Lk 82-Raku ehitus ja talitlus Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Tõene 2. Ainete aktiivseks transpordiks vajatakse täiendavat energiat. Tõene 3. Kromosoom koosneb valkudest. Väär Kromosoom koosneb nukleosoomsest fibrillist. 4. Ribosoomides toimub valgusüntees Tõene 5. Mitokondri põhiülesandeks on raku varustamine energiaga. Tõene 6. Plasmiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. Väär Plastiidid on taimedele iseloomulikud organellid, mis jagunevad leuko-,kromo, ja kloroplastideks. 7. Seened on eeltuumsed heterotroofsed organismid. Väär Seened on päristuumsed heterotroofsed organismid. 8. Bakterite patogeensus tuleneb nende poolt ümbritsevasse keskkonda eraldavatest toksiinidest. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Prokarüootsete rak...
Transgeenne loom- loom, mille kõikide rakkude DNA järjestused sisaldavad võõra DNA- järjestuse. Et saada ühet transgeenset looma võib: 1) võtta viljastatud munarakku ja viia selle tuuma plasmiidi abil laboris valmispandud DNA-lõigu.Siis viia munarakk asendusema emakasse ja oodata laste sündimist. 2) võtta looma emakast blastotsüstid, eralda neist tüvirakud ja lisada neile plasmiid DNA´d. Kui plasmiid DNA integreerub tüvirakkude kromosoomidesse, viia need tagasi blastotsüsti ja blastostüst viia aesendusema emakasse. Millistel viisidel on võimalik rakku viia võõrast DNA-d? DNA saab rakku siseneda kui rakku töödelda kemikaalidega ja rakku tekkivad poorid. DNA võib panna ka vesiikulisse, mille rakk alla neelab. DNA võib panna kullapartiklitele ja pommitada nendega rakku. DNA-d võib ka rakku süstida.
hulgal RNAd. Seda kromosoomi koostisainete kompleksi nim. kromatiiniks. http://et.wikipedia.org/wiki/Kromosoom 13. Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid. Tuuma asemel on neil tuumapiirkond e.nukleoid. Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom. Bakterirakk on kaetud kapsliga, mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e. plasmiid. Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas DNA. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidita on bakter elujõuetu.Antibiootikumide suhtes võivad bakterid muututa resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk kooseneb: 1. Rakuseinast Bakteri väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja
3. RAKU EHITUS JA TALITUS 1.) Rakuteooria põhiseisukohad (3) · kõik organismid on rakulise ehitusega. · iga uus rakk saab alguseüksnes olemastolevast rakust selle jagunemise teel. · rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. 2.) Karl Ernst von Baer'i teadusteened Ta on loomade embrüoloogia rajaja. 1826. aastal avastas K. E. von Baer imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakustl 3.) Matthias Schleideni ja Theodor Schwanni avastus Schleiden uuris paljude taimeliikide kudede ehitust ja jõudis 1838. järedusele, et kõik taimed on rakulise ehitusega. Schwanni uurimisobjektideks olid loomakoed. Ta leidis, et ka loomorganisme iseloomustab rakuline ehitus ja sõnastas 1839. aastal rakuteooria ühe põhiteesi, mille kohaselt on nii taimed kui loomad rakulise ehitusega. 4.) Koerüübid (4) ja nende lühiiseloomustused Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine pea...
Bakterid ja tsüanobakterid (sinivetkad). ''pro'' = enne + ''caryos'' = tuum Eukarüoodid – päristuumsed rakud. Seened, algloomad, Homo sapiens. ''eu'' = tõeline + ''caryos'' = tuum. 2. . Bakteriraku ehitus. Bakteriraku sise- ja väliskomponendid. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positivsed ja Gram- negativsed. Bakteriraku sisekomponendid: -Tsütoplasma membraan, tsütoplasma, genoom (DNA) , ribosoom, inklusioonid, plasmiid. Bakteriraku väliskomponendid: Rakusein: (Gram-positiivne, Gram-negatiivne), Rakuseina lisakomponendid: Kihn e. kapsel, viburid, piilid e.fibriad. Bakterite jaotamine rakuseina ehituse järgi: Gram-positiivsed ja gram-negatiivsed bak. Gram-positiivsete rakuseina ehitus: Rakusein: Peptidoglükaan (üle 40 kihi), teihhoiinhape (sisaldab suhkruid) ja lipoteihoiihape (teihhoiinhape+lipiidid). (Rakuseina stabiliseerimine). Rakuseinas polüsahhariidid. Erinevad suhkrud: mannoos,arabinoos jt.
lk 50 1.Tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust. 2. Valdav osa rakkudest on mikroskoopiliste mõõtmetega, seetõttu võõib tsütoloogia sünniks lugeda aega, mil leiutati valgusmikroskoop. 3. 4. 5. Loomaorganismide ehituses saab eristada nelja põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, side-, ja närvikude. 6. Elektronmikroskoop on oluline seetõttu, et tema lahutusvõime on võimsam kui valgusmikroskoobis ja tänu sellele näeb rakkude siseehitust ja stuffi hulga paremini. 7. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 8. Virchowi tsütoloogiaalased põhiseisukohad: 1)rakud tekivad ainult rakkudest. 2) uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel 3) organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. lk 53 1. Üherakuline organism: amööb, kingloom, silmviburlane. 2. Kõige suuremad rakud on lindude munarakud( munarebud). Üks kõige pisemaid üherakulisi organisme on mü...
