taim õhulõhede sulgemisega. Mille alusel jaotatakse? Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse iseärasuste alusel kahte suurde rühma: samblad ja soontaimed. Soontaimed jagunevad sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja õistaimedeks. Miks ei kasva samblad kõrbes? Taksis terve organismi suunatud liikumised, vastusena lähiümbruse omadustele Tropism sõltuvad ärritaja suunast Organellid, mis on iseloomulikud taimedele: plastiidid, vakuoolid, tselluloosist rakukest Rakuorganellide ülesanded: - rakukest koosneb tselluloosist, kaitseb, annab kuju ja tugevuse - rakumembraan kaitse, ainevahetus (kergesti läbitav veele, süsihappegaasile) - tsütoplasma koosneb tsütosoolist ja mitmesugustest organellidest. - plastiidid: kloroplastid moodustub klorofüll, fotosünteetiliselt aktiivsed kromoplastid sisaldavad pigmente leukoplastid värvitud, ei sisalda pigmente
Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). Plastiidid on värvuse põhjustajateks taimedel ning Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi.Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained.Taime turgor tekib seetõttu, et vakuoolides on lahustunud ainete konsentratsioon kõrgem kui ümbritsevas keskkonnas, siis tekib osmootne rõhk, mis survestav rakukesta, tsütoplasmat ja membraani.Veepuudusel kasutab taime
eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga Bakterid Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks Taimed Loomad Protistid Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust; rakukest ja plasmodesmid vakuoolid ja tonoplast plastiidid Loomarakul : tsentrioolid Lüsosoomid Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool (nim ka põhiaineks ehk maatiksiks) Tsütoplasmaks nim tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Tsütoplasma tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks Kõikidel rakkudel ühine: ümbritsetud membraaniga täidetud vedela tsütosooliga
RAKUD Märjamaa Gümnaasium Anni Jansen, Kärol Metsmaa, Greete Raudsepp 11B Loomaraku ehitus Loomaraku osade ülesanded Loomraku mikroskoobifotod Taimeraku ehitus Taimeraku osade ülesanded · Mitokonder- raku varustamine energiaga · Plastiidid- annavad taimele omase värvuse · Vakuool- rakumahla mahuti · Tsentraalvakuool- aitab hoida rakku sisemise pinge all · Plasmodesm- on ülipeened tsütoplasmaniidid, mis ühendavad omavahel rakke · Rakukest- oma jäikusega annab kogu taimele tugeva teose · Rakumembraan- reguleerib ainete liikumist raku ja selle väliskeskkonna vahel · Ribosoomid- seal kulgeb valgu süntees · Rakutuum- säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust · Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil · Tsütoplasma-on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotses...
membraan Pole rakukesta rakukest Pole vakuooli vakuool gaasivakuool Plasmiid puudub plasmiid Kapsel puudub kapsel Pole plastiide plastiidid Plastiidid puuduvad Rakutuum tuumapiirkond Vibur puudub vibur Sisaldis puudub sisaldis päristuumne eeltuumne
eesmärgil, mida teostavad mõningad bakterid (väävli-, vesinikubakterid jne) o Käärimine- rakkude tsütoplasmas hapniku puudusel toimuv glükolüüsi lagundamine, mille üheks lõpp-produktiks on kas piimhape või etanool ja süsihappegaas (nt: veini valmistamine) o Ensüüm- biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk (nt:amülaas, pepsiin) 2.Oska kirjeldada nende organellide ehitust: mitokonder, plastiidid, tsütoplasmavõrgustik. o Mitokonder- iga mitokonder ümbritsetud kahe membraaniga. Sisemembraan moodustab arvukaid kurde ja sopistusi, mida nimetatakse harjakesteks. Organelli sisemuses leidub mitokondrile omaseid DNA ja RNA molekule. o Plastiidid- taimedele omased 4...6 µm suurused organellid o Tsütoplasmavõrgustik- eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku.
3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne ? Loomarakk: rakuplasma: seob raku ühtseks, mitikondrid:varustavad rakke energiaga, Rakutuum: säilitab, Rakumembraan: kaitseb rakke. Taimerakk: Rakukest: kaitseb,toestab, Kloroplast: fotosüntees, Vakuoolid: koguvad jääkaineid, ja need ka mis on loomarakul 5) Taime ja loomararaku erinevused ? Taimerakul on plastiidid,rakukest,vahuoolid aga loomarakul ei ole midagi. 6) Õite, vijlade ja meemnete kasutus ? Toiduks, õli saamine,jookide valmistamiseks, ravimina 7) Mürktaimi ja ravimtaimi ? Ravimtaimed: kummel, kibuvits, piparmünt, nõges, nurmenukk Mürktaimi: surmaputk, jugapuu, köoking, maavits, võsaülane. 8) Võrdlus : Üheidulehelised: üks iduleht, rööpsed leherood, narmasjuurestik, Kaheidulised: kaks idulehte, harunenud leherood, sammasjuurestik.
