1% Usu suhtes Katolii klane ükskõikne 1% 44% Ülesannete kogu 9. klassile 1. Ühiskond - inimeste kooselu vorm Huvide mitmekesisus - pluralism 1.4. Inimeste mitmekesised huvid Huvide tasakaalustamise meetodid Enamusotsustus Kompromiss Konsensus Vastuolude lahendamise demokraatlikud põhimõtted Tegutsemine seadusega lubatud raamides
Uurimisküsimuse leidmine: • Probleem ettevõttes • Puudujääk teoorias • Avastamata valdkond • Heureka • Varasemast kodutööst väljakasvanud teema • Juhindumine tühimikust kirjanduses. • Juhindumine soovist avastada (vähem täpne) või testida avastuse tõekspidavust. • Juhindumine teooria edasiarendamisest vs. uue teooria loomisest. GAP olemasoli Just because a gap exists does not necessarily make the study interesting or worthwhile. Uurimisküsimus – pluralism Argumendipluralism - demokraatlikus diskursuses ei saa (1) ühtki argumenti ette välistada, s.t. enne, kui see on püstitatud Huvide pluralism - ei saa ühtki huvi ette seadusetuks tembeldada, mis tähendab jällegi enne, kui seda on kaalutud. Vigade vältimine uurimisküsimuses: • Ratta leiutamine • Uurimisväite/-argumendi olemasolu, mitte ainult kirjanduse ülevaade ja kirjeldavad andmed (samas laialt kasutuses) • Uurimisväide ei ole tulenev algandmetest
Monistlikud on materialism, biheiviorism, analüütiline biheiviorism, identsusteooria, funktsionalism, neutraalne monism. 2. Üheainsa väärtuse, eesmärgi, arvamuse vms tunnistamine kõige tähtsamaks/õigemaks/olulisemaks. Näiteks on monistlik veendumus, et iga inimese püüdlused on suunatud alati ja ainult isiklikule naudingule (kõik muud püüdlused taanduvad lõppkokkuvõttes naudingupüüdlusele või siis on hoopis teisejärgulised). Monismile vastandub pluralism (ld. k. mitmuslik), mis tunnistab ühtmoodi tähtsaks/õigeks/oluliseks paljud väärtused, eesmärgid, arvamused vms. dualism Dualism olemasolev koosneb mateeriast ja teadvusest. Universumis on kaks olemuselt erinevat ollust mateeria - aine ja energia - ning teadvus - intellekt-vaim. Mateeriat saab uurida teaduslike instrumentide ja meetoditega; vaimu aga tunnetuse või sisemise subjektiivse vaatluse abil. Nii kujunevad kaks erinevat teadmiste
· vähemuste õigustega arvestamine, · tsiviilkontroll relvajõudude üle. Alles siis, kui kõik (poliitiline eliit, ametnikkond kui ka rahvas) tunnustavad demokraatiat, kui nad toimivad demokraatlike normide järgi ja usuvad, et ka nende partnerid ning segi vastased käituvad samamoodi, on demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdunud. Polüarhia pluralistlik valitsemine Arvamuste ja organisatsioonide paljusus ehk pluralism. Polüarhia ehk paljude võim, mis vastandub monarhiale. Võim jagatakse tänapäeval mitmete gruppide vahel, sest ükski pole neist piisavalt tugev selle monopoliseerimiseks. Iga demokraatlik riik ei ole veel polüarhiline, selleks on vaja, et jagatud ning tasakaalustatud riigivõimuga kaasneks aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat. Ühiskonna jätkusuutlikus
absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik riik vs. riigikirikuga riik vs. teokraatlik riik vs. kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Riik ja ühiskond Jessop: ühiskonnastamise projektid toodavad ühis- konnatulemeid (society effects) ja riigistamise projek-tid riigitulemeid (state effects). Contingency Pluralism: riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism: riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism: ühiskonna loob leping. Uusliberalism: liigne riigihool toodab stagneeruva ülalpeetavate ühiskonna Elitism: eliit ja vastueliit, ringlus, inimestel valimisrõõm Korporatism: üldine struktureeritud huviesindus Uusinstitutsionalism: rühmade ja institutsioonide koostoime
® (Public) Administration (avalik) haldus, juhtimine, administratsioon ® (Public) Management (avalik) juhtimine ® Bureaucracy bürokraatia ® Executive täitevvõim Poliitilise süsteemi sisu Eastonil Väärtuste autoriteetne jagamine ühiskonna heaks (üldistes huvides) Makroteooriad ja paradigmad n Teooria on tegelikkuse (empiiriliste andmete) süsteemne ja laialdane seletus n Näiteid teooriatest: pluralism, elitism, funktsionalism n Paradigma ehk lähenemisviis on valdkonna intellektuaalne alusraamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine n Näiteid paradigmadest: liberaaldemokraatia, konfliktiteooria, majandusautism Poliitikateaduse areng Kuni 19. sajand poliitikafilosoofia (Platon, Aquino Thomas, Hobbes, Locke) ja praktiline valitsemiskunst (Macchiavelli, Montesquieu) n 19
