proovikeha puhul 20,11 N/mm2. Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb. Paindetugevuseks saadi 1,1 N/mm2. 6. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse siikaattelliseid? Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8..
Kriitilise prao pikkus A = 10-12 m=3 = 201,4 MPa Y=1 a0 = 0,0001 m ac = 0,00011 m Kriitilise prao suurusest lähtuvalt arvutame materjali purunemissitkuse KIC = 3,74 MPa 7 9. Materjali esialgne valik 9.1. Pronkssulam CuZn30Al5Mn4Fe2 Kuna tiguratta pronksvöö vähendaks suuresti tekkivat hõõrdumist, oli esimene loogiline valik selle kasuks. Antud materjal sai valitud just tema suurele kõvadusele, mis takistab plastse deformatsiooni eest kontaktpindadel. Rm = 450 MPa HB = 238 Probleemiks aga võib saada materjali hind (3,445 ... 4,933 /kg), mis võib kaalukausi kallutada teiste lahenduste poole. 9.2 Hallmalm EN-GJL-200 Teisena jäi sõelale hallmalm BS EN-GJL-200, mille puhul paistab silma malmidele omane suur kõvadus. Rm = 210 MPa HB = 200 -1 = 100 MPa KIC = 20 MPa
proovikeha puhul 20,11 N/mm2. Seega veega immutamisel tehiskivide survetugevus väheneb. Paindetugevuseks saadi 1,1 N/mm2. 7. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse siikaattelliseid? Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib
Cu, Al,Au,Pb,Ag) ning kompaktne heksagonaalvõre (M, Zn, Co). Monokristallilisi metalle iseloomustab omaduste anisotroopia, kuna aatomitevahelised kaugused erinevates suundades erinevad. Kristallivõre defektid liigitatakse järgmiselt: Punktdefektid: vakants, lisandiaatom,sõlmpunktidevaheline aatom. Ühedimensioonilised e. Joondefektid: dislokatsioon Kahedimensioonilised e. Pinddefektid: pakkedefekt ja teradevaheline piir Kolmedimensioonilised e. Ruumdefektid: poor,tühik, pragu Metallide plastse deformatsiooni teoorias on uurim tähtsus joondefektidel dislokatsioonidel. Punktdefektid vakantsid omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli. 2. Mahtvormimisprotsessid. Mahtvormimisprotsessidest on juba käsitlemist leidnud vältsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine kui metallurgiatööstusse pooltoodete valmistamise protsessid. Mahtvormimisprotsess viiab läbi
Alustatud kolmapäev, 26. märts 2014, 18:01 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 18. mai 2014, 20:40 Aega kulus 53 päeva 1 tund Hinne 59,3 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Leidke giljotiinkääridel tükeldamiseks vajalik jõud (N). Materjali paksus on 3 mm ning tõmbetugevus 237 MPa. Kääriterade vaheline nurk fii on 7 kraadi. kus s - materjali paksus, mm; Rm - materjali tõmbetugevus, MPa; τ1 (kreeka tau) - materjali lõiketugevus, MPa; φ (fii) - ülemise ja alumise kääritera vaheline nurk (tavaliselt 6-8 kraadi). Vastus: Küsimus 2 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastse külmdeformatsiooni puhul väheneb metalli Vali üks: a. dislokatsioonide arv b. kõvadus c. tugevus d. plastsus Küsimus 3 Õige Hinne 3,7 / 3,7 Märgista küsimus Küsimuse tek...
245-1 vees 2518 2421 10,4 10,0 10,0 10,4 10,0 243,5 244 398 38,3 245-2 vees 2402 2336 10,1 10,2 9,9 10,1 10,2 203 203 332 32,1 34,59 245-3 vees 2456 2377 10,2 10,1 10,0 10,2 10,1 211,5 212 346 33,5 5. JÄRELDUSED Katsetatud betooni töödeldavuse määramisel saime koonuse vajumiseks 50 mm, kirjandusliku allika väitel on tegu plastse seguga, kui vajumine on vahemikus 50-120 mm. [1] Katsetatud betoon kuulub S2 vajumisklassi, kirjantusliku allika järgi on tegemist S2 vajumisklassiga, kui koonuse vajumine jääb vahemikku 50-90 mm. [2] Katsetatud betooni katsekehade tihedus jäi vahemikku 2100-2600 kg/m 3, kirjandusliku allika väitel on tegemis normaalbetooniga. [3] Katsetulemuste põhjal on näha, et kivistumiskeskkond ei mõjuta märimisväärselt katsekehade tihedust
-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad ka deformeeruda.Kuivatus toimub kamber- &tunnelkuivatis 80-90C juures.Põlet.:ahju suunatakse tooted kas vagonetil v.konveieril.Tooted läbvad ahjus 3temp.tsooni:eelkumendus-,põletus-&jahutustsoon.Temp ei tohi muutuda järsult.Glasuur.:toimub kas enne v.pärast toote põlet.Glasuuri temp peab olema madalam kui tootel endal
Graafika jaguneb kaheks põhiharuks: vaba- ja rakendusgraafikaks. Vabagraafikasse kuuluvad joonistus ja estamp- ehk paljundusgraafika. Söe-, pliiats- või tusijoonistus tehakse otse paberile. Estampgraafika puhul lõigatakse või uurendatakse kujutis esmalt puusse, linooli, metalli või mõnda teise materjali ja trükitakse sellelt hiljem paberile. Nõnda saadakse kujutise peegelpildis jäljend. *Skulptuur Skulptuur on kujutava kunsti liik, mille peamine väljendusvahend on mingi jäiga või plastse materjali kolmemõõtmeline vorm. Skulptuur tähendaks sellist tööviisi, kus mingi materjali rahnust hakkatakse tükke ära võtma, maha raiuma või lõikama, kuni saadakse soovitud kuju. Skuptuur võib olla igast küljest vaadeldav ja töödeldud. Eri materjale vormitakse erisuguste töötlemisviisidega. Selle põhjal jaguneb skulptuur kaheks. Raidkunstiteosed raiutakse kivist või siis nikerdatakse puidust. Plastikteosed voolitakse savist või plastiliinist või siis valatakse metallist.