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
Transposooni tekkeks peab kahe IS elemendi vahele paigutuma struktuurgeen. 24. Millise plasmiidi olemasolu on vajalik konjugatsiooniks? F plasmiidi (fertility) olemasolu: kodeerib F pilide sünteesiks vajalikke geene ning faktoreid, mis võimaldavad ülekantava DNA seondumist genoomi kindlatesse kohtadesse Konjugatsioonisillake ehk F pili ehk sex-pili - F pilid on karvakese-taolised seest õõnes struktuurid, mida DNA saab läbida. 25. Kuidas nimetatakse rakke, millel on F plasmiid? F+ rakud ehk doonorrakud. Neis rakkudes esineb eriline nn transfer DNA replikatsioon // Neid rakke, kellel pole F plasmiidi nim F- rakkudeks ehk retsipientrakkudeks 26. Mille poolest erineb Gram-NEG ja Gram-POS bakterite konjugatsioon? Gram-NEG bakteril liigub geneetiline info ühest bakterirakust teise konjugatsioonisillakese ehk F pili kaudu, aga Gram-POS bakteritel vahendavad konjugatsiooni fimbriate adhesiinid. 27. Kuidas jaotatakse faage?
BIOLOOGIA Bioloogia uurib elu Bioloogia teadus, mis uurib elu Tsütoloogia rakuõpetus, uurib rakkude ehitust ja talitust Morfoloogia teadus, mis uurib organismide välisehitust Anatoomia teadus, mis uurib organismide siseehitust Füsioloogia teadus, mis uurib organismi talitlusi ja regulatsioone Etoloogia teadus, mis uurib loomade käitumist Botaanika teadus, mis uurib taimi Zooloogia teadus, mis uurib loomi Mükoloogia teadus, mis uurib seeni Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Elutunnused 1. Iseloomulik rakuline ehitus. Rakust ei ole väiksemat talituslikku üksust 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega kui eluta objektid 3. Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik metabolism (organismis toimuv aine- ja energiavahetus) 4. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik homoöstaas (organismi staabilne sisekeskond, mis tagatakse metabolimi teel) 5. Palj...
(geeni osi) ühest organismist teise või muudetakse muul viisil geene saadakse GMO . 17.Geenivektor - DNA või RNA konstrukt, milles see geeni, mida tahetakse siirata, on ühendatud teiste, normaalsete geenidega. Sellepärast suudab see tungida siirdamiseks kasutatava organismi rakku ning lõimuda seal oleva DNA-ga, nii et rakus tekib inimesele vajalik DNA konstrukt. Kuidas tsaadakse: a) Bakterist võetakse plasmiid välja (see on rõngasjas kromosoom). Plasmiidi töödeldakse restriktaasiga (see on see aine, mis lõikab DNA-d), mis lõikab plasmiidi kindla koha pealt katki. Plasmiidi lõigatud otsad on üheahelalised ja kleepuvad. b) Võetakse DNA. Seda töödeldakse sama restriktaasiga, mille tagajärjel lõigatakse DNAst üks lõik. Ka selle DNA lõigu otsad on üheahelalised ja kleepuvad. c) DNA lõik ja plasmiidi pannakse kokku
Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest 4. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 5. Seene hüüfid moodustavad mütseeli. 6. Taimerakus esinev DNA lisaks kromosoomidele veel plastiidide ja mitokondrite koostises 7. Pagaripärmi kasutatakse taina kergitamiseks, sest sellele elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda süsihappegaas 8. Bakterirakus on ühest DNA molekulist koosnev kromosoom ja mõned ainevahetusliku tähtsusega plasmiid. Selgita pikemalt ja tooge näiteid 1. Miks on tsütoloogia areng seotud mikroskoobi täiustumisega? Seoses mikroskoobi täiustamisega muutus paremaks kudede ja rakkude ehituse uurimine. Nt: esimeste mikroskoobidega polnud baktereid võimalik näha. 2. Millised ehituslikud tunnused ühendavad looma-, taime- ja seenerakku? Golgi kompleks, tuum, tsütoplasma, mitokonder, rakumembraan, tuumake, lüsosoom, ribosoom,tsütoplasma võrgustik 3
php 6 http://www.gmo-free-regions.org/ 8 GMO'de tootmine GMO'de saamiseks lõikab restriktaas (,,ensüümkäärid") DNA-d spetsiifilistest kohtadest, plasmiidist (rõngakujuline kaheahelaline DNA molekul) eraldatakse mittevajalikud geenid ja DNA ligaas (ensüüm, mis liidab DNA ahelate otsad) ühendab fragmendid. Doonororganismist eraldub uus geen, mis viiakse Agrobacterium tumefaciens'i. Uus plasmiid siseneb taime rakkudesse lehe lõikepinnal ja neid lehe lõike töödeldakse Agrobacterium'i (Gram-negatiivsesse perekonda kuuluv bakter, mis kasutab horisontaalset geenisiiret kasvajate põhjustamiseks taimedel) rakkude lahuses. Peale seda lehe lõige kultiveeritakse selektiivsöötmel, kus ellu jäävad ainult transformeeritud rakud, ning nendest kasvavad uut geeni sisaldavad taimed. 9 GMO arenduse põhisuunad
Nende alla kuuluvad: fertiilsus, mille all mõistetakse bakteri võimet konjugeeruda; toksiinide produktsioon; pilide (nt F-pilid) produktsioon; ravimiresistentsus; resistentsus keemiliste ainete suhtes; orgaaniliste ainete lõhustamise eest vastutavate ensüümide teke. Tuntumad plasmiidid on R- ja F-plasmiidid (R-või F-faktor). R- plasmiidid põhjustavad resistentsust mitmete medikamentide suhtes. R-faktor on levinud eelkõige G- bakteritel. Plasmiid võib kodeerida resistentsust nii ühe kui ka mitme antibiootikumi suhtes. 21. Konjugatsioon kui üks geneetilise ülekande viis bakteritel. Geneetilise materjali ülekandumine ühelt bakterilt teisele rakkude vahetus kontaktis olles. Rakud, millised annavad geneetilist materjali nimetatakse doonoriteks, seda vastuvõtvad rakud on retsipiendid. Protsessi toimumiseks on vajalik F-plasmiidi olemasolu (doonor-)bakterirakus. Neid nimet. F+ rakkudeks
replikatsioon, erineva koopiaarvuga. Võrreldes mikroobi kromosoomiga, sisaldavad unikaalset geneetilist infot. Plasmiidse DNA kodeeritav info tagab kiire kohastumisvõime erineates keskkonna tingimustes. Looduslikud tüved sisaldavad rohkem plasmiide, kuid laborikultuuris kaotavad plasmiidid, pole keskkonna selektiivset survet. Plasmiidi poolt kodeeritavad funktsioonid: AB. Resistentsus, virulentsus faktorid, bakteriotsiinid, biodegradatsiooni plasmiid mullabakteritel. 17. Geneetilise info ülekanne bakteritel (transformatsioon, konjugatsioon ja transduktsioon) Transformatsioon- doonori DNA molekul satub retsipetrakku väliskeskkonnast, vajalik rakkude kompetentsus, spetsiifilised DNA järjestused, võimalik ka kunstlik transformatsioon (keemilised ja elektriporatsiooni kompetendid) Kunstlikul transformatsioonil muudetakse rakukestad keemiliselt DNA-d läbilaskvaks.
