filosoofideks. Vana-Kreeka teaduse ja filosoofia rajaja oli Thales Mileetosest, kes pidas kõige olemasoleva aluseks liikuvat vett. Ka peetakse teda matemaatika ja loodusteaduste isaks. Ta oli esimene, kes väitis, et taevakehad on loodusnähtused ja ta oskas ennustada päikesevarjutusi. Pythagoras väitis, et just arvud on maailma aluseks. Avastas muusikalise harmoonia matemaatilised alused. Demokritose järgi koosneb maailm aatomitest, mis on lakkamatus liikumises.. Platon rajas filosoofilise kooli, kus õpetas surmani. Aristoteles süstematiseeris kõik tolleaegsed teadmised ja pani aluse uutele teadusharudele loogika; psühholoogia; biolooogia; eetika; riigiõpetus. Herodotos oli ajaloolane, rändas palju ringi ja kirjutas 9 raamatut ,,Historia" sellest, mis nägi. Üheks tähtsamaks kunstiliigiks peeti retoorikat e. kõnekunsti.Silmapaistvaim kõnemees oli Demostenes. Kõned jagunesid: pidulikud, kohtu- ja kõnekoosolekute kõned.
Nii enne Katariinat kui tema ajal vallutatud alad asustati, kas või Potjomkini küladega. Suurima aktsioonina tuntakse saksa talupoegade (pärastised volgasakslased) paigutamist Volga kallastele. Isiklikku Oma armukese Grigori Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752-1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid: Grigori Orlov, Grigori Potjomkin, Platon Zubov. Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese, Poola kuningas Stanislaw Poniatowski trooni. Kohe levitati ka mürgisemat juttu, nagu oleks Katariina hinge heitnud täku all. Muud Et Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen.
Vana-Kreeka Mõisted Polis Kreeka linnriik Poliitika polise asjadega tegelemine Nõukogu alkaline võimuorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi Faalanks lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena Aristokraatia võim koondunud rikaste kätte (Sparta), ülemkihi moodustanud suurmaaomanikud. Demokraatia rahvavõim (Ateena) võimaldas ka vaestel poliitikas osaleda. Türannia võim, mis kuulub ebaseaduslikult võimule tulnud ainuvalitsejale (vaeste olukorra parandamine) Spartiaadid (5%) vabad kodanikud (doorlased) Perioigid vabad, kodanikuõigusteta lakoonika valla elanikud. Heloodid orjastatud messeenlased Strateeg 10 strateegi tähtsamad ametnikud (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Akropol kaljunukile rajatud kindlus Agoraa koosoleku- ja turuplats Hellenid - kreeklased Barbarid - võõramaalased Alfabeet kreeka tähestik (24 tähte), aluseks foiniikia t...
Nii palju, kui on erinevaid inimesi on ka erinevaid arvamusi. Nagu me koolis kõik õppinud oleme on Kreekal kaks tähtsat ajastut. Klassikaline ja hellenistlik. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr oli väidetavalt Kreeka tsivilisatsiooni õitsengu tipp. Ligi 150 aastat erakordset loovat mõtlemist, kirjandust, teatrit ja kunsti. Näiteks tuntud tragöödia loojad nagu Aeschylus, Sophocles ja Euripides ning ülikuulsad filosoofid nagu Sokrates, Platon ja Aristoteles. See oli siiski ka verevalamise ja sõjapidamise ajastu. Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr. Aleksander Suur täitis Pärsia vallutamisega oma isa Philip II plaanid ja lõi suure impeeriumi, mis ulatus Indiani ja hõlvas ka Egiptust. Hellenismi perioodil levis üle vallutatud maade kreeka keel, religioon ja kultuur. Nii kestis see peale Aleksandri surma kuni 323. a e kr, kui roomlased hakkasid tema loodud impeeriumit lammutama. Kumb oli siis hiilgavam? Polis vs kuningriigid
Teiste hulgas vangistati ka Rostovi metropoliit Arseni, keda hoiti Tallinna kindluse Harju väravatornis asuvas vanglas. Isiklik elu Oma armukese Grigori Grigorjevits Orloviga oli Katariinal poeg Aleksei (1752-1813), pärastine krahv Bobrinski, ja tütar. Väidetavalt oli tal veel kaks vallastütart kahe armukesega. Katariinal oli mitmeid soosikuid: krahv Grigori Grigorjevits Orlov, feldmarssal Grigori Potjomkin, rittmeister Platon Zubov, ratsaväe kaardiväeohvitser Aleksandr Lanski, Zavadovski, ratsaväe kaardiväeporutsik Vasiltsikov, kürassiiride kapten Ivan Korsakov, kaardiväekapten Aleksandr Mamontov, Potjomnkini adjutant Aleksei Jermolov. Saanud vannitoas rabanduse, suri Katariina teadvusele tulemata oma voodis. Võib-olla liialdatult mainiti, et rabandus oli teda tabanud potil, milleks ta oli kujundanud kunagise armukese, Poola kuninga Stanislaw Poniatowski trooni.
KIRJANDUS 1. Müüdid ja mõisted: *Achilliuse kand- ainus nõrk koht *Ariadne lõng- juhtnöör, mille abil probleeme lahendada *Sisyphose töö- ränk, aga mõtetu töö *Tantalose piinad- üli inimlikud piinad *Damoklese mõõk- ähvardav hädaoht *Muusad- kunstide, vaimse tegevuse kaitsejumalannad. (9) *Moirad- saatusemäärajad (3) *Erinnüsed- kättemaksujumalannad *Kerberos- kolmepealine koer, allilma sissekäigu valvaja *Heraklese vägiteod- 12 vägitegu *Pandora laegas- tundmatu sisuga *Sfinks- nutikuse sümbol , tähistab päikesejumalat *Pegasos- inspiratsiooni, loomepuhangu ja luulehobu võrdkuju *Trooja hobune- saadetis, mis teeb saatjale halba *Ikarose lend-viimane etteaste *Gordioni sõlm- keerukas probleem *Kuldvillak- kullast jääranahk, võimu ja tarkuse sümbol *Minotaurus- härja keha ja inimese peaga *Sireenid- ahvatlejad *Skylla ja Charybdis- ...
