1) tunnetamise vormid 1) Filosoofia 3 põhiprobleemi a) meeleline tunnetamine e sensuaalne a) Metafüüsiline –so on olemisõpetus, mis pärit Aristotelese käsikirjadest, kus füüsikale b) kogemuslik tunnetamine e empiiriline (empirism Bacon) järgnev osa oli pühendatud olemise probleemidele. Hakati mõtlema, et mis on alge- c) mõistuslik tunnetamine e ratsionaalne (ratsionalism Descartes-mõtlen, järelikult monism-1alge näit Thales-vesi, dualism-2alget, näit keha ja hing, sisu ja vorm, aineline ja olen olemas) d) mittemõistuslik e irratsionaalne (Schopenhauer)-tunnetus rajaneb vaimne, pluralism-mitu alget(vähemalt 3) näit aatomiõpetus. alateadvusele e intuitsioonile e) religioosne tunnetamine e ilmutuslik tunnetamine b) Epistemoloogiline – tunnetusõpetus f) teaduslik tunnetamine e positiivne (pos...
teadusasutused, suurettevõtted jt. Ei ole loodud huvirühmadena 4. Kaitserühmad: ametiühingud, seisab töötajate õiguste eest, kaitsevad kindla rühma huve, eesmärk riigivõimu mõjutamine. 5. Edendamisrühm- kes püüab mingit väärtust v elementi edendada laiemalt . . nt. naisühendused, rohelised. Huvirühmade mõjukus: Määrand poliitilise süsteemi iseloom: Pluralism, Korporatism,Kontrollitus/allutatus Huvirühma legitiimsus Liikmeskond Selle arvukus, esindavus, kui mõjukas, pühendumus Rahavõimaluste olemasolu Juurdepääs poliitik akujundamisele: Otsene, kaudne(avaliku arvamuse kaudu) Huvirühmade võime rakendada sanktsioone Surverühmad: Huvirühma baasik tekkiv organisatsioon, mille poleliikmeid, lobiorganisatsioon, mis tegeleb mingi huvide , esindajate tahtmise läbisurumisega. Lobbytöö
Mõisted eksamiks avalik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse avalik elu – ühiskonnaelu valdkond, mille suhteid korraldavad õigusnormid ja õigusaktid eraelu – isiklik elu, mitteametialane elu ajakirjandusvabadus - õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta keegi: ei võimustruktuurid, reklaamiandjad, omanikud ja muud infoallikad; õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada vastavat informatsiooni. ajakirjanduseetika - ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja s...
Distributiivne võim- võim kellegi üle. Püsiva ressursi ümberjaotamine. Ülemus-alluv Struktuurne võim: kellegi võim. Suutlikus kordineeritud tegevuse kaudu saavutada eesmärke. Valitsus Iseloomustage ja võrrelge Mandi-Euroopa, Angloameerika ja Põhjamaade valitsemiskultuuri Poliitilised režiimid Liberaalne demokraatia: Võimukandjate vastutus rahva ees, vabad ja ausad valimised, Sõjaväe, kirku, politsei jne võim piiratud, poliitiline pluralism, seaduste võim ja võimude lahusus, puudub korruptsioon Arenev vs liberaalne demokraatia: arneveas esineb kõrvalkaldeid, teatud rühamd omavad vähem poliitilisi õigusi, sõjaväeline sekkumine aeg-ajalt, korruptsioon, kohtuvõim v.o politiseeritud. Liigub demokraatia poole Mitte-liberaalne demokraatia: valitsev eliit ei taha liikuda liberaalse demokraatia poole. Valimistel täielik enamus valitseval parteil. Valimispettused valitseva partei kasuks, meedia valitsuse kontrolli all,
Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi, inimeste mitmekesised huvid väljenduvad (näiteks nende kuulumises erinevadesse parteidesse.) Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on mitmekesisus ja paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele. Näiteks Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias ● ühiskondlikud liikumised, ● huvi- ehk survegrupid, ● erakonnad ehk parteid.
valitsemisest. Selle põhjustab nt puue, töötus, elukoht jms c) Inimgruppide eristumise alused, multikultuurne ühiskond eristumise alused- varanduslik, regionaalsed, rahvuslikud, ideoloogilised Multikultuurne ühiskond- pole hästi arenenud, loodeti, et see rikastab. Hetkel on palju pingeid, ei püimuta. Tekivad erinevad linnaosad, mida vällditakse. 6. Poliitilised ideoloogiad a) Ideoloogiad üldiselt, pluralism Poliitiline ideoloogia annab hinnangu kehtivale ühiskonna korrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ühiskonnakäsitluse. Poliitiline ideoloogia on erakonna tegevuse lähtealus ja on alati seotud võimuga. Poliitiline ideoloogia- mingi ideaal kuidas maksud ja asjad peaksid olema jaotatud Suure Prantsuse revolutsiooni järel saab hakata rääkima vasak- ja parempooluse mõistest. Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus. Pluralism sai
Kontrolltöö Vastused: 1. Kõik valdkonnd põimuvad omavahel. Struktuurid on järgmised: AVALIK SEKTOR POLIITIKA RIIK ERASEKTOR MAJANDUS TURG tulundussektor KOLMAS SEKTOR KODANIKUÜHISKOND KODANIKUÜHENDUSED mittetulundussektor ERAELU KODU PERE Kui neid vaadata siis on näha et need struktuurid põimuvad omavahel. 2. DEMOKRAATLIK ÜHISKOND MITTEDEMOKRAATLIK ÜHISKOND Ajakirjandus on vaba Ajakirjandust kontrollib võimupartei Infoallikaid on palju Lubatud on 1-2 infoallikat Teabe eest vastutab väljaandja Teave läbib eeltsensuuri Võimu ja ametnike tegevus on avalik, läbipai...