hulgal RNAd. Seda kromosoomi koostisainete kompleksi nim. kromatiiniks. http://et.wikipedia.org/wiki/Kromosoom 13. Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid. Tuuma asemel on neil tuumapiirkond e.nukleoid. Bakteritel on ainult üks rõngakujuline kromosoom. Bakterirakk on kaetud kapsliga, mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e. plasmiid. Bakterid paljunevad pooldudes.Vees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. Plasmiid on väike rõngas DNA. Selles on geenid, mis aitavad bakteril elada ekstreemsetes oludes. Ilma plasmiidita on bakter elujõuetu.Antibiootikumide suhtes võivad bakterid muututa resistentseks. Plasmiide võib olla mitu bakteril. Bakterirakk kooseneb: 1. Rakuseinast Bakteri väline kuju oleneb rakuseinast, mis kaitseb teda kahjulike välismõjude eest ja
29. Kuidas ravitakse bakteriaalseid haigusi? 30. Milles seisneb inimese normaalse mikrofloora tähtsus? DNA PIILID RIBOSOOM VIBUR KAPSEL PLASMIID RAKUKEST RAKUMEMBRAAN TSÜTOPLASMA tuumake tuum Golgi kompleks vakuool poorid leukoplast ER kloroplast plasma- membraan mitokonder rakukest LÜSOSOOM RAKUKEST
laborioludes. N: B ja C hepatiidi viirused; pidaltõbi, hingamisteede nakkus, malaaria. Läbimurre selliste mikroobide vastaste vaktsiinide valmistamisel tuli tehnoloogiaga, kus haigust tekitavate mikroorganismide geenid kantakse üle ja ekspresseeritakse tehistingimustes - kergesti kasvatavates organismides (E.coli) Esimeseks oli B-hepatiidi vaktsiin, see ekspresseeriti pagaripärmis. · DNA VAKTSIINID - organismi viiakse DNA plasmiid, mis sisaldab tõvestaja (anti)geene. Plasmiidsel kujul "paljas" DNA sisaldab vähemalt 3 tähtsat komponenti: bakteriaalset replikatsiooni alguspunkti tugeva eukarüootse promootori kontrolli all olevat antigeeni (või mitut antigeeni) selektsioonimarkerit. Esimene ja viimane on vajalik plasmiidi tootmiseks bakterites suurtes kogustes ning et plasmiid poleks
Bioloogia mõisteid gümnaasiumi osast Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV- iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide h...
· Mitokonder poolautonoomsed; raku hingamine; hapnik mitokondrites; energia (10) · Ribosoom 2 alamüksust (ribosoomi RNA ja valgud); valkude kokkupanek (7) BAKTERIRAKK · Bakterirakk on prokarüoodne ehk rakk on eeltuumne · Membraan · Rakukest · Limakapsel · Viburid ja/või karvakesed · Tsütoplasma · Pärilikkusaine (rõngaskromosoom) tuumapiirkond · Ribosoomid · Plasmiid kromosoomi väline DNA, regulaartorgeenid RAKKUDE VÕRDLUS 1. Taimne-, loomne- ja seene rakk 2. Eukarüoodid ja prokarüoodid ALGKUDE 1. algkoed on väikesed 2. ühesuguse ehitusega (diferentseerumata) 3. jagunemisvõimega meristeem; kambium PÜSIKUDE · põhikude (parenhüüm) täidab taime
Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas toimuv glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püoviinamarihappe molekuli AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Aine- ja energiavahetus - sünteesi- ja lagundamisprotsessid, mille kaudu organism on seotud ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab ainete omastamist väliskeskkonnast ja sinna jääkproduktide väljutamist, aga ka otsest energia ülekanne Alleel - ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalavead sama tunnuste eriviisilises avaldumises Analüüsiv ristamine - ristamine, millega uuritakse katseloomade või - taimede genotüüpide homo- ja heterosügootsust Anatooimia - biol...
tulemusena. Plasmiidide abil geeni paljundamise pôhietapid on järgmised: 1) plasmiidi isoleerimine bakterirakust (tavaliselt kasutatakse E. coli plasmiide); 2) plasmiidi "lôikamine" spetsiifilise restriktaasiga; 3) paljundatava geeni vôi DNA-lôigu "väljalôikamine" kromosoomist sama restriktaasiga- s.o. geeni isoleerimine; 4) isoleeritud geeni "istutamine" plasmiidi 5) plasmiidi viimine bakterirakku ja bakteri kasvatamine, mille käigus paljuneb ka vastav plasmiid. 6) paljundatud geeni isoleerimine plasmiididest. DNA sekveneerimine. DNA sekveneerimine- DNA nukleotiidse järjestuse kindlaks tegemine. Ensümaatilise meetodi puhul kasutatakse DNA-polümeraasi abil toimuva topeltahela sünteesi blokeerimist kindla nukleotiidi kohal. Tulemuseks on erineva pikkusega fragmendid, mille elektroforeesil joonistub välja DNA molekuli NH järjestus. Polümeraasi ahelreaktsioon.
