TALLINNA TEHNIKAULIKOOL¨ Informaatikainstituut Infos¨usteemide o ˜ppetool Projekt aines ”Sissejuhatus infos¨ usteemidesse” Moeateljee ”ANADI ” ¨ opilane: Ana Linnam¨ Uli˜ agi-Elmanova ˜ Opper¨ uhm: IASB 30 Matrikli number: 146586CTF Juhendaja: lektor Karin Rava Tallinn 2014 SISUKORD ¨ 1 ULDVAADE 2 1.1 TAUST . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 1.2 ORGANISATSIOONI EESMARGID ¨ . . . . . . . . . . . . . . 2 1.3 PROTSESS...
kummialusele kummilõike, või muud materjali mis jätab värvitud pinnale iselaadi jäljendi Sinise diagonaal triibuga rull Veluur rull Musta triibuga rull Sinise kilega rull Erinevad mustrirullid Põhilised maalri tööriistad Pintsel, värvirull,värvivann, värviprits Pahtlilabidas, lihvimistald, pritsepüstol Tapeedilabidas, tapeedihari, tapeedi lõikaja Lapp ,käärid Liimihari või -rull Kruvikeeraja Nuga, lood, pliiats Kraabits, terashari Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Aluspind peab olema puhas, kuiv, pinnal ei tohi olla värvi nakkumist takistavaid aineid. Järgida ehitusteenuste töövõtu määruse (VOB) C osa, standardi DIN 18 363, pt 3 Uued krohvid-Välispinnad ja sisepinnad on viimistletavad peale piisavat ooteaega Määrdunud, liivased, tolmavad pinnad- kogu pinna ulatuses puhastada pestes, harjates või
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................................................................................2 ELULUGU JA LOOMING..........................................................................................................................................3 Teoseid..........................................................................................................................................................10 ................................................................................................................................................................................. 11 ................................................................................................................................................................................. 12 ,,Berberi naine" (Itaalia pliiats)...
Et müüritöö läheks jõudsalt (tellis seina iga 10 sekundi pärast) peab töökohal valitsema hea kord see tähendab et tarvikud peavad olema kättasaadavad ilma et peaks tegema asjatuid liigutusi MÜÜRITÖÖDE VAHENDID Müürikellu-Peab olema nii suur et korraga saab kohale panna ühe kivi müürimiseks vajatava hulga mörti. Lood Müürivasar Müürsepa hari Mõõdulint Suund nöör Pliiats Märknöör Nöörlood Meislid VUUKIMISTÖÖDE VAHENDID Vuukimis raud(pikad vuukimisrauad ja lühikesed vuukimisrauad) Horisontaalvuugi plekk Vertikaalvuugi tops MÜÜRITÖÖDE ÕIGE JÄRJEKORD 1. Töökäega võetakse tugvastu kellust kinni 2. Tellis võetakse kätte õige võttega 3. Kellule võetakse otsamört(vajalik hulk) 4
Nii võib koondlauses olla kaks või enam alust, sihitist, määrust, öeldistäidet, täiendit või öeldist. Korduvad lauseliikmed on rinnastatud, see tähendab ühendatud kas koma või sidesõnaga. Koondlause liikmete puhul ei pea nende samasisulisi osi kordama. Isa ostis turult piima, juustu, leiba ja saia. Maasika-, pirni-, õuna- ja kirsi kompott. 5. Üte(õp lk 178 ja 197) Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. (Mart, too pliiats siia). Üte eraldatakse ülejäänud lausest komadega. Üte on alati nimetavas käändes ja selle järgi saab ütet eristada lisandist. 6. Kõrvallause, pealause.(õp lk (k.l)181,186,202 ja 203.(p.l) 180 ja 202) Kõrvallause algab üldjuhul alistava sõnaga (et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jt): Kati kuulis, et karul on kurb meel.(Sõnajärg aitab liigendada infot ja väljendada kõneleja suhtumist öeldusse)
Õppida tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. · Liigutuslik mälu on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. Maateadust õppides on kasulik kaardile mitte ainult vaadata, vaid ka sõrmega vedada mööda riikide piire, jõgede ja mäestike kulgu. Suurel osal inimestest on aga · Segatüüpi mälu on mälu, kuhu jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu.
