kindlatel orbiitidel Kaasaegne aatomimudel Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga Bohri aatomimudel eeldab, et planetaarne aatom omab kindla energiaga statsionaarseid ehk ajas muutumatuid olekuid. Statsionaarses olekus aatom elektromagnetlaineid ei kiirga (Bohri I postulaat). Aatom kiirgab või neelab elektromagnetlaineid siirdel ühest statsionaarsest olekust teise (Bohri II postulaat). Bohri aatomimudeli katseline alus on aatomi kiirgusspektri joonte paiknemine seeriatena. 1 11.1
Kordamisküsimused tuumafüüsika 1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2
III. Päikesest 5-10 x suurema massiga tähed plahvatavad novade või supernovadena väga kiiresti ning paisuvad ja neist tekivad udukogud. Päikese areng. Praegu on päike jõudnud peajadale. Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12 mld aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritesevas kihis. 12.2 mld aasta pärast süttib tuumas heelium, millest hakkab tekkima süsinik. kollane hiid punane hiid planetaarne udukogu valge kääbus GALAKTIKA. Mis on Linnutee? Ebaühtlase heleduse ja laiusega, pooluste suhtes umbes 30 kraadise nurga all. See on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline.
pilvi ja sademeid rohkem. Tugevamad tuuled ja tormid Briisid Apvellingud (upwelling)- esineb siis kui tuul puhub ida poolt ja viib soojema vee minema. Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel- ranniku alal püsiv kihistus, mõjutab rannikut ja pilvi ei teki, aga sisemaale minnes maapind soojeneb tekib sademete vöönd, mis on 20-60km rannast. Suhteline õhuniiskus- Õhus oleva veeaururõhu ja samal temperatuuril küllastunud olekus oleva veeaururõhu suhe protsentides Mis asi on Planetaarne ehk Rossby laine?on troposfääri ülaosas läänest itta kulgeva õhuvoolu meander. Tavaliselt on neid õhuvoolude lookeid ühel poolkeral korraga 4-5. Need tekivad Coriolisi jõu sõltumise tõttu laiuskraadist (mida väiksem laius, seda nõrgem on Coriolisi jõu mõju). Rossby lainetel on ilmale ja ilmastikule otsene mõju, sest need määravad polaarfrondi vonklemise. Mediaan on variatsioonirea keskmise liikme väärtus. Näiteks variatsioonirea {3, 3, 5, 9, 11} mediaan on 5
III. Päikesest 5-10 x suurema massiga tähed plahvatavad novade või supernovadena väga kiiresti ning paisuvad ja neist tekivad udukogud. Päikese areng. Praegu on päike jõudnud peajadale. Kui vesinik saab tuumas otsa, siis Päike hakkab liikuma ja 12 mld aasta pärast tekib temast Punane Hiid, kus vesinik põleb tuuma ümbritesevas kihis. 12.2 mld aasta pärast süttib tuumas heelium, millest hakkab tekkima süsinik. kollane hiid punane hiid planetaarne udukogu valge kääbus GALAKTIKA. Mis on Linnutee? Ebaühtlase heleduse ja laiusega, pooluste suhtes umbes 30 kraadise nurga all. See on meie galaktika projektsioon taevavõlvile. Koosneb väga paljudest nõrkadest ja heledatest tähtedest. Meie Galaktika kirjeldus. G on hiigelsuur tähesüsteem ning kannab nime Linnutee. Ehitus: 1) keskel on mõhn galaktika tsentri ümber, mis koosneb vanadest ja külmematest tähtedest. Nende liikumine mõhnas on kaootiline.
valima. Loomulikult kirjutamata reegliks riigivalitsemises on absoluutne ausus, omakasupüüdmatus. Madalama taseme demokraatia puhul, kus otsused on lihtsamad küla, vald, korteriühistu, võiksid nõuded olla lihtsamad. Alternatiive sellele süsteemile on proovitud ja mõlemal on vene ruleti loomus: tarkade valitsejate all on suhteliselt hea elada, lollide all muutub elu põrguks. ,,Järgnevad viiskümmend aasta on tõenäoliselt jõhkrad. Planetaarne lõppmäng, mida oleme esitamas, võib vägagi hästi pöördud kestvaks kaoseks. Ja minu üleskutse mu armsale Eestile on selline: olge taiplikud. Osake näha. Olge kiired. Ärge vahetage ühte saatanat teise vastu. Teil on selline võimalus, mis antakse selles elus ja ajaloos vaid ühe korra kujundada Eestile arukas ja jätkusuutlik tulevik ning saada säravaks eeskujuks ning lootuse teetähiseks kogu ülejäänud inimkonnale. ´´
1. Kirjelda järgmisi aatomimudeleid: a. Daltoni piljardipalli mudel aatomid on tahked ja jagamatud b. Thomsoni ploomipudingi mudel - positiivselt laetud kera, mille sees paiknevad elektronid. c. Rutherfordi õhupallimudel - keskel on positiivse laenguga tuum ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid d. Bohri planetaarne mudel keskel tuum (+), elektronid (-) tiirlevad ümber tuuma erinevatel orbiitidel ühel ja samal tasapinnal, ühel orbiidil võib olla ka mitu elektroni e. Kaasaegne pilvemudel - Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev 2. Sõnasta Bohri 2 postulaati. 1. Elektron liigub aatomis teatud kindlatel lubatud orbiitidel. Lubatud orbiidil liikudes aatom ei kiirga. 2