Kromosoom on kokkupakitud DNA-molekul koos valkudega. Valgud kaitsevad DNA-d kahjulike mõjude eest ning aitavad kromosome kokku pakkida. Kromosoomide ülesandeks on päriliku info avaldamine ja edasiandmine. Taimerakk erineb loomarakust Taimed kuuluvad päristuumsete hulka, sest neil on raku sees olemas membraaniga ümbritsetud tuum. Vaid taimerakkudes leiduvad suured vakuoolid, tugev tselluloosist rakukest ning energiatootmisele ja varuainete kogumisele spetsialiseerunud plastiidid. Taimerakku ümbritseb rakukest. Taimeraku membraani peal asub tugev rakukest. Noore taimeraku kest on õhuke ja elastne ning seetõttu saab rakk kasvada. Mida vanemaks rakk saab, seda paksemaks kest läheb. Puittaimede tugevuse ja püstise asendi tagavad peamiselt rakukestad. Kõige tugevamad rakukestad on kivisrakkudel, näiteks ploomi kivi. Rakukesta ülesandeks on kaitseda rakku välismõjude eest, anda taimerakule kuju ja tugevus, tagada taime püstine asend
kudede täielik lagundamine nuku staadiumis) Võõra orgaanilise aine lagundamine: Rakusisene seedimine ainuraksetel. Rakku sattunud võõra orgaanilise aine lagundamine. Rakule mittevajalike ainete lagundamine Tsütoskelett - Valguniitidest võrgustik raku sees. Aitab hoida raku kuju. Võimaldab rakul liikuda. Hoiab paigal rakuorganellid. TAIMERAKK Erinevad loomarakust: rakukest ja plasmodesmid, vakuoolid ja tonoplast, plastiidid. Vakuool rakumahlaga täidetud, ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Ühes rakus võib olla mitu vakuooli. Ülesanne: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine (sarnane lüsosoomiga loomarakus). Turgori(sisemine pinge) reguleerimine. Rakukest ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Toetavad taime, tekitavad püstise asendi. Osaleb ainete neeldumisel ja liikumisel. Koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainest.
Koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosnevad 3x9 mikrotuubulist. Ülesanded: *kääviniitide moodustumine, tagades kromosoomide lahknemise rakujagunemisel. Tsütoskelett Valgulistest fibrillidest võrk, mis läbib tsütoplasmat. Ülesanded: *annab kuju (on raku toeseks) *kindlustab organellide liikumise Taimerakku eripära *Taimerakul on rakukest, mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. *Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) *Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. TAIMEraku ehitus. Rakukest ümbritseb taimerakku
säilitatakse vett. (Sukulendid on üldjhul kõrbetaimed!) Taimed, mis sisaldavad antotsaüaane: nt redis, ploomid, roosid. Mille poolest erineb taimede ja loomade eritamine? - Taimedel kogunevad jääkained vakuoolidesse, loomadel on erituselundid. Plastiidid kahekordse membraaniga ümbritsetud organellid . Neil on olemas oma genoom, oma ribosoomid. Nad on suuremad organellid tuuma ja vakuoolide järel, hõlmavad märkimisväärse osa rakust. Kõik plastiidid tekivad proplastiidist, väikesest organellist, mis leidub meristeemi (algkoe) rakkudes. Proplastiidid arenevad vastavalt konkreetse taimeraku vajadusele. Leukoplastide tuntumad vormid on amüloplast, mis kogub tärklist, ning elaioplast, mis sisaldab õli ja lipiidide tilgakesi. Kloroplastid neil on hästi läbilaskev välismembraan, palju vähem läbilaskev sisemembraan ning kitsas intermembraanne tuum. Sisemembraan ümbritseb ruumi, mida nimetatakse stroomaks. Seal
ribosoome. Erinevused: Kloroplast energiavahetuse fontosünteesib, roheline värvus. Toimub 5. Taimerakk ERINEVUS LOOMARAKUST: valkude süntees. 1. Tselluloosi sisaldav rakukest 2. Plastiidid 3. Vakuoolid Rakukest: koosneb veest, tselluloosist ja pektiinist, varuaineks tärklis pooride kaudu toimub vee ja seles lahustsunud gaaside ja mineraalsoolade ainevahetus. Nooremal rakul elastsem kest, mis võimaldab kasvada. Kaitseb, annab tugevuse, kindla kuju, toestus, ainete transport Plastiidid:
Raku sees on tsütoplasma, mis sisaldab rakule eluks vajalikke aineid. Taimerakk Taimerakkudele on iseloomulikud ka suured vakuoolid, mis reguleerivad rakkude veesisaldust ja tekitavad neis siserõhu. Taimerakku ümbritseb rakumembraan. Rakumembraan esineb kõikidel rakkudel. Rakku katab, kaitseb ja annab kuju rakukest. Rakutuum on rakus kõige tähtsam osa. Rakutuum kontrollib ning suunab raku tegevust. Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma.. Veel on taimerakus plastiidid, mis esinevad vaid taimerakkudes. Taimerakkudes on vakuoolid. Loomarakk Puudub rakukest ja neil pole suurt vakuooli. Loomarakud ei suuda ka ise toitu valmistada, neil puuduvad plastiidid. Anaeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Aeroobne glükolüüs hapniku puudusel rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi lagundamine, mille üheks lõpp.produktiks on kas piimahape või etanool.
TAIMERAKUL on erinevalt teistest plastiidid. Lisaks arenevad tsütoplasmas suured vakuoolid. Lisaks rakumembraanile tihe rakukest. Kest koosneb tselluloosist ja biopolümeeridest, mis on väga vastupidavad. Kest suure veesisaldusega, õhuke ja elastne. Kestas on ka poorid, millest osmoosi ja difusiooni teel saavad läbi vesi(- gaasid), jamadalmol.ühendid. Vananedes kest pakseneb ja rakk sureb. Kest-takistab taime liikumist, on ainetele läbipääsmatu ja paksenedes hävitab taime. Kesta ülesanne on raku ja taime toestamine-tugifunktsiooni täitmisel oluline roll tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud paiknevad juhtkimbus ja nii toestab juhtkimp kogu taime. Puitunud vart ei sööda ja seetõttu on sellel(korkkoel)taime kaitsefunktsioon. Korkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise peal ja kestad on nii paksud et tsütop. ja organellid on hävinud. Korgis on lõved gaasivahetuseks tüvesisemusega. K...
