Keraam.mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad k...
baseeruv lahendus avaldati 2009. aastal. Esimene versioon Bitcoini koodist avaldati Sourceforge keskkonnas ning oli kompileeritud Visual Studios. Nakamato sõnul asus ta Bitcoini koodi kirjutama juba 2007. aastal. (Kikkas, 2017) Tähtsamatest Bitcoiniga seotud kuupäevadest võib välja tuua näiteks 18. augusti aastal 2008, kui anonüümselt loodi bitcoin.org’i domeen, 31. oktoober 2008, kui avaldati peer- to-peer elektroonilist sularahasüsteemi käsitlev paber. Esimene plokk kaevandati 2009. aasta 3. jaanuaril, ning esimesne valuutakurss anti bitcoinile 5. oktoobril 2009. aastal (1 USD = 1 309.03 BTC). 22. mail 2010 tehti esimene ost bitcoinidega päriselus, kui programmeerija Laszlo Hanyecz maksis 10 000 BTCd (mis siis oli ligikaudu 25 dollarit väärt, aga näiteks täna, oleks 10 000 BTC = 72 552 456.66 USD). 2013. aasta novembris ületas ühe bitcoini hind 1000 USDd. (Desjardins, 2015)
katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja tuulekoormust kogu hoone välisseina kõrguses. 3) Mittekandvad kui võtavad vastu koormusi omakaalust ja tuulest ainult ühe korruse ulatuses. 4) Rippuvad- kui ennastkandvate või mittekandvate välisseintega hoones kannab katuse, vahelagede jne koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele. Vahelagi -horisontaalne konstruks, mis jaotavab hoone korrusteks, võtab vastu koormusi inimestelt, mööblist, seadmetest jne ning annab need üle seintele ja postidele. Pööning - kütmata ruum sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov, kate) vahel. Trepp, lift , eskalaator- on hoone osad, mis ehitatakse liikumiseks korruselt korrusele. Rõdu- on
läbi vedada. Inimsuhetest ja traditsioonidest: · Naine kõnnib mehest 3 meetrit tagapool ning on kinni kaetud. · Mitmekordsed majad kuuluvad põlvkondadele. Iga põlvkond ehitab uue korruse majale peale. · Lapsed endale abikaasat valida ei saa. Seda teevad vanemad. Fakte Pheopsi püramiidi ja Sfinksi kohta · Püramiid koosneb umbes 2 000 000 kivist, mis on üle Egiptuse kokku tassitud. · Iga plokk kaalub 2 tonni. · Iga plokk on meeter korda meeter korda meeter. · Täpselt püramiidi keskel on üks kamber. · Arvatakse ,et kuskil püramiidis on veel üks ruum, kust võib leida ühe suure vaarao hauakambri. · Sfinksi all olevates ruumides tehti kunagi mumifitseerimistöid. 18
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS PKR- 14 Külli Kalbre PUITPLAADID Referaat Puitplaadid Külli Kalbre Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Puitplaattooted................................................................................................................4 2. Ristvineer........................................................................................................................5 3. Puitlaastplaat...................................................................................................................5 4. OSB - plaat............................
Renessanssi muusika Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG RENESSANSS ·muusika seletamine matemaatika abil, ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, ...
Peatükk 16 16.5 Nimetada ja kirjutada d-metallide kompleksühendite valemeid; Abileht ,,kompleksühendite nomenklatuur" 16.6 Tunda ära erinevaid isomeeride paare: ionisatsiooni-, seose-, hüdraat-, koordinatsiooni-, geomeetrilisi ja optilisi isomeere; Struktuuriisomeerid jagunevad omakorda: ionisatsiooniisomeerid [CoBr(NH3)5]SO4 ja [CoSO4(NH3)5]Br hüdraatisomeerid [Cr(H2O)6]Cl3 ja [CrCl(H2O)5]Cl2·H2O seoseisomeerid [CoCl(NO2)(NH3)4]+ ja [CoCl(ONO)(NH3)4]+ koordinatsiooniisomeerid [Cr(NH3)6][Fe(CN)6] ja [Fe(NH3)6][Cr(CN)6] · Stereoisomeerid jagunevad omakorda: optilised isomeerid (teineteise peegelpildid); geomeetrilised isomeerid. 16.7 Teada, kuidas ionisatsiooni- ja hüdraatisomeeride paare saab keemiliselt eristada; Peatükk 18 18.1 Eristada alkaane, alkeene, alküüne ja areene nendes esinevate sidemete, struktuuri ja reaktiivsuse põhjal; Alkaanid (CnH2n+2)järelliide aan, hargnenud ahelal-üül on küllastunud süsivesinikud...