1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel. Nõukogude vägede poolt okupeeritud Eesti alal asus tegutsema Eesti Töörahva Kommuun, mis paiknes Narvas. Selle juhiks oli Jaan Anvelt. Kommuuni poliitika jätkas enamlaste varasemat poliitikat, millega kaasnes senisest ägedam terror, maha lasti mitmeid eesti rahvuslasi ja avaliku elu tegelasi, sealjuures esimene eesti õigeusu piiskop Platon. Eesti Töörahva Kommuun polnud tegelikult iseseisev poliitiline moodustis, sest sõltus täielikult Punaarmeest ja Moskvast tulevatest käskudest, kuid oli vajalik, loomaks illusiooni Eestis toimuvast kodusõjast. Kui punaväed Eesti territooriumilt taganema sunniti, jätkas kommuun tegevust Ingerimaal. See saadeti laiali 1919. aasta augustis, kui oli selge, et Punaarmee ei suuda Eestit vallutada ja toimusid esimesed katsed sõlmida rahu. 1919
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
saj. Tõlgentatakse kui kangelase draagilist hukkumist. Pildil pole esialgu peategelast näha, kuid paremal all nurgas on Ikarost siiski nähe vette sulpsamas. See näitab et üks Ikaros ees või taga, elu läheb edasi. III Ateena kool Nim. maali nimi, autor, saj, stiil, maal, asukoht. Mis liiki maaliga on tegu? Keda maal kujutab? Milline on maali kompositsioon? Autor Rafael, Itaalia, Vatikani loss. Maalil on trepistik, millel mõtisklevad antiikaja filosoofid, keskel Platon ja Aristoteles. Esile on tõstetud nad sellega, et kõik perspektiivjooned koonduvad nende õlgade kokkupuutekohas. IV Gooti stiili kirik. Mis ehitusega on tegu? Nim. ehitise stiil, saj, kus maal tekkis? Kuidas nim. seda külge ehitusel mis pildil näha on? Nim. osad ja kaunistused mis paistavad Gooti arhitektuur, jumalaema katedraal, varagootika, Prantsusmaa. Reimsi katedraal, läänefasaad. Pikihoonest ja transeptist moodustub Ladinarist, Praegune kirik valmis 13. sajandi
läheb % ,, esindab pedagoogikas vabakasvatust. ,,Inimene peab kasvama vabalt ,, tsivilisatsioon on tema arust inimese ära rikkunud. Saksa klassikaline filosoofia Mõjutasid : 1.)empirism, ratsionalism, uusaja õpetused. Saksa klassikud püüdsid neid nagu ühendada. 2.) Valgustuse mõjul. ,, kõik peab olema mõistuse pärane ,, 3.) Prantsuse revolutsioon kestis 10 aastat 1789-1799 Kant kes oli range ja täpne. Keda on nimetatud uusaja Platoniks, platon oli idealist. ,, asi iseeneses" nimetab kant, vastab platoni ideele. ,, puhta mõistuse kriitika ,, kirjutas teose. Kanti eetika on väga oluline, moraali filosoofia. On kohuse eetika. Inimene peab käituma nii, et tema käitumise reegel oleks teisele kohustuslik. Põhimõisteks on kategooriline imperatiiv, tingimatu ettekirjutus. Otsustusvõime kriitika on võime hinnata kunstiteoseid, kanti arust ja see
Keeleteaduse alused Kordamine kontrolltööks LOENG I Keel on LOOMULIK Ei ole tehissüsteem Esimese keele omandavad kõik loomupäraselt keskkonnast Millest keel koosneb? Olles ise süsteem, koosneb keel omakorda paljudest alasüsteemidest Ta on struktuuride ja reeglite kogum, kuid osa neist reeglitest on abstraktsed, kõik korraga ei realiseeru Ferdinand de Saussure Keel ja kõne on erinevad mõisted Langue vs parole: abstraktne reeglite kogum vs nende konkreetne esinemine IDIOLEKT Individuaalne keelekuju Sõltub olukorrast FORMAALKEELED Formaal ehk tehiskeeled on kunstlikult loodud märgisüsteem Väldivad mitmetähenduslikkust, mida loomulik keel ei suuda Sümbolite arv piiratud-kitsa kasutusalaga NT programmeerimiskeel, liiklusmärgid, morsetähestik Rahvusvahelised abikeeled Volapük, ido , novial, esperanto Ludwig Zamenhof Mitteverbaalsed keele...
Natukese aja pärast stardib A, kuid ei jõua kilpkonnale iialgi järele, sest kui A jõuab punkti, kus kilpkonna asus stardihetkel, on viimane sealt jõudnud juba järgmise punktini jne. 3. Nool Ükskõik, kus nool ka ei oleks, asub ta alati mingis punktis. Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda. Järelikult nool ei liigugi. 10. Platon. · Idee mõiste, näited; võid meeldetuletuseks lugeda lk. 25. Idee on asjade tõeline olemus, igavene ja saab tunnetada vaid mõistusega. Nt. Maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao, maja uuesti ehitades, lähtub maja ideest. Inimene võib surra, kuid inimese idee on jääv. · Ideede maailma ja meeleline maailm. Meeleline Ideede
Evolutsioon 1.) Evolutsiooni teooriad: Antiik-Kreeka filosoofid loomad ja inimesed võisid areneda teist tüüpi loomadest. Aristoteles ja Platon ideede õpetus, mille järgi kõik olemasolev on ebatäiuslik koopia täiuslikust vormist. Summutasid Antiik-Kreeka filosoofide hüpoteesi. Georges-Louis Leclerc de Buffom koostas 44-köitelise loodusloo ensüklopeedia ning seadis kahtluse alla Piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgast eellasliikidest, kuid ta ei suutnud esitada tõsiselt võetavat mehhanismi liikide muutumise kohta ega tõendeid Maa vanuse kohta.