Taimerakk. Taimeraku põhilisteks iseärasusteks on plastiidide vakuoolide ja rakukesta esinemine. Rakukesta ehitus ja ülesanded . Taimeraku kesta põhiline koostisaine on tselluloos. Noore raku kest on suhteliselt õhuke ja elastne , raku vananedes kest pakseneb. Kesta läbivad poorid , mille kaudu toimub raku ainevahetus. Ülesanded : 1. Tugifunktsioon- seda täidavad tugikoe rakud mis kuuluvad juhtkimpude ehitusse .Juhtkimbud ulatuvad juurtest varte ja lehtedeni ja toestavad kogu taime.Kõrgeim puu on californias kasvav 112m kõrgune ja 2700 aastane ranniksekvoia. 2. Kaitsefunktsioon - Tselluloos on väga vastupidav nii mehaanilistele vigastustele kui ebasoodsatele kliimateguritele.Oluline roll on puitunud varte välispinnal moodustunud kokrkoel , mille rakkudes on tsütoplasma koos organellidega hävinud . Tüve sisemuses gaasivahetuse võimaldamiseks on korkkoes avad- lõved. 3. Transportfunktsioon - Vereringe asemel on taimedel juhtkude ...
V: Loomarakk Taimerakk Seenerakk Bakterirakk membraan Pole rakukesta rakukest Pole vakuooli vakuool gaasivakuool Plasmiid puudub plasmiid Kapsel puudub kapsel Pole plastiide plastiidid Plastiidid puuduvad Rakutuum tuumapiirkond Vibur puudub vibur Sisaldis puudub sisaldis päristuumne eeltuumne 13. Võrdle pro- ja eukarüootset rakku. V: -
*jämedad niidid ehk mikroturukese ehk mikrotuublid. Tsentrosoom koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindilisest tsentrioolist. Kumbki tsentriool koosneb mikrotuublitest. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. TAIMERAKK *ümbritseb rakukest- kaitse ül välismõjude eest, turbori(siserõhu) eest, taime püsimine, kuju andmine. *koosneb plastiididest- kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Uued plastiidid moodustuvad proplastiididest. * KLOROPLASTID rohelised, topelt membraan. LEUKOPLAST värvaineta, ilma pigmendita plastiidid, kõige lihtsamad. Säilitamise jaoks. KROMOLAST sisaldavad pigmente kollasest tumepunaseni. Vakuoolid on membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid.Tsentraalvakuool= väikesed vakuoolid vananedes kokku. Vakuoolid on eelkõige veemahutid SEENED Seened on heterotroofid. Seentel on tuum. Kest on kitiinist. VAATA RAUDWARA!
Tsütoskelett toestab rakku, liigutab rakku ja tema organelle. Koosneb (niitjatest valkudest) valgulistest torukestest mikrotuubulitest. Need maanteid raku sees, kus reisivad mitokondrid, lüsosoomid, tsütoplasmavõrgustik, põiekesed, mis viiakse ER-st Golgi kompleksi. Tsentrosoomist lähtuvad kääviniidid tõmbavad raku jagunemise ajal kromosoome lahku. Tsütoskeleti koostisse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Lihasrakud täis tsütoskeletti. Taimedel plastiidid, vakuool ja kest. Plastiidid annavad taimedele erineva värvuse. Kahe membraaniga. Sisalduvatest pigmentidest jagatakse neljaks: Proplastiidid võime poolduda ja paisuda, olemas DNA, RNA ja ribosoomid, arenevad edasi Kloroplastid pigment klorofüll, toimub fotosüntees (teeb sellega kõiki teisi orgaanilisi molekule slpt kasvabki), on taimede rohelistes osades: lehed, okkad, rohelised varred Kromoplastid pigment karotinoid, annavad viljadele kollast, punast ja oranzi
Läbipaistev vedelik, mis täidab raku sisu ning milles paiknevad rakuorganellid ja raku tuum, on tsütosool ehk põhiaine ehk maatriks. Tsütoplasmaks nimetatakse tsütosooli koos organellidega, kuid ilma tuumata. Kõikidel rakkudel ühine: Ümbritsetud membraaniga Täidetud vedela tsütosooliga Sisaldavad kromosoome, kus asub DNA Sisaldavad ribosoome, kus toimub valgusüntees Membraanide ehitus ja funktsioonid Taime plastiidid jagunevad: Proplastiidid – kõik soontaimede eritüübilised plastiidid tekivad algkudedes asuvatest muutliku kujuga läbipaistvatest kehakestest Etioplastid – pimedas arenevad proplastiididest vähediferentseerunud ehitusega protoklorofülli sisaldavad Kloroplastid – valguse mõjul muutub etioplastide protoklorofüll klorofülliks, sünteesitakse uusi membraane, pigmente ja ensüüme ning etioplastist kujuneb kloroplast
NB! Väljastpool ribosoome üheski elusorganismis valke ei sünteesita. Lüsosoomid on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, kus lagundatakse erinevaid makromolekule. Golgi kompleks koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalitest. Seal jõuab lõpule valkude ümbertöötlemine ning nende pakkimine põiekestesse ja lüsosüümidesse. Golgi kompleks osaleb ka rakumembraani uuenemises. Mitokonder ja plastiidid Mitokonder on kahe membraanne organell. Mitokondri sisemisel membraanil asuvad harjakesed ehk kriistad. Mitokonderi sisemust nimetatakse maatriks. Maatriksis asub üks DNA molekul ja ribosoomid. Mitokonder varustab rakku energiaga. (Joonis 10) Kloroplast kloroplasti stroomas moodustuvad membraansed kotikesed, mida nimetatakse tülakoidideks. Tülakoidid kohakuti asetsetes moodustavad graanid. Tülakoidide membraanides võivad paikneda pigmendid. Kloroplastis on rohelin pigment (klorofüll).
