Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Neptuun, Uraan. 26. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur, sest need on väikesed ja tihedad planeedid. 27. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Neptuun, Saturn ja Uraan, sest need on suured ja väikese tihedusega planeedid. 28. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 29. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad. Need on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulisd; orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 30. Iseloomustage Merkuuri liikumist.
sünoodiline kuu – ajavahemik Kuu kahe üksteisele järgneva ühesuguse faasi vahel.(keskmine pikkus – 29 ööpäeva 12 tundi 44 minutit). 12 sünoodilist kuud – 354.367 ööpäeva Päikeseaasta – umbes 365.25 ööpäeva Kolmeteistkümne kuuga aastaid viiakse juudi kalendris sisse iga 19 aasta kohta 7 46 eKr - Julius Caesar, kelle käsul astronoom Sosigenes - koostas korrapärase kalendri(11min pikem aasta). Juuliuse kalender reformiti paavst Gregoriuse poolt 1582. aastal. Reform seisnes selles, et iga 400 aasta kohta jäetakse kolm lisapäeva ära. Henri Poincaré: Teadus on üles ehitatud faktidele, nii nagu maja on üles ehitatud kividest; kuid faktide kogu on samavõrd teadus kui kivihunnik on maja Maa diameetri ja ümbermõõdu määras teadaolevalt esimesena Eratosthenes ca 235.a. eKr. Eratosthenese andmetest saab Maa raadiuseks 6370 km Ebateadus on uskumuste süsteem, mida tema pooldajad peavad teaduseks või selle haruks. ANTIIKAJA TEADLASED : Pythagoras 570 ...
joad. Geisrite purskamise tagajärjel tekivad jääle mustad laigud ning lehviku- ja ämblikukujulised jäljendid. Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Sellest ajast on elu Maad tugevalt mõjutanud. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri
Kunagi arvati, et planeet Maa on kõige tähtsam koht universumis. Tegelikult on Maa üsana tähtsusetu. Inimeste jaoks on ta eriline ainult sellepärast, et ta on meie kodu. Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Kui vaadata planeeti Maa lähemalt, siis osutub ta hiigelsuureks tulise südamikuga kivikeraks, mis vihiseb ümber Päikese kiirusega 106560 km tunnis ligi 14 korda kiiremini kui püssikuul. Ta liigub ümber Päikese koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega. Maa tiirleb ümber Päikese keskmiselt 149 miljoni km kaugusel, on ainuke planeet, millel valitseb temperatuur võimaldab külluses vedelas olekus vett. Ideaalne on ka Maa külgetõmbejõud, mille tõttu ta ümber püsib atmosfäär, milles me hingame. Maa atmosfäär on õhk. Et planeedil oleks elu, peab olema nii õhku kui ka vedelas olekus vett. Maa keskmine temperatuur on 22 kraadi Celsiuse järgi. Kui Maa oleks kuumem, siis auraks vesi ära, kui aga külmem siis see lihtsalt jäätuks.
Merkuuril pole kaitset Päikese UV-kiirguse eest, sest seal puudub atmosfäär. Merkuuril puuduvad kaaslased, kuid tema magnetväli on Maa omast 10korda väiksem. Veenus Päikesest kauguselt teine plaanet. Heledaim taevakeha peale Päikese ja Kuu ning võib olla palja silmaga nähtav isegi päeval. Veenuse maksimaalne eemalduvus on Päikesest maapealse vaatleja jaoks 48k. Veenuse aastas on kaks Veenuse ööpäeva. Veenus pöörleb ümber oma telje teiste planeetidega võrreldes vastupidises suunas ja pöörlemistelg on orbiifi tasapinnaga peaaegu risti, seega aastaajad puuduvad. Veenuse pind on tahketest kivimitest koorik nagu teistelgi siseplaneetidel, pind on kaetud meteoriidikraatritega, kuid esineb ka teistsugused pinnavorme, mägesid, platoosid ja madalamaid osi, kõrgeim mägi on 12km kõrge. Veenusel toimuvad intensiivsed vulkaanipursked ja pinnavärinad. Veenuse pinnatemperatuur ei olene
maha ja olemasolevat kindlustada see on piirangute aeg, katsetamiste aeg. Kuna elu, nii nagu meie seda teame, kulgeb laienemise ja kokkutõmbumise lainetel, siis saab kokku- tõmbamise näitajaks Saturn - väga oluliseks planeediks astroloogi tööriistade hulgas. Sellepärast ükskõik, kas see on kontakti andev või vastuvõttev planeet, on see ennustamisel alati tugevalt tunda. Kui Saturn on kontaktis isiklike planeetidega, näitab see perioode, mil tuleb oma tegevuse tagajärgedega leppida. Oma suhetes välimiste planeetidega loob Saturn inimese elukaardil märke, mis näitavad aegu ja viise, mil inimene peab võitlema füüsilise maailma raskuste ja vajadustega, otsides teadlikkust. Kui inimesed on noored (enne Saturni 1.-st tagasitulekut), tunnetakse Saturni kontakte tavaliselt piiravate ja takistavatena, isegi heidutavatena. Saturni isikud, sümboolselt isa,
Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massiston jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maa-taolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maa-taoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel 29 kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde (nt vee, ammoniaagi ja metaani) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased". Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele
elemendid kuni rauani. Raskemad tähed plahvatasid juba mõne miljoni aasta pärast supernoovadena. Plahvatustega sattusid tähtedevahelisse ruumi rauast raskemad elemendid. Need tekkisid plahvatuse ajal neutronihaarde tagajärjel. Päikesesüsteemi tekkimine 9,2 miljardi aasta pärast kollabeerus meie Galaktika serval gaasist ja tolmust koosnev pilv, mis sisaldas supernoova plahvatusest järele jäänud materjali. Sellest tekkis meie Päikesesüsteem oma planeetidega. Umbes 4,5 miljardit aastat hiljem (täpsemalt umbes 0,004 miljardit aastat tagasi) tekkis inimene. Suure Paugu teooria kronoloogia · 1915 Albert Einstein avaldas üldrelatiivsusteooria, millest sai paisuva Universumi kontseptsiooni teoreetiline alus. Einstein oli aga algul veendunud, et Universum on staatiline, mistõttu ta lisas üldrelatiivsusteooria väljavõrranditesse kosmoloogilise konstandi, mis tagas vastava lahendi. Hiljem nimetas ta seda sammu oma elu
Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks , koosnevad kivimitest ja metallidest. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Samuti iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Neile on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, aga väike tihedus, pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde (nt. vesi, ammoniaak ja metaan) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega
süsteemi. Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse. Veel on kuulsad nn Archimedese kruvi ja paljud tema sõjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitjad. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Üks tolle aja astronoome, Aristarchos, aga esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. Ta väitis, et Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega tiirleb ümber Päikese. Paraku ei leidnud tema teooria pooldajaid ja langes varsti unustusse (mõnusad tropid!). Religioonis segunesid kreeka jumalad teiste jumalatega, sest paljud leidsid oma jumalatel ühisjooni kreeka omadega. Hellenismiperioodil sai Vahemeremaade kõige populaarsemaks jumaluseks Isis. Hellenismiperioodi religioon oli seega Kreeka ja Idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. 3
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piirat...
Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest.Neid iseloomustab ka väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Nad on väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. Maa- tüüpi planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. 4. Nimeta hiidplaneedid ning selle rühma olulisemad tunnused. Hiidplaneeti ehk Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Neist esimene ja suurim on Jupiter. Võrreldes Maa rühma planeetidega on neil tunduvalt väiksem tihedus see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Vaatamata sellele on hiidplaneetidele iseloomulik suur mass ja suured mõõtmed. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Kepleri seadused Kepleri seadused kirjeldavad planeetide liikumist ümber Päikese. 1. seadus. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipseid, mille ühes fookuses asub Päike
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Linnutee galaktika Referaat Liisa Marie Orav 4.d klass Tallinn 2016 SISUKORD 1. Päikesesüsteem 2. Päike 3. Merkuur 4. Veenus 5. Maa 6. Marss SISSEJUHATUS Selles referaadis tutvustan teile selle imelise ja kauni Linnutee (inglise keeles: Milky Way) nähtusi ning loodan, et siit leiate vajaliku infot ja huvitavaid fakte Linnutee kohta. Siit leiate infot planeetide, Päikese ning muu huvitava kohta. Antud teema jõudis siia, sest selles on palju ilusaid ja lummavaid asju mille saladust ei suudeta tänapäevani leida. Enne tööd tahan väga teada neid saladusi mida igapäevaselt internetist ja raamatutest planeetide kohta ei otsi. Peatükid on: Päikese süsteem, Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Ja Asteroidid. Foto: http://www.muuseum.ut.ee/vvebook/pages/1_9.html 1. PÄIKESE SÜS...