Juba algusest peale on ta oma bioloogilisi vanemaid vihanud ja pidanud plaani nendest vabanemiseks (eriti Lois). Ta ei jõua ära oodata, mil saab olla sõltumatu ja üks tema suurimaid soove on valitseda maailma. Kuid see möödapääsmatu fakt, et ta on kõigest imik, teeb ta nii süütuks, pereliikmetele mõistmatuks ja aegajalt ka pehmeks (kui kukub, siis hakkab nutma ja kutsub emmet appi). Christopher pole ei silmapaistev ega mõjukas. Üleüldse pole ta kõige teravam pliiats sahtlis. Meenuab ta eelkõige üksikut, segaduses teismelist, keda keegi ei mõista ja kes on sunnitud ise oma aega sisustama (andekas joonistamises). Megan on perekonna must lammas. Teistele mõnitusobjektiks nii kodus kui ka koolis. Kõige tihemini näeme teda nuttes oma tuppa jooksmas. Sealt tuleneb ka tema kibestumus ja iha materjaalsuse järgi. Samas ei ole teda alati halvasti koheldud. Nii Lois, kui ka Peter on üritanud talle elutarkust õpetada
Õli. 1934 7 * Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Maalid: * Mererand. Õli. 1905 * Talvine Tartu Emajõega. 1935 * Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 * Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 * G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 * Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 * Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused: * Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 * Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 8 * Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 * Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913 Akvarellid: * Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 Trükised: * Tulekandja
Kaugele / lähedale PEITETEST Horis. / vertik. suunas Testimine Okluuder Fooriad ja troopiad korrigeerimise kiirus SILMADE Lihaste töö ja võimalikud Pliiatslamp Vahelduv H LIIKUVUSTEST häired Pilt pliiats või KONVERGENTSI Konvergentsi võimalikud Mõõtmine pliiatslamp LÄHIPUNKT puudused pilt Pea asend, püsti / viltu → Vaatlus VÄLINE OLEMUS astigmatismi kompensatsioon Jälgimine pikad käe jne.
täiskasvanuga võrdväärne mängupartner. Kordamööda teeserviis, nukukamm) ülesastumisega mängud - sõnalises vestlemises. Tähtis roll lihtsatel uurimist ja käsitlemist salmidel, mis seostuvad lapsele tuttava maailmaga, lähedaste võimaldavad inimestega ja tegevustega. Edusammud eakaaslastega suhtlemisel. mänguduasjad (klotsid Teiste laste käest asjade ära võtmine alus koostööle ja konfliktidele. pliiats ja paber, Võtab täiskasvanu tegevustest eeskuju ja algatab neid ise. Sõprus pappkarbid) ja heli 11. elukuu raamatutega seostab pilte nendel kujutatud esemetega. Laps oskab tekitavad lelud ette aimata teatud salmidega kaasnevaid liigutusi.
järgatuna.Tavaliselt müüakse laudu, mille paksus on vahemikus 21-33 mm ja laius 58-120 mm.Enimlevinud mõõdud on 28 x 58,28 x 70,28 x 95, 28x120, 33x95 ja 33x120 mm. Ladustage lauad õhuvahedega ja laske neil ühtlustuda paigaldatava ruumi õhuniiskusega. Tööriistad Õiged tööriistad ja seadmed lihtsustavad tööd: vasar , torn, sõrgkang,peenehambaline laia lehega saag, nurgik , pliiats ja mõõdulint.Avade ja sisselõigete tegemiseks on vaja trelli, tikksaagi ja lapikpeitlit.Naelutusjälgede vältimiseks aitab torn , terava pliiatsiga saad täpselt märkida.`Kaldlõikerakis või nurksaag lihtsustavad järkamist ning sõrgkang aitab põrandalaudu paigaldamise ajal kokku suruda. Põrandalauad naelutatakse taladele peitpeanaeltega,mille suurus on sõltuvalt laua paksusest 60x2,3 või 75x2,8mm.Samas võib lauad taladele kinnitada ka kruvidega . Seinaäärse laua
KRISTJAN JA PAUL RAUD Referaat 12b klass Juhendaja: Tallinn 2007 SISUKORD Sisukord.................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 ELULUGU............................................................................................................................... 5 Lapsepõlv............................................................................................................................ 5 Haridustee........................................................................................................................... 5 Paul Raua elu..................................................................................................................
kujundamiseks. Lubjapintslit kasutatakse peamiselt korstna võõpamisel. Müürsepa- hari, pehmevõitu jõhvhari. Seda kasutatakse puhastamiseks pärast vuukimist. Suundnöör, selle abiga saab sirge majakatevahelise müüri. Vaaderpass on müürsepa tähtis ja vältimatu tööriist. Selle abil jälgitakse nurkade ja vertikaalvuukide ning majakeste otsesust. Lood- majakaid ja vertikaalsirgeid on kindlam teha loodi abil. Märknööri abil saab näiteks seinaliinid otse alusele märkida. Pliiats ja mõõdulint kuuluvad iga ehitusmehe põhiliste töövahendite hulka. Tihti on ehitusplatsil vaja erinevaid meisleid. Lisaks põhitööriistadele vajab müürsepp vuukimisel järgmisi spetsiaaltööriistu. Vuuk- rauad erikujuliste vuukide jaoks. Vuukrauad on harilikult valmistatud terasest, kuid tänapäeval on neile sageli tehtud libedam pind nailonist. Puidust vuugikellut kasutatakse tänapäeval harva. Pikk vuukraud on mõeldud rõhtvuukide kujundamiseks.