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9
Vedelik liigub vajadusel rakus sinna, kus ainete kontsentratsioon on liiga suur. Moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Ülesanne: rakusisese rõhu ehk turgori ehk osmootse rõhu reguleerimine, varuaineks olemine, kaitse ärakuivamise eest. Osmoos – lahusti liikumine lahustunud aineosakeste vahele Difusioon – aineosakeste liikumine lahusti vahele Plastiidid e plastid. Ovaalsed organellid, mis annavad taime osadele värvuse. Proplastid – algsed plastiidid, mis kujunevad taimeraku kasvades erinevateks plastiidideks Leukoplastid – värvusetud, pigmentideta. Peamine varuainete (tärklise) säilitamise koht. (Amüloplast – tärklist sisaldav plastiid) Kromoplast – kollakad-punakad pigmendid, nt karotninoidid. Kloroplast – rohelise pigmendi klorofülliga (Chl), mis osaleb fotosünteesis. Kloroplastis toimub fotosüntees. See on ovaalne, suletud, kahe membraaniga,
3. Pigmendid Klorofüllid, Väga palju Melaniin, Karotenoidid. erinevaid. Hemoglobiin. 4.Tsentrioolid - +/- + 5. Membraani Fütserool. Ergosterool. Kolesterool. steroolid 6.Ainev. tüüp Autotroof. Heterotroof. Heterotroof. 7. Plastiidid + - - 8. Vitamiinide Väga hea. Hea. Puudulik. (vajavad sünteesivõime teat. vit. toidu koostises) 9. Rakkude Piiramatu. Piiramatu. Piiratud (v.a
77. Carl Woese järgi jaguneb elusloodus kolme domeeni arhead, bakterid ja eukarüoodid. 78. Eukarüoodid on monofüleetiline takson. 79. Plastiidi ja endosümbiondi erinevus on peamiselt 80. Mitokondri eellane oli vabalt elav proteobakter. 81. Mitokondrid on kaetud kahemembraanilise kattega 82. Protistid moodustavad parafüleetilise eurarüootse rühma. 83. Kõigil kaasaegsetel eukarüootidel on endosümbiotset päritolu rakuorganellid 84. Endosümbioositeooria väidab, et plastiidid ja mitokondrid on endosümbiontset päritolu 85. Plastiidi primaarne endosümbios on sinivetika omastamine prokarüoodi poolt ja esmase eukarüootse raku tekkmine. 86. Kõigil kaasajal elavatel eukarüootidel on 87. Amitokondriaalsetel protistidel on rakud sootuks ilma mitokondriteta 88. Primaarsete plastiididega on muuhulgas kõik klorofülli c sisaldavad eukarüootsed vetikad ? 89. Punavetikate on tülakoidid plastiidis üksikult, mitte lamellidena. 90
RAKUORGANELLID JA NENDE ÜLESANDED ORGANELL ÜLESANNE TAIM LOOM Tuum Kontrollib raku + + elutegevust Tuumamembraan Valikuline ainete + + transport Karüoplasma Seob tuuma tervikuks + + Tuumake rRNA süntees + + Tsütoplasma Seob rakuorganellid + + tervikuks Mitokonder Varustab rakku + + energiaga Ribosoomid Valgu süntees + + Vakuool Sisaldab varu- ja Suured Väiksed jääkaineid Lüsosoomid Ainete lõhustamine + + Karedapinnaline Valkude süntees + + tsütoplasmavõrgustik Sile...
Taimerakk Taimerakku ümbritseb peale membraani ka rakukest, mis annab oma jäikusega taimele tugeva teose ja kaitseb seda. Rakukest koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakukesta moodustamisel osalevad Golgi kompleks ja rakumembraan. Taimerakus on vakuool, mis on rakumahlaga täidetud põieke. Seda ümbritseb üks membraankiht. Vakuooli ülesandeks on hoida rakku sisemise pinge eest, varustada varuaineid ja lagundada kasutuid organelle ja valke. Taimerakus on plastiidid, mis jagunevad pigmendisisalduse järgi kolmeks: kloroplastid, kromoplastid ja leokoplastid. Plastiidid on ümbritsetud kahe membraaniga ja annavad taimele värvuse. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmeti klorofülli. Nendes toimub fotosüntees ja seetõttu paiknevad kloroplastid ainult taime maapealsetes osades. Fotosünteesimisel tegib gükoos, mis transporditakse teistesse taime osadesse. Kromoplastid sisaldavad karotenoide, mis annavad viljale ja
1.Nimeta taimeraku tähtsamad organellid(osad ja nende ül)4 V:1.Vakuool-kogub vanu-ja jääkaineid 2.Rakukest-kaitseb ja katab rakku 3.Rakutuum-juhib ja kontrollib rakku 4.Plastiidid-annab taimedele oma värvuse 2.Missuguses taimekoes on palju kloroplaste?Miks?Missugusesse taimeorganisse nad koonduvad? V:assinilatsioonikoes ,fotosünteesib,koonduvad lehtede,varte alla. 3.Missuguses taimekoes on palju leukoplaste tärklise-ja valgusisaldusega?missugustesse taimeorganitesse nad koonduvad? V:Säilituskoes,koonduvad juurtesse,risoomidesse,mugulatesse. 4.Missuguse koe valkude arvelt toimub taime kasvamine? V:Algkoe 5.Mis katab taimerakku,mis tähtsus sellel on? Rakukest-kaitseb,katab rakku 6.Missugused on taime kasvu-,missugused paljunemisorganid? V:õis,vili-paljunemisorganid Kasvuorganid-juur,risoom,sibul 7.Kuidas on rakud omavahel ühendatud? V:Pooride kaudu 8.Mil viisil rakud paljunevad? V:õie ja vilja kaudu.
