frank Lloyd Wright Eero Saarinen Alvar Aalto Pärast II MSa hakkas enamust moodsatest kunstnikest lähenema abstraktsionismile, kasutati rõõmsaid värve, lähtuti loodusmuljest ning lihtsustati seda. Kunstielus valitses ülim pluralism. Itaalias levis neorealism, mille saavutused olid filmikunstis. Samuti levis abstraktne kunsti, mis pidi vastanduma uusklassitsismile. Tekkis informalism, mis tähendab kindlate vormide puudumist pildil, tähistab abstraktset ekspressionismi Euroopas. Tekkis ka ruumikunst ehk spatsialism, mis pidi kaotama piiri maali ja skulptuuri vahel (siledasse ühevärvilisse lõuendipinda torgati auke). "Cobra" liikmed maalisid väikeseid abstraktseid pilte pastoossete, rahutult segatud värvimassidega
Peamised poliitilised ideoloogiad (ja märksõnad tähistamaks nende keskseid ideid) - konservatism (stabiilsus) - liberalism (vabadus) - kommunism & sotsialism (võrdsus) - natsionalism (rahvus) - fasism (rass + rahvus + juht) - feminism (naiste vabadus) - rohelised (looduskaitse) - anarhism (täielik vabadus, riigi kaotamine) Võimustruktuuri uuringud Püüavad uurida, kes valitseb tänapäeva demokraatlikes ühiskondades? Pluralism võim on küllaltki ühtlaselt jaotunud kõikide gruppide vahel Robert Dahl uuris poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis (USA-s). Leidis et erinevad otsused olid algatatud erinevate huvigruppide poolt ja võim tervikuna polnud koondunud ühegi grupi kätte. See kehtib USA kohta tervikuna ja ka teiste lääneriikide kohta. Eliiditeooria igas eluvaldkonnas kujuneb välja eliit, ühiskonda juhib eelkõige poliitiline ja majanduslik eliit Itaalia eliiditeooria 20
Enne seda pmst kõigi loomingus "Kalevala"-temaatika. 1925. Soome Raadioühendus Martti Turunuen uuendusmeelne muusik 20. saj. Sibeliuse Akadeemia juhataja. 1940-60 hilisromantilised jooned ja uusklassitsistlik laad: Ahti Sonninen nt, kes lõi "Kalevala"-teemalisi teoseid koorile ja solistidele. 1945. Soome Heliloojate Ühendus Erik Fordell 20. saj romantik, 40 sümfooniat 70ndad elektroonilise muusika kõrgaeg. 80ndad järelmodernism 90ndad-tänapäev pluralism 90ndate keskel taas uusklassitsism Rahvusvaheliselt edukaim soome muusik Magnus Lindberg (1958) eksperimentaalmuusika. Esimene suur soome laulja Aino Ackte; maailmakuulsad veel: bariton Matti Lehtinen, tenor Jorma Huttunen, viiuldajad Kuusistod. Rahvusvaheliselt tuntuim suvine muusikaüritus Savonlinna ooperipidustused. Pori dzässifestival, tangofestival, Turu Ruisrock. 2 prof. koori: Soome rahvusooperi koor; Raadio Kammerkoor 21. soome maalikunst
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
Tänapäeva vasakvoolud Sotsiaaldemokraatia e mõõdukas vasakpoolsus Pööratakse suurt tähelepanu mitmesugustele sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele, eriti nendele, mis on seotud töötava elanikkonna heaolu ja sotsiaalse turvalisusega. Alates Teise maailmasõja lõpust on paljud sotsiaaldemokraadid hakanud majanduse laiaulatusliku natsionaliseerimise vajalikkust vaidlustama. Keskendutakse järgmistele küsimustele: 1) poliitiline liberalism ja pluralism e mitmeparteisüsteem 2) riik peab eraettevõtlust reguleerima, mitte piirama 3) riikliku majanduse ja eramajanduse kombineerimine 4) heaoluriik, mis hoolitseb vähemkindlustatute sotsiaalse turvalisuse eest 5) sotsiaalne võrdsus poliitilise ideaalina. Põhiteemad on seotud sotsiaalpoliitikaga, nt tervishoid, lastega perede ja pensionäride toimetulek, tööpuudusega võitlemine, töötajate kaitse, olulised teemad on nende jaoks ka haridus ja keskkonnakaitse.
