Ehituse, talitluse ja arengu järgi eristatakse 4 koetüüpi: epiteelkude e kattekude , sidekude, lihaskude, närvikude . Kude - ühesuguse päritolu, ehituse ja talitlusega rakkude ning rakuvaheaine kogumik. rohkesti rakuvaheainet. Epiteelk-katab kehapinda ja siseelundite seinu, moodustab näärmeid (sülje-, higi pisarnäärmed). kaitseb organismi väliskeskkonna kahjulike tegurite eest, näärmed eritavad nõresid, osaleb ainete imendumises ja eritamises.omapära :osa rakke on pooldumisvõimelised - toimub pidev koe uuenemine ja taastumine, rakkudevahelist ainet on vähe, tihedalt üksteise kõrval. Sidekude -organite ja teiste kudede vahel, skeletis, jne seob omavahel kudesid ja elundeid, osaleb organismi ainevahetuse protsessides, kaitsefunktsioon - vastavad rakud veres. omapär :palju eri alaliike, rakkudevahelist ainet palju, rakud hõredalt. jaotus :kõhrkude(rakuvaheaine on vetruv ja väga tihe; kõhrkoerakke nim kondrotsüütideks liigestes selgroolülid...
loomariigiks? 6. Kas iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga? 7. Kas raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga? 8. Kas tsütoplasma koosneb peamiselt veest? 9. Kas anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskkonna püsiva pH? 10. Kas tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid orgaanilisi ühendeid? 11. Kas rakutuum avastati taimerakus 1831. aastal? 12. Kas tuumaümbris koosneb kahest membraanist? 13. Kas tuumasisene plasma on karüoplasma? 14. Kas karüoplasma sisaldab DNA-d, valke, RNA-d ja madalmolekulaarseid ühendeid? 15. Kas kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad? 16. Kas rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse? 17. Kas tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime? 18. Kas inimeste küpsetes erütrotsüütides puudub rakutuum? 19. Kas kingloomal on kaks tuuma? 20. Kas vöötlihasrakk on hulktuumne? 21
1.Aine agregaatolekud Tahkis - Aineosakesed paiknevad tihedalt ja korrapäraselt - Aineosakeste soojusliikumine seisneb nende võnkumises ümber oma tasakaaluasendi Gaas - Gaasiline aine on voolav ja täidab kogu anuma, kuhu seda panna - Aineosakesed on väga nõrgalt omavahel seotud, paiknevad üksteisest kaugel - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma Vedelik - Voolav, täidab kogu anuma millesse asetada - Aineosakesed on nõrgalt seotud, liiguvad vabalt - Temperatuuri tõustes hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma - Amorfne aine - voolav tahkis (või, klaas, pigi, hambapasta) Plasma - Iooniseeritud gaas - Tekib gaasi kuumutamisel (päike, äike, laser) Temperatuur e soojus - aineosakeste liikumisenergia Aine koosneb osakestest ja need osakesed mõjutavad üksteist. Soojusliikumine - aineosakeste korrapäratu liikumine (mida kii...
esimesi loomi. Ookeanide põhja kogunesid need rakud, kes ei olnud eriti head teiste kinnipüüdjad, kuid kes olid suurepärased surnud massi ümbertöötlejad- neist said tänapäevased seened. Seene võime orgaanikat ümber töötleda on sisuliselt piiramatu, seetõttu on seened kasutusel ka paljude molekulide tootjana. Seenhaigused on just seetõttu hävitavad, et seene vastu ei saa- ta on tugevaim elusüsteem. 24.11.14 Bakter Bakter on iseseisev elav plasma, mis omab paksu kesta enda ümber. Kõik, mida bakter oma väliskeskkonda annab ja kõik mida ta saab kulgeb kesta vahendusel. Kest koosneb põhiliselt sahhariidest ja on üpris happekindel, kuid ei ole vastupidav aluselisele keskkonnale. See tähendab, et bakteri elupaigaks saab olla kas neutraalne või nõrgalt happeline keskkond. Kesta peale on kõikjal andurid, mis annavad bakterile infot tema lähikeskkonna kohta. Andurite andurvälja suurus on umbes 10 bakteri läbimõõtu, seega
Pürasoloonid metamisool ehk analgiin Enoolhappe derivaadid e oksikaamid meloksikaam, piroksikaam Fenamaadid mefenamaat, tolfenamaat Sulfoonaniliidid - nimesuliid Para-aminofenoolid - paratsetamool Salitsülaadid Propioonhapete derivaadid Indoolid 448 SECTION IV Autacoids: Drug Therapy of Inflammation Sulindac CHEMISTRY Sulindac is related closely to indomethacin; its structure is: injection. milk, or antacids to lessen abdominal discomfort. Peak plasma concentration ity are reduced when the drug is taken with food. Heteroarüüläädikhapped t commonly COMMONused tNSAID og of diclofenac. ADVERSE in Europe. EFFECTS The selective inhibitor of COX-2 Side effects occur in 2540% of patients who take tolmetin, and 510% dis drug. Gastrointestinal side effects are the most common (15%) and gastric u observed
Mitoos ehk keha rakkude jagunemine (Kasvamine) Rakutsükkel Raku eluring ühest rakujagunemisest teiste takujagunemise lõpuni. Rakutsükkel: Interfaas Mitoos o Profaas Karüokinees o Metafaas Karüokinees o Anafaas Karüokinees o Telofaas Karüokinees Tsütokinees Karüokiplasma tuumasisese plasma Tsütoplasma on tuumaväline plasma Interfaas Faas kahe mitoosi vahel 1. Tsentrioolid (rakuosa) kahestuvad (tsentrosoom koosneb kahest tsentrioolist, mis omakorda koosneb miktoruublitest [3x9] ) 2. Kromosoomid on lahti keerdunud 3. DNA replikatsioon (kahekordistub) 4. Raku mõõtmed ja organellide arv suureneb 5. ATP süntees Interfaasis enamik rakke diferentseerub (eristuvad) Mitoosi faasid Profaas (ettevalmistav faas) 1
Päristuumrakk.- vast. Raku tuuma esin jaot org 2 rühma: eel(prokarüoodid)- ja päristuumsed(taime- seene- loomariik. Rakk- rakumemb, tsütoplasm, organell, tuum- regul raku elutegevust. Tsütoplasm - vesi(60- 90%), selles on lah paljud org ja anorgained( tasakaalus Ph). Sisald: aminohap, nukleotiide,mono- ja oligosahh, organi happeid, esind kõik biopolüeerid, polüsahh, valgud, nukleiinhapp. Ül:seob kõik rakuorganellid tervikuks, toitainete laiali kandmine, jääka eritumis koht, sisal pigmente. Rakutuum - ümbris koos 2 membraanist, milles pooride kaudu toimub ainevah tuuma sisemusse ja välja. Tuumasisene plasma- karüoplasm- sisald DNA ja RNA-d ja mitm ühendeid. Kromosoom on oluline tuuma osa. Toimub rRna sünt ja ribosoomide mood. ÜL:Rakutuum regul kõiki rakus toimuvaid protsesse, sisal ja säilit raku pärilikku infot, juhib raku elutegevust.. Kromosoom - 46, 23 paari, homoloogilised kromos sisald samu pärilikke tunnuseid määravaid geene, eran...