SEEEEEEEEEEEEEEEEEEEENED Seenerakud on eukarüootsed rakud. Eristatakse ühe- ja hulkrakulisi. Üherakulised- ümarad, päristuumsed rakud(pärmseened) või hulgatuumalised vaheseinteta hüüfid. Nt: must täpphallik. Hulkraksed-hüüfides esinevad vaheseinad. Nt:kottseened. Seene, v.a. pärmseened, moodustuvad torujatest rakkudest-hüüf e. seeneniit-, mis on liigist sõltuvalt kokkupakitud seeneniidistikuks, mütseeliks. Seeneraku rakumembraani katab kitiiinist ja teistest süsivesikutest koosnev erakukest. LOOMARAKK TAIMERAKK SEENERAKK 1.) KEST Puudub v.a. Olemas, tselluloos, Olemas, kitiinist munarakk lipniin 2.) VAKUOOL Ei ole, väikesed Olemas, suur Väikesed lipiidi lipiidi vakuoolid keskvakuool- vakuoolid tsentr...
Arv sõltub sellest, mida enam rakk energiat vajab, seda rohkem on selles ka mitokondreid. Ülesanne on raku varustamine energiaga. 14. Kirjelda tsütoskeleti ehitust! Koosneb niitjatest valkudest, on raku tugi-ja liikumissüsteem. 15. Millised on tsütoskeleti ülesanded rakus? Rakule sisetoese andmine, rakkude vormi ja kuju paika panemine, kindlustab rakkude liikuvuse, kujutab vastavate valkude tagavara. 16. Millised organellid on omased vaid taimerakule? Plastiidid, vakuoolid. 17. Kirjelda taime rakukesta ehitust! Nimeta rakukesta ülesanded! Kesta põhiline koostisosa on tselluloos, suure veesisaldusega. Ülesanded on kogu taime toestamine, kaitseb taime(kaitsefunktsioon) ja transportfunktsioon. 18. Nimeta plastiidid ja nende ülesanded! Kloroplastid - neis toimub fotosüntees, kromoplastid - neis olevad karotimoidid annavad taime viljadele värvi, leukoplastid sisaldavad varuaineid. 19. Miks on taimerakkudes olulised vakuoolid
Tsütoskelett Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, raku välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku organelle. Tsütoskelett on raku tugi-ja liikumissüsteemiks. Tsentrosoom- koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast silindrilisest tsentroolist. Tsütoskeleti koostisesse kuuluvad valgud võimaldavad rakkudel muuta oma kuju. Taimerakk Taimerakus esinevad plastiidid ning seal esinevad vakuoolid (puuduvad teistel päristuumsetel organismidel). Taimerakud on lisaks rakumembraanile ümbritsetud rakukestaga. Taimeraku peamine koostisaine on tselluloos, lisaks leidub seal veel teisi biopolümeere. Rakukesta ülesanded: tugifunktsioon, kaitsefunktsioon, transportfunktsioon. Plastiidid on taimedele omased 4-6 µm suurused ovaalsed organellid, mis annavad taimede osadele värvuse. Kloroplast- roheline; kromoplast- punane; leukoplast- värvusetu.
· Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid · Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid nii aitavad loomad levitada seemneid. · Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse on taimele kaitseks ära söömise eest. PLASTIIDID ainult taimerakkudes Proplastiidid noored plastiidid, poolduvad ; seejärel arenevad : · Kloroplastiidid rohelist värvi . Asuvad taimede rohelistest osades (lehed, varred). Annavad taimedele rohelise värvi ja viib läbi fotosünteesi Fotosüntees valgusenergia abil süsihappegaasi ja vee molekulid liidetakse glükoosi molekuliks · Kromoplastid kollane, oranz, punakas toon. Sisalavad karotinoide, mis on head antioksüdandid. Paiknevad õites, viljades, juurtes(porgand) · Leukoplastid värvusetud
-) Fagotsütoos protess, mille abil rakk transpordib suuremaid aineosakesi. -) Karüoplasma poolvedel ,,täide" rakutuumas, nagu tsütoplasma rakus. -) Mütseel seeneniidistik. -) Homoloogiline kromosoom paaris kromosoomid (sarnase informatsiooni põhjal). -) Bakteritoksiin mürk, mida bakterid toodavad. * 2. Osa Kas väited on tõesed või valed? Paranda (kirjutan vaid õiged vastused) (2p) -) Ühest bakteris tekib üks spoor. -) Taimerakule iseloomulikud organellid on plastiidid ja vakuoolid. -) Ribosoomides toimub valgu süntees. -) Spooridel toimub ainevahetus maksimaalselt aeglaselt. -) Valguse puudumisel muutuvad kloroplastid leukoplastideks. -) Seened on heterotroofsed organismid. -) Tuumasisest plasmat nimetatakse karüoplasmaks. -) Ainetranspordiks läbi rakumembraani vajatakse täiendavat energiat, siis kui transport toimub aktiivselt (tahkete ainete transport). -) Kloroplast on täidetud stroomaga./Mitokonder on täidetud maatriksiga.
ja kanalitest. Neid mööda toimub ainete liikumine raku ühest osast teise. Eristatakse kareda- ja siledapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Ribosoomid paiknevad karedal tsütoplasmavõrgustikul, mitokondrites ja plastiidides. Need koosnevad valgust ja RNA-st. Ribosoomides kulgeb valgusüntees. Golgi kompleks Golgi kompleks osaleb rakumembraani ja rakukesta sünteesil. Mitokondrid on ümarad või ovaalsed kahe membraaniga ümbritsetud oraganellid Plastiidid on ainult taimedele omased kahe membraaniga ümbritsetud rakuorganellid. Nad sisaldavad erinevaid pigmente. 9. 10. Plastiidide liigid ja nende ülesanded. Kloroplastid fotosüntees. Kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Leukoplastid monoterpeeni süntees; peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad asuvad rohkesti juurtes, risoomides ja mugulates.