suureneb- temast saab punane hiid. Lõpuks jõuab Päikese paisumine Maa orbiidini ning Merkuuri ja Veenuse järel neelab Päike Maa, mille tagajärjel muutub meie koduplaneet auruks. Kergeks lohutuseks loodavad teadlased, et Päikese massi vähenemise tagajärjel tema gravitatsioonijõud Maale nõrgeneb, mis tõttu Maa orbiidi raadius kasvab. Edasise temperatuuri kasvu tõttu heidetakse Päikese välimised kihid kosmosesse päikesetuule näol, millest moodustub nn planetaarne udukogu. Päikesest saab valge kääbus, mis jahtudes muutub pruuniks ja lõpuks mustaks kääbuseks. Päikeses eristatakse mitu osa. Neist keskseim on nagu Maalgi tuum. Päikese tuum kujutab endast energeetilist tuumakollet, selle temperatuur on 15,6 miljonit K ning rõhk 250 miljardit atmosfääri. Päikese tuumas muutub igas sekundis 700 miljonit tonni vesinikku 695 miljoniks tonniks heeliumiks, ühtlasi muutub 5 miljonit tonni päikese energiaks, mis kiirgub ümbritsevasse
Piir mikro ja makromaailma vahel. Mikromaailm-aatomite ja molekulide ja nende koostisosade (elementaarosakeste) maailm.Makromaailm-see,mida vahetult pakuvad aistingud ja tajud,teravdatud ja täiustatud mikroskoobi või teleskoobi abil.Viimane piir,mida on silmaga näeb-Valguskiir.0,5ym.Mikromaailmas kehtivad teistsugused füüsikaseadused.Spektromeetri ehitus.Spektrite liigid. Uurides aatomitest kiirguva valgusespektrit,saame infot ka aine aatomite kohta.Valguse spekter näitab valguse intensiivsuse jaotust lainepikkuste või sageduste järgi. Spektraalaparaadi põhiosax on prisma või difraktsioonivõre.Seal eralduvad erinevate lainepikkustega valguslained üksteisest.Uuritav valgus suunataxe aparaadi ossa,mida nim koolimaatorix(toru,mille ühes otsas sisenemispilu,teises koondav lääts).Valgusallikaks pilu,mille kaudu valgus siseneb spektraalaparaati.Pilu asub läätse fookuses,kollimaatorist väljub paralleelne valgusvihk,mis suunataxe prismale.Prism...
AATOMI EHITUS KEEMILINE SIDE Aatom koosneb positiivse laenguga tuumast ja seda ümbritsevatest negatiivse laenguga elektronidest Aatom on elektriliselt neutraalne Tuumalaengule vastab elemendi järjekorranumber perioodilisustabelis Meie arusaam aatomi ehitusest on murranguliselt muutunud seoses kvantmehhaanika esilekerkimisega 20 saj alguses ·Rutherford 1909 planetaarne aatomi mudel probleemiks surmaspiraal ·Niels Bohr esimene kvantiseeritud energiaga aatomi mudel - teatud "liikumise olekutes" elektron energiat ei kiirga ·Einstein 1905 valgus on vaadeldav osakeste voona ·De Broglie kõigil osakestel on laineomadused ·Schrödinger 1926 elektron on vaadeldav seisulainena kasutas elektroni kirjeldamisel lainefunktsiooni ·Born - lainefunktsiooni ruut 2 on tõlgendatav kui elektroni leidmise tõenäosustihedus
31. Kirjeldage Rutherfordi katset kuldplaatidega, sõnastage 2 järeldust. Rutherford pommitas väga õhukest (kilelaadset) kuldplaati alfaosakestega ja avastas, et enamus alfaosakesi läks läbi, vaid 1 8000-st põrkus tagasi see näitab, et · positiivne laeng on aatomis olemas, aga see on koondunud aatomi tuumas · aatomis peab olema väga palju vaba ruumi, kuna enamik osakesi läbis plaadi liikumissuunda muutmata 32. Vesiniku planetaarne aatomimudel 33. Bohri postulaadid. · Elektronid aatomituuma ümber omavad kindlaid energianivoosid, nendel nivoodel on elektronidel minimaalne energia ja elektronide tiirlemisel aatomid energiat ei kiirga. · Elektroni üleminekul kõrgemale energianivoole mingi välisenergia arvel aatom ergastub, olek on ebapüsiv ja elektroni ,,tagasihüppel" vabaneb aatom lisaenergiast footonite kiirgamise teel. 34. Mis on radioaktiivsus?
See meenutab nagu rosinatega keeksi. Rutherfordi katse: pommitas kuldlehte alfaosakestega (alfaosake- heeliumi aatomi tuum, suure massiga kiirguse jaoks ning + laenguga). Tulemusena enamus alfaosakesi läbis kuldlehte ilma takistuseta. Osad kaldusid kõrvale ja üksikud nagu põrkusid tagasi. Järeldused: 1) aatom koosneb enamus tühjusest ehk vaakumist 2) aatomis peab olema + laeng koondunud väga väikesesse kuid raskesse ruumiossa (aatomituum) 2. Planetaarne aatomi mudel (osakesed, asetus, laeng, mass, arvud + joonis) Aatom koosneb tema keskel asuvast tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomtuum koosneb prootonist ja nerutronist (v.a vesinik). Aatomituuma ja elektronide vahel on väga palju vaakumit. Mass - aatomi põhimass on koondunud tuuma. Prootoni mass võetakse võrdseks 1 a.m.ü'ga. Neutroni mass võetakse võrdseks samuti 1 a.m.ü'ga. El.mass on nendega võrreldes väga väike ehk ligikaudu 0 a.m.ü'd. Laeng - el
1. teema aatomifüüsika, aatomimudelid Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse. Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika. 1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel. Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset laengut, mille väljas liigub elektron. 2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel 1911.a. Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava aatomi suhtes. 3. Bohri aatomimudel 1913.a. Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante. Rutherfordi katse skeem A - osakeste allikas; K - märklaud (kuldleht); S - stsintsilloskoop (mikroskoop, mille ette on pandud tsinksulfiidiga kaetud ekraan).