Müüt Müüt on pärimuslugu, mis räägib maailma loomisest, erinevate loodusnähtuste tekkest, jumalatest, iidsetest kangelastest ning paljudest üleloomulikest olenditest. On olemas loomismüüdid, kangelasmüüdid, tänapäevamüüdid. Loomismüüdid räägivad elu ja maailma tekkimisest. Igal rahval on omalaadne lugu. Paljude rahvaste maailma loomise müüt on seotud uskumusega. Kangelasmüüdid räägivad muinasrahvaste kangelastest nagu näiteks ,,Kalevipoeg" jt. Tänapäevamüüdid, mis on varieeritud ja tänapäevastatud iidsed müüdid. Üks ehe näide on Andrus Kivirähki raamt "Rehepapp"-selles raamatus on kirjeldatud eestlaste elu ülemöödunud sajandil. Tänapäevamüüt tõuseb esile semioloogiast: viimane lubab kindlaks teha müütilist ümberpööra, tükeldades sõnumi kaheks semantiliseks süsteemiks:konnotatiivseks, mille tähistatav on ideoloogiline ja denotatiiveks, mille funktsioon on loomulikustada klassilist kuuluvust. Sõna müüt tule...
aatomid keskele ning väikest tihedat tuuma jäi ümbritsema paks vesinikust ja heeliumist atmosfäär. Planeedid peavad liikuma ühes tasandis asuvatel ringorbiitidel, orbiitidevahelised kaugused ja planeetide massid peavad suurenema Päikesest eemaldudes. Neli väiksemat siseplaneeti on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikesesüsteemi suurim ,,rike" on Maa ja Jupiteri vahel, kus korrlikku planeeti polegi tekkinud on vaid suhteliselt väike Marss ning palju asteroide. 11. Päike. Fotosfäär. Pinnatemperatuur. Päike on täht, mis asub Maast 150 miljoni km ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese mass on 330 000 korda suurem kui Maa mass. Päike asub
Heliteose loomiseks püüab ta kuulata kosmose muusikat, tajub inimese sisemise muusika vastavust sellega ja paneb kirja talle huvitavalt kõlava muusika, ükskõik mis ajastule või stiilile toetudes, olgu ajendajaks gregooriuse laul, renessansi tantsurütmid, 16. saj madrigal, Palestrina või Bachi polüfoonia, Tormis, Pärt või Genesis. Sisask võib olla algjõudude ja aastasadade vanuste mälestuste vahendajaks 1987-88 arvutab Sisask päikesesüsteemi planeetidega tegeldes välja Merkuuri, Veenuse, Maa, Marsi, Jupiteri, Saturni,Uraani,Neptuuni ja Pluuto tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid ja saab nn planeetide helirea, mille koondvariandiks on 5 helist koosnev helirida. Hiljem selgus, et tegemist on Jaapani muusika ühe iidse põhilaadi - kumayoshiga Planeetide helireal põhineb Sisaski Esimene missa Eesti missa (missa nr. 3, eestikeelsele tekstile)- tellimustöö 22.üldlaulupeoks
Kõigil hiidplaneetidel on rõngad. Neptuunist kaugemal oli põhiliseks aineks jää. Sellest kujunesid suhteliselt väikesed jäämaailmad, millest suurim on Pluuto. Jupiter Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Jupiteri neli suurimat kaaslast on: Y Europa, Y Ganymedes,on ainuke planeedikaaslane, millel on magentväli, Y Callisto Y Io-kutsutakse kirju välimuse tõttu pitsa-kuuks. Maa tüüpi planeetidega võrreldes on Jupiter neist sootuks erinev taevakeha. Tema atmosfäär on palju paksem. Sellest allapoole pole ei tahket pinda ega kivist maastikku. Jupiter on koostiselt väga lähedane algsele Päikese udukogule, millest moodustus terve Päikesesüsteem. Atmosfääri alumistes kihtides kasvab rühk nii suureks, et vesinik läheb vedelasse olekusse ja katab kogu planeedi lõputu vedelast vesinikust Oceania. Saturni ehitus on Jupiteri omaga üsna sarnane, mõlemat planeeti nimetatakse sageli
