tänav, väljak, jalg [s.o tänav mäejalal], kaar [kaarjas tänav või tee] jt). Nt · territooriumi haldusüksused: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Salzburgi liidumaa, Saarimaa, Krasnojarski krai, Põlva maakond ehk Põlvamaa, Emmaste vald; · linnad, külad: Pariis, Tartu linn, Rio de Janeiro, Velikije Luki, Punase Lageda, Väike-Maarja, Kilingi- Nõmme, Õngu küla; · väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, Raekoja plats, Kolme Pärna tänav, Taevase Rahu väljak (Pekingis), Ehitajate tee, Vabaduse puiestee, Vaikne kallas, Pikk jalg, Vana turg, Tiigiveski park, Tõnismäe haljak, Taani Kuninga aed, Pärnamäe kalmistu; · maastikuesemed (ka loodusvormid): Emajõgi, Peipsi järv, Jäämeri ehk Põhja-Jäämeri, Kura kurk, Krimmi poolsaar ehk Krimm, Prints Edwardi saar, Hea Lootuse neem, Sõrve säär, Suur Munamägi, Rebasekoobas, Saja Hobuse puu, kriidikalju Kuningjärg;
joosta. Hetkel mil ta hakkas katedraalist lahkuma jookseb ta kokku Pierre Gringoire ja mõistatusliku võõraga. Nad teevad talle ettepaneku ta päästa ning naine nõustub. Nad lähevad lähedal olevale lootsikule ja sõidavad mööda Seine'i. Möödudes Notre Dame'ist kuuleb Esmeraldat sõjaväge karjumas ,,Surm nõiale", ta minestab teadmisest, et nii paljud tema surma ihkavad. Teadvusele tulles märkab ta, et nad on peatunud Place de Grève'i ääres, avalik plats kus hakatakse teda hukkama. Hirmuba märkab ta, et Gringoire on kadunud ja mõistatuslik võõras ei ole keegi muu kui Claude Frollo. Taaskord anub mees naise armastust ja tema keeldub igalepoole mehega minemast. Tal on valida kas minna Frolloga või ametivõimudega. Esmeralda palub hukkamist. Frollo arvas, et kavandas ideaalse plaani. Enne kui mees jookseb tagasi Notre Dame'i jätab ta Esmeralda õde Gudule'i hoolde. Tal ei tule kedagi teist meelde, kes vihkaks mustlasi rohkem kui
aastal. Vabaduse Risti kavaleridele Autor Juhan Raudsepp Jäi ametlikult avamata (1940) Algusaastatel maeti Vabaduse Risti kavalere Tallinna Kaitseväe kalmistule süsteemitult. Nende viimsed puhkepaigad asusid üle kalmistu laiali. Vabaduse Risti Vendade Ühenduse Tallinna osakond pöördus 1935. aastal Tallinna garnisoni ülema poole palvega eraldada kalmistul maa-ala, kuhu edaspidi maetakse vaid Vabaduse Ristiga autasustatuid. Sama aasta sügisel jõutigi nii kaugele, et eraldati plats, kuhu oli võimalik matta kuni 130 lahkunut. Juba järgneval, 1936.aastal hakkasid mõtted liikuma selles suunas, et Vabaduse Risti kavaleride matmispaigale peaks püstitama monumendi. Reaalselt alustati töödega alles 1939. aastal. Eelnevalt oli sõlmitud leping kujur Juhan Raudsepaga. Tööd lõpptähtajaks määrati 10. juuni 1940. Mälestusmärk tehti valmis ja avapidused pidid toimuma 25. juunil 1940.
Enne Esimest maailmasõda kasutasid Paide spordiharrastajad oma kokkutuleku- ja harjutuskohana Aiavilja tänaval asunud Tariuse näituseplatsi. Seal sai joosta, hüpelda, võimelda kuid ka jalgpalli togida. Sõjapäevil jäid näitused ja muud üritused korraldamata. Vahetus omanik ja spordiplats. Pärast sõda polnud enam paika, kus kergejõustiku teha. Uueks kohaks kujunes Mündi ja Vee tänava vahel asuv laadaplats ehk nagu teda rahva seas nimetati "Laadavainu". See plats oli niiöelda "eikellegimaa", kust kunagi kedagi ära ei aetud ning renti ei nõutud, lubade küsimisest rääkimata. Koht oli ka seetõttu meelepärane, et asus linna pürjerite silme alt eemal. Spordiplatsi pinnas oli enamuses künklik, mättaline ja pehme aluspõhjaga. Mõnikord tuli peale kuulitõuget kuul maa seest välja kaevata. Laadavainul peeti 4-5 korda aastas laata, vaheajal aga karjatasid linnaelanikud seal lehmi ja hanesid
aastat) 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlus- vangla vallutamine kaks päeva hiljem. Seda peeti despootia sümboliks, ehkki reaalselt oli vangla juba ammu oma tähtsuse minetanud ning seal hoiti selle vallutmise ajal vaid seitset vangi. Oli alanud stiihilise rahvaterrori ajastu, ühtlasi aga ka Prantsuse revolutsioon. Bastille lammutati ning selle asemele tekkinud tühi plats muudeti tantsimiskohaks. Bastille'st alguse ja hoo saanud rahvavägivald levis üle maa, kõikjal põletati losse, lõhuti maju ja kauplusi ning tapeti ka inimesi. See vägivald avas aga ka tee reformidele, sest ärahirmutatud kuningavõim andis end nüüd Asutava Kogu ja selle vastmoodustatud relvajõu, Rahvuskaardi voli alla. Rahvuskaardi juhiks sai markii La Fayette. Järgnevalt hakati läbi viima mitmeid reforme ning koostama põhiseadust, mis pidi kuninga võimu oluliselt piirama.