o Filosoofiline psühholoogia Antiikaajal olid kõik teadused filosoofia osad Hingeline käsitlus Mis on hing? Kas hing on surematu? Kust tulevad mõtted? Pythagaras · Tegeles geomeetriaga · Aravas, et hing on harmoonia ja täiuslikkus · Arvas, et vaimuhaigust ja purjus olekut saab ravida muusikaga Platon · Uskus hingederändamist · Hing sünnib ümber o Teaduslik psühholoogia Mis on psühholoogia? Psüholooiga- Teadus inimese mõtlemisest ja käitumisest jne Rahvapsüholoogia- Praktiliste teadmiste kogum inimese käitumise kohta. Omandatud kogemuse teel. Kasutatakse igapäevases elus. J. J. Rousseau- Prantsuse filosoof. Need, kes elavad looduses (talus) on targad ja
saj pKr) leidis, et viskaja kehale annab mingi mittemateriaalse liikumapaneva jõu, impetuse (ladine keelest hoog, hoogsus). Sellest arenes välja impetusefüüsika, mis kokkuvõttes oli siiski vastuolus klassikalise füüsikaga (impetusetooria järgi tuleb välja, et kui õnnestuks kõrvaldada liikumise taktistused, siis tähendaks muutumatu impetus liikumist lõpmata suue kiirusega, mitte aga muutumatu lõpliku kiirusega nagu klassikalise mehaanika järgi). Kasutatud kirjandus: Asmus, V. Platon. Tallinn 1971 Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn, 2000.. Hinne: +
kirjutas arvu mõistest. Sel perioodil vahetas ta religiooni: temast sai kristlane. 1887. aastal sai temast Halle ülikooli eradotsent. Ta abiellus juudi kogukonnast pärineva uskuvahetanud Malvine Charlotte Steinschneideriga. Neid laulatati kristliku kombe kohaselt. Neil oli kolm last. (http://et.wikipedia.org/wiki/Edmund_Husserl 25.01.2015) Ed. Husserli filosoofiat on mõjutanud veel Platon, Descartes ja Leibnitz. Ta töötab filosoofiaprofessorina Göttingeni ja Freiburgi ülikoolides. Ta kirjutab väga palju, kuid väga väike osa tema töödest on ilmunud trükis. (http://mcv.planc.ee/misc/doc/filosoofia/oppematerjalid/Joosep%20Tam mo%20-%20Edmund%20Husserl.pdf 25.01.2015) 2. Loogilised uurimused Filosoofia kui tõsi/täppisteadus 1910 –11 — pööre filosoofias mittepsühholoogiliselt mõistetud
Filosoofia KT nr 1 Sissejuhatus: Filosoofia tekkis: 6. saj e.K.r Vana-Kreekas Sõnadest: Phileo- armastan Sophia- tarkust T.Hales- 1) Filosoofia omapära: 2) Filosoogia osad: - Metafüüsika- Olemise lähteprintsiipide ja algpõhjuste uurimine. - Epistemoloogia- Tunnetusõpetus - Loogika- 3) Tunnetus ja teadmine - Tunnetus- protsess, mille tulemuseks on teadmised. - Empirism- Teadmine= kogemus + mõistus - Ratsionalism- Mõistus + kogemus 4) Keele ja mõtlemisega vahekord: 5) Teadmiste liigid: 6) 1. Mis on ja mida uurib epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusõpetus. Temaga seostuvad järgmised probleemid: - Mis on teadmine? - Mis on teadmise allikad? (meel, mõistus, inuitsioon, ilmutus vms.) - Kuidas eristada näilisest teadlikkusest? - Mis on tõde? Epistemoloogia üks valdkond on teadusfilosoofia. 2. Mis on...
● Komöödia sai alguse sigivuslauludest ● Tragöödiates esitati soololaule ja koorilaule ● Vana-Kreeka tuntumate tragöödiate autorid olid Aischylos, Sophokles ja Euripides ● Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes ● Muusikast sai iseseisev kunst MUSIKÉ - muusade kunst, mis oli lauldes ettekantud luule (koos tantsuga) - Hellenismi ajajärk (330. aastad-146. eKr) Muusikateooria: ● Platon + Pythagoras = range kord ● Aristoteles + Aristoxenos = inimkõrv on otsustaja - Kasutusel olid 7-astmelised helilaadid, millele pani lõpliku aluse Ptolemaios - Apolloni kultus - lüüra. kitara, forminks - Dionysose kultus - aulos, barbiton, süürinks - Pillid: paanivile, kitara, aulos ja topeltaulos Vana-Rooma 2. saj I pool eKr - 5. saja lõpp pKr - Lähtuti vanakreeka muusikapärandist - Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes
ja 3. aastatahande vahetusel eKr. VANAAEG-üldajaloo periood,mis järgneb esiajale. Vanade Idamaade,Vana-Kreeka ja Vana Rooma ühiskondade kultuuri ajastu. Algas linnade ja riikluse tekkega Mesopotaamias ja Egiptuses . Lõppes 476. aastal Lääne- Rooma riigi lagunemine(5-6saj). ANTIIKAEG-KREEKA JA ROOMA ühiskonna ajajärk. (ca 1.aastatuhat eKr-5.saj m.a.j.) Antiikkultuur on Euroopa kultuuri aluseks. Antiik-Kreeka kultuuri esindajad: FILOSOOFIA 1) Sokrates 2) Platon 3) Aristoteles KIRJANDUS 1) Homeros(eepose Ilias ja Odüsseia looja) 2) Aischylos, Sophokles, Euripides(tragöödia kirjanikud) 3) Aisopos SKULPTORID 1) Myron (kettaheitja looja) 2) Pheidias(Zeusi kuju looja) ARSTITEADUS 1) Hippokrates 2) Galenos(Kreeka-Rooma arst ja looduseuuria) MATEMAATIKA 1) Pytagoras 2) Eukleides 3) Archimeses SPARTA ATEENA (alates5.saj