.................4 6. SOOJAJUHTIVUS NING SELLE MÕJUTAJAD?.....................................................................5 7. SOOJAMAHTUVUS, HEAD JA HALVAD MATERJALID SOOJAMAHTUVUSELE?........................5 8. SURVETUGEVUS, TÕMBETUGEVUS, PAINDETUGEVUS- MÄÄRAMINE, VALEM, MÕÕTÜHIK?. 5 9. MATERJALI ELASTSUS, MÕNI ELASTSE MATERJALI NÄIDE................................................6 10. MATERJALI PLASTSUS, MÕNI PLASTSE MATERJALI NÄIDE..............................................6 PUITMATERJALID............................................................................................................. 7 1. MIDA OSKAD VÄLJA TUUA PUIDULE POSITIIVSEKS JA NEGATIIVSEKS OMADUSEKS?..........7 11. OKSA KUJU JÄRGI SAEMATERJALI TUVASTAMINE KUUSEL JA MÄNNIL.............................7 12. MILLIST VÄRVUST SAAB LUGEDA PUIDULE OMASEKS NING EBALOOMULIKUKS VÄRVUSEKS?...............................................
Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral kuivatatakse. Poolkuiva meetodi puhul peab savi sisaldama vett 10…12%, plastse meetodi puhul 18…27% ja lobrimeetodi puhul veel rohkem. Poolkuiv savi on pisut niiske pulber, plastne savi on vormihoidev mass, lobri aga voolav mass. Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd teist savi. Liiv vähendab savi kahanemist kuivamisel ja väldib pragunemist. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi
· 700...1000 C juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja see vee toimel enam plastseks ei muutu; · üle 1000 C juures kõige kergemad saviosakesed hakkavad sulama ja savimass tiheneb (paakub); · temperatuuri edasisel tõstmisel sulab kogu savimass. Savide lõplik sulamistemperatuur kõigub suurtes piirides 1100...1700 C. 3.2. Savitellise tootmine Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva-, plastse võilaborimeetodi järgi. Kogu tootmistsükkel koosneb järgmistest etappidest: toormaterjali kaevandamine savi ettevalmistus, toote vormimine, kuivatamine ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. Toormaterjali kaevandamine toimub tänapäeval tavaliselt mitmekopalise ekskavaatoritega. Kui teha asub karjääri lähedal siis kaks meetodit savi toimetamiseks tehasesse. Kinnise kaevanduse korral
o. kpehm < 0,8 ei saa kasutada veega läbiimbuvates konstruktsioonides. Järelikult ei saa katsetatud silikaattelliseid kasutada vundamentide ehitusel. 7. Vastused küsimustele 1) Millest valmistatakse keraamilisi telliseid? Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi (tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu). Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2) Kuidas kivistatakse keraamilisi telliseid? Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni. 3) Millest valmistatakse silikaattelliseid? Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4) Kuidas kivistatakse silikaattelliseid? Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8.
keevitusprotsessis, siis vastus oleks, et CO2 ise keevitusprotsessis ei osalegi. Keevituskaares tekkiva temperatuuri toimel süsihappegaas laguneb ning aktiivselt osaleb keevitusprotsessis hoopis eraldunud hapnik, tõstes keevitamise temperatuuri ca. 600°. Kontaktkeevitus Kontaktkeevituse puhul juhitakse keevitatavatest detailidest läbi elektrivool ning samaaegselt surutakse need kokku kuni plastse deformatsiooni tekkeni. Enamlevinud kontaktkeevituse liigid: · punktkeevitus– detailid liidetakse üksikutes piiratud pindalaga kontaktkohtades; · joonkeevitus– pidev õmblus saadakse jadamisi ühendatud üksteisega kattuvate punktide abil. Elektroodina kasutatakse rulle, mis avaldavad detailidele surve ning pööreldes nihutavad neid edasi. Kaitsevahendid Elekterkeevitusega töötamisel tuleb kasutada sobivat kaitseriietust ning jalanõusid, mis
Tiheduse järgi liigitatakse keraamilisi materjale poorseteks ja tigedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Siia kuuluvad harilik tellis, laekivid, katusekivid, fassaadikeraamika, drenaaži- ja kanalisatsioonitorud, seinakatteplaadid. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5%. Näiteks metlahh e. põrandaplaadid, klinkerteelis. Keraamika tooraineks on savikad materjalid. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju. Põletamisel moodustub tugev tehiskivi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu ja liivas sisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kui toode maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Ehituskeraamika tootmine koosneb alljärgnevatest protsessidest: - Toormaterjali kavandamine - Massi ettevalmistamine - Töötlemine ja toortoodete vormimine