Saksamaal ja Põhja-Euroopas on riigiteadusi käsitletud ühtse uurimisvaldkonnana. Totalitaarsetes riikides on ühiskonnas toimuva poliitilise tegevuse uurimine salastatud. 7. Tutvusta poliitika uurimise analüüsitasandeid. Mõisted(legitiimsus, legaalsus) Mudelid (mikroteooriad) (nt Duvergeri seadus, Taagepera valitsuse kestvuse valem) Makroteooriad: tegelikkuse süsteemne ja laialdane seletus tuginedes empiirilistele andmetele (nt pluralism, elitism) Lähenemisviisid (paradigmad): arusaamad, raamistik, mis koosneb väärtustest, tähendustest ja eeldustest, millest lähtudes toimub teadmise otsimine (nt liberaaldemokraatia, konfliktiteooria) 8. Nimeta kaks peamist poliitika ja valitsemisteadustes kasutatavat analüüsimeetodit ja too näited nende rakendamise kohta. ???? Riik, võim ja legitiimsus 9. Iseloomusta sotsioloogilist, õigluslikku, struktuurfunktsionaalset
teenida kasumit. See on vahelüliks avaliku sektori, ärisektori ja inimeste eraelu vahel. Siin pole palju kohustusi, kirjalikke reegleid ja norme nagu riigivalitsemises, samas edendab kodanikuühiskond avalikke, paljude ühiskonnaliikmete jaoks olulisi asju. Ühiskonna sotsiaalne struktuur Ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem. Pluralism i olemus ja tähtsus Pluralism arvamuste, veendumuste paljusus. Pluralism Mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. Sotsiaalsed probleemid Ühiskonda puudutavad ja sekkumist nõudvad probleemid, nt vaesus, tööpuudus, kuritegevus, alkoholism, narkomaania, kodune vägivald, inimkaubandus, rassi- ja etnilised konfliktid, iive. Näiteid
Avalik uhkus saavutatu ja perspektiivide üle saab tihti algpõhjustajaks, miks äärmuslik vähemus lakkab rahuldumast teadmisest, et nende nägemus on niivõrd võimsam ning alustab oma sõjakäiku tõestamaks pehme autoriteedi eksimust. Muidugi, tihti on täiendavad asjaolud - majanduslik ebakõla, kellegi ebakompetentsus, mingisugune oht - niivõrd suur, et see esialgne põhjustaja jääb märkamatuks. Hegemoonia eksib alati ja pluralism on võimetu näitamaks suunda. Üks nägemus õigest elust ainult tingib regressi, samas kui mitu kõrvuti arenemas kiratsemise või killustumise. Suurimaks ja hiilgavaimaks meistritööks võib õigesti elatud elu olla tõepoolest, kuid ainult inimlik edevus on võimeline eeldama, et see ka saavutatav on. Meie suurim ja hiilgavaim unistus on õigesti elatud elu. Sõnaga "meistritöö" meenuvad kõige esimesena kuulsad maalid ja kaugetel maadel asuvad kultuurilise väärtusega ehitised
Ühiskonna struktuuri e. Üleshitust tuleb tulnda selleks, et mõista kuidasühiskond toimib ja areneb. Ühiskonna struktuuri moodustavad 3 sektorit: 1) Avalik sektor riigi- ja omavalitsusasutused 2) Erasektor eraettevõtted 3) Mittetulundussektor kodanikuorganisatsioonid ja ühendused 2. Milline on pluralistlik ühiskond? Ühiskond, kus eksisteerivad erikultuurid, maailmavaated, usud.. suhtume sallivalt Pluralism e. Mitmekesisus on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused, võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet Pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine oluliste eesmärkide ja väärtuste, aga ka kohustuste ja õigluse küsimuses ei soodusta ühist tegutsemist. 3. Kas Eesti ühiskond pluralistlik? Põhjenda. Arvan, et on. Samas arvan, et ei ole ka. Olenevalt olukorrast ning tegutsemistest, mis
EETIKA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED: 1. Moraal on ühiskonnas kehtivate normide, tavade kogum. Moraal tegeleb selliste reeglite kindlakstegemisega, mis edendavad inimhüvet. Eetika on teadus/õpetus moraalist. Eetika objekt on moraalifilosoofia. Eetika uurimisobjektiks (ülesandeks) on põhjendada moraaliprintsiipe ja teooriaid. Eetika esitab ja kaalub argumente, miks peaks käituma nii ja mitte teisiti. 2. Moraalset toimimist iseloomustab ratsionaalsus ja õiglus, mis põhinevad moraaliprintsiipidel. Moraalne toimimine on toimimine (millegi tegemine või tegemata jätmine) teiste huvides (altruism). Moraalset toimimist iseloomustab kohustuslikkus, moraalinormide täitmist saab teistelt nõuda. 3. Teoreetiline eetika on arutlus printsiipide üle ja praktiline eetika on juhised, mida kasutatakse dilemmade lahendamisel. Deskriptiivne kirjeldab midagi, ei anna hinnangut, Normatiivne Annab hinnang...
