Esimesena toimub tardumine ehk tsemenditaigna muutumist pooltahkeks massiks. Kivinemise jooksul pooltahke mass kristalliseerub ja tekib tsementkivi. Tardumine: Tsemendi veega segamisel kõik tsemendis olevad ühendid hüdratiseeruvad (ühinevad veega) jamõned neist ka hüdrolüseeruvad (lagunevad vees). Uued tekkinud ühendid moodustavad tsemenditerakeste ümber kleepuva kile (geeli), mis kleebib tsemenditerakesed omavahel kokku ja plastne tsemenditaigen muutub pooltahkeks massiks. Kivinemine: Kui tekkinud geel kristalliseerub ja tekib tesementkivi. Normatiivseks kivistumise ajaks loetakse enamike tsementide puhul 28 päeva. Sellel vanusel määratakse tsemendi normtugevus-tugevusklass. 16 BETOONID 1. Mis komponentidest segad kokku betooni? Sideaine, vesi ja täitematerjal (nt tesement,vesi,liiv) Sideaine ja vesi on aktiivsed koostisosad
kalluritega. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral kuivatatakse. Poolkuiva meetodi puhul peab savi sisaldama vett 10...12%, plastse meetodi puhul 18...27% ja laborimeetodi puhul veel rohkem. Poolkuiv savi on pisut niiske pulber, plastne savi on vormihoidev mass, labori aga voolav mass. Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd muud savi. Liiv vähendab savi kahanemist kuivamisel ja väldib pragunemist. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise paksuseks lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5..
Al2(SO4)3 ja eraldub SO2 2Al + 6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O • reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiiniumisulamid • duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)• silumiin (Al - Si) 13. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). •tihedus: 1,74 g/cm3 •sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi •väga hea korrosioonikindlus •hästi lõiketöödeldav ja keevitatav •pole nii plastne kui alumiinium Keemilised omadused •aktiivne •lahustub hapetes väga energiliselt •aluseliste lahustega reageerib vähe •Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib kergesti halogeenidega Magneesiumisulamid •Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. 14.Woodi sulam koosneb 50% vismut, 26,7% plii, 13.3%tina ja 10% kaadium. Sulamil on
8. turvas orgaanilise aine sisaldus üle 60%, tekkekoha järgi eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast 9. tehispinnas inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas, kultuurkiht, heitmed, aherainekogumid, looduslikkust materjalist koosnevat täitepinnast loetakse looduslikuks pinnaseks Head ehitusaluse pinnased on kalju, paerähk, kruus, jämedateraline kuiv liiv, kuiv või väheniiske savipinnas. Halb pinnas on tolmliiv, plastne ja voolav savipinnas, muld turvas, muda, mis tavaliselt püütakse eemaldada. 9 Pinnase külmakerkelisus sõltub pinnase terastikulisest koostisest, pinnase veesisaldusest, pinnasevee tasemest, kapillaartõusu kõrgusest, külmumissügavusest. Pinnase külmumissügavust mõjutavad väliskliima, pinnase omadused, eelkõige soojajuhtivus, hoone omadused, maapinna omadused (lumikatte paksus, taimestik maapinnal) Geoloogiline uuring
Töödeldud pind saadakse pärast laastu eemaldamist. Lõikepinnaks nimetatakse pinda mis moodustub töödeldaval toorikul vahetult lõiketera lõikeserva vastas. Lõikepind võib olla silinder- , koonus- , tasa- , või kujupind. Laastu moodustumise protsessi mõiste. Lõikeprotsess on laastu moodustumise protsess. Sellega kaasnevad keerulised füüsikalised nähtused: plastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja teke lõikeriista esitahul. Laast võib moodustuda mitmel kujul: Lülilaast saadakse kõvade ja väikese sitkusega metallide väikese kiirusega lõikamisel (näit. kõva teras ). Sellise laastu elemendid on kas nõrgalt või ei ole üldse omavahel seotud. Murdelaast tekib rabeda materjali (malm, pronks ) lõikamisel . Voolavlaast tuleb pehmelt teraselt, vaselt, tinalt ja seatinalt, kui neid suure kiirusega töödelda.
Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. · Kõrgtemperatuursed Kõrgtemperatuursed kipssideained on anhüdriidid. Nende valmistamiseks kasutatakse toorainena looduslikku kipsikivi või anhüdriiti. · Madalatemperatuursete kipssideainete tardumine ja kivinemine Kipssideainete segamisel veega moodustub plastne segu (taigen), mis temas toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside tõttu kivineb. Protsess jaguneb etappideks: · Voolavuse periood · Tardumine, kus kaob voolavus, kuid kujus materjal on plastselt deformeeritav välisjõuga kuni tardumise lõppemiseni- tardumise aeg · Tardumise lõppedes on moodustunud kivitaoline tehiskivi, mis tema tugevust ületava välisjõu toimel puruneb. · Kivistumisel kips paisub 0,5...0,8%
-) Liugehõõrdejõud on keha liikumise vastassuunaline jõud. * Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub kehale. * Hõõrdejõud on elektromagnetilise olemusega jõud. * Kui keha liigub ühtlaselt, siis on hõõrdejõud võrdne veojõuga (Fv-ga) (Fv = Fk). 1.5.4. Elastsusjõud * Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist (Elastne ja plastine). -) Elastne deformatsioon deformatsioon, mille puhul deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju taastub. -) Plastne deformatsioon deformatsioon, mille puhul deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. * Deformatsiooni liigid: paine; surve; tõmme; vääne; nihe. * Deformatsioon põhjustab elastumisjõu. * Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga. Fe tähis; [1N] * Elastsusjõudu saab graafiliselt kujutada. * Elastsusjõu alamliikideks on: toereaktsioon ja riputusvahendi pinge.
