Gooti kunst Gooti kunsti (12-16. saj.) nimetus on antud hiljem, kuskil 16-18. saj., Uusaja alguses. Gootika jaguneb Varagootikaks (12. saj II pool 13. saj algus), Kõrggootikaks (13-14. saj.) ning Hilisgootikaks (15-16. saj.). Tol ajal oli feodalismi õitseaeg ning rüütlikultuuri kõrgperiood. Käsitöölised jagunesid tsunftidesse, kaubandus elavnes, tekkis tööjaotus. Suureneb maksukoormus, mis põhjustab ülestõuse ja talurahva sõdu. Gooti stiil tekkis Prantsusmaal aastal 1944 St. Denis' kloosterkiriku valmimisega. Uudse arhitektuuriga loodeti ligi meelitada palverändureid, oli kuningavõimu sümboliks (sinna maeti kuningaid). Arhitektuuris domineeris veel sakraalne ehitus, kuid linnaelu elavnemise tõttu kasvas ka ilmalike ehitiste osatähtsus. Arhitektuurisüsteem arenes välja romaani stiili süsteemist. Gooti stiili peamised tunnused on teravkaar, roidvõlvid, peenemad piilarid ja sa...
Keegi ei saa omast jõust või omadest võimetest ega omast tahtest uskuda nii, et see usk oleks tõeline. Augustinuse arvates saab inimene õigesti uskuda ja Jumalat tunnetada vaid sel juhul, kui Jumal ise talle annab usu, mille siis inimene oma vaba tahte alusel võib vastu võtta või tagasi lükata. Nii et tõelise uskumise ja jumalatunnetuse võti on Jumala, mitte inimese käes. Platonismi mõju. Augustinuse filosoofia tausta moodustab platonism. Ta on Platoni kaheks jagatud maailma läbinisti omaks võtnud mõtleja, kes sarnaselt antiigi suure filosoof- kirjanikuga sügavalt vihkab muutusi. Kahe maailma fenomen seisnes selles, et üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailm, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm. Selgeima väljenduse saab Augustinuse platonism hetkel, kui ta käsitleb paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad
ARISTOTELES Sündis 384.a. eKr Stagerias, Makedoonia linnas. Ta kasvas arstiteaduse õhustikus ja juba algusest peale oli ta ette valmistatud selleks, et temast saaks teaduse rajaja. Ateenas Platoni juures ja juhendamisel õppis ta umbes 18-20 aastat, millest annab tunnistust platonism. Platon nimetas Aristotelest Akadeemia Nus'iks-kehastunud mõistuseks. 340.a.eKr kutsus Makedoonia kuningas Philippes Aristotelese oma õue juurde Pellas, et ta võtaks oma hoolde noore Aleksandri kasvatuse. Aleksandri ühendamiskirg sai osa oma jõust ja suurusest oma õpetajalt. Kui Aleksander läks maailma vallutama, läks Aristoteles rändama ja tuli tagasi 334.a.eKr kus ta elas 12 aastat juhatades oma kooli Lykeion'i. Tema lemmikmeetodiks oli vaatlus. Aristotelese kirjutised Loogikaalased tööd Teaduslikud teosed: füüsika, taevast, kasvatamisest ja mandumisest, meteoroloogia, looduslugu, hingest, loomade osa, loomade tekkimine. Esteetilised teosed: Retoorika, poe...