*Raku avastas 1665.a inglane R. Hookie. *Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus! *Eeltuumsetel rakkudel puudub tuum, eeltuumsed rakud on bakteritel. Nende organismide rakkudes pole rakutuum eristunud, st pärilikkusaine ei ole tsütoplasmast membraaniga ühendatud. *Päristuumsetel rakkudel on rakutuum. Rakutuum on ümara kujuga, suhteliselt suur ning rakutuuma katab kahest kihist koosnev tuumaümbris. Selles on poorid, mille kaudu rakusisene plasma on ühenduses teda ümbritseva tsütoplasmaga. Need poorid võimaldavad info- ja ainevahetust rakutuuma ja tsütoplasma vahel. *Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet! Nendest oleneb, milliseks kujuneb rakk ja organism tervikuna. *Kromosoomides on geenid, need juhivad raku elutegevust. *Rakutuuma ümber on poolvedel tsütoplasma. Sisaldab vett ning selles lahustunud orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. *Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitusega raku osad
taimed, loomad. Raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga. Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lõhustatakse mitmesuguseid aineid. Lahustatakse ka makromolekule. Mikrotuubul - päristuumses rakus esinev valguline toruke, mis kuulub mõnede organellide koostisesse (näiteks tsentriooli, kääviniitide, viburi ehitusse). Mitokonder - membraanidest koosnev päristuumse raku organell, milles viiakse lõpule glükoosi lagundamine
TEST 4 1. Järjesta aine olekud molekulide keskmise kineetilise energia kasvamise järjekorras. 1. Tahke (en kõige madalam) 2. Vedel 3. Gaasiline 4. Plasma (en kõige kõrgem) 2. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on ühesugune prootonite arv erinev neutronite arv 3. Millal keha ujub, millal upub? Kui kehale mõjuv raskusjõud on suurem kui ülelükkejõud, siis keha upub . Kui kehale mõjuv raskusjõud on võrdne üleslükkejõuga, siis keha heljub . Kui kehale mõjuv raskusjõud on väiksem kui ülelükkejõud, siis keha ujub . 4. A
· Kogu eluslooduse võib jagada kaheks: o Üherakulised organismid o Hulkraksed organismid · Bakterid on kas kerakujulised, pulkjad, niitjad või mõned ka kruvikujulised. · Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse rakud: o Eeltuumsed e prokarüoodid (bakterid) o Päristuumsed e lükarüoodid (protistid, seened, taimed, loomad) · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Karüoplasma tuumasisene plasma. · Tuumake Piirkond, kui kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. · Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse · Kromosoomid saab jagada mikroskoopilise sarnasuse järgi paarideks. Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks. Need sisaldavad samu pärilikke geene. · Peamised kromosoomi valgud on histoomid, mis kaitsevad DNAd ja aitavad kromosoome raku jagunemisel kokku pakkida.