* Seened võivad põhjustada paljusi tervisehädasid kõige levinum on seenemürgitused (suhteliselt efektiivsed). -) Lisaks on ka igasugused nahahaigused (küüned, pigmendilaigud). * Seened toodavad mükotoksiine ehk seenemürke. * Valgud hakkavad 70oC juures denatureerima. Bakterid * Kõik bakterid on prokariootsed organismid (puudub konkreetne rakutuum). * Arhed ürgbakterid, kes suudavad elada väga erinevates ja ekstreemsetes paikades. * Membraan kaitseks. * Plasmiid esineb ainult bakteri rakus ja omab ainevahetuslikku tähtsust (tänu temale on bakter võimeline sünteesime ensüüme, mis teevad kahjutuks bakteri elukeskkonnas eksisteerivad ained). * Ribosoom ainus koht, kus sünteesitakse valke. * Piilid ehk karvakesed bakterid kinnituvad üksteise, toidu või keskkonna külge. * Bakterid paljunevad enamjaolt pooldumise teel. * Väliskuju alusel eristatakse kuute rühma baktereid: kera-, pulk-, spiraalsed-, keeris-,
Horisontaalse ülekande puhul peab eksisteerima 2 osapoolt: 1. Doonor see on bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA või RNA näol 2. Retsipient bakter, kes võtab selle materjali vastu. Bakteris toimvud horisontaalsed üleknaded 3 mehhan abil: 1. Konjugatsioon 2. Transkriptsioon 3. Transformatsioon 23. Plasmiidid Plasmiid on kahe ahelaline DNA rõngas molekul, mis reptitseerub bakteri genoomist sõltumatult. Plasmiidid esinevad pea kõigis bakterites. Kusjuures mõnes võib neid olla mitu. On leitud, et plasmiidid kannavad mikroobide teatavaid omadusi nt vastutavad resistentsuse eest mitmete preparaatide suhtes. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteri raku fenotüübis. Nende omaduste alla kuuluvad. · Fertiilsus mille all mõistetakse bakteri võimet kojugeeruda.
Horisontaalse ülekande puhul peab eksisteerima 2 osapoolt: 1. Doonor see on bakter, kes väljastab geneetilist materjali DNA või RNA näol 2. Retsipient bakter, kes võtab selle materjali vastu. Bakteris toimvud horisontaalsed üleknaded 3 mehhan abil: 1. Konjugatsioon 2. Transkriptsioon 3. Transformatsioon 23. Plasmiidid Plasmiid on kahe ahelaline DNA rõngas molekul, mis reptitseerub bakteri genoomist sõltumatult. Plasmiidid esinevad pea kõigis bakterites. Kusjuures mõnes võib neid olla mitu. On leitud, et plasmiidid kannavad mikroobide teatavaid omadusi nt vastutavad resistentsuse eest mitmete preparaatide suhtes. Plasmiidid määravad ära omadused, mis avalduvad bakteri raku fenotüübis. Nende omaduste alla kuuluvad. · Fertiilsus mille all mõistetakse bakteri võimet kojugeeruda.
prokarüoodid. Makterid on üherakulised organismid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga. Membraanist väljapoole jääb kest, mis pole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab kaistefunktsiooni. Tuuma asemel on neil tuumapiirkond e.nukleoid, milles paikneb rõngjas vaid üks kromosoom. Osad bakterid on kaetud kapsliga, mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e. plasmiid, mis sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks (tänu nendele jäävad bakterid ekstreemsetes oludes ellu, muidu oleks elujõuetu). Bakterirakus puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja membraanidega ümbritsetud organellid. Ribosoomid neid onVees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. 15. Rakukesta ehitus ja funktsioon Kesta põhiline koostisosa on tselluloos ning see ümbritseb rakku. Üks põhilisi ülesandeid on
prokarüoodid. Makterid on üherakulised organismid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga. Membraanist väljapoole jääb kest, mis pole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab kaistefunktsiooni. Tuuma asemel on neil tuumapiirkond e.nukleoid, milles paikneb rõngjas vaid üks kromosoom. Osad bakterid on kaetud kapsliga, mis kaitseb neid keskonna mõjude eest. Veel esineb bakterirakus DNA rõngasmolekul e. plasmiid, mis sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks (tänu nendele jäävad bakterid ekstreemsetes oludes ellu, muidu oleks elujõuetu). Bakterirakus puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja membraanidega ümbritsetud organellid. Ribosoomid neid onVees elavatel bakteritel on gaasivakuoolid. 15. Rakukesta ehitus ja funktsioon Kesta põhiline koostisosa on tselluloos ning see ümbritseb rakku. Üks põhilisi ülesandeid on
