hõõrdumise. · Sünoviaalpaunad esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi (luu, teine lihas, kõõlus jm) suhtes, need hoiavad äa lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. · Kõõlusetuped täidavad samasugust ül, mis sünoviaalpaunadki. Need ümbritsevad kõõlust ulatuslikult, näiteks üla- ja alajäseme pikkade kõõluste ümber esinevad kuni 10 cm pikkused kõõlusetuped. · Plokk on vagu luul, mis on kaetud hüaliinkõhrega. See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. Kõõluse ja kõhre vahel o sünoviaalpaun. · Seesamluud asetsevad lihase lõppkõõluses kinnituskoha läheduses. Nad soodustavad lihaste tööd: väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. SELJA LIHASED Lülisambasirgestaja
Ehitusmasinate üldelemendid. Kordamisküsimused 1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus mehhaanilise energia saamise viisi järgi. Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitat...
põhimälust. Vahemälus asendatav info säilib alati põhimälus ja seda saab sealt alati vajadusel laadida. Vahemälu organiseeimine: Otsevastavusega vahemälu on üks lihtsamaid vahemälu organiseerimisviise. Infot loetakse mälust plokkidena. Mälu on jagatud segmentideks, millest igaüks sisaldab teatud hulga plokke. Otsevastavusega vahemälus sisaldab aadress seega segmendi aadressi, ploki aadressi ja sõna aadressi. Vahemälus on igal plokil oma koht. Plokk võib kuuluda ükskõik millisesse segmenti. Selleks, et kindlaks määrata segment on segmendi juures number. Vajalikust segmendist vajaliku ploki olemasolu kontroll on otsevastavusega vahemälus väga lihtne. Ploki koht on fikseeritud ja seal võrreldakse segmendi numbrit. Kokkulangemise korral otsitakse sõna aadressi järgi plokist üles vajalik sõna. Adresseerimine on lihtne ja ka suhteliselt odav aga probleeme tekib tsüklitega. Tsüklite puhul võib tekkida
(juhteteed retseptoritelt ajukoorde lõppevad siia). Kuklasagar nägemisega, oimusagar kuulmisega ja kiirusagar liigutustega seotud infot. Järgneb infotöötlus (need on rohelised kardinad, see oli tanel padar jms), seejärel info seostamine varasema infoga ja ka uute infode seostamine. Kõne seisukohalt: keeleüksuste äratundmine (sõnad, laused) ja mõistame tähendust ning keeleüksuste valik (milliseid sõnu tahame kasutada). 3. EESMINE Kõrgeim plokk, frontaalsagar. Areneb kuni 16nda a-ni. Tegevuste planeerimine, reguleerimine, kontroll. Ütluse planeerimine, sisu (mida tahame öelda, mida tema tahab öelda), elementide (sh keeleüksuste) ühendamine (on seotud ka teiste sagaratega). Plokitegevus seotud keskendumisega, hüpikutel häiritud. Kõneliigutuste juhtimise neuroloogilised tasandid (alt üles) - kõne realiseerub liigutustena, vaja teada kuidas aju igasuguseid tegevusi juhib. 1
Enamjaolt neid märkmeid tavaliselt teist korda kasutust ei leia, seega see on enamjaolt lihtsalt paberi raiskamine, mis omakorda on puidu ebaefektiivne kasutamine. Selline probleem on küll leidmas lahendust tehnoloogia arengu abil juba praegu, kuid on siiani kohti, kus kulutatakse tohutult paberit lihtsalt seetõttu, et ei ole loodud paremat süsteemi. Näiteks töötasin suvel Tartu Ülikooli Kliinikumi köögis, kus kulub päevas ligi plokk paberit. Ühes plokkis peaks olema kuskil 500 lehte, seega aastas kulub üle 180 000 lehe paberit, mis on tohutu kogus. Kui küsisin, kas nad pole suutnud leida paremat lahendust, siis vastati et ei ole. Kõiki paberied prinditakse seal kaks koopiat, et saaks ka arhiveerida. Digitaalne arhiiv ei olevat neile mulle arusaamatutel põhjustel sobilik. Samas need paberid mida kasutatakse lendavad, pärast nende läbi lugemist, prügikasti, mistõttu on nende kasutusaeg lühike ja
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest...