nimeks tombak. Kasutatakse laevanduses, masinaehituses, san. tehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu. Oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem. Valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. 94. Al ja tema sulamid. Alumiinium on plastne. Sulamite saamiseks lisatakse vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit või mangaani. Sulamid jagunevad survega töödeldavateks ja valusulamiteks. Survega töödeldavad sulamid jagunevad: termiliselt mittetöödeldavad ja termiliselt töödeldavad. Sulamid on nt: duralumiinium(Al ja Cu); Silumiin(Räni ja Al). Omadused: *Kõik alumiiniumisulamid kaotavad 300 oC juures oma tugevuse. *Iseloomulik suhteliselt väike tihedus (2,7 g/mL);
ja põletamine, mõnel juhul lisandub veel glasuurimine. 1. Savi ettevalmistus seisneb selles, et kaevandatud savi laagerdatakse, peenestatakse, eraldatakse kivid ja segatakse ta ühtlaseks massiks. Vajaduse korral lisatakse vett või poolkuiva meetodi puhul vajaduse korral kuivatatakse. Poolkuiva meetodi puhul peab savi sisaldama vett 10...12%, plastse meetodi puhul 18...27% ja lobrimeetodi puhul veel rohkem. Poolkuiv savi on pisut niiske pulber, plastne savi on vormihoidev mass, lobri aga voolav mass.Vajaduse korral lisatakse juurde liiva või mõnd teist savi. Liiv vähendab savi kahanemist kuivamisel ja väldib pragunemist. Telliste tootmiseks sobivad liivsavid. 2. Toodete vormimine toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil. Pressi suudmest surutakse välja tellise mõõtmetele vastav savipruss, mis lõigatakse tellise pikkusteks lõikudeks. Toortellised (plonnid) tehakse 5..
w opt w Jo o n is 2 .1 5 P ro c to rte im i tu lem u se d . millelt saab leida tihendamiseks vajaliku veesisalduse wopt ja antud tihendamisenergia puhul maksimaalse kuivmahumassi dmax. 2.11.6 Savipinnase plastsust iseloomustavad näitajad. Tavakogemusest on teada, et savi teatud veesisalduse puhul on plastne, see tähendab laseb ennast hästi vormida ja oma kuju muuta ilma, et puruneks ja praguneks seejuures. Savi kuivatades tema plastsus teatud veesisalduse juures kaob ning savi muutub kõvaks. Ulatuslikum kujumuutus välise jõuga kutsub esile purunemise. Lisades plastsele savile vett, võib jõuda teise piirini kus plastsed omadused kaovad ja savi muutub pudrutaoliseks või isegi voolavaks massiks. Seejuures on veesisalduse muutus, mis on vajalik, et viia
Allpool klaasistumistemp on polümeerid veidi elastsed, ülelpool sulamistemp aga viskoossed. Sulamis- ja klaasistusmistemp vahel on nad omapärase olekus, mis on elastse ja viskoosse oleku vahepealne ja nim viskoelastseks olekuks. Viskoelastses materjalis toimub pinge rakendamisel algul elastne deformatsioon, seejärel hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon. Voolamise tulemusena tekkinud plastne deformatsioon säilib. 18. Polümeeride vormimine ja kasutamine. Termolastide korral on enamkasutatavateks meetoditeks ekstrusioon ja survevalu. Ekstrusioon meetod, kus sula polümeer surutakse läbi vormiva otsiku konstantse ristlõikega tooteks (plaat, kile, toru, varras, profiiltooted). Ekstrusioon-puhumisvormimisel surutakse materjalist ekstrudeeritud toru sulguva vormi poolte vahele ja puhutakse vormi õõnsuse kujuliseks
2Al + 6H+ = 2Al 3+ + 3H2 Külmas kontsentreeritud lämmastik- ja väävelhappes passiveerub Reageerib leelistega Alumiiniumisulamid ▪ duralumiinium ( Al – Cu – Mg – Mn) ▪ silumiin (Al – Si) 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). Tihedus 1,74 g/cm3 Sulamistemperatuur 650 °C Väga hea korrosioonikindlus Hästi lõiketöödeldav ja keevitatav Pole nii plastne kui alumiinium Aktiivne Lahustub hapetes väga energiliselt Aluseliste lah. reag. vähe, sest pinnale moodustub reaktsioonisaadustest kaitsekiht Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, näiteks lämmastikuga (kuumutamisel tekib magneesiumnitriid) Reageerib kergesti halogeenidega 20. Mittemetallid. Mittemetallid on väga mitmekesised. Nende omavahelised erinevused on palju suuremad kui metallidel.