ja hingamisteede nakkuste tekitaja Clamydia pneumoniae ning parasiidid, N: malaariat põhjustav Plasmodium. Läbimurre selliste mikroobide vastaste vaksiinide valmistamisel tuli tehnoloogiaga, kus haigust tekitavate mikroorganismide geenid kantakse üle ja ekspresseeritakse tehistingimustes - kergesti kasvatavates organismides (E.coli, insect, mammalian cells). Esimeseks oli B-hepatiidi vaksiin, see ekspresseeriti pagaripärm Saccharomyces cerevisiae. DNA-vaksiinid organismi viiakse DNA plasmiid, mis sisaldab tõvestaja (anti)geene. Plasmiidsel kujul "paljas" DNA sisaldab vähemalt 3 tähtsat komponenti: a) bakteriaalset replikatsiooni alguspunkti, b) tugeva eukarüootse promootori kontrolli all olevat antigeeni (või mitut antigeeni), c) selektsioonimarkerit. Esimene ja viimane on vajalik plasmiidi tootmiseks bakterites suurtes kogustes ning et plasmiid poleks võimeline replitseeruma inimese enda rakkudes, teise abil saab vaksineeritav organism ise toota ja
Alternatiiv geeni disain ja süntees (Venter, mükoplasma järgmine slaid). Oluline, et usaldusväärsed meetodid DNA eraldamine: Purusta rakud Lisa soolalahus, et DNA viia lahusesse Lisa orgaaniline lahus (kloroform), et valgud ja rasvad eralduks Lisa alkohol ja DNA sadestub välja Kloneerimine Vektor - DNA molekul mida kasutatakse geneetlise materjali kandjana (viib DNA teise rakku) Neli tüüpi: Plasmiid Bakteri või viiruse faag Kosmiidid Kunstlikud kromosoomid BAC, YAC) Sisaldab: OriC (Origin of replication) multikloneerimise koht (multiple cloning site) Marker geen Restriktsiooni ensüümid - Nö. ,,DNA käärid". Tunnevad ära teatud DNA järjestuse ja katkestavad ahela ( Eco Ri). Bakterid produtseerivad ensüüme nimega restriktsioonilised endonukleaasid. Need ensüümid lõikavad DNA ahelat kindlate 4 - 8 aluspaari pikkuste järjestuste juurest.
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi kromosoome, et tekitada nn suur katki hammustatud kromosoomide haru, see seletab pulksed kromosoome. Kui oli juba peremehekromosoom ja kõrval oli kahe membraaniga toitevakuooli genoom, siis järgmine aste, mis tekkis oli see, et omasugused tuli ära tunda, kellega oli kasulik toitevak...
Selles on DNA väändunud superspiraaliks, mis on hädavajalik nii replikatsiooniks kui geenide transkriptsiooniks. Uusimate andmetega on tõestatud, et kasvavad mikroobirakud sisaldavad 2-4 eraldi nukleoidi erinevates replikatsiooni astmetes, mitte üht sagaralist nukleoidi, mis ulatub raku ühest otsast teise . Mõned bakteritüved sisaldavad peale genoomse DNA veel väikesi DNA rõngasmolekule, mida nimetatakse plasmiidideks. Sellised plasmiidid annavad bakterirakule lisainformatsiooni. Plasmiid suurendab tavaliselt bakteri ellujäämise võimalusi erinevates tingimustes. Näiteks on mitmete Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus antibiootikumide suhtes olemas resistentsusplasmiidid, mis võimaldavad bakteritel vältida antibiootikumide surmavat toimet. Prokarüootsetes rakkudes pole tuuma ja tsentrosoomi ning seetõttu ei toimu neil ka erinevalt eukarüootidest mitoosi
BIOLOOGIA 11c ELULE OMASED ISELOOMUJOONED Bioloogia- teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid. Elu- loodusnähtus, mida iseloomustab rakuline ehitus, kõrge organismiehituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritusele, paljunemine, areng jt. tunnused. Elu- nähtus maal, millele on omane reproduktsioonivõime, st püsida läbi muutuste ning iseenda regulatsioon. Elu omadused 1.) Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille moodustumine on seotud organismide elutegevusega.(valgud, lipiidid-rasvad, vitamiinid) 2.) Rakuline ehitus- kõik elusorganismid on rakulise ehitusega. Kõige lihtsam üksus nii ehituselt kui ka talituslikult. Rakulised: üherakulised ehk ainuraksed (kõik bakterid) hulkraksed (taimed, kõrgemad loomad) Vastavalt talitlusele on: autotroofsed- ise sünteesivad orgaanilist ainet heterotroofsed- vajavad valmis orgaanilise aine komponente Ehituslik...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pärilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, päriliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspärasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. Nüüdisaegse teadusliku geneetika sünniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pärilikkuse põhiprintsiipide esmaavastaja G. Mendeli järgi mendelismiks, 1906.a. loodi termin geneetika. Kuigi geneetika "ametlik" ajalugu on võrdlemisi lühike, eelnes sellele siiski üsna pikk tähelepanekute kogunemise, arusaamade kujunemise ning uurimismeetodite loomise periood. Samuti on selles ajaloos mõnede ekslike kujutluste väga pikaaegne püsimine, kuid ka mitmete avastuste ja teooriate ignoreerimine ning unustamine kauaks ajaks. 2.Geneetika klassikud Gregor Mendel (1822-1884) -- pärilikkuse aluste esmaavastaja G. Mendel oli Brünni linnas (nüüdne Brno, T ehhimaal)...