· Hea hinna ja kvaliteedi suhe Klaaskiud Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaaligega kokkupuutes olevates konstruktsioonides. Klaasikiu leelisekindlus sõltub tsirkooniumoksiidi sisaldusest tooraines. Üldjuhul jääb see ülespoole 19%. Sarnaselt polüprolüleenkikududele kasutatakse klaaskiudusid plastse kuivamispragunemise minimiseerimiseks. Palju kasutust leiab klaaskiud ka kuivsegudes - näiteks: krohvides, põrandasegudes, pahtlites, jne. Samuti leiab klaaskiud rakendust konstruktsioonides, kus on nõutav dielektrilisus - näiteks alajaamad, elektroonikatööstus, elektrijaamad jne. Üldjuhul on klaaskiudude pikkus vahemikus 3 30mm. KOKKUVÕTE Saime lugeda ,et kiudbetoon erineb tava betoonist palju . Kui tava betoonil oli kasutus aladeks
Mõlemad survetugevused kuuluvad survetugevuse klassi 30-35. Pehmendustegur on immutatud ja kuivade kehade keskmise survetugevuse suhe. Pehmendustegur tuli 0.91. 7 7. KÜSIMUSED 1. Keraamilise tellise tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast polümineraalide kompleksi. Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Kõik kokku moodustav veega segades plastse massi. 2. Toorikute kivistamine toimub tunnelkuivatis või riiulvagonettidel 1000 oC juures 1,5-3 päeva. Materjali niiskus viiakse 6-8%-ni 3. Silikaattellis koosneb jahvatatud liivast ja 6...8% kustutamata lubjast, millele täiteainena lisatakse jahvatamata liiva. 4. Silikaattellise kivistamine toimub autoklaavis 174,5oC ja rõhu 8...12 at juures. Tekib läbikasvanud kristallstruktuuriga tehiskivi, mille soojaisolatsiooniomadused ja
on kaaluliselt üle poole. Liivpinnased jaotuvad: 1. Kruus-2. Jäme-3. Kesk-4. Peen-5. Tolmliiv Jämeliiv on tugev ehitusalus. Savipinnased Savipinnase skelett koosneb lapergustest saviosakestest läbimõõduga alla 0,005 mm ja paksusega 0,001 mm. Osakeste vahelised poorid on tavaliselt veega täitunud. Liigitakse 1) savideks 2)liivsavideks 3)saviliivadeks Kuivad ja väheniisked savipinnad on head eh. alused, plastse ja voolava on hoonete vundeerimine raskendatud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased Turvas on taimejäänuste mittetäielkult lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete. Turba orgaanilise aine sisaldus on üle 60%. Ehitise aluspinnas, millele toetub vundament peab olema: Piisavalt jäik, et hoone vajumine oleks ühtlane ja väike Vajaliku tugevusega, et võtta vastu ehitistelt tulevaid koormuseid;
Mootoriõlid on mittevastupidavad õhuhapniku suhtes . Kuigi kanistris seistes ei juhtu õliga midagi, võib ta töötades kuumeneda ning hakkab seejärel oksüdeeruma. Tekivad karboksüülhapped, mis hakkavad metalli pinda söövitama. (Timotheus H., 1999, Praktiline keemia) Plastsed määrded Plastsed määrded ei ole tegelikult ei õlid ega ka tahked määrded. Nad koosnevad vähemalt kahest komponendist, millest üks on peaaegu tahke, teine vedel. Plastse määrde struktuur kujutab endast tahkemas komponendist moodustunud võrku, mille vahed on täidetud vedela komponendiga. Selline süsteem läheb hõõrdumisel üleni vedelasse, õlitaolisesse olekusse, hõõrdumise lakkamisel aga esialgne struktuur taastub. Seda nähtust nimetatakse tiksotroopiaks. Tahkeks komponendiks on enamasti mitmesugused seebid. Naatriumseepida kõrval kasutatakse liitium- ja baariumseepe. Mõnikord on tahkeks komponendiks ka parafiin
· kiiresti kasutatav, · hea hinna ja kvaliteedi suhe. 2.1.3. Klaaskiud Klaaskiudusid kasutatakse põhiliselt agressiivses keskkonnas asuvates betoonkonstruktsioonides. Klaaskiud on leelisekindlad, ei korrodeeru ning seega leiavad kasutust eelkõige kemikaaligega kokkupuutes olevates konstruktsioonides.Klaasikiu leelisekindlus sõltub tsirkooniumoksiidi sisaldusest tooraines.Üldjuhul jääb see ülespoole 19%. Sarnaselt polüprolüleenkikududele kasutatakse klaaskiudusid plastse kuivamispragunemise minimiseerimiseks. Palju kasutust leiab klaaskiud ka kuivsegudes - näiteks: krohvides, põrandasegudes, pahtlites, jne. Samuti leiab klaaskiud rakendust konstruktsioonides, kus on nõutav dielektrilisus - näiteks alajaamad, elektroonikatööstus, elektrijaamad jne.Üldjuhul on klaaskiudude pikkus vahemikus 3 30mm. Klaasikiude välimus: Klaaskiud [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/Failid/klaas%20p1.jpg(12.03.2012)
c. plastsuse suurenemisele d. ei mõjuta Question 17 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millised on külmsurvetöötlemise eelised? Select one: a. toodete parem tugevus ja katkevenivus b. toodete suurem täpsus ja pinnakvaliteet c. ei ole piiranguid deformatsiooniastmetele d. suurem tootlikkus ja väiksem omahind Question 18 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Süsinikteraste plastse deformeerimise temperatuurivahemik asub Select one: a. solidus- ja likvidusjoone vahel b. 1400°C ja rekristaliiseerumistemperatuuri vahel c. solidusjoone ja rekristalliseerumistemperatuuri vahel d. piires 1300...600° C Question 19 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Paljuvaltsilisi (ule 4 valtsi) valtspinke kasutatakse eesmargiga Select one: a. suurendada tootlikkust b. tosta valtsmaterjali pinna kvaliteeti c.