· Mererand. Õli. 1905 · Lennuk. Tempera, kriit. 1910 · Männid. 1931 · Talvine Tartu Emajõega. 1935 · Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 · Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 · G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 · Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 · Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused · Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 · Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 · Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 · Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913 · Alevi kõrts. Tuss, seepia, guass, paber. 1913 Kristjan Raud Elulugu: Kristjan Raud sündis 22. oktoobril 1865 aastal talupoja perekonnas Viru-Jaagupi kihelkonnas. Tal oli kaksikvend Paulus (kunstnikuna tuntud kui Paul Raud). Kooliaeg algas vendadel 1874 Koervere külakoolis (1a), edasi 1875-78 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878-81 Rakvere Kreiskoolis ja
4 tuleb valjusti - oma häält kuulates. Veel parem on, kui teised ette loevad. Kuulmismäluga õpilane peab õppima täiesti vaikses ruumis, sest kõrvalised hääled segavad teda rohkem kui nägemismäluga õpilast. · Liigutuslik mälu on sellel inimesel, kellele jääb hästi meelde see, mida ta ise on kirjutanud või oma kätega valmis teinud. Niisuguse mälutüübi korral peab õppimise ajal kogu aeg pliiats käes olema. · Suurel osal inimestest on aga segatüüpi mälu. Sel juhul jääb ühteviisi meelde nii kuuldu, nähtu kui ka oma käega katsutu. Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada jne. ühesõnaga tuleb kasutada kõiki võtteid, millest eespool juttu. Mälu liigid Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus
Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema sell...
ÕPETAJAKONSPEKT Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (1929). Kätlin Kask Modernismist üldiselt Modernismi defineeritakse üldiselt kui uuenduslikkust taotlevat suunda kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda ka kui esteetiliste väärtushinnangute pööret ning mõtlemise muutumist Esimese maailmasõja järgsel ajal. Paraku ei suutnud 19. sajandil valitsenud stabiilne ja korraldatud maailmavaade olla kooskõlas 20. sajandi kaasaegse ajalookasutuse ja anarhiaga. Modernismi teke märgib tugevat piiri viktoriaanliku kodanliku moraali ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel. Kirjanduses võib modernismi teket seostada selliste nimedega nagu Virginia Woolf, Franz Kafka, Knut Hamsun. Need autorid üritasid eemalduda realistlikust ...
Töötaja Puulusikate arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 Err:509 Err:509 Err:509 Jaan 30 Err:509 Err:509 Err:509 Madis 28 Err:509 Err:509 Err:509 Kalle 25 Err:509 Err:509 Err:509 Toomas 35 Err:509 Err:509 Err:509 Kokku Err:502 Err:502 Err:509 Err:509 Töötaja Puulusikate arv Brutopalk Sots.maks Palgafondi kogukulu Jüri 20 23 7.59 30.59 Jaan 30 34.5 11.385 45.885 Madis 28 32.2 10.626 42.826 Kalle ...
Lekaalid Mitteringjooneliste kõverate ehk lekaalkõverate joonestamisel kasutatakse puidust või plastmassist šabloone – lekaale. Terminid joonestuskolmnurk – чертёжный треугольник mõõtjoon – размерная линия joonestuspaber – чертёжная бумага mõõtjoonlaud – измерительная линейка joonlaud – линейка pliiats – карандаш korrapärane hulknurk – правильный многоугольник sirge – прямая линия kustutuskumm – резинка для стирания sirklikarp – готовальня lekaal – лекало teravnurk – острый угол 2. Jooniste vormistamine Joonte liigid ja kasutusalad
Järellisand eraldatakse üldjuhul komadega,eeslisandit mitte. 1.Komadega ei eraldata olevas käändes järellisandit.(Minul lihtsa inimesena on raske...) 2.Komaga ei eraldata kui-lisandit.(Mina kui lihtne inimene ei suuda midagi mõjutada.)jne *Üte on alati nimetavas käändes.Üte eraldatakse muust lausest komadega. (nt.Teil, röövlinägudel, ma ei soovita enam pahandust teha.) 15.Koondlause,Rindlause,Põimlause kirjavahemärgid. *Koondlause 1.tavaline koma (Laual vedeles nuga, pliiats ja poolik võileib.) 2. Koolon pannakse, kui loetelule eelneb kokkuvõttev sõna v fraas; (seletab) (nt.Pööningul on igasuguseid asju: kelli,saapaid ja vanu raamatuid.) 3. Mõttekriips pannakse, kui loetelule järgneb kokkuvõttev sõna v fraas (järeldab) (nt.Kelli, saapaid ja vanu raamatuid - neid leidub igal pööningul.) *Rindlauses 1.võib sidesõnade ja,ning,ega, või ees koma kasutada, kui sidesõnaga algav osalause ei täienda
Tallinna Polütehnikum Multimeedium MM-16 MS(Office) programmid Referaat Karl Maide Juhendaja:Kaupo Nõlvak Tallinn 2016 0 Sisukord 1.Microsoft Word..................................................................................................... 3 1.1Üldiselt........................................................................................................... 3 1.2 Failivormingud............................................................................................... 3 1.3 Ajalugu.......................................................................................................... 3 1.4Vastuvõtt........................................................................................................ 4 2.Microsoft Access................................................................