Platoni põhimõte inimeste tõuaretusest, et paremad mehed peavad saama paremad naised. See samuti tekitab vastandlikke tundeid ning kui ta tahab ideaalset riiki kus kõik oleksid rahulolevad ei sobiks see eriti. Kui ta tahab ideaalset riiki oma ideepõhiselt siis tuleks mõelda kõikide arvamusele ja heaolule, et ei tekiks vastastikuseid tundeid. Ma arvan, et Platoni ideaalse riigi põhimõte toimib, kuna tal on kõik kriteeriumid paika pandud. 2. PLATONISM Platonismi kui Platoni ideeõpetus. Selle järgi on ideed või vormid ainsad tõeliselt olevad: igavesed, muutumatud, täiuslikud. Konkreetsed asjad materiaalses maailmas on vaid ideede rohmakad koopiad, mis on paratamatult ebatäiuslikud ja muutlikud. Sageli nimetatakse platonistlikeks mis tahes filosoofilisi vaateid, mille järgi mingit laadi ideed eksisteerivad mateeriast sõltumatult. Tüüpiliseks näiteks võib pidada arve,
PLATON Teda kutsuti „jumalikuks“, ta kasutas esimesena terminit theologia (teoloogia), armastas filosoofia kohta hellitavalt öelda „kallis rõõm“, tema elulukku on kirjutatud 12 aastat rännakuid ning orjuses viibimine, tema nimi tähendab „laiaõlgset“, töö oli talle eluviis, mõiste ideaalne riik toob silme ette tema nime. Ta oli üks antiikaja suurimaid mõtlejaid-Platon (427- 347 e. m. a) Platoni kirjutatud ja säilinud teoste-dialoogide arv ulatub üle kolmekümne ning need jaotatakse vastavalt inimese eluetappidele nelja rühma. Nii palju teoseid oleksime võimelised oma elu ajal läbi lugema, kuid kas ka täielikult mõistma, selles kahtlen ma sügavalt. Tema dialoogid olid mõeldud oma aja lugejaskonnale ning ilmselt ei osanud selle aja ettekuulutajadki ette näha, et mehe kirjutised mõjutavad tulevat ajalugu niivõrd palju. Ta on oma panuse andnud filosoofiasse, mille rajajaks teda peetakse, teoloo...
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
Julius II hauamonumendi fig · J.Goujon "Süütute kaevu" reljee ALBRECHT DÜRER autoportree HANS HOLBEIN Henry VIII · JEAN CLOUET Kuningas Francois I · ALBRECHT DÜRER "Eva paradiisiaias" · TIZIAN "Urbino Veenus" · GIORGIONE "Lamav Venus" Saksamaad iseloomustas · Õlivärvide kasutuselevõtt · Trükigraafika levik · Lossiehitus · on mõistukõne, mille · Mütoloogia eesmärk on rääkida · Allegooria kellestki või millestki · Platonism varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu. · Jan van Eyck " Genti altar" · Michelangelo "Viimne kohtupäev" · Matthias Grünewald " Isenheimi altar" · Hieronymos Bosch "Lõbude aed" · Masaccio "Adam ja Eva" · M. Grünewald "Surnud · Puulõige · Vasegravüür · Sulejoonistus A.Dürer · "Rüütel, surm ja kura · "Melanhoolia" · "Väike passioon" Portreede autor · Lucas Granach · Albrecht Dürer · Jean Clouet Kelle portree
Valetamine ja info ebatäielikkus. 4. Organisatsiooni suhted liikmete vahelised suhted, suhted tarbijatega, varustajatega jne. konfidentsiaalsus, kohustused, tööülesanded jne. Joonis 1. 10 käsku (Alland Parman, Miks Jeesus suri? Kehra, 1992 Eetikateooriate klassifikatsioon KLASSIKALISED TEOORIAD püüavad vastata kahele küsimusele: - missugune on õige inimväärne elu? - kuidas peaks inimene käituma? Klassikaliste teooriate hulka kuuluvad platonism, Aristotelese ,,kuldse kesktee doktriin", eudaimonism, hedonism, stoitsism, epikureism, kristlik eetika, I. Kanti ,,kategoorilise imperatiivi" doktriin jt. PLATONISM filosoofi Platoni ja ta järelkäijate idealistlik õpetus, mille järgi aistitavate asjade maailma kõrval ja sellest kõrgemal eksisteerivat mingi tõeline , mõistusega tabavate ideede maailm, kuna asjad on vaid ideede varjud. ARISTOTELESE ,,KULDSE KESKTEE DOKTRIIN" - Selles on keskne voorusõpetus.