A. Lincolni seletus demokraatiale- demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Esiteks rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikale. Teiseks, võimu teostamine rahva poolt avalikkuse kaasatust otsustamisse. Kolmandaks, valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest, mitte kildkondlikest huvidest. demokraatia tunnused (lk. 21)- kodanikuvabaduste tunnustamine, õigusriik ja kõigi võrdsus seaduste ees;võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus; kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus (keskvalimiskomisjon, keskpank, riigikontroll); vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus , mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendaamiseks; vähemuste õiguste arvestamine; tsiviilkkontroll relvajõudude üle. otsene demokraatia-tänapäeval põhiliselt kodalikes oavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasan...
Po s tmo de rnis m Triin Sõro 12b J PG Ajalooline taust 1973 USA väljub Vietnami sõjast 1979 NSV Liidu väed tungivad Afganistani 1979-1990 Margaret Thatcher Suurbritannia peaminister 1981-1989 Ronald Reagan USA president 1985 Mihhail Gorbatsov saab NLKP juhiks. Perestroika algus 1989 Berliini müüri langemine 1990 Saksamaa ühendamine 1991 NSV Liidu lagunemine Miks postmodernism sündis? Põhjuseks laiemad ühiskondlikud probleemid, mõjutused poliitikas mõjutas kõik maailmas toimuv Postmodernismi mõiste üks ja kõige selgem tähendus sündis arhitektuuriteoorias. Eelnenud modernism oli olnud hoolimatu kohaliku ajaloo, arhitektuuri sümboolse tähenduse ja ehitusliku konteksti suhtes tüdimus labastunud funktsionalistlikust arhitektuurist Rahulolematus kunstiga, mis enam teoseid ei loonud Inglise arhitektuuriajaloolane avaldas 1977 aastal raamatu modernistliku arhitektuuri...
Kommunistlikud riigid Diktatuur – kommunistliku partei ainuvõim. Sotsialism - “Sotsialistlik” demokraatia – ühe kandidaadiga valimised. Kommunistlik ideoloogia, kultuuri ideologiseerimine. Sotsialistlik majandus: riigiettevõtted, plaanimajandus. Industrialiseerimine, kollektiviseerimine. Kapitalistlikud riigid Demokraatia – kahe- või mitmeparteisüsteem. Mitme kandidaadiga valimised. Pluralism. Kultuuriline vabadus ja mitmekesisus. Kapitalistlik turumajandus: eraettevõtlus + riigisektor, vabaturg. 5. Millal tekkisid, mida kujutasid endast 2 külma sõja aegset sõjalis- poliitilist liitu NATO ja VLO? NATO - aprill 1949, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 10 Euroopa riiki + Kanada, USA. Kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja VLO - 1955 Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSVL sidus oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga
Tunnused: riigivõimu piirav põhiseaduslik alusdokument, ühiskondlike probleemide lahendamine mitte üksikjuhtumite tasandil vaid seadusandlusest lähtudes, seaduste universaalne kehtimine kõigi ühiskonnaliikmete suhtes, seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest, õigus omada erinevaid arvamusi ja neid laialt levitada, kodanikuõiguste tagamine ja eraomandi kaitse riikliku omavoli eest (võimude lahusus, pluralism, seadused kehtivad kõigile, põhiseaduse olemasolu). 4. Millised on õigusriigi ja võimuriigi sarnasused ning erinevused? – Mõlemad on korrariigid. Korra aluseks on õigusriigis õiglus, võimuriigis aga distsipliin. Võimuriigis surutakse inimesi alla ja riik on tähtsam kui indiviid. (Võimuriik – läbi distsipliini ja vägivalla surutakse alla inimeste vabadusi ning püütakse kindlustada riigivõimu.) 5. Mis on tsensuur
kriitilisi olukordi tunnistavad seniste valikute õigsust. Eesti edukus on paljuski taandatav heale üldisele haridustasemele, mis tugineb traditsioonilisele hariduse väärtustamisele eestlaste poolt. Olulised muudatused on aset leidnud ka haridussüsteemis. Laulva revolutsiooni käigus tekkis haridussüsteem; osalt isevooluline, osalt seadusandlikult tagatud areng on hariduselu demokratiseerinud ja detsentraliseerinud; hariduse sisu on muutunud oluliselt inimesekesksemaks; suurenenud on pluralism ja valikuvõimalused nii haridusasutusi kui hariduse sisu puudutavalt. 1992. a vastu võetud haridusseadus ja sellel tuginevad teised seadused on loonud uue haridusõigusliku keskkonna. Käesolevaks hetkeks on radikaalsete sotsiaal-majanduslike ümberkorralduste faas asendumas tasakaalustatuma, evolutsioonilise arengufaasiga, kus määravaks muutub erinevate toimemehhanismide efektiivsus, samuti innovaatiline tegevus. See omakorda sõltub eelkõige ja põhiliselt
NB! Budiste ainult 0,8% shainismi 0,4% elanikkonnast. Hindusid enamusosariikides üle 50%. Moslemivähemusega osariigid. 61% Shikid?? India on mitmete religioonide sünnikodu. Esineb ka algkristlus, juudi kogukonnad, soroastristid, parsid,uususundeid mis indiast sünidnud on palju. Hinduism(lääne-eurooplaste nimi)-Indias ei lahutada rel selle põhimõtte järgi. on olemas kogum rel., mis eristuvad teatud joonte näol. pluralism oluline. 2. eristus ei ole mitte ainult religioosne vaid ka ühiskondlik eristus, etniline eristus. hinduks ei saa hakata, vaid sündida. India tsivilisatsiooni võimatu lahutada induismist endast. Ühisjooned, mis hinduismist hinduismi teevad. Vedade kirjandus, loodud indiasse tunginud aarilaste poolt. 1500/1200- 600/500 ekr on see loodud. Indialased ise nimetavad seda s`ruti (kuuldu sõnasõnalt, võib tõlhendada ka ilutusena). Keegi esiisadest on kuulnud seda otse jumalatelt