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik süsteem Põhimõtted: 1) kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas; 2) rahvas teostab võimu kaudselt oma esindajate valimise teel; 3) võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele; 4) rahvaesindajad pole seotud konkreetsete valijatega, vaid tegutsevad oma ametialal iseseisvalt; 5) demokraatia tähendab huvide, seisukohtade ja vaadete paljusust; 6) vähemusse jäänul on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda; 7) mitmesuguste jõudude, huvide ja seisukohtade vaba konkurentsi ning vähemus kaitseks peavad kõigile kodanikele olema tagatud demokraatlikud vabadused (info-, ajakirjandus-, koosolekute, ühingute, ettevõtlusvabadus jne.); 8) demokraatlike vabaduste ja üldiste inimõiguste kaitseks peab olema sõltumatu kohtuvõim. Eestingimused: 1) üldine kirjaoskus; 2) ajakirjanduse (jt. massiteabevahendite) laialdane levik...
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
Charles Mills'i hinnangul valitseb USA ühiskonda võimueliit. Võimueliidi moodustavad ülirikkad, täidesaatev võim, sõjaväeline võim. Kõikides ühiskondades on tema arvates olemas võimueliidi valitsemine, mis on varjatud. Tavalisel ameeriklasel ei ole mingit võimud. Tal on hääleõigus, aga see kõik ei oma mitte mingit tähtsust. o Pluralism - Robert Dahl uuris 60ndatel poliitiliste otsuste kujunemist New Havenis. Erinevad otsused on algatatud erinevate huvigruppide poolt. Seega kõik huvigrupid löövad poliitika kujundamises kaasa. See kehtib USA kohta aga tervikuna. Kõikidel inimestel kellel on mingi huvi, n võimalus organiseeruda ja moodustada huvigrupp ning seeläbi mõjutada poliitikat. Demokraatia on huvigruppida vaheline tasakaal
Enne seda pmst kõigi loomingus "Kalevala"-temaatika. 1925. Soome Raadioühendus Martti Turunuen uuendusmeelne muusik 20. saj. Sibeliuse Akadeemia juhataja. 1940-60 hilisromantilised jooned ja uusklassitsistlik laad: Ahti Sonninen nt, kes lõi "Kalevala"-teemalisi teoseid koorile ja solistidele. 1945. Soome Heliloojate Ühendus Erik Fordell 20. saj romantik, 40 sümfooniat 70ndad elektroonilise muusika kõrgaeg. 80ndad järelmodernism 90ndad-tänapäev pluralism 90ndate keskel taas uusklassitsism Rahvusvaheliselt edukaim soome muusik Magnus Lindberg (1958) eksperimentaalmuusika. Esimene suur soome laulja Aino Ackte; maailmakuulsad veel: bariton Matti Lehtinen, tenor Jorma Huttunen, viiuldajad Kuusistod. Rahvusvaheliselt tuntuim suvine muusikaüritus Savonlinna ooperipidustused. Pori dzässifestival, tangofestival, Turu Ruisrock. 2 prof. koori: Soome rahvusooperi koor; Raadio Kammerkoor 21. soome maalikunst
vastupanutee saavutavad nad mõnesaja dollarilise lisasissetuleku oma perele. Mida suuremaks paisub tänapäeva ebavõrdsus, seda suuremaks kujunevad ka konfliktid maailmas. Raha on alati mänginud maailas suurt rolli ning eks see seostub ka terrorismiga. Läänemaailm peab lõpetama hoolimatu käitumise Lähis-Idas ja mujal maailmas. Me peame austama teisi kultuure ja religioone, mõistma nende erinevusi ja seda, et pluralism ei pea alati halb olema. Praegune situatsioon on kujunenud tänu olukorrale, kus läänemaailma vajaduste rahuldamine ületab nö terroristlike riikide piirid. Kui me suudaksime olla vähegi tolerantsed, kindlameelsed, julged ning sallivad, muutuks maailm meie ümber tunduvalt paremaks. Üks on igatahes kindel, midagi tuleb muuta praeguses, globaliseeruvas maailmas, kui me ei taha algatada palju räägitud III maailmasõda ja seda mitte riikide vahel, vaid usundite vahel. Jääme lootma, et 21