tagasi. Sellest tegi Rutherford järelduse, et enamik aatomimassist on kogunenud ühte väiksesse punkti tuuma. Siis võetigi kasutusele planetaarne aatomimudel. Planetaarset aatomimudelit võib võrrelda päikesesüsteemiga, kus aatomi tuum on päike ja elektronid selle ümber tiirlevad planeedid. Kuigi ka selles mudelis leidus vastuolusid, see ei selgitanud aatomite püsivust. Elektronid liiguvad pidevalt kiirendusega ning kaotavad seetõttu energiat 6 ja peaksid tuumale kukkuma, kuid ei kuku, aatomid on püsivad. Need ebaseaduspärasused seletas ära Niels Bohr oma postulaatidega:
F. Zeppelini õhulaev 1900 O. ja W. Wright lennuk 1903 tõestati, et õhust raskemad masinad suudavad lennata L. Bleriot´ lend 1909 üle La Manche'i väina Arenes ka sõjatehnika: G. Marconi 1895 raadiosaade; 1901 raadiosignaal üle Atlandi Titanicu laevahukk 1912 Teadus ja tehnika H. de Vries hüpotees geenide olemasolust; alus geneetikale M. Planck 1900 energiaallikad kiirgavad energiat portsjonite kaupa; alus kvantmehaanikale J. Thomson 1897 elektron E. Rutherford 1911 planetaarne aatomimudel N. Bohr 1913 vesiniku aatomi kohta töö A. Einstein 1905 erirelatiivsusteooria S. Freudi 1900 psühhoanalüüs Süüfiliseravim Nobeli preemiad A. Nobel kogus lõhkeaine tootmisega hiigelvaranduse, mida akati jagama pärast mehe surma Mööndi, et kõrgväärtuslikku kultuuri võib leida mujaltki kui Euroopast (kirjanduspreemia indialasele R. Tagorele) Juugendstiil suurejooneline harmoonia
1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klass...
atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. · Millisega viiest kihistuse e stratifikatsiooni tüübist on fotol tegu? o Inversioon saasteallikast kõrgemal · Milline iseloomustus vastab mis kihile? o Pinnalähedane kiht, mida mõjutab oluliselt aluspinnal tekkiv turbulents planetaarne (piirikiht) o Kiht, milles õhk liigub suhteliselt lihtsate hüdrodünaamika seaduste järgi aluspinna vahetu mõjuta vaba atmosfäär o Kõige alumine kiht, kus tuulehõõre põhjustab tuule kiiruse järsu kasvu kõrgusega - pinnakiht · Millised lihtsustaud eeldused tehakse Gaussi jaotusega saastejoa valemi tuletamisel põhivõrrandist o Üks horisontaaltelgedest suunatakse tuule suunas
Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Herzl sionistliku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. 1. Hormoonide avastamine (1905) 2 . Tõhusa süüfilise ravimi leiutamine 1. Vesiniku aatom (1913, Bohr) 3. Hüpotees geenide olemasolust 2. Planetaarne aatomi mudel (1911, Rutherford) 3. Elektroni avastamine (1897, Thomson) 1. Mandrite triivimise teooria (1908) 4. Kvant (1900, Planck) Teadus ja 2. Knossose palee ja Minose tsiv 5. Erirelatiivsusteooria (1905, Einstein) tehnika leidmine (1900) Sigmund Freudi psühhoanalüüs
EKSAMI KÜSIMUSED 2009 I RIDA 1. Keemia: definitsiooni tähendus, sõna päritolu. Keemia Kreekakeelsest sõnast khemia, mis omakorda tuleneb egiptuskeelsest sõnast kham või hemi kunst muuta ,,tavalisi"metalle väärismetallideks või nende sulamiteks. Keemia on teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. 2. Planetaarne aatomimudel Rutherford, 1911. Peaaegu kogu aatomi mass koondunud väga väiksesse posit. laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit. laeng; elektronid tiirlevad ringorbiidil ümber tuuma. 3. Vesinikside: selgitus, liigitus, tähtsus looduses Vesinikside (VS) on väga oluline keemilise sideme liik. Elusaine funktsioneerimine sõltub vesiniksideme mõjust. Reeglina on VS 10-20 korda nõrgem kui kovalentne side. "Vesinikside" - alati osaleb sidemes H aatom.
Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkatte...
katalüüs. AATOMI EHITUS XIX saj. lõpus esimesed kindlad andmed:aatom on liitosake: (välis-) fotoefekt (H.Hertz, 1887-1888) röntgenikiired (C.Röntgen, 1895) radioaktiivsus (H.Becquerel, I. ja P. Curie 1896-1898). Nendega seoses elektroni avastamine. Esimene aatomimudel (J.J.Thomson, 1903):Aatomi posit. laeng on ühtl. jaotunud kogu ruumalas (kera 10-10 m), kus teatud kindlatel kaugustel paiknevad elektronid.Eksperiment ei kinnitanud seda mudelit. aatomi planetaarne mudel (Rutherford, 1911):peaaegu kogu aat. mass koondunud väga väikesesse (10-15m) posit. laetud tuuma. Rutherfordi planetaarne aatomimudel- selgitas -osakeste hajumisnähtusi- ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust (joonspektrid) Bohr: vesinikusarnane (üheelektroniline) aatom.3 postulaati:I Elektron võib liikuda ümber tuuma vaid statsionaarsetel ringorbiitidel II Statsionaarsetel orbiitidel liikudes elektron energiat ei kiirga III Elektron kiirgab või neelab
2006 aasta keemia eksami küsimused 1. rida 1) Planetaarne aatommudel Peaaegu kogu aat. mass koondunud väga väiksesse posit laetud tuuma. Elektronide arv = tuuma posit laeng Elektronid liiguvad ringorbiidil ümber tuuma Aatomi läbimõõt ligikaudu 10^10 m Tuuma ja elektroni vaheline tõmbejõud peab olema tasakaalustatud elektronile ringorbiidil mõjuva kesktõmbejõuga. Ruthefordi planetarne aatomi mudel: selgitas
pidevva ja põhjaliku kontrolli all. Peamine sihtmärk on Io. Io on päikesesüsteemi taevakehade kõike muutlikum kaaslane. Tema pinnaehitus muutub vulkaanmilise tegevuse tõttu pidevalt. Maapealsetest vulkaanidest erinevalt ei purska Iol mitte sulakivimeid vaid vedelat väävlit. Väävliaur ja tolm paiskub rohkem kui 160 kilomeetri kõrgusel. TEEKOND JUPITERILE 1972 aastaks oli meie vahetu planetaarne ümbrus saanud meile järjest tuttavamaks. 1960ndate teisel poolel olid nii Nõukogude kui Ameerika planeetidevahelised automaatjaamad ,,koorinud ja maitsnud" Veenust ning Marssi, ent polnud söendanud minna kaugemale. Siis, mainitud aasta juulis, tungis üks Ameerika kosmosesond uuele territooriumile. Kui Pioneer 10 jättis Marsi punase ketta seljataha, oli tema ees näha kauget sära, igast tähest tugevamat valgusallikat see oli Jupiter, lähim ja
50-60 aasta jooksul kahekordseks. Selleks ajaks kannataks alatoitluse ja haiguste all juba iga kolmas inimene Maal. Toidupuuduse probleem on rahvusvaheline, kuna ainult hästi organiseeritud koostöö riikide vahel saab tingida selle lahendust. Seda ei saa ka käsitleda eraldi teistest globaalsetest probleemidest. Tänapäeval pea igas riigis toiduainete tööstuse, jagamisega ja väliskaubandusega tegeleb keskvõim. Mis omakorda näitab, et probleemil on planetaarne tähendus, vaatamata sellele et ühed riigid puutuvad kokku kroonilise toiduainete puudujäägiga, teistes on uueks eesmärgiks seotud kvaliteetne toiduratsiooni teaduse poolt kindlustatud normidele lähendamine ja parandamine ning mõned peavad ,,võitlema" toodetavate toiduainete ülejääkidega ja haigustega, mida põhjustab nende ületarbimine elanike poolt. Intensiivne majandamine parimatel maadel on hävitanud sealsed metsad, tekitanud
Iidne Lõuna-Ameerika kultuur, keda nimetatakse olmeekideks ilmus justkui maa alt ja asustas tänapäeva Mehhiko idarannikut. Arvatavasti pärisid just neilt maajad kalendri ja olmeegid kasutasid ka ratast enne maajasid, st olmeegid elasid enne maajasid. Olmeekidest on ka mitmeid pärandeid: tuntud on nende hiigelsuured kivipead, mis on välja raiutud 10-30 tonnistest kivimürakatest. Kõik kivipead kujutavad eranditult negroidse välimusega inimesi. Kust said olmeegid näha neegrit? Mustade sissevool Ameerikasse algas ju ühes istanduste loomisega Ameerika Ühendriikides. Ometi olmeegid ilmselt austasid mustanahalisi väga. Igatahes mõtlemisainet see kõik pakub.. Sama järsku nagu olmeegid tulid, nad ka kadusid.. Kuhu? Ajalugu on põletatud sõna otseses mõttes. Kui hispaanlased tungisid Lõuna-Ameerikasse, oli selline lahe vend nagu Diego de Landa, kes sai hakkama sellega, et põletas ära tuhandeid maajade käsikirju, piltkirjakogumikke ja hier...
SISSEJUHATUS GEODEESIASSE. Geoidi pind on ka nullnivooks, mille suhtes määratakse maapinna absoluutsed kõrgused. Ortogonaalproj mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk punktide asend on määratud geograafiliste ...