Süsteemi „A” põhiosaks on ühikhüppele (algväärtus „0”, lõppväärtus „1”) reageeriv aperioodiline lüli (k = 1, τ = 1), kusjuures tuleb jälgida, et xA(t) siirdekiirus on piiratud (eksponendi puutuja väärtus ordinaatteljel ei muutu rohkem kui 0,5 ühikut ajaühiku kohta). Süsteem "A" sisendsignaal lülitatakse algväärtuselt lõppväärtusele ajahetkel 1 sekund ning tagasi algväärtusele ajahetkel 9 sekundit. Tabel 1. Siinusgeneraatorite parameetrid Siinussignaali plokk Amplituud Alaliskomponent Sagedus 1. 1,5 2 2 2. 1 0 0,6 Ülesande lahendamiseks on vastavalt kirjeldusele koostatud mudel. Generaatorid moodustavad kaks siinussignaaligeneraatorit, mille väljundid on summeeritud. Juhtsignaal juhib generaatori väljundit
Hallmalmi metalne põhimassi struktuur võib olla perliit, perliit+ferriit või ferriit. Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimeta-takse ka kvaliteetmalmiks). [4] 6 1.2.2 Malmi kasutusalad autoehituses [5] Mootori plokk Piduri trumlid Torustiku liited Hammasrattad Auto tõste seade 7 2. MITTE MUSTMETALLID JA NENDE SULAMID 2.1. Vask Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vaskdioksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel
kuna see meenutas neile koduukse kõrval seisnud istepinki (araabia keeles mastaba). Selle nimetuse all ongi need haudehitised teaduses tuntud. Kuna püramiidide ehitamisel muid "mehhanisme" peale hoobade, rullide ja kaldteede ei rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil. Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravalge lihvitud Tura lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Püramiidi pind siluti siledaks kvartsiidiga. (2;24). Püramiidide asetus PILT Püramiidid kõrguvad sajakilomeetrise ketina Niiluse oru kõrbest eraldaval kaljusel platool Kairost kuni Faijumi oaasini
sujuvalt drosseliga. Toorikud kinnitatakse töölauale hüdrauliliste survekäppadega, mida juhitakse samalt hüdrosüsteemilt elekromagnetiliste siibritega. Kahepoolne raamitapilõikepink Pink on kahepoolne ja läbiva tööviisiga. Detailide töötlemise tehnoloogiline järjestus on järgmise: 1. detailide töötlemine täpsele pikkusele, 2. tapi töötlemine, 3. tapipõskede töötlemine. Kahepoolne raamitapipink Pink koosneb vasak- ja parempoolsest lõikeplokist. Vasakpoolne plokk on jäigalt kandeplaadile kinnitatud. Parempoolset lõikeplokki liigutatakse vastavalt detaili pikkusele. Pingil saab töödelda detaile pikkusega 300... 2000 mm. Kettkonveierid käivitatakse ühise veovõlli poolt eraldi ajamiga. Samalt ajamilt käivitatakse vaheülekande abil konveieri kohal paiknevad surveseadmed. Liikuva lõikeploki ümberpaigutamine toimub esmalt mehaanilise ajamiga, täpseks häälestamiseks kasutatakse käsiajamit. Kastitapilõikepink Pink on ette nähtud
ja asulad. Ilmuvad savinõud keraamika. POLNUD HOONED, VAID USULISED MONUMENDID MENHIR - kõrged, püstised kivirahnud, keldi keeles ´´pikk kivi´´. CARNAC'i allee. DOLMEN - suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab horisontaalne kiviplaat. Kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Euroopas, Põhja-Aafrikas, Aasias. KROMLEHH - koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimesest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Tähtis kultuse objekt, kuu kummardamine, päikeseriitused, ehitati sajandeid. STONEHENGE VANA - EGIPTUSE kunst : VANA-, KESKMISE ja UUE RIIGI arhitektuur, võrdlus ja näited. Arhitektuuris seisukohalt oli väga tähtis vanade egiptlaste usk hauatagusesse ellu. Et inimene ka pärast surma edasi saaks elada, pidid elavad tema keha siinilmas säilitama. Nii oli ka kadunukese hingel olemas koht, kus elada. VANA - RIIK 4.-8. DÜNASTIA
Ala moodustas terviku 17721918 Austria kroonimaana ja aastani 1939 Poola osana. Praegu ei kasutata Galiitsia nime ei Poolas ega Ukrainas. 6 Tsornobõli katastroof Tsernobõli tuumaelektrijaam asub Tsernobõlist umbes 20 km loodes. Jaam rajati 1970. Tsornobõli (vahel ka Tsernobõli) tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. plokk. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7-palline.Radjaktsiooni levik peatati reaktorile valatud betoonist sarkofaagiga. Kuigi Tsernobõli katastroofist on möödunud 20 aastat, pole mõjud veel lõppenud, siiani sünnib väärarenguga lapsi. Paljud Ukraina inimesed surevad erinevatesse vähi vormidesse. Siiani kasvatatakse saastunud aladel põllusaadusi turustamise eesmärgil. Seeläbi lähevad radioaktiivsed ained uuesti ringlusesse inimorganismi. Kui ametlikes