kõikvõimalikud värvid esitatakse kolme põhivärvi - punane, roheline ja sinine abil. Värvi moodustava kolme põhivärvi instensiivsust saab varieerida 0..255, kusjuures moraal seisneb selles, et olles leidnud sobiva värvi tuleks värvidialoogist üles märkida vastavad RGB väärtused. Joonisel RGB = (55, 148, 229). Soovides hiljem sama värvi kasutada ei ole vaja enam katse ja eksituse meetodil värvi otsida, piisab kui RGB väärtusteks sisestada samad arvud. Tööriist pliiats on pintslile väga sarnane erindes selle poolest, et teda kasutades ei saa tekitada pehmeid jooneääri. Valides pintslile sobivad omadused saab teda kasutada pliiatsi asemel. Teine võimalus joonistusvärvi valida on kasutada paletti. Valige hüpikmenüüst Dialog -> Palette ning avanenud paletist saate hiire vasaku nupu abil valida joonistusvärvi. Valitud värv ilmub ka programmiakna vastavas ruudus Paleti akna menüüst saab valida erinevate palettide vahel. Pintsli otsad
Tuul on ese Asi – kehaline ese. Nt rahatäht. (loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Mis neid eristavad? Asjad on KEHALISED füüsliselt olemas, ese ei pruugi olla kehaline (asjad kuuluvad esemete alla). Ese, mis pole asi – nt nõue. Vara – esemete kogum. isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. (nt kui sa ütled, et see pliiats on minu vara siis see ongi kõik mis sul on). Ettevõte – majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb EI ole vara. Inimesel on üks vara, aga võib olla mitu ettevõtet. Ettevõte on osa varast. Vara on asjade kogum Kinnisasja osad – püsivalt kinnisasjaga ühendatud asjad. (nt ei või võtta õuna mis ulatub üle kellegi aia, aga kui see maha kukub on see vallasasi. Oluline osa – koostisosa (kasutatakse üürilepingu puhul, mida üürnik kaasa saab
1933 * Juhan Liivi portree. Õli. 1934 * Aleksander Tassa portree. Õli, lõuend. 1905 Maalid: * Mererand. Õli. 1905 * Talvine Tartu Emajõega. 1935 * Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 * Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 * G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 * Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913 * Katastroof. Süsi, paber. 1917 Tusijoonistused: * Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 * Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 * Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 * Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913 11 Akvarellid: * Deemon. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 * Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912
seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ guass, Pliiats, süsi jne.3. Raamatu- e miniatuurmaal- keskaegse käsikirjalise raamatu illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraazikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort,
seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1. Seinamaal: fresko- märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito- värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal- (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ guass, Pliiats, süsi jne.3. Raamatu- e miniatuurmaal- keskaegse käsikirjalise raamatu illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraazikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4.Graafika: kunstiliik, mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort,
vasakukäelisust ligikaudu 19%. (Tammemägi, 2008) Ligi 10% inimestest on vasakukäelised, 30% aga mõlemakäelised (Bogens, 2015). Maailmas pole leitud populatsiooni, kus vasakukäelisi elaks rohkem kui 30% (Tarkade Klubi, 2009). 5 1.2 Lapse käelisuse tuvastamine Käelisuse kujunemisel on kõige olulisem roll vanematel ja lasteaednikel. Sageli antakse lapsele pliiats ja öeldakse, et võta õigesse kätte, laskmata lapsel otsustada. Lapse arengut soodustab sünnipärase käelisuse säilitamine. (Rosin, Saaremaa Ühisgümnaasium, 2015) Lapse käelisust saab tuvastada erinevate vaatluste, mängude ja testide abil. 1.2.1 Vaba vaatluse meetod Lihtsaid käelisuse teste võivad läbi viia lasteaiakasvatajad ja hooldajad. Selgitust annavad vaatlused kumba kätte võtab laps pliiatsi, pulga. Tähtis on jälgida, kummas käes hoiab laps
1. Selgita süsteemse käsitluse põhimõtteid. Süsteemi mõistet kasutatakse väga paljudes valdkondades. Näiteks võib tuua väga üldised eetiliste kategooriate alusel inimühiskonnas loodavad käitumismudelid, ehk süsteemid mida mõjutab kultuur. Võime ka uskuda, et kõrgemalt poolt on ette antud teatav õigussüsteem. Näiteks on olemas majandussüsteemid, sotsiaalsed süsteemid jne. Need süsteemid on tihti vaadeldavad ka mudelitena (nii on neid kasulikum kirjeldada). Mudelid omakorda on ka abstraktsel tasandil arendatavad ja nii võib luua uusi kasulikke süsteeme (tööpingid, robotid, elektrooniline pangandus jne) 2. Süsteemi definitsioon, selgita (kasuta joonist). Süsteem on omavahel seotud objektide terviklik kogum. Ta on mitteamorfne ja terviklik. Joonis 1 süsteem ja alamsüsteemid (dekomponeerimine), seosed ja liidesed 3. Selgita süsteemide klassifitseerimise aluseid. 1. Käituminestaatilised süsteemid, dünaamilise...