"moodi", millest igaühel on oma lainepikkus. Tihti on moodid ka erineva polarisatsiooniga. Ja kuigi ajaline koherentsus tähendab ka monokromaatsust, on olemas lasereid, mis kiirgavad korraga mitmel lainepikkusel või lausa laias spektrivahemikus. Lasereid kasutatakse peamiselt kauguste ja nurkade mõõtmiseks, laevade, lennukite ja rakettide kiiruse ja liikumissuuna määramiseks, keevitamiseks, kõvade ja raskesti sulavate materjalide lõikamiseks, plasma kuumutamiseks (kuni temperatuurini 20106 K), spektroskoopias, holograafias ja kirurgias.[1] Laseri tööks on vaja aines (seda nimetatakse töötavaks aineks) luua olukord, kus suuremale energiale vastavatel tasemetel on rohkem elektrone kui väiksemale energiale vastavatel tasemetel. Elektronide niisugust jaotust nimetatakse pööratud jaotuseks. Ergastatud aatomite indutseeritud üleminekul kõrgemalt energiatasemelt madalamale tekib
Tähtsus: seob rakuorganellid ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö, tagab toitainete laialikandmise rakus, on jääkainete eritumiskohaks, sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte ja pigmente. Rakutuum Reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse, juhib raku elutegevust, sisaldab ja säilitab pärilikkusinformatsiooni. Koosneb kahest membraanist, milles paiknevad poorid, mille kaudu toimub liikumine tuuma ja tuumast välja. Karüoplasma- tuuma sisene plasma, mis sisaldab valke, DNA-d, RNA-d. Tuumas paiknevad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuumas on üks või mitu tuumakest, kus toimub ribosoomide moodustamine ja rRNA moodustamine. Kromosoomid Arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu. Inimene: 46 kromosoomi, 23 paari. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüogramm- kromosoomide rühmitus. Päristuumsetes rakkudes on kromosoomide arv seotud valkudega ehk histiinidega
üks osake energiaga üle 1020 eV ruutkilomeetri kohta sajandis. See on ka põhjus miks neid tänapäevalgi otseselt ei tuvastata vaid atmosfääri molekulidega põrkudes vallanduva laetud osakeste laviini kaudu. Ülikõrge energiaga kosmiline kiirgus pärineb lokaliseeritud piirkondadest galaktikate keskmetes. Vastuseta on aga küsimus niisuguse kiirguse tekkemehhanismist. Üheks hüpoteesiks on mustade aukude ümber tohutu kiirusega tiirleva plasma magnetvälja elektromagnetilised lööklained, mis pärast sündmuste horisondist eemale levimist kiirendavad prootoneid ja raskemaid tuumi suurte energiateni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Virmalised Virmalised on atmosfääri kõrgemates kihtides
lisati HBOC keelatud ainete nimekirja Põhjused, miks veredoping spordis on keelatud : Ebaeetiline ja ebaõiglane dopingu protseduur ( http://scienceblogs.com ) Tõstab kunstlikult sportlikku sooritusvõimet Omab potentsiaalselt ohtlikku terviseriski Testimise meetodid: ( http://passionwind.com/blog/h=5 ) Kaudne meetod hemogramm ( hematokrit, sreeum EPO, retikulotsüüdid jne. ) Otsene meetod uriin, plasma, seerum, täisveri Kasutatud kirjandus: 1. Bioloogia I osa õpik lk 44-49 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Doping 3. http://www.ap3.ee/?PublicationId=fa153cfe-6b01-4e92-ae4b-acb4f891141e 4. http://www.antidoping.ee/?cat_1=3&cat_2=97&cat_3=106 5. &ID=106 6. http://www.antidoping.ee/failikataloog/Vere%20doping.pdf 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Veredoping 8. http://en.wikipedia.org/wiki/Blood_doping 9. http://old.texarkanacollege.edu/~mstorey/beckham.html 10
Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Värvuselt on roheline. Kromoplast -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu. Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid.
Vask värvus varieerub punasest kuldpruunini, niiskes õhus tekib vase pinnale aja jooksul pruuni või roheka värvusega paatinakiht Teemant värvusetu, valge, hall, kollane, sinakas, must, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kõige kõvem mineraal, lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised Hõbe väärismetall, suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust Galeniit värvuselt hall, kõvadus 2,5, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kriips hallikasmust, läige metalne Kuld metalliläige, lõhenevus ja magnetilisus pu...
3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 2. Eeltuumsed organismid Rakutüüp, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Eeltuumsete hulka kuuluvad ainult bakterid. 3. Päristuumsed rakud Rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Päristuumsete hulka kuuluvad loomad, taimed, seened ja protistid. 4. Rakutuum ja karüoplasma. · Karüoplasma on tuumasisene plasma, mis sisaldab DNA-d, RNA-d, valke ja mitmeid madalmolekulaarseid ühendeid. · Tuumas võib olla üks või mitu tuumakest. · Tuumakestes toimub rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine. · Eri rakkudes on tuuma kuju ja suurus erinevad. · Kõige tähtsamad koostisosad tuumas on kromosoomid, mis on nähtavad ainult poolduvates rakkudes. · Tuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse
Vee ja vedeliku ainevahetus Test! 2 loengu teemat. Jaotus: kogu organismi vesi 60%, Intratsellulaarne (koevedelik) u 40%, ekstratsellulaarne (rakuväline vedelik) u 20%, mis jaotub interstitsiaalne u 15% ja plasma u 5%. Kuhu läheb Na, sinna läheb vesi. Vedeliku jaotust mõjutavad: Vererõhk- vereringe algusosas (arterite süsteemis) suurem, lõpus (venoosses süsteemis) langeb. Onkootne rõhk- tingitud valkude veesidumisvõimest. Difusioon- lahustunud aine molekulide jaotumine ühtlaselt. Osmoos- vee liikumine läbi poolläbilaskva membraani suurema kontsentratsiooni suunas. Filtratsioon- hüdrostaatiline rõhk surub vedeliku läbi poolläbilaskva membraani. Ioonpumbamehhanism- nt Na ja K pump.
osakese magnetväljade tõttu auk lendabki ja kiirgab valgust, kuna aatomid ioniseeruvad ja moodustavad plasmakogumeid. Nendest tunnustusest ja kirjeldustest oletaski teadlane, et keravälk on nagu pisike must auk [6]. 5 4. P. KAPITSA HÜPOTEES Pjotr Kapitsa hüpoteesi kohaselt on keravälk plasmanähtus, kus välgukanalis ioniseeruvad kergemate elementide aatomid ning need tekitavad plasma. Kõrgel temperatuuril peab gaas täielikult ioniseeruma. Kapitsa näitas, et sobiva välise energia allika olemas olemise korra on võimalik kuuma plasmakera piisavalt pikaajaline eksisteerimine ja terimiline isoleerumine ümbritsevast keskkonnast. Keravälk ei süüta alati kergesti süttivaid aineid tema läheduses [7]. Selle juures on väga oluline roll ümbritseval maastikul, mis võib tekistada soodsaid tingimusi resonantsiks, mille tulemusena neelab plasma elektromagnetilisi laineid
sisemusse ja välja. Tuumamebraanid on ehituselt Tuumamembraan (T, L) sarnased teiste Eraldab tuumaplasma rakumembraanidega. 2 kihti tsütplasmast ja reguleerib tuumamembraane, mille vahel pooride kaudu tuuma on õõs. ainevahetust. Karüoplasma (T, L) Rakutuumasisene plasma. Sisaldab DNA-d, valke, RNA- Pärilikusaine. d ja mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid Tuumake (T, L) 3 eri piirkonda: 1) fibrillaarne Toimub ribosoomide tsenter; 2) tihe fibrillaarne moodustumine ja rRNA komponent; 3) granulaarne süntees.