mitmel erineval viisil. Uurimused on näidanud, et üheksa põhiomadust moodustavad eelkooliealise lapse mängudemaastiku: 1)Rahulik- rahu ja vaikus, ei mingeid häirivaid tegevusi, lärmi ega segavaid inimesi. Turvaline. 2)Metsiku looduse veetlus. Samlaga kaetud kivimürakad, vanad rajad, müstika. 3)Liigirohke- palju marja-, taime-, seeneliike, linde, lilli. 4)Ruumikas-pakub tunnet, nagu oleksid sattunud ,,teise maailma". 5)Ühisala- avatud plats vi piiratud õueala kokkusaamiseks, pallimänguks jne. 6)Oma saareke- väike piiratud turvaline koht, kus saab mängida, lõõgastuda. 7)Koosolemise koht- inimeste kohtumispaik suhtlemiseks. 8)Kultuuriruum- koht mis on täis sümboolikat, pakub kunstielamusi või lummust ajavoolus. 9)Ligipääsetavus ja lähedus- lihtsalt ligipääsetav ja võimalik kasutada kõigil. Teine periood: täiskasvanud ja vanemad Täiskasvanud vanuses 20-65 on suur rühm erineva arvamuse ja elustiiliga inimesi
Carl Sauer. Vidaliga sarnaselt, ent siiski mõnevõrra kitsamalt mõistis inimgeograafiat. Rajas California Ülikoolis Berkeleys omaenda koolkonna, mille viljeldud teadust hakati nimetama kultuurigeograafiaks. Sauerile tuntuse toonud too oli "Maastiku moifoloogia" (The morphology of landscape", 1925). Pooldas Vidali possibilismi. Elulaadi asemel kasutas mõistest kultuur, mille tähendus umbes sama. Käsitles regioone kui kultuurmaatikke. Keskmes oli inimene. Loodusmaastik oli vaid plats, kuhu inimene sai ehitada. Vajalik oli kultuurmaastikke uurides vaadata ajalukku, sest selliste maastike kujunemine on pikaajaline portsess ja lühiajalised nähtused (mood, subkultuurid) jälgi ei jäta. Richard Hartshorne (1899-1992). Tema 1939. aastal i1munud "Geograafia olemus" ("The nature of geography") on (euroopa1iku) regiooniparadigma parim süstematiseeritud esitus. Hartshorne rõhutas üle geograafilise regiooni kordumatust, sellest järelduvalt aga allumatust üldistele
(Tallinna tehnikaülikool ~ Tallinna Tehnikaülikool, Uuno raadio ~ Uuno Raadio, Vara põhikool ~ Vara Põhikool, Eesti arstide liit ~ Eesti Arstide Liit, Tartu linnavalitsus ~ Tartu Linnavalitsus) LÄBIV SUURTÄHT: Maailmajaod: Euroopa, Põhja-Ameerika Maad ja paikkonnad ilmakaare järgi ja kohanime täpsustav täiendosa: Lähis-Ida, Ida-Euroopa, Lõuna-Eesti, Antiik-Rooma Väikekohad: Nurga talu, Kolme Pärna talu, Tiigiveski park, Raekoja plats, Sõpruse puiestee Ehitised: Pühavaimu kirik, Kadrioru staadion Ruumid: Tuhande Samba saal, Tiigrisaal Maastikuesemed: Saja Hobuse puu, Suur Munamägi Ümberütlevad nimetused: Emajõe Ateena, Taaralinn Kohanimelise täiendiga ühendid: Hiina köök, Tartu murre, Eesti kroon, Rootsi laud Taevakehad, tähtkujud: Suur Vanker, Koot ja Reha, Kalad, Jäär Poed, pubid, kohvikud, restoranid, aktsiaseltsid jms: kauplus Hea Tuju, aktsiaselts Järvakandi Klaas, kohvik Kirju Kukk
"Veretorniks". Värav avati 1767. aastal seoses Tallinna kaitse uue ümberkorraldamisega uuesti liikluseks. Aastal 1862 lammutati eesväravad ja 1875 peavärav, sest Harju tänav oli kujunenud linna oluliseks äritänavaks ning värav oli kasvavale liiklusele takistus. 1881. aastal lammutati ka vesiveski, värava ees olnud suurest vallist osa tasandati, vallikraavid täideti lõplikult pinnasega ja tekkinud platsile kujunes Heinaturg, millest kujunes aja jooksul Peetri plats. Aastal 2008 avati lühikeseks ajaks Vabaduse väljaku ümberehituse käigus Harju värava ida- ja läänetornid. Kiek in de Kök Kiek in de Kök (alamsaksa keeles 'kiika kööki') asetseb Tallinna linnamüüri edelalõigul Lühikese jala värava ja Harju värava vahel tänapäeva Komandandi teest põhja ja Rüütli tänavast lääne poole. Ajalugu Esimene torn ehitati millalgi enne 1475. aastat, see oli praegusega võrreldes palju väiksem ja selle nime pole teada
muud biojäätmed) sisaldus olmejäätmetes Eesti keskmise kohta 35,7%. Sealjuures enamuse moodustasid köögijäätmed (peamisest toidujäätmed) 29,5%, järgnesid aiajäätmed 5,1% ja muud biojäätmed 1,1%. Keskmiselt on aastas võimalik koguda aia- ja haljastusjäätmeid Tartust ja selle ümbrusest 300 tonni. Täpset hinnangut antud jäätmete kogunemisele on raske anda, sest aastati on need kogused olnud vägagi erinevad. Meie plats hakkaks hinnanguliselt mahutama 200 t. Kogumispiirkond ja kogumisviis Kogumise piirkonnaks on meil Tartu linn ning linna lähistel asuvad vallad (Joonis 1.). Täpsemalt kogume parkide, koduaedade, surnuaedade jm alade jäätmeid. 6 Kogumine toimub Raadi lennuväljal asuvale betoonpinnasele, kuhu saavad inimesed ise tuua enda transpordiga materjale
Selles peatükis analüüsib töö autor puhkemajandusega tegelemise kasumlikkust Kasepääl. Analüüsitakse, kas puhkekeskuse jaoks oleks otstarbekam Krunt 1 või Krunt 2 asukoht. Ühtlasi arutletakse selle üle, kuidas oleks kõige mõistlikum puhkekompleksi rajamist finantseerida ning kas see tasub ka pikema aja jooksul end ära. Situatsiooni kirjeldus. Konkreetne majutusasutus Kasepää vallas hetkel puudub. Samas on seal olemas kaunis rand ning ka plats ürituste korraldamiseks. Talvisel 17 perioodil on piirkonnas kalastajaid nii Eestist kui ka välismaalt. Seega vajab Kasepää majutusasutust, mis pakuks oma teenust aastaringselt. Nõuded asukohale. Kuna Kasepää on Peipsi äärne küla, oleks otstarbekas puhkekeskus rajada järve kaldale. See hõlbustaks puhkajate liikumist punktist A punkti B. Samuti oleks talvistel kalaturistidel lihtsam järvele pääseda. Puhkekeskuse alune maapind võiks
võtmisega hilineda või juurte areng aeglustada. Sel juhul võib taime istutada nõusse ja panna tuppa talvituma. Kasvukohale istutatud taimed kaetakse kuuseokste või muu materjaliga. Kasvatamine: Pukspuud soovitatakse kasvatada poordidena, grupiviisiliselt või üksikuna haljasalal. Ajast aega on peetud pukspuud klassikaliseks dekoratiivpügamise taimeks (seemnemaailm). Elaeagnus commutata Läikiv hõbepuu Hooldus ISTUTAMINE Istutamine toimub kevadel. Tuleb leida avar plats, kus ei ole midagi ümber. Muld peaks olema pigem niiske ja plats peaks saama palju päikesevalgust. Auk tuleks kavata sama suur kui on juurtekobar. Juurtekobar tuleb asetada auku ja täita mullaga. Kätega suruda pinnast rohkem kokku, võib isegi pinnasel kõndida. Järgmiseks tuleb laotada puu ümber 5 10 cm paksune multsi kiht, mis kaitseb külma ja umbrohu kasvu eest. Kasta pinnast seni kuni see on täielikult küllastunud. (Johnson 2012) PÜGAMINE Hõbepuul peab olema üks peamine tüvi
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Kriisi põhjused Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega hal...