tavaolekus. Antibiootilises keskkonnas on nad olulisteks resistentsusfaktoriteks Rakumembraan katab rakku Rakukest ümbritseb membraani. Selle pinnal asub limakapsel, mis kaitseb kuivamise eest Ribosoomid, erinevad ehituselt eukarüootide ribosoomidest Sisaldised varuaine (tärklid, gükogeen, polüfosfaadid, väävel jne.) terakesed Bakteritel puuduvad mitokondrid, plastiidid, ER, Golgi kompleks, lüsosoomid, tsentrioolid Bakteriaalsed organellid Viburid Fimbriad e. Piilid kinnitumiseks vajalikud valgulised karvakesed raku pinnal Aerosoomid e. Gaasivakuoolid vees elavatel tsüanobakteritel (sinivetikad) reguleerivad raku erikaalu Spoorid paks kest, väike veesisaldus eba soodsate tingimuste üleelamiseks. Säilivad pikka aega Bakterite paljunemine Pooldumise teel:
Taimerakk / Loomarakk Mõisted : Eeltuune rakk - rakk milles pole rakutuum eristunud. ( pärilikus aine ei ole tsütoplasmast membraaniga eraldatud , nt. bakterid) Päristuune rakk - rakk , milles on rakutuum eristunud. nt. taimed , loomad Rakutuum - organell , mis suunab ja kontrollib raku elutegevust. Seal paiknevad kromosoomid milles on pärilikus aine. Kromosoom - paiknevad rakutuumas , sisaldavad pärilikus ainet. Tsütoplasma - raku toitev poolvedel aine , milles paiknevad organellid. Organell - erinevad ehituse ja talitusega rakuosad. nt. ribosoomid. Rakukest - kaitseb ja annab taimerakule tugevuse. Kokkuvõte Kõik organismid koosnevad rakkudest. Rakud erinevad üksteisest suuruse , kuju , ehituse ja talituse poolest . Rakutuuma olemasolu alusel eristataske eel- ja päristuumseid rakke. Rakutuuma katab tuumaümbris , milles olevate pooride kaudu toimub info-ja ainevahetus ümbritseva tsütoplasmaga. Rakutuumas olevad kromosoomid säi...
Turgor-vakuoolides on lahustunud ainete kontsentratsion kõrgem kui ümbritsevas keskonas,nendes tekib Osmootne rõhk,avaldab survet tsütoplasmale kui rakumembranile ja kestale.mitokonder- rakutuum-plastiidid Toimivad iseseisvalt,oma dna,2 membrani,oma ribosomid.aktivne transport-klub energiat trnsport valkude Vaheliste kanalite avamises ja sulgemises.fagotsütoos-raku õgimine.pinatsütoos-raku joomine.kromosoom Arv ja kuju ei muutu liigi piires.46,32 paari-homoloogilised kromosomid-sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene.põhiseisukohad-uus rakk alguse olemasolevast jagunemise teel,ehitus ja talitlus koskõlas kõik organismid rakulise ehitusega.loomarakk-tsentrosoomid-xsilinder tsentriool.tsütoplasma-seob tervikuks karüoplasma,tuumasisene rna,dna.rakutuum-reguleerib protsesse.rakumembran- fosfolipidid,valgud.tpvõrgu ribosomid-valkude süntees.lüsosoom-membraniga põiekesed,lõhustatakse aineid.golgi kompleks- valkude tötlemine,pakimi...
rõngaskromosoom. Oma DNA ei tähenda aga, et mitokonder ei alluks rakutuuma kontrollile, allub küll. Mitokondreid võib olla rakus 1 (keerdviburlasel) kuni 1000000 (munarakus). Tavaliselt 1000-2000. Mitokondrite arv rakus sõltub raku varustatusest hapnikuga. Pärmirakkude anaerobioosis hoidmisel mitokondrid kaovad. Plastiidid Plastiidid on taime- ja vetikarakkudele omased organellid, mis ehituselt sarnanevad natuke mitokondritele. Plastiide on nelja tüüpi: 1. Proplastiidid on väikesed plastiidid, millest kujunevad kõik ülejäänud plastiidid. Tagasi proplastiidideks need aga enam ei saa. 2. Leukoplastid on säilitusplastiidid. Nt tärklis sisaldub amüloplastides, teistes leukoplastides võivad olla valgud või lipiidid. Leukoplastide funktsioon on varuainete talletumine. 3. Kromoplastid sisaldavad värvilisi pigmente. Kromoplastid esinevad viljades, lehtedes ja säilitusjuurtes (õites ei ole). Kromoplastide ülesanne on lisada ligimeelitavat faktorit
- Naaberrakud ühendatud tsütoplasma väätide kaudu. Ülesanne - Kaitseb , annab kindla kuju ja tugevuse Vananedes rakukest korgistub või puitub 2) Vakuoolid - Ühekihilise membraaniga ümbritsetud organell - Noores rakus mitu väikest vakuooli, mis vananedes ühinevad suureks keskvakuooliks - Ülesanne vee reservuaarid, kindlustavad raku sise... ehk turgoreid, sisaldavad suhkruid ja orgaanilisi aineid + jääkaineid 3) Plastiidid - Kahemembraansed organellid - Taimerakus 3 tüüpi plastiide a) Kloroplastid glorofüll, põhifunktsioon fotosüntees b) Kromoplastid värvilised pigmendid / karotinoidid ligimeelitav funktsioon c) Leukoplastid pigmendivabad(värvuseta), ülesanne varuainete talletamine Seeneraku ehituslikud iseärasused - Eukarüoodsed päristuumne 14
TAIMERAKK RAKUKEST Koosneb tselluloosist, ligniinist ja pektiinist Tselluloos on biopolümeer,koosneb glükoosi molekulist Eriti paks rakukest on kivisrakkudel(pähklid, kirsi seemned) Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puidub Rakukest korkkude korp(rohttaimedel ei teki) VAKUOOL Keskne organell Vee reservuaar Kindlustab raku siserõhu ehk turgori Nooremate rakkude vakuoolides on toitained Vananenud rakkudes jääkained Vakuoolis toimuvad lõhastumisprotsessid Suur tsentraalne vakuool esineb vaid taimerakkudes Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid, nii aitavad loomad levitada seemneid Sisaldavaad lahhustunud pigmente, alkaloidide, mis annavad hapu või kibeda maise, on taimele kaitseks ärasöömise eest PLASTIIDID Kahe membraaniga organellis Proplastiidid on plastiidide eellased Proplastiidid: Leukoplast K...