on osake loodusest, seega samuti harmooniline, ilus Renessansi negatiivsed jooned: 1) individualism e saamahimu, mis viisid moraalikriisini (nt orjastati Ameerika põlisrahvad) 2) ägenes inkvisitsiooni (katoliku kiriku kohtu- ja politseiorganisatsioon 12. 19. saj) pealetung, sest ketserlus oli vaja välja juurida 3) vaimuelu lõhestasid sisepinged (ühelt poolt maisuse ülistamine, teiselt poolt levis antiikfilosoofi Platoni õpetusest lähtuv nn platonism, mis taunis maiseid kirgi, seksuaalsust) 4) 16. saj II pooleks asendus usk inimesse ja loodusesse skepsisega kahtlemisega kõigis ja kõiges KUULSAD KIRJANIKUD Dante Alighieri (12651321) itaalia, Francesco Petrarca (13041374) itaalia, uusaegse luule looja, sonetimeister, Giovanni Boccaccio (13131375) itaalia, novellizanri rajaja, William Shakespeare (15641616) inglise näitekirjanik SHAKESPEARE LOOMING
Marcus oli adopteerimise ajaks hakanud kõnekusnti õppima, samuti sai ta endale seaduste õpetaja. Tema esimene filosoofia õpetaja oli Apollonius Kalchedonist, stoik, kelle loenguid käsi ta kuulamas ka pärast keiserlikku perekonda pääsemist. Hiljem kuulas ta ka Chaironeia Sextuse, Junius Rusticuse, Claudius Maximuse ja Cinna Catuluse loenguid. Need kõik olid stoikud. 140ndate aastate keskpaigaks oli Marcus retoorikast tüdienud ja pöördus filosoofoa poole. KOKKUVÕTE Kui platonism on dünaamiline, uute tõdede aldis, siis staatiline stoiklus rahuldub vanade tõdede kaitsmisega. Tegu on skolastikaga, mille õpetus on dogmaatiline, autoritaarne, vastandudes nõnda Platoni dialoogidele omasele vabale hingele. Stoikud räägivad pea alati nagu prohvetid, kes kuulutavad jumala tõde, seda kahtluse alla seadmata ning põhjendamata. Kui Platoni järgi on teadmine ainult tõeliste filosoofide pärusmaa, siis stoikud võtavad
Ambrosius Hieronymus Augustinus on kolm tähtsamat ladina kirikuisa. Ladinakeelsed kirikuisad on praktilise meelega. Nende käsitletav problemaatika keerleb inimese pääsemise küsimuse ümber. See on praktiline tegutsemine lihtsa koguduseliikme seisukohalt. Kuhu läheb hing? Kas jumal aitab? Kreeka kirikuisad on rohkem hõivatud metafüüsikaliste probleemidega. Ladina kirikuisade tähtsus seisneb nende meisterlikkuses käsitleda paganlikku filosoofiat. Tekib platonism ja neostoitsism. Kreeka kirikuisad vahendavad spekulatiivset mõtet. Nad toovad ristiusu arutlemisesse vastuolulisi diskussioone. Neile on iseloomulik väitlemine iseendaga. Aruteludega kaugenetakse tihti Piiblist. Hereesiaid ehk eksiõpetusi on idas rohkem kui läänes. Läänes on oluline inimestevaheline vendlus ja suhe jumalasse. Idas on jumal kui isa ja valitseja ja oluline on jumala suhe inimesse. Augustinus (354-430) Oskab ainult ladina keelt. Nooruses kergemeelne ja lõbujanuline
tagajärjel allakäinud jne. Kunst ei aita kaoses korda luua, pidas seda jäljenduse jäljenduseks, võib eufooriat tekitada. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest see toetub tunnetele, mitte mõistusele. Kunst ei kasvata voorusi, vaid rikub noorsugu, sest kunstis jäljendatakse tihti eeskujuks kõlbmatuid isikuid. Ta arvas, et paremad ajad on veel ees. 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. Metafüüsika on Platonism, mis uurib reaalsust kui sellist. Selles on olulised ideed asjade ja nähtuste tõeline olemus. Maailm on tabatav mõtlemise abil, kuid kogu maailmast pole võimalik ettekujutust saada, vaid ainult idee tervikust. Metafüüsika on kõige üldisem seletus kõikidele asjadele siin Maal. (kui ma viskan kivi üles ja see kukub maha teatava kiirusega füüsika. Aga kui ma küsin, miks ma kivi loobin metafüüsika). Filosoofia on metafüüsika