27.Missugune lihakiudude kompositsioon on kasulik kiirusala sportlasele? Rohkem glükolüütilisis ja oksüdatiiv-glükolüütilisi lihaskiude 28.liikumisvaeguse puhul lihas atrofeerub. 29.Max intents ei saa kaua töötada, sest see on anaeroobses faasis ja need energiavarud on piiratud. anaeroobse tööga hakkab kujuma laktaati mis ei lase edasitöötada 30.Kõõluse- ja kõhrevigastused paranevad aeglaselt, sest seal on halb verevarustus. 31.Tugeva treeningu mõjul suureneb plasma maht rohkem ja vere hemoglobiinisisaldus väheneb- sportlase aneemia. Enamasti rauavaegusaneemia. 32.Lapse lihases ei saa elastusenergiat ära kasutada, sest sidekoelised osad pole veel välja arenenud. 33.Tippsportlase on vastuvõtlik haigustele, sest nende immuunsüsteem on nõrgenenud. 34.Antagonist – on lihas, mis teeb täpselt vastupidist liigutust –agonisti töö ajal “annab järele”, muutes liigutuse sujuvaks ja juhitavaks. 35
21) Nimeta tuumareaktori põhiosad ja nende ülessanded reaktoris tuumareaktor, aatomireaktor, seade, millega on võimalik tekitada juhitavat aatomituumade lõhustumist. Põhiosad on tuumkütus, neutronite aeglusti (raske vesi, grafiit), soojuskandja (vesi, vedel naatrium) ja juhtvardad. 22) Millisel tingimusel toimub kergete tuumade ühinemine ? Kergete aatomituumade (st. madala energiabarjääriga tuumade) puhul kasutatakse tuumadest koosneva plasma kuumutamist temperatuurini, mille puhul tuumad põrkuvad tänu nende soojusliikumisele. 23) Kus toimub looduses termotuumareaktsioon? Päikesel ja tähtedel 24) Mis on ioniseeriv kiirgus? Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. Ioniseeriv kiirgus koosneb osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom).
1. Elektroonikakomponendid Komponent/element elektroonikaseadme üksikosa. Liigitus: Ehituse järgi: diskreet- ja integraalkomponendid. Ülekande omaduste järgi: lineaar- ja mittelineaarkomponendid. Võimenduse järgi: passiivsed ja aktiivsed komponendid Rakenduse järgi: nõrkvoolu ja jõuelektroonika komponendid Keskkonna järgi: vaakum (elektronlambid, kineskoobid), plasma e.gaaslahendus (indikaatorid, valgustid, kuvarid), tahkis (pooljuhtseadised) Pooljuhtmaterjali järgi: Si, GaAs, SiC jt. ühendid 1.1. Passiivkomponendid a) Takistid (resistors) Takistuse mõiste: staatiline takistus R = U/I ja diferentsiaalne takistus r = du/di. Kasutusala: voolu piiramine, voolumuutused pingemuutusteks, pingejagurid jne. Liigitused: - Püsi- ja muuttakistid (reguleertakistid e. potentsiomeetrid ja seadetakistid)
Isotoonilised spordijoogid Pidev vedeliku tarbimine sportimise ajal on tähtis mitte ainult kehatemperatuuri reguleerimiseks vaid ka neerude töö tervislikuks toimimiseks. Varustades oma keha piisava koguse veega, hoiame ära vere paksenemise, mis raskendab vere transpordi omadusi. Vere paksenemine vähendab võimet varustada keha hapnikuga ning energiaga ehk toitaneinetega ning vähendab võimet eemaldada organismist väsimust põhjustavaid jääkained. Piisav kogus vedelikku tagab ka loomuliku piimhapate vabastamise protsessi toimimise. Selle protsessi mittetoimimine vähendab oluliselt meie sportlikku sooritusvõimet ning kordusharjutuste või raskete treeningute ajal (näiteks peale harjutustevahelist pikemat pausi) kujutab see olulist riski tervisele. Isotooniliste jookide abil kaotatud ioonide (eelkõige naatrium ja kaalium) pidev kompenseerimine organismis hoiab keha konditsioonis, mis parandab sooritusvõimet, sportimise efektiivsust ning kiire...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajandus eriala PM I B Otmar Liiver KEEVITAMINE Materjaliõpetuse referaat Olustvere 2013 Sisukord Keevitamine................................................................................................................................3 Sissejuhatus elektrikaarkeevitusse..............................................................................................4 1. Elektroodkeevitamine......................