kõrge ning jättis mulje, nagu oleks seitse väiksemat mastabat üksteise peale järjest paigutatud. Dzoseri püramiid (allikas: http://www.starovekyegypt.net/faraoni/stararise/img/dzoser-pyramida.jpg ) Vana riigi ajastu ehitusmälestistest on kõige võimsamad kolme vaarao püramiidid Giza väljal. Mastabade ja hästikorrastatud teede vahel kõrgub kõige suurem ja vanim kolmest Cheopsi püramiid. Cheopsi püramiid on ehitatud looduslikust kivist, kus iga plokk on äärmiselt täpselt raiutud ja kohale paigutatud. Sissepääas püramiidi maskeeriti hoolikalt, sest vaarao rikkusi ihaldavaid hauaröövleid leidus juba Vana riigi ajastul. Giza välja püramiidid (allikas: http://www.travlang.com/blog/pyramids-of-giza-a-landmark-in-the-history-of-architecture/ ) 2.1.2 Keskmine riik Keskmise riigi ajastu tähtsamad ehitised olid kaljuhauad. Eriti kuulsaks on saanud Benihassani kaljuhauad Kesk-Egiptuses. Ruumide jaotuse poolest sarnanevad nad
tekkepõhjused, ette ennustused ning mõõtmise ja hindamise vahendid. Tänapäevaks on maavärinad väga sügavalt ja põhjalikult uuritud teadusharu, millega on tegeletud juba üle 100 aasta. Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või vappumine, mis on tekitatud kivimiplokkide liikumises piki maakoore murranguid. Suurem osa maavärinaid tekkib just laamadeservades, kus käib pidev liikumine ning juhul, kui mingi plokk fikseerub ja ei suuda edasi liikuda tekkib kahe murrangu vahel pinge, mis lõppeb maavärinaga. Murranguid võib leiduda kolme tüüpi sõltuvalt pingete suunast maapõues võivad kivimiplokid piki maavärina murrangut libiseda külgsuunas, üles või alla. Tänu ülitundlikule mõõteriistale seismograafile on võimalik umbes ette teada, kus kohas on tulevase maavärina epitsenter, kui suur on selle võimsus ja tänu sellele on võimalik päästa inimelusid
1 – rõhukanal 2 – terasmembraanil paiknev piesoelektriline element 3 – elektriline ühendus 4 – signaali töötlemise elektrooniline plokk 5 - pistik λ-andurid. λ-andurid on ette nähtud küttesegu koostise kontrollimiseks. λ-andur paikneb välja- lasketorustikus ja tegelikult hindab λ-andur vaba hapniku kogust heitgaasis: kui heitgaasis oli palju vaba hapnikku, siis mootori silindrisse antud küttesegu oli lahja (palju õhku vähe kütust); kui aga vaba hapnikku oli vähe, siis ilmselt oli segu rikas (vähe õhku, palju kütust)
Segmenteerimine lehekülgedeks jagamisega. See tähendab, et virtuaalne aadress jaguneb segmendi numbrik, leheküljenumbriks ja nihkeks. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne Sünkroonne siin – nii nagu ütleb siini nimetus, on sünkroonsel siinil kõik tegevused seotud sünkrosignaaliga. Kõikide signaalide muutused toimuvad sünkrosignaali esi- või tagafrontide ajal. Ploki edastus – alati ei ole kasulik edastada mitte üksikuid sõnu, vaid edastada plokk korraga. Selline edastus on kasulik vahemälu laadimisel. Asünkroonne siin – ei ole taktsignaali otseselt näha. Andmeedastuse kooskõlastamine toimub täiendavate signaalide (MSYN, SSYN) vahetamise abil. Siinitsüklit jutiv komponent paneb aadressiinile aadressi ja väljastab signaali mälust lugemise kohta. Siinitsüklit juhitavaks komponendiks võib olla nt protsessor. Tagasisideta siin – DAtaValid signaal, mille peale võib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema.
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamis...
Lõuna pool on I korruse sissepääs, millest viib lai vahekäik 75-kohalisse auditooriumi. J õeoru pool on jõuliseks aktsendiks kaarjalt eenduv suurim auditooriumi saalimaht. Sissepääs on Joonis 12 paigutataud tagasihoidlikuna hoopis külje peale. Emajõe-äärselt orulammilt paistab hoone monumentaalse seinana, mille jõuliseks aktsendiks on kaarjalt eenduv auditorium. Õppehoone teine ehitusjärk, galerii kaudu põhimahuga ühendatud auditooriumide plokk, jäi teostamata. Maa-ala üldplaanile on Pormeister muu hulgas märkinud ka rektoraadihoone, sööklad, kohvikud, näitusepaviljoni jm. hooneid. Uusfunktsionalism (1960-1980.a.) Kadrioru kohvik Kadrioru kohviku projekt valmis instituudisisese konkursi korras 1964 aastal. Voldemar Herkeli ja Hindrek Piiberi töö jagas I ja II auhinda ning see valiti ehitamiseks välja. 1970.aastal valminud kohviku kahekorruselise hoone ülemine korrus oli tõstetud postidele, et maja alt saaks Kadrioru
Janno Reilik ALUMIINIUM REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM.......................................................................................................................................4 1.1.Tootmine..........................................................................................................................................4 1.2.Aj...
Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus: Järve küla ja Tõrvasküla, mille maadele rajati hiljem Kohtla mõis. 1950. aastatel taheti linna nimeks panna Stalin. Kohtla-Järve linnapea oli 2003–2016 Jevgeni Solovjov. Praeguse Kohtla-Järve kohale tekkis asustus juba väga ammu. Esimene dokumentaalne meenutus Järve külast ulatub aastasse 1241, kui t...