jumaliku looja valmistatud asju. Kuna need omakorda jäljendavad ideesid, siis on kunstiteos tõest koolm korda eemal. Kunstnik on seega käsitööline, kes esemes jäljendavad ilu omakorda jäljendub. Platon: tõeline ilu peitub üksnes idees ja seepärast kõik, mis meile näib ilus, on tegelikult üksnes tõelise ilu järeleaimamine (mimesis). 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. Metafüüsika on Platonism, mis uurib reaalsust kui sellist. Selles on olulised ideed – asjade ja nähtuste tõeline olemus. Maailm on tabatav mõtlemise abil, kuid kogu maailmast pole võimalik ettekujutust saada, vaid ainult idee tervikust. Metafüüsika on kõige üldisem seletus kõikidele asjadele siin Maal. (kui ma viskan kivi üles ja see kukub maha teatava kiirusega füüsika. Aga kui ma küsin, miks ma kivi loobin metafüüsika). Filosoofia on metafüüsika
inimesi kuldseid, hõbedasi, vaskseid ja raudseid. Platon sõnades küll väidab, et klassikuuluvus on pärilik ja igavene, kuid tema tekstide konteksti vaadeldes selgub, et pidas vajalikuks ja võimalikuks ,,paremate" ülespoole liikumist ja ,,halvemate" allapoole. Platoni idealism seisnes selles, et ta pidas reaalseks täiuslike kujundite ja ideede maailma. Toetas geotsentrilist maailmapilti. Loob Akadeemia, mis kestab 1000 aastat. Platonism toetab varast kristlust, kuid matemaatika kaudu ka uusaja teadust (Newton). Aristoteles lõi loodusteadustes üldise süsteemi. Temast alates nimetati kogu loodusteadust füüsikaks või füsioloogiaks. Aristoteles oli Platoni õpilane. Oli pigem loogik-teadlane, kui filosoof-moralist. Aristotelese saavutused on loogika, füüsika, bioloogia ja humanitaarteaduste alal. Tema põhimõtteliselt need distsipliinid rajaski, lisaks kasutas veel metafüüsika mõistet kõige selle jaoks, mis
-) Epikuurlased: tähtis lõbutseda, elu nautida, pidu panna, iseendale elada ja olla sõpradega. -) Stoikud: tähtis olla ükskõikne, mitte kurjustad ega protestida saatuse vastu, jagada oma teadmisi sõpradega, leppida olukorraga ja olla sõpradega. -) Skeptikud: kõige tähtsam on säilitada hingerahu, mitte võtta seisukohti ja kahelda kõiges. -) Eklektikud: tähtis võtta tsitaate ja mõtteid siit-sealt ning lihtsalt kokku panna ja olemata originaalne. -) Uus platonism: religiooni filosoofia, mis püüab kõik Rooma riigis levinud religioossed mõtted kokku panna. Epikuurlased * Epikuros (341-270 eKr) sündinud Saamose saarel, Atheena kolonisti pojana. Kuna ta ei tahtnud muutuda ,,Makedoonlaste talla lakkujaks" (Aristotelese järgijad) ega ,,hulkuvateks koerteks" (Küünikud Sokratese hilisemad järgijad) lahkus ta Atheenast ning hakkas teenima leiba õpetjana. 306 eKr läks ta tagasi, ostis endale maja, kus oli ka aed ning
Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid
Itaalias kestis renessansiajastu 14. sajandist kuni 16. sajandini ja teistes riikides 15. sajandi lõpust kuni 16. sajandini. Tehti mitmeid avastusi ja leiutisi, ärkas rahvustunde ja tekkisid rahvusriigid ning suured usulis-poliitilised liikumised. Itaalia filosoofilist mõtlemist rikastasid uute ideede ja seisukohtadega Niccolò Machiavelli, Francesco Petrarca, Bernardino Telesio, Francesco Patrizzi, Tommaso Campanella ja Giordano Bruno. Kui Itaalias leidsid viljastavat vastukaja peamiselt platonism ja uusplatonism, siis Prantsusmaal pigem hilisemad antiikfilosoofia suunad, eriti epikureism ja skeptitsism. Prantsusmaa tuntud filosoofid olid näiteks Michel Eyquem de Montaigne, Pierre Charron ja Francisco Sanches. Saksamaa ülikoolides kujunesid filosoofia põhijooned reformatsiooniga seotud sündmuste ja vaimsete otsingute taustal ning mõjutusel. Huvid olid olulisel määral seotud usulise ja teoloogilise mõttemaailmaga, mistõttu oli puhtfilosoofilised probleemid siin tagaplaanil.