XX sajandi muusika 20. SAJANDI MUUSIKA Üldised arengujooned 20. sajandil ei kujunenud enam välja ühtset ajastustiili. Kuni selle ajani oli muusikas valitse- nud korraga üks stiil, mis oli iseloomulik ühe ja sama ajastu heliloojatele. Näiteks barokk (17. saj ja 18. saj I pool), klassitsism (18. saj II pool), romantism (19. saj). 20. sajandi ja tänapäeva muusikale on iseloomulik stiilide rohkus ja mitmekesisus. Ka heliloojad ei ole end sidunud ainult ühe kindla muusikavooluga, vaid kasutanud oma loomingus erinevaid stiilivõtteid või loobunud neist üldse, luues isikupärase kordumatu helikeele. 20. saj I poolel eristusid selgemini 4 muusikastiili: hilisromantism, impressionism, ekspressionism ja neoklassitsism. 20. saj keskel jõudis muusikasse avangardism, mis tõi kaasa täiesti uudsed heliloomingu- tehnikad. Sellele järgnes 1960. aastatel minimalism. II maailmasõja järgset muusikat kuni tänaseni nim...
ÜHISKONNA MÕISTE JA PÕHIKOMPONENDID: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Et mõista, kuidas ühiskond toimib ja areneb tuleb tunda ühiskonna ülesehitusest e.struktuuri. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene e. avalik sektor. Teine e. erasektor ja kolmas e. mittetulundussektor. Mitmekesisus e. pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus kõik inimesed on ühesugused - võrdselt vaesed, ühte usku või ilmavaadet , on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. AVALIK SEKTOR: Avaliku sektori tuumaks on riik - institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Ja nendest tulebki riigi tunnused. Riik on alati seotud võimu teostamisega. Riigi
Kindlalt võib väita et Eurooplased ühendab – mitte ainult kultuur, aga võrdsed õigused kõigele ja ühised väärtused mille peal asutati Euroopa Liidu. 4Väärtused, millele liit on rajatud, on inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, sealhulgas õiguste vähemuste hulka kuuluvate isikute. Need väärtused on ühised liikmesriikide koos, mis iseloomustab pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ja võrdsus meeste ja naiste vahel, "- ütles Maastrichti lepingus - dokument legaliseeris Euroopa Liidu loomine. 3 Robert Bartlett (2001). Euroopa sünd. Vallutused, koloniseerimine ja kultuurivahetus950-1350. Tallinn: Kunst. 4 http://europa.eu/eu-law/decision-making/treaties/index_et.htm 3 PIDEVA MUUTUMISES, ARENGUS ELi PIIRE
Ühiskonna sidusus Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit: Esimene ehk avalik sektor ( riigi ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor ( eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor ( kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Ühiskond, kus inimesed on ühesugused, on tavaliselt vägivaldse poliitika tagajärg. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumisele. Kihistumine mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel, kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade arengut. Avalik ja erasektor
1. Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamine 2. President nimetab peaministrikandidaadi 3. Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse 4. Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituste andmise 5. President nimetab valitsuse ametisse 6. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande 2.4 Millised on üheparteilise valitsuse/ mitmeparteilise valitsuse plussid ja miinused? Üheparteiline valitsus: + valitsuse pikem eluiga + otsused võetakse kiiremini vastu - pole tagatud pluralism (arvamuste ja mõtete paljusus Mitmeparteiline valitsus: + arvestatud on rohkema rahvahulgaga - otsuseid võetakse vastu aeglaselt 2.5 Kelle pädevusse kuulub? Tähistage õige valik/valikud ristikesega. seaduseelnõude menetlemine (riigikogu) seaduste väljakuulutamine (president) seaduste elluviimine (valitsus) riigieelarve koostamine (valitsus) algatab põhiseaduse muutmise (president) rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine (valitsus)
Eesti kultuurilugu 19 sajand Teemad Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde. Talurahvaseadused. Traditsioonilise külaühiskonna lagunemise algus. Urbaniseerumise algus. Rahvusliku liikumise üldkultuurilised eeldused: Tartu Ülikooli taasavamine; haridusreform, koolivõrgu väljakujunemine; teaduse areng, teadusseltsid; ajakirjanduse sünd. Rahvuslik liikumine. Liikumise pluralism. Kultuuripoliitilised üritused. Moderniseerumine. Tööstusliku pöörde sündmusi 19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre. Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda. Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor 1760 tööstusliku pöörde algus Inglismaal (masinad, mis suutsid kedrata puuvillast niiti) 1712 Newcomen´i aurumasin 1825 Avatakse esimene avalik raudtee 1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s
· 1934.a. Riigivanem Päts sundis Riigikogu vaikivasse olekusse, keelas erakonnad ja kehtestas autoritaarse reiimi. Järgnes nn. Pätsi aeg, mis oli leebe, vabameelne ja majanduslikult edukas. 10. Demokraatlikele riikidele iseloomulikud tunnused. · Majanduses : kapitalism, konkurents, eraomandi olemasolu, ettevõtlus, vabaturumajandus (ehk riik ei sekku). · Poliitikas : puudus oma põhimõtete vägivaldselt pealesurumine, pluralism ehk mitmekesisus. · Kultuuri ja ideoloogia vallas : erinevad ideoloogiad konservatism, liberalism, sotsialism, vaba mõtlemine, tsensuuri puudumine, inimõiguste kehtestamine. 10.2 Diktatuuririikidele iseloomulikud tunnused. · Majanduses: plaanimajandus, majandus riigikontrolli alla, riiklik majanduspoliitika, puudub eraomand ja eraettevõtlus, sõjatööstuse arendamine.