Du Fährst/Schläfst Er Fährt/Schläft Schlafen – Magama Sagen – Ütlema Fremd – Võõras Voll – Täis Klein – Väike Gross – Suur Alt – Vana Jung – Noor Hell – Hele Dunkel – Tume Gut – Hea Schlecht – Halb Schwarz – Must Wiess – Valge Dick – Paks Dünn – Peenike Schön – Ilus Hässlich – Kole Kaputt – katki Runde – Ümmargune Hoch – Kõrge Der Ball – Pall Der Kamm – Kamm Der Computer – Arvuti Der Bleistift – Pliiats Das Auto – auto Das Haus – Maja Das Buch – Raamat Das Foto – Pilt Die Lampe – Lamp Die Uhr – Kell Die Blume – Lill Die Brille – Prillid Teuer – Kallis (hind) Billig – Vaene So – Nii Sehr – Väga Wenig – Vähe Viel – Palju Wichtig – Tähtis Kosten – Maksma (täh. Väärt olema) Elktrotechnik – Elktrik Bankkauffrau – Pangateller Möchten – Tahtma Werden – Saama Studieren – ülikoolis õppima Österreich – Austria Polen – Poola
Tartu murre, Otepää murrak Referaat Tartu 2007 1. Sisukord 2. Sissejuhatus...............................................................................3 3. Tartu murre...............................................................................4 4. Tartu murde erijooned..................................................................7 5. Otepää murrak............................................................................8 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks.....................................................10 6.1 Otepää murdetekst.................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...............................................................................15 8. Kasutatud kirjandus...........................................
!» «Kontrollin üle...» 3. Surmamõistetu istub oma kambris. Uks avaneb ja sisse astub valvur. "Täna sööd sa oma viimase lõunasöögi. Palju ma sulle suhkrut kohvi sisse panen?" "Hulluks olete läinud või! Ma olen ju suhkruhaige!" 4. Joonistamise tund: "Peeter, tule palun siia ja istu minu laua taha. Kas kõik näevad Peetrit? Aga sina Peeter, istu nüüd hästi vagusi. Nii lapsed, nüüd võtke palun välja paber ja pliiats, sest täna joonistame me hobust." 5. Mis on vahet targal blondiinil ja lumeinimesel ? Lumeinimest olla nähtud. 6. Kaks hullu püüavad hullumajast põgeneda. ,,Proovime pugeda lukuaugust!" ,,Proovi sina enne." Hull jooksis peaga lukuaugu poole ja lendas selili. ,,See ei õnnestu. Võti on ees!" 7. Psühhiaater patsiendile: "Kuna te olete minu juures esimest korda, siis rääkige kõik algusest peale ära." "Meeleldi, doktor
max 8 mm. 43. Nimetage tooriistad muuritoodel, kirjeldage luhidalt nende kasutamist. 1. Muurikellu 2. Sama, sirge otsaga 3. Plaatimiskellu 4. Puhastuskellu 5. Muurihaamer 6. Muurihari/-pintsel. 7. Suundnoor 8. Hari 9. Vesilood 10. Noorlood 11. Markimisnoor 12. Pliiats 13. Mitmesugused meislid 14.Tollipulk(puidust kokku- kaanatav meeter) 15. Moodulint 44. Kuidas korraldada muuritoid talvel? müürisegu tuleb valmistada sooja veega (kuni +40C); valmis segatud müürisegu on lühema kasutusajaga; soojendada enne paigaldamist seguga kokkupuutuvaid plokipindasid; laotavat müüritist tuleb kindlasti kaitsta ilmastiku mõjude eest;
tapalavale saatmine ilma Austria-poolse sekkumiseta oleks plekk keisri vapil. · Vastust keiser Franzilt ei tule. Viimne katse · Seal, kus kõige julmemal kombel valitseb surm, suureneb inimestes vastureaktsioonina inimlikkus. · 28. august 1793 nelgivandenõu. Rougeville siseneb koos Michonis'ga kuninganna vangikongi, esimene viskab kongi ahju taha nelgi, millesse on peidetud kiri. · Et Marie-Antoinette'ilt on võetud sulg, pliiats ja tint, kirjutab ta vastuse nelgis olnud kirjale paberitükile nõelaga torgates. · Sandarm, kelle kuninganna sedeli edasiandmiseks kinni maksis, annab hoopis 3. septembril Marie-Antoinette'i üles. · Ülekuulamisel ei maini Marie-Antoinette Rougeville'i nime, et teda päästa, Tegelikult saab Rougeville'ist see mees, kelle tegevus lõplikult otsustas kuninganna hukkamise. · 11. septembril määratakse Marie-Antoinette'ile uus, veelgi kindlam
Eksami korraldusest Eksaminandid istuvad eksamiruumis ühe kaupa ja laudadevaheline kaugus peab olema piisav, et õpilased saaksid iseseisvalt ja häirimatult töötada. Eksaminand kasutab eksamil isiklikke kirjutus ja joonestusvahendeid ning taskuarvutit. Eksaminandidel ei ole lubatud eksamitöö ajal üksteisele kirjutus, arvutus ja joonestusvahendeid laenata. Lahendused tuleb kirjutada sinise või musta tindi või pastapliiatsiga. Harilik pliiats on mõeldud vaid jooniste tegemiseks. Töö vormistamisel ei tohi 1 kasutada punast värvi ja korrektuurivedeliku ega pliiatsit. Mobiiltelefoni kasutamine (mistahes eesmärgil) on keelatud. Eksamikeskus tagab igale eksaminandile vihiku lahenduste vormistamiseks (eraldi vihik mõlema eksamiosa jaoks) ja paberi mustandi jaoks.