Palun kirjeldage eesti kirjanduse kaanoni problemaatikat. (Kirjanduslugude maiskondlik vs keelepõhine printsiip; ilukirjanduslikud vs tarbetekstid jne.) Keel Cornelius Hasselblatt -: RAHVUSKIRJANDUS. Maiskondlik Jaan Undusk, Liina Lukas. 90ndatel algas vaidlus kaanoni üle 1996 traditsioon ja pluralism 1997 Tiit Hennoste 98/00 Epp Annus 1999 muutuste mehhanismid 2007 Linda Kaljundi 2008 Rahvuskultuur ja tema teised Kirjanduslugu kirjanduse ajaloost kirjutatud, teatud autoreid käsitlev, kindlaid rõhuasetusi ja hinnanguid sisaldav narratiiv. Kirjandusajalugu tähistab kirjanduse ajaloo virtuaalset arhiivi või ideaalset ruumi, mis sisaldab endas kõike. Rahvaluule roll või osalus kirjandusloos? Estofiilid. Gustav Suits ja Friedeberg Tuglas andsid uue essentsi kultuuriloo mõistmiseks
vaid tõlgendamine. Poliitiline kriitika: kirjanduse funktsionaalne olemus, kirjanduses kajastatud materialistlikud (majandussuhted, sotsiaalsed kihid jms) aspektid, kirjandus kui kultuuriloome, kirjandusajaloo olevikukesksus (uurija on olevikuga paratamatult piiratud; loomishetke eesmärgid ja väärtushinnangud; ajaloo loolisus; kirjandusloo kallutatus ja erapoolikus). Nüüdisajal: kirjandusajalugu pole enam vajalik/võimalik, pluralism ja ühtse kirjandusajaloo ühtsuse puudumine. Eesti kirjanduse ajalood (liigitus, nimetada mõni käsitlus + ilmumisaassta igast perioodist). Eesti kirjanduse ajaluu jaotus: esimesed käsitlused (19. sajand), Nõukogude aeg, pagulus, taasiseseisvusaeg. D. Jürgenson 1844, E. Nirk 1970, G. Suits 1953, E. Annus 2001. Eesti kirjandusloo arengutendentsid, eesti kirjandusloo probleeme. Varasemad kirjanduslood olid kontekstikesksed. 1930. a kerkis positivism ja tekstikesksus
Teooriate, hüpoteeside testimine Lugeja veenmine Tõestamine Lähenemisviisid: Induktiivne või abduktiivne lähenemine Deduktiivne lähenemine Teooriate ja hüpoteeside genereerimine Algab teooriate ja hüpoteesidega Esilekerkimine ja kirjeldamine Manipuleerimine ja kontroll Otsitakse „mustreid” Formaalsed instrumendid Pluralism ja komplekssus Komponentide analüüs Numbrilised indikaatorid vähe Konsensus ja normatiivsus kasutusel, kui on, siis põhirõhk on nende Andmeid taandatakse numbrilistele analüüsil ja tõlgendamisel, statistika indikaatoritele võib olla kasutusel konteksti tutvustamise eesmärgil Uurija roll: Personaalne osalemine
Poliitika ja valitsemise alused Kordamisküsimused 2005 Hindrek Lootus Märkus. Arvestusküsimused erinevad kordamisküsimustest, sest arvestus toimub testi vormis Punase värviga on tähistatud iga teema kesksed küsimused, mis on aine omandamise seisukohalt võtmetähtsusega ja mis tulevad suurema tõenäosusega käsitlusele ka arvestusel. NB! Arvestusel ei tule käsitlusele ainult punasega tähistatud küsimused, vaid võib tulla ka teisi küsimusi; samuti ei tule ühes arvestuse variandis käsitlusele kindlasti mitte kõik punasega tähistatud küsimused!!! Seega tuleks aine täielikuks omandamiseks ja arvestuse 100%-kindlusega läbimise soovi korral kindlasti selgeks teha kõik (k.a. mustaga tähistatud) küsimused. (1) Sissejuhatus ainesse, põhimõisted 1 Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on poliitika võimuvõitlusena( ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