keevitamiseks ning takistuspõkk-keevitamiseks. Esimesel juhul saadakse põkkliide keevitusmasina kontaktide abil kokkupuutesse viidud detailide otspindade kuumutamisega trafo vahendusel vooluahelat pingestades. Enne otspindade kokkusurumist liidetavad pinnad sulavad. Takistuspõkk-keevitamisel ühendatavad detailid surutakse otspindu pidi kokku ning kuumutatakse keevitusvooluga plastse olekuni, misjärel rakendatakse survejõudu. Hõõgumiseni kuumeneval liitekohal täheldatakse kohtjämendust. Sulatuspõkk-keevitamist kasutatakse suure ristlõikepinnaga detailide, takistuspõkk-keevitust väikese ristlõikepinnaga detailide ühendamiseks. 5 Koostas: Reppy 21
89,33 100,00 1 : 4,00 4,00 Millised väited on õiged kalestumise kohta? : 1. kalestumise käigus vähenevad tugevusnäitajad ja kõvadus 2. kalestumise käigus vähenevad plastsus- ja sitkusnäitajad 3. kalestumisnähte kasutatakse ära metallide ja sulamite tugevdamisel ja kõvendamisel 4. kalestatud metall on stabiilses olekus 5. kalestumine leiab aset plastse deformatsiooni käigus 6. deformeeritud (kalestunud) metalli sitkus- ja plastsusnäitajate tõstmiseks tuleks viia läbi rekristalliseeriv lõõmutus 2 : 4,00 4,00 Millised väited on tõesed kuum- ja külmdeformeeritud metalli kohta? : 1. Külmdeformeerimisel saadud struktuur on mittetasakaaluline ning metall läheb üle stabiilsesse olekusse toatemperatuuril teatud aja pärast (vanandamine). 2
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist survetöötlusmeetodit kasutades toodetakse maailmas enamus värvilismetallidest (Al, Mg, Cu jt) ja profiilidest (sordimetall, torud)? Vali üks: a. stantsimist b. ekstrudeerimist c. tõmbamist d. valtsimist Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Masstootmises võib autode väntvõllid valmistada Vali üks: a. sepistamise või valtsimise teel sepavaltsidel b. rotatsioonsepistusmasinatel c. vormstantsimise teel kuumstantsimisväntpressidel d. horisontaalstantsimismasinail Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis on isotermiline survetöötlus? Vali üks: a. töötlemine konstantsel temperatuuril b. ekstraplastsete sulamite töötlemine c. kuumsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas d. külmsurvetöötlemine kaitsekeskkonnas Küsimus...
3 Ulej¨ ¨nutel vahetugedel ja avades armatuuri valimine . . . . . . . . . . . 5 1.5.4 Toearmatuuri esimesel toel valimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.5.5 Toearmatuuri valimine peatala kohal ja ¨a¨armisel toel paralleelselt peatalaga 6 1.6 Plaadi p~oikj~ oukindlus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 1.6.1 Arvutuslikku p~ oikarmatuurita elemendi p~oikj~oukandev~oime . . . . . . . . 7 2 Abitala arvutus plastse skeemi j¨ argi 7 2.1 Koormused abitalale . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 2.2 Abitala pikiarmatuuri dimensioneerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2.3 Abitala p~ oikarmatuuri dimensioneerimine . . .
t. süsteemi Masinatehnikas kasutatakse ka N/mm 2, mis võrdub Mpa-ga. jõududest moodustuks suletud hulknurk või et kõigi süsteemi kuuluvate jõudude algebraline summa igal koordinaatteljel oleks null. Mis on materjali lubatav pinge ja kuidas see leitakse erinevatele materjalidele? Hapra materiali piirpinge on tugevuspiir B, plastse materiali piirpinge on voolavuspiir Mis on rööpjõudude (paralleeljõudude) kese? T. Materiali lubatud pinget kasutatakse selleks, et osata ehitada jõududele vastavat Rööpjõudude kese on punkt, mida läbib rööpjõudude resultandi mõjusirge, sõltumatuna vastupidavat masinat.
V = 165 [kg/m3] ρT = 3100 [kg/m3] ρOK = 2600 [kg/m3] ρV = 1000 [kg/m3] ρL = 2650 [kg/m3] L = [1 – (311,3 / 3100 + 1189,1 / 2600 + 165 / 1000)] * 2650 = 734,7 [kg/m3] T/T=1 AL / T = 2,36 AK / T = 3,82 Segu vahekord massi järgi: 1 : 2,36 : 3,82 3.4 Betooni katseline kontroll: Proovisegu mahuks võeti 8 liitrit. Proovisegu valmistamisel segati väljakaalutud täitematerjalid ja tsement algul kuivalt, siis lisati vesi ning segati uuesti. Plastse segu puul kontrolliti segu töödeldavust standardkoonuse vajumise järgi. Metallalusele asetatud kooniline vorm täideti kolmes kihis ning iga kiht tihendati metallvardaga. Vorm tõsteti üles ning mõõdeti betoonisegu koonuse vajumine (OK) omaraskuse mõjul, mis oligi töödeldavuse näitajaks. Betoonisegust valmistati 3 seeriat proovikehi. Korrigeeritud segu puhul arvutati tegelik tsemendi kulu valemi 7 järgi. Proovikehasid katsetati 7 päeva vanuselt.