ihaldab. Mida enam ihkab inimene jumalikkuse juurde jõudmist, seda rohkem tunnetab ta oma tegusid ning Jumala hinnangut nendele tegudele. Sellest sisemisest intuitsioonist juhendatuna leiabki inimene varem või hiljem enda jaoks teadmise, et Jumal on. XIII peatükk vaatleb peamiselt põhjendusi, millega nii filosoofid kui ka katoliiklikud õpetlased on tõestanud, et Jumal on. Nende hulka kuuluvad filosoofia suurkujud Aristoteles ja Platon ning ka Süüria munk Damascenus. Aristoteles kasutas kahte viisi, et Jumala olemasolu seletada: Esiteks arutles Aristoteles selle üle, et kõik, mis liigub on liigutatud mingi objekti poolt. Seda redelit pidi edasi liikudes jõuame järelduseni, et peab olema midagi, mis on ise liigutamatu ning alustab kogu liikumise protsessi. Ja see ongi Jumal. Sellist mõttekäiku on kerge jälgida, sest lihtne on mõista tõsiasja, et taoline liigutatava ja liigutaja vaheline suhe
Skeptitsist kahtlusmeetodi kasutaja tõe välja selgitamisel. 69. Mida tähendavad stoiline inimene ja epikuurlane tänapäevases tähenduses? V: stoiline kindlameelne ka eluraskustes vankumatu, epikuurlane elupõletaja oma võimaluste mahamängija. 70. Mis on sokraatiline meetod ja milles seisneb selle efekt? V: sokraatiline meetod suunata inimesi küsimustega nii , et nad vastates jõuaks ise tõeni. Efekt arendab ennast. 71. millist pedagoogikat soovitas Platon rakendada ja kas ta soovitus on asjalik? V: sunniviisil omandatud teadmine ei jää hästi meelde. Soovitas mängulisi elemente õppetöösse. Jah on asjalik. 72. Mis on mateeria? V: tajume meeleliselt ja saame tehniliste aparaatidega kindlaks teha. 73. Mida ütleb küllaldase aluse reegel? V: väited peavad olema põhjendatud. 74. Mida ütleb välistatud kolmanda reegel? V: tõene on kas väide või väite eitus, kolmandat väidet olla ei tohi. 16.Mida ütleb mittevasturääkivuse reegel?
kolmas maailmasõda, kuid ma tean et neljas peetakse kivide ja keppidega. Fredrick Nietzsche Kas inimene on Jumala vusserdis? Või on Jumal üks inimese vusserdistest? Mark Twain Ära ütle, et maailm on sulle võlgu. Maailm ei võlgne sulle midagi, sest ta oli siin esimesena Voltaire Kui Jumalat ei eksisteeriks, oleks olnud vajadus Ta välja mõelda. Iga inimene on süüdi kõiges heas, mida ta ei ole teinud. Ükski lumehelves ei tunne ennast laviinis süüdi. Platon Vaprus on teadmine mida karta ja mida mitte karta Winston Churchill Kui sa oled põrgus, siis liigu edasi. Parim argument demokraatia vastu on 5-minutiline vestlus keskmise hääletajaga George Carlin Mõtle kui loll on keskmine inimene. Mõista, et pool nendest on lollimad. Maja on ainult asjade hoidmiseks seniks kuni sa välja lähed ja neid juurde tood. Religioon on pannud inimesed uskuma, et taevas on nähtamatu mees, kes jälgib kõike, mida sa teed igal minutil, igal päeval
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares...
1.Metafüüsika- küsimine oleva terviku järele, oleva põhjuste ja algupära järgi. Aristotelsest alates esimene filosoofia. Küsib: mis on? Epistemoloogia- tunnetusteoori. Küsib mida me saame teada? Eetika- üldine moraaliteooria. Küsib mida me peame tegema. Loogika õpetus väidete vormimise, omavahelistest seostest, Esteetika- mis on ilus? 2.Maailm- inimese poolt mõistetud tervik, milles ta asub ja millesse ise kuulub. Maailmapilt- mingist vaatevinklist korrastatud kokkuvõttev teadmiste hulk maailmas. See mille läbi maailm inimesele ,,paistab". Maailmavaade- hoiak, mis avaldub maailmapildi kaudu. Vahetud maailmavaated- müütline, kristlik-religioosne; teoreetilised maalimavaated- filosoofia, teoloogia, teadus. 3.Oleva alge probleem- millest sai maailm alguse. Alge- millest miski algab, tekkiva päritolu. Thales- arche vesi: kõik elusolendid sisaldavad vett ja kõikjal leidub vett. Anaximandros- oleva alge apeiron(piiriti, mitte-piiriline) Ana...