enda sääred kinni, et lund ei hakkaks sisse tulema. Teadmata põhjusel tuli tal mõte ronida ühe puu oksa külge. Seal ta rippus natuke aega. Oksa küljes rippudes tuli talle teinegi mõte, mis tundis isegi temale endale kahtlasena. Ta tahtis lihtsalt proovi pärast otsida mingit nööri vms, et kas oleks võimalik ennast metsas oksa tõmmata, kuid ta ei leidnud midagi. Ta kõndis metsas tükk aega edasi, kuni märkas linna kuma. Ta läks linna keskmesse, kus asus kolmnurkne plats ja kus olid platsi keskel kaks voorimeest. Ta läks ühele trepi pealsele ja hakkaslihtsalt nutma. Nutmis põhjuse leidis ta vanas voorimehes ja tema hobuses. Kui ta oli nutmise lõpetanud, siis istus ta voorimehe vankrisse. Peale seda kui oli voorimehe ära tundnud ( see oli sama voorimees, kes tol korral ta kooli viis) siis ta põgenes, nagu oleks mõrvaga hakkama saanud. Kooli jõudes läks ta pikali ja palus Vainukäol kõik riided talle peale visata, sest tal oli külm
Mis üritused, meelelahutus tegevused teil olid ja kas leidus ültse rahvast siin külas? Sel ajal oli palju isetegevust. Pillimehed hakkasid pidusid tegema. Minu isa oli suur isetegija, õpetas näidendeid ja teisi asju. Vanasti oli siin kõike tegevust palju rohkem kui praeguses Järva-Jaanis. Korraldati tantsuõhtuid, pritsimeeste pidusid, kus võisteldi ja niisama oldi mõnusad. Minu ajal oli maitule tegemine suurem ettevõtmine kui tänapäeval jaanitule tegemine. Toomamäel oli plats, kus tehti tantsu ja lõkkeõhtuid. Minu ajal (kommunismi valitsuse aeg) oli Jalgsemal väga palju talusid, talud olid enamjaolt rahvast täis. Inimesed elasid seal, kus elada said. Kas tundsid ka mõnda kirjanikku Jalgsemalt? Mina tean Hando Runnelit, kes muidugi on minu mehe tädipoeg. Mäletan teda umbes 50-st. Hando oli vagane ja suurt ei rääkinud, ta silmitses rahvast, kui oli pidu, küllap oli mõttes luule kogu aeg. Nad käisid vennaga Järva-Jaani Kekkoolis. Raivo oli tema
6 heale sissetulekule peo kordamineku korral. Õnneks andiski pidu piisavalt raha, et tasuda kõik võlad ja raha jäi isegi üle (Palamets, Hillar 1994:9). Peo korraldamisele kulus kokku 1173 rubla, peoga tuli sisse aga lausa 2082 rubla, nii et ülejääk küündis 909 rublani (Palamets, Hillar 1994:19). Piletihinnad hoiti teadlikult madalatena, et ka vaesemad inimesed saaksid peost osa võtta. Piletihind kasvas platside kaupa. Kokku oli 3 platsi, millest kõige kallim oli esimene plats (Palamets, Hillar 1994:9). Kõige kallima platsi piletid ostsid jõukamad inimesed. Lahendatud olid peaaegu kõik küsimused. Olemas olid koorid, korraldajad, noodid olid juba laiali saadetud ja lahendatud oli ka majanduslik pool. Vaja oli veel lahendada küsimus, et kuskohas Tartus pidu toimuma hakkab. Vanemuise seltsi kasutada oli maja taha jääv pargitaoline aed, kuid see ei suutnud siiski kõiki pidulisi vastu võtta ning polnud seal ka platsi kontsertide jaoks. Sobiv koht leiti
joosta. Hetkel mil ta hakkas katedraalist lahkuma jookseb ta kokku Pierre Gringoire ja mõistatusliku võõraga. Nad teevad talle ettepaneku ta päästa ning naine nõustub. Nad lähevad lähedal olevale lootsikule ja sõidavad mööda Seine'i. Möödudes Notre Dame'ist kuuleb Esmeraldat sõjaväge karjumas ,,Surm nõiale", ta minestab teadmisest, et nii paljud tema surma ihkavad. Teadvusele tulles märkab ta, et nad on peatunud Place de Grève'i ääres, avalik plats kus hakatakse teda hukkama. Hirmuba märkab ta, et Gringoire on kadunud ja mõistatuslik võõras ei ole keegi muu kui Claude Frollo. Taaskord anub mees naise armastust ja tema keeldub igalepoole mehega minemast. Tal on valida kas minna Frolloga või ametivõimudega. Esmeralda palub hukkamist. Frollo arvas, et kavandas ideaalse plaani. Enne kui mees jookseb tagasi Notre Dame'i jätab ta Esmeralda õde Gudule'i hoolde. Tal ei tule kedagi teist meelde, kes vihkaks mustlasi rohkem kui
Sihtpunkt (linn, maakond või riik) kujundatakse suurtähtedega. Keskmine plokk sisaldab telefoni- ja faksinumbrid, interneti- ja e-posti aadressi. 19 Lidia Feklistova Parempoolses plokis trükitakse panga rekvisiidid järjekorras: arvelduskonto number ja panga nimetus nimetavas käändes. Näide kontaktandmete välja kujundamise kohta. Raekoja plats 17 Telefon 7 123456 Arvelduskonto 123456790 12345 TARTU Faks 7 654321 Hansapank E-post: [email protected] Reg kood 123456 Internet: http://www.opetus.ee Dokumendiliigi plank (ametikiri, käskkiri jne) moodustatakse üldplangi alusel. Tabelis 3 on toodud ülevaade elementide paigutamisest plankidel. Üldplangi Kirjaplangi Dokumendiliigi