ning ,,1" ,,0", kui xA(t) langeb alla 0,15. Süsteemi ,,A" põhiosaks on ühikhüppele (algväärtus ,,0", lõppväärtus ,,1") reageeriv aperioodiline lüli (k = 1, = 1), kusjuures tuleb jälgida, et xA(t) siirdekiirus on piiratud (eksponendi puutuja väärtus ordinaatteljel ei muutu rohkem kui 0,5 ühikut ajaühiku kohta). Tabel 1. Siinusgeneraatori parameetrid Siinussignaali plokk Amplituud Alaliskomponent Sagedus, rad/s 1. 1,5 2 2 2. 1 0 0,6 1)Saadud mudeli skeem: Saadud skeem. 2)Kõikide plokkide (va matemaatilised tehted, ostsilloskoobid jms) olulised parameetrid; Step: Step time: 1 Initial value: 0
11A. klass JAAPANI MAALIKUNST JA KALLIGRAAFIA Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa 2009 Sisukord: 2.......................................................Sissejuhatus 3.......................................................Maalikunst 5.......................................................Kalligraafia 6.......................................................Kasutatud Kirjandus Sissejuhatus: Vana-Jaapani kultuuri on läbi sajandite mõjutanud kõige enam hiina kultuur, millest on üle võetud nii religioon (budism), moraalinormid (konfutsianism) kui ka kiri. Siiski on jaapani kultuur saavutanud omanäolisuse paljuski seeläbi, et üle võttes õpetlaste ja munkade poolt Hiinast ja Koreast kaasa toodud tarbeesemeid ja kunsti, on mandri-Aasia ilumaitse ja stiil segunenud jaapani esteetika arusaamadega ning sel...
See on pärit masinkoodi aegadest (suunamiskäsud), kõrgkeeltest kannab seda ideed näiteks Basic. Raskesti jälgitav/hallatav. 2. Struktuurne lähenemine. Algoritm pannakse kokku lihtkäskudest ja juhtimisstruktuuridest. Iga juhtimisstruktuuri tervikuna saab vaadelda kui lihtkäsku, samuti võib iga juhtimisstruktuuri koostisosa olla kas lihtkäsk või omakorda juhtimisstruktuur. Tüüpilisteks juhtimisstruktuurideks on: · järjend, plokk - mingi hulk samme võetakse kokku üheks sammuks · valik - vastavalt mingi tingimuse täidetusele valitakse üks alternatiivsetest variantidest · jadatsükkel - etteantud tegevust korratakse etteantud lõpliku jada kõigi elementide jaoks · jätkamistingimusega tsükkel - etteantud tegevust korratakse niikaua, kui nn. jätkamistingimus on tõene · katkestiga tsükkel - etteantud tegevust korratakse niikaua, kuni nn. väljumistingimus muutub tõeseks
· sarnased fossiilid erinevatel mandriel · vastavalt teatud vanusega settekivimite levikult konstrueeris Maa kliimavöötmete kaardid. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta. Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laam litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on kaotanud sidususe ja nidususe ning lõhestunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks (umbes 14) · Litosfääri all asetseb osaliselt ülessulanud atenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Martin Raba Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia Iseseisevtöö Helmo Hainsoo TARTU 2012 Martin Raba Sissejuhatus Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: · Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste kee...
BFM’i eesmärk on arendada potentsiaali, tegevusvõimalusi loova inimesena. Akadeemia eesmärk ja soov seisneb selles, et selle kooli lõpetajad oleksid edaspidi võimelised edukalt ühiskonnas toimima ning töötama iseseisvate loojate ja mõtlejatena. Seetõttu on õppekavad üles ehitatud nii, et areneks üliõpilaste analüüsivõime, kriitiline mõtlemine ja algatusvõime. Iga erialaprogrammi juurde on põimitud ka tugev teooriaainete plokk, kus omandatakse teadmised filosoofias, kunstiajaloos, esteetikas ja võõrkeeltes. Praktilise kogemuse annavad õppetöösse põimitud ja selle välised koostööprojektid ettevõtete ja asutustega. Iga õppeaasta lõpeb ürituste seeriaga, mille raames toimuvad magistri- ja üliõpilastööde näitused, show’d, avatud meistriklassid, loengud ja tudengite omaalgatuslikud kunstiprojektid, mis näitavad, kui kaugele on nad oma õpingutes jõudnud.
Tartu Kõrgem Kunstikool Renessanss Itaalias mööbel ja interjöör referaat Tartu 2008 2 Sisukord Sissejuhatus................................................................................3 Interjöör......................................................................................4 Mööblikunst................................................................................5 Kasutatud kirjandus....................................................................9 3 Sissejuhatus 15. sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikku ja õhiskondlikku laadi: kauplemine Idamaadega, tööstuse teke ning panganduse arenemine koondasid Itaalia linnadesse üha enam uusi rikkusi. Edukad kaupmehed, töösturid ja pankurid, saavutanud lühikese aj...