3 heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib -- erinevalt teistest, muutlikest detailidest -- oma kohal juba 330 aastat. Joonis 1. Jupiter Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik (polaarne läbimõõt on ekvatoriaalsest 9000 km võrra väiksem). Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem -- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. Maapealsete vaatlustega on Jupiteril avastatud veel 9 kaaslast, kuid need on neljast esimesest tunduvalt väiksemad. Kosmoseaparaatide abil on leitud kolm
¤ Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) ¤ Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares(www.miksike.ee) Kaksiktähed Gaasipilvedes, kus tähed tekivad, moodustuvad enamasti 2 tähte ja tekib kaksiktäht, milles mõlemad tähed tiirlevad teineteise ümber. Üksiktähti, planeetidega tähti ja mitmiktähti tekib harvem. Suuremjagu tähti, mis silmaga vaadates tunduvad üksikutena, on tegelikult kaksik- või mitmiktähed. Kaksiktähtede elu erineb üksiktähtede omast. Kui üks tähtedest läbi põleb, saab kaksiku kaaslaseks olev täht endale materjali juurde ja suureneb.
Keiser Diodetianud üritas välja juurida Manilust. Lineaarkiri B kõige arhailisem Kreeka keel Ei saa tõmmata konkreetset piiri Lähis-Ida ja Kreeka-Rooma usundite vahel. Serapis tema kultus saab alguse Egiptusest ja levib üle Rooma Keisririigi; samastati Zeusi, Heliose ja Hadesega. Jumalakäsitlus · Jumalaid käsitleti nii välimuselt kui ka iseloomult inimestena Stoa filosoofia, kus jumalaid seostatakse loodusjõududega Planetaarjumalad samastatakse planeetidega nt. Helios-Sol oli päikesejumal Usutakse, et Zeus/Jupiter on maailma mõistus Sealpoolsust seostatakse päikesega · Maailma loomisest ei räägita, räägitakse jumalate sündimisest Demiurgos loob Platoni õpetuse järgi koos nooremate jumalatega maailma · Kreeka-Rooma jumalad on füüsilised jumalad. Füüsiline keha nagu inimesedki. Nad ei jää maailmast väljaspoole. Usuti, et jumal on templites asuvates kujudes reaalselt kohal.
Galaktikarühmas. Kohalik Galaktikarühm ehk Kohalik Rühm on üle 30 lähestikusest galaktikast koosnev moodustis, millesse kuulub ka meie Linnutee. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandil läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ( Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Meie Linnutee galaktikal on 2 kaaslast Suur Magalhãesi Pilv ja Väike Magalhãesi Pilv,mis asuvad meist 200 000 valgusaasta kaugusel. Mõlemad on korrapäratud galaktikad, mida on võimalik vaadelda Maa lõunapoolkeralt. Lähim spiraalne galaktika Andromeeda udukogu,
Sitsiiliast pärit matemaatik, füüsik ja leiutaja Archimedes aga formuleeris muu hulgas hüdrostaatika seaduse. Veel on kuulsad nn Archimedese kruvi ja paljud tema sõjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitjad. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Üks tolle aja astronoome, Aristarchos, aga esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. Ta väitis, et Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega tiirleb ümber Päikese. Paraku ei leidnud tema teooria pooldajaid ja langes varsti unustusse. Religioonis segunesid kreeka jumalad teiste jumalatega, sest paljud leidsid oma jumalatel ühisjooni kreeka omadega. Hellenismiperioodil sai Vahemeremaade kõige populaarsemaks jumaluseks Isis. Hellenismiperioodi religioon oli seega Kreeka ja Idamaade traditsiooniliste uskumuste omanäoline sulam. 9 Loodus