kasutatakse struktureeritud intervjuud • Erinevad inimesed – laps, vanemad, õpetajad jne TESTIMINE • Peavad olema standardiseeritud – sisu, läbiviimise reeglid, tulemuste skoorimine • Test peab olema korratav – seega täpselt vaja kirjeldada metoodikat, sh protseduuri (nt kui kaua oodata lapse vastust? Kui kaua anda talle aega selle ülesande täitmiseks?) • Samad tingimused loodavad, nt täpselt sama järjekord, sõnastus jne. • Psühholoogiline test ei pea olema paber + pliiats, vaid nt mänguasjad, millega vaja ülesandeid täita; • Testi normid Plussid-miinused • + Teoreetiline alus • + Objektiivsus – sõltumatus läbiviijast • + Saab uuritavaid võrrelda • - Standardiseeritud testide väljatöötamine aeganõudev – valiidsus, reliaablus, testi normid • - Kohandamine, tõlkimine, ranged juhised • - Juhuslikud asjaolud võivad tulemust mõjutada EKSPERIMENT • Kõige teaduslikum uurimismeetod, kuid võib olla keeruline uurida (nt
Tuul on ese Asi – kehaline ese. Nt rahatäht. (loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti). Mis neid eristavad? Asjad on KEHALISED füüsliselt olemas, ese ei pruugi olla kehaline (asjad kuuluvad esemete alla). Ese, mis pole asi – nt nõue. Vara – esemete kogum. isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. (nt kui sa ütled, et see pliiats on minu vara siis see ongi kõik mis sul on). Ettevõte – majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. Inimesel on üks vara, aga võib olla mitu ettevõtet. Ettevõte on osa varast. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk) Kas põllul kasvav vili on kinnisasi või vallasasi? Kinnisasja osa on, ta on maaga püsivalt ühendatud Kui õun kukub puu otsast alla ja veereb naabri aeda, siis kellele see kuulub? Naabri oma.
mõõtmes.../---/ Varem oli väärtuslik sisemise ja igavikulise kooskõla..." (E. Mihkelson) Luik arvab: ,,Luules on peaaegu võimatu väljendada ajalookogemust." Küll on aga võimalik sõnasse jäädvustada aja ilusat valu. Luuletaja usub Sõna võimu ja jõusse,usub, et sellega saab muuta inimest ja aega, aega inimese kaudu. INIMESE KÄSI LIIGUB VALGEL LEHEL, nahk ja küüned, liha, sooned, luu. Aga hääd ja kurja vapralt kaasa tehes seisab kolme sõrme vahel pliiats truu. Väljas undab tuul või linn või ajalugu. Pilk on muutunud ja saanud salapära. Süda liiguta end rinnus ühtelugu, aga suu ei suuda seletada ära, miks on igal ajal omamoodi valu, see, mis kõiki elavaid teeb üheks tõuks. Käsi kirjutab. Ja kord see tume valu tõuseb paberilt ning muutub elujõuks. 11 "Elujoon" Kirjanduskriitik Katre Väli on lühidalt ja meeldivalt iseloomustanud Viivi
mille nad peavad läbi töötama. Varustuse komplekteerimine, majutuse ja logistika korraldamine Välitööd Kohalike elanike usutlemine – soovitavalt varem kokku lepitud intervjuud kohalike inimestega. Paikade asukoha määramine – koos kohalike abiga Paikade inventeerimine Inventuurilehtede, kaartide ja andmetabelite täitmine Varustus: Seljakott Internetiühendusega arvuti GPS Fotokaamera Helisalvesti Mõõdulint Kompass Andmekogumik Kaardid Küsitluskava Kirjutamisalus, paber, pliiats Välitööd: küsitlemine Korraldus: Soovitav eelnev kokkulepe 2 küsitlejat Eelnevalt piirkonna pärimusega tutvunud Helisalvesti, video- ja fotokaamera, GPS, andmekogumik, kaardid Küsitluskava järgimine Koos maastikul käimine Küsitlemine: mida uurime? Ajalooline ja vaimne maastik Oluline võib olla kogu kohapärimus, kohanimed Tähendus, hoiak ja tegevus võib viidata pühapaigale Inimesele/kogukonnale olulised paigad Pühapaigale viitavad tegevused: Ohverdamine Ravimine Ennustamine
- - - genitiiv Nominatiiv on sõna algvorm ja nimetab mingit eset, olendit või nähtust. Akusatiiv väljendab olendit või eset, kellele või millele tegevus või tähelepanu on otseselt suunatud. Akusatiiv vastab sihitavale käändele. Eesti keeles sihitav kääne puudub, selle käände funktsiooni saab eesti keeles väljendada kolme erineva käände abil: Kauf den Bleistift! Osta pliiats! Nimetav. Er kauft einen Bleistift! Ta ostab pliiatsit! Omastav. Sie hat keinen Bleistift! Tal pole pliiatsit! Osastav. Eessõnade rektsioon: Genitiivi nõuavad: anstatt, auBerhalb, diesseits, halber, hinsichtlich, infolge, inmitten, innerhalb, jenseits, kraft, mittels, oberhalb, statt, um ... willen, ungeachtet, unterhalb, unweit, vermöge, zeit. Daativit nõuavad: aus, auBer, bei, entgegen, gegenüber, gemäB, mit, nach, nächst, nebst, samt, seit, von, zu, zuwider. 15 H
RÄPINA AIANDUSKOOL Maastikuehituse eriala Tea Heinaste ÕPIMAPP KÖÖGIVILJATAIMEDE PALJUNDAMINE Õpimapp Tarbetaimede aines Juhendaja Tiina Paasik Räpina 2010 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3 1. LOODUSLIK PALJUNEMINE .................................................................................................... 4 2. SEEMNETEGA EHK GENERATIIVNE PALJUNDAMINE ................................................... 6 2.1. SEEMNETEGA PALJUNDAMISEKS VAJALIKUD TÖÖVAHENDID ............................ 6 2.2. SEEMNETE IDAN...