USA-s: nim. uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. Walter Gopius kavandas mitu hoonet ülikoolile jne. L.M. van der Rohe. Uued pilvelõhkujad olid klaasist, hoone sisemised ,,skeletid" ja teraskarkassid. Stiil rahuldas esteetilised ja sotsiaalsed vajadused. Stiil muutus massiliseks ja tema triumf vaibus. Orgaaniline arhitektuur. Frank LLoyd Wright oli 1 funktsionalismi loojaid, kavandas hooneid nö seest väljapoole. Lääne-Euroopa kunst: pärast II MS. Kunstielus valitses pluralism: nt. Picasso joonistas suuri maalidesarju, tegi skulptuure ja keraamikateoseid, graafikateoseid jne. Polnud ühtset kunstisuunda: noored proovisid end ekspressionismis, mõned kommunismimeelsed katsetasid isegi sots realismi jne. Rühmitus ,,Cobra", mille moodustasid mõned Brüsseli, Amsterdami kunstnikud. Informalism: Itaalias, peale II MS. Kollaazid koos väärtusetute materjalidega; metallitükid, vanad katkised kotid jne. Alberto Burrri ,,Punane plastiline põleng".
Nüüdisühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1) Ühiskonnasektorite eristatavus 2) Vastastikune seotus 3) Tööstuslik kaubatootmine 4) Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 5) Vabameelsus inimsuhetes ja vaimelus 6) Inimõigusete tunnustamine 19. sajandil kujunesid välja 3 põhilist sektorit: 1) Tulundus ehk ärisektor ehk majandus 2) Avalik ehk poliitiline sektor 3) Mittetulundussektor (kodanlik algatus) Tööstusühiskonna põhijooned Majanduses tõusis esile tööstuslik tootmine. 1) Tööd korraldati konveieritel 2) Ratsionaalsus range arvestus 3) Bürokraatia ametnike võim 4) Tööaeg domineerib puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismise muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 1) Leibkonnamudelid 2) Linna- ja maarahvastike suhtarv 3) Tööhõive majanduse põhivaldkondades Postindustriaalne ehk tööstusjärgne ühi...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
VALIMISED *valmiste peamine funktsioon- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vaheldumine + võimulolijad saaksid tagasisidet + usalduseindikaator + hariv funktsioon *vabade valimiste põhimõtted(5)- ühele kohale mitu kandidaati + kõigil võrdne võimalus oma vaateid levitada + valijal õigus iseseisvaks ja salajaseks valikuks + aus häälte lugemine ja tulemuste täielik avalikustamine + valmiste regulaarsus *VALIMISED ON ÜLDISED, ÜHETAOLISED, SALAJASED *majoritaarne valimissüsteem- enamusvalmised; valitakse enim oma valimisringkonnas hääli saanud kandidaat (nt UK); head küljed: selgus, lihtsus halvad küljed: annab eelised suurparteidele, kaotsiläinud hääled *proportsionaalne valimissüsteem- iga partei saab parlamendis kohti vastavalt kogu riigis kogutud häälte arvule (nt EST); head küljed: hääled ei lähe kaduma, sest neid saab üle kanda halvad küljed: keerukus, erakondade suur mõju; iseärasused: hääletatakse ühe in poolt mingist parteis...
Igale staatusele on iseloomulik kindel käitumismall. Staatusele vastavat käitumisstandardit nim sotsiaalseks rolliks. Tavaline jaotus on kõrgklass, keskklass ja alamklass. Tänapäeva demokraatlikele ühiskondadele on iseloomulik tugev keskklass. Omistatud staatuseks nim saatuslikke tunnuseid, mille üle inimesel endal kontroll puudub (nt rass, sugu) Omandatud staatuseks nim inimese enda pingutustega saavutatud positsiooni (nt haridus, amet) Pluralism Arvamuste ja organisatsioonide paljusus, peab erinevusi väärtusteks ja stabiilse arengu aluseks. Ühiskond, kus eksisteerivad erinevad ideoloogiad, organisatsioonid, omandid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid; demokraatia oluline tunnus. Multikultuursus - paljude kultuuride kooseksisteerimine ja mitte üksteisele allumine vaid integratsioon. Sotsiaalsed probleemid Näiteks tööpuudus, vaesus, kuritegevus jms.
ÜHISKONNAÕPETUS Eesti on parlamentaarne, demokraatlik, unitaarne vabariik. Eestis eksisteerib reaalselt demokraatia ehk rahva võim (vaba ajakirjandus, võimude lahusus, poliitiline mitmekesisus ehk pluralism: palju erakondi). Samas sõna demokraatia/vabariik ei näita demokraatlikkust (Hiina Rahvavabariik) Samuti ei tähenda monarhia olemasolu, et riigis demokraatia puuduks. (monarhia, kus on demokraatia Rootsi, Ühendkuningriik, Taani, Norra, Hispaania). Kõik Euroopa monarhistlikud riigid on oma ülesehituselt parlamentaarsed. Seega, kui on vaja põhjendada Taani, Belgia, Hollandi, Norra, Rootsi, Ühendkuningriigi demokraatlikust, siis kirjutage: vaba ajakirjandus, võimude lahusus,
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada. Riik kogub neilt makse ja jaotab neist saadava tulu a...