Heliteose loomiseks püüab ta kuulata kosmose muusikat, tajub inimese sisemise muusika vastavust sellega ja paneb kirja talle huvitavalt kõlava muusika, ükskõik mis ajastule või stiilile toetudes, olgu ajendajaks gregooriuse laul, renessansi tantsurütmid, 16. saj madrigal, Palestrina või Bachi polüfoonia, Tormis, Pärt või Genesis. Sisask võib olla algjõudude ja aastasadade vanuste mälestuste vahendajaks 1987-88 arvutab Sisask päikesesüsteemi planeetidega tegeldes välja Merkuuri, Veenuse, Maa, Marsi, Jupiteri, Saturni,Uraani,Neptuuni ja Pluuto tiirlemisel tekkivad teoreetilised helid ja saab nn planeetide helirea, mille koondvariandiks on 5 helist koosnev helirida. Hiljem selgus, et tegemist on Jaapani muusika ühe iidse põhilaadi kumayoshiga Planeetide helireal põhineb Sisaski Esimene missa Eesti missa (missa nr. 3, eestikeelsele tekstile)- tellimustöö 22.üldlaulupeoks, Sümfoonia (siin koos kõlamise tähenduses)
Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Iseloomulikud omadused: *Suur tihedus *Suhteliselt väikesed *Aeglane pööremisperiood Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Iseloomulikud omadused *Väike tihedus->koosnevad peamiselt gaasidest *Suhteliselt suured *Kiire pöörlemisperiood Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Pluuto on piklikum võrreldes teiste suurte planeetidega. Tema orbiit on tugevasti kaldu ning sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Nende raadiused paiknevad kindla seaduspärasuse järgi. Mis on asteroid
keskpunktiks. Nii õnnestus tal seletada lisaks planeetide silmusekujulisele teele ka nende heleduse muutumist muutuva kauguse abil. See küllalt keeruline deferentide-epitsüklite süsteem oli katoliku kiriku toel inimkonna maailmapildiks rohkem kui tuhande aasta vältel. Viimase täiustuse kinnisesse maailma tegi Mikolaj Kopernik (1473 - 1543), esitades 1543. a. heliotsentrilise maailmapildi, kus Maa koos teiste planeetidega tiirles ümber maailma keskmes asuva Päikese. See üsna tänapäevane pilt sisaldas siiski endiselt kinnistähtede sfääri (nüüd juba Päikese ümber!) ja oli ka pisut ebatäpsem Ptolemaiose omaga võrreldes. Tycho Brahe (1546 - 1601) tõi veelkord maailma tsentri Maale, jättes teised planeedid tiirlema ümber Maa ümber tiirutava Päikese, kuni Johann Kepler (1571 - 1630) oma kolme seadusega meie planeedisüsteemi lõplikult paika pani.
varjutused ja üleminekud Jupiteri kettast on hästi jälgitavad juba väikeses teleskoobis. Triibud planeedi pinnal on muutuva kuju ja heledusega, väiksematest detailidest on kuulsaim nn. Suur Punane Laik, mille avastas 1666. a. Cassini ja mis püsib -- erinevalt teistest, muutlikest detailidest -- oma kohal juba 330 aastat. Kiire pöörlemise tõttu on planeet üsna lapik (polaarne läbimõõt on ekvatoriaalsest 9000 km võrra väiksem). Võrreldes Maa rühma planeetidega on Jupiteri tihedus tunduvalt väiksem -- see näitab kergemate elementide, eelkõige vesiniku ja heeliumi suurt osakaalu, mida kinnitab ka spektraalanalüüs. Et Jupiteril on tugev magnetväli, peab tal teoreetiliselt olema ka tahke tuum. Kosmosejaamad "Voyager" pildistasid möödalennul nii Jupiteri kui selle kaaslasi. Fotodelt võib näha, et Jupiteri pilvekiht on pidevas liikumises, kuigivõrd muutub isegi punane laik.
Teoreetiliselt 1028 kg > planeedi mass > 1019 kg. Üle selle piiri asuvas kehas algavad termotuumareaktsioonid, moodustub täht. Alla selle piiri kaaluvas kehas ei toimu aine ülssulamist ja ei moodustu geosfääre. Planeedid tiirlevad ümber päikese ekliptika tasandil. Asteroidid ebakorrapärase kujuga marsi ja jupiteri vahel tiirlevad kehad. Asteroidide orbiidid pole puhastunud ega fikseeritud, mistõttu võib esineda kokkupõrkeid ka planeetidega. Suuremate planeetidega liitunud planetesimaalide prügi. Komeedid pikaks venitatud orbiitidega päikesesüsteemide kehad, mis päikese lähedale sattudes paistavad sabatähtedena. (hõre aurustunud ioniseeritud süsinikoksiid) 1 Meteoor - planetaarne aines, mis põleb atmosfääri langedes ära. Meteoriit Planetaarne aines, mis langeb planeedi pinnale. Meteoroid avakosmoses liikuv planetaarne aines.