· Tööaja domieerimine puhkeaja üle · Suhete pinnapealsus · Suured narratiivid (marksism, liberalism, heaolu riik) Postmodernism · Disorganiseerunud kapitalism (võimatu hajumine, majandusvaldkonnas, detsentraliseritus) · Kultuuriline pessimism · Väärtuste suhtelisus 7ÜHISKONNAÕPETUS Demokraatia levik Demokraatia tunnused · Sõnavabadus · Võim on rahva käes · Mitmeparteilisus, pluralism · Vaba turumajandus · Vabad valimised · Kontroll riigi tegevuse üle Remokraatia levik Uusajal rahva võitlus õiguste eest Pärast I-maailmasõda uute riikide teke Pärast II-maailmasõda - diktatuuride lagunemine, kolmanda maailma riikide iseseisvumine Siirdeühiskond Jätkusuutlik ühiskond Jätkusuutlikkuse mõõtmise valdkonnad: Inimõigused Esmased/põhilised Poliitilised sotsiaalmajanduslikud Kultuurilised · Univeraalsus · Suutlikus inimõigusi tagada
Jesuiitide põhimõte eesmärk pühendab abinõu, ülla eesmärgi nimel on kõik lubatud. 84. mis on vabamüürlus ja millised on tema eesmärgid? V: rahvusvahelise levikuga kodanlik kõlbeline liikumine, tähtsustab üksikisiku täiustamist ja kõikide inimeste ühinemist tõe, armastuse ja vendluse vaimus. 85. Õigluse põhimõte. V: igaüks võib teha, mida tahab, kui see ei riku teise inimese sama õigust. 86. Millised on kaasajal kujuneva mõtlemise olulised tunnused? V: pluralism, aktualism, realism. 87. Mida väidab tõe koherentsiteooria? V: väide on tõene, kui ta on kooskõlas teiste, tunnustatud väidetega. 88. Mis on tunnetus? V: protsess, mille tulemuseks on teadmised, kogemused ja oskused. 89. Mis on teadmine? V: on tähis ja selle vaste. Filosoofia seisukohalt põhjendatud tõene uskumus. 90. Mis on aprioorne teadmine ja empiiriline teadmine? V: aprioorne teadmine kogemusele eelneb teadmine, mis kogemusest ei sõltu.
Õigus on loomu poolest sotsialne kord, kuna reguleerib inimeste omavahelisi suhteid Objektiivses mõttes- kehtiva õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest(норма поведения) Subjektiivses mõttes- õigussubjektile objektiivsest ehk kehtivast õiguskorrast tulenev ja õgussubjektile kuuluv õigustus(nõuda, käituda). Käituse normid(исходя из действующих правовых актов) Huviteooria- on seotud Rooma riigi huvidewga, eraõigus on see, mis on seotud üksikisuku kasuga (autor-Rooma jurist ulpianus) Subjektiteoria Eraõiguses-õiguse subjektid üksteisega õigussuhetes võrdsed seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted. Avalikus õiguses- õiguse subjektide õugussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. Õiguse aljalugu 12. saj Kõik oli seotud kirikuga(Koraan, piibel ja ne). Õigus ja usk oli üks tervik, mille eest peavad hoolitsema ühed ja samad isikud ja instutsioonid. Autonoomsus...