31. Loomaraku ehitus ja talitlus: Millistest organellidest koosneb, nende ehitus ja ülesanded rakus? 32. Aktiivne ja passiivne transport läbi rakumembraani. * Aktiivne transport madalamalt konsentratsioonilt kõrgema suunas kuni tasakaalustumiseni. Vajab ATP-energiat ning transportvalke. * Passiivne transport valgulised kandjad. Lisaenergiat ei vaja. 33. Taimeraku ehitus ja talitlus. 34. Mille poolest erinevad taime-, looma- ja seenerakk? taimerakk- kloroplestid, vakuoolid, plastiidid, kromoplastid, leukoplastid loomarakk- tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid seenerakk-eeltuumne, heterotroofne, hüüfid,mütseeliks, puuduvad plastiidid 35. Oska joonise järgi põhjendada millise rakuga on tegemist.
Samuti võib rakumahl sisaldada mitmesuguseid värvaineid, millest oleneb paljude õite ja teistegi taimeosade värvus. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu, mis võimaldab säilitada rohtsetel, puitumata taimeosadel oma kuju. Rakkude suurenedes ja vananedes vakuoolid suurenevad ja liituvad. PLASTIIDID. ...on rakuosad, mis on iseloomulikud ainult taimerakkudele. Värvainete ehk pigmentide sisalduse alusel jaotatakse plastiidid kloro-, kromo- ja leukoplastideks. Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli, mis on oluline fotosünteesiprotsessis. Ühes rakus võib olla mitukümmend kloroplasti. Need annavadki taimerakkudele rohelise värvuse. Kromoplastides sisalduvad pigmendid karotinoidid annavad taimede viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Need võivad anda värvi õitele, viljadele, juurtele. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid.
Looma- ja taimeraku erinevused: 1) loomarakku katab vaid rakumembraan, taimel aga rakumembraan ja rakukest 2) taimerakul on kloroplastid, loomarakul need aga puuduvad 3) taimerakus esineb vakuool, loomarakul aga mitte Taimeraku eripära Taimerakul on rakukest,mis koosneb põhiliselt tselluloosist, omades kaitse- ning tugifunktsiooni. Taimerakul on omapärased organellid plastiidid. Need jagunevad kolmeks: kloroplastid (sisaldavad klorofülli, nende abil toimub fotosüntees), kromoplastid (sisaldavad karotinoide, annavad viljale ja õitele silmatorkava värvi, mis on oluline putukate meelitamiseks) ja leukoplastid (värvusetud, säilitavad varuaineid) Lisaks on taimerakul vakuool, mis tagab normaalse siserõhu ning sisaldab mitmesuguseid aineid, nt. aroomaineid ja mürkaineid. Tsütoplasmavõrgustik :koosneb kanalikestest ja ...
Seeneraku ehituslikud iseärasused Seeneraku tunnused : · Eukarütoot Tuum on ümbritsetud tuumamembraaniga. · Heterotroofne Seened kasutavad elutegevuseks ( nagu loomadki ) teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet. Saprotroofid ( toituvad surnud orgaanilistest ainetest ) ja biotroofid ( toituvad elusast orgaanilisest ainest). Hüüfid ehk seeneniidid on sõltuvalt liigist kokku pakitud seeneniidistikuks ehk mütseeniks va pärmiseened. Üherakulised seened- ümarad pärmseened; hulgatuumalised täpphallikud Hulkraksed seened hüüfides esinevad vaheseinad nt kottseened. Seente mitmekesisus Kottseened pärmseened, jahukasted, mürkel Ikkesseened- täpphallikud( toiduainete hallitus), rohehallik(pentsilliin) Kandseened- pilvik, kärbseseened, roosteseened, majavamm. Seeneraku organellid : Tuum, rakumembraan, rakukest, mitokondrid, membraansetest struktuuridest: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid,...
Klorofüll asub taimedes. Klorofülli unikaalne omadus on võimaldada taimedel muundada valgusenergiat keemiliseks energiaks. Loetle taimede tähtsus vähemalt neljas valdkonnas. Ravimid, toit, hapniku tootmine, mööbli või majade valmistamine. Miks on taimede õied ja viljad eredalt värvunud. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajad ja viljade levitajaid. Raku eluosa moodustavad. Tuum ja tsütoplasma. Nimeta plastiidid kloroplastid, kromoplastid, leukoplastid. Raku jagunemise viisid on interfaas, mitoos, tsütokinees. Nimeta mitoosi faasid: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Amitootilisel jagumisel tekkinud tütarrakud on/ei ole bioloogiliselt identsed.