tooraine kuivatamine, jahvatamine ja kuumutamine on üheaegne (kuulveski) killustikutaoline tooraine kuivatatakse ja kuumutatakse, seejärel jahvatatakse (lõugpurusti, toruahjud, ka saht-kamberahjud). 8 Savi kasutamine ehitusmaterjalides (k.a. koostisosana) Savi on maailma levinuim ehitusmaavara. Savi koosneb peamiselt savimineraalidest, mille osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savi iseloomulik tunnus on plastilisus ja voolitavus. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse. Keraamikas kasutatakse savi telliste, ahjupottide, drenaazitorude, katusekivide, tarbekeraamika jms tootmiseks. Savi on tsemendi ja ehituskeraamika põhiline tooraine, samuti kasutatakse seda veel keramsiidi tootmiseks, valu- ja keemiatööstuses, naftasaaduste ja rasvade puhastamiseks, puurimislahuste valmistamiseks jne. Tulekindluse järgi jaotatakse savi kolme rühma: tulekindel (sulamistemperatuur
või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastsust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Niisketes kohtades saab kasutada ainult tsementmörte. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk ( survetugevus ca 1,0 N/mm²), kuid väga plastne ja vett hoidev. Kasutada saab teda kuivades ja vähem koormatud kohtades. Savimört leiab kasutamist peamiselt pottsepatöödel. Savimördi peamiseks puuduseks on see, et ta ei kivistu (ainult kuivab tahkeks). Seepärast saab teda kasutada ainult kuivades kohtades. Savimördi positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus. Segamörtidest leiavad müüritöödel kasutamist peamiselt tsement-lubimört ja vähem
6HNO3(konts.) = Al2O3 + 6NO2 + 3H2O • reageerib leelistega 2Al + 6H2O + 6OH– = 2[Al(OH)6]3– + 3H2 Alumiiniumisulamid • duralumiinium (Al - Cu - Mg - Mn)• silumiin (Al - Si) 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). •tihedus: 1,74 g/cm3 •sulamistemperatuur: 650 Celsiuse kraadi •väga hea korrosioonikindlus •hästi lõiketöödeldav ja keevitatav •pole nii plastne kui alumiinium Keemilised omadused - •aktiivne •lahustub hapetes väga energiliselt •aluseliste lahustega reageerib vähe •Magneesium reageerib ka paljude teiste elementidega, nt. lämmastikuga •reageerib kergesti halogeenidega Magneesiumisulamid •Magneesiumisulameid legeeritakse alumiiniumiga, tsingiga, mangaaniga ja tsirkooniumiga. 20. Woodi sulami omapärasus. Tema sulamistemperatuur on madalam tema komponentide sulamistemperatuuridest. sulam koosneb 50% vismut, 26,7% plii, 13
Vaha koosneb peamiselt kõrgete rasvhapete (C-aatomeid paarisarv: 16-36) estritest ja kõrgmolekulaarsetest üheaatomilistest alkoholidest. Mesilasvaha on püsiva koostise ja omadustega (sulamistemperatuur 60-65 °C), sõltumata sellest, kust seda korjati. Peaaegu kõik vaha komponendid lahustuvad kloroformis, mesilasvaha lahustub alati white spirit'is, ksüleenis, benseenis, bensiinis, vees ei lahustu, kuid on veeauru poolt läbitav. Mesilasvaha on rabe, kuid soojalt plastne. Mesilasvaha sobib kokku kõikide pigmentide ja värvainetega, see on elastne, hüdrofoobne hapete suhtes püsiv ja poleeritav. Mesilasvaha kasutatakse sideainena värvainetes, samuti seinamaali kunstis. Mesilasvaha kasutatakse ka õlivärvides stabilisaatorina. Restaureerimis- ja konserveerimistöödes kasutatakse mesilasvaha kaitsesegudes. Aastasadu on peamiseks maaltehniliseks vahaks olnud mesilasvaha ja seda peetakse vahade prototüübiks. Mesilasvaha
Komposiidid 1. Mida nimetatakse komposiitmaterjalideks ja tema peamised komponendid. Komposiitmaterjalid on kahest või enamast osast (faasist) koosnevad materjalid. Faaside omadused ja orientatsioon on järsult erinevad ja materjali koostamisel kontrollitavad. Komposiitmaterjalid on heterogeense koostisega ja nende omadused on ette antud. Tavaliselt on üks faasidest kõva ja tugev (armatuur e. sarrus), teine plastne ja sitke (maatriks). 2. Milline on kummi koostis. Kummi peamine koostisosa on kautsuk (naturaalne või sünteetiline), mis määrab kummi peamised omadused. Peale kautsuki on koostis veel vulkaniseerivad ained (väävel, seleen), vananemisvastased ained (parafiin, vaik), plastifikaatorid (parafiin, vaseliin), täitematerjalid (tsingi oksiid, süsinik, tahm) ja värvained. 3. Pindade ettevalmistus laki-ja värvkateteks. a) Mehaanilised võtted
Messing ehk valgevask on Cu ja Zn (kuni 45%) sulam; kui 10% Zn siis nimeks tombak. Kasutatakse laevanduses, masinaehituses, san. tehnika toodete valmistamiseks korrosioonikindluse tõttu. Oksüdeerub vähem kui Cu, mehaaniline tugevus on suurem. Valmistatakse elektriseadmete klemme, kontakte, elektroode, kinnitusdetaile, traati. Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. 94. Al ja tema sulamid. Saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. plastne ja mitte eriti kõva. Sulamite saamiseks lisatakse vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit või mangaani. Iseloomulik suhteliselt väike tihedus (2,7 g/mL); Suur elektri- ja soojusjuhtivus; Korrosioonikindlad. Kasutamine: lennukite kered, joogipakendid, busside kered, autoosad. Al sulamid Mg ja Ti- ga: kasutatakse transpordivahendites; 95. Mg ja tema sulamid. Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees. Saab nn. kergsulameid, mida kasutatakse autodes ja lennukite osades