· solidaarsus tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest. Põhiülesandeks on rahvusliku julgeoleku tagamine ja sotsiaalse heaolu kindlustamine.
solidaarsus – tunne, et ollakse samas paadis, et ühe osapoole kahjustamine kahjustab ka teist Pluralismi vastandmõisted: sallimatus, assimileerimine, likvideerimine, võitlus kultuuride/sotsiaalsete gruppide jmt vahel, tõe monopoli kuulutamine. Pluralism on parem kui ühetaolisus, sest ühetaolisus hävitab ühiskonna arenguvõime ning on vägivaldse poliitika tagajärg. Nt NSVL, Mao-aegne Hiina, Põhja-Korea. Liigne pluralism pole riigi stabiilsusele hea, sest pidevad vastuolud sotsiaalsete gruppide vahel ning ühisosa puudumine ei soodusta ühist tegutsemist. Ühiskonna jaotus sektoriteks I. Avalik sektor – võimu- ja valitsemisasutused ning ametkonnad (valitsus, ministeeriumid, Riigikogu, sotsiaalametkond, politseiametkond jne). Koosneb riiklikest ja avalik- õiguslikest institutsioonidest. Põhiülesandeks on rahvusliku julgeoleku tagamine ja sotsiaalse heaolu kindlustamine.
DEMOKRAATLIK VALITSEMINE 2.1. Demokraatlikud valitsemisvormid: esindusdemokraatia, osalusdemokraatia Demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Demokraatia tähendab rahvavõimu, rahvavalitust ehk riiki, kus võimul on rahvas. Demokraatia tugisambad on rahva iseseisvus, valitsemine valitsevate nõusolekul, enamuse võim, vähemuse õigused, inimõiguste tagamine, vabad ja ausad valimised, võrdsus seaduse ees, korrakohane õigusemõistmine, põhiseadusega piiratud riigivõim, sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline paljusus (pluralism), sallivus ja koostöö ning kompromissivalmidus. Demokraatia püsimisel on tähtis presidendi, valitsuse ja riigipea vastastikune seotus ning rahva võimalus poliitikas kaasa rääkida. Samuti võimu kontrollimine selleks loodud institutsioonide poolt, et tagada ühisvara kasutamine rahva huvides, Garanteerida riigi ja kodanike julgeolek, vältida riigivõimu kuritarvitamist. Demokraatiale on ...
Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on kasulik abinõu meie mõtteviisis, mis võimaldab meil ideid omaks võtta ja rakendada? A) Pragmatismi tõeteooriaks B) Tõe korrespondentsiteooriaks C) Tõe koherentsiteooriaks D) Ontoloogiliseks tõeteooriaks Seisukohta teadusfilosoofias, mis väidab et teadusteooriad on üksnes inimeste poolt väljamõeldud vahendid maailma tunnetamiseks, nimetatakse: A) Instrumentalism B) Realism C) Biheiviorism D) Pluralism Kuidas eristati meie loengukursusel moraali ja eetika mõisteid? A) Moraal on privaatne, eetika avalik B) Moraal on kombelisus, käitumisnormide kogum, eetika aga teoreetiline arutelu moraali üle C) Eetika on kombelisus, moraal teoreetiline arutelu eetika üle D) Need mõisted on sünonüümid, mida ei ole võimalik kuidagi eristada Üks neljast ei ole filosoofias levinud riikliku karistuse põhjendamise viis. Milline?
erinevaid vorme, tunnuseid, põhimõtteid ja tingimusi. Demokraatia tähendab rahvavalitsust. Tema mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Käesolevas töös saamegi aimu demokraatia kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Samuti käsitlen Eesti Vabariigi poliitikat. Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Ajalooliselt on olnud väga erinevaid valitsemisvorme, absoluutsest monarhiast gerontokraatiani, kuid tänaseks on vähemalt meie kultuuriruumis levinuim demokraatia. 1. DEMOKRAATIA Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Järgnevalt vaatlemegi demokraatia varasemaid vorme. (http://et.wikipedia
õiguskultuuris sügav murrang, kuid ühtlasi peegeldab ta olulisi muutusi ühiskonnas tervikuna. Lääneliku õigustraditsiooni tunnused. Teadmine õiguse autonoomsusest ja tema kirjalikkusest olid vundamendiks, millelt lähtudes hakkasid 12. Sajandil kujunema lääneliku õigustraditsiooni tunnused. Peatume eelkõige neil tunnustel, mis USA õigusajaloolase H. Bermani hinnangul on kõige olulisemad. 1) Lääneliku õigustraditsiooni iseloomulikke tunnuseid oli pikka aega õiguslik pluralism, st olukord, kui ühel ja samal territooriumil ühes ja samas ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahel samaaegselt mitu erinevat õigussüsteemi. 19. 20. sajandi õigusteadlaste arvamus õigusliku pluralismi suhtes on valdavalt negatiivne, kuid see ei tarvitse vähendada tema olulisust õiguse ajaloolises arengus. 2) Suhteliselt järsk ning tollastes konkreetsetes oludes järjest enam süvenev vahetegemine
Aafrika – Banjuli harta Islam – Kairo deklaratsioon ’Aasia väärtused’ - Suveräänsus, areng, majanduslikud ja sotsiaalsed õigused, kogukond, kohustused - Bangkoki deklaratsioon III loeng Miks on inimõigustel välispoliitikas väike roll – seletused Inimõigusi mitte-arvestavad (Donnelly) - Realism – kõik on potentsiaalsed vaenlased, maailmas hakkama saamiseks on vaja jõudu - Legalism - Pluralism – iga kultuur on oluline, siseasjadesse sekkuda ei tohi Inimõigusi seletavad - Liberalism - Rahvusvaheline ühiskond - Režiimiteooriad Mis on rahvusvaheline režiim? 1980ndatel tekkinud analüütiline lähenemine Režiimi tunnuseid erinevatelt autoritelt: - Normid - Reeglid - Protsessireeglid - Institutsioonid Režiimid erinevad kokkulepetest ja struktuurist (ei ole teoreetiline struktuur, on käitumismuster mingite kindlate normidega)