valgustatus Veenuse pinnal sada korda nõrgem kui Maal. (pilt 3) Pilt 3. Veenus - 10 - 4. MAA Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.[6] Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast.[3] 4.1 Maa omadused Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole. Galaktika tervikuna liigub aga Lõvi tähtkuju suunas kiirusega umbes 600 km/s.[3] Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood (nn täheaasta) on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa
suurtesse kivitulpadesse Hansa Liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond harta ajaloolise tähtsusega dokument, ürik heaoluühiskond ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus heliotsentriline maailmakäsitlus Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde; Lakoonika põliselanikud, kelle
seaduste kogu, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse Hansa Liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond harta ajaloolise tähtsusega dokument, ürik heaoluühiskond ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus heliotsentriline maailmakäsitlus Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde;
seaduste kogu, mis raiuti suurtesse kivitulpadesse Hansa Liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond harta ajaloolise tähtsusega dokument, ürik heaoluühiskond ühiskond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab peamist vastutust valitsus heliotsentriline maailmakäsitlus Mikolai Koperniku õpetus, mis peab Päikest planeetide süsteemi keskpunktiks ja väidab, et Maa koos muude planeetidega tiirleb umber Päikese. Varem arvati, et planeetide süsteemi keskpunkt on Maa hellenid kreeklased, Balkani poolsaarel asunud muistse Kreekamaa ehk Hellase asukad vanaajal hellenism ajajärk Aleksander Suurest kuni I sajandini eKr, mil pärast Aleksandri vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segu- nes Idamaade kultuuriga heloodid kõige alam seisus Sparta riigis, orjad, kes harisid spartiaatide põlde;
Kristlus ristiusk, lähtub Jeesus Kristusest, sõnastatud uues Testamendis ja seda kannab maailmas edasi kirik. Merovingid frangi riigi kuningadünastia, valitsesid 482-751 Islam muhamedi rajatud, monoteismil põhinev maailmausund Karolingid Frangi riigi valitsejadünastia, valitsesid Saksamaal, Inglismaal ja Itaalias, 10 sajandil Kirillitsa slaavi kirja enim levinud vorm Romaani stiil esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil, määrava tähtsusega oli kloostrikultuur. Tugines karolingidele, rooma ja islami kunstile Kapetingid Prantsuse kuningadünastia, , nimi pärines Hugues Capet´st Feodalism keskaegne hierarhiline ühiskonnakord, kus valitsejad ja suurfeodaalid andsid oma vasallidele kasutamiseks maavaldusi lääne Feodaalne killustatus olukord riigis, kus keskvõim on nõrk, vasallid aga iseseisvad. Tavaliselt kaasuvad sisesõjad, mis nõrgestavad riigi üldist kaitsevõimet. Basileus - Vana-Kreekas maakonna juhtija, hiljem kunin...
Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid, siis peame suunama teleskoobi Linnutee tasandist kõrvale.