naelu, mäetööstuses kasutatakse magnetiidi n Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. (Fe3O4) eraldamiseks mineraalidest magnetseparatsiooni. 92. Al ja tema sulamid. saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. plastne ja mitte eriti kõva Sulamite saamiseks lisatakse vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit või 85. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi, mangaani näited. n Iseloomulik suhteliselt väike tihedus (2,7 g/mL);
(Fe3O4) eraldamiseks mineraalidest kinnitusdetaile, traati. magnetseparatsiooni. n Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. 92. Al ja tema sulamid. 85. Metallide ja sulamite liigitus sulamistemperatuuri järgi, saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. plastne ja mitte eriti kõva näited. Sulamite saamiseks lisatakse vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit või n kergsulavad, mille sulamistemperatuur on mangaani väiksem kui pliil, s.t. 327 °C (tina Sn, plii Pb, n Iseloomulik suhteliselt väike tihedus (2,7 g/mL); antimon Sb, elavhõbe Hg, Mg, Al, jt
· Messing vase ja tsingi (<45%) sulam. Oksüdeerub vähem kui vask, suurema tugevusega. Kasutatakse laevanduses, masinaehituses, valmistatakse elektriseadmete kleme, kontakte, elektroode, traati. · Babiit vase, tina, plii ja antimoni sulam. · Uushõbe vase, nikli (15%) ja tsingi (20%) sulam. Heleda värvusega, ei korrodeeru õhus. · Melhior vase, nikli (30%), mangaani (1%) ja raua (0,8%) sulam. Suure korrosioonikindlusega. Allumiinium plastne ja mitte eriti kõva, hea elektri- ja soojusjuhtivusega. Allumiiniumisulamid jagunevad survega töödeldavateks ja valusulamiteks. Survega töödeldavad jagunevad termiliselt töödeldavateks ja mittetöödeldavateks. · Durallumiinium allumiiniumi ja vase (>5,5%) sulam, · Silumiin allumiiniumi ja räni (8-14%) sulam, · Kõik allumiiniumisulamid kaotavad 300ºC juures oma kõvaduse, · Allumiiniumjuhtmete ühenduskohad teiste metallidega tuleb islooerida niiskuse eest,
kehajäikusteguriks ehk lihtsalt jäikuseks. Jäikustegur sõltub keha materjalist, mõõtmetest ja kujust ning selle mõõtühik on 1 N/m. Kordamine • Deformeerumine ja deformatsioon- Keha kuju muutumist nimetatakse deformeerumiseks ning selle tagajärjel tekkivat kujumuutust deformatsiooniks. • Elastne deformatsioon- Kui keha pärast deformeeriva mõju lõppemist taastab oma esialgse kuju kas täielikult või osaliselt, on tegemist elastse deformatsiooniga. • Plastne deformatsioon- Kui pärast surve lõppu säilub deformeerimisel saadud kuju, on tegemist plastse deformatsiooniga. • Elastsusjõud-Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse elastsusjõuks. • Hookei seadus- Mõõtmised näitavad, et suhteliselt väikeste deformatsioonide korral tekkiv elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk deformatsiooni suurusega. • Jäikustegur- Võrdetegurit Hooke'i seaduses nimetatakse deformeeritud keha
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9. kohal; universumis kõige levinum element; T on radioaktiivne beetakiirgur, mille lagunemisel tekib heeliumi isotoop. T...
kuubilise tahkkeskse kristallvõrega (K12), mis ei muutu temperatuuri muutmisel (pole polümorfne), väga hea elektrijuhtivusega – vaid hõbeda elektrojuhtivus on vasest 6% suurem, samuti hea soojusjuhtivusega, hea korrosioonikindlusega. Vase tõmbetugevus ja suhteline pikenemine olenevad tema olekust: valtsitud ja lõõmutatud vase tõmbetugevus on 250-270N/ 2 mm (MPa) ja suhteline pikenemine 40-50% (väga plastne metall), kalestatud vase tõmbetugevus on 400-430 N/ mm 2 (MPa), kuid suhteline pikenemine vai 1-2%. Puhast vaske kasutatakse eelkõige elektrotehnikas juhtme-ja mähisematerjalina, kuid ka pinnakateteks, toidu-ja tehniliste nõuda, mahutite, soojusvahetite jm valmistamiseks. Mitmesuguste elementidega legeerimise teel saadakse vasest rida erinevate omadustega sulameid. Keemilise koostise järgi liigitatakse vasesulamid kolme põhirühma: 4
Rm Rm ReH Rp0,2 ReL -1pr Pikenemine Pikenemine a) b) 0,2 % Kalestumine Kaela teke Voolamine Lineaarne osa Sele 2.3. Tõmbediagrammid: a) plastne materjal, b) habras materjal. 11 Hookei seadus pikkel (tõmbel ja survel) E , kus E – materjali elastsusmoodul s.t. parameeter, mis iseloomustab materjali elastset deformeeritavust, - detaili suhteline pikideformatsioon. l , kus l – detaili algpikkus, l – pikideformatsioon.