Kristlus oli siiski mehekeskne. 2. usk lunastusse- messianism- et kõik hädad saavad lunastatud, trööstiv funktsioon. Kristluse ideelised allikad: Idamaade õpetused ja usundid (jubaism- 10 käsku toetb Moosese seadustele). Vana Testament on tegelikult juudi rahva ajalugu. Antiikaja filosoofia. Platonism- hinge surematuse idee. 19 sajandil kuulus Saksa filosoof T.Nietzche järgi oli kristlus pööbli (alamrahva) platonism. Stoitsism- sest varakristlased ei kartnud surma. Kristluse levik: Kristlust levitasid apostlid (apostolos- saadik). Kuulsamad apostlid olid Peetrus, Paulus, Johannes jne. Kristluse leviku võimalused: 1. rahulik misjon- Püha Patrick (St Patrick- iirlaste pühak). Tema kasutas näitliku õppevahendina shamrock- 3 harulist Iiri ristikheina, mis iseloomustad kolmainsust ehk triniteeti. Kolmainsus on kristluse kuulsaim dogma. 2. Sund- valitseja sund
FILOSOOFIA 19/04/2010 10:20:00 KLASSIKALINE PERIOOD SOKRATES 470-399 e.Kr Sofist õpetaja, Oli antiikaja suurimaid mõtlejaid ja filosoofe. Pühendas oma elu ja tegevuse moraalifilosoofiale ning hüve, vooruse ja õigluse otsingutele. Peamise meetodina kasutas ta dealektikat küsimuse ja vastuse kaudu teadmiste otsimne ehk sokraatiline küsimine Sellega püüdis ta inmestele näidata kui rumalad nad on aga ühtlasi ka aidata neil iseenaast tundma õppida Sokratese pannus filosoofiasse oli väga suur eriti selle pärast et tema jaoks ei kujutanud väärtust taevakeha, maakera, plved jne vaid inimhinge universum. Hakkab inimese mõttemaailmaga tegelema "Ma tean, et ma midagi ei tea" "Tunne iseennast!" "Õpin, kuni elan." "Keegi ei ole meelega halb." "Linnu tuleb ehtida kujudega, hinge voorusega" pühendus eetikale ehk kõrbelise hüve, vooruse ja õigluse otsingule elu põhimissi...