Saaremaa Ühisgümnaasium Ilmar Laabani elu ja looming Referaat Autor: Evelin Varris 12a Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................3 1. ELULUGU.............................................................................................................................4 2. LOOMING............................................................................................................................ 6 2.1. Üldiseloomustus ...........................................................................................................6 2.2. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus. Luuletusi 1943-1945"................................................ 6 2.3. ,,Rroosi Selaviste"....................................................
Ilmar Lilleorg Loogika vihik 2005 2. MÕISTEÕPETUS Mõiste on elementaarseim mõtlemise vorm, mis tähistab asju, nähtusi, nende omadusi ja nendevahelisi seoseid. Sõnaga mõiste on paralleelselt käibel termin, nimetus ja nimi. Loogikaõpetuses eelistatakse nimetatuist mõistet. Mõiste on mõtte element. Mõtet formuleeritakse mõistete abil. Mõtte täpsus sõltub valdavalt vajalike mõistete valikust. Rikkalikum sõnavara võimaldab leida sobivamaid mõisteid mõtte väljendamiseks. Täpsete väljendite leidmisel on oluline sõnade kirjapildi tundmine, veelgi tähtsam - nende tähenduse teadmine. Loogika ülesandeks on tagada mõtete täpsed ja korrektsed formuleeringud. Sellele eesmärgile on suunatud ...
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
Hõõrdumist iseloomustatakse hõõrdejõu abil. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes. See mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Mida põhjustab hõõrdumine? 1) Hõõrdumise tagajärjel tekib soojus. ( kui hõõruda käsi kokku tunneme, et käed lähevad soojemaks) 2) Hõõrdumise tagajärjel asjad kuluvad. (pliiatsiga paberile kirjutades see kulub, sest pliiats ja paber tekitavad hõõrdejõu. Auto mootoris kaod hõõrdumisele ca 25% võimsusest. Kui seda saaks vähendada, paraneb ökonoomsus. Triboloogia: tegeleb üksteise suhtes liikuvate kehade vastastikuse mõju (hõõrdumine, kulumine, määrimine) uurimisega. Triboloogial seos füüsikaga, keemiaga, mehhaanikaga, määrdetehnikaga, materjalitehnikaga, tehnohooldusega. Hõõrdekaod sõltuvad hõõrdumise liigist ja neid iseloomustab hõõrdetegur. Vt. joonis
TEENINDUSFILOSOOFIA JA TEENINDUSE ALUSED KORDAMISKÜSIMUSED - ,,Inimeselt inimesele" ja loengumaterjalid 1. Milliste nimetustega tituleeritakse kaasaja ühiskonda? Tarbimis-, info-, õpi-, teadmus-, meelelahutus-, lõbu-, heaolu- , teenindusühiskond jne. 2. Milline neist sobiks nn ,,katusnimetuseks" hõlmates praktiliselt kõiki inimtegevuse valdkondi? Miks? Teenindusühiskond, mis baseerub teenindusmajandusel selle kõige avaramas tähenduses. Elame teenindusajastul, oleme selle ajastu inimesed ning peame suutma ennast arendada nende rollide täitmiseks, mida elu ja töö meile teenindusühiskonnas ette seavad. Teenindusmajandus sh teenindusettevõtlus ning mittetulundussektor on valdavalt oriet-d in-te teenindamisele, on kasvamas. Teenused on domineerivaks jõuks kogu maailma majanduses, mis mõjutab tugevalt kogu ühiskonda. Teenindamine toimub kõikides tegevusvaldkondades (põllumajandus e primaar, tööstus ehk sekundaar ja teeninduss...