(NIMI) KIUDBETOONI OMADUSED, KASUTUSALAD REFERAAT Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusinstituut Õpperühm: Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. KIUDBETOONI AJALUGU...........................................................................................................3 2. BETOONI OMADUSED.................................................................................................................4 1.1. Kiudbetooni põhilised kasutusalad............................................................................................4 1.1.1. Vundamendis......................................................................................................................4 1.1.2. Sein...........
lõikega eraldatud osa on samuti tasakaalus. 24. Mis on mehaaniline pinge? Pinge ühikud. Pingeks nimetatakse lõikepunna vaadeldavas punktis pinnaühikule taandatud sisejõudu. Pinge dimensioon on seega jõud / pindala, mõõtühikuna kasutatakse Pa (N/m2) või MPa. Masinatehnikas kasutatakse ka N/mm2, mis võrdub Mpa-ga. 25. Mis on materjali lubatav pinge ja kuidas see leitakse erinevatele materjalidele? Hapra materiali piirpinge on tugevuspiir σB, plastse materiali piirpinge on voolavuspiir σT. Materiali lubatud pinget kasutatakse selleks, et osata ehitada jõududele vastavat vastupidavat masinat. Materiali tugevustingimus on σ = F/A<=[σ], kus F on materialile mõjuv jõud, A jõu mõjumispindala ning [σ] lubatud pinge. [σ] = σlim/S, kus σlim on piirpinge nins S on varutegur, mis annab konstruktsioonile vastupidavise ja ökonoomsuse. S>1 ! 26. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge
METALLIDE VALUTEHNOLOOGIA Kursuse konspekt Mehaanikateaduskond Tehnomaterjalid ja turundus eriala Tallinn 2013 VALUTEHNOLOOGIA Metall toodete töölemise tehnoloogiad: 1. Valutehnoloogia (vedelvormimine) 2. Survegatöötlemine (vormimine plastse deformatsiooniga) 3. Pulbermetallurgia (pulbritevormimine) 4. Liitetehnoloogia (keevitamine, liitmine, jootmine) 5. Lõiketöötlemine Valand (casting) – Keerukamad detailed mis on valmistatud vedelmetalli vormi valamise teel. Valuvormid: 1. Aiutised vormid: a. Liivvaluvorm (sand casting) b. Koorikvalu (Shell mould casting), c. Täppisvalu (investment casting) 2. Püsivad vormid: a. Kokillvalu (permanent mould casting) b
Survetöötluse pidevprotsessideks on valtsimine, ekstrudeerimine ja tõmbamine, mida rakendatakse peamiselt metallprofiilide tootmisel metallurgiatööstuses. Survetöötluse perioodiliste protsesside abil toodetakse tükktooteid. Sellised protsessid on sepistamine, vormstantsimine (mahtvormimisprotsess) ja lehtstantsimine (lehtvormimisprotsess). 18. Kalestumine, rekristalliseerumine Kalestumine- plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises – mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess – rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad. Rekristalliseerumine
1. Keevituse põhimõisted. Keevitusprotsess, keevitustehnoloogia, keevitusmeetodid. Keevitus on tehniline protsess, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate det. vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku v. üldise kuumutamise , plastse deformeerimise v. üheaegselt mõlema mooduse abil. Protsess: konkreetne keevitusviis. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. Keevitusmeetodid: liigituse aluseks on tehnoloogilised tunnused. Keevitamine jaotatakse: 1)Sulakeevitus:
Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist. Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad parkett, klomp, mosaiik ja munakivideks. Parkettkivid on jämedalt tahutud ja alt kitsenevad. Klompkivid on ebatäpsemad, kuid siiski enamvähem täisnurksed. Mosaiikkivid on eelmistest tunduvalt väiksemad. Munakivid on ovaalsed veeriskivid. 17. Keraamika tootmine kirjelda tootmise etappe ja eriliike Keraamiliste materjalide tootmine toimub poolkuiva, plastse või lobrimeetodi järgi. Savi ettevalmistus Kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral kuivatatakse. Poolkuiv savi on pisut niiske pulber, plastne savi on vormihoidev mass, lobri aga voolav mass. Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd teist savi. Liiv
Olenevalt deformeeriva jõu suunast võime liigitada järgmisi tugevusi: tõmbe-, surve-, pained-, väände ja nihketugevus. Sitkus Materjali sitkuse määramine seda määratakes löögikatsega pendelvasara abil selleks valmistatakse proovikeha. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. - metallide kalestumine. Metall justkui tugevneb plastse deformatsiooni käigus leiab aset kalestumine (work hardening, cold hardening, strain hardening). Plastse deformatsiooni käigus muutuvad metalli mehaanilised omadused: suureneb tõmbetugevus, voolavuspiir ja kõvadus, väheneb plastsus seda enam, mida suurem on deformatsiooniaste. Põhjuseks on plastse deformatsiooni tulemusena defektide, eriti dislokatsioonide arvu suurenemine kristallivõres, mis tõstabki vastupanu edasisele deformeerimisele. 2. Rauasulamid: - raud ja süsinik,
Soonetamine seisneb soonerauaga toorikutesse mitmesuguse kujuga soonte tegemises. Soonetamine on ettevalmistav operatsioon toorikutesse astmete ja süvendite tegemisel. Painutamisega toodetakse painutatud teljega tooteid ja toorikuid. Painutatakse enamasti spetsiaalset alusstantsi kasutades. Väänamine seisneb tooriku ühe osa pööramises teise suhtes ümber pikitelje. Tükeldamisel eraldatakse toorik osadeks sepakirveid kasutades. Sepakeevitamist kui ühte plastse deformeerimisega keevitamise alaliiki kasutatakse harva, peamiselt remonditöödel. Sepistamisel kasutatavad tööriistad saab funktsionaalse tunnuse järgi liigitada põhi- ja abitööriistadeks. Põhitööriistu kasutatakse otseselt metalli deformeerimiseks. Abitööriistu kasutatakse tooriku kinnihoidmiseks ja toorikuga manipuleerimiseks. Abitööriistade hulka kuuluvad käsitsi sepistamisel sepapihid e. sepatangid. Suurte toorikutega manipuleerimiseks kasutatakse manipulaatoreid.