Surverühm ja otsustajad ® Parlamendieelne järk: kampaaniad, konsultatsioonid, kliendisuhted ® Parlamendijärk: lobby, liidud, käsi peseb kätt, kandidaatide toetamine. Lobbystrateegiad: massirünnak, katkematu nire, saatkond ® Parlamendijärgne järk: avalikkuse advokaat või venitaja. Protsessimine, bürokraatlikud pöördumised, halduspoliitika lahendi tähtsus Huvirühma mõju tegurid n Poliitilise süsteemi iseloom: (1) pluralism, (2) korporatism, (3) kontrollitus/ allutatus n Huvirühmade võime rakendada mõjutusvahendeid (sanktsioone) n Huvirühmade legitiimsus n Liikmeskond: arvukus, esindavus, liikmete isiklik/kutsealane mõjukus, pühendumus n Raha n Juurdepääs poliitika kujundamisele: (1) otsene, (2) kaudne (avaliku arvamuse kaudu) Korporatiivne riik? ® Poliitine süsteem pole korraldatud turumudeli konkurentsi alusel,
omavalitsusse valida erinevalt, kuid sõltumata küsimuse üle. Samuti võib osalusdemokraatia vormiks valimisviisist peavad valitud isikud kasutama pidada erinevaid kodanikualgatusi ja kampaaniaid, võimu rahva nimel ja andma oma tegevusest äärmisel juhul ka protestiaktsioone. rahvale aru. Demokraatlikus ühiskonnas on au sees arvamuste ja ühenduste paljusus ja võrdsus ehk ühiskondlik pluralism. Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: *vabad ja õiglased valimised (õigus valida ja olla valitud) *alternatiivsed teabeallikad *konkurents võimu nimel *poliitiku sõltuvus valijate eelistustest *seaduste ülimuslikkus (õigusriik) *seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutatus üksteisest *kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine *tsiviilkontroll relvajõudude üle
Ühiskonnaõpetus Ühiskond · Inimeste olemasolu viis · Koosneb inimestest, ei saa olla inimest ühiskonnata Ürgkari- ellujäämiseks oli vaja koos tegutseda. Sugukond võimusuhted püsivamad Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähememine, territooriumi rolli kasv. Riik · Võimu- ja valitsemisasutuse süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil teostades võimu alaliste institutsoonide kaudu a) Lepinguteooria, b) orgaaniline teooria(inimene viib oma täide loomuse vajadused) c) võimuteooria. · Territoorium, elanikkond, suveräänsus. Ühiskonna tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühenuds · Maailm Identiteet · Samastumine, ühekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvislikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal. ...
ja õiguseid. Niisiis kasutatakse terminit ,,rõhuv grupp" pigem UK-s ja terminit ,,huvi grupp" pigem kui sub-kategooria sorteeritute seas. Sellegi poolest saab gruppe jaotada nendesse kolme tüüpi: · ühisgrupp · institutsionaalne grupp · organiseeritud grupp Huvigrupid või survegrupid on organiseeritud assotsiatsioonid, mis mõjutavad poliitikat või valitsuse tegusid. Poliitilisi gruppe on mõistetud mitmel viisil. Pluralism tähendab võimu laialivalgumist ja gruppide võimalust garanteerida demokraatlik sõnaõigus. Organiseeritud grupid saavad kasu poliitilisest süsteemist, tugevdades esindatust, viies läbi depatte ja arutelusid ja käitudes kui kaalutletud valitsuse jõud. Huvigrupid mõjutavad poliitikat ja valitsust läbi mitmete kanalite, kaasaarvatud ka bürokraatliku kanali, assambleede, kohtute, massimeedia, parteide ja rahvusvaheliste isikute.
postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Postmodernismi mõistet ei ole lihtne selgelt määratleda. Postmodernism on ühelt poolt vaga kompleksne, kuid teiselt poolt hajus ja kõikehõlmav mõiste. Postmodernismil ei ole kindlat sõnaraamatu definitsiooni ega ühte autoriteeti, mis kinnitaks, et postmodernism on just see. Postmodernismi iseloomustab tähenduste pluralism pigem eksisteerivad "postmodernismid" kui üks kindel postmodernism. Postmodernismi mõiste on laiahaardeline, laialivalguv, ebastabiilne. Võiks öelda, et "postmodernism" on termin, mis käib kõige kohta. Järelikult pole ühest vastust küsimusele, mis on postmodernism, millised on tema täpsed ajalised piirid ja kindlad tunnused. Seeparast ongi postmodernismist selgepiirilist kasitlust luua keeruline. Mõistet ,,postmodernism" kasutatakse eelkõige kahes tähenduses:
KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid (Koolid, haiglad, pensioniamet...
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on sam...