Silbi alguses võib eesti keeles olla tavaliselt ainult üks kaashäälik. Samuti ei saa silbi alguses esineda kaashäälikuühendeid, mis aga lubatud inglise keeles. Näide: mi|ni|sty. Selliseid sõnu, kus silbi algul on üks kaashäälik on eesti keeles sõnavaras 90%. Soome-ugri ja muganenud laenusõnades on üks kaashäälik. Hiljem on meie keelde juurde tulnud ka sõnu, kus esineb kaashäälikuühendeid. Näide: klaver, plats, traktor. Laensõna, mis on laenatud enda keelde, aga keelde mugandatud, mille puhul puudub võõrsõnade tunnused. Eesti keeles ei saa esimese silbi algul esineda sellised keerulised kaashäälikühendid nagu mg, ng, lt, tsr. Eesti keele fonotaktika nõuab, et silbi tuumana peab esinema täishäälik, mõnes teises keeles võib olla silbituumaks 7 kaashäälik (tsehhi)
kulutades selleks 70 hollandi kuldtukatit. (Raid, 1981) Hoone ehitati haavapuust parvele, ka parve joonise tegi hoone arhitekt. Soise pinnasega linnas ehitati majad traditsiooniliselt nii. Varaklassitsistliku raekoja ja platsi suhe on vastastikku aupaklik. Sümmeetrilise fassaadi, sihvaka barokse kellatorni ning seda rahulikult tasakaalustava kolmnurkrontooniga raekoda asub platsi kitsamas otsaseinas. Raekoja mõju ulatub kuhugi poole platsini. Mida edasi emajõe poole, seda kitsamaks ahaneb plats ja suuremaks muutub majade soov välja paista. Raekojale lähemal asuvatel klassitsistlikel hoonetel on veel malbe fassaadile liibuvad pilastrid. (Hallas-Murula, 2012) lk 48 Tugeva graniitsimss eraldab rustikaga sokliosa ülakorrustest. Hoone nurki ja kergelt eenduvaid keskrisaliite kandivad komposiitkapiteelidega pilastrid, vertiklaaset rütmi lisavad akendevahelised liseenid. Tööde käigus asendati algselt kavandatud barokne dekoor osaliselt varaklassitsistlikuga
Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid. 56 VEISEKASVATUS Kalasaba tüüpi lüpsiplats. See üks levinumaid lüpsiplatsi tüüpe. Kalasaba platsil on kombineeritud kaherealine lüpsmine koos lehmade grupiviisilise liikumisega. Lehmad paiknevad mõlemal pool lüpskäiku 25-35° nurga all ja üks lüpsja suudab lüpsta suhteliselt palju lehmi. Kalasaba plats võimaldab kasutada laialdaselt automatiseerimist (väravate avanemine ja sulgemine, jõusööda automatiseeritud söötmine lüpsi ajal, nisakannude automatiseeritud eemaldamine jms). Seda tüüpi lüpsiplatsil võib kasutada ühte masinat iga sulu kohta või keskel paiknevat lüpsimasinat kahe vastamisi paikneva sulu kohta. Kalasaba lüpsiplats Koridorplats (suletud tandem)
Geben – Andma Du Gibst/Er Gibt Stehen – Seisma Der Wagen – Auto (vanker, vagun) Die Polizei – Politsei Gern – Meelsasti Zu – Liiga Schnell – Kiire, kiiresti Dann – Siis Doch – Ju, Siiski, Ometi Ja – Ju Schon – Juba Der Tag – Päev Frei – Vaba Vertsehen – Aru saama, Mõistma Der Gott – Jumal Geboren – Sündima Ich bin 1999 geboren Geburhoft – Sünnikoht Richtig – Õigesti, Õigus Verboten – Keelatud Der Platz – Plats, Väljak, Istekoht Die Fahrkarte – Sõidupilet Der Zug – Rong Der Bahrhogt – Raudteejaam Die Puppe – Nukk Der Freund – Sõber Die Freundin – Sõbranna Interessant – Huvitav Mehr – Enam, Rohkem Lustig – Lõbus Ger Nicht – Üldse mitte Ruhe – Rahu Falsch – Vale, Valesti Hassen – Vihkama Nehmen – Võtma Sehen – Nägema Essen – Sööma Auf dem Lande – Maal Allein – Üksi Tot – Surnud Die Eltern – Vanemad Die Grosseltern – Vanavanemad
Ehitusplatsi üldplaani koostamisel on kasutatud Eesti Vabariigi 08.12.1999.a. määrust nr. 377 ,,Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses". Ajutiste vee- ja elektrivajaduse arvutusteks ning kraana paigaldamiseks on kasutatud juhised O. Müürsepp ja J. Sutt raamatust ,,Ehitusplatsi korralduse kavandamine" . 2.2 Üldine olukord objektil Kinnistu, mille suurus on 3 528 m² asub Huljas. Põhja pool asub Rakvere tee, ida, lääne ja lõuna pool asub pargiala. Ehituse plats asub tee kõrval, mis võimaldab rasketel veokitel sõita tõrgeteta. Kinnistu on tasase reljeefiga, hoonestamata. Olemasolev reljeef kinnistul on mõnekümne sentimeetrise kõikumisega. Krundil kasvavad vanad puud, millest enamus on IV ja V väärtusklassist. Puud, mis jäävad hoone alla, võetakse maha. Samuti tuleb üle vaadata, millised puud võivad segada kraana tööd, neid võtta maha osaliselt (oksad näiteks). Üks päev ennem puude