Savipinnased liigitatakse osakeste, mille Ø alla 0,005mm, %- aalsuse alusel: savid üle 30%; liivsavid 10..30 % ja saviliivad 3..10 %. Oluline on savipinnases sisalduv vee hulk. Vastavalt veesisaldusele on savipinnas kõva, plastne või voolav. Võrreldes liivpinnastega on savipinnased enam kokkusurutavad ja deformatsioonide vaibumine on palju aeglasem. Külmumisel paisuvad nad tunduvalt rohkem. Kuiv ja väheniiske savipinnas on üldiselt hea ehitusalus, plastse ja voolava savipinnase korral on hoonete vundeerimine raskendatud. Savipinnaste kandevõime on 0..6 kG/cm². Täitepinnasteks võivad olla prahi mahapanekuga tekitatud mulded, ummistunud jõesängid jms. Täitepinnastes võib esineda orgaanilisi jäätmeid, tuhka, räbu jne, mis vähendavad aluse kandevõimet. Täitepinnase tihedus sõltub peamiselt täitematerjali iseloomust, mulde vanusest ja moodustamise viisist. Hoone rajamisel täitepinnasele tuleb arvestada selle iseloomu ja
tooteid. Tiheduse järgi liigitatakse keraaamilisi materjale poorseteks ja tihedateks. Poorseteks nim. tooteid, mille kaaluline veeimavus on vähemalt 5%. Tihedad on tooted, kus kaaluline veeimavus on alla 5% 3.1.Tooraine Keraamika tooraineks on savikad materjalid, mis koosnevad plastsest saviainest ja mitteplastsest osast, kujutades endast peeneteralist polümineraalide kompleksi, mis veega segades moodustavad plastse massi. Veega segatud plastse massi kuivatamisel säilitab toode oma kuju,sealjuures vee lisamisel on savi algolek taastatav,. Põletamisel moodustub füüsikalis-keemiliste protsesside tulemusena tugev tehiskivi, mille olek ei ole enam vee lisamisega taastatav . Ka erineb keraamika mineraloogiline koostis lähtematerjali, savi, koostisest 3.1.1.Savide kui tooraine omadused Saviks nimetatakse peeneteralist materjali, mis valdavalt koosneb hüdratiseeritud alumiinium silikaatidest.
1.1. Metallide survetöötlus 1.1.1. Liigitus Plastse deformeerimisega kaasneb metalli struktuuri ja järelikult ka omaduste oluline muutumine kalestumine. Kalestumine väljendub metalli tugevnemises mida suurem on plastne deformeerumine, seda tugevamaks (ka kõvemaks) metall muutub. On olemas kalestumisele vastupidine protsess rekristalliseerumine, mille kestel metalli esialgne, kalestumisele eelnenud struktuur ja omadused, sh. metalli esialgne plastsus taastuvad.
nende pikkus väga erinev, ulatudes kohati kuni meetrini. Plastiline mahukahanemine Plastilise kahanemise pragude tekke suhtes on kõige tundlikumad: · kõrge tsemendisisaldusega betoonid, · kõrge jahvatuspeensusega tsementide baasil valmistatud betoonid, · madala vesitsementteguriga betoonid, kaasa arvatud superplastifikaatoriga betoonid, · betoonid, kus on kasutatud tardumimse/kivinemise aeglustajaid. Aeglustajad pikendavad plastse oleku aega, kuid ei mõjuta kuivamiskahanemise tingimusi. Ettevaatusabinõud plastilise kahanemise vältimiseks: · valida võimaluse korral betooni valamiseks aeg, kui ilmastik selleks on soodne, vältida valamist tugeva tuule ja päikese käes, · Alustada betooni hooldusega niipea kui võimalik, · Kasutatada polüpropuüleenist kiudusid. · Betoonivalu eel niisutada aluspinnad, raketised ning armatuur.
Mida karedam on pind, seda suurem hõõrdejõud. Rõhumisjõud on jõud, millega kehi teineteise vastu surutakse. Seisvate kehade liuguma hakkamist takistav jõud on seisuhõõrdejõud. Vastastikku libisevate pindade korral esinev hõõrdejõud on liugehõõrdejõud (jaguneb omakorda kuivhõõrdumine ja vedelikhõõrdumine). Veerevate pindade vaheline hõõrdumine on veerehõõrdumine. Deformatsioon on keha kuju muutumine. Ekastse deformatsiooni korral keha algne kuju taastub, plastse korral mitte. Deformeerimisel kehas tekkinud jõudu nim elstsusjõuks. See on arvuliselt võrdne keha deformeeriva jõuga, suunalt aga vastupidine sellega. Kehade rõhumine on nähtus, mille tulemuseks on keha pinna deformatsioon. Kehade surve mõõduks on rõhk. Rõhuks nim füüsikalist suurust, mis võrdub pinnale mõjuva rõhumisjõu ja kehade puutepinna pindala jagatisega. p=F/S. Ühik: Pa. Rõhk on 1Pa, kui 1N mõjub 1m2 pinnale. Mõõteriist: manomeeter, õhurõhul baromeeter.