(kyon `koer') Küünikud eitasid riiki, seadust, abielu. Jumala suhtes oldi eriarvamustel. Elasid koopas või vaadis. Lakkusid ojast vett. Antisthenese tuntuim õpilane Diogenes. Elas õlivaadis. Küünikute meelest on vooruseks vabadus, st. loobumine kõigest. Nominalism - keskaja filosoofia kasut. mõiste, mille kohaselt üldmõisteid pole olemas. Inimese surm näitab, kas ta elas vooruslikult ja õnnelikult. Antisthenese ja Diogenese teoseid pole säilinud. 46. Platon ja platonism Vanas Akadeemias Platon (427347 e. Kr.) Vana aristokraat. Ema poolt suguluses Soloniga. 20-selt alustas õpinguid Sokratese juures. Pärast õpetaja surma põgenes ning reisis Lõuna-Itaalias, Küreenes, Sitsiilias, Egiptuses. Tal tekkisid sidemed pütagoorlastega. 390 aastal tuli Sürakuusa õukonda oma sõbra Dioni juurde, kes oli türann Dionysios I naisevend. Sattus seal hiljem ebasoosingusse ning kuuldavasti olevat orjaks müüdud. Osteti vabaks oma õpilase Annikerise poolt
Näiteks on teada, et cicero poeg oli äbarik ja et tolle targa Sokratese lapsed olid enam ema kui isa sarnased, nagu keegi väga kenasti on kirjutanud, see tähendab rumalad" 22. Platon Õpetus ideedest ehk vormidest mitmetes Platoni teostes: nähtav maailm oma konkreetse objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud universaaid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne) 23. Platonism Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid, proportsioonid) 24. Enne filosoofiat ja teadust oli müüt Algseks või loomulikuks asjade seletamise viisiks võib pidada müüti, mis on tihedasti seotud usundiga. Kreeka keeles mythos ,,lugu" Müüt on lugu, mis seletab hõimu või rahva jaoks, kuidas on tekkinud maailma, inimene jne
Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel · Meetodid: Kanooniline e. tekstuaalne meetod Ajalooline e. kontekstuaalne meetod · Tekstuaalne meetod : Arthur Lovejoy. "The Great Chain of Being" 1936 Ideed on tsüklilised, pole progressi Universaalsed probleemid, ajatud ideed "Idee-ühikud" (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivid Suurte mõtlejate kanooniline rida Autorit pole vaja uurida: väidete tähendus on leitav tekstist endast · Kontekstuaalne meetod Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt): Kaks olulist, omavahel seotud aspekti on välja jäänud: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab Ajalooline kontekst ja keelelised konventsioonid · Kontekstuaalne meetod II Seetõttu vaja uurida: tekst...
Utoopia - tahtis Platoni "Politeia" eeskujul rajada ideaallinna Rooma lähedale. 6 Hulk kirjutisi. Õpilane Porphyrios kogus kokku 54 teost, jagab 9 grupiks; N: 1)eetilised, 2)-3)maailma käsitlus, 4)inimese hinge käsitlus; 5)vaimu ja idee käsitlus j.n.e. Koolkonna rajajateks uusplatonistid end ei pea. Uskusid end andvat edasi Platoni õpetust. Esitavad süsteemi (tegelikult Platonil polnud süsteemi), mis toetus küll Platonile, kuid polnud enam platonism. Uusplatonism mõjutanud väga palju kristlust ja keskaegset filosoofiat. Ka kunst ja arhitektuur on saanud ideoloogilisi mõjutusi uusplatonismist; ka keskaegne elulaad, maailmakäsitlus. Rooma impeerium oli laienenud kultuuride segunemine, integratsioon. Antiikmõtlejad otsisid kõige selle ühisjooni - hilisantiiksesse Rooma linna olid püstitatud allutatud jumalate templid. Uusplatonism kujuneb selle segaduse raamistikuks.
vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei olenenud vaatlusest, katsest ja arvutusest, vaid võrsusid sellistest mitte-empriirilistest arusaamadest, nagu näiteks see, et täiuslikul kehal on jumalikust või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. Platon Õpetus ideedest. Nähtav maailm oma konkreetsete objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud, universaalid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne). Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid). Enne filosoofiat ja teadust oli müüt. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. Teadusfilosoofia? = Induktsiooniprobleem Kõik luiged, keda seni on nähtud on valged. Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. ...