pooldumine § Geenid paiknevad üksteise lähedal § Funktsionaalselt seotud geenid grupeeritud operoni Kromosomaalne DNA Nimetatakse ka bakteri kromosoomiks. E. coli, genoom 4700 kbp pikk (umbes 1400 µm), mass on 4.4×10-15 g., sisaldab 3...6 × 106 nukleotiidipaari (bp) ühe geeni "pikkus" on umbes 1000 nukleotiidi-paari. Bakterite genoomne DNA haploidne, tsirkulaarne, kaheahelaine, singulaarne. Genoom - kodeerib mitu tuhat polüpeptiidi (~360 aminohapet). Ekstrakoromosomaalne DNA - plasmiid § Diskreetsed, ekstrakoromosomaalsed replikonid. § Suurus varieerub - 5 ×106 - 100 ×106 daltonit. § Enamasti kodeerib bakteritele mittevitaalseid omadusi. § Replikatsioon genoomist sõltumatult. § Enamus plasmiide supercoil'ed, tsirkulaarsed, kaheahelaline DNA, mõned ka lineaarsed plasmiidid - Borrelia, Streptomyces § Pole elutegevuseks vajalik, kuid võib anda evolutsioonilise eelise Plasmiidide poolt determineeritavad omadused § Paljud plasmiidid
valgusmikroskoobis analüüsitavad. Niisiis, võrreldes prokarüoodiga on eukarüoodi kromosoomide arv suurem, kromosoomid ise on palju suuremad ning nende ehitus keerulisem. Kromosoomi eri piirkonnad sisaldavad erinevaid DNA klasse ja täidavad kindlaid funktsioone. Eriti olulised kromosoomi kui terviku säilimisel on tsentromeeri ja telomeeri alad. 18. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Taimerakke + veel midagi?! 19. Mis on plasmiid? Bakteris asuvad ekstrakromosomaalsd DNA elemenid e. plasmiidid, DNA rõngasmolekulid. Aitavad halvas keskkonnas kohaneda?! 20. Rakutsükli etapid. Rakutsükkel koosneb mitoosist ja interfaasist. Mitoosis eristatakse karüokineesi ja tsütokineesi 21. Milleks on gameetide küpsemisel vaja meioosi? Gameetide keharakkudes on diploidne kromosoomistik, et sugulisel paljunemisel kromosoomide arv viljastumise tulemusena ei kahekordistuks, peab kromosoomide arv vähenema 2x. 22
Geen võib olla teatud valku kodeeriv DNA või RNA järjestus või RNA ahel, millel on mingisugune konkreetne funktsioon organismis. Elusolendid sõltuvad geenidest, sest geenid määravad täpselt ära kõik valgud ja funktsionaalsed RNA ahelad. Geenid hoiavad endas informatsiooni, mille alusel ehitatakse ja säilitatakse organismi rakke ning mille põhjal pärandatakse järglastele geneetilist materjali. 9. Mis on plasmiid? Bakterirakus esinev väike iseseisev DNA rõngasmolekul, mis määrab mitmesuguseid raku omadusi ja milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. 10. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel- ühe geeni erivorm (A või a) Homosügootsus geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel (nt AA, aa).
1. PPT 1. Geeniused ja geenid geen (ingl. Gene): Spetsiifilise bioloogilise funktsiooniga geneetiline determinant. Pärilikkuse ühik, mis asub kromosoomi kindlas punktis (lookuses). DNA segment, mis kodeerib mingit kindlat RNA-d ja mRNA kaudu kindlat polüpeptiidi ning mida saab eksperimentaalselt eristada cis- trans- või komplementatsioonitestiga. Geenius: harukordselt andekas inimene, suurvaim. Geenius on see, kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida. 2. Autismi geneetiline alus autism (ingl. Autism) Endassesulgumus, lapsepõlves ilmnev psüühikahäire, esineb ka täiskasvanuil. Põhjuseid otsitakse geenidest, sünniprotsessist, loote- kui ka beebieast. Milles ollakse kindlad on see, et antud häiretel on bioloogiline alus ning et lastevanemate kasvatusmeetodid ei põhjusta lapsel seda häiret. Erinevate uuringu...
Kui plasmiidi sisestada inimese geen ja sisestada see tagasi bakteri rakkus, siis hakatakse ka selle inimese geeni pealt transkribeerima mRNA'd. Siis hakkavad bakteri ribosoomid sünteesima selle mRNA pealt valke ja need valgud on täpsed samad, mis oleks tehtud inimeses. Plasmiidid looduslikult on bakterirakkudes, seega on kloneeritud järjestused otstarbekas viia bakterirakkudesse, aga pmst võib viia ka teistesse rakkudesse. Kui näiteks selline plasmiid sattub näiteks imetaja raku tuuma, siis tuumas hakkab ta käituma nagu iga teine DNA molekul. Kuid raku jagunemisel plasmiidi ei paljundata. Väga paljude eukarüüotsete geenide puhul, pärast seda, kui selle geeni pealt on valmis sünteesitud RNA, siis RNA ei ole mitte koheselt ,,küps", et teda oleks võimalik koheselt ribosoomides transleerida. Enne seda tuleb RNA'st mingisugused jupid, lõigud välja lõigata (splaising?)