RENESSANSS http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid) Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ar...
Eksts. silindriplokk Konst./muudet. Radiaalkolb Ekstsentriline telg Konst./muudet. Kolb kaldplaadiga Konst./muudet. Aksiaalkolb pööratud sil. plokk Konst./muudet. Sele 4.11 - Ülevaade hüdropumpadest 43 Tallinna Tööstushariduskeskus Hüdropumbad Optimaalse valiku tegemiseks tuleb 4.3 Pumpade valikukriteeriumid tähelepanelikult võrrelda omavahel
ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel(nt. lubjakivi, dolomiit). Moondekivimid-maakoores kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes tekkinud kivim(nt. marmor, gneiss). Maak-kivim, mis sisaldab metalli või nende ühendeid. Litosfäär-maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa, mille ulatus on 50 ja 200 km vahel ning mis on lõhestunud suurteks hiigelplokkideks e. laamadeks. Laam-litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. Laamtektoonika-geoloogiateadus, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. Laamade liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud. Laamade liikumisega seotud protsessid: · Divergents e. ookeanilaamade eemaldumine e. laamade lahknemine-Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks
Tänapäeval saetakse spooni üldjuhul ainult väga kõvade puiduliikide puhul. Selleks kasutatakse suure läbimõõduga ketassaage. Ka väiketöökojas võidakse üksikuid spooniribasid lintsaega saagida. Tehnoloogiline spoon Tehnoloogilist spooni toodetakse vähemväärtuslikest puiduliikidest (pappel, ayous, koto jne) spooni ümbertöötlemise meetodil. Arvutiga juhitav protsess hõlmab spooni sorteerimist, toonimist, liimimist ja pressist. Selle tulemusel saadakse spoonilehtedest koosnev plokk, mis seejärel uuesti spooniks hööveldatakse, saades nii traditsioonilisi kui ka erakordselt omapäraseid dekoratiivseid spoonilehti. Spooni tootmine ja vineeri valmistamine 6 2. Spooni kuivatamine ja sorteerimine Spooni liimitavuse ja sisepingete minimeerimise huvides peab selle niiskusesisaldus olema kõikjal ühtlane (liiga niiske ega liiga kuiv pole liimimisel hea). Pealmise kihi spoon võib veidi
· sarnased fossiilid erinevatel mandriel · vastavalt teatud vanusega settekivimite levikult konstrueeris Maa kliimavöötmete kaardid. 1. 8. Laamtektoonika mida kujutab, laamade liikumise põhjus; protsessid, mis tekivad laamade põrkumisel, lahknemisel ja nihkumisel; näiteid maailmast iga protsessi kohta. Laamtektoonika - teooria laamade tekkimisest, liikumisest ja selle mõjul tekkivatest geoloogilistest protsessidest. Laam litosfääri plokk LT põhijooned: · Maakera katab jäik, tahke kest e litosfäär, mis pikaajaliste sisepingete tulemusena on kaotanud sidususe ja nidususe ning lõhestunud suuremateks ja väiksemateks laamadeks (umbes 14) · Litosfääri all asetseb osaliselt ülessulanud atenosfäär, mis pingete tulemusena ei kaota sidusust vaid hakkab voolama. · Maasiseste konvektsioonivoolude tulemusena liiguvad laamad erineva kiirusega (2-15 cm/a) erinevates suundades.
Einar Kootikum LABORI ARUANDED Õppeaines: SISEPÕLEMISMOOTORID Transporditeaduskond Õpperühm: AT-31b Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ Tallinn 2013 Sisukord Jahutussüsteem............................................................................................................................4 Jahutussüsteemi plokkskeem.................................................................................................. 4 Soojuse jagunemine mootoris................................................................................................. 4 Radiaator................................................................................................................................. 5 Siseneva ja väljuva vedeliku ja õhu temperatuurid.....................................................
segmendinumbriks ning nihkeks. Segmentidele saab lisada kaitset. Mõlema meetodi eeliste esiletoomiseks kasutataksegi kombineeritud meetodit. 3. Andmeedastus protokollid : sünkroonne, asünkroonne jne. Sünkroonne siin – tegevused seotud sünkrosignaaliga (esi- või tagafront). Kiirus võib kannatada, kuna aeglasem mälu (vastandiks protsessor) võib vajada andmete edastamiseks lisaaega. Ploki edastus – alati ei ole kasulik edastada üksikuid sõnu, vaid terve plokk korraga (nt vahemälu laadimisel). Lugemine toimub niimoodi, et see takt, mille ajal plokki loetakse, taaskäivitatakse, kuni kõik sõnad on plokist loetud. CPU paneb aadressisiinile ainult ploki alguse aadressi, ülejäänud genereeritakse mälu juures. Sõnade arv võib olla fikseeritud või edastab selle protsessor. Asünkroonne siin – taktsignaali pole otseselt näha. Andmeedastus toimub täiendavate signaalide (MSYN, SSYN) vahetamise abil
o Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. o Maavärin seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. o Epitsenter punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. o Hupotsenter maavärina tekkekoht Maa sees. o Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. o Maalihe Maalihe on nähtus, kus settekeha või monoliitsetest kivimitest plokk liigub suure kiirusega (äkiliselt) nõlva jalami suunas.