Lõppjäreldus: metafüüsika on mõttetu, sest ta näeb välja kui teadus aga ta pole teadus. Teadus jääb mõttekuse piiridesse. Metafüüsika on elutunde väljendamine, aga siis tuleb pöörduda kunsti poole, mitte teaduse poole. Seminar 11. R. Rorty. Pragmatism ja filosoofia artikkel “Pragmatism ja filosoofia” (katkend) probleemipüstitus Filosoofia ja selle vormid platonism positivism analüütilise filosoofia peavool Filosoofia kriitika pragmatismis analüütilises filosoofias kontinentaalses filosoofias post-Filosoofiline kultuur ja filosoofia roll selles argumendid poolt ja vastu Rorty ka võtab kogu filosoofia traditsiooni algusest peale vaatluse alla
Ideede- ja ühiskonnaõpetus. 4. Raugaea dialoogid nt "Theaitetos", "Parmenides", "Politikos", "Timaios". Teadmusteooria, loodusfilosoofia, kosmoloogia ja õigusfilosoofia. Platoni dialoogidest kõige ülevaatlikum on Politeia, mis on üheks raamatuks kokkuvõetud Platon. Seal on ta metafüüsika, teoloogia, eetika, psühholoogia, pedagoogika, poliitika ja kunstiteooria. 8 Platon kasutab metafoore, müüdi kujundeid. Kuulsaim on tema ideedeõpetus. Idee on asjade püsivuse tingimus. Platonism ideed eksisteerivad ja on tõeline reaalsus. Igal asjal on oma idee. Kui asi kaob. siis idee jääb. Kõikidest ideedest kõige kõrgem idee on hüve. Ideed on asjade eeskujud või näidised. Ideed on ülim reaalsus. Seega on peale meelelise maailma olemas ka ideede maailm . Ideed on tõeliselt olev tegelikkus. Platoni järgi on eksisteeriv ideede maailm ilus, ja hea ja muutumatu. Asjade maailmas on ,,... kõik saav, miski pole olev."
http://www.ut.ee/SOSE/Loengukava01sygis.doc Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. Heidegger, Martin 1988 Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne. Looming 8 [Heideggerist jääb mulje, justkui oleks ta ühel päeval traditsioonist välja hüpanud ja siis midagi uut alustanud.] Läbi kogu ajaloo jääb mõõduandvaks Platoni mõtlemine oma varieeritud kujudes. Metafüüsika on Platonism. Nietzsche tunnusmärgitseb oma filosoofiat ümberkäänatud platonismina. Metafüüsika ümberkäänamisega, mille viis täide juba Karl Marx, on filosoofia oma lõppu välja jõudnud. Niivõrd kui filosoofilist mõtlemist veel katsetatakse, jõuab see veel ainult epigonaalsetesse renessassidesse ja nende teisenditesse. Lõpp täieliku lõpetusena on koondumine äärmistesse võimalikkustesse. Mida filosoofia oma
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema,...
teooriast.) Platon küll väidab, et klassikuuluvus on pärilik ja igavene, kuid tema tekstide kontekstist selgub, et pidas vajalikuks ja võimalikuks ,,paremate" ülespoole liikumist ja vastupidi. (Teda on selliste mõtete eest ka eugeenika ,,isaks" nimetatud.) Platon väitis, et taevas on täiuslik (makrokosmos!), toetas geotsentrilist maailmapilti, ühendas matemaatika astronoomiaga. Lõi Akadeemia, mis kestis 1000 aastat (keiser Justinianus I sulges Ateena filosoofiakoolid aastal 529). Platonism toetab varast kristlust, matemaatika kaudu ka uusaja teadust (Newton). Atomistlik (materialistlik) teooria (Demokritos) on olemas väga väikesed muutumatud osakesed aatomid ning nende ühinemisel ja liikumisel leiavad aset kõik protsessid. Aatomid asunuksid tühjuses (vaakumi mõiste kasutuselevõtt antud juhul omakorda oli suur samm edasi loodusseaduste mõistmisel). Atomistlik maailmapilt oli väljakutse igasugusele staatilisele lähenemisele eriti mis puudutab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