iv. Nimi mis ei vasta eesti õigekirja reeglitele eesti keeles on kohanimed OMASTAVAS KÄÄNDES (kelle/mille? Kärdla, Tartu, Viljandi, Luguse jne, erandiks Tallinn) 90. Miks alljärgnevad kohanimed on valed? Kirjutage igale nimele taha põhjus: a. Rüütli Rantsho <- rantsho ei ole liigisõna, liigisõna puudub. b. J.M.K.R. <- lühend c. Arnold Rüütli plats <- elus isik d. Juhan talu<- ei ole omastavas käändes 91. Milliseid allikaid võib kasutada ametlike kohanimede koostamiseks? a. Eesti Vabariigi haldus- ja asustusüksuste klassifaator (EHAK) haldusüksuste ja asustusüksuste nimed. b. Eesti NSV jõgede, ojade, kraavide ametlik nimestik, Tallinn 1986 c. Avalikult kasutatavate veekogude nimekiri, Vabariigi Valitsuse 18. juulil 1996 aasta määrus d
E-viktoriini võitis 7.d klass. Sõnad devon, kambrium, kvaternaar, ordoviitsium ja silur on väikese algustähega. Tantsisime kaerajaani. Sõna kaerajaan on antud ÕSis nimetusena. Kas Savoy kapsas on kirjutatud õigesti? – See on savoia kapsas ehk kähar peakapsas. Üldkeeles pole viga kirjutada ka Savoia kapsas, nt menüüs: Savoia kapsa hautis, Savoia kapsa rullid. Õige on kirjutada Paunvere suur väljanäitus. Õige on kirjutada Euroopa ainepunkt. Tallinnas on Raekoja plats (aadressikoha nimi). Üldnimena võib kirjutada raekojaplats. Kirjutage esimene Eesti ja teine Eesti. Ühendis Saksa köök on esimene sõna suure tähega. Omadussõna saaremaine on väikese algustähega. Kirjutage jahiklass Lendav Hollandlane ja laev Tormide Rand. Jahiklasside ja laevade nimesid pole tarvis jutumärgistada. Ühendis Pilatese meetod on esimene sõna suure algustähega. Kirjutage Tallinna lillefestival. Ühendis Inglise hommikusöök on esimene sõna suure tähega.
2 Efter krisåren på 1890-talet fick Strindbergs dramatik delvis en annan inriktning. Han hade tidigare arbetat med sagospel, som stred mot realismens krav, men pjäser som vandringsdramat Till Damaskus för in ett helt nytt formspråk. Med religiösa idéer inspirerade av Emanuel Swedenborg och förtätade drömscener löste Strindberg upp den tidigare realismen för att ge plats åt det mer expressionistiska. Detta blir än tydligare i Ett drömspel. Drömspel gjorde honom världkänd, första modern drama, förnyade dialogen. August Strindbergs lyrik Strindberg utgav under sin livstid tre diktsamlingar: Dikter på vers och prosa (1883), Sömngångarnätter på vakna dagar (1884) och Ordalek och småkonst (1905). August Strindberg porträtterad som naturalist, darwinist och symbolist. Karikatyr av OA
7.d klass. Sõnad devon, kambrium, kvaternaar, ordoviitsium ja silur on väikese algustähega. Tantsisime kaerajaani. Sõna kaerajaan on antud ÕS 2006s nimetusena. Kas Savoy kapsas on kirjutatud õigesti? See on savoia kapsas ehk kähar peakapsas. Üldkeeles pole viga kirjutada ka Savoia kapsas, nt menüüs: Savoia kapsa hautis. Õige on kirjutada Paunvere suur väljanäitus. Õige on kirjutada Euroopa ainepunkt. Tallinnas on Raekoja plats (aadressikoha nimi). Üldnimena võib kirjutada raekojaplats. Kirjutage esimene Eesti ja teine Eesti. Ühendis Saksa köök on esimene sõna suure tähega. Omadussõna saaremaine on väikese algustähega. Kirjutage jahiklass Lendav Hollandlane ja laev Tormide Rand. Jahiklasside ja laevade nimesid pole tarvis jutumärgistada. Ühendis Pilatese meetod on esimene sõna suure algustähega. Kirjutage Tallinna lillefestival. Ühendis Inglise hommikusöök on esimene sõna suure tähega.
Pilt 4. Teenijatemaja lõunast. Vasakul paistab peahoone kagunurk. Pilt 5. Teenijatemaja sisehoovi poolt. Vasakpoolse trepi alt läheb käik keldrisse, samuti on keldrisissepääsud võlvkäigu seintes. 28 Pilt 6. Valitsejamaja põhjast. Pilt 7. Valitsejamaja sisehoovi poolt. 29 Pilt 8. Mõisaesine plats. Tagaplaanil park ja tõllapesukanal. Paremal servas laut-linnasekeldri nurk, kus on asunud hiljem lasteaed ja külalistemaja. Selle hoone nurga ja puude vahel on värav. Värava eest ja maja nurga alt tulid välja oletatavad keskaegsed müürifragmendid. Vasakul servas paistab väike nurk sõiduhobuste tallist (hiljem postkontor ja kohvik). Pilt 9. Mõisasüdame vaade. Aerofoto netist.