ekraanis). Elektronlaser Elektronlasereis kiirgab võngutit läbiv ülikiirete, relativistlike elektronide kimp. Optilise resonaatori kaasabil hakkab süsteem genereerima. Elektronlaserid on kiirendiga ühendatud suured seadmed, nende eelised on kiirguse suur intensiivsus ja lainepikkuse sujuv reguleeritavus vahemikus raadiolainetest valguslaineteni. 6 Röntgenlasereis (raserid) on kiirguriks paljukordselt ioniseeritud aatomite plasma, mida tekitatakse ülivõimsate optiliste laserite või koguni tuumaplahvatusega ja selle tagajärjel tekib stimuleeritud röntgenkiirgus. Röntgenkiirte võimalikke rakendusi on näiteks mikroobjektide holograafia ja laserrelv. Töös olevad laserite tüübid Hetkel üritatavad erinevad teadlased luua gammalaserit, mille töö põhineks radioaktiivsete aatomituumade energiatasemete vahelistel stimuleeritud siiretel. Eeskätt
MOLEKULAARMOOTORID 1) Motoorsete valkude (=molekulaarmootorite) mõiste, funktsioneerimise põhimõte, esindajad ja molekuli ehitus. Motoorsed valgud e. mootorvalgud - valgud, mis transformeerivad ATP-energia liikumisenergiaks. ATP hüdrolüüs kutsub esile ja kontrollib mootorvalgu konformatsiooni muutusi, mille tulemusena toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad mootorvalgud pöörduvalt assotiseeruma/dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad/roomavad mööda polümeeri; roteeruvad - töötavad rootor-staator põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Müosiin koosneb 2 raskest ja 4 kergest ahelast (vt. pilt slaidilt 24) 2.) Mikrotuubulite koostis (NB! tubuliin), ehitus, geomeetria, polaarsus . Millised rakustruktuurid on neist ehitatud ja kuidas töötavad. Düneiini ja kinesiini koo...
maapinnani 8 1/3 min foto: nasa.gov M Päike kui A termotuumareaktor A TE A D U H H S He Päikese kroon: hõreda Päikesetuul kroonist pidevalt eralduv M ja kuuma gaasi pilv hõreda ja kuuma plasma (elektronide ja prootonite) pidev voog A A TE A D U S fotod: nasa.gov M A A TE A D U S
See protsess pani aluse ennarüootide evulutsioonile.Erinevus:mitokonder- sis.memb.moodustab kristasid,varustab raku energiaga,ei sisalda krolofili,leidub kõigis päristuumsetes rakudes.Kloroplast-fotosüntees,taimerakkudest,sisaldab klorofilli,tülahoide.Mõlemal on DNA,RNA,ribosoomid,membraan.Rakutuum:Ül- päritoluinfo,raku elutegevuse juhtimine,1 tuum(errand-punalible),tuuma suurus:tuuma tsütoplasma suhe 1/10(erand-sugurakud).Ehitus:tuuma katab tuumaümbris tuuma sees on tuumasisene plasma e.karüoplasma-sisaldab lahustunud kujul kromosoome-kromatiinina ,rakutuumas võib esineda üks või mitu tuumakest neist toimub ribosoomide moodustamine.Krom.arv rakus:arv on liigile omane tunnus;sugurakkudes on see poole väiksem kui keharakkudes.(inimesel 46 krom.).Homoloogilised kromosoomid:esinevad paarina,on saadud ühelt ja teine teiselt vanemalt,on sarnased ehituselt ja suuruselt,geenid määravad samu pärilikke tunnuseid.Autosoomid:krom.mis isastel ja emastel on sarnased.inim
4. Osalise normaliseerimise e. rekristalliseerumise ala.(450...750 ºC) 4. Sinihapruse ala (200...400 ºC) omandanud nime sinise värvuse järgi, kus struktuur ei erine oluliselt põhimetallist ja läheb sujuvalt üle põhimetalliks 5. Keevitusprotsesside liigitus. Kaarkeevituse alused, keevitusvoolu polaarsus. Eristatakse kasutatavate energia liikide (kaarlahendus, gaasleek, kontaktkuumutus, plasma, survejõud jm) järgi. Keevitusprotsessi liigitatakse ka keevismetalli kasutamise viisi järgi: ISO 4063; EN 24063, kus on 63 protsessi koos tunnusnumbritega. sulakeevitus (gaaskeevitus , metall kaarkeevitus , kaitsegaasis kaarkeevitus , laserkeevitus) ja survekeevitus(kontakt- , ultraheli- , difusioon- , vastakkaar- , hõõrd- , külmsurve keevitus) Kaarkeevitus Keevituskaar on kaarlahendus, mis tekib
2 Kahe magneti samamärgiliste pooluste lähendamine teineteisele pole hõlpus, sest nad tõukuvad, nende magnetväljad ei saa teineteisega liituda. Maa ja planeetidevahelise magnetvälja puhul on olukord samasugune. Väljad ei saa teineteisega liituda, vaid Maa magnetväja piirkond, maakera magnetosfäär, moodustab planeetidevahelises magnetväljas õõnsuse. Seega on Maa magnetosfäär meid ümbritsev ilmaruumi piirkond, kus plasma käitumist juhib Maa magnetväli. Ühtlasi varjestab magnetväli maakera päikesetuule eest ja osaleb sedasi elu võimaldamisel Maal. Kui magnetväli puuduks või oleks tegelikust nõrgem, puhuks päikesetuul Maa atmosfääri ja vesikonna ajapikku ilmaruumi. Nii on läinud näiteks Marsil, Maa naaberplaneedil, mille magnetväli on üpris nõrk. Magnetosfäär ja planeetidevaheline magnetväli on üleni kokkupuutes. Mõlemad väljad painduvad üksteisele vastu
Variant 3: Kombineeritud meetod oksüdatsioon + polümeeriga katmine. 17. Kevlarkiu apreteerimine Kevlarkiu pind on inertne enamike maatriksvaikude suhtes. Probleemi lahendamiseks on osutunud efektiivseks kaks tehnoloogiat: · Plasmatöötlus, mis vähendab küll tõmbetugevust, kuid parandab komposiitmaterjali näitajaid tervikuna. [plasma on positiivsetest ja negatiivsetest laengukandjatest ning aatomitest koosnev keskkond, milles erinimeliste laengukandjate tihedus on võrdne. Plasma tekitatakse elektrikaare või kõrgsagedusliku elektrivälja abil. Plasmatöötluse protsessid kulgevad väga kiiresti : (10-2 ...10-5 s; T<105 K)]. · Reaksioonivõimeliste NH2 rühmade tekitamine kiu pinnal eriti epoksüvaigust maatriksi puhul. 18. Molekulaarkomposiidid Molekulaarkomposiidid ehk kõrgsuutlikud materjalid on paari viimase aastakümne tehniline looming. Eesmärgiks on seatud orgaaniliste kiudude saamine, millel oleks kõrged survetugevuse näitajad
Eferentne ehk viimasoon, aferentne ehk toomasoon. Uriini teke Toimub nefronites, kujutab enesest kaheetapilist protsessi. · Esmasuriin tekib filtratsiooni teel glomeerulis. · Vereplasma läheb veresoontest (kapillarides, mis moodustavad päsmakese) filtratsiooni teel läbi kapilaari seina ja läbi kihnu sisemise lestme kihnu õõnde. · Päsmakesse jõuab kogu veri, päsamakese sein on nii tihe, et vere vormelemendid ei saa filtreeruda, ei pääse läbi. Plasma läheb aga läbi. · Läbi ei pääse suuremolekuraarse molekulidega valgud- albumiinid ja globuliinid. · Esmasuriin on plasma miinus albumiinid/globuliinid. · Esnasuriinis on kõik mineraalsoolade ioonid, ka glükoos, aminohapped, uurea. · Ülejäänud osa, mis läbi ei lähe, lähevad viimasoonega tagasi vereringesse. · Esmasuriini ööpäevas tekib 150-180 L. 180:3L=60, (vereplasma kogu verest 3L) kogu vereplasma filtreerub ööpäevas 60 korda.