Politoloogia Poliitika on inimtegevus, mis on alati seotud võimuga. Platon (427-347 eKr.)-antiikaja tuntud filosoof. Idealist. Poliitika sisuks on inimese võime tunnetada inimese võimu inimese üle. Ühiste vajaduste rahuldamiseks parim tööjaotus kodanike vahel, mille aluseks inimese loomuses peituvad kalduvused (valitsejad, sõjamehed, talupojad ja käsitöölised). Platon klassifitseerib riigivorme: (aristokraatia, timokraatia, oligarhia, demokraatia, türannia). Platoni kohaselt peavad riiki valitsema filosoofid. Machiavelli (1469-1527)-oli realist
Juhendaja: Ivi Madison Albu 2011 Pythagorase teoreem SISSEJUHATUS Pythagoras on usutavasti kuulsaim Sokratese-eelne filosoof, kuid tema isik on ümbritsetud nii suurest hulgast legendidest, et ajaloolist tõde on raske eritleda. Kindel pole seegi, kas ta ise midagi kirja pani, kõik teadmised Pythagorase isiku ja õpetuste kohta pärinevad hilisemast ajajärgust, peamiselt meie aja esimestest sajanditest. Tema kaasaegsed, Platon ja Aristoteles näiteks, mainivad teda oma kirjutistes vaid mõnel korral. Andmed Pythagorase kohta on ka küllaltki vastukäivad. Herakleitos (ca. 544-483 eKr) kirjutas: ``palju teadmine ei tee targaks, muidu oleks ta targaks teinud .. Pythagorase``. Kreeka ajaloolane ja luuletaja Herodotos (ca. 484-425 eKr) seevastu nimetas Pythagorast ``suurimaks targaks hellenite seas``. Raskused Pythagorase adekvaatsel kirjeldamisel võib jagada kolmeks. Kõigepealt
Pythagoras käsitles muusikat matemaatiliselt, tema teooria kohaselt allusid muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele. Intervallide kirjeldamiseks kasutati täisarve. Kuid see matemaatiliselt korrastatud süsteem käis vastu loodusseadustele - terts (3 astet) ja sekst (6 astet) osutusid väga halva kõlaga dissonantsideks. Alles J.S.Bach suutis leida mõistliku kompromissi. Platon kaitses muusikas Pythagorase korrastatust, kritiseeris meelelisust ja subjektiivsust. Oma teostes tõhustas Platon muusika kasvatuslikku mõju. Aristoteles eristas "kombelist" ja "meelelist" muusikat ning omistas esimesena suurt tähendust esteetilistele väärtustele. Aristoxenos, üks tähtsamaid vanakreeka muusikaõpetlasi, koondas helilaadid ja rütmiõpetuse täiuslikult ratsionaalseks süsteemiks. Kuid vaatamata sellele polnud tema jaoks "kõrgemaks otsustajaks" mitte mõistus, vaid kõrv. Boethius edastas, kuigi mitte kõiges päris täpselt, vanade autorite õpetuse meie
metamärgistusega: intonatsioon, pausid jm. Korpus – elektrooniline struktureeritud kogu mingi keele tekstidest. Sõnaraamatud, arhiivid jne). * Andmete töötlemine (kvalitatiivne meetod – üksikjuhtumid; kvantitatiivne meetod – sageduste uurimine, nn statistiline lingvistika). * Katsed – psühholingvistilised katsed (sageli mingi kiiruse mõõtmine), küsitlused. 3. Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine - antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles, Vana- India: Panini) * VANA-INDIA: Panini (3. saj eKr). Maailma esimene lingvist, tema fonoloogia ja morfoloogia kirjeldused on praegustegi lingvistide arvates professionaalsed. Kasutas oma grammatikas rohkesti abisümboleid, reeglid olid elliptilised. Sanskriti keele grammatika. * HIINA: konfutsianism (8.-5. saj eKr): keel on korra looja. Taoism (al 4. saj eKr): keel segab ühendust kõiksusega. * KREEKA: filosoofiline periood. Platon (5.-4
FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal
611-546 e. Kr.), kellel võime kohata juba geotsentrismi ja taevasfääride ideede algeid. Silindrikujuline Maa on asetatud liikumatult maailma keskmesse. Erinevatel kaugustel Maast tiirlevad tema ümber teised taevakehad. Loodus tervikuna on Anaximandrosel juba ääretu ja ei piirdu meie taevasfäärist ümbritsetud maailmaga, mis on vaid üks looduse maailmade loendamatust arvust, millised kord sündides, kord surres eksisteerivad igaüks neile antud aja. Taevasfääride harmooniat otsis ka Platon (427-347 e. Kr.). Ta kirjeldas kaheksat sfääri, milledele on kinnitatud planeedid ja tähed. Platon väitis kategooriliselt, et kõigi taevakehade liikumine on ringjooneline, ühtlane ja korrapärane. Ta püstitas matemaatikutele ülesande, leida, milline ringliikumiste kombinatsioon võimaldaks seletada kõiki planeetide näivaid liikumisi. Esimese sellesuunalise katse tegi tõenäoliselt Platoni õpilane Eudoxos Knidosest (cir. 408-355). Paigutanud