esimene. 1906 aastal avastas Percival Lowell Neptuuni liikumise häiritust uurides tollel hetkel Päikesesüsteemi kõige kaugema „planeedi“ – Pluuto. Hiljem selgus, et Pluuto ei saanud kuidagi nii suurt Neptuuni liikumise häiritust põhjustada. Pluuto on suuruselt palju väiksem kui Maa Kuu – läbimõõt 67% Kuu omast, mass vaid 20% Kuu massist. Kuni 2008 aastani loeti teda 9-ndaks planeediks, alates sellest kääbusplaneediks ehk plutoidiks. Esimene planeetidega sarnaselt liikuv objekt Ceres, mis paistis teleskoobis siiski punktina nagu tähedki – siit ka nimetus asteroid – kreeka keelest „tähesarnane“ – avastati 1801. aastal (Giuseppe Piazzi), mõne aastaga leiti kümneid analoogilisi planeedikesi – Vesta, Pallas, Hygiea jpt. Pluuto orbiit on väga välja venitatud, ulatudes kohati Päikesele lähemale kui Neptuuni oma. Pluutol on vähemalt 3 kaaslast – suurim neist on Charon, olles oma „planeedi“
Hellenismiajastu astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et Maa on kerakujuline. Ligilähedaselt osati isegi Maa ümbermõõtugi välja arvutada. Üks tolle ajajärgu astronoome, Aristarchos /-rhos/ (4.-3. saj eKr) Samoselt (Väike-Aasia lääneranniku saarestikus) esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. Püüdis esimesena määrata Päikese ja Kuu suurust ja kaugust Maast. Ta väitis, et Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega aga tiirleb ümber Päikese. Paraku ei leidnud tema teooria poolehoidjaid ja see langes varsti unustusse. Ülejäänud tolleaegsete astronoomide arvamuse kohaselt seisis universumi keskpunktis Maa. TEATER JA TRAGÖÖDIAD. Teatrietendus - draama (kr k drama - ,,tegevus") oli välja kasvanud Dionysose pidustuste raames lauldavatest koorilauludest. Kogu klassikalise ajajärgu kuulusid etendused Dionysose auks peetavate pidustuste kavva. Etendused
Sargon I (seniidi valitseja) allutas ~2350 eKr teised akkadlaste linnriigid ja siis alistas Mesopotaamia alad. Akkadlased võtsid sumeritelt palju üle, ka usust. Akkadi keel domineeris sumeri keele üle. Sumeri-akkadi religioon Mesopotaamia usund Mesopotaamia religioon: · Polüteistlik · Pühad toimingud · Astraalreligioon taevakehade austamine · Hakkasid jumalaid seostama taevaga (elupaik) ja planeetidega · Allilm, mis on ka jumalate elupaigaks (kolmekorruseline maailmapilt) Antropomorfism jumalaid kujutati inimesekujulistena. Jumal võis ka looma kuju võtta. Nad olid üle jõu ja tarkuse poolest ning ka surematud. Polnud kõikvõimsad ega kõiketeadjad. Neil oli nõrkusi, pahesid. Kaval inimene suutis jumalat tüssata. Jumalatel oli sugu ja nad abiellusid. Sõjad inimesed osalevad, aga jumalad sõdivad. Panteon kõik jumalad, keda religioonis austatakse.
Hiidplaneetide suurus ja gravitatsiooniline külgetõmme oli piisav, et hoida kinni selliseid kergesti lenduvaid elemente nagu H ja He. 9. Asteroidid e. väikeplaneedid, asteroidide vöö Väikeplaneet e asteroid on diameetriga mõni 100 m kuni mõni 100 km (suurim Ceres 913 km) ebakorrapärase kujuga Marsi ja Jupiteri vahel - asteroidide vöös - tiirlevad kehad. Tänapäeval peetakse asteroide planeetidega liitumata planetismaatiliseks ,,prügiks". Praeguseks on registreeritud u. 4000 asteroidi; nende koguarv ~100 000, moodustavad nn. asteroidide vöö Marsi ja Jupiteri vahel. Enamus tiirleb piki ringikujulist, mõningad ellipsilaadset orbiiti ekliptika tasandi lähedal. Erinevalt planeetidest ei ole asteroidide orbiit fikseeritud. Elliptilise orbiidiga asteroidid võivad sattuda
saj eKr), esimene neist olli Naram Sin kuningad kui jumalad oli siiski Mesopotaamias vaid ajutine nähtus Jumalate austamiskombed annetused, ohvritoomine (kujutatud on seda Uruki vaasil) Jumala tahet selgitati välja ennustamiskunsti ja märkide lugemise abil, tõlgendati unenägusid ning ennustati ohvrilooma maksa vaadeldes ennustamisega tegelesid eriõpetust saanud preestrid, kes oskasid ka tähti vaadelda, kalendrit täpsustada Jumalaid seostati planeetidega vaadeldi tähti ehk jumala trajektoori Oluline on maapealne elu elust pärast surma on väga ähmane ettekujutus Oluline oli matta surnuid õigesti, et nad ei tuleks hiljem kummitama; surnutele ka ohverdati Sumeri jumalad Sumeri jumalad olid isikustatud loodusjõud ning jumala vägi piirdus ainult temale omase valdkonnaga. Müütides on jumalatel selgelt piiritletud nad võitlevad oma seisundi eest kurjade jõududega, es tahavad nende elukorraldust rikkuda