PEA LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kiiruluu Os parietale - Kaljuosa ehk kaljumik (Pars petrosa), Trummiosa (Pars Oimuluu Os temporale tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Aju...
tehtud tööga. Pidurdudes teeb keha ise tööd kineetilise energia arvel. Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). Ristkoordinaadistiku korral näitab koordinaat antud suunas liikumisel, kui mitme pikkusühiku kaugusel taustkehast vaadeldav keha asub. Sõltumatute koordinaatide arv määrab ruumi mõõtmete arvu. Lihtmehhanismide (kang, plokk, kaldpind) töö aluseks on mehaanika kuldreegel: samapalju, kui me võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kasutades väiksemat jõudu, peame läbima vastavalt pikema tee. Liikumiseks võib nimetada igasugust olukorra muutumist. Kui muutub keha asukoht, asend või kuju, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest. Liikumise mõiste tuleneb vajadusest kirjeldada kronoloogilist põhjuslikkust.
Diferentsiaal Hdrotrafo Kiguvalitsa asendi andur. Reeglina AKK oma kasutusea jooksul li ei vahetata. Kuid tehakse 60000 jrgi kontrolli litaset kontr. thikigul ttava mootoriga, li temp 80C, enne taseme mtmist tuleb valitsa viia lbi kigist asenditest. Ja jtta asendisse P vi N. Liiga madala litaseme korral li kuumeneb ja kasti mrimine halveneb. lipumbaks on trohhoidpump. Eelfilter paikneb karteris,ning koguli lbib filtrit. Hdroploki keskmisele osale on liidetud kaks lisaplokki. lemine plokk: MV2 elektromagnetklapp, ttab ON/OFF reziimis. Sellega juhitakse siduri E kikudel 2,3,4 mberllimisel. Alumine lisaplokk EDS4, juhib pidurit C, EDS4 on akt,siis ta on hdrauliliselt suletud ja vastupidi, kui pinge minimaalne, on see klapp hdrauliliselt avatud. EDS6 juhib sidurit B MV1 hdrosst rhuklapp, see on ON/OFF reziimiga klapp. Reguleerib siderite ja pidurite trhku, leminek reziimilt N reziimile D on vaja lhiajaliselt suuremat trhku. MV1 tagab rhu 7 bar, ilma pingeta, aktiveerimata-16bar
tehtud tööga. Pidurdudes teeb keha ise tööd kineetilise energia arvel. Koordinaat on arv, mis näitab vaadeldava keha asukohta taustkeha suhtes (asendit taustsihi suhtes, kuju taustkuju suhtes). Ristkoordinaadistiku korral näitab koordinaat antud suunas liikumisel, kui mitme pikkusühiku kaugusel taustkehast vaadeldav keha asub. Sõltumatute koordinaatide arv määrab ruumi mõõtmete arvu. Lihtmehhanismide (kang, plokk, kaldpind) töö aluseks on mehaanika kuldreegel: samapalju, kui me võidame jõus, kaotame teepikkuses. Kasutades väiksemat jõudu, peame läbima vastavalt pikema tee. Liikumiseks võib nimetada igasugust olukorra muutumist. Kui muutub keha asukoht, asend või kuju, siis räägitakse mehaanilisest liikumisest. Liikumise mõiste tuleneb vajadusest kirjeldada kronoloogilist põhjuslikkust. Liikumisest võib rääkida ainult
Rannikul olevad asulad ja külad jäävad vee alla kasvuhooneefekt tekib:linnades paiskavad vabrikud ja tehased õhku suurel hulgal süsihappegaasi ja muid kahjulikke aineid.milles seisneb?kogu maakera kliima võib soojeneda selle tagajärjel. reostus kõrbestumine metsade maharaiumine- hävitatakse loomade taimede ja lindude elupiagad,seega on nad määratud väljasuremisele Laamtektoonika õpetus, mis seletab maa pinnamoe kujunemist laamade liikumise tagajärjel Laam maakoore hiigel plokk Maa sisejõud * maa sisejõudude- endogeenide - tegevus mitmekülgistab reljeefi - aine masside liikumine põhjustab 1)Kõikuvliikumised maakoore aeglased tõusud ja vajumised,pole tajutavad,on laia ulatuslikud Platvorm stabiilne ala, kus esineb kõikuvliikumisi Antarktika, Austraalia, Indo - Euroopa, Aafrika, Siberi platvorm 2)Kurrutusliikumised orogeneetilised liikumised liikumised mille tagajärjel tekivad maakoore lained,kurrud - kurdmäestik nooremad
kaevurikiivrites,gaasimaskides,tumedates kombinesoonides.Nende silmades tublide tööliste ja sõdurite rahulikkust,aga ka veidi hirmu.Igori nahk kiheleb ägedalt.Küsides mis lahti nad sõdurid selgitavad ,et üks operaator tegi vea ja algas tulekahju,plahvatus paiskas katuse pealt,aga õnneks ei lekkinud radioaktiivseid aineid,tuli reaktorit ei puudutanud.Mõne tunni tagant kardeti et katastroof kordub,kuid õnnetus on nüüdseks kontrolli alla ja plokk välja lülitatud.Tuumajaama ei ole rekonstrueeritud ega ümber korraldatud,see on see sama tööstusmaastik,millel sagivad väiksed inimrühmad,riietatud ühesugustesse valgetesse rõivastesse.Midagi pole tehtud reaktorite eralduste parandamiseks.Plahvatuse korral on radioaktiivse tolmu atmosfääri paiskumise risk niisama suur .Radioaktiivsus on sealsamas,must mure on oma töö teinud.1986.aasta varjaud on kõikjal(fotodel).