kreeklased. Etruskid Etruskid võtsid üle kreeka tähestiku, kuid nende keel on arusaamatu. Nad rajasid 12 suuremat linnriiki. Nad uskusid paljusid jumalaid ja surmajärgsesse ellu. Oluline oli ennustuskunst, eriti ohvrilooma maksa põhjal. Rooma linna tekkimine Rooma linn tekkis kesk-Itaalias Tiberi jõe kallastel seitsmel künkal. Umbes 600a. e.Kr. moodustus ühtne asula, mida peetakse linnaks. Küngaste vahelisse orgu rajati sillutatud turu ja koosoleku plats foorum. Järsunõlvalisest Kapitooliumikünkast sai kindluse asupaik. Legend Rooma rajamisest lk. 160. Pärimuse järgi sai Romulusest esimene Rooma kuningas. Kokku valitses VII kuningat. Kolm viimast kuningat olid etruskid. Rooma varane ühiskond Rooma eesotsas seisis rahva koosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos senatiga. Vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt
Kulude võrreldavuse eesmärgil tuleks nad 36. Mis on pakkumiskutse dokumentatsioon Jaotuskarbid, karbid lülidele ja pistikupesadele. Skeemi võrkudega. Enne maa-aluseid töid ja/või paralleelselt nendega liigitada järgmiselt: võistupakkumisel? töötamist kontrollitakse ja selle kohta koostatakse akt. valmistatakse ehitus plats ette: lammutused, rajatakse ajutised 1.Ajutised ehitised: 1.1.Piirdeed. 1.2.Laod. 1.3.Valguatus. Pakkumisdokumentatsioon koosneb pakkumiskutsest, 2)paigaldatakse valgustid, lülitid, pistikupesad, mis algab peale teed, hooned...* 1.4.Ajutised teed. 1.5.Tarindite kaitserajatised. 1.6.Tellingud. tehnilisest dokumentatsioonist ja tööettevõtuprogrammist
rea paigaldamist; 5)tehnovõrkude sisendid; 6)põrandaalused torustikud; 7)keldripõranda aluskiht; 8)keldrilagi; 9)vertikaalne hüdroisolatsioon; 10)pinnase tagasitäide. *Välised tehnovõrgut ehitatakse parallelselt teiste töödega. Nende tööde lõpetamine sõltub vajadusest anda sooja ja lelktrit ehitamise ajal. Tuleb ajutised tehnovõrgud üheldada alaliste võrkudega. Enne maa-aluseid töid ja/või paralleelselt nendega valmistatakse ehitus plats ette: lammutused, rajatakse ajutised teed, hooned...* 73. Loetle nõuded, millele peab vastama ehitusplaani genplaan. Tuleb jälgida: 1)seotust teiste ehituskavandi osadega 2)kalenderplaanile vastavat ehituskestust 3)valitud ehitustehnoloogiat 4)ohutustehnika norme 5)tuleohutuse norme 6)looduskaitse norme 7)ehitusprotsessi rahuldamist vee, elektri, sooja ja sidega 8)et ajutised hooned, rajatised ja seadmed ei jääks rajatava ehitise alla 9)et ehitusplatsi korraldus kindlustaks ratsionaalse
raskust, kasvatas mõttes seda raskust kiiruse ruuduga * ja vaikis. Jehan jätkas lahinguvälja peremehena võidukalt: 14 «Seda ma teen, kuigi olen ülemdiakoni vend!» «Kenad saksad need meie ülikoolihärrad! Ei respekteeri niisugusel päeval kui täna sugugi meie eesõigusi! Uuslinnas on meiupuu ja rõõmutuli; Vanalinnas müsteerium, narride paavsti valimine ja Flaami saadikud; meil ülikoolilinnas aga mitte midagi!» «Ometi on Mauberfi plats suur küllalt!» sõnas üks skolaaridest, kes üles aknalauale oli upitunud. «Maha rektor, elektorid ja prokuraatorid!» hüüdis Joannes. «Täna õhtul tuleks Champ-Gaillard'il meister Andry raamatuist rõõmutuli teha!» lisas teine. «Ja kirjutajate pultidest!» ütles naaber. «Ja pedellide keppidest!» «Ja dekaanide süljetopsidest!» «Ja prokuraatorite letilaudadest!» «Ja elektorite leivakünadest!» «Ja rektori taburettidest!» «Maha!» kisas väike Jehan kaasa
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani .........
Lasteraamatute illustreerimist pole kunagi eriti kõrgelt honoreeritud, mis on põhjustanud arvuka odava tööjõu kasutamist (Müürsepp 1996: 6). Ka Vilep on pidanud otsima teisi soodsaid variante, juhuks kui Moritz tuntuse kasvades kas osutub liiga kalliks (meenutagem, et alguses oli Moritz sama tundmatu raamatuillustraator kui Vilep kirjanik) või on hõivatud teiste projektidega (näiteks oma abikaasa Aidi Valliku teoste kujundamisega). Lootustandev leid on kunstikooliõpilane Marja-Liisa Plats, kes jätkab üldjoontes Moritza poolt sissetöötatud liini, sidudes käsitsijoonistust 25 arvutigraafikaga. Tema on illustreerinud kaks esimest raamatut 7-osalisest Liisu- juttude sarjast. Marja-Liisa Plats on leidnud üldistuse ja detaili hea tasakaalu. Tema illustratsioonid on isikupärased, ja mis kõige olulisem, Liisu-raamatutes eristuva naiselikuma kunstnikukäekirjaga
kulusid vaid teatud tõenäosusega. Palju otstarbekam on siiski lisada kõik üld- ja kindlustuskulud igale konstruktiivelemendile protsentuaalselt, et tagada võrdlusvõimalus, pigem kui kujundada raskelt võrreldaveraldiseisev element. Kui aga koostatakse juba palju täpsem eelarve, siis enamike projektide puhul tuleb nii üld- kui kindlustuskulud arvestada siiski eraldi. Kui aga uus eelarvestatav projekt pole tavaline (keerukas plats, väga lühike lepinguperiood), on nendele kuludele vaja koostada ka erihinnang. Arvestada on vaja ka ettenägematuid kulusid, mille suuruse määrab arhitekt. Tegelikult pole see osa töövõtja pakkumusest, kuid see tuleb lisada pakkumusele selleks, et vajadusel kompenseerida vastavad kulud. Tavaliselt ei mõjuta need kulud küll loendi hindamist ja on õigem esitada nad pigem eraldi kulugrupina kui lisada protsendina teistele töödele.