liikuma negatiivse klemmi poole ning negatiivsed ioonid positiivse klemmi poole. 18. Mis on Galvanotehnika, selle liigid Galvanotehnika on meetod, kus elektrolüüsi käigus kaetakse esemeid metallikihiga. 1. Galvanosteegia õhuke metallikiht, kroomimine jms, tehakse ilusamaks 2. Galvanoplastika paks metallikiht, jäljendid, koopiad 19. Nim. voolulevimise võimalusi gaasides ? Huumlahendus (hõredates gaasides), kaarlahendus, sädelahendus, koroonalahendus. 20. Mis on plasma ? Plasma on tugevalt iooniseeritud gaas. 21. Mis on p-pooljuht, n-pooljuht, pn-siire ? P-pooljuhti on legeeritud akseptorid. N-pooljuhti on legeeritud doonorid. Pn-siire on p- ja n-pooljuhtide kokkupuute pinnal tekkiv juhtivuse muutumine, kus ühtepidi toimib elektrivool hästi, teistpidi praktiliselt mitte. 22. Doonor ja aktseptor. Doonor on lisand, millel on valentselektrone rohkem kui põhiaine aatomil. Akseptor on lisand, millel on valentselektrone vähem kui põhiaine aatomil. 23
Hall Surnud kude Roheline Infektsioon, surnud kude Valge Isheemia, koe pehmenemine, ei tohi segi ajada luu või fastsiaga Haavaeritiste hindamine. Haavaeritiste hindamisel tehakse kindlaks selle: hulk värv konsistents lõhn Eritise hulga määramine on subjektiivne. Tavaliselt kirjeldatakse seda: vähene keskmine rohke. Eritise värvi ja konsistentsi hinnatakse: Selge, vesine plasma Sangviinne (verine): verine- värske veri Serosangviinne: plasma ja punalibled Purulentne (mädane): paks, tõenäoliselt kollane, roheline või pruun Haava lõhn. Nekroos haavas, haavanakkus ja näiteks fekaalide sattumine haava põhjustab ebameeldiva haava lõhna. Haava lõhna hinnatakse peale haava loputamist. Haava, mis lõhnab peale loputamist uuritakse nekrootilise koe, haavanakkuse,
Teiseks astronoomid suudavad mõõta väikseid kõrvalekaldeid ühtlasest jaotusest, seda nimetatakse massijaotuse häiritusspektriks. Too spekter vajab tumeainet: viimaseta oleks see oluliselt teistsugune kui vaadeldav spekter. Näiteks kui poleks tumeainet, siis poleks barüonaine saanud kuhjuda galaktikateks. Veel on teada, et enamiku barüonainest moodustab vesinik, veerandi jagu on heeliumi ning alla ühe protsendi muid elemente. Seda on mõõdetud ülivarajaste tähtede plasma koostiste järgi. Niisugune elementide jaotus, nagu on mõõdetud, sai tekkida üksnes juhul, kui varases Universumis oli barüonainet ja tumeainet õiges vahekorras, suhtega umbes 1:5. Tumeenergia kohta on vähem tõendeid. Esiteks ei ühti tumeenergia põhimõte osafüüsika standardmudeliga. Standardmudelis on vaid üks osake, mis selliste omadustega klapib - neutriino. Aga oh häda, neutriino peab olema Standardmudelis massitu. Seega ei saa neutriino Standardmudeli
· Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. 14. Miks rakutuum tähtis on? · Sisaldab ja säilitab pärilikku informatsiooni. · Juhib raku elutegevust. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. 15. Milline on rakutuuma ehitus? · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist, nendes on poorid · Tuumasisene plasma on karüoplasma · Tuuma kõige olulisemad osad on kromosoomid. · Tuumas on üks või mitu tuumakest 16. Mis juhtub kui rakul tuuma pole? · Kui tuum kõrvaldada, siis kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja rakk hukkub 17. Näide inimese tuumata rakust. · Punane vererakk 18. Mitu kromosoomi on inimesel ja simpansil? · Inimesel on 46 kromosoomi · Simpansil on 48 komosoomi 19. Millest koosneb kromosoom? · Kromosoom koosneb valkudest ja DNAst. 20
külmumise reaktiivne staadium. Punetuse teke on tingitud veresoonte spasmile järgnenud veresoonte paralüütilisest laienemisest. Kannatanud piirkonnas nahk ühtlasi tursub ning võib esineda ka ketendamist (Rätsep 1964: 212) II järgu ehk villilise külmumise korral on resultaadiks naha pealmiste kihtide tõsisem kahjustus ning verise-seroosse sisaldisega villid. Villide tekkepõhjuseks on madala temperatuuri tõttu kahjustunud veresoontest plasma väljumine epidermise alla. (Rätsep 1964: 212) III ja IV järgu ehk kärbusliku külmumise korral tekib kudede kärbus veresoonte kahjustuse ja tromboseerumise tõttu. III järgu puhul kahjustuvad kõik nahakihid, IV järgu korral ka sügavamal asuvad koed kuni luukoeni. (Jänes 1989: 488) Esimese ja teise astme kahjustuste korral on nahk valge ning neid kudesid saab veel päästa. Kui lokaalselt külmunud nahk muutub aga lillakas-siniseks, on tegemist kolmanda astmega,