/ 1930a. saabusid selle stiili juhtivad arhitektid USA-sse otsides pelgupaika natsismi eest./ Risttahukakujulised ehitised., Sileda valge krohviga kaetud pinnad., Lamekatused, mittefunktsionaalse kaunistuse vältimine. Mies van der Rohe, Walter Gropius, Internatsionaliseerumine- lihtsus, klaas, hajus paigutus Orgaaniline funktsionalism põhjamaades- loodusega kooskõla, puit, SÕJAJÄRGNE LÄÄNE EUROOPA KUNST Pariisis, näitus Picasso ja Matisse 1944, pluralism, ekspressionism, modernism Itaalias neorealism, levis abstraktne kunst/ Spatsialism- ruumiskunst mis kaotas piiri skulptuuri ja maalikunsti vahel INGLISE KUNSTI JA POPKUNSTI TEKKIMINE, KUIDAS TUNDA ÄRA REKLAAMI 1956 Vähem ekspressiivset abstraktsionismi kui USA-s ja Mandri-Euroopas, Ekspressiivse kallakuga realism Lucien Freud-Inglismaa, Detailitäpne, hiljem maalilisem, Porised koloriidid, räpakad pintslitõmbed Francis Bacon- Omapäraseim, lähtekohaks on tavalised fotod või
Edaspidi preetorite osatähtsus langeb. Juristid lähevad keisririigi teenistusse. Edictum perpetuum lõpetas ediktidearengu, algas nende kommenteerimine ja tõlgendamine. Eraõigust, kui süsteemi see ikkagi veel ei loonud, oli vaid kogumik edikte. Ius extraordinarium = keisri seadusandlusJuba 2.-3.saj. ei kahtle keegi keisri õiguses anda välja seadusi, akte. 2.saj. kujuneb doktriin = keisri korralduselon seaduse jõud. 12. Õiguslik pluralism Rooma õiguse ajaloolises arengus.Õiguse pluralism – kui ühel ja samal territooriumil ühes ja samas ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahelsamaaegselt mitu erinevat õigussüsteemi.Alates klassikalisest perioodist ? 13. Rooma kriminaalõiguse areng.2 suurt ajaloolist etappi:- vanem kriminaalõigus XII tahvli seaduste alusel- klassikaline õigus vastavalt Justinianuse koodeksile.Samas üksikuid osi kriminaaltegude kohta sisaldasid kõik seaduste kogud.Karistuste diapasoon rooma kriminaalõiguses oli lai,
ÜHISKONNA SIDUSUS ÜHISKONNA KOTROLLTÖÖ 1.Ühiskond ÜHISKOND on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonnale on iseloomulik mitmekesisus ehk pluralism. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit - Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) - Teine ehk erasektor (eraettevõtted) - Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja- ühendused) AVALIK SEKTOR üks ühiskonnast kolmest sektorist: võimu- javalitsemisasutused ning ametkonnad; avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.
5. Mis on jätkusuutlikkus ehk kestlikkus, kuidas väljendub see näiteks poliitikas või demograafilistes protsessides? - Põlvkondade vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata. -Valitseja ja valitsevate samad väärtused -Kaasatus protsessi 6. Kellest koosneb ühiskond, mille alusel ühiskonnaliikmeid eristatakse ja kuidas suhtutakse ühiskonna erinevatesse liikmetesse? Omandatud ja omistatud tunnused, pluralism (ja miks see mõnes riigis puududa võib), sotsiaalne mobiilsus ja kihistumine? Ühiskond koosneb selles elavatest inimestest. Ühiskonna liikmeid eristab: ● sotsiaalne e omistatud tase ● bioloogiline e kaasasündinud See suhtumine peaks olema igaühe enda arvamus vist. Pluralistlik ühiskond – ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid.
Poliitiline režiim, ehk poliitilise võimu teostamismeetodite kogum, iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Poliitilise režiimi põhitüüpidena eristatakse tavaliselt kolme poliitilist režiimi: 1) Demokraatlik poliitiline režiim (ehk demokraatia) on valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Iseloomuks on: poliitiline pluralism, üldine valimisõigus ja kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Kõige täielikumalt vastab demokraatliku režiimi nõuetele tänapäeval õigusriik. 2) Autoritaarne-poliitiline režiim – rajaneb isikuvõimul ning võimu teostatakse enamuse tahtest sõltumatult, kasutades selleks laialdaselt riigi sunniorganeid. Autoritaarne võim kontsentreerub ühe isiku või organi kätte. Sellest tulenevalt
Kontrolltöö kordamisküsimused Seminarid 1-10 1. Mis on keskkonnaeetika? Too näiteid keskkonnaeetika kesksetest küsimustest. Uurib süstemaatiliselt inimese ja looduskeskkonna vahelisi moraalisuhteid. Uurib inimeste hoiakuid ja väärtusi, mis mõjutavad individuaalset ja kollektiivset käitumist keskkonna suhtes. Uurib inimese suhet keskkonda ning viimase moraalset staatust ning väärtust. Kas loodust tuleks hoida? Millist osa sellest? Millistel looduse osadel on moraalne staatus? Mis kujul hoida? Säilitamine, taastamine? Kas loodust tuleks hoida ka siis, kui sellest inimestele otsest kasu ei tõuse? Milline on inimese koht looduses? Kas meil saab olla kohustusi tulevaste põlvede ees? 2. Too mõni näide keskkonnaeetikaga seotud metaeetilise(hea-halb), normatiivse ja rakendusliku küsimuse kohta. Kuidas looduse suhtes toimida? Mida on selle ko...