kinnitusvahendite auke ei tarvitse arvestada, kui eelnev tingimus on täidetud kogu tõmbetsooni ulatuses. Ristlõike surutud tsoonis olevaid kinnitusvahendite auke, ei tarvitse arvestada välja arvatud suurendatud ja piklikke poldiauke. 3. Lõikele - Arvutuslik põikjõud peab olema suurem kui arvutuslik lõikekandevõime. ( V Ed Vc , Rd ). Arvutusliku põikjõukandevõime arvutamisel tuleb arvestada kas arvutusmudel on plastne või elastne. I-profiili korral leitakse V Ed Af seina nihkepinge valemiga Ed = , kui 0,6 , kus Af on ühe vöö pindala Aw Aw ja Aw on seina pindala. Põikjõu ja väändemomendi üheaegsel mõjumisel tuleks plastse arvutusmudeli kohase lõikekandevõime määramisel väände mõju arvestamiseks vähendada kandevõimet. 4
Mida suurem on Ip, seda rohkem on pinnasel Võimaldab hinnata mahumuutuse kõrval ka nihkedeformatsioonide osa ja
mehaanilised omadused tugevus ja deformeeritavus. omadusi, mis iseloomulikud savile. Voolauvusarvuga IL määratakse, kas pinnas modelleerib õigemini pinnase töötamist massiivis. Leiab vähem kasutamist
1.2.5 Õhk pinnases Õhk ei muuda pinnaseosakeste iseloomu, vahel võib on kõva (IL<0), plastne (0
Puidu puhul eristatakse neid kõiki veel pikki- ja ristikiudu. Puidu vastupanu tõmbetugevusele pikkikiudu on suurem ligi 2-5% vastupanust tõmbetugevusele ristikiudu. Pinge- sisejõud materjalis, mis tekib välisjõudude toimel ehk keha sees tekiv vastumõju e vastupanu vastavale välisjõule. Välisjõudude kasvamisel kasvavad materjalis ka pinged, pinged kasvavad kuni ületatakse tugevuse piir ja ja materjal puruneb. 3.Liim- vedel või plastne aine, mis moodustab teatud tingimustel erinevate materjalide vahel tugeva sideme. Liim tungib puidu rakkude vahele, rakuõõntesse ja moodustab liimitavate pindade vahel väga õhukese liimikihi. Kõvastudes seob see pinnad suure arvu üli peente niitidena. Liimliite tugevus oleneb, kui sügavale ja ühtlaselt tungib liimliimitavatesse pindadesse ja kui tihedalt need pinnad ühtivad. Liimiprotsess: Liimilahuse valmistamine:
Deformatsiooni sõltuvus ajast nendes kolmes olekus on esitatud joonisel 8-14. Joonise a osas on pinge sõltuvus ajast, b, c ja d osas aga deformatsiooni sõltuvus ajast vastavalt elastses, viskoelastses ja viskoosses materjalis. Viskoelastses materjalis toimub pinge rakendamisel algul elastne deformatsioon, seejärel hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon. Voolamise tulemusena tekkinud plastne deformatsioon säilib. 13. Polümeeride vormimine ja kasutamine (8.5.2, 8.5.3), antud joon 8-15 ja 8-16 8.5.2 Polümeermaterjalide vormimine Termoplastide korral on enamkasutatavateks meetoditeks ekstrusioon ja survevalu. Ekstrusioon on meetod, kus sula polümeer surutakse läbi vormiva otsiku konstantse ristlõikega tooteks (plaat, kile, toru, varras, profiiltooted). Ekstrusioon-puhumisvormimisel surutakse materjalist ekstrudeeritud toru sulguva vormi poolte vahele
Deformatsiooni sõltuvus ajast nendes kolmes olekus on esitatud joonisel 8-14. Joonise a osas on pinge sõltuvus ajast, b, c ja d osas aga deformatsiooni sõltuvus ajast vastavalt elastses, viskoelastses ja viskoosses materjalis. Viskoelastses materjalis toimub pinge rakendamisel algul elastne deformatsioon, seejärel hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon. Voolamise tulemusena tekkinud plastne deformatsioon säilib. 14. Polümeeride vormimine ja kasutamine (8.5.2, 8.5.3), antud joon 8-15 ja 8-16 8.5.2 Polümeermaterjalide vormimine Termoplastide korral on enamkasutatavateks meetoditeks ekstrusioon ja survevalu. Ekstrusioon on meetod, kus sula polümeer surutakse läbi vormiva otsiku konstantse ristlõikega tooteks (plaat, kile, toru, varras, profiiltooted). Ekstrusioon-puhumisvormimisel surutakse materjalist ekstrudeeritud toru sulguva vormi poolte vahele
KIVIKONSTRUKTSIOONID. Konspekt on loengu abimaterjal. SISUKORD. 1. Sissejuhatus 1.1. Kivikonstruktsioonide ajaloost lk. 1 1.2. Terminid ja tähised 2 2. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted 6 2.1. Piirseisundid 7 2.2 Koormused 7 2.3. Tugevusarvutuse alused 8 3. Müüritööde materjalid ja nende omadused 3.1. Kivid ja plokid 8 3.2. Mördid 9 3.3....