Ühiskond 1. Ühiskonna sidusus Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peaist sektorit: a)Esimene ehk avalik sektor (riigi ja omavalitsusasutused) b) Teine eks erasektor (eraettevõtted c) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused) Mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused suurte inimgruppide vahel on aluseks ühiskonna sotsiaalsele struktuurile ehk kihistumusele. Kihistumus omakorda mõjutab inimeste positsiooni ühiskonnas, suhteid erinevate gruppide vahel ning laias laastus kogu ühiskonna arengut. Ühiskonna eujõu seisukohalt ongi oluline ,et suudetaks erinevusi tunnistada, tasakaalustada ja erinevatesse gruppidesse kuuluvaid inimesi lõimida. Ühiskonna edukuse määrab oskus juhtida harmooniliselt kõigi valdkondade
Iseloomustab kodanike kõigi eluavalduste allutamine riigivõimu kontrollile, selleks vajalike repressiivorganite süsteemi väljaarendamine, kultuuri ja ideoloogia politiseerimine ning massiteabevahendite üle riikliku järelevalve kehtestamine. Indiviidi huvid allutatud riigivõimule. N: fašism itallias, natsid saksas, kommarid NSVL), demokraatlik (riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva poolt kontrollitav. Iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas) (stalinism- isiku võimu režiim). d) ühiskondliku leppe teooria; suveräniteed ja tema tüübid; võimu lahususe printsiip Ühiskondliku leppe teooria- riik on inimestevaheline (eriline) kokkulepe mille kaudu nad ohjeldavad primitiivset vabadust, väljuvad nn. looduslikust seisundist ja moodustavad kui organiseeritud terviku mis
NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine. Taasiseseisvumisaegne Eesti ajakirjandus, fakti ja täpsuse küdimus tollases ajakirjanduses ENSV perioodi avalikkust iseloomustab avalike kanalite arv ning avalike kanalite tihe kontroll. Tol ajal olid Eesti Raadio ja Eesti televisioon ühes suures asutuses – ENSV Riiklik Tele ja Raadiokomitee
mittetulundusühendus, liikumine, katusorganisatsioon või võrgustik). 2) Inimesed või organisatsioonid, kelle huvid mõnes küsimuses ühtivad. Vrd. eestkoste; lobitöö; sihtrühm; survegrupid; tagala. Samas tähenduses on kasutatud ka terminit sidusgrupp või -rühm. 11. Pluralismi olemus ja tähtsus Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Pluralismi põhilised poliitilised printsiibid:
26. Vabamüürlus on ülemaailmne liikumine, mis on jagunenud erinevateks, mõnigi kord omavahel seotud organisatsioonideks. Selle eesmärkideks on põhiliselt oma liikmete kõlbeline täiustamine, abivajajate aitamine ning valgustuse ja hariduse edendamine, mille kaudu maailma muudetakse paremaks. 27. Õigluse kuldreegel- igaüks võib teha mida tahab, eeldusel et ta ei riku teiste samasugust vabadust. See reegel kehtib. 28. Kaasajal kujuneva mõtlemise tunnused: pluralism, personalis, aktualism, realism, antipositivism. Ühiskonda ei saa kardinaalselt ümber korraldada. Õppimise teel ei saa muuta looduse poolt antut. Ühiskond olgu hierarhiline ja teda juhtigu eliit. Majanduses peab toimuma vabakonkurents, riik sekkugu üha vähem. Uute väärtuste otsingul pöördutakse vanade kultuuriväärtuste poole. Välispoliitikas toetatakse sõjalist üleoleku ja jõu ideoloogiat. 29
üleriigilisse esinduskokku Tänapäevase demokraatia peamised tunnused: Vabad ja õiglased valimised Alternatiivsed teabeallikad Poliitika sõltuvus valijate eelistustest Seaduste ülimlikkus Seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu lahutamatus üksteisest Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Vähemuse õigustega arvestav enamuse võim Viis demokraatia indikaatorit: 1) valimisprotsess ja pluralism. Vabad ja õiglased valimised, võimu üleandmine, poliitilised õigused ja ühinemisvabadus 2) valitsuse toimimine Valitud võimukandjate võim, võimude tasakaalustatus, valitsuse vastutus ja läbipaistvus, korruptsioon, avaliku teenistuse võimekus, üldsuse vastavad hoiakud 3) poliitiline osalus Valimis- ja poliitiline osalus, vähemuste osalus, osaluse edendamine, üldsuse vastavad hoiakud 4) poliitiline kultuur Ühiskonna sidusus, üldsuse vastavad hoiakud, riigi ja kiriku lahusus,
Assotsiatsiooniline tegevusväli on riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks. Assotsiatsioonikoolkonna teooriad eeldavad, et assotsiatsioonid edendavad pluralismi, võimaldades esindada mitmeid huvisid, täita erinevaid funktsioone ja arendada välja mitmesuguseid võimekusi. Ükski väike ühendus ei suuda selliseid ülesandeid täielikult täita ning seega on kõige olulisem antud lähenemise puhul institutsionaalne pluralism kodanikuühiskonna siseselt. Kodanikeühiskonda defineeritakse kui organiseerunud sotsiaalse elu sfääri, mis asetseb indiviidide ja poliitiliste esindusorganisatsioonide vahel. Kuigi assotsiatsioonilise lähenemise esindajad teadvustavad, et kodanikeühiskonna areng ei ole (ainu)piisav demokraatia konsolideerumiseks, on selle lähenemise järgijatel üsna kindel veendumus, et kodanikeühiskond omab olulist rolli demokraatia edendamisel. 1 KODANIKEÜHISKOND KUI AVALIKKUSSFÄÄR
miks? - erinevad marginaalsed rühmad ühiskonnas - erinevate graafikute analüüsimine; tabeli vm andmete põhjal graafiku joonistamine 3) Varanduslik kihistumine (õpik lk 16-19) - mõisted: sotsiaalne kihistus, perekond, leibkond, ülalpeetav, tööjõud - varaliste ja vaimsete resurrside kättesaadavuse vahelised seosed 4) Inimeste huvide mitmekesisus ja selle avaldumisvormid (õpik lk 20-23; TV ül 14.-15.) - mõisted: pluralism, identiteet, tolerantsus, nulltolerants, kompromiss, konsensus - rassilised, rahvuslikud, vanuselised, soolised, perekondlikud ja varanduslikud iseärasused; tolerantsus või nulltolerants nende erinevuste suhtes - erinevad võimalused vastuolude lahendamiseks ning nende positiivsed ja negatiivsed küljed: jõumeetodid, enamusotsustsus, kompromiss, konsensus - osalemine ühiskondlikes liikumistes, surverühmades, protestiavaldustes, erakondades
Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus. Vabadus, võrdsus, vendlus- Prantsuse revolutsiooni aegne loosung, mis pole tänapäevalgi oma sisu minetanud. Ikka ja jälle on juttu kellegi vabaduste piiramistest või mõne inimgrupi õigustega mitte arvestamisest. Võrdõiguslikkus avaldub mitmel tasandil, seda mõõdetakse nii sugudevaheliselt kui ka vanuselise, rahvuselise ja elatustaseme põhjal. Tal on mitmeid harusid ja neist on tänapäeva Euroopas enim kajastust leidnud sugudevaheline võrdsus. Poliitiline võrdõiguslikkus ei ole vähemalt Euroopa piires viimasel paarikümnel aastal suuri probleeme tõstatanud, aga siiski, uurides lähemalt selle õiguse definitsiooni ja täitmist eri riikides tõusevad esile mitmed küsimused. Poliitiline võrdõiguslikkus tähendab, et kõigil kodanikel on on õigus osaleda riigi valitsemises ning valida enda esindajaid poliitikasse. Igas riigis on see õigus aga omakorda sätestatud erinevate piirangutega...