Heitgaaside kogus ja müratase vastavad täielikult kehtivatele standarditele. 2. Struktuursed omadused Raptor on klassikaline tavapäraste omadustega väiketraktor. Lühike teljevahe ja roolivõimendi annavad suurepärase manööverdusvõime, mis võimaldab pöörderaadiust vaid 2,70 m, see on oluline, kui ruum on piiratud. Tagumise diferentsiaali lukustamine suurendab traktori läbivust. Käsitsi reguleeritav teljevahe, planetaarne käigukast, poolteljed ratastel annavad edasi maksimaalse pöördemomendi. Tagumine jõuvõtuvõll annab 540 pööret minutis. raserfsaerfaesfes- 3 - 3 2011 - 3 - - 3 -- 3 3. Tehnilised näitajad max väändemoment 82,5 Nm / 2200 pöördel käigukast 24 käiku: 12 FWD + 12 REV reversiga
Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. Oma sündimise hetkest peale on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust. Seda jätkub, et särada "rahulikult" veel teinegi 5 miljardit aastat või nii (olgugi, et tema helendus ligikaudselt kahekordistub selle aja jooksul). Aga lõpuks tarvitab ta ära kogu vesinikust kütuse. Siis järgnevad radikaalsed muutused, ning ehkki see on tavaline tähestandardi järgi, võib tulemus olla hävitava toimega Maale (tõenäoliselt tekib planetaarne udukogu ). Päikese kaaslased Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. (Millised kehad täpselt tuleb klassifitseerida kui planeedid ja millised kui "väiksemad objektid" on andnud põhjust mõnedeks avalikeks vaidlusteks, aga lõpuks on see siiski ainult definitsiooni küsimus.) Päike on Maa energiaallikas Päike on Maa energiaallikas Päike kiirgab valgust ja soojust ja see tähendab ,et päike on kuum valgusallikas.
murenemise kulgu samuti kas otseselt (reljeefi regressioon, mis on regionaalne kristalliseerudes. Merevees lahustunud suundusid mõlemad Lätti. liigestatusest sõltub lähtekivimi paljanduvus ja ja mis planetaarne? sooladest moodustab haliit 77,6% . Haliit hakkab leonduvuse intensiivsus) või kaudselt - Kaledoniidide kulutus (seal, kus tänapäeval mereveest kristalliseeruma siis, kui vee kogus
Asteroidid ebakorrapärase kujuga marsi ja jupiteri vahel tiirlevad kehad. Asteroidide orbiidid pole puhastunud ega fikseeritud, mistõttu võib esineda kokkupõrkeid ka planeetidega. Suuremate planeetidega liitunud planetesimaalide prügi. Komeedid pikaks venitatud orbiitidega päikesesüsteemide kehad, mis päikese lähedale sattudes paistavad sabatähtedena. (hõre aurustunud ioniseeritud süsinikoksiid) 1 Meteoor - planetaarne aines, mis põleb atmosfääri langedes ära. Meteoriit Planetaarne aines, mis langeb planeedi pinnale. Meteoroid avakosmoses liikuv planetaarne aines. Kivimeteoriidid (93%), kondriidid ja akondriidid. Kondrid on ümarad, sulatilkade kiirel jahtumisel tekkinud kosmilises udukogus. Kondriitides(veidi vanemates) esineb ka Ca-Al-rikkaid suletisi (CAI). Kondriidid on primitiivsema koostisega, kui akondriidid(planetaarne koor).
Keemia ja füüsika üleminekueksam 1) AATOMI EHITUSE PLANETAARNE MUDEL · Kõik ained koosnevad molekulidest ning need omakorda aatomitest. · Planetaarse mudelile rajas aluse E. Rutherford aastal 1909. · Mudeli järgi koosneb aatom tuumast, milles asuvad positiivse laenguga prootonid ja ilma laenguta neutronid. Tuuma ümber on elektronkate, mis koosneb elektronkihtidest, kus asuvad elektronid, millel on negatiivne laeng. Aatomil puudub summaarne laeng, sest prootonite ja elektronide arv on
Millega tegeleb keemia Keemia teadus, mis uurib aineid ja ainetega toimuvaid muundumisi. Puhas aine koosneb ühte liiki aineosakestest (molekulid, aatomid või ioonid). Kindel koostis ja kindlad omadused. Nt, keedusool(NaCl), suhkur( C12 H 22 O11 ), kuld(Au), vask(Cu). Ainete segu koosneb mitme aine osakestest. Kindel koostis puudub. Omadused sõltuvad koostisest. nt, õhk, looduslik vesi, muld, pronks. Ainete füüsikalised omadused: Värvus, lõhn, maitse iseloomulikud omadused, mille järgi saab aineid kergesti eristada. Agregaatolek aine võib tavatingimustel olaa tahke(kindel kuju), vedel(voolav, võtab anuma kuju) või gaasiline(levib kogu ruumi ulatuses). Tihedus näitab, kui suur on kindla ruumalaga ainekoguse mass Tähis (roo). Valem =m/V. Mõõtühikud: kg/m 3 ; g/cm 3 ; kg/dm 3 . Tugevus aine vastupidavus painutamisele, venitamisele või survele. Kõvadus aine vastupidavus kriimustamisele või lõikamisele. Sulamis- ja keemistempe...