Xxxx Yyyyy ERAMU KURSUSEPROJEKT Õppeaines: HOONED Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Mirjam Taremäe Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani s...
Segadust tekitab inglise keelne sõna balsam. Kuna iga uus Õigekeelsussõnaraamat on teinud uutes laensõnades ehk sõnades mis algavad g, b või d-ga, siis paljude keeleteadlaste arvates peaks nõrga hääliku asemele sõna alguses panema tugeva hääliku. Selline sõna on näiteks greip, millele soovitakse anda uut kuju kreip. On palju selliseid sõnu mis on näiteks inglise keeles ja eesti keeles väga sarnased, kui nende tähendus on sootuks teine. Sellised on sõnad plokk ja blokk.Esimene on tulnud inglise keelsest sõnast block, mis tähendab tahuka kujulist ehitusmaterjali või mingisugust kogumi(uudisteplokk). Teine aga on tulnud prantsuse keelsest sõnast bloc, mis tähendab riiki, parteide või ühenduste liitu. 1.3.2 T ja D T tähe kirjutamisel eesti keeles on kaks probleemi.Esimene neist on teadmatus kus kirjutada t või d. Sellised sõnad on näiteks kandidaat(tihti kirjutatakse kanditaat) ja atentaat(tihti kirjutatakse atendaat)
haardeks 10,5 cm (MAX-MIN), klasside arvuks 6 (k = 1 + INT(3,32*LOG(N))) ja orienteeruvaks klassi intervalliks 1,75 cm (intervall=haare/k). Esimese rühma ülemiseks piiriks on 5,8 cm, sammuks 1,8 cm ja viimase rühma ülemiseks piiriks on toodud 14,8 cm (Kiviste K 2011b). a) Vastavalt failis yld.xls (Kiviste K 2011b) antud esimese rühma ülemisele piirile, sammule ja viimase rühma ülemisele piirile moodustasin Exceli töölehele diameetri klasside ülemiste piiride plokk xüi ja nendele vastavad klassi keskmised xi (ülemine piir miinus pool sammu). Vastused on antud tabelis 3. Tabel 3. Rühma tsentrid ja ülemised piirid 6 Rühma Rühma ülem. tsenter piir xi xüi 4,9 5,8 6,7 7,6 8,5 9,4 10,3 11,2
1. Koe mõiste: ühesuguse ehituse, talitluse ja tekkega rakud ning nende poolt moodustatud vaheaine moodustavad koed. 2. Nimeta kudede põhirühmad, nende liigid, esinemine inimorganismis: koe põhirühmi on 4: I epiteel ehk kattekoed katavad keha välis- ja sisepindu. Nt naha ja limaskestade pindmine kiht, seedetrakti sisepind, näärmed. II tugi- toitekude ehk sidekude tal on palju rakkudevahelist ainet ning ta seob teisi kudesi. Nt veri, lümf, rasv. Jaguneb omakorda kohev sidekude, mis paikneb organite ümber neid omavahel sidudes ning kaitstes; tihe sidekude, mille alla kuulub pärisnahk, sidemed ja kõõlused; kõhrkude, mis omab toestusfunktsiooni, on elastne, katab liigespindu, moodustab üksikuid skeletiosi ning erineb eri vanuses olevatel inimestel ehituse poolest (nt nina ja kõrvad); luukude, mis moodustab kogu inimese skeleti. III lihaskoed neile on omane kontraktsiooni- ehk kokkutõmbevõime. Jaguneb o...
110V. Vibratsioonmasinad on konstruktsioonilt kõige lihtsamad juukselõikusmasinad. Voolu saavad need vahelduvvooluvõrgust, olenevalt mudeli võimsusest 9-15W. Funktsioneerimise põhimõte on samuti lihtne: neisse on paigaldatud elektrimagnetpool, mis positiivse-negatiivse voolu mõjul liigutab ankrut edasi-tagasi. Vibratsioonimasinatega on võimalik teha suurem osa juukselõikusoperatsioone, kuid ainult kesktasemel. Terade lõikamisservad peavad olema alati õlitatud, sest terade plokk - kaks terasest plaati, mis on vedru abil kokku surutud - sooritab minutis tuhandeid edasi-tagasi liigutusi. Suurest töökoormusest tulenevalt pole vahet, kui kvaliteetne on teie lõikusmasin - määrdeaine puudumisel muutub see mõne nädala jooksul kasutuks metallitükiks. Kõige õigem on puhastada ja õlitada lõiketeri mitu korda päevas, pärast igat juukselõikust. Kasutada tuleks ainult spetsiaalset teradele mõeldud õli/määret.