Parem keevitada musti metalle selleparast et nii on odavam, lihtsam. 10. Elastsus on metallide omadus muuta oma kuju ja mõõtmeid välisjõudude toimel ja peale jõudude lakkamist need taastada. Elastsest materjalist peavad olema näiteks auto vedrud. 11. Plastsus on materjali võime purunemata muuta talle rakendatud väliskoormuse mõjul oma kuju ja mõõtmeid ning säilitada jäävat (plastset) deformatsiooni pärast väliskoormuse lakkamist. Plastse deformatsiooni käigus muutuvad metalli mehaanilised omadused: suureneb tõmbetugevus ja kõvadus, väheneb plastsus. 12. Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. 13. Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või kehaosalt) külmemale kehale (kehaosale) aineosakeste vastasmõju (molekulidevaheliste põrgete) tagajärjel. Hõbe, vask. 14
Materjaliõpetus A. LUKASIN Sissejuhatus, materjalide liigitamine Tehnikas kasutatavad materjalid tahked, vedelad, gaasilised. Tahked materjalid liigituvad: kristallilised (metallid jm), amorfsed (mittemetallid). Metallid omakorda jagunevad: Mustad (raua sulamid), Värvilised (vask, alumiinium, volfram jm). Materjalide klassifikatsioon Materjale kasutusala on määratud nende omadustega. Selle omaduse järgi liigituvad materjalid: konstruktsioonilisteks eriotstarbelisteks. Konstruktsioonilisi materjale kasutatakse korpuste, kinnitus-, kande- ja montaazi elementide valmistamiseks. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt kasutusvaldkonna nõudmistele. Näiteks elektrotehnikas elektrimasinate, aparaatide ning muude seadmete tootmiseks kasutatavatel materjalidel peavad olema teatud elektrilised ja magnetilised omadused. Neid nimetatakse elektrimaterjalideks. Materjalide klassifikatsioon Elektrimaterjalid liigitatakse vastavalt...
1. Mille poolest erineb tardlahus mehaanilisest segust ja keemilisest ühendist? Tardlahuses võivad sulami komponendid vastastikku lahustuda üksteises. Keemilises ühendis komponendid reageerivad omavahel ja mehaanilises segus ei lahustu ega reageeri komponendid omavahel. 2. Millised on kristallivõre defektid ja millist mõju nad avaldavad omadustele? *Punktdefektid- vakantsid, omavad suurt liikuvust ja teiste defektidega toimides mängivad plastse deformatsiooni protsessides suurt rolli *Joondefektid- suurim tähtsus dislokatsioonidel *Pinnadefektid, ruumdefektid- soodustavad punktdefektide moodustumist ja liikumist ning on efektiivseteks barjäärideks joondefektide liikumisele või on nende defektide kristallivõrest väljumiskohaks (poorid, tühikud). 3. Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumiskõveratel? See on tingitud kristalliseerumissoojuse eraldumisest 4
see oli kergemalt kättesaadav nn MAG-keevitus (kaarkeevitus sulamatu elektroodiga aktiivgaasi keskkonnas). Selleks ajaks olid enamik tänapäeval kasutatavaid keevitusprotsesse leiutatud. Hiljem lisandusid neile laserkeevitus ja hõõrdkeevitus. Keevitamise liigitus Keevitamiseks nimetatakse tehnoloogilist protsessi, mis seisneb tervikliite saamises ühendatavate detailide vahel aatomsidemete loomise teel kohaliku või üldise kuumutamise, plastse deformeerimise või üheaegselt mõlema mooduse abil. Kõik olemasolevad keevitusprotsessid võib jaotada kahte põhirühma survekeevitus (kontaktkeevitus) ja sulakeevitus. Ehituspraktikas objektil kasutatavatest keevisliite moodustamiseks vajaliku energia liigi ja metalli sisestamise viisi järgi eristatakse: elektrikaar-, gaas-, termiit-, räbukeevitust. Automatiseerimisastme järgi jagunebkeevitus käsi- poolautomaat- ja automaat- keevituseks.