Osa alfaosakesi hajus aga suuremate kui 90´ nurga all. Selgus, et mida väiksem on raadius, seda suurem on a-osakeste tõukav jõud ning a-osakest on võimalik tagasi paisata vaid sel juhul kui aatomi positiivne laeng ja tema mass on kontsentreerunud väga väiksesse ruumiossa. Järeldus- aatomituum on väikeste mõõtmetega keha, millesse on kontsentreerunud peaaegu kogu aatomi mass ja kogu aatomi positiivne laeng. Leiti ka sarnasus päikesesüsteemiga (joon lk 104) Planetaarne aatomimudel- aatomi keskel asub pos-lt laetud aatomituum, millesse on koondunud kogu aatomi mass. Aatom on tervikune neutraalne, mistõttu aatomisiseste elektronide arv, samuti nagu tuuma laeng, võrdub elemendi järjenumbriga perioodilisuse süsteemis. Elektronid ei saa aga olla paigal, sest kukusid muidu tuumale. Kohe pärast valmimist tekkis planetaarses mudelis vastuolu. Kui keha tiirleb ühtlaselt, siis tema kiirus kui vektor muutub, sest muutub suund
termodünaamika ; Aatomi ehituse teooria; aine süvastruktuur ; Füüsikalised uurimismeetodid ; Keemiatööstus KEEMIA - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid - ainete sellist laadi muund, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides. Rutherfordi planetaarne aatomimudel selgitas -osakeste hajumisnähtusi kuid ei selgitanud aatomi stabiilsust ega aatomispektrite katkendlikkust Need pobleemid ületas Niels Bohr+3postulaati elektron -1, prooton +1 Isotoobid: ühesugune tuumalaeng (sama element) erinev massiarv Isobaarid (‘samarasked’): ühesuguse massiarvuga erinevad keemil.elemendid Massidefekt - Aatomi mass peaks võrduma stabiilsete komponentosakeste (elektronid, prootonid, neutronid) massiga.
erinevatel lõikudel. Standardatmosfäär on ühesõnaga lihtsalt mingi atmosfääri tüüp/kujutis , nagu see troposfääride ja muude värkide värk. Igas riigis võivad teadlaste sõnul troposfääri piirid kusagil mujal olla jne. Osoon tekib UV kiirguse mõjul ja paikneb peamiselt 15-30km kõrgusel . Osoon tekib kahes astmes 1) Hapniku molekul laguneb UV toimel 2) Üksik hapniku aatom liitub tavalise kahemolekulise hapinku aatomiga . Selle toimumiseks peab energia hv korrutis piisav olema. Planetaarne kaitsekiht osoonikiht mis kaitseb maad.Osoon võib tekkida ka autokütuse mittetäieliku põlemise tõttu . Sudu koosneb tihti osoonist . h=6.62 * 10-34 J s v= UV-kvandi võnkesagedus veel energiaarvutamise staff hv= Plancki constant* w (ringsagedus) Lainepikkuse leidmine = cT=c *1/v , T on kiirguse võnkeperiood , c valguse kiirus. Elektromagnetilist kiirgust lainepikkusega 10400 nm nimetatakse ultraviolettkiirguseks
· XVII sajandil aatomi idee taassünd inglise keemik John Dalton käsitles keemilist elementi ainena, mis koosneb ainult üht tüüpi aatomitest. Aatomifüüsika alused · XVIII ennustati uue aatomist väiksema osakese elektroni olemasolu · 1897 elektroni avastamine J.J. Thomsoni poolt · Thomsoni aatomimudel "rosinasai" · 1906 määras elektonide arvu aatomis · Thomson tõestas, et ühe ja sama keemilise elemendi aatomid on ühesugused Rutherfordi katse ja planetaarne aatomimudel · 1905 alustati raadiumi poolt kiiratud - osakeste hajumise uurimisega · 1906 tõestati, et - osakeste laeng peab olema 2e (kahekordne positiivne elementaarlaeng) , hiljem saadi teada, et tegelikult on - osake heeliumi aatomi tuum 2 He 4 · 1908 töötati koos H.Geigeriga välja - osakeste elektriline registreerimismeetod, mis võimaldas registreerida üksikuid osakesi, mis võimaldas uurida
4 Valguse difraktsioon. Difraktsiooninähtuse seletamine lähtudes Huygensi-Fresneli printsiibist. Difraktsioonvõre. Difraktsiooniga seotud nähtused ja nende kasutamine. Interferentsi ja difraktsiooni jälgimise tingimused. Polariseeritud valgus ja selle saamine. Polaroidprillid ja LCD ekraan. 12. KLASS "20 sajandi füüsika" (60h) Aatomifüüsika. Rutherfordi katse ja planetaarne aatomimudel. Vesiniku kiirgus. Bohri aatomimudel. Bohri postulaadid. Statsionaarsed olekud. De Broglie hüpotees. Mikroosakeste lainelised omadused. Kvantmehaanika teke ja põhiideed. Mikromaailma täpsuspiirangud. Kvantarvud. Pauli printsiip. Aatomi kirjeldamine nelja kvantarvuga. Elementide perioodilisuse süsteem. Mikromaailma uurimisvahendid: elektronmikroskoop, tunnelmikroskoop, aatomjõumikroskoop. Tahkise struktuur. Energiatsoonid tahkises. Lubatud tsoon ja keelutsoon