Kilpvulkaan vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. Maavärin seismilistest lainetest põhjustatud maapinna vibratsioon ja nihked. Epitsenter punkt maavärina tekkekoha peal maapinnal. Hupotsenter maavärina tekkekoht Maa sees. Laamtektoonika teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Maalihe Maalihe on nähtus, kus settekeha või monoliitsetest kivimitest plokk liigub suure kiirusega (äkiliselt) nõlva jalami suunas.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevaehitus. Teema 7-4. Luugiseade. Luugiseade. Luugiseadmeks nimetatakse detailide, mehhanismide ja vahendite kompleksi, mis tagab laeva lastiruumide laadluukide veetiheda sulgemise merel olemise ajaks ja võimaldab neid kiiresti avada ning sulgeda lastitööde käigus sadamas. Vahel loetakse luugiseadet ka lastiseadme osaks, eriti horisontaalse lastitöötlusega laevadel. Luugiseadme osad peavad tagama laeva kohaliku tugevuse ettenähtud töötingimustes. Vajadusel peavad nad kandma tekilasti raskust. Samuti osalevad suured massiivsed luugikaaned koos luugikraedega üldise tugevuse tagamisel. Luugikate puidust luugikaantega. Selline, tänapäevaks vananenud luugikatteviis, eeldab terasest ...
uurimisküsimused või uurimisülesanded. Peamine uurimisküsimus võib tulla otseselt probleemipüstitusest. Probleemi, eesmärki ja uurimisküsimusi omavahel kooskõlastades täpsustatakse uurimuse fookust. 3. Intervjuu kava Intervjuu kava koostatakse nii, et selle abil saaks vastused uurimisküsimustele. Üliõpilastöös on kasulik kavandada intervjuu temaatiliste plokkide kaupa, nii et igale uurimisküsimusele aitab vastuseid leida üks vastavat teemat käsitlev küsimuste plokk koos vestluse käigus tekkivate lisaküsimustega. Sellist intervjuud nimetatakse poolstruktureerituks. 4. Intervjuu läbiviimine Poolstruktureeritud intervjuud tuleb alustada väikese soojendusvestlusega, oma töö eesmärgi jm tingimuste tutvustamisega, millele järgneb mõni üldisem teemakohane küsimus stiilis „Palun kirjeldage oma kogemusi …“. Edasi saab aidata jutujärge hoida toetavate küsimustega,
2 Hetkeseis 2.1 Tegevusala VKG peamiseks tegevusalaks on põlevkiviõli ning soojus- ja elektrienergia tootmine. Kontsern on Eesti suurim põlevkiviõli ja -kemikaalide tootja. VKG katab kogu põlevkiviahela alates selle kaevandamisest ja ümbertöötamisest kuni peenkemikaalide turustamiseni. Ettevõtte tütarettevõtted on VKG Oil AS, VKG Kaevandused OÜ, VKG Transport AS, VKG Energia OÜ, VKG Soojus AS, Viru RMT OÜ, VKG Elektrivõrgud OÜ, VKG Elektriehitus AS, VKG Plokk OÜ. 2.2 Tarbijad VKG Grupp ulatub Narvast Sillamäeni. Ettevõtte teeninduspiirkond, kuhu kuuluvad Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn, Vaivara vald ning Kohtla-Järve linna Viivikonna linnaosa, asub Ida-Virumaal. Eratarbijate ja väikeettevõtete vajaduste rahuldamise kõrval on täita oluline roll Narvas ja Sillamäel asuvate suurtööstuste varustamisel elektriga. 2.3 Tuleviku plaanid
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. il...