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
oma vaadetelt lähedased b) Vähemusvalitsus - juhul kui opositsioon lõhestunud. Näiteks tsentrivalitsuste puhul. Või kui suurem partei ei taha moodustada koalitsiooni. c) ametnikevalitsus - koosneb poliitiliselt erapooletutest spetsialistidest (Eestis Vähi valitsus 1992) 3) Koalitsioonide stabiilsuse määravad - parlamendis esindatud parteide arv - parteidevaheline ideoloogiline distants Selle alusel on eristatavad - mõõdukas pluralism - parlamendis kuni 6 erakonda ja nendevahelised eriarvamused pole lepitamatu iseloomuga - polaarne pluralism - üle 6 partei ja selge lõhenemine vastandlikeks jõududeks 4) EV Valitsus President määrab PM kandidaadi ja parlament peab talle volitused andma. Seega saab PM olla selline poliitik, kellel on parlamendi enamuse toetus. Kui parlament ei kiida kaks korda presidendi esiatud kandidaati heaks, siis peab ta ise kandidaadi esitama või, tulevad erakorralised valimised.
Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Mingile ühiskonnatüübile omane rahvastiku jagunemine suurteks sarnaste omadustega kategooriateks. Huvid. Erinevad huvid ning nende rahuldamine on demokraatlikus ühiskonnas suuri väärtusi,inimeste mitmekesised huvid väljenduvad nt. Nende kuulumises erinevadesse parteidesse . Pluralismi olemus ja tähtsus.Pluralism on mitmekesisus ja paljusus,mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust,parteistumist. Pluralism on veendumus,et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus.Plootiline pluralism tunnistab erinevust sotsiaalses ja ideoloogilises praktikas. Avalik arvamus. Demokraatlikus riigis on kõigil õigus avalikule arvamusele.nt :Eestis, ja see on ka põhiseaduses kirjas !!! Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide realiseerimine demokraatias: · ühiskondlikud liikumised, · huvi- ehk survegrupid, · erakonnad ehk parteid.
Demokraatlikus riigis valitseb pluralism vaadete paljusus ja võrdsus. Kokkuvõttes on demokraatia tugisambad: 1. rahva suveräänsus; 2. valitsemine valitsetavate nõusolekul 3. enamuse võim; 4. vähemuse õigused; 5. põhiliste inimõiguste tagamine; 6. vabad ja ausad valimised; 7. võrdsus seaduste ees; 8. korrakohane õigusemõistmine; 9. põhiseadusega piiratud riigivõim; 10. sotsiaalne, majanduslik ja poliitiline pluralism (ideede paljusus); 11. sallivuse, pragmaatilisuse, koostöö ja kompromissivalmiduse väärtustamine. Demokraatlikud väärtused levivad tänapäeval küll üha laiemalt, kuid maailma ajaloos on demokraatlikke riike siiski olnud vähe ja need on püsinud lühikest aega. 1990. aastal avaldas uurimisorganisatsioon Freedom House (ingl Vabaduse Maja) ettekande, mis andis kõikidele riikidele hinnangu kahe olulisema demokraatiakriteeriumi poliitiliste ja kodanikuvabaduste astme järgi
Isikukultus Repressioonid ning demokraatlike vabaduste kitsendamine Puudub selge ideoloogia või teenib üksnes isikukultuse tugevdamise eesmärki Sageli tagurikud, uuendamisvastased Kasvavad välja autoritaarsetest ja totalitaarsetest režiimidest Demokraatia - võim põhineb piiratud mandaadil Liberaaldemokraatilik režiim: Võimukandjad vastutavad rahva ees Vabad, regulaarsed ja ausad valimised Vaba parteikonkurents ja poliitiline pluralism Kõigile kodanikele on tagatud täielikud poliitilised õigused Kõigile on tagatud täielikud kodanikuõigused Seaduse võim ja võimude lahusus Tomiv tõhus riik ning läbipaistev valitsemine Polüarhia - kodanikeks on suur osa täiskasvanuist ja kodanikuõiguste hulka kuulub opositsioonis olemine. Tunnused: ametikandjate valimine, üldine valmimisõigus, enese väljendusvabadus, vabad ja ausad valimised, õigus alternatiivsele teabele,
Helena Tomson DEMOKRAATIA LIIGID Referaat Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Demokraatia sõna tuleneb vanakreeka keelest: , mis koosneb tüvedest ('rahvas', 'hulk') ja ('võim', 'valitsus') (http://et.wikipedia.org). Demokraatia on selline valitsemisviis, kus riigivõim lähtub rahvast, toetub rahva enamusele ja on rahva pool kontrollitav. Seda iseloomustab poliitiline pluralism, üldine valimisõigus, kodanike õiguste ja vabaduste sätestamine konstitutsioonis ja nende kasutamise reaalne tagamine praktikas. Demokraatia olulisteks tagatisteks on võimude lahususe põhimõtte järgimine, sõltumatu kohtu olemasolu ja seaduslikkuse printsiibist kinnipidamine. Selle nõuetele vatsab tänapäeval kõige täielikumalt õigusriik (Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. 2003) Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite või rahva poolt valitud esindajate
