2) fotosünteesivatel bakteritel on seal pigmendid. 3)Mügarbakteritel on seal lämmastikku siduvad ensüümid. NB! Rakuümriste alusel jagunevad kõik bakterid kahte rühma: a) Gram positiivsed (G+) b) Gram negatiivsed (G-) - keerulisemad. 4)Rõngaskromosoom - ainult üks kromosoom, mis esineb vaid ühes kordsuses(haploidne). Kromosoomi koostisesse kuulub DNA. 5)Plasmiid : DNAd sisaldav pärilik struktuur. Ta on kromosoomi väline. Plasmiid tagab täiendavad ainevahetusvõimalused : a) + Plasmiidide olemasolu, mis märgib ära õli lagundamise toime(hea reostuspuhastusvõime). b) - Plasmiidid, mis määravad vastupidavuse antibiootikumidele. 6)Piil - Valguline, seest õõnes struktuur, mille abil bakterid vahetavad pärilikku infot. NB! kuna bakteritel pole sugu, siis nad pole suguorganid. 7)Ribosoomid - Struktuurid, millel toimub valkude süntees. Bakteril umbes 10000 tk.
Üldbioloogia Bioanorgaaniline keemia 13.10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mõjutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) Väikese aatommassiga C elukeskne element: a. C võib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (üksiksidemeid, kaksiksidemeid) b. Sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lagundatavad c. Süsinikühendid võivad moodustada erinevaid struktuure: · Lineaarne ehk sirge · Hargnev · Tsükliline d. Süsinike aatomivaheliste üksiksidemete vahel on lubatud ruumpaigutuse muutus ja see omakorda põhjustab molekuli kuju muutuseid e. Süsinikühendite bioloogilisel lagunemisel vabaneb süsihappegaas. Süsihappegaas ei ole mürgine gaas H biosüsteemides järgm ül: 1) Osaleb vesiniksidemete tekkes (H ja O, H ja ...
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmet...
51 BAKTERITE KASV, PALJUNEMINE JA ARENGUTSÜKLID Enamus baktereid paljuneb pooldumise teel, tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed (replikatsioonivead võivad siiski olla olemas). Enne pooldumist on kromosoomi replikatsioon, kumbki tütarrakk saab kromosoomist koopia. Plasmiidid võivad jaguneda ebavõrdselt; kui ei ole selektiivset survet, siis plasmiid võib rakust elimineeruda. Pooldumise viisid: sissesopistumine (E. coli) või ristvaheseina sissekasvamine (B. subtilis). FtsZ valk- homoloogne eukarüootide tubuliiniga (ürgne tubuliin?), jagunemisel moodustub rõnga jagunemiskoha ümber ja hiljem tõmbub kokku. FtsZ moodustub kui replikatsioon on juba toimunud, paigutub nii, et kumbki rakk saaks kindlasti ühe kromosoomikoopia. Arvatakse, et rõngale saavad seostuda ka teised raku jagunemises vajalikud valgud. Sporogeneesil tekib
paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub valkude süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine energiaga. Kloroplastides toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 3.14. Organism on pärmseen. Kasutatakse pagaritööstuses taigna kergitamisel ja alkoholitööstuses veini tootmisel. 65 3.15. Tsütoplasmavõrgustiku asemel tuumapiirkond ja tuuma asemel plasmiid. 3.16. Spoori teke on joonisel B. Paljunemine joonisel A. Pooldumisel tekib kaks rakku. Sporulatsioonil jääb rakkude arv muutumatuks. Spoorid on vajalikud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Näide: pastöriseeritud piimatoodete riknemine mõne aja pärast peale pakendi avamist. 3.17. Haigustekitajad on võimelised kiireteks evolutsioonilisteks muutusteks ning omandavad geneetilise ravimitaluvuse (ravimiresistentsuse) või bakteritel on resistentsust määravad
Hormogoonid ja goniidid paljunemisvahenditena. Bakterite paljunemine, selle viisid o Pooldumine enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist. Plasmiidid võivad jaguneda tütarrakkude vahel ebavõrdselt ja kui ei ole peal selektiivset pressi, siis võib plasmiid rakkudest kergesti elimineeruda o Tubuliinidega o Goniididega(liikumisvõimelised paljunemisrakud) (niitjad bakterid Thiothrix, Leucothrix, Sphaerotilus ja Caryophanon)Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid.Aktinomütseedid saavad paljuneda nii hüüfitükikestega kui ka õhumütseelil moodustuvate arvukate koniididega. Koniidid on kerged, hüdrofoobse pinnaga ja levivad hõlbsalt tuulega.