................................................11 KOKKUVÕTE..............................................................................................................................12 VIIDATUD KIRJANDUS.............................................................................................................13 SISSEJUHATUS Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Demokraatiat iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine. (Kiris, Kukrus, Nuuma, Oidermaa, 2009, lk 23) Kõige paremini on demokraatiat defineerinud Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln (1809-1865), kelle sõnul on demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (Olenko, Toots, 2005; Saarts, Roosmaa, 2014). Demokraatlik võimukorraldus on ligi 2500 aastat vana (Raudla, 2009, lk 26)
Tallinna Ülikool Humanitaarteaduste Instituut Jaapani teatri ajalugu Referaat Tallinn 2015 Jaapani teatril on pikk ajalugu seoses traditsioonidega. Teater Jaapanis on üks maailma kõige omapärasemaid teiste teatrite hulgas. Jaapani teatrid on mõjutanud shamanistlikud rituaalid. Näitena võib tuua transiseisundis tantsitud tantse, mis aitas kaasa muutustele Jaapani sotsiaalsetes ja kultuurilistes struktuurides. Jaapanit on algusaegadest saanud mõjutusi Hiinast ja Korest, mis on Jaapani saartele levinud. Eriti on Jaapanit mõjutanud buddism. Samuti Jaapanis monarhia areng on mõjutanud esinemiskunsti seoses festivalidega monarhist keisri auks, mis viis kohalike tantsude sekulaariseerimiseni.Võeti erinevate hõimude parimad esitused Yamato monarhiasse ja seal nad kaotasid oma algse maagilise ning primitiivse tähenduse. Sellega sai alguse areng, kus kunstiline refineeritus sai meelelahutuse aga ka valitsejale all...
huvisid. Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad vajadusi ja edendavad inimhuvisid paremini kui teised. Printsiibid, mis rahuldavad olulisi vajadusi ja edendavad kõige tähtsamaid huvisid optimaalsel viisil, on objektiivselt kehtivad moraaliprintsiibid. Järelikult, kuna on olemas universaalne inimloomus, on olemas objektiivselt kehtiv moraaliprintiipide kogum, mis on rakendatav kogu inimkonnale. 24. Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism? Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad. Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist. Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused Monism on teooria, mille järgi kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele üldisele normile (utilitarism). 25. Too näide pluralistliku objektivismi kohta!
huvisid. Mõned moraaliprintsiibid rahuldavad vajadusi ja edendavad inimhuvisid paremini kui teised. Printsiibid, mis rahuldavad olulisi vajadusi ja edendavad kõige tähtsamaid huvisid optimaalsel viisil, on objektiivselt kehtivad moraaliprintsiibid. Järelikult, kuna on olemas universaalne inimloomus, on olemas objektiivselt kehtiv moraaliprintiipide kogum, mis on rakendatav kogu inimkonnale. 24. Mis on eetiline absolutism, subjektivism, objektivism, pluralism, monism? Eetiline absolutism väidab, et on olenas üleskaalumatud moraalipõhimõtted, mida ei tohi kunagi rikkuda, need on eranditeta kehtivad. Eetiline subjektivism väidab, et moraalinormid sõltuvad indiviidist. Pluralism on teooria, mille järgi on fundamentaalseid moraalinorme rohkem kui üks. FLFI.02.003 Eetika alused Monism on teooria, mille järgi kõik moraalinormid on tagasiviidavad ühele üldisele normile (utilitarism). 25. Too näide pluralistliku objektivismi kohta!
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul rii...
Diktatuuri olemus on totalitaarne ühiskond, kus igasugune omaalgatuslik koondumine on keelatud. Olemasolevad organisatsioonid peavad aitama suurendada kontrolli ühiskonnas. Diktatuuririikides puudub võimulahusus, eksisteerib vaid üks ideoloogia ja üks partei. Demokraatiale on iseloomulik rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamisel, kodanikuõigused ja vabadused. Demokraatliku riigi tunnused on veel ka rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, pluralism. Demokraatia eeldab võimude lahusust ning riigivõimu kuulumist rahvale. Demokraatia kriisi ja diktatuuri tekkimist kahe maailmasõja vahel soodustasid paljud asjaolud. Muutused ühiskonnas tõid kaasa töölisklassi esilekerkimise. Tõõlised ja naised said valimisõiguse, mis põhjustas erimeelsusi valijate rühmade vahel. Tekkisid uued suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid tulevased diktaatorid edukalt ära kasutada.