nimedega o Võib kasutada, kui sa ei suuda ennast väljendada koodis o Kommentaaridena kasutatakse: Legaalsed kommentaarid Hoiatused TODO kommentaarid Mingite võimenduste jaoks Javadoc-side jaoks publikulise API jaoks Hoia oma koodi puhtana o „The Boy Scout Rule“ Hoia kasutuses olev kämpingu plats puhas, ära lagasta seda, kuna ka teised kasutavad seda. Objekt orienteeridud disain o Agile Software Development hea raamat mida lugeda Liidesed ja abstraktsed klassid o Eira sisetatud detaile (ignore implementation details) o Programmeeri otse liidesesse Java kollektsioonide API o Implamatsioon Kollektsioonid Listid: ArrayList, LinkedList
pdf (13.02.2011). 48 http://www.keskkonnainfo.ee/failid/200903_m_tuleohuga_maakondade_jaotus_kkm_m_210207.pdf (13.02.2011). tuleb rajada kohtadesse, kus on lootust, et need veega täituvad, ja need peavad olema sellise suurusega, et suvisel ajal mahutaksid 500-1100 kuupmeetrit vett. Tuletõrjetiikide rajamiseks sobivad reljeefi madalamad osad, kus puittaimed liigniiskuse tõttu tavaliselt ei kasva. Veevõtukohas peab olema väljaehitatud plats, mille suurus võimaldab tuletõrjeautol ringi pöörata, samuti peab olema piire, mis takistaks tuletõrjeautol võimalikku vette veeremist või vajumist. Juurdepääsuks veevõtukohale tuleb kindlasti ehitada tee või olemasolev tee selleks rekonstrueerida. Juurdepääsutee korrashoidmiseks lisatakse teekattele kruusa või siirdekatendit või hööveldatakse teepinda. Tuletõrje veevõtukohad ja nende juurdepääsuteed tähistatakse siltide ja viitadega." 49
küpsetatud hakkliha riisiga (sarnaneb kapsarullidega). Omapärase maitsega on kohalikud joogid, näiteks ploomipuskar (tuica). Veinivalik on rikkalik. Maitsev on ka kodune vein ja kodune lambajuust. ENNE REISI TASUB TEADA · TallinnBukarest ca 2000 km · Eesti kodanik vajab Rumeeniasse sõiduks viisat · Rumeenia saatkond asub Helsingis, Tallinnas Raekoja plats 18 asub Rumeenia aukonsulaat ([email protected]) · rahaühik on leu (1 USD = 27 000 leud) · Reisile minnes tasub kaasa võtta USA dollareid ja Saksa marku · Tallinnast saab Bukaresti Estonian Airi, SASi, Lufthansa ja Austrian Airi kombineeritud lendudega. Helsingist lendab Ungari lennufirma Malev. · Turistiklassi edasitagasipiletid algavad 4900 kroonist · Hinnatase mitu korda odavam kui Eestis
Egeuse kunst: ARHITEKTUUR: Kreeta saare kunst. Kolm ajajärku: varaminoiline (2600 - 2000 eKr) - losside-eelne aeg. Tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. keskminoiline (2000 -1400 eKr) (nende ajal õitseaeg) ja hilisminoiline (1400 - 1100 eKr) Kreeta kunst vahendas Vana-Idamaade ja Antiik-Kreeka kunsti mõjusid U pärast 2500 aastat e.m.a varaminoiline kultuur- u 2000 esimene õitseng tekib linnakultuur, oluline side Egiptusega: kreeklased osutavad transporditeenust (seeder ja metall)- u 1700 langus (arvatavasti maavärin) - järgneb kuldne ajastu u 1600 - u 1450 kõik lakkab eksisteerimast (arvatavasti vulkaanipurse) vanemat ajajärku tuntakse väheste keraamikatoodete põhjal. Õitseaeg kesk- ja hilisperioodil. Lossid: Tähtsad on losside varemed: ...
17 Eesti ja Läti suhted ..., lk 52-53. 7 küsimuses kokkuleppele saada, pidi otsuse tegema komisjoni inglasest esimees.18 Pärast kaht kuud väldanud tulutuid vaidlusi pidigi komisjoni esimees rakendama talle konventsiooniga antud õigust ning määras piirijoone kindlaks ise. Tema otsuse järgi 1. juulil 1920 hakkas piir jooksma järgnevalt: Valga linn koos laiarööpmelise raudteejaamaga ja elektrijaamaga jäi Eestile, Luke plats ja Pudrumägi koos kitsarööpmelise jaamaga Lätile ning piir jooksis mööda Konnaoja.19 Sarnaselt Valga linna jagamisega jäi komisjoni esimehe otsustada ka ülejäänud vaidlusalune piir. Kui läbi Valga kulgeva piirijoone otsuse vastu protesteerisid aktiivselt lätlased, siis ümbruskonna piirijoon tekitas tuska eestlastele. Põhjus selles, et Valga linna puhul oli Tallents tulnud pisut rohkem vastu Eesti soovidele, ümbruskonna valdades aga lätlastele
Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. Pindaros: Silmapaistev lüürik Ülistuslaulud võitjatele spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast: Theotron (kr.k. vaatamise koht) hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. Orkestra (kr.k. tantsuplats) ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha).
Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. Pindaros: Silmapaistev lüürik Ülistuslaulud võitjatele spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast: Theotron (kr.k. vaatamise koht) hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. Orkestra (kr.k. tantsuplats) ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha).
Mõõdukus ka riigielu korraldamise aluseks. Pindaros: Silmapaistev lüürik Ülistuslaulud võitjatele – spordivõitja kui jumala soosingu märk ja inimliku täiuslikkuse kehastaja. Teater Kreeka kui teatri sünnimaa: Draamakunst (kr.k. drama – tegevus) sai alguse veinijumal Dionysose igakevadistest pidustustest. Kreeka teater koosnes 3 osast: Theotron (kr.k. vaatamise koht) – hoburauakujuline pealtvaatajate koht mäejalamil. Orkestra (kr.k. tantsuplats) – ringikujuline plats, kus esines koor, kes selgitas laval toimuvat. Skenee (kr.k. telk) puust dekoratsioonidega lava, kus esinesid näitlejad. Etenduse korraldus: Näitlejateks ainult mehed, kes vahetasid näo ees maske. Hommikust õhtuni 3 päeva Dionysose pühadel (2-3 korda aastas) Sealsamas söödi-joodi. Vaesed said poliselt raha teatri külastamiseks. Eesriiet polnud, küll aga kasutati lavaseadeldisi (nt näitleja õhkutõstmist). Julmi stseene (nt tapmine) ei näidatud, küll aga tulemust (surnukeha).