füüsika ja keemia seadused on ajas konstantsed - Kuidas kirjeldada Eesti geostruktuurset asendit? Eesti asub Ida-Euroopa kraatoni serva peal täpselt Päikesesüsteem Kondrid ümarad, ~mm suurused silikaatsete mineraalide (oliviin, pürokseen jt) agregaadi või klaasi massid. Tekkinud sulatilkade kiire tahkumise tagajärjel kosmilises udukogus Meteoor planetaarse ainese fragment, mis langeb põledes läbi atmosfääri Meteoroid avakosmoses liikuv planetaarne aines Meteoriit planetaarse ainese fragment, mis on langenud planeedi pinnale - Millised on Maale kõige sarnasemad planeedid? Marss, Veenus, Merkuur - Millised on Maa kui planeedi parameetrid? o Raadius: 6371 km o Tihedus: 5520 kg/m3 o koostis: kivimiline, Fe-Ni tuum o pöörlemisperiood: 1 päev o tiirlemisperiood: 365,25 päeva o pinnatemp: 27 C, 300K o atmosfäär: N2, O2, Ar, süsihappegaas, veeaur jt
vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning atmosfääri alaosa (tropopausini), keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastiku hierarhia maastikuüksuste hierarhia ehk astmestik. tsonaalsed tegurid algselt kiirgusbilansist tulenevad atsonaalsed tegurid reljeefist olenevad 1) planetaarne tase üks maastikusfäär e. epigeosfäär 2) mandrite või vastavalt ookeanide tase 3) geograafiliste maade tase hõlmab reljeefi suurvormidel mäestikel, mägismaadel, lauskmaadel, suurtel madalikel ja saarestikel kujunenud geokomplekse. 4) vööndite tase . vööndis on sarnased soojustingimused, niiskustingimused, bioloogilised maastikukomponendid, mullad ja eksogeensed geomorfoloogilised protsessid (näiteks murenemine, erosioon). Tundravöönd
alfaosakese mass on 6,642669 10 -27 kg ( 4,00273 amü ). Püüdes seletada nende osakeste hajumist suurte nurkade all, lõi Rutherford teooria , milles esineb aatomi tuum. Selles mudelis oli vastuoluks nn."kiirgustõbi" : kui eeldada, et elektronid seisavad aatomis paigal, siis peaksid langema elektriliste jõudude mõjul positiivselt laetud tuuma või kui eeldada , et elektronid tiirlevad ümber tuuma piki kinniseid trajektoore ( planetaarne aatomimudel ), siis peaks iga kiirendusega liikuv laeng kiirgama elektromagnetlaineid, kaotades seejuures energiat ja langema seejärel tuuma, seega aatom ei oleks püsiv. Samamoodi ei seletatud joonspektreid. Ernest Rutherford sümdis 30 . augustil 1871.a.Uus-Meremaal. Tema isa oli farmer ja rattameister, ema kooliõpetaja. Peres oli kokku 11 last. 1892.a. lõpetas E.R. Uus-Meremaal ülikooli bakalauruse kraadiga
diferentsiaal vabaneb. Veoautodel on veosildade vahel telgedevahelised diferentsiaalid. SCANIA-autode telgedevaheline diferentsiaal asub keskmise silla karteris. Ta on planetaarülekanne ja blokeeritav. Blokeerimine toimub hammasmuhviga, mis on alalises hambumises planetaarreduktori päikesehammasrattaga. Blokeerimiseks ühendatakse hammasmuhvi nuudid satelliitideraamiga. Blokeerseadis lülitatakse sisse pneumaatiliselt. Joonis 53:Sildadevaheline planetaarne diferentsiaal. 52 Rattavõllid Rattavõll kannab pöördemomendi auto diferentsiaalilt veorattale. Auto rattavõll ühendab ratast diferentsiaaliga (teda on nimetatud ka poolteljeks). Auto rattavõll on lõppülekande osa. Sõltuvalt vastuvõetavast koormusest jagunevad rattavõllid poolkoormatud, veerandkoormatud ja koormamata võllideks. Poolkoormatud rattavõlli 3 (Joonis 54, a) puhul on veoratta 1 rumm
maastikukomponentide uurimine A.Lillemaa-Esimene kogu Eestit hõlmav uuring- mullastikukaart V.Masing, H.Trass-soode tüpoloogia ja sooveekogude klassifikatsioon 6. Maastiku mõiste hierarhia, oskama ka näite tuua. Maastikusfäär, mandrid ja ookeanid,geograafilised maad (maastikuvööde), maastikuvööndid, maastikuprovintsid, maastikurajoon, maastik, paigastik, paigas, paik. (LOENG 1) MAASTIKU MÕISTE HIERARHIA + NÄIDE: MAASTIKUSFÄÄR: planetaarne tase - üks maastikusfäär e. epigeosfäär; MANDRID: mandrite või vastavalt ookeanide tase OOKEANID: mandrite või vastavalt ookeanide tase GEOGRAAFILISED MAAD (MAASTIKUVÖÖDE): geograafiliste maade tase -hõlmab reljeefi suurvormidel - mäestikel, mägismaadel, lauskmaadel, suurtel madalikel ja saarestikel kujunenud geokomplekse MAASTIKUVÖÖNDID-vööndite tase s.o. geograafilise tsonaalsuse avaldumine atsonaalsete
Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. Liigitus: pidev-ebaühtlane, joon- v. ribaspekter. pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Spektraaltermid on sagedused: Tn Spektraalterm; n - täisarv; Hz on nn. Rydberg'i konstant. Aatomimudel on planetaarne mudel, mis tähendab, et elektronid võnguvad ümber tuumade oma ringorbiitidel nii nagu planeedid liiguvad maailmaruumis ümber päikese, välja arvatud see, et aatomid kaotavad energiat aga planeedid liiguvad takistuseta. Aatomi koguenergia E on summa kineetilisest energiast K ja potentsiaalsest energiast U : Bohr'i aatomit kirjeldavat 2 postulaati: 1.Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga.