täisnurkne vaba. Keskkond - vesi. Lõikekiirus 0,002 m/min Näide laastutekketsooni kindlakstegemisest laastu tüve mikrolihvi mikrokõvaduse jagunemise abil on toodud eelpoolsel joonisel. Vaadeldud meetod on väga töömahukas, kuid võib anda väärtuslikku liainfot. 150. Mis võimaldab määrata laastutekketsooni ulatust? Asjaolu, et materjali plastsel deformeerimisel see kalestub, millele kaasneb kõvadse kasv, võimaldabki määrata laasutekketsooni ulatust. 151. Millest sõltub plastse deformatsiooni levimine alla lõikeserva kujuteldavat trajektoori? Töödeldavast materjalist Lõikereziimist Teriku geomeetriast lõikeserva ümardusraadiusest 152. Mis suurendab plastse deformatsiooni leviala ulatust? Lõikekiiruse ja esinurga vähendamine ning ettenihke suurendamine. 153. Kirjeldage joonist laiemalt. Joonisel on mikrolihv pärast pinna söövitamist. Mikrolihvi söövitamise järele, esile tulev tekstuur (plastsetest nihetest orienteritud struktuur) võimaldab samuti hinnata
pehmelõõmutuseks. Poollõõmutust tehakse kõrgsüsinikteraste sisepingete kaotamiseks, kõvaduse vähendami-seks, plastsuse suurendamiseks ja lõiketöödelda-vuse parandamiseks. Poollõõmutusel kuumuta-takse terast tavaliselt üle faasipiiri Ac1,30-50C millele järgneb aeglane jahutus. Rekristallisatsioonilõõmutus e. rekristalliseeriv lõõmutus on madalatemperatuurilise lõõmutuse üheks liigiks, mida kasutatakse eelneva plastse külmdeformatsiooni tagajärjel tekkinud kalestumise kõrvaldamiseks. Rekristallisatsioonilõõmutamisel kuumutatakse terast faasipiirist Ac1 veidi madalamate temperatuurideni (kuni 650...700 °C), seisutatakse ja jahutatakse seejärel aeglaselt. Selle tulemusena toimub metalli sekundaarne kristalliseerumine rekristalliseerumine, misjuures vanade deformeerunud terade asemele tekivad uued ja deformeerunud struktuur kaob. Terase normaliseerimine
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Kinnisvara haldamine NIMI SILIKAATTELLISTEST MÜÜRITIS Referaat Õppejõud: NIMI Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Silikaattellis on tellis, mis on valmistatud lubja ja liiva segu kokkupressimisel ja sellele järgneva kuumutamisel autoklaavis, veeaurus, nii et moodustub hüdrosilikaatidest side- ainel põhinev tehiskivi. Tehnoloogia pärineb 1880. aastatest, Eestis valmistatakse silikaattelliseid 1910. aastast. Silikaattellise tavamõõtmed on 88x120x250 mm. Müüritis on ettenähtud seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Antud referaadis on müürikiviks silikaattellis. Seotis on silikaattelliste asetus müüris, mis kindlustab müüri töötamise ühtse tervikuna. Silikaattellistest müüritiseks võib olla elamu välisseinad, korstnapitsid (...
Krohvitööde terminid Erikrohvid tavapärastest mörtidest erinevad mörtide või tavalisest erinevate töömeetoditega tehtud krohvid Kahekihiline krohv koosneb kahest krohvikihist: nakke ja kattekihist Kattekrohv (viimistluskrohv) väline krohvikiht millega saavutatakse krohvi lõplik välimus või täiendava viimistluse aluspind Krohvi majak ribad krohvimise algfaasis täitekrohvi mördist tehtud mördi või muud juhtribad Krohvimine pinnatöötlus viis kus mördaiga saavutatakse pinna soovitud siledus või välimus, krohvimisel võib olla ka kaitsev möju Korhvinurga tugevndus nurga tugevuseks kasutatakse näiteks plastmassist või singitud terasperfolindist tooteid mis süvistatakse krohvi sisse või paigaldatakse krohvimisel Krohvivõrk krohvi tugevndamiseks tavaliselt kasutatav perfolehtvõrk punktkeevitatud või põimitud terasvõrk või muu selleks otstarbeks sobilik võrk Mas...
Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus. Kaarlahendusega kaasneb suure soojushulga ja valguse eraldumine. Kaarlahenduse tekkeks peab elektroodide vaheline gaasolema ioniseeritud. Gaassurvekeevitus. Keevitatavaid detaile kuumutatakse liitekohas erilise, mitmeleegilise põletiga plastse olekuni või servade sulamiseni, seejärel aga surutakse välisjõudude toimel kokku. Selliselt keevitatakse rööpaid, torusid, vardaid jne. See keevitusviis tagab suure tootlikkuse ja kvaliteetsed õmblused Kontaktkeevitus Põkkkeevituse puhul kinnitatakse keevitatavad detailid põkk-keevitusmasina klambritesse ning neist lastakse läbi elektrivool. Kokkupuutekohas kuumenevad detailid plastse olekuni või sulavad ning kokkusurumisel keevituvad omavahel
Betoonipinna pidev kastmine tagab kõige kindlamini betooni kivistumiseks vajaliku niiskuse; • tuvastatud sobivusega hooldeainete kasutamine. Vedelate pritsitavate järelhooldusainete ülesanne on moodustada betooni pinnale kile, mis peaaegu täielikult välistab niiskuse läbipääsu. Nende kasutamine on efektiivne järelhooldusmeetod, mis võimaldab alustada järelhooldusega ka plastse kahanemispragunemise seisukohalt piisavalt varakult. Järelhooldusainete kasutamisel on oluline kontrollida seda, kas aine on iseenesest haihtuv või tuleb see eemaldada mehaanilise nakke tagamiseks, kui betooni pinda näiteks värvitakse hiljem või pinnatakse. Parimad järelhooldusained haihtuvad 4-6 nädala jooksul ja enne seda võib need pinnalt ära harjata. Tavaliselt on järelhooldusained värvitud, järeltöötluseta pindadel võidakse kasutada ka
deformatsiooniks (ld de- + fôrma 'ära, vastupidi + kuju'). • Deformeerumine võib olla kas pöörduv või pöördumatu protsess. Kui keha pärast deformeeriva mõju lõppemist taastab oma esialgse kuju kas täielikult või osaliselt, on tegemist elastse deformatsiooniga. Absoluutselt elastse deformatsiooni korral taastub endine kuju täielikult. Kui pärast surve lõppu säilub deformeerimisel saadud kuju, on tegemist plastse deformatsiooniga. Elastsusjõud • Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse elastsusjõuks. • Elastsusjõudude tekkepõhjuseks on aineosakeste vaheline vastastikmõju. • Elastsusjõudu võib kohata kõikjal ümberringi. Seda kasutatakse näiteks vibunoole lendulaskmisel, kellamehhanismis, soengute tegemisel (juuksekumm), ukse sulguris, dokumentide kooshoidmisel (kirjaklamber) jm. Elastsusjõuga on seotud kõik põrked
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