Koostas: Meeli Kams 8 Hoone osad EPMÜ Soovitatavad vundamendi konstruktsioonid. (T.Masso VäikemajadI) Hoone konstruktsioon Koormus Pinnas T/m Nõrk - kohev liiv, keskmine Tugev jäme plastne savi liiv, kruus, kõva savi Keldriga, kahekorruseline, 40 cm paksune lintvundament taldmiku laiusega cm: raudbetoonlagede ja tellisväliseintega: - välissein 12 120 50 40 - sisemine kandesein 16 160 60 40
Kordamisküsimused füüsika eksamiks! 1.Kulgliikumine. Taustkeha keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). Punktmassi koordinaadid tema kohavektori komponendid (projektsioonid). Trajektoor keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t). Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle punktmas...
Maksimaalselt võib rõhu all sulada 20-30% massist, rohkemaks ei jätku soojusenergiat. Nn külmade liustike puhul(aluskiht suhteliselt külm) võib põhja külge külmudes ja edasi liikudes liustik rebida lahti tükke ka aluskivimist. Liustike liikumist aastas saab mõõta üldiselt meetrites (nt ~100m/a), kuid võib esineda ka kiiremaid (nt gröönimaal 8-10km/a veekihil libisedes). Nõlvadel liikudes esinevad liustikel risti- ja pikilõhed, kuna jää pole lõputult plastne. Ristilõhed liikumisel üle takistuste, või liikumise kiirenemisel. Pikilõhed liustikukeele välisserval. Osad tsoonid saavad kiiremini liikuda kui teised, ja liustik lõheneb mitmeteks keelteks. Samuti ka külgsurvel, mitme liustiku liitumisel. Liustike kulutuslikud pinnavormid. Liustiku kulutusvõime sõltub tema massist. Orvandid/tsirkusorud akumulatsioonialade all, kus liustik on edasi liikudes kulutanud ümara oru. Need võivad suurte liustike puhul ka
Deformatsiooni sõltuvus ajast nendes kolmes olekus on esitatud joonisel 9-14. Joonise a osas on pinge sõltuvus ajast, b, c ja d osas aga deformatsiooni sõltuvus ajast vastavalt elastses, viskoelastses ja viskoosses materjalis. Viskoelastses materjalis toimub pinge rakendamisel algul elastne deformatsioon, seejärel hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon. Voolamise tulemusena tekkinud plastne deformatsioon säilib. 18. Polümeeride vormimine ja kasutamine. Termoplastide korral on enamkasutatavateks meetoditeks ekstrusioon ja survevalu. Ekstrusioon on meetod, kus sula polümeer surutakse läbi vormiva otsiku konstantse ristlõikega tooteks (plaat, kile, toru, varras, profiiltooted). Ekstrusioon-puhumisvormimisel surutakse materjalist ekstrudeeritud toru sulguva vormi poolte vahele ja puhutakse vormi õõnsuse kujuliseks (kanistrid, mahutid jne). Survevalu korral surutakse sula
Deformatsiooni sõltuvus ajast nendes kolmes olekus on esitatud joonisel 8-14. Joonise a osas on pinge sõltuvus ajast, b, c ja d osas aga deformatsiooni sõltuvus ajast vastavalt elastses, viskoelastses ja viskoosses materjalis. Viskoelastses materjalis toimub pinge rakendamisel algul elastne deformatsioon, seejärel hakkab toimuma viskoelastne deformatsioon ja voolamine. Pinge kadumisel kaob kohe elastne deformatsioon ja aeglaselt viskoelastne deformatsioon. Voolamise tulemusena tekkinud plastne deformatsioon säilib. 14. Polümeeride vormimine ja kasutamine (8.5.2, 8.5.3), antud joon 8-15 ja -16 Termoplastide korral on enamkasutatavateks meetoditeks ekstrusioon ja survevalu. Ekstrusioon on meetod, kus sula polümeer surutakse läbi vormiva otsiku konstantse ristlõikega tooteks (plaat, kile, toru, varras, profiiltooted). Ekstrusioon-puhumisvormimisel surutakse materjalist ekstrudeeritud toru sulguva vormi poolte vahele ja puhutakse vormi õõnsuse kujuliseks (kanistrid, mahutid jne)
nii aval kui võllil ühine nimimõõde, kuid tolerantsiväljad paiknevad mõlemal erinevalt. Olenevalt tole- rantsiväljade vastastikusest asendist saadakse ühenduse iseloom – ist. Võib tekkida kas liikuv ühendus – liikuv ist, mil ava ja võlli vahel on lõtk, või liikumatu ühendus – kinnisist, mil ava ja võll vahel valitseb ping. Viimasel juhul toimub ava ja võlli ühendamisel nende elastne või plastne deformeerimine. Lõtk on ava ja võlli läbimõõtude positiivne vahe (Dava – dvõll > 0). Ping on ava ja võlli läbimõõtude negatiivne vahe (Dava - dvõll < 0). Kolmas liik iste – siirdeistud on sellised, kus ava ja võlli tolerantsiväljad kas osaliselt või täielikult kat- tuvad. Siis on võimalikud nii lõtkud kui ka pingud, kumb variant realiseerub, see selgub koostamise käigus.