Muutused poliitikas Suurte võimu ja poliitika muutuste allikad: Laiemad ühiskondlikud muutused Riigipöörded Demokraatlikes režiimides –valimised Diktatuurirežiimides-revolutsioonid Valitseva poliitikakursi muutumine..:Reformid Muutuse narratiivid 1. Ühiskonna ehk sotsiaalne muutus: ühiskonna paljude tahkude ulatuslik teisenemine, rahulik v vägivaldne, pikaajaline v kiire. 2. Teooriad: evolutsiooniteooria-varane ja moodne ühiskond, funktsionalistlik teooria-eristumine ja lõimumine, Konfliktiteooria-marksism ja uued teoreetikud. Moderniseeruminetööstusühiskond,-funktsionalistlik teooria, linnastumine, hariduse levik, klassisüsteem, teaduslik mõtteviis, massikommunikatsioon. Postmodernsus: kultuuri ja ühiskonna vahe lagunemine, stiil, eneseväljendus, tootmise asemel tarbimine, aja ja ruumi teisenemine. From government to governance. Riik kaotab positsiooni roh...
avalikust sektorist (riigist ja valitsemisest) ning erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Pluralismi olemus ja tähtsus Ühiskonda, kus eksisteerivad erinevad vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid, nimetatakse pluralistlikuks. Pluralism on demokraatliku ühiskonna oluline tunnus. Pluralism mitte ainult ei luba erinevusi, vaid peab erinevusi väärtuseks, ühiskonna rikkuseks, selle arengu eelduseks ja stabiilsuse aluseks, nende arendamist omaette eesmärgiks. Pluralismiga seotud mõiste on multikultuursus see on paljude kultuuride kooseksisteerimine, kusjuures nad ei ole üksteisele allutatud, toimub integratsioon ja mitte assimileerimine. Tähtsus: Pluralism on veendumus, et eksisteerib või peaks eksisteerima ideede paljusus
; tegeleb kõigi jaoks oluliste elusfääridega, on avatud kõigi jaoks o Erasektor tegeleb majandusega riik ei sekku majandusellu , loob tingimused ja keskkonna o Kodaniku ühiskond kodanike ühendused; muudab ühiskonna täiuslikumaks, tagab parema elukvaliteedi Oktoober on viinakuu hakkab mõisa juures viinaköökides viina põletamine 7 Pluralism o Selline ühiskond kus on lubatud erinevad parteid, arvamused , seisukohad. Ilmub palju ajalehti, erinevad meedia allikad. Tsensuuri ei ole o Paljusus, mitmekesisus ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad mitmeparteilisus, demokraatlik ühiskond, avatud ühiskond
Töökoht, amet ja haridustase määravad ennekõike inimeste sissetulekud. Madalad näitajad paigutavad inimesed madalale positsioonile. Sotsiaalne kihistus peegeldab hierarhiat ehk paremusjärjestust. Klassikaline ühiskonna kihiline jaotus: kõrgklass, keskklass, alamklass. Paremad ressursid võimaldavad paremat elu. Iseseisev töö Küsimused 1.3. peatüki lõpus. Töövihik 11-13 1.4 Inimeste mitmesugused huvid Huvide paljusus ehk pluralism: (vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, kultuurid, sotsiaalsed grupid) - rikastab ühiskonda - teeb ühiskonna huvitavaks - tekitab ka probleeme ja konflikte - kuidas arvestada erinevate huvidega? "Erinevus rikastab" kampaania Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
Nende ühine teos "Kollaažlinn" on pälvinud suurt tunnustust üle maailma ning nende poolt välja käidud printsiipe on järgitud mitmeil pool. Kuid kas me inimestena üldse teame mida me tegelikult eelistame, näha tahame ja kogeda ihkame? Kas need post-modernistlikud tõekspidamised päriselt aitavad ühiskonda? Rowe ja Koetter sõnastasid tabavalt oma arusaama modernismi taandumisest, öeldes et see kutsub esile erinevaid strateegiaid nagu valgustatud pluralism. Just nagu tooks uuesti esile terve mõistuse tuleku. Olukord kui sa enam ei pea olema mingi konkreetse stiili ahelates ega pea järgima varem heaks kiidetud arusaamu, siis kuhu suunas su ideed esmalt pürgivad. Hea koht katsetada erinevaid asju. Liita midagi kokku, mida varem pole tehtud. Inimesed tahavad ju alati millegi uuega välja tulla. Seda sammu toetab ka asjaolu, et eelnevalt tõeks peetud printsiibid on nüüd maha kantud, nagu supermarketis kuupäeva ületanud toiduained.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