Spekter üldse on jaotusfunktsioon, mis sõltub oma argumendist (nt. sagedus) kiirguse hulk mingil parameetril, mis on jaotatud vastavateks (spektri) vahemikeks. Liigitus: pidev-ebaühtlane, joon- v. ribaspekter. pidev spekter on omane kehale tervikuna, siis joonspekter iseloomustab just kehade koostisse kuuluvate aatomite kiirgust. Spektraaltermid on sagedused: Tn Spektraalterm; n - täisarv; Hz on nn. Rydberg'i konstant. Aatomimudel on planetaarne mudel, mis tähendab, et elektronid võnguvad ümber tuumade oma ringorbiitidel nii nagu planeedid liiguvad maailmaruumis ümber päikese, välja arvatud see, et aatomid kaotavad energiat aga planeedid liiguvad takistuseta. Aatomi koguenergia E on summa kineetilisest energiast K ja potentsiaalsest energiast U : Bohr'i aatomit kirjeldavat 2 postulaati: 1.Elektronid võivad aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Sellisel orbiidil liikudes elektron ei kiirga.
Kasutatakse haiglaruumide desinfitseerimiseks ja steriilse keskkonna loomiseks. Tekitab silma sisekesta põletikku, peab kandma kaitseprille. · Dobsoni ühik. o Dobsoni ühik (DU) on antud asukohas atmosfäärisambas parajasti oleva osooni üldkoguse väjendamiseks nn taandatud osoonikihi paksuse kaudu. 1 mm vastab 100 Dobsoni ühikut (100 DU), 1 cm vastab 1000 DU. o 300 DU planetaarne keskmine osoonikihi paksus, tüüpiline väärtus, kasutatakse päikesekiirguse nõrgenemise arvutustes ja atmosfääri kiirgusmudelites. o < 100 DU Antarktikas septembri lõpus, oktoobris. o < 200 DU troopikas (kuigi osoon ise tekib ekvatoriaases tsoonis). o > 600 DU polaaraladel (absoluutne rekord 675 DU). · UV-kiirguse bioloogiline toime. o Biodoos (MED) teatava lainepikkusega kiirgusenergia kogus pinnaühikule,
Elusorganismide tunnused 21. september 2009. a. 13:56 1. Koosnevad rakkudest a. Ainuraksed b. Hulkraksed 2. Paljunevad a. Mittesuguliselt b. Suguliselt 3. Kasvavad/arenevad a. Otseselt i. Järglane sarnaneb vanemaga b. Moondega i. Kalad ii. Kahepaiksed c. Piiramatu i. Taimed ii. Eriti puud 4. Reageerivad muutustele keskkonnas a. Gepard 109 km/h b. Vesihernel 0,003 sek vee tõmbamiseks püünispõide 5. Ainevahetus a. Toitumine b. Seedimine c. Hingamine d. Eritamine 6. Muutlikkus a. Pärilik b. Mittepärilik Bioloogia Page 1 Elsuorganismide tasemed 21. september 2009. a. 14:02 Tase Uurimisobjekt Bioloogia haru Rakendusalad Planetaarne Biosfäär, Õpetus biosfäärist Maailma loodusvarade ...
Käigukastid. Astmelised käigukastid liigitatakse: · Hammasülekande tüübi järgi · Võllide arvu järgi · Hammasrataste hambumise viisi järgi · Käiguvahetusmehhanismi järgi · Võllide paiknemise järgi · Käiguvahetuse järgi · Käikude arvu järgi · Nihutatavate hammasrataste arvu järgi Käigud grupeeritakse. Traktoritel jaotatakse: 1. Põhikäigud 2. Transpordikäigud 3. Aeglased käigud Käigukastide üleehitus. Mehaanlised käiguvahetusseadised koosnevad: · Lülituskahvlitest, mis on kinnitatud liugurite külge. Liugureid hoiavad kindlas asendis vedrudega fiksaatorid. Liugurieid liigutatakse käigukangi abil. Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tag...
MLT 6004 Kvantmehhaanika 1 Ettevalmistus kvantmehhaanika eksamiks Aine nimetus: Kvantmehhaanika Aine kood: MLT 6004 Õppejõud: dots Ain Ainsaar Eksami aeg: 06.01.2005 Kell: 11.00 Auditoorium: K-123 Konsultatsioon: 04.01.2005 Kell: 10.00 Auditoorium: P-512 I OSA KVANTMEHHAANIKA PÕHIMÕISTED 1. Milline on kvantmehhaanika rakenduspiirkond? Kvantmehhaanika uurimisobjektiks on mikroosakesed ja nende süsteemid. Makroskoopiliste kehade mõõtmed ja impulsid on nii suured, et nendega võrreldes on konstant h kaduvväik...
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
ökoamplituudis. Organiseeritus süsteemi kui terviku omadus, mis avaldub tema koostisosade vastastikku sõltuvas toimimises ja piirab seda toimimist süsteemi raames. Organiseeritus teeb süsteemi taandumatuks selle elementide summale. Bioloogias eristatakse järgmisi biosüsteemide organiseerituse tasemeid: molekulaarne, rakuline, organismiline, populatsiooniline, tsönootiline (kooseluline), ökosüsteemiline ja planetaarne e. globaalne. Ökoloogias on keskne ökosüsteemiline organiseerituse tase (objekt on ökosüsteem). Orienteerumine (loomadel) koha ja aja tuvastamine. O. võimaldab leida toitu, liigikaaslasi, pesa. Enamik selgroogseid orienteerub maastikus nägemise, kuulmise ja haistmise abil, täheldatakse ka Maa magnetvälja järgi orienteerumist. Linnud arvestavad rändel ka taevatähtede asendit. Ornitoloogilised kaitsealad linnustikukaitsealad.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