Ükski suur Eesti piimatööstusettevõte mahepiimast tooteid ei valmista. Lisandus TÜ E-Piim, kes plaanib hakata mahepiimapulbrit toota. 90. Maheveiseliha käitlemine Mahetunnustus: OÜ Saaremaa Lihatööstus ja OÜ Märjamaa Lihatööstus. Osa maheloomi müüdi aga tavatapamajadele ning liha mahedana turule ei jõudnud 91. Sõnnikuliigid, -kogused ja säilitamine · Tahesõnnik aastane kogus 12 tonni? lüpsilehma kohta. Hoidla betoneeritud plats, seinad betoonplokkidest, elementidest, tagatud virtsa äravool, tühjendamine traktori abil. · Vedelsõnnik aastane kogus 23,4 tonni? lüpsilehma kohta. Hoidla maa sisse ehitatud betoonist süvend, virtsa eraldamist ei toimu, tagatud traktori sissepääsu võimalus. · Virts aastane kogus 11 tonni? lüpsilehma kohta. Hoidla laguuntüüpi või tünnhoidlad,
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada või...
rahvastevahelise suhtlemise tihenemist. Rooma ehituslaadile iseloomulikud ruumisuhted jõudsid kõrgtasemele keisrite foorumeis. Siit ilmnes üks väljakute põhiomadusi: linna keskus ehk väljak on RUUM, välistuba, mis koosneb platsist ja seda ümbritsevatest hoonetest. Rooma foorumid on jäänud tänaseni osaks Rooma struktuurist, ka keskaegsetel turuväljakutel olid omda kindlad funktsioonid - paljud keskaegsed turuväljakud on ka praegu linnade tähtsamad väljakud (nt Raekoja plats erinevates linnades). Renessansis tekkis huvi klassikalise ruumikorralduse ja kujundusprintsiipide vastu - keskaegsed väljakud kujundati ümber või täiendati (eriti Itaalias), taaselustades seal klassikalist arhitektuuri ja asudes kasutama arhitektuuriprintsiipe, mida soovitas Vitruvius - nt sammastik, rütm, order jne. ITAALIA PIAZZAD KESKAJAL JA NENDE MÕJU RENESSANSILE. Piazza del Campot Sienas (vt joonist) peetakse keskaja kohta
Kreeka linnadele tüüpiliselt olid enamus tänavaid kitsad ja kõverad ning majad enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendile rajatud põletamata tellistest ehitised. Paljude majade juures olid ka otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Linna keskuse moodustas agoraa, mille ääres seisid mitmed templid ja kohtu ning nõukogu hooned. Sellest pisut eemal kõnka otsas kõrgus aga rahvakoosoleku plats pnyx. Periklese ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühtseks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Väljapoole linnamüüre jäid avalikud spordipaigad gymnaasionid (nende kohta vaata lähemalt järgmises õppetükis). Templeid ja avalikke ehitisi oli hulgaliselt ka Atika teistes osades. Periklese ajal sai alguse Ateena akropoli väljaehitamine suurejoonelise kultuskeskusena. Mükeene perioodil oli Ateena akropolil kuningaloss
Ott Talvik Mäepealse 3-107 620 2607 Peep Sürje III 319 620 2605 Peeter Ennet III 418 620 2506 Peeter Parre III 124 620 2500 Peeter Tikerpe IIIB 102 620 2553 Priit Luhakooder IIIA 221 620 2409 Raido Puust IIIB 315 620 2552 Rainis Eksi Mäepealse 3-108 620 2607 Rein Mägi III 425 620 3101 Rein Plats IIIB 304 620 2457 Roode Liias IIIB 307 620 2456 Sergei Letunovitš III 404 620 3103 Siim Idnurm III 320 620 2610 Simo Ilomets IIIA 321 620 2402 Svetlana Krutova III 236 620 2500 Tanel Tuisk III 120 620 2453 Targo Kalamees IIIA 321 620 2402 Tatjana Strizak III 404 620 3103 Tea Hunt III 424 620 3103
förklarar och motiverar i Daniel Hjorts person. Skildringen av Hjort är helt ohistorisk, men är starkt påverkad av de demokratiska strävanden som pågick i Wecksells samtid. Daniel Hjort har kallats den svenska dramatikens främsta verk före August Strindberg. Göteborgsliberalismen Viktor Rydberg (1828-1895) etablerade sig som författare på 1850-talet och är en av de få svenskspråkiga författarna ur denna generation som har fått en plats i litteraturhistorien. Han var verksam i flera olika genrer, såväl skönlitterära (lyriska, episka och dramatiska) som vetenskapliga (filosofiska och kulturhistoriska) och politiska. En stor del av hans produktion kan betecknas som efterromantisk. Rydberg var en av Sveriges viktigaste författare under slutet av 1800-talet, mellan Almqvist och Strindberg. Några av hans mest berömda verk är romanen Singoalla och dikten Tomten (samband mellan reflektionerna och diktens cirkelkomposition)
Kreeka linnadele tüüpiliselt olid enamus tänavaid kitsad ja kõverad ning majad enamasti ühe- või kahekordsed kivivundamendile rajatud põletamata tellistest ehitised. Paljude majade juures olid ka otse tänavale avanevad töökojad ja poeruumid. Ateena sai eriti kuulsaks oma pottsepatöökodade ning keraamikatoodangu poolest. Linna keskuse moodustas agoraa, mille ääres seisid mitmed templid ja kohtu ning nõukogu hooned. Sellest pisut eemal kõnka otsas kõrgus aga rahvakoosoleku plats pnyx. Periklese ajal kindlustati Ateena võimsate müüridega, mis liitsid linna ja tema sadama Pireuse ühtseks vallutamatuks kindlusekompleksiks. Väljapoole linnamüüre jäid avalikud spordipaigad gymnaasionid (nende kohta vaata lähemalt järgmises õppetükis). Templeid ja avalikke ehitisi oli hulgaliselt ka Atika teistes osades. Periklese ajal sai alguse Ateena akropoli väljaehitamine suurejoonelise kultuskeskusena. Mükeene perioodil oli Ateena akropolil kuningaloss
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