graafina. Relatsiooni omadused, refkelsiivne, antiref, sümmeetriline, antisüm, transitiivne, antitrans. Transitiivne sulund on kaarte hulk + kaared, et teha relatsioon transitiivseks. Tükeldused: Ekvivalentsisuhe on relatsioon kus kehtib ref, süm ja trans. Ekvivalentsiklassid on suhted, mispole omavahel seotud. Tükeldus koosneb klassidest. Tükelduse omadused: ükski plokk pole tühi hulk, plokid ei oma ühisosa, plokkide ühend on hulk ise. Osaline järjestussuhe: Osaline järjestussuhe on antisümmeetriline ja transitiivne relatsioon. Range osaline js on antirefleksiivne. Mitterange on refleksiivne. Järjestuskriteerium – järjestamise reegel. Täielik järjestussuhe – kõik elemendid võrreldavad. Hasse diagramm – osalise js illustratiivne esitus. Kui a
Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale. Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine. Võib toimuda pinnase libisemine (lihe). Kontinentaalne rift on mandrilise maakoore rebend. Laam-suur, lai tükk või lahkam avar pind või väli. Laam on suur maakoore plokk. Vahevöös liiguvad. Laamade piirid: Divergentne e lahknemispiir (eemaldumine) Konvergentne e kokkupõrkepiir s.o. kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1. 2 ookeanilist 2. Ookeaniline (läheb alati alla) ja mandriline - > tekib süvik ja vulkaaniline mägi. (Lõuna- Ameerika ja Nazca) 3. 2 mandrilist laamat ( Euraasia ja Araabia). Tarnsformne e kahe laama nihke piir. Kui kaks ookeanilist eemalduvad tekib õhuke ookeaniline maakoor (rift), riftiorud, pangasmäestikud ja
täidetud liigese s 1. Luu 2. Liigesevedelikuga täidetud liigeses 3. Liigesekihn(fibroosmembraan) 4. Khr 5.Sünoviaalmembraan 12. Nimeta liigese abiseadeldised, igale näide. Liigeseõõnsusemokk (õlaliigesemokk- ja puusaliigeses napamokk). Liigesekettad (põlveliigeses võruketas, rinnaku-rangluuliigeses pidev ketas). Sidemed (puusa ja põlveliigeses). Seesamluud (suurim seesamluu on põlvekeder). 13. Nimeta üheteljelised liigesed, näited. 1. plokk ehk sarniiliiges (on võimalik vaid painutus ja sirutus)-sõrmede ja varvaste lülidevahelised liigesed . Plokkliigese eri variandiks on tigu- ehk vintliiges (nt õlavarre-küünarluu liiges). 2. ratasliiges (liikumine toimub über vertikaaltelje)- lähimine ja kaugmine kodarküünarluuliiges. 14. Nimeta kaheteljelised liigesed, näited.
Puudusteks on: - suurem hind (kuni kolmekordne), - ettevalmistusoperatsioonid ei ole võimalikud tuleb kasutada eelprofileeritud toorikuid. Pressistantsid Pressidel vormstantsimisel on dünaamilised koormused tunduvalt väiksemad kui vasaratel stantsimisel. Seetõttu puudub massiivsete tervikstantside kasutamise vajadus. Kasutatakse koostatavaid stantse, mis koosnevad ülemisest ja alumisest vaoklotsist, mis monteeritakse juhtsammastega stantsi plokki. Stantsi plokk koosneb ülemisest (1) ja alumisest (2) plaadist, mis on omavahel ühendatud juhtsammaste (3) ja juhtpukside (4) kaudu. Komplekt vaoklotse (5) tehakse iga vao jaoks eraldi. Vaoklotsid toetuvad plaadile (1) ja (2) kulumist vähendavatele alusplaatidele (6) ning kinnitatakse liistudega (7). Vaoklotside komplekte stantsi plokis asendades saab stantsi kiirelt häälestada ühelt tootelt teisele. Külmvormstantsimine (külmvormpressimine ja külmjämendamine)
Praeguseks on kõigist neist ehitistest Gizas säilinud ainult Chephreni alumise templi varemed, kuid vanas riigis kuulusid need püramiidikompleksi tähtsamate rajatiste hulka. Kuna püramiidide ehitamisel muid "mehhanisme" peale hoobade, rullide ja kaldteede ei rakendatud, siis tuli ka kõige suuremad Cheopsi püramiidi plokid üles tõsta hoobade abil. Kõigepealt kergitati ploki üks külg ning lükati selle alla rida prusse. Operatsioone korrati seni, kuni plokk seisis vajalikus kõrguses. Cheopsi püramiidi juures on leitud purunenud vaskplaate, mida oli kasutatud hoobade ja plokkide vahele panekuks, et plokke mitte vigastada. Sfinks Chephreni püramiidi läheduses asub kaljust väljaraiutud hiiglakuju - Chephreni sfinks, 20 meetri kõrgune ja 57,3 meetri pikkune lamav inimpeaga lõvikuju. Selle näoosa on rikutud, kuna mamelukid kasutasi sfinksi pead suurtükiharjutustel märklauana.