Introspektsioon ehk enesevaatlus on väga subjektiivne. Küsitlus jäik küsimustik, aga saab testida palju inimesi korraga. Juhtumi analüüs võib olla konkreetne ja individuaalne, ei pruugi olla üldine. Tehakse oletusi ja uuritakse. Korrelatsioonuuring kas kaks või rohkem nähtst on omavahel seotud -1(min)<0>1(max). Näiteks korrelatsioon 0,3 on juba tuntav. Korrelatsioon ei ole põhjuslikkus seoses! 2. Psühholoogia Vanas-Kreekas. Natuurfilosoofid. Platon. Aristoteles: Lääs ja Ida. Psühholoogia eraldub Ida ja Lääne psühholoogiaks. Lääne psühholoogia on umbisikuline, konstateeriv. Eesmärgiks on luua võimalikult täpne süsteem. Hing on inimesele omane. Ida psühholoogia on isikuline, loov, püüeldakse täiuslikuma inimese poole. Eesmärk on muuta inimest. Hing on erinevad muutuvad seisundid. Lääne psühholoogia sai alguse Vanas-Kreekas. Natuurfilosoofid olid esimesed, kes üritasid inimhinge lahti seletada. Neil
Antiik-Kreeka filosoofia ajaloos. Filosoofia ajaloo alases kirjanduses on kujunenud traditsiooniks nimetada kogu varasemat perioodi Kreeka teoreetilise mõtlemise ajaloos eelsokraatiliseks ja tollaseid mõtlejaid eelsokraatikuteks. Tehnilises mõttes on osutatud periood järgnevast erinev selle poolest, et varasematelt kreeka mõtlejatelt pole säilinud terviklikke teoseid. Seevastu Sokratese-järgse aja filosoofia suurkujudeks on Platon ja Aristoteles, kellelt on säilinud ulatuslikud terviklikud teosed. See seab filosoofia-ajaloolise interpretatsiooni järgneva aja puhul muidugi hoopis soodsamasse olukorda. Tõsi, Sokrates ise on selles suhtes üsna raskesti interpreteeritav mõtleja. Temalt pole saanudki teoseid säilida, kuna ta neid ei kirjutanud – tema filosofeerimine oli üksnes suuline. Mistõttu on see meile tuttav üksnes niivõrd, kui tema kaasaegsed on seda üles tähendanud. Mitmed Sokratese kaasaegsed ongi seda
oleva loomust. Sõnad on looduse enda poolt." Nimisõnad tähistavad olevate asjade loomust ning sellepärst on sõnad looduse enda poolt. Sofistid Sõnad on konventsioonid. Demokritos Sõnad on juhuse ja mitte looduse poolt. Ehk kõige tänapäevalikum. Sõnad on inimeste välja mõeldud konventsioonid. Keelel ja sõnadel pole maagilist seost olemustega. L. Wittgenstein Sõna tähendus seisneb tema kasutuses, tema rollis keelemängus . Platon, Aristoteles, Thomas Aquinas Essentia, asja olemus. Locke, Hume Korduvad tajuimpulsid ehk `ideed`. Locke "Sõna on sekundaarne sise-taju, mis meie mõtlemises tekib kui mingisugune hulk meeltest lähtuvaid taju-impulsse esinevad pidevalt üksteisega koos. Hume : ,,sõnad on tajude koopiad meie mõtlemises." J. Dewey Sõna tähendus on tegevus-harjumuste komplekt. Laua idee ei ole muud kui kõik need võimalused, kuidas inimene võib selle eseme suhtes, mida lauaks nimetatakse, käituda
Töödes väljendus püüd täiusliku ilu ja kooskõla poole. Töötas Firenzes ja Roomas, kus täitis paavsti tellimusi. Raffael. Vasakul Madonna della Sedia, paremal Madonna Connestabile. Raffael. Vasakul Madonna roheluses, paremal Ilus aednikunaine. Raffael. Stanza della Segnatura. Raffael. Stanza della Segnatura, Ateena kool. Raffael. Fragmendid Ateena koolilt. Vasakul Platon ja Aristoteles, paremal Pytagoras oma õpilastega (tema kõrval paremal mõtteisse vajunud Herakleitos). Raffael. Stanza della Segnatura. Detailid Ateena koolilt. Vasakul Eukleides sirkliga geom. kujundit joonestamas, tema taga maakera ja krooniga Ptolemaios, paremal mustas peakattes Raffael ise ja maalikunstnik Sodoma, kes enne teda stanza juures töötas. Raffael
· Tüüp anatoomia. - uurib elundite põhitüüpe ja varieeruvust (neerud, maks). · Ealine anatoomia. - uurib organismi ja elundite ealisi muutusi. Anatoomia ajaloost. Anatoomiaga hakati tegelema 5. sajandit e.m.a. , siis lahati loomade laipu. Üks väljapaistvamaid õpetlasi oli sellel ajal VanaKreeka arst Hippokrates vedeliku teooria (veri, lima, sapp, must sapp). Idealist Platon arvas, et organismi tegevust juhivad 3 liiki vaime (aju, süda, maks). Aristoteles arvas, et hing ja keha on ühine tervik ja hing sureb koos kehaga. Ta hakkas esimesena võrdlema inimese keha loomaga ning uuris ka looteid. Sellepärast peetakse teda ka embrüoloogia ja võrdlevaanatoomia rajajaks. SKELETT Skelett on liikumisaparaadi passiivne osa. Skelett koosneb vähemalt 200st omavahel ühendatud luust.
9.Mida kujutavad skeptik ja skeptitsist? Skeptik- vaatleja, uurija Skeptitsist- kahtlusmeetodi kasutaja 10.Mida tähendavad stoiline inimene ja epikuurlane tänapäevases tähenduses? Stoiline inimene on inimene, kes hoiab külma rahu ja on võnkumatu. Epikuurlane on elupõletaja. 11.Mis on sokraatiline meetod ja milles seisneb selle efekt? Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis. Efektiks on mõistuse arendamine. 12.Millist pedagoogikat soovitas Platon rakendada ja ka soovitus on asjalik? Lõbusa mängu kujul 13.Mis on mateeria? Kõik see (aine), mida me suudame näha, kuulda ja tunda 14.Mida ütleb küllaldase aluse reegel? Väited peavad olema küllaldaselt põhjendatud 15.Mida ütleb välistatud kolmanda reegel? Tõene on kas väide või väite eitus kolmandat võimalust ei ole. 16.Mida ütleb mittevasturääkivuse reegel? Arutlustes ei tohi olla vasturääkivusi 17.Mida ütleb samasuse reegel?