· Deemon ja Tamara. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surm ja väsinu. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma lõikus. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Surma viis I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Tamara tants I. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 · Tamara tants II. Akvarell, tempera, paber. 1911-1912 Tusijoonistused · Katastroof. Tuss, guass, paber. 1917 · Ulguv koer. Tuss, seepia, guass, paber. 1921 · Suurlinn. Tuss, seepia, pliiats, guass, paber. 1913 · Jaht. Tuss, seepia, tempera, lakk, papp. 1913 · Alevi kõrts. Tuss, seepia, guass, paber. 1913 Maalid · Mererand. Õli. 1905 · Lennuk. Tempera, kriit. 1910 15 · Männid. 1931 · Talvine Tartu Emajõega. 1935 · Sõttaminek. Õli, lõuend. 1909 · Tõusva nooruse ees. Tempera, paber. 1909 · G. Suits "Tuulemaa" illustratsioon. 1913 · Märter. Kavand. Süsi, paber. 1913
Mõiste on kokkuleppeline tähendus. Mõiste sisu avaldatakse mõiste tunnuste läbi. Tunnused: Neid nimetas Aristoteles põhitunnusteks. Nähtavasti on ta tahtnud rõhutada seda, et põhitunnustest moodustub mõiste definitsioon, määramine. 1. Aristoteles nimetas sugutunnus ehk klassitunnus. Klassitunnus näitab millisesse rühma, gruppi või klassi vaadeldav mõiste kuulub. Nt laud- mööbel; tool - mööbel; arvuti - infotehnoloogiline seade; pliiats - kirjutusvahend 2. Liigi-erisuse tunnus näitab mille poolest erineb vaadeldav mõiste kõikidest teistest tema klassi kuuluvatest mõistetest. Nt laud - istutakse ja toimetatakse; tool - seljatoega tool; inimene - räägib, tööriista valmistaja, joob kui tal janu pole; 3. Liik ehk liigitunnus. Liigitunnuse moodustavad klassitunnus ja liigi-erisuse tunnus. Liigi mõisted on laud, koer, tool. 4. Mittepõhilised tunnused ehk päristunnus ehk tuletatud tunnus
pakkuja? Lennukompanii – koostöös mõne reisifirmaga hea hinna ja sihtkohtadega pakkumiste tegemine. Kinnisvarabüroo – lisada oma teenustesse rohkem kinnisvaraobjekte, pakkuda mõnd lisateenust koos maakleriteenusega (lepingute vormistamise abi vms). Telefoniteenuste pakkuja – head pakkumised uutele klientidele. 12. Mõtle viimasel ajal silma hakanud uutele toodetele. Millised neist on õnnestunud ja millised mitte? Miks? 3D pliiats – liiga suur ja ebapraktiline, liiga kallis ning tavainimesed ei oska sellega midagi teha. 13. Millised probleemid ja võimalused seisavad elukindlustusega tegelevate kindlustusseltside ees? Millised on elukindlustuse arenguperspektiivid Eestis? Probleemid ja võimalused – probleeme võib esineda kui sooritatakse kindlustuspettusi või kui inimene on makseraskustes; võimalusi tekitab noorte liitumine elukindlustusega. 4. Ostukäitumine 1
Kirjandusest võib leida ka mõistet teenustoode, samuti selliseid väljendeid nagu teenus kui toode või teenus on toode. Mis siis on toode? Kui vaadelda toodet kui vahendit või abinõud inimeste vajaduste ja soovide rahuldamiseks, siis on toote alakategooriateks kaubad ja teenused , kusjuures nende peamiseks erinevuseks on see, et kaubad on materiaalsed, teenused aga mittemateriaalsed tooted. Eksisteerib tohutu hulk mitmesuguseid nö puhtaid kaupu (nt seep, pliiats, leib, vorst jne) ja teenuseid (näiteks lapsehoidmine, psühhoteraapia jt), kuid sageli on terviklik toode kaupade ja teenuste kombinatsioon (näiteks einestamine restoranis (toit + teenindamine, materiaalse kauba ost kaupluses jne). Tähtsad on mõlemad pooled. Kliendi seisukohast on oluline mitte ainult tuum- ehk põhiteenus, st see, mida ta saab (näiteks maitsva lõunasöögi või kotitäie toidukaupa toidupoest), vaid ka see, kuidas ta selle saab ehk
3 40 30 360 3 Vastus. 2 . 80 8. Leida x, kui 5 5 2 − x⋅2 8 14 17 =2 . 1 8 21 3 + 4,375 :19 12 9 2 Vastus. x = . 3 9. Viinamarjade kuivatamisel saadud rosinate kaal moodustab 32% viinamarjade kaalust. Leida 2 kilogrammi rosinate saamiseks vajalik viinamarjade kaal. Vastus. 6,25 kg. 10. Pliiats maksis 6 krooni ja 40 senti, peale hinnaalandust maksis sama pliiats 5 krooni ja 70 senti. Mitme protsendi võrra alandati pliiatsi hinda? Vastus. 10,34%. 11. Õpperühmas on 30 üliõpilast, nendest 40% on naised. Mitu naisüliõpilast on selles õpperühmas? Vastus. 12. 12 3. ALGEBRA 3.1 Astmed Astmeks a n nimetatakse korrutist, mille kõik tegurid on võrdsed arvuga a (astme alus) ja tegurite arv on n (astendaja):
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