Pärmiseen ja äädikhappebakterid Teeseen Bioloogia Page 30 Bakterid 25. november 2009. a. 16:49 · Ehitus DNA ei ole eraldatud tuumamembraaniga Erinevad genoomid Väikese genoomiga mükoplasma ja parasiidid Suuremaga aktinomütseedid Tuumapiirkond e. Nukleoid Selles on 1 rõngakujuline kromosoom Kromosoomistik on haploidne Plasmiid DNA väikesed rõngasmolekulid Võimaldavad jääda ellu antibiootilises keskonnas Limakapsel Kaitsev kuivamise eest Sisaldised Tärklis Glükogeen Polüfosfaadid Jne Puuduvad Mitokonder Plastiidid Golgi kompleks Tsentrioolid'tsütoplasmavõrgustik Lüsosoomid Viburid Liikumiseks Karvakesed
DNA polümeraas on ensüüm, mis sünteesib uut DNAd, lisades sünteesitavale ahelale nukleotiide, mis vastavad (komplementaarsuse alusel) algahelale. Lisaks DNA polümeraasile on replikatsioonikahvliga seotud veel palju teisi valke, mis aitavad kaasa DNA sünteesi alustamisele ning kulgemisele. 8. Mis on geen? Geen on DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd. 9. Mis on plasmiid? Kromosoomiväline rõngakujuline kaheahelaline DNA molekul, mis sisaldab autonoomset paljunemist võimaldavaid geneetilisi elemente. Mõnedel plasmiididel on geenid, mis tagavad plasmiidi stabiilse püsimise bakterirakus, näiteks toksiini- antitoksiini süsteemi kodeerivad geenid. 10. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus? Alleel – geeniteisend, geeni üks esinemisvorm ehk üks kahest või mitmest alternatiivsest geenivariandist, mis asuvad populatsiooni isendite homoloogiliste
Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused 1. Bioteaduse metoodika Loodusseadused on teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad samaaegselt selgitada mitmeid loodusnähtusi. (Teaduslik teadmine tekib siis, kui mitu uurijat jõuab ühesugusekatsejärel sama tulemuseni). Ühe teadusharu piires kogutud teadmised ja avastatud loodusseadused moodustavad teadusliku teooria. Pädeva teadusliku teooria alusel on võimalik ennustada nähtusi/fakte, mida hiljem saab tõestada eksperimentaalselt. Hüpotees peab olema faltsifitseeritav (tõetatakse/lükatakse ümber) Bioteaduste uurimisobjektid pärinevad loodusest : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Kasutatavad meetodid jaotatakse : vaatlus, võrdlus (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Tausti...
Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium B IOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Adenosiintrifosfaat (ATP) kõigis rakkudes Anatoomia bioloogiateadus mis uurib esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine- organismide ehitust. ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana Antigeen selgroogsesse organismi sattunud ja ülekandjana. võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab Aeroobne glükolüüs kõigi rakkude tsütoplasmas antikehade teket. glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas Antikeha (kaitsevalk) neljast ahelast koosnev keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest val...
bakteri geene. Ja juhul kui need määravad kahjulikke tunnuseid, omandab uus bakter ka need. Nakkushaigustesse surnud (bakternakkus) loomade, inimeste laibad tuleks põletada. 2. Transduktsioon viirus kannab oma DNA bakteri raku genoomi (haploidne kromosoomistik) ja põhjustab sellega muutlikkuse. Faag bakterrakku ründav viirus 3. konjugatsioon plasmiidi ülekanne ühelt bakterilt teisele piili vahendusel. Plasmiid - kromosoomiväline DNA molekul, mis määras ühe ainevahetusraja. Piil valguline toru, mis ulatub bakteri tsütoplasmast välja ... ? :D Vaja on 2 bakterit Homoloogiline muutlikkus bakteritel - kombineeritakse vastastikku sarnaseid geneetilisi struktuure 1. Meioosi esimeses profaasis toimub kromosoomide ristsiire. 2. Homoloogiliste kromosoomide (kahekromatiidiliste ja ümberkombineeritute) sõltumatu lahknemine poolustele
lõikavad tömbid otsad. · Kasutatakse saamaks teada teatud geenide funktsiooni. Võetakse uuritav geen ja hakatakse mõnes rakus (nt bakter) sellelt geenilt valku tootma ning vaadatakse, kuidas rakk reageerib · DNA kättesaamiseks lõhutakse rakk katki, lisatakse etanooli ja selle tulemusel sadenevad nukleiinhapped põhja; kromosoomi ja plasmiidi eraldamiseks töödeldakse sooladega, mille tagajärjel plasmiid lahustub ja etanooliga saadakse pärast kätte. · Pöördtranskriptaasi käigus saab küpsest mRNA-st uue DNA, mida kutsutakse cDNA-ks (complementary), nii saab bakter sealt valku tootma hakata (bakterites puuduvad intronid) Transgeenne analüüs organismi viiakse sisse võõrgeen, mida seal hakatakse ekspresseerima, näiteks viirusvektorite abil saab; kui on vähe rakke, siis rekombinantse DNA meetod. 39. Defineeri enhancer ja loetle enhanceri omadused
· Protobiont ürgrakk · Proteinoid abiootiliselt valmistatud polüpeptiid · Panspermia idee, et elu Maale võis jõuda kosmosest meteoriitide ja komeetide vahendusel · Nanobakter viimasel ajal kividel ja mineraalidelt avastuatud eriti väikesed bakterid · Kochi postulaadid tingimused, mis peavad olema täidetud, et tõestada, et just see mikroob põhjustab seda haigust · Nukleoid piirkond bakterirakus, kus asub DNA · Plasmiid bakteritel esinevad väiksemad DNA rõngasmolekulid, kus asuvad geenid, mis tavaolukorras ei ole hädavajalikud. · Periplasma ruum, mis paikneb tsütoplasmat katva membraani ja rakukesta väliskihi vahel · Trihhoom niit · Spoorid e akineedid niitjatel bakteritel esinev rakk mis talub hästi ebasoodsaid tingimusi · Heterotsüstid niitjatel bakteritel esinev rakk, mis fikseerib õhulämmastikku e N2-te