Manganiin. See on vase sulam, mis sisaldab 2... 3% niklit ja 11... 13% mangaani. See materjal on suure elektrilise takistusega, mis vähe sõltub temperatuurist.. Sulamist valmistatakse elektriseadmete kütteelemente ja elektriseadmete täpisdetaile. Alumiinium ja alumiiniumisulamid Alumiiniumi saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Alumiiniumit tähistatakse A999 kõige puhtam, A98, A97 jne. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660oC ja tihedus 2700 kg/m3 Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva elektrit ning soojust hästi juhtiv. Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumisulameid. Sulamite saamiseks lisatakse alumiiniumile kas vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit võimangaani. Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. Alumiiniumisulamid jagunevad survega töödeldavateks ja valusulamiteks. Survega töödeldavad
Manganiin. See on vase sulam, mis sisaldab 2... 3% niklit ja 11... 13% mangaani. See materjal on suure elektrilise takistusega, mis vähe sõltub temperatuurist.. Sulamist valmistatakse elektriseadmete kütteelemente ja elektriseadmete täpisdetaile. Alumiinium ja alumiiniumisulamid Alumiiniumi saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Alumiiniumit tähistatakse A999 kõige puhtam, A98, A97 jne. Alumiiniumi sulamistemperatuur on 660oC ja tihedus 2700 kg/m3 Puhas alumiinium on plastne ja mitte eriti kõva elektrit ning soojust hästi juhtiv. Masinaehituses kasutatakse peamiselt alumiiniumisulameid. Sulamite saamiseks lisatakse alumiiniumile kas vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit võimangaani. Aldrei on sulam, mis sisaldab kuni 1% magneesiumi, rauda ja räni. Sobib juhtmete valmistamiseks sest on puhtast alumiiniumist tugevam ja vasest kergem. Alumiiniumisulamid jagunevad survega töödeldavateks ja valusulamiteks. Survega töödeldavad
Ainult neutraalkiht kk ei allu paindel ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Metallikiudude asetus painutamisel joon. 90 Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged ületama materjali elastsuspiiri, siis on tooriku deformatsioon plastne. Painutamisel kaasneb plastse deformatsiooniga alati ka elastne deformatsioon, seepärast vetrub mingi nurga alla painutatud toorik peale surve eemaldamist natuke tagasi, s.o. paindenurk suureneb. Nurka, mille võrra toorik lahti vetrub nimetatakse deformatsiooni nurgaks. Deformatsiooninurga suurus sõltub metalli margist, tooriku paksusest ja painderaadiusest. Kui toorikule painutuse ajal rakendatakse veel lisa tõmbejõudu, niisugusel painutusel on ristlõike kõik kiud tõmmatud, mistõttu
Pulbermetallurgias 19. Magneesium ja magneesiumisulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). MAGNEESIUM Füüsikalised omadused tihedus: 1,74 g/cm3 sulamistemperatuur: 650 °C hõbevalget värvi, läikiv väga hea korrosioonikindlus hästi lõiketöödeldav ja keevitatav pole nii plastne kui alumiinium paramagnetiline Keemilised omadused aktiivne metall plahvatusohtlik (eriti pulbri või peenete laastudena) lahustub hapetes väga energiliselt, moodustuvad divesinik ja Mg2+-ioonid: tekib sool aluseliste lahustega reageerib vähe, sest pinnale moodustub reaktsiooni- saadustest kaitsekiht
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund............................................................................................
Mis ühikud? P= pa, V=m3, n=mol, R = J/ mol *K, T=K 46. Kui aine A keemilise energiaga Ea muundub aineks B keemilise energiaga Eb. Ja reaktsioon toimub üle aktivatsioonibarjääri, siis päri ja vastupidise r-ni kiirused avalduvad järgmiselt: .. . avalda seos ainete A ja B kontsentratsioonide ja keemiliste energiate vahel. (all tabel). 47. Mis on elastsus? On aine omadus taastada oma esialgne kuju Elastse deformatsioni vastand on plastne deformatsioon. 48. Mis on raku energiseerimine? Kas selle käigus kulutatakse/ vabastatakse energiat? Ioonide ja molekulide pumpamine läbi rakumembraani vastu nende kontsentratsiooni gradienti. Selle käiguis kulutatakse energiat. 49. Mis on liikumise trajektoor? Joonis. Erinevatel ajahetkedel saadud asukoha üleskirjutus on keha trajektoor. Trajektoor koosneb diskreetsetest punktidest. 50. Newtoni teine seadus: valem ja ühikud. Liikumise muutumise kiirus ehk kiirendus