TSERNOBÕLI TUUMAKATASTROOF Tsernobõli tuumaelektrijaam oli tuumaelektrijaam Ukrainas Kiievi oblastis Tsornobõli rajoonis. Jaama ehitust alustati 1970. aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977. aastal. 2., 3. ja 4. plokk järgnesid aastatel 1978, 1981 ja 1983. Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Jaamast 4 km läänes paiknes 30 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat. 1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga
põhjas ja loodes. Ala moodustas terviku 17721918 Austria kroonimaana ja aastani 1939 Poola osana. Praegu ei kasutata Galiitsia nime ei Poolas ega Ukrainas. Tsernobõli katastroof Tsernobõli tuumaelektrijaam asub Tsernobõlist umbes 20 km loodes. Jaam rajati 1970. Tsernobõli (vahel ka Tsernobõli) tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsernobõli tuumaelektrijaamas 26. aprillil 1986. Plahvatas tuumaelektrijaama 4. plokk. Avarii oli rahvusvahelise skaala järgi 7- palline.Radiatsiooni levik peatati reaktorile valatud betoonist sarkofaagiga. Kuigi Tsernobõli katastroofist on möödunud 20 aastat, pole mõjud veel lõppenud, siiani sünnib väärarenguga lapsi. Paljud Ukraina inimesed surevad erinevatesse vähi vormidesse. Siiani kasvatatakse saastunud aladel põllusaadusi turustamise eesmärgil. Seeläbi lähevad radioaktiivsed ained uuesti ringlusesse inimorganismi
ümber ABS-le. Pidurituled on ühendatud läbi relee, mis väldib ESP süsteemi töötamise ajal piduritulede süttimise. 5.3. Ratta pöörlemissagedusandurid: Induktiivandur Indutseeritud pinge Magnetväli Juht- plokk Hammastega rootori ehk impulssratta kohal paiknev pöörlemissagedusandur koosneb magnetsüdamikust ja selle ümber asuvast mähisest. Koos rattaga pöörlev rootor indutseerib
kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi ja sete kuhjumisega. NT: liivast liivakivi. Moondekivim. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks. Maak. nim. majanduslikku huvi pakkuvaid, metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale.. Laamtektoonika. Geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laam. Litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Vulkaanide liigitus ehituse ja tegevuse järgi. 1)Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. NT: Hawaii saare. 2) Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga
-Ploki kaal 16 kg -Ploki konstruktsioon ei nõua püstvuukide täitmist -Plokki sobib kasutada nii kandvate , kui ka vaheseinte ladumiseks. -Raskest materjalist valmistatud plokk vastab kõrgendatud kvaliteedinõuetele: mürapidavus tulekindlus soojapidavus külmakindlus -Kuna ploki konstruktsioon ei nõua püstvuukide
Tasakaaluolek saabub uuesti siis, kui uuele, suuremale seadevedru pingusele vastab suurem pöörlemissagedus. Kohalik pöörlemissageduse muutmine toimub käsirattaga 5 (ülemine parem käsiratas regulaatori esipaneelil). Selle pööramisel koonushammasrataste kaudu pööratakse hammasratas/mutrit 29, milline saab keermestatud vardalt pikiliikumise ja oma alumise otsaga toimides seadevedrule suurendab või vähendab selle pingust. Samaaegselt pannakse pöörlema ka hammasrataste plokk 4, mis näitab numbrilaual seadistuse seisu. Käsiratta üks täispööre vastab osuti liikumisele ühe jaotuse võrra. Sellel skaalal on 20 jaotust (parempoolne alumine skaala esipaneelil), mis ei vasta tegelikule arvulisele pöörlemissagedusele. Seetõttu on vaja käsitahhomeetriga määrata ja märkida skaalale käivitus- ja nominaalne pöörlemissagedus. 3. Kangtüüpi regulaatori Woodward UG-40 TL koormuse piiramisseade sõltuvalt ülelaadimisõhu survest.