9) Millised on entroopia väärtused? Millal on 1 ja 0? Entroopia väärtused jäävad 1 ja 0 vahele. 1 korral on segadus täielik ning 0 korral on täiuslik kord. Entroopia väärtus ei saa kunagi olla ei 1 ega 0. 10) Millised on agregaatolekud ja nimeta neid (5-6)? Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Agregaatolekud: · Tahke · Vedel · Gaasiline · Ülijuht - aine kaotab elektritakistuse. · Plasma - laenguga gaas. · Singulaarsus - selles olekus puudub aatomi tuum, kuna see on lagunenud oma algkoostisosadeks (stringid). 11) Mille poolest erineb tahke aine vedelast ainest ja gaasilisest ainest? Tahketes ainetes on molekulidevahelised sidemed sama tugevad kui vedelikes, kuid vedelikes on osakeste liikumise kiirus nii suur, et sidemed on neil kohe katkemas. Tahketes ainetes sooritavad aine molekulid ja aatomid vaid väikesi võnkumisi kindlate asendite ümber
puudulikkus Hoolimata kiirest jahutamisest, kogeb ligi 30% kuumarabanduse ellujääjatest püsivaid neuroloogilisi kahjustusi, mis võivad olla seotud ajuatroofiaga ja ajuinfarktidega Samuti võib tekkida akuutne neerukahjustus, sooleisheemia, vereklombid kõhu ja soole sees, rabdomüolüüs Samuti on maksapuudulikkus üks tuntumaid seisundeid kuumarabanduse korral Maksafunktsiooni kahjustus seisneb tavaliselt rasvmaksa tekkes või plasma glükoosi homöostaasi häiretes Kuumarabanduse ennetamine Et ennetada mõlemat tüüpi kuumarabandust, peavad inimesed end aklimatiseerima kuumusele, planeerima väljas läbiviidavad tegevused päeva jahedamale ajale, tarbima täiendavalt vedelikku, viibima rohkem õhukonditsioneeridega ruumides Haavatavad populatsioonid peaksid rohkem tähelepanu pöörama ennetamisele Jalgpallurite seas on osutunud tõhusaks dehüdratatsiooni
suure täpsusega absoluutselt musta keha kiirgus (temperatuuriga 2,73 K), s.t. ainega soojuslikust tasakaalust pärit olev kiirgus. Selline kiirgus on seletatav kõige loomulikumalt Suure Paugu teooriaga. [1] 5 TEKKEMEHANISM Kui galaktikad praegu eemalduvad üksteisest, siis pidid nad kunagi varem olema nii tihedalt koos, et aine, millest koosnevad tähed, ja muu hajusaine moodustasid tiheda ülikuuma plasma. Selline ürgaine oli soojuslikus tasakaalus kiirgusega, mis täitis varast Universumi. Universumi paisudes nii aine kui ka kiirgus jahtusid. Kiirguse jahtumine tähendab tema lainepikkuse kasvamist. Sellel hetkel, kui Universum jahtub nii palju, et kiirgus ei puutu enam ainega kokku, muutub aine kiirgusele läbipaistvaks. Toimub kiirguse eraldumine ainest ja hõre aine ei ole enam olulises vastasmõjus kiirgusega. Sellisesse kiirgusesse
Põhjuseks on asjaolu, et suurem osa hapnikust pole veres mitte lahustunud, vaid keemiliselt seotud kujul. Alveoolidest vereplasmasse tulev hapnik tungib aktiivselt erütrotsüütidesse ja ühineb hemoglobiiniga ning moodustab ebapüsiva keemilise ühendi oksühemoglobiini. Hapnik liigub alveoolidest plasmasse nii kaua, kuni peaaegu kogu hemoglobiin on muutunud oksühemoglobiiniks (umbes 96%). Mistõttu erütrotsüüdid sisaldavad hapniku 60 korda rohkem kui plasma. See kindlustab ainevahetuseks vajaliku hapniku hulga. Sel ajal kui veri mööda elundite kapillaaride voolab, läheb hapnik suure partsiaalrõhuga vereplasmast väiksema partsiaalrõhuga koevedelikku. Koevedelikust satub hapnik rakkudesse ja võtab seal kohe osa hapendumisreaktsioonides. Sedamööda kuidas hapnik vereplasmast väljub, läheb oksühemoglobiin üle hemoglobiiniks ja säilitab sel viisil hapniku küllaldase kontsentratsiooni plasmas.