pinda ja määratakse sissesurumiseks vajalik jõud. Puidu kõvadus sõltub : Puidukiudude suunast – suurim pikikiudu Puuliigist – suure sügispuidu osakaaluga liikidel suurem . Niiskusest – mida väiksem on niiskus, seda suurem on kõvadus. Puidu elastsus. Elastsus on materjali võime taastada pärast välismõjude kadumist oma esialgne kuju. Vastandina elastsele materjalile säilitab plastne materjal pärast välisjõu mõju lakkamist oma deformeerunud kuju. Puidu elastsus sõltub : Puuliigist Tihedusest Niiskusest Puidukahjustused. Soodsates keskkonnatingimustes on puit vastupidav materjal, ebasoodsates aga kiiresti hävinev. Tähtis on teada millised klimaatilised ja bioloogilised tingimused mõjuvad puidule lagundavalt. Puidu koostisosad (tselluloos hemitselluloos ja ligniin ) lagunevad kergesti
kui 10% Zn siis nimeks tombak Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam Uushõbe Melhior- vase ja nikli (30%) sulam, mis sisaldab 1% mangaani ja 0,8% rauda. Sellel materjalil on suur korrosioonikindlus. 94. Al ja tema sulamid. Saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel. Al2O3 + 2NaOH + 3H2O -> 2Na[Al(OH)4] 2Na[Al(OH)4] + CO2 -> 2Al(OH)3 + Na2CO3+ H2O Al(OH)3 -> Al2O3 Plastne ja mitte eriti kõva elektrit ning soojust hästi juhtiv. Sulamite saamiseks lisatakse vaske, magneesiumi, räni, tsinki, niklit või mangaani. Al sulamid jagunevad survega töödeldavateks ja valusulamiteks. Survega töödeldavad sulamid jagunevad: termiliselt mittetöödeldavad ja termiliselt töödeldavad. Kõik alumiiniumisulamid kaotavad 300 oC juures oma tugevuse. - duralumiinium - Vase ja alumiiniumi sulamit nimetatakse
massiarvudega 113 ja 115 (95,7%) radioakt. (poolestusaeg 6 · 1014 a) “Hajutatud” element. On tuntud küll 5 In mineraali (ehe In, indiit, FeIn 2S4, rokesiit CuInS jt.), kuid põhiliselt eraldatakse maakidest, kus In esineb minoorse lisandina, leidub nendes tavaliselt suurusjärgus 10-2 - 10-4% (Zn, Sn, Pb, vähem Cu ja Fe “geol. kaaslane”) 3.5.1.2. Füüsikal. ja keemil. Omadused Lihtainena on In hõbevalge, väga “särav” raske metall, erakordselt pehme ja plastne Õhus püsiv ; üle 800ºC põleb sinakas-violetse leegiga: 4In + 3O2 → 2In2O3 – helekollane või rohekaskollane, kuubil. krist.-võrega vees lahustumatu Hapetega (nii mineraal- kui orgaanil hapetega) reageerib aeglaselt (kõige kergemini HNO3-ga) → soolad (InIII) nitraat ja sulfaat on vees väga hästi lahustuvad kristallained Veega korrodeerub õhu juuresolekul aeglaselt Halogeenidega: Cl2 ja Br2-ga taval. to-l
Turba orgaanilise aine sisaldus on üle 60%. Tekkekoha järgi eristatakse madalsood, siirdesood ja kõrgsood. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurkiht, heitmed (prügi, tuhk). Looduslikust materjalist koosnevat täitepinnast kirjeldatakse samadel alustel nagu looduslikku pinnast. Head ehituspinnased on: Kalju Paerähk Kruus Jämedateraline kuiv liiv Kuiv või väheniiske savipinnas Halb ehituspinnas on Tolmliiv, plastne ja voolav savipinnas Turvas Muda Muld Vundamendi rajamine allapoole pinnasevee taset suurendab kulutusi veetõrje tõttu. Vee külmumine põhjustab külmakerkeid. Pinnase niiskusesisaldus w% arvutatakse w=(Ww/Ws )*100% Ww niiske pinnase mass, kg Ws kuivatatud pinnase mass, kg Vee liikumist pinnases põhjustavad gravitatsioonijõud, kapillaarjõud, difusioon, temperatuuride vahe, osmootiline rõhk.
sõltuvalt sideaine sisaldusest ja karbiidi valmistamisviisist ning tehnoloogiliste reziimide mõjust. Cr3C2 valmistati erinevatel meetoditel: astmelise karbidiseerimise, otsese karbidiseerimise ja reaktsioonpaagutamise teel. Suurema sideaine sisaldusega kermised sõltuvad vähem karbiidi valmistamisviisist. Tõenäoliselt on see tingitud sellest, et määravaks on selliste sulamite puhul sideaine eemaldumine. Suhteliselt plastne sideaine tõrjutakse (ekstrudeeritakse) karbiidi terade vahelt välja, eemaldatakse või määritakse katsekehale. Kulumiskindlust saaks tõsta kui suurendada sideaine kõvadust (täpsemalt voolavuspiiri). Kõvadus on nagu WC-Co kermiste puhul näidatud on olulise tähtsusega kermiste kulumisele. Nagu joonisest 3.9 nähtub, materjali kulumine väheneb sideaine sisalduse suurenedes. Väikese sideaine sisaldusega kõvad kermised kuluvad enam kui suurema sideaine sisaldusega kermised
korral keha kaldpinnale püsima jääb, ning maksimaalne võimalik kiirus, millega veel kurvi siseneda võib, ei sõltu keha massist. See kehtib muidugi ainult juhul, kui keha mass pole nii suur, et tema kaal kas kaldpinda või teekatet deformeerima hakkaks. 4.3 Elastsusjõud Elastsusjõud tekib keha deformeerimisel ja püüab seda takistada. Põhjuseks on molekulidevahelised tõmbejõud. Elastne deformatsioon – keha esialgne kuju taastub pärast deformeeriva jõu lakkamist. Plastne deformatsioon – keha esialgne kuju ei taastu pärast deformeeriva jõu lakkamist. r x l r Fel Hooke’i seadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