Selleks, et torustikku ei jääks vesi mis, segaks suruõhu tööd, ühendatakse ülevalt poolt et vältida vee sattumis jaotuslõdvikutesse. 15. Pneumotorustiku materjalid ja nendele esitatavad nõuded vask, süsinikteras, messing, tsingitud teras, roostevaba teras, plastmassid. Peamised materjalile esitatavad nõuded on: * kerge paigaldatavus, * korrosioonikindlus, * majanduslik odavus. 16. Suruõhu ettevalmistus plokk, tema põhisõlmed, otstarve, tingmärgid See pannakse enne tarbijat ja teostab õhu puhastamist, rõhu reguleerimist ja õlitamist. Õlitamist on vaja teha ainult sel juhul, kui kasutatakse pneumo elemente, mis nõuavad seda. Filtrisse koguneb vesi ja seda tuleb perioodiliselt välja lasta. Kui seda palju koguneb kasutatakse automaatset eemaldajat. Õlitaja töötab kui pulverisaator. - tingmärk 17. Õhu kuivatamine, vajadus ja viisid
..650 kg/m3 ja tugevamad 5 MPa betooni tihedusega 900 kg/m3 Lisaks tavaplokkidele toodetakse ka soojustatud sandwichplokke: ploki soojapidavuse tagab 14 cm paksune polüstürerooli kiht, mis annab tarindi soojajuhtivuse väärtuseks (U) 0,22 W/m2K. Toodete nimekirja kuuluvad veel sillused ja moodulkorstnate elemendid. Sillused Silluseid toodetakse vastavalt Fibo plokkide paksusele (100, 150, 200, 250, 300 mm) ja kuni 2,5 m laiustele avadele. Kergsillus on armeeritud Fibo plokk. Armatuurina kasutatakse 8–12 mm terasvarbu. Fibo sillus ei moodusta külmasilda, sest on valmistatud heade soojaisolatsiooniomadustega kergkruusast. Silluse soojusjuhtivus on 0,2 W/mK; Fibo sillus on soovitav koormata ühtlase lauskoormusega, vältima peab suuri koondatud koormusi (nt. vahelaetala) silde keskel. Vastavalt ava laiusele ja seina paksusele valitakse Fibo sillus. Kui ava laius on L≥1,5 m, siis peab sillus müürile toetuma vähemalt 250 mm
kapsli süvakihis paiknev Zona orbicularis. Liigeseõõnes paikneb lig. capitis femoris. Põlveliigese (art. Genus) kompleks: Art. Tibiofemoralis - Liigestuvad: reieluu ja sääreluu condylus medialis ja lateralis - Võrukettad täiendavad liigespindu ja jagavad liigese kaheks osaks - Tüüp: 1. Modifitseeritud plokkliiges I. Kaheteljeline 2. Kahekorruseline kompleksliiges II. Nii plokk kui ka ratasliiges - ,,Ülakorrus" (art. meniscofemoralis medialis et lateralis) (plokkliiges) liikumine (fleksioon/ekstensioon) frontaaltelje ümber liigese ülemises osas. - ,,Alakorrus" (art. meniscotibialis medialis et lateralis) (ratasliiges) liikumine vertikaaltelje ümber liigese alumises osas, võimaldab painutatud liigeses rotatsiooni. Väikene liikumisulatus. Liigutused: sääre fleksioon/ekstensioon; sääre
AJAM Mehhanismide käitavate seadmete kogum. Jõuallikas- ülekandeseadmed- juhtimisaparatuur. JÕUALLIKAS Autonoomne sisepõlemismootor või juurdetoodud en. kasutavad elektri-hüdro-pneumomootorid SISEPÕLEMISMOOTOR 4-taktiline e. otto,: 1. Sisselasketakt2. Survetakt3. Töötakt4. Väljalasketakt(suurem kasutegur,võimsam,vaiksem, keskkonnasõbralikum) Kahtaktiline: sisse väljatakt ja töötakt Põlemisest saadud energia muudetakse meh. Energiaks. Ajamid taluvad suuri ülekoormusi, koheselt valmis, väikesed mõõtmed. HÜDROAJAMID Seade mehan. Ja masinate käitamiseks vedeliku vahendusel. Hüdroajam koosneb pumpa käitavast mootorist, pumbast, hüdroülekandest ning juhtimisseadmest, hüdrosilindrist või hüdromootorist. Eelised: Lihtsa saavutada pöörlevat liikumist; võib saada suuri jõumomente väikeste ja kergete komp abil;jõumom ja liikumiskiiruse reguleeritavus lihtne, ülekoormusi saab vältida, ajamit on lihtne elektriliselt juhtida, ühtlane ja täpne liikum...