Archimedese paljude leiutiste seas olid tähtsamad kruvi, mis tol ajal leidis kasutust peamiselt veetõstukina, ja sellele lisaks mitmed sõjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitjad. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et maa on kerakujuline. Arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Üks toonastest astronoomidest esitas koguni esimesena ajaloos heliotsenrilise (päikesekeskse) maailmapildi, väites, et päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega aga tiirleb ümber päikese. Paraku ei leidnud see arvamus pooldajaid ja langes varsti unustusse. Ülejäänud astronoomide üksmeelse arvamuse kohaselt seisis universumi keskpunktis Maa. Sellise kontseptsiooni esitas kõige põhjalikumalt, koos matemaatilise põhjendusega, Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kes elas juba Rooma ülemvõimu ajal II sajandil pKr. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas maid kanaari saartest Hiinani ja Islandist
Archimedese paljude leiutiste seas olid tähtsamad kruvi, mis tol ajal leidis kasutust peamiselt veetõstukina, ja sellele lisaks mitmed sõjatehnilised seadmed kivi- ja nooleheitjad. Hellenismiperioodi astronoomidele oli enesestmõistetavalt selge, et maa on kerakujuline. Arvutati välja maa ligikaudne ümbermõõt. Üks toonastest astronoomidest esitas koguni esimesena ajaloos heliotsenrilise (päikesekeskse) maailmapildi, väites, et päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega aga tiirleb ümber päikese. Paraku ei leidnud see arvamus pooldajaid ja langes varsti unustusse. Ülejäänud astronoomide üksmeelse arvamuse kohaselt seisis universumi keskpunktis Maa. Sellise kontseptsiooni esitas kõige põhjalikumalt, koos matemaatilise põhjendusega, Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kes elas juba Rooma ülemvõimu ajal II sajandil pKr. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas maid kanaari saartest Hiinani ja Islandist
Suur Pauk ja lõõmav, energiast. mis sünteesivad raskemaid Hubble'i sarnased, raskemate Moodustub meie 3,5 miljardit aastat optiliselt tihe Universum aatomituumi. teleskoobiga aatomituumadega tiirlevate tagasi hakkavad ilmuma Inflatsiooniline muutub Süvavälja galaktikad. planeetidega 10,miljardit 11, esimesed eluvormid.15 531 miljardit miljard
Varem loeti planeediks ka Pluutot, kuid 2006.a. arvati see planeetide hulgast välja. Aeg-ajalt leidub ajakirjanduses teateid ka kümnenda planeedi avastamisest, aga lõplikku selgust pole. 57 Meie elame Päikesesüsteemi planeedil Maa, mis liigub peaaegu ringikujulisel orbiidil 150 miljoni kilomeetri kaugusel Päikesest. Maa keskmine temperatuur on +23°C. Mõõtmetelt on Maa teiste planeetidega võrreldes väike, keemiliselt koostiselt "tugevasti metalliline" (raskemate elementide hulk ületab tunduvalt vesiniku ja heeliumi oma). Planeedina on Maa seisund absoluutselt stabiilne, ta võib selles olekus püsida kuitahes kaua. Päikesesüsteemi kuulub ka mõnituhat väikeplaneeti asteroidi, sadakond perioodilist komeeti "sabatähte", planeetide kaaslasi, meteoorset ainet "tolmu". Teiste taevakehade mass kokku on tühine võrreldes Päikese massiga, moodustades sellest ca 0,3
Aine eraldub moodustavad mida vaadeldi meie omaga Suur Pauk ja lõõmav, energiast. protogalaktikaid, Hubble'i sarnased, Moodustub 3,5 miljardit aastat optiliselt tihe Universum mis sünteesivad teleskoobiga raskemate meie tiirlevate tagasi hakkavad Inflatsiooniline muutub raskemaid Süvavälja aatomituumadega planeetidega ilmuma esimesed Universum. läbipaistvaks. aatomituumi. uurimisprogrammis. galaktikad. Päikesesüsteem eluvormid. . 0,00005 miljardit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