deformeeritud, so kurrutatud kivimitest koosnev mäestik. Kuum täpp-vahevöö süvaosast tõusev magmakogum, mille kohale Maa pinnal tekib vulkaan või vulkaaniline ala. Kõrgrõhkkond ehk antitsüklon-ala, mille kohal õhurõhk on kõrgem kui naabelaladel, mille ümber esineb päripäeva pöörlev õhukeeris ja mille keskel esinevad laskuvad õhuvoolud. Iolm on kõrgrõhkkonnas selge, tuulevaikne ja kuiv. Küllastusvöönd-maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega.laam- litosfääri plokk, mis tiivib astenosfääril. Lama sukeldumine ehk subduktsioon-ookeanilise laama vajumine vahevöösse. Ltosfäär-astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendunud laamadeks. Lõunatsüklon-Vahemere või Musta mere piirkonnas tekkinud tsüklon, mis on liikunud põhja suunas ning millega kantakse kuuma ja niisket troopilist õhku suurtele laiustele. Lõõmpilv-kuum, gaasidest ja tuhast koosnev vulkaanipurske pilv, mis rullub mööda vulkaani nõlva alla
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused
omakorda mehhaaniliseks tööks.Need protsessid korduvad kindlas järjekorras kõigis silindrites.Olenevalt mootori ehitusest võib see protsess toimuda ühe väntvõlli pöörde jooksul,siis nimetatakse mootorit KAHETAKTILISEKS MOOTORIKS,kui aga kahe väntvõlli pöörde jooksul,siis nimetatakse mootorit NELJATAKTILISEKS MOOTORIKS. 5 Mootor MOOTORI EHITUS ehk millistest osadest mootor koosneb a)mootori plokk e)kolb (kolvid) i)kolvirõngad b)plokikaas f)keps (kepsud) j)hooratas c)karter g)väntvõll k)kolvisõrm d)karteripõhi h)väntvõlli laagrid l)kepsulaagrid 6 Mootor Sisepõlemiskolbmootor koosneb kahest mehhanismist ja neljast süsteemist.Süsteemideks on : toitesüsteem,süütesüsteem,õlitussüsteem ja jahutussüsteem.
Klassikalistel muskelautodel kasutati peaaegu eranditult malmplokke, mis olid odavamad ning vastupidavamad. Alumiiniumplokke kasutatakse rohkem tänapäeva mootorites. Ploki üheks omaduseks on see, kui suurt mootorit tema sisse ehitada võimalik on, s.t. kui suur maksimaalne silindri läbimõõt, mida on võimalik plokki puurida, ilma et silindrite seinad liiga õhukeseks läheksid, ja kui suur on maksimaalne kolvikäik, mida antud plokk võimaldab. Need kaks suurust annavad mootori töömahu. Ploki üheks omaduseks tugevus. Üldjuhul pole probleeme silindriseinte vastupidavusega gaaside põlemisele ja survele. Küll aga on probleemiks ploki alumise osa tugevus, kus gaaside surve kepsude ja väntvõlli abil pöördliikumiseks muudetakse. Probleemne on just väntvõlli kinnitus ning ploki tugevus kinnituspiirkonnas. Väntvõlli hoiavad kohal raamlaagrid. Väntvõll Alustades altpoolt on esimene komponent väntvõll
* f ehk 4 tuleb EVS 908-1:2010 lk 16 tab. 4.2 1 on 0,55 kg/m3 ehk 0,00055 m3/m3 2 on 0,65 kg/m3 ehk 0,00065 m3/m3 Vastus: Soojustusmaterjali arvutuslik soojus-erijuhtivus on 0,035529 W/mK 10 ÜLESANNE 8 ÜLESANNE 8 Ühik Paksus Ühik Sisepind Krohv 0,9 W/mK 5 mm Aeroc plokk 0,1 W/mK 325 mm Min.vill 0,039 W/mK 200 mm Tuuletõkkeplaat 0,041 W/mK 30 mm Õhkvahe W/mK 30 mm Tellis 0,85 W/mK 120 mm Välispind Arvutada seina soojusjuhtivus U (W/m2K) ventileerimata, nõrgalt ventileeritud ja tugevalt
kõrgrõhu latis. See on piesoelektriline andur, mis muudab kõrgrõhu latis valitseva kütuse rõhu elektriliseks signaaliks. 1 kütuse rõhukanal 2 terasmembraanil paiknev piesoelektriline element 3 elektriline ühendus 4 signaali töötlemise elektrooniline plokk 5 - pistik SISSELASKETORUSTIKU RÕHU ANDUR Õhu sisselasketorustiku rõhuandurit kasutatakse siis, kui turbolaadur on arvutijuhitav ja mootori heitgaaside saastesisaldus peab vastama vähemalt EURO4 nõuetele. Tänu selle anduri informatsioonile, saab mootori arvuti täpsemalt juhtida heitgaasi tagastust ja mõningatel juhtudel ka silindritesse pihustatavat kütusekogust (kui tekib oht tahma tekkeks), sest õhukogus on täpsemini määratud. Peale
Kandikupesumasinad Kandikupesumasinad pesevad kiiresti ja ökonoomselt kuskil 1440 kandikut tunnis. Tänu kompaktsele suurusele mahub masin küllaltki hästi ka väikestesse köögiruumidesse . Masina küljel avanev suur luuk tõuseb kergelt ülespoole. Kõik puhastatavad kohad masina sees on lihtsasti ligipääsetavad. Tõhus pump ja düüside paigutus tagavad hea pesemistulemuse. Pesemisele ja loputusele järgneb ventilaatorkuivatus suure võimsusega puhuritega. Soojuse genereerimise plokk eelsoojendab masinasse sisestatavat külma vett (Dieta Heres 2006). Joonisel 4 on näha samuti kandikupesumasin, mille küljel on avanev luuk. Sellel on transportöörlint, millega saab saalist mustad kandikud transportida masinasse. Joonis . Meiko BTA 160 Allikas: Meiko BTA 160, Dieta Heres Graanulpesumasinad
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis lu...