Minister, kellel pole ministeeriumi. Uue valitsuse võimule tulekuga, kui uus valitsus otsustab nii. Mis on üheparteilise ning mis koalitsioonivalitsuse eelised ja puudused? Üheparteiline valitsus: Eelised: ühemeelsus, stabiilne, oma erakonna programmide elluviimine Puudused: vähemus jääb tähelepanuta, jäävad esindamata mitmed arvamused ja põhimõtted. Koalitsioonivalitsus: Eelised: esindatud mitmed põhimõtted ja arvamused, vähemus saab rohkem tähelepanu, pluralism, kompromissid Puudused: mida rohkem parteisid, seda ebastabiilsem valitsus, erimeeluses, lagunevad koalitsioonid. Miks on Kesk- ja Ida-Euroopas (sh Eestis) valitsuste eluiga tavaliselt suhteliselt lühike? Sellepärast, et raske on moodustada enamusvalitsusi, kuna tavaliselt on vaid napp häälte ülekaal opositsiooni ees ja koalitsiooniparteid peavad kindlalt kokku hoidma. Juba väikestest erimeelsustest tingitud häälte kaotsiminek võib neile ohtlikuks saada
mõnikord õigus osaleda üleriigiliste küsimuste otsustamisel, luuakse kohalik parlament ja täidesaatva võimu organ. Poliitiline reziim poliitilise võimu teostamise meetodite kogum, mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist ühiskonnas ning riigioranite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. Demokraatia riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamine praktikas, võimude lahusus, sõltumatu kohtu olemasolu. Autoritaarne rajaneb isikuvõimul, võimu teostatakse ebamuse tahtest sõltumatult, kasutades sunniorganeid. Võimu kontsentreerimine ühe isiku või organi kätte, esindusorganite ja nende institutsioonide osatähtsuse vähenemine, opositsiooni mahasurumine, omavalitsuslike ühenduste tegevuse piiramine
Ühiskonnaõpetuse eksamiks kordamine Ühiskond on inimeste kogum, kes sõltuvad üksteisest Ühiskonnaelu tasandid : MINA perekond sõbrad kool linn riik jne ehk siis: 1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu,
arenev opositsioon, mis nõustus sotsiaalsete reformide läbiviimisega. Aasta pärast Franco surma võeti vastu poliitilise reformi seadus, mis tõi Hispaaniasse üldise valimisõiguse ja demokraatia. 1978a. võeti vastu uus konstitutsioon, mille ülesandeks oli sisse seada pluralism. Kolm aastat peale Franco surma oli diktatuurlik reziim lagunenud ja selle asemel tekkinud üldisele hääleõigusele tuginev pluralistlik demokraatia. Üks suuremaid probleeme, mille ees noor riik seisis, oli baski terroristide jätkuv tegutsemine (ETA), kuhu oli nüüd kaasatud ka Franco aegne ohvitserkond. Aset leidis politseinike jõhkrus, mida ei suudetud pidurdada, samuti hauti armees vandenõusid demokraatia kukutamiseks. 1978a. hoiti ära riigipöördekatse. 21. sajandi algus: 1
majanduslike võimaluste mõttes n Liberaaldemokraatlik ja vabariiklik lähenemine n Liberaaldemokraatlikus käsitluses on keskne tagada inimeste vabadus, moraalsete olenditena teevad vabad inimesed avalikku koostööd niikuinii n Vabariiklikus lähenemises tuleb toetada aktiivse ja pühendatud kodaniku avalikku osalust, ka sunniga Demokraatlik poliitiline kultuur n Pluralism, variatiivsus n Osalus n Sallivus n Usaldus ja legitiimsus n Poliitikaprotsesside läbipaistvus n Isiklik usaldus ja vastutus n Reeglid ja tavad poliitilises käitumises Liberaaldemokraatia poliitiline alus n Kõik täisealised kodanikud, sõltumata rassist, usundist, jõukusest, soost jne, peavad saama kasutada poliitilisi õigusi, st õigust väljendada oma arvamusi kas ise või vabalt valitud esindajate kaudu
3) kvaliteet pluralismi(MTÜd jm) tõttu ei saa keskvalitsus üksi kvaliteeti tagada, teised üksused otsustavad ka, ning tulemuseks on nt rikkad ja vaesed vallad. 4) juurdepääs toetustele ja teenustele kas kaasata KOV otsustamisse, millist poliitikat on vaja, sest iga grupp räägib oma probleemidest ning teisi ei näe; kohalikul tasandil tekib ühe grupi huvide ellu viimine. 8. LOENG 36. Mida tähendab heaolu segu/pluralism? Welfare mix ehk heaolu pluralism peab eelkõige silmas seda, et mitte ainult riik ei taga heaolu, vaid heaolu peaksid tagama KÕIK täpselt sel määral kuidas nad seda saavad, suudavad ja oskavad. Ehk heaolu peaks olema tagatud kõigi osapoolte panusel(avaliku ja erasektori tegevus on läbi põimunud). Nende osapoolte vahel peab olema ka teatud tasakaal, kuid vastutus heaolu tagamise eest lasub kõigil. Oluline on ka, et pigem kindlustaksid heaolu pere ja riik, mitte KOV.