*Hommik *Peetri kirik Roomas(kuppel) Raffael Santi(1483-1520)- itaalia, kõige paremini viis ellu renessansi ideaali, ilusad inimesed ilusas keskkonnas * ,,Ilus aednikunaine", ,,Kolm graatsiat"*,,Sixtuse Madonna"saksamaal, dresdeni galeriis, maalis Julius II Sixtuse kiriku jaoks * ,,Ateena kool"-pühendatud filosoofia ülistamisele, keskel Platon ja Aristoteles Giorgione(1478-1510)-itaalia, veneetsia,mahedad pruunikad toonid * ,,Juudit" ,,Leinav Madonna" ,,Puhkav Veenus"(loodus taustal,Dresdeni galeriis ),,Kontsert roheluses" Tizian(1477-1576)- itaalia,veneetsia, üle 400 maali,hea värvimeister * ,,Teenariraha"- kristusele antakse denaar,kus on keisri pilt, Dresdeni galeriis * ,,Urbano Venus" naised taustal askeldavad * ,,Magdalena"-pikad juuksed * ,,Salome"-naine kandikuga millel on pea
Inimene jääb inimeste seas üksi 4. Täida lüngad Saksa klassik...Hegel ................... pidas oma vaimufilosoofia kõrgemaiks astmeks ...................absoluutset vaimu- esteetilist jumala tunnetamist....... vaimu 5. Millised teosed kuulusid järgmistele autoritele 6. Kuidas määratleda pragmatismi a.Utoopia = T.More Pragmatism b.Politeia = Platon teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja c.Praktilise mõistuse kriitika = I. Kant senised d.Õhtumaa allakäik = O.Sengler seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse e. Maailm kui tahe ja kujutlus = ja eksituse A
ühiskonnakord-orjanduslik demokraatia.Ühiskondliku turvalisuse tagasid kreek linnriigid ehk polised. Vana-Kreeka tähtsus · Kreeka teadus ja kultuur tõusid mõneks ajaks erakordselt kõrgele asemele. · Kreekas sündisid filosoofia ja paljud teadused tänapäeva mõttes ( Sokrates, Platon, Aristoteles) · Kreeka kirjanduse ja teatrikunsti pärand on sanud aluseks Euroopa Kultuurile. · Kreekas saavad alguse olümpiamängud 776. eKr. · Erakordsed on saavutused arhitektuuri ja kujutava kunsti osas · Kunst oli Kreekas tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Vana-Kreeka kunst jagatakse järgmisteks perioodideks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg
suudame ka vaimne kui me ise liigutada väärtused nagu ilu, armastust, või loovus, mis tunduvad esile mõte või võimu väljaspool meie nähtav maailmas. idee või taval on "vaimne", kui see paljastab meie isiklik soov luua vildist suhted sügavaim tähendus või volitusi reguleerivad elu. " [9 Mitmesuguseid traditsioonide, vaimsuse peetakse tee suunas üks või mitu järgmistest riigi suurenenud teadlikkuse, täiuslikkus enda olles, tarkust või osaduses Jumalaga või loomine . Platon 's allegooria Cave , mis ilmub raamat VII Vabariik , on kirjeldatud sellise sõidu, nagu ka kirjutistes Teresa Avila . Vedas ja Upanisaadidest kirjeldada ka selliseid tee transformatsiooni. Sellistes valdkondades teele kaasa võib sisaldada meditatsioon , palve ja mõtisklemist pühad tekstid ; eetiline areng; [8] : 33 ja mingi vaimne edastamine, mõnikord kirikuõpetaja. Vaimsus seab eesmärgiks nii sisemise kasvu ja välistöötlemise ilmingud selle kasvu
mitte ainult meie pettekujutelmast. Jeremy Benthamit (Law 2008:102) on väitnud, et õnn on lihtsalt nauding ja valu puudumine ning seega tegevuse tulemusena tekkiv õnne koguhulk on kõikide saadavate naudingute summa, millest on lahutatud kõikide valude summa. Õnnelikkust määrab iga indiviidi sisemaailm ehk kuidas inimese aju töötleb välisest maailmast tulevat infot. Iga inimene tajub erinevaid situatsioone ja olukordi erinevalt, vastavalt oma tunnetustele. Platon räägib õnnest kui ,,hinge harmooniast". Täpselt samuti nagu keha on terve siis, kui ta on harmoonias iseendaga ja poliitiline kord on hea kord siis, kui funktsioneerib harmooniliselt, nii on ka hing õnnelik siis, kui kõik tema aspektid toimivad harmoonilises kooskõlas. Ratsionaalsusevõime valitseb hingelise ja emotsionaalse elemendi üle. Ehkki inimesed teavad, millal nad on õnnelikud ja end hästi tunnevad, ei määratle see subjektiivne tunne iseenesest
Kristina Jablokova TABB22 113272 Aristoteles "Metafüüsika" Kõik inimesed püüdlevad teadmiste poole. Kõige rohkem armastatakse neid teadmisi, mida saadakse silmade kaudu, sest nägemine paneb meid kõige rohkem tunnetama ja eristama erinevusi asjades. Meeltetajudest ei peeta ühtki veel tarkuseks. Need, kellesse tekib meeltetaju põhjal mälu, on arukamad ja õppimisvõimelisemad kui need, kellesse ei teki mälu. Arukad ilma õppimiseta on need, kes ei suuda kuulda helisid. Õppivad need, kellel on mälu kõrval meeltetaju. Nad elavad kujutluste ja mälestustega, kuid kogemustest saavad nad vähe osa. Inimsugu elab ka arutluste ja kunstiga. Inimestel tekib kogemus mälust. Teadus ja kunst tulevad inimestele kogemuse kaudu, sest kogemus ongi loodud kunst. Kui tekib kogemuse arvukatest arusaamadest üks üldine arusaam, siis tekib kunst. Arusaam, et Kalliast, kes põdes seda ja seda haig...