Ehitusmasinate üldelemendid. Kordamisküsimused 1. EM jõuallika ülesanne ja nende jaotus mehhaanilise energia saamise viisi järgi. Jõuallikas varustab masinat tema kõikide mehhanismide, seadmete ja süsteemide käitamiseks vajaliku mehhaanilise energiaga. 1) primaarsed on need, milles mingi looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks, nt. aurumasin, sisepõlemismootor 2) sekundaarsed muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasut. taas mehhaanilise energia saamiseks, nt. elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 2. Sisepõlemismootoris energia saamine ja sisepõlemismootorite jaotus eri tunnuste alusel. Sisepõlemismootoris toimub kütuse ja õhu segamisel saadud põlevsegu põlemisel tekkivate gaaside kiire paisumise tagajärjel silindris tekkiva rõhu energia muutmine mehhaaniliseks energiaks. Liigitat...
I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette lordoos, taha küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis lu...
hõõrdumise. · Sünoviaalpaunad esinevad piirkondades, kus kõõlus liigub oma naaberelundi (luu, teine lihas, kõõlus jm) suhtes, need hoiavad äa lihaste ja naaberorganite vahelist hõõrdumist. · Kõõlusetuped täidavad samasugust ül, mis sünoviaalpaunadki. Need ümbritsevad kõõlust ulatuslikult, näiteks üla- ja alajäseme pikkade kõõluste ümber esinevad kuni 10 cm pikkused kõõlusetuped. · Plokk on vagu luul, mis on kaetud hüaliinkõhrega. See esineb kohtades, kus lihase kõõlus muudab järsult suunda. Kõõluse ja kõhre vahel o sünoviaalpaun. · Seesamluud asetsevad lihase lõppkõõluses kinnituskoha läheduses. Nad soodustavad lihaste tööd: väldivad hõõrdumist ja suurendavad lihastõmbe rakendusnurka luulisele kangile. Rakendusnurga suurenedes suureneb lihase toimejõud. 60. SELJA LIHASED Lülisambasirgestaja
86. Liikumiselundkonna struktuur. Jaguneb: Passiivne skelett, liigesed, liidused. Ise ei saa liikuda, liigutavad lihased. (Liidus sõnast liituma, Liiges sõnast liikuma). Aktiivne skeletilihastik. Skeletilihaskude, silelihaskude, südamelihaskude(ainult südamel). 87. Inimkeha teljed, liikumised nende suhtes. Õpik lk 22, joonis 11. 1. Vertikaaltelg pööramine, sissepööramine-väljapööramine, pöörlemine. 2. Frontaaltelg sirutus-painutus, ette ja taha. 3. Sagitaaltelg kõrvale liigutus. Eemaldumine-lähendamine külgsuundades. 88. Luu kui elundi ehitus (toruluu näitel). Pildiküsimus. Joonisel 1 vihikus luukude ja joonis 2. Joonisel 1 luukude mustad täpid on veresooned. Joonis 2 Käsnaine selle sees on punane luuüdi, siin tekitatakse kõiki vererakke. ÜLITÄHTIS. Luuõõs siin on kollane luuüdi, see on rasvarikas varuaine, kasutatakse siis, kui vaja. Plinkaine luu pindmine osa; tihe, kompaktne, kindla struktuuriga. Plinkaine see...
kõrgrõhu latis. See on piesoelektriline andur, mis muudab kõrgrõhu latis valitseva kütuse rõhu elektriliseks signaaliks. 1 kütuse rõhukanal 2 terasmembraanil paiknev piesoelektriline element 3 elektriline ühendus 4 signaali töötlemise elektrooniline plokk 5 - pistik SISSELASKETORUSTIKU RÕHU ANDUR Õhu sisselasketorustiku rõhuandurit kasutatakse siis, kui turbolaadur on arvutijuhitav ja mootori heitgaaside saastesisaldus peab vastama vähemalt EURO4 nõuetele. Tänu selle anduri informatsioonile, saab mootori arvuti täpsemalt juhtida heitgaasi tagastust ja mõningatel juhtudel ka silindritesse pihustatavat kütusekogust (kui tekib oht tahma tekkeks), sest õhukogus on täpsemini määratud. Peale