Eristatakse sileda- ja karedapinnalist tsütoplasmavõrgustikku. Karedapinnalisel tsütoplasmavõrgustikul paiknevad ribosoomid. Ribosoomides toimub valkude süntees. Mitokondrite ülesanne on raku varustamine energiaga. Kloroplastides toimub fotosüntees, mille käigus moodustuvad süsihappegaas ja vesi. 3.14. Organism on pärmseen. Kasutatakse pagaritööstuses taigna kergitamisel ja alkoholitööstuses veini tootmisel. 66 3.15. Tsütoplasmavõrgustiku asemel tuumapiirkond ja tuuma asemel plasmiid. 3.16. Spoori teke on joonisel B. Paljunemine joonisel A. Pooldumisel tekib kaks rakku. Sporulatsioonil jääb rakkude arv muutumatuks. Spoorid on vajalikud ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Näide: pastöriseeritud piimatoodete riknemine mõne aja pärast peale pakendi avamist. 3.17. Haigustekitajad on võimelised kiireteks evolutsioonilisteks muutusteks ning omandavad geneetilise ravimitaluvuse (ravimiresistentsuse) või bakteritel on resistentsust määravad
oktapiin (ained, mis on bakterile söögiks). Ti-plasmiid sisaldab teisigi geene: osa DNA ülekandeks, osa juurdekasvu, osa võrsekasvu indutseerimiseks. Ti – epikromosomaalne geneetiline element. Oluline transgeensete taimede tegemiseks. Kui bakteri DNA siseneb, siis toimub konservatiivne koht-spetsiifiline rekombinatsiooni kaudu. Ühesuunaline protsess – läheb taime ja sinna jääb. Ainult üks DNA ahel kantakse üle. Ti-plasmiidi jääb kogu geneetiline info alles. Ti- plasmiid Agrobacteriumist läheb taime genoomi, tekivad kasvajataolised moodustised, mügarad. Ti plasmiide on erinevat tüüpi. Määravad apiindide sünteesi (need on Arg derivaadid). Nopaliin –aine, mis sunnib taime diferentseeruma. T-regioon ühineb taime genoomiga. 93 Ti-plasmiidide geenid: 1. vir – DNA ülekanne taimele 2. shi – võrse areng 3. rai – juure areng 4. nos – nopaliini süntees 5. noc - nopaliini katabolism 6. ocs 7. occ 8
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
Patogeensed bakterid Taksonoomia Põhitakson on LIIK- lad.k SPECIES; Sugulasliigid grupeeritakse PEREKONDA FAMILIA; Perekonnad mood. SUGUKONNA GENUS; Sugukonnad grupeeruvad seltsi ORDO; KLASS CLASSIS; HÕIMKOND PHYLUM; RIIK REGNUM; Põhiühik liik võib jaotuda ALAMLIIKIDEKS SUBSPECIES Familia (perekond): Chlamydiaceae CHLAMYDIAE (Klamüüdiad) Klamüüdiad on väikesed Gram-negatiivsed obligaatselt intratsellulaarsed (rakusisesed) bakterid 1 Klamüüdiaid kirjeldati esmalt 1907. a. orangutangi silma haigestunud konjunktiivist. Aktiivselt hakati neid uurima 1923. a., kui leiti, et ägedat kopsupõletikku, millesse nakatusid haigete papagoidega kokkupuutunud inimesed, põhjustavad just need bakterid. Tegelikult võivad kõik klamüüdiad põhjustada kopsupõletikku. Sarnaseid baktereid isoleeriti ka uretriidihaigete meeste ureetra limaskestalt. Klamüüdiate elutsükkel kirjeldati 1932. a. Neid on peetud...
”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleo...
taksoneid. Peegeldab paremini looduslikke protsesse, aga on suhteliselt ebatäielik ja muutuv.Tegelikkuses püütakse klaade ikkagi rühmitada klassikaliste taksonite ja nimede alla, aga see ei õnnestu alati, ja viib järjekindlal rakendamisel absurdini (näiteks kõhrkalade sõsarklaadi „luukalad“ kuuluksid ka neljajalgsed, muidu oleksid luukalad ja parafüleetiline rühm!). 33. Pärilikkuse kandjad: mis on tuum, kromosoom, geen, plasmiid? Tuum kannab pärilikkusainet (DNA), mis päristuumsetel paikneb hiiglapikkade, kahes “niidist” koosnevate molekulidena. Enne raku pooldumist tiheneb ta kromosoomideks DNAsse kodeeritud “kolmetäheliste sõnadena” raku ja kogu organismi pärilikkus. Geen valgu sünteesi määrav lõik DNA ahelas. Plasmiidbakteritel (kellel pole rakutuuma ega kromosoome), on neil igas rakus “lahtiselt” üks suurem DNA ahel, enamasti suletud rõngana; vahel lisaks veel üksikuid
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. Lüpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA KUI TEADUS JA SELLE KOHT BIOLOOGIAS Geneetika on teadus organismide pärilikkusest. Mõiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tähendab sünnisse, põlvnemisse või tekkesse puutuvat. Tänapäeval on geneetika kujunenud bioloogia üheks keskseks haruks, sest ta uurib kõikidel organismidel esinevat nähtust pärilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seaduspärasusi organismi elutsükli jooksul. Geneetika arengust sõltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosünteesi kontrolli ja ka...
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