eritatud mükotoksiine. Lisaks hulkraksetele leidub ka mitmeid üherakulisi seeni, näiteks pärmseeni, kelle esindajat pagaripärmi, kasutatakse taigna kergitamiseks. Samuti kasutatakse neid lahjade alkohoolsete jookide valmistamisel. Pagaripärm on ümara kujuga kottseen, mis paljuneb pungumise teel. Pärmseened võivad moodustada ka hüüfe. Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis loomaraku ehituseski. Seened on heterotroofse toitumisega ning plastiidid neis puuduvad. Samuti ei esine neis vakuoole. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Nende otstes on avad, mille kaudu liiguvad tsütoplasma, selles paiknevad organellid ja rakutuumad ühest rakust teise. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad. Seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Sellest väljapoole jääb rakukest, mis koosneb kitiinist ning on õhem ja elastsem kui taimeraku oma
Mikroskoop leiutati 18. Sajandil Robert Hook'i poolt. Leukoplast: värvitu, sisaldavad varuaineid (tärklis) Tsütoloogia teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Turgor taime siserõhk rakkude vahel (taim seisab püsti) Loomaraku uurija: T. Schwann; Taimeraku uurija: M Schleiden. Mõlemal: Rakuteooria põhiseisukohad: kõik organismid on rakulise ehitusega, iga uus rakk Tsütoplasma poolvedel aine, mis täidab tervet rakku (90 % vett; anorgaanilised saab alguse olemasolevast rakust jagunemise teel, rakkude ehitus ja talitlus on ained , mis osalevad biokeemilistes reaktsioonides, tagavad püsiva pH; orgaanilised omavahel kooskõlas. ained lipiidid, sahhariidid, valgud). On pidevas liikumises, seob rakuorganellid Rakud jagunevad: Eeltuumsed e. prokarüoodid tu...
· Lüsosoomid sisaldavad valke, mille abil lagundatakse rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid. · Rakumembraan kaitseb rakku ning läbi rakumembraani toimub aine- ja energiavahetus. Rakumembraanis on poorid, mille abil on rakk teiste rakkudega ühenduses. Loomarakk · Rakutuum · Ribosoomid · Mitokonder Taimerakk · Rakutuum · Rakukest · Ribosoomid · Mitokonder · Vakuool · Plastiidid Rakkude suurused · Enamus rakke on väga väikesed · Eriti väikesed on bakterirakud, kuna teiste organismide rakud on palju suuremad (nt. apelsini viljaliha rakud.) · Rakud on väikesed, sest nende organellid paiknevad ligistikku ja nii toimub kiiremini nt. ainevahetus. Raku paljunemine · Pärilikkusaine kahekordistub · Kromosoomid muutuvad mikroskoobis nähtavaks (kaks kromosoomi ühtivad)
osakesi vee tilgakesi) *Tagotsütoos määrab immuun ja kaitse süsteemi tugevuse. 5. Memb. Asuvad ensüümid ja ensüümide kopleksid, mis 1. kindlustavad ainete transpordi, 2. Samaaegsete ainete biokeemilise muundumise. Rakuorganell raku osa, mis täidab rakus kindlat ülesannet ning on alati rakus. Taimerakk katab rakukest ja rakumembraan ( tselloloos, ligniin, pektiinained) 1. Plastiidid: Kloroplast-roheline(selles toimub fotosüntees koosneb: välismembraanist, lamellide kogumikust ja sisemembraanist), Kromoplast kollane, punane, Leukoplast värvusetu( nendesse võivad koguneda taime tärklisevaru.varuained) 2. Varuaine: tärklis 3. Vakuoolid: suurvakuool membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad mitmesuguseid varu ja jääkaineid 4. Pigment: Klorofüll roheline, oluline fotosünteesimises, asub lehtede rakkudes
poolest. 3. Rakud paljunevad pooldumise teel(mitoos) 4. Kõiki rakke ümbritseb rakumembraan. 5. Membraan kaitseb ja hoiab rakku. 6. Kõik rakkud on täiidetud tsütoplasmaga. 7. Tsütoplasma on poolvedel mass mis koosneb veest ja selles lahustunud ainetest. 8. Raku keskosas asub rakutuum,mis kontrollib ja suunad raku tegevust. 9. Eeltuumsed-ilma rakumembraanita ja päristuumsed rakumembraaniga. 10. Plastiidid jagunevad kloroplastid,leokoplastid ja kromoplast. Tunnus Eeltuumsed Päristuumsed Membraaniga Puudub Olemas ümbretsetud tuum Membraansed puuduvad olemas organellid Organellide arv vähe palju Millised bakterid taimed,loomad,seened,pr organismid rühma otistid kuuluvad
Rakkude jagunemine- 1)Eeltuumsed ehk PROKARÜOODID, tuum puudub, raku kestas paiknev DNA ei ole ümbritsetud. 2) Päristuumsed ehk EUKARÜOODID, esineb tuum. Jagunevad ainu- ja hulkrakseteks: Taimed, Loomad, Protistid, Seened. Rakuorganellid- Raku tuum, Rakumembraan, Mitokondrid, Golgi kompleks, Ribosoomid, Tsütoplasma, Tsütoplasmavõrgustik (endoplasmaatiline retiikulum), Lüsosoomid, Tuumake, Tsütoskelett. Taimerakku eristavad loomarakust- rakukest ja plasmodesmid; vakuoolid ja tonoplast; plastiidid. Vakuoolid- on rakumahlaga täidetud põieke, mis on ümbritsetud ühe membraaniga e tonoplastiga. Vakuoolide ÜL: toitainete, varuainete, jääkainete ja vee säilitamine. Teatud ainete lagundamine. Rakukest- ümbritseb ja kaitseb taimerakku. Oma jäikusega annavad rakukestad taimele tugeva toese ja püstise asendi. Rakukest koosneb tselluloosist. Plastiidid- on ainult taimedele omased 2 membraaniga ümbritsevad rakuorganellid, mis sisaldavad erinevaid pigmente. Plastiidides toimub fotosüntees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