a) Sidekirmed e. fastsiad - need ei lase lihaseid paigalt nihkuda, annavad lihastele elastsuse ja hoiavad ära nende omavahelise hõõrdumise. b) Sünoviaalpaunad - esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi (luu, teine lihas, kõõlus jm.) suhtes, need hoiavad ära lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. c) Kõõlusetuped - täidavad samasugust ülesannet, mis sünoviaalpaunadki. d) Plokid - plokk on vagu luul, mis on kaetud hüaliinkõhrega. See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. e) Seesamluud – Asetsevad lihase lõppkõõluse kinnnituskoha läheduses. Soodustavad lihase tööd, väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. Selja lihased, algus- ja kinnituskohad, funktsioonid: Autohtoonsed lihased:
tarvis ükshaaval ja üksluiselt sama toimetust ette võtta. Ühest hinnast paarikümne protsendi maha arvutamisega saab ka käsitsi mõne ajaga hakkama. Kui aga hindu on mitukümmend, siis on päris hea meel, kui arvuti selle töö meie eest ära teeb. Järgnevalt näide, kuidas arvuti vastu tulevale viiele matkajale tere ütleb. Täisarvuline muutuja nimega nr näitab, mitmenda matkaja juures parajasti ollakse. Käskluse while juurde kuuluvat plokki saab korrata. Plokk läbitakse üha uuesti juhul, kui ümarsulgudes olev tingimus on tõene. Et kordusi soovitud arv saaks, on juba programmeerija hoolitseda. Selleks on siin igal korral pärast tervitust käsklus nr=nr+1, ehk siis suurendatakse matkaja järjekorranumbrit. Kui see suurendamine kogemata tegemata jääks, siis jääkski arvuti igavesti esimest matkajat teretama (proovi järele). Nüüd aga töötav korduste näide: using System; public class Kordus1{ public static void Main(string[] arg){
....................................................................... 25 4 Suruõhu ettevalmistus ........................................................................................................... 28 4.1 Niiskuse kõrvaldamine................................................................................................... 28 4.2 Suruõhu töötlemine vahetult enne tarbijat ..................................................................... 32 4.3 Suruõhu ettevalmistamise plokk .................................................................................... 35 5 Pneumaatilised täiturid.......................................................................................................... 38 5.1 Lineaarliikumisega täiturid (pneumosilindrid)............................................................... 38 5.2 Pöördliikumisega täiturid ............................................................................................... 46 5
....................................................................... 25 4 Suruõhu ettevalmistus ........................................................................................................... 28 4.1 Niiskuse kõrvaldamine................................................................................................... 28 4.2 Suruõhu töötlemine vahetult enne tarbijat ..................................................................... 32 4.3 Suruõhu ettevalmistamise plokk .................................................................................... 35 5 Pneumaatilised täiturid.......................................................................................................... 38 5.1 Lineaarliikumisega täiturid (pneumosilindrid)............................................................... 38 5.2 Pöördliikumisega täiturid ............................................................................................... 46 5
1 4. MÜÜRITÖÖD KIVIKONSTRUKTSIOONIDE EELISED PUUDUSED 4.1 TELLISMÜÜRITIS 4.1.1 MATERJALID JA ÜLDNÕUDED 1 ) . T E L L I S E D ENAMKASUTATAVAID TELLISE TÜÜPE Tellise tüüp Mõõdud, cm Märkused Normaaltellis 25x12x6,5 Moodultellis 25x12x8,8 Topelttellis 25x12x14,2 Ahjutellis 20x10x5 Fassaaditellis 2 ) . M Ö R D I D TSEMENTMÖRT LUBIMÖRT SAVIMÖRT TSEMENT-LUBIMÖRT (SEGAMÖRT) 4. MÜÜRITÖÖD 2009 S 2 MÖRDI KOOSTISED PÜDELUS 3 ) Ü L D N Õ U D E D TERMINID JA TÄHISTUSED 2. 1. 1. 2. VUUGID SEINA PAKSUS NÄITEKS: ...
märgid). Enamasti pakuvad neoneetiliste ehitiste jäljed siiski rohkem huvi arheoloogidele kui kunstiajaloolastele, sest olulisi visuaalseid kujundeid on vähe säilinud. Erandiks on nn. megaliitilised ehitised (usulised monumendid) (leidub Loode-Euroopas, Bregtagne’i poolsaarel – Prants. ja Lõuna- Inglismaal). Kuulsaim – Stonehedge’is Inglismaal. See nn kromlehh – ringikujuliselt paigutatud, inimestest kõrgemda püstised kiviplokid, kolmas plokk peale tõstetud, arvestab taevakehade liikumist. Algselt kultusliku tähendusega olid ka püstised kivirahnud menhirid – asuvad rühmiti või teist tüüpi megaliitiliste juures. Kilomeetripikkuste ridadena katavad menhirid lagedat välja Prantsusmaal Carnacis. Leitud nii Lääne – Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias, kui ka väljaspool Euroopat. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen – kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvat
nooremate trigerite väljundsignaalide (Q-de) kombinatsioon Sünkroonne 4 bit JK triger loendur Clock läheb igasse trigerisse esimene triger, noorim järk on kogu aeg loogilises ühes, et clock saaks muuta trigeri seisundit iga impulsiga. Sellisel loenduril pole viivist, sest kõik trigerid muutuvad samal ajal. AND lülitused tekitavad vajaliku sisend viimastele (vanimatele ) trigeritele. 16. Aritmeetika-loogikaplokk (ALU). ALU on protsessori plokk, mis on mõeldud aritmeetika- ja loogikateheteks kahendarvudega. Peamised loogikatehted on AND, OR, NOT ja Mod2. ALU koosneb summaatorist, registritest, mis säilitavad infot operatsioonide käigus. Osa operatsioonide rregistridest on tarkvaraliselt kättesaadav – neid saab kasutada käskudes operantidena. Nende hulka kuuluvad akumulaator, indeksiregistrid ja mõned lisaregistrid. Ülejäänud registrid ei ole tarkvaraliselt kättesaadavad, neid ei saa programmis suunata. ALU operatsioonid on
Kui on S2 ja btn on 1, siis liigub S3-e. Kui on S3 ja btn on 0, siis liigub S4-ja. S4 tähendab seda, et stopper on stop seisundis. Kui on S4 ja btn on 1, siis liigub S5-te. Kui on S5 ja btn on 0, siis liigub S0-i. S0 on reset seis. S0 ajal on loendamisväärtus 0, S2 ajal väärtust suurendatakse ja S4 lõpetatakse loendamine ja loendamisväärtus püsib, mis see viimati oli. 78. Mis on ALU, millega ta võib tegeleda? Arithmetic logic unit – aritmeetika jaoks eraldi plokk. Tegeleb aritmeetika ja bititehetega. 79. Kui cclk muudab oma olekut 8 korda (010101010), siis kirjuta välja f0 väärtused. Algselt x = 1. SIGNAL Reg0 : STD_LOGIC_VECTOR(1 TO 4); Protsess1: PROCESS(cclk) BEGIN IF cclk'EVENT and cclk = '1' THEN Reg0(4) <= x; Reg0(3) <= Reg0(4); Reg0(2) <= Reg0(3); Reg0(1) <= Reg0(2); END IF; END PROCESS Protsess1; f0 <= Reg0; Clk F0 0 0001
laserprinters.org/article/laser-printers-information/laser-printers- information-the-history-of-laser-printers.html) (http://alumni.media.mit.edu/~yarin/laser/laser_printing.html) 6 2. LASERPRINTER 2.1 Laserprinteri tehnoloogia Laserprinterite tehnoloogia rajaneb elektrograafilisel protsessil, mis teatavasti algselt töötati välja paljundusmasinate jaoks. Laserprinteri tööpõhimõtet selgitab (joonis 1.). (1- termilise kinnistuse plokk, 2- trumli pinda valgustav lamp, 3- tooneri puhastusmehhanism, 4- tooneripulbri väljaheitepaik, 5- laadimisseade, 6- koht trükielementide kandmiseks paberile, 7- standardelementide eksponeerimisseade, 8- paberi söötmisseade, 9- paberirull, 10- tooneri pealekandmisseade, 11- skaneeriv laserkiir, 12- laser, 13- modulaator, 14- peegelprisma, 15- arvuti andmesisend). Joonisel toodud laserprinteril on kujutatud söötmisseade(Joonisel 1 nr 8) rullpaberi
ANATOOMIA 1-69 1. Koe mõiste: Kude on ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning nende poolt produtseeritud rakuvaheaine kogum 2. Kudede põhirühmad: a) Epiteelkude - katab keha või elundi välispinda, Koosneb peaaegu ainult rakkudest. Rakuvaheainet on minimaalselt. Iseloomulik on kiire regeneratsioonivõime(haavade paranemine) b) Sidekude - palju põhiainest ja kiududest koosnev rakuvaheaine sisaldus, mis tagab tugevuse ja elastsuse. Sidekoed jaotatakse: toitefunktsiooniga sidekoed (veri, lümf, rasvkude, kohev sidekude, retikulaarne sidekude), tugifunktsiooniga sidekoed (tihe sidekude, kõhrkude, luukude). c) Lihaskude - lihaskudede ühiseks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid, kokkutõmbevõimelised. Lihaskudet on kolme liiki: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. ...
Koopas leidub ligi 800 maalingut ja graveeringut. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Megaliitehitisi leidub Loode-Euroopas, Prantsusmaal, Lõuna-Inglismaal. Need polnud hooned, vaid usulised monumendid. Kuulsaim neist asub Stonehenge´is Inglismaal. See koosneb ringikujuliselt paigutatud ja inimestest kõrgematest püstistest kiviplokkidest, millele on paarikaupa kolmas plokk peale tõstetud. Algselt kultusliku tähendusega olid ka kõrged püstised kivirahnud menhirid, mille nimi tähendab ladina keeles ,,pikk kivi". Menhireid leidus Lääne-Euroopas, Saksamaal, Skandinaavias. Suurtest kiviplaatidest kamber, mida katab rõhtne kiviplaat, kannab nime dolmen (kivilaud). Dolmenid olid kivikalmed, kuhu maeti pika aja jooksul korduvalt. Peale Euroopa leidus neid ka Põhja-Aafrikas ja Aasias. 3. Kus asusid ja millised nägid välja sumerite linnad?
Sardsüsteem: Piiratud väljendusvõime, mis põhineb hästi (suspended) kuni teise täitmine jõuab mingi Genereeritud C programmid ei ole alati valitud punktini efektiivsed arvutusmudelil: 38 Ei sobi hajusrakendustele · Peavad olema efektiivsed · Spetsifitseerida saab ainult valitud süsteeme Kontrolli-põhine sünkroniseerimine Ei ole programmilisi konstruktsioone Loodud mingi spetsiifilise ülesande jaoks. · Formaalne analüüs on võimalik Andmete põhine sünkroniseerimine Ei või...
2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Olenevalt tihedusest 15- 3 Mpa 60 Mpa Kasutusala Vundamendid, vahelaed, Seinad põrandad, talad, trepid b narva plokk vs aeroc; Narva plokk Aeroc Tootmine Kivistumise teel Autoklaavis vormides, lisatakse Al poorbetoonist pulbrit. Koostis Põlevkivituhk, liiv, vesi Poorbetoon Tihedus 500-600 kg/m3 300-650 kg/m3 Soojapidavus 0,10-0,12 W/mK 0,07 W/mK
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