subjektivismi vastu ja relativismi poolt). · Sallivus on voorus (normatiivne tees appi võetud). Relativismiga seotud probleemid · Järjekindluse probleem kui pole universaalseid moraalipõhimõtteid, siis ei saa ka sallivus olla voorus. Mis saab juhul kui teine kultuur meid ei salli? · Teiste ja enda kritiseerimise võimatus. · Kultuuri piiritlemise ja segatuse probleem. Eetika alused, 3. loeng: OBJEKTIVISM, ABSOLUTISM, PLURALISM Objektivism · Objektivism vastandub skeptitsismile ja selle alamsuundadele, nt relativismile. Objektivism · Objektivism on seisukoht, mille järgi on olemas universaalsed ja objektiivselt tõesed moraalinormid, mis ei sõltu kultuurilisest või individuaalsest heakskiidust. · Kas selliseid norme on üks või mitu? Kas neid norme tohib teatud tingimustel siiski eirata? Mis on nende normide sisu? Monism vs pluralism
Alamklass-inimesed,kes paiknevad sotsiaalse stratifikatsioonisüsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu.Avalik haldus- poliitiliste otsuste igapäevae ja plaanipärane täideviimine riigi ning omavalitsusinstitutsioonide poolt.Avalik sektor e esimene sektor-üks ühiskonna kolmest sektorist:võimu-ja valitsemisasutused ning ametkonnad. Selle põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ning sotsiaalse heaolu kindlustamine.Bürokraatia-Ametnike võim, rangete reeglite ja hiearhia alusel toimiv juhtimiskorraldus.Digitaalne lõhe- üks olulisemaid sotsiaalseid lõhesid. Jagab inimesed iforikasteks (juurdepääs moodsatele asjadele) ja infovaeseteks (kellel see puudub).Elatusstandard-elatustase, mis väljendab teatud sotsiaalsesse gruppi kuuluv isiku või perekonna tarbimist.Erasektor e tulundussektor-üks ühiskonna kolmest sektorist; kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted.Feminism-ideoloogia,mis propageerib naise s...
vabadust ka Ida-Euroopas - 1960-1970 aastatel kaugenes maailm demokraatiast taas. - Kolmas laine algas diktatuuri langemisega Portugalis 1974.a, sellele järgnes õige pea autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Kolmandasse lainesse mahub NSVL-i jagunemine - Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuri vahekorda maailmas * Pluralism demokraatlikku ühiskonda iseloomustav arvamuste ja ideede paljusus. Eesti demokraatia võimalused: · Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades ärimeestel olla informeetirud ja osaleda poliitikas (nt riik rahastab haridust, ülikoolides tasuta õppekohti, luuakse koolimaju) · Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust kuna valitsemine on seadusega piiratud nt põhiseaduse kaitse Demokraatia ohud:
absoluutne N: väga hea haridusega inimene töötab madalapalgalisel töökohal, sest tal puudub läbilöögivõime. Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on veendumus, et on või peaks eksisteerima ideede paljusus. Sellega kaitstakse arvamuste, institutsioonide ja ühiskondade mitmekesisust ning väideldakse 6 vastu monismile - veendumusele, et on või peaks olema ainult üks asi. Pluralism sai alguse kui filosoofia, milles püüti veenda, et reaalsust ei saa seletada ainult ühe substantsi või printsiibi abil. Samamoodi tunnistab ja väärtustab poliitiline pluralism erisust sotsiaalses, institutsionaalses ja ideoloogilises praktikas. Pluralistliku poliitikateaduse intellektuaalsel algupäral on viis olulist tunnust. Pluralism sai alguse kui rünnakuna riiklikule monismile, mis filosoofiliselt oli
teadmisi hakati tajuma osana õigusest. Õiguse tunnetamine sulandus tõlgendamisega, tõlgendamine omakorda sulandus õiguse rakendamisega. Õigusteaduse kujunemine on lahutamatult seotud ülikoolide loomisega, kus õigust hakatakse õpetama kui täpselt piiritletud ja süstematiseeritud teadmiste kogumit. Ülikoolide ja õigusteaduse areng on lahutamatult seotud rooma õiguse retseptsiooniga ning kanoonilise õiguse arenguga. 5. Õiguslik pluralism, s.t. olukord kui ühel ja samal territooriumil ühes ja samas ühiskonnas kehtib ja konkureerib omavahel üheaegselt mitu erinevat õigussüsteemi. Õiguslik pluralism tulenes olulisel määral vaimuliku ja ilmaliku võimu diferentseeritusest. Õiguslik pluralism ühtaegu peegeldas poliitilist ja majanduslikku pluralismi, samaaegselt tugevdas seda. 6. Alatine pinge ideede ja reaalsuse vahel. Ühelt poolt on püüdlus dünaamilisuse järele,
Teema: Nüüdisühiskond, selle kujunemine ja areng alamklass inimesed, kes paiknevad ühiskonna sotsiaalse strafikatsiooni süsteemi madalaimal astmel oma väheste materiaalsete ja vaimsete ressursside tõttu eliit suhteliselt väikesearvuline rühm inimesi, kes paikneb stratifikatsioonistruktuuri tipus, kuna talle kuulub ühiskonnas oluliseks ja väärtuslikuks peetud tunnuseid (päritolu, varandus, võim või haritus) fordism H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis genees kujunemine heaoluriik ...
Nüüdisühiskond põhimõisted Nüüdisühiskond ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. Tööstusrevolutsioon ehk tööstuspööre üleminek põhiliselt põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele; seda iseloomustasid vabrikute levik, linnade kiire areng, töölisklassi ja kodanluse kujunemine ning põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
