VEENUS LIINA VIROLAINEN 12A KLASS KEILA KOOL PILT 1 Veenus VEENUSE JA MAA SARNASUS Veenus on Maatüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti tagajärjel. Veenus on siiski Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 462 °C on
Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest. Neptuun avastati teatavasti Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, märgati, et Uraani liikumistee on mõjutatud mingi tundmatu keha gravitatsioonilise tõmbe poolt, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa - nelja ja poole miljardi kilomeetri kaugusel. Maa taevas paistab ta kaheksanda suuruse tähena - teda on lootusetu vaadelda palja silmaga. Ka väikese pikksilmaga on Neptuuni võimatu eristada ümbritsevatest tähtedest. Neptuun ei olnud antiikaja astronoomidele tuntud. Ta pole palja silmaga nähtav ja avastati pärast seda, kui astronoomid olid Uraani vaadelnud. Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada
Veel on pakutud igasuguseid jumala teooriaid ja muid suhteliselt utoopilisi lugusid. Täiesti kindel ei saagi olla, et kuidas see kõik alguses sai. Veel teeb elu huvitavaks ja salapäraseks küsimus, et kuidas on see võimalik, et