reageerib osoonimolekulidega vähendades niimoodi nende konts. Maa magnetosfaar,selle ehitus ning tahtsus- Maa-lähedane ruumiosa, mille füsikalised omadused määrab Maa magnetväli ja selle vastastikmoju laetud kosmiliste osakestega on Maa magnetosfäär. Sellel on magnetiline louna ja pohja poolus. van Alleni voond-atmosfääris paiknev neeldumata jäänud antiprootonite kiht, mida hoiab paigal Maa magnetväli magnetopaus- piir magnetosfääri ja ümbriteva plasma vahel paikesetuul-laetud osakeste voog, mis on vabanenud Päikese pealmisest atmosfäärikihist. See plasma koosneb peamiselt elektronidest, prootonitest ja alfaosakestest (elektronide ja prootonite vool kosmosesse) Maa hüdrosfaari osad ning nende osakaal- holmab ookeanide, merede, järvede, jogede, mulla,pohja, atmosfääri ja liustikevee. Maailmameri 97,2%; mandrijää ja jääliustikud 2,15%; pohjavesi 0,62% (sh aktiivse
tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Võivad väljuda ka Päikesesüsteemist. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni?1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist?Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter = kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma ; 2. Neeldumisjooned= tähe atmosfäär ; 3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuse järgi keem. koostist; 4. Kui need erinevad süstemaatiliselt laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon - ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev. Mis on Hertzsprung-Russelli diagramm? Kuidas seda koostatakse?Hertzsprungi-Russelli
I. ÜLDOSA 1. Anatoomia ja füsioloogia aine, seosed teiste distsipliininidega. Ealise füsioloogia aine. Anatoomia käsitleb terve inimese organismi ehitust Füsioloogia - käsitleb terve inimese organismi talitust Patoloogia - üldine õpetus haigustest Patoloogiline anatoomia uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust Patoloogiline füsioloogia - uurib haiguslikult muutunud organismi talitust Ealine füsioloogia - alaharu, mis käsitleb vanuselisi iseärasusi sünnist surmani Lapse termoregulatsioon rohkem kõigusoojane, Lapse südamelöögi tugevus nõrgem Millega füsioloogia seotud on? Anatoomia - käsitleb organismi ehitust Biokeemia käsitleb keemiliste protsesside iseloomu ja omapära elusas organismis, nt ainevahetus Biofüüsika käsitleb füüsikaliste protsesside kulgu elusas organismis, nt erituse teke ja levik, toimub erituvates kudedes, lihas-ja närvikude, 2. Organismi mõiste ja põhiomadused. Homoöstaas. Organism ühtne terviklik süste...
Golgi kompleks - membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Golgi kompleksis jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. Pakib, sorteerib, väljastab tilgakeste kaudu aineid. Seal moodustuvad ka lüsosoomid. Homoloogiline kromosoom - kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel plasma. See sisaldab DNA-d, valke, RNA-d, mitmesuguseid madalmolekulaarseid ühendeid. Kloroplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. Värvuselt on roheline. Kromoplast -membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Leukoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis on värvusetu.
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Põllumajanduse 1 kursus Madis Raudsepp ELEKTRIKEEVITUS Referaat Olustvere 2010 Elektrikeevitus Keevitamiseks nimetatakse metalldetailide ühendamist nende kokkupuutekoha kohaliku kuumutamise teel kuni sula olekuni (sulatuskeevitus) või plastilise olekuni koos mehaanilise jõu rakendamisega (survekeevitus). Elekterkeevituse ajalugu algab aastast 1882.a. mil Nikolai Bernardos leiutas kaarkeevituse süsielektroodiga 1904.a. võttis Oscar Kiellberg kasutusele kattega metallelektroodi 1928.a. kasutas A. Alexander esimesena keevituspiirkonna kaitseks gaasi. Hiljem on kasutusele võetud täidis- ja metallkeraamilised keevitustraadid. Tehnika arenedes on lisandunud palju uusi keevituse liike: kontakt-, plasma-, laser-, electron-, induktsioo...
( eeltuumsetes pole rakutuuma, nende pärilikkusaine tsütoplasmas.) Tuumas asuvad kromosoomid, mis kannavad pärilikku informatsiooni. Tuuma tähtsus: 1. Sisaldab, säilitab pärilikku infot. 2. Juhib raku elutegevust. 3. Reguleerib rakus toimuvaid protsesse. 4. Tuumakestes ribosoomide moodustumine, rRNA süntees. 5. Homoloogiline kromosoom- kromosoom, mis sisaldab samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Karüoplasma- rakutuuma sisene plasma. Tuumake- ülejäänud tuuma materjalist tihedam ala, kus toimub ribosoomi-RNA (rRNA) ja ribosoomide moodustumine. Tsütoplasmavõrgustik- (ER) seda mööda toimub rakusisene ainete liikumine. Siledapinnaline e. sER- membraanidel ensüümid, kus toimub: 1. Varusüsivesikute süntees (glükogeen) 2. Lipiidide süntees 3. Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid) 4. Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes Karedapinnaline e. rER- Kanalitel on ribosoomid. 1
Osakeste kineetiline ja potentsiaalse energia annavad kehale siseenergiat. Molekulide soojusliikumine: Tahkistes molekulid võnguvad tasakaaluasendite ümber. Vedelikes lisaks võnkumisele edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega. Gaasides toimub molekulide pidev kaootiline liikumine ja põrkumine teiste molekulidega. Molekulide liikumiskiirus on suurusjärgus 100 – 1000 m/s . Vaba tee pikkus (põrkest põrkeni) on u. 10−7 m. Aine olekud Tahke Vedel Gaasiline Plasma Tihti saab aine olekut muuta energia lisamise või eemaldamise teel. Tahked ained/kristallilised Osakesed on tihedalt koos ja korrapäraselt, tänu molekulide vahelisele tõmbejõule. Osakesed võnguvad, aga ei liigu oma kohalt. Ei muuda ruumala ega kuju. Ei ole kokkusurutav. Ei voola. Tavaliselt anisotroopsed (omadused sõltuvad suunast) Vedelik Osakesed on üksteise lähedal, asetsevad ebaregulaarselt. Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