b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer 8. Rooma helleniseerumine väljendus c. Õhtumaa allakäik O. Spengler A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn ka Kreeka filosoofia. e. Politeia Platon B Rooma mütoloogia sarnane kreeklaste omaga, ka eeposed sarnaseid ( 4. Kes olid järgmised isikud? C Roomas riigikeeleks ladina keel tänu rooma keele suurusele. Kreeklastel kreeka a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos keel, Roomas kreeka keel peegeldas haritust. kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja
kilpkonn jõudnud jälle edasi ja nii lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilpkonna vahel väheneb pidevalt, kuid iial ei saa see võrdseks nulliga ning iialgi ei jõua Achilleus järgi kilpkonnale. "Nool". Ükskõik kus nool ka ei asuks, alati ta asub mingis punktis (s.t tal on alati teatud koordinaat ütleksime tänapäeval). Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asuda mingis punktis ja liikuda. Järelikult nool ei liigugi. 10. Platon. Platoni arvates eksisteerib kaks maailma: Meeleline maailm Ideede maailm Tabame meeltega Tabame mõistusega Materiaalne Immateriaalne On pidevas liikumises Ei muutu, on püsiv ja seetõttu igavene näilisus tegelikkus
Töödes väljendus püüd täiusliku ilu ja kooskõla poole. Töötas Firenzes ja Roomas, kus täitis paavsti tellimusi. Raffael. Vasakul Madonna della Sedia, paremal Madonna Connestabile. Raffael. Vasakul Madonna roheluses, paremal Ilus aednikunaine. Raffael. Stanza della Segnatura. Raffael. Stanza della Segnatura, Ateena kool. Raffael. Fragmendid Ateena koolilt. Vasakul Platon ja Aristoteles, paremal Pytagoras oma õpilastega (tema kõrval paremal mõtteisse vajunud Herakleitos). Raffael. Stanza della Segnatura. Detailid Ateena koolilt. Vasakul Eukleides sirkliga geom. kujundit joonestamas, tema taga maakera ja krooniga Ptolemaios, paremal mustas peakattes Raffael ise ja maalikunstnik Sodoma, kes enne teda stanza juures töötas. Raffael
Tihti kaasatakse etendustesse paradiisi kujutamine ja antiikkreeka stiilis elunautimine. Näitena läinud kevad etendunud Viljandi Kultuuriakadeemia etendus ,,Narkissos", mis põhineb Kreeka mütoloogiast tuntud lool. Kirjandus ja filosoofia Sõna "filosoof" võttis väidetavalt esimesena kasutusele Antiikkreekas Pythagoras. Filosoofi kui elukutse olemuse kirjeldamise ja selle eristamise poolest muudest ligidalseisvatest elukutsetest nt sofistide ja retoorikute elukutsetest on tuntud Platon. Seesama kirjeldus on pannud aluse ka levinud kujutlusele filosoofist kui eluvõõrast ja askeetlikust mõttetargast, kes tegeleb ranges eraldatuses suurte mõtete mõtlemisega. Tänapäeval on filosoofid enamasti seotud teadusasutustega ja nende edukust mõõdetakse sarnaselt muu teadustegevuse edukusega nt eelretsenseeritud teadusajakirjades avaldatud artiklite arvu järgi või monograafia avaldanud kirjastuse või lõpetatud haridusasutuse prestiizikuse järgi.
Semiootika Sügissemester 2010 Mihhail Lotman 1. Loeng 2. september 2010 Thomas A Sebeoki õpikud: Signs: An introduction to semiotics. Toronto 1994. Ungarlane, uuris soome-ugri keeli. Daniel Chandler. Semiotics the basics. London 2002. Semiotics for beginners. SAAB NETIST!!! www.aber.ac.uk/media/Documents/S4B Soovituslik: 1) 2) sõnastik käsiraamat 3) teooria Juhatus semiootikasse: Paul Cobley; Liza Jansz Ch.W.Morris – Semiook Märk (kandja) M Tähendus D Interpretaator (närkaja) I M-D-I-T-K Tõlgendus T Kontekst K (LIIVA sisse, VEE sisse) jäljed jrk Feromoonid on märgid, mida me ise ei tunneta. Interpretaator pole in ise. Herma – viljakus, ilu, õnn. Svastika e haakrist keelaks ära (taval antisemitism), kuid see on ka teiste sümboolika. Nt USA indiaanlaste korv...
KT 1. a) Poliitika -On inimtegevuse valdkond mille raames toimub asjaajamise koordineerimine, juhtimine ja kontroll. Kõige sagedamini toimub see institutsionaalsete vahendite ja meetodite kaudu reguleerides suhteid inimeste ja sotsiaalsete gruppide vahel kasutamaks selleks ühiskondlikke ressursse saavutamaks sotsiaalselt olulisi ühiskondlikke eesmärke. - Poliitikat võib määratleda kui ühiskonnas toimuvat inimeste juhtimist, mis põhineb-toetub enamuse poolt tunnustatud õigusele sunnimeetmete rakendamisel, mille rakendamise õigus on omistatud erilistele ühiskondlikele struktuuridele. b) Juhtimine -Juhtimine on lihtsustatult subjekti ja objekti vaheline suhe ehk tegevus, mille tulemusena juht mõjutab juhitavaid, et saavutada organisatsiooni eesmärgid läbi ressursside efektiivse ja eduka kasutamise. c) poliitiline võim ja tema allikad -Pol...
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
Arvati, et inimese teevad õnnelikuks naudingud, mille annavad raha, tunnustus, tervis ja kehaline ilu. Järelikult ei olegi õnne küsimuses midagi mõtelda: saatus kas on või ei ole inimesele andnud ilu ja tervise. Inimese enda hooleks jääb kas raha teenida, et endale naudinguid osta, või siis mingil muul moel ühiskonna tähelepanu ja tunnustust pälvida. Igal juhul seisneb õnn soovide, ihade ja kirgede rahuldamises, olgu nende objektiks kas teised inimesed või ostetavad kaubad. Platon paneb oma dialoogis "Euthydemos" Sokratese selliselt mõtlevatele linnakodanikele tõestama, et rikkusest, tervisest, ilust, heast asjadega varustatusest, lugupidamisest ja isegi eluaegsest vedamisest õnneks siiski ei piisa. Sokrates esitab lihtsa küsimuse: kas raha teeb ka siis inimese õnnelikuks, kui ta on nii rumal, et ei oska rahaga midagi peale hakata? Loomulikult mitte. Kas sama ei kehti ka asjadega varustatuse, ilu, tervise, vedamise ja lugupidamise puhul? Küllap vist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