Biokiles on bakterid tundetumad antibiootikumidele, sest lima takistab antibiootikumide difusiooni rakkudeni. Mikroorganismide paljunemine ja kasv. · Enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. · Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. · Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbi tütarrakk saa sellest koopia. · Plasmiidid võivad jaguneda tütarrakkude vahel ebavõrdselt ja kui ei ole peal selektiivset pressi, siis võib plasmiid osadest rakkudest kergesti elimineeruda. Pooldumine võib toimuda sissesopistumise (näiteks E. coli) teel Pooldumine võib toimuda ka ristvaheseina sissekasvamise teel (näiteks B. subtilis). Rakkude jagunemise alustamiseks on vajalik valk FtsZ, mida on leitud nii bakteritel kui ka arhedel, aga näiteks ka taimede kloroplastides. FtsZ (filamentous temperature sensitive) valk on eukarüootide tubuliiniga homoloogne valk (ürgne tubuliin
Transgeensete organismide loomine põhineb rekombinantse DNA tehnoloogial. Siiratav geen tuleb ühendada niisugusesse DNA või RNA kompleksi, mis saab siseneda rakku ja integreeruda selle genoomi. Selliseid DNA konstrukte nimetatakse geenivektoriteks ehk –siirdajateks. (Plasmiidse geenivektori tegemine. Restriktaas lõikab plasmiidis DNA lahti kindla järjestuse kohalt. Sama restriktaasiga lõigatakse välja siiratavat geeni sisaldav DNA-fragment. Plasmiid ja DNA-fragment segatakse kokku, ”kleepuvad otsad” ühinevad. DNA ühendatakse ligaasiga töötlemisel.). Kuna niisama lihtsalt ei ole võimalik inimese geene bakteri plasmiidi sisestada, kasutatakse selleks ensüüm transkriptaasi. Eraldatakse huvipakkuvast geenis mRNA ja pöördtranskripeeritakse selle järgi vastav komplementaarne DNA. See ühendatakse plasmiidiga ja saadud geenivektor lülitub bakteriraku koosseisu
sobilik elukeskkond ning nad hakkavad kasvama ja paljunema. 95. Bakterite paljunemine, selle viisid. Enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. Tekkivad tütarrakud on ühesugused ja geneetiliselt identsed. Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab ühe koopia. Plasmiidid võivad jaguneda tütarrakkude vahel ebavõrdselt ja kui ei ole peal selektiivset pressi, siis võib plasmiid rakkudest kergesti elimineeruda. Pooldumine võib toimuda sissesopistumise või ristvaheseina sissekasvamise teel. Jagunemise alustamiseks on vajalik valk FtsZ ta moodustab rõnga jagunemiskoha ümber ja see rõngas tõmbub hiljem kokku, aidates tütarrakkudel eralduda. Niitjad bakterid saavad paljuneda niitide jagunemisel osadeks. Nad paljunevad goniidide abil. Goniidid moodustuvad niidi tipmiste rakkude jagunemisel ja omavad vibureid.
Pärast seda liitub DNAga ligaas, mis liidab augud ahelas ning lõpetab sellega replitseeritud DNA molekuli sünteesi. 8. Mis on geen? Geen on DNA järjestuse lõik, funktsionaalne ühik, mis kodeerib valku või struktuurset, katalüütilist või regulatoorset RNAd, geenis on regulatoorsed järjestused ja kodeeriv ala, kodeeriv ala eukarüootidel koosneb eksonitest ja intronitest. Sisaldab RNA ja valgu sünteesiks vajalikku infot. Organismi kõik geenid annavad kokku genoomi. 9. Mis on plasmiid? Plasmiidid on kromosoomivälised DNA molekulid. Praeguseks on leitud neid peaaegu kõikidest uuritud bakteritaksonitest. Plasmiidid on enamasti kaksikahelalised DNA rõngasmolekulid,mis replitseeruvad bakteri genoom ist sõltumatult. Nende suurus võib varieeruda mõnesajast kuni mõnesaja tuhande aluspaarini. Plasmiidid sisaldavad geene, mis on vajalikud nende talitlemiseks ja säilimiseks peremeesrakus
MIKROBIOLOOGIA ÜLDKURSUSE KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng · Mikrobioloogia (micros -- väike; bios -- elu; logos -- teadus) -- teadus väga väikestest palja silmaga nähtamatutest organismidest, milliseid kutsutakse mikroorganismideks ehk mikroobideks. Mikrobioloogia jaguneb bakterioloogiaks, mükoloogiaks, viroloogiaks ja algoloogiaks. o Bakterioloogia -- uurib baktereid o Mükoloogia -- uurib pärm- ja hallitusseeni o Viroloogia -- uurib viirusi ja bakteriofaage o Algoloogia -- uurib lihtsamaid loomi ja vetikaid Robert Hooke (1635--1703) oli teadlane, kes esimesena vaatles ja kirjeldas seeni. Ta oli üks esimesi mikroskoobi konstrueerijaid. Antony van Leeuwenhoeck (1632--1723) avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. 1676. a avaldas ta raamatu ,,Looduse saladused", kus kirjel...
elutingimused? Küünalnõu on kinnine anum, kuhu pannakse põlema küünal, mis kasutab ära kogu hapniku ja siis kustub. Bakterite paljunemine, selle viisid. Enamik baktereid paljuneb pooldumise teel. Tekkivad tütarrakud on ühesuurused ja geneetiliselt identsed. Enne pooldumist toimub kromosoomi replikatsioon ja kumbki tütarrakk saab sellest koopia. Plasmiidid võivad jaguneda tütarrakkude vahel ebavõrdselt ja kui ei ole peal selektiivset pressi, siis võib plasmiid osadest rakkudest kergesti elimineeruda. Mõned bakterid paljunevad ka pungumise teel (Hyphomicrobium, Rhodomicrobium, Ancalomicrobium). Pung moodustub kas otse emarakule või hüüfi tippu. Pungumisel eraldub pung alati emarakust enne, kui ta on emaraku suuruseks kasvanud. Ka pärmid paljunevad pungumise teel. Aga on ka nöörduvaid pärme(fission yeasts), nagu Schizosaccharomyces pombe. Bakteritel tuntakse aga ka keerulisemat paljunemist. Niitjad tsüanobakterid ja Thiothrix,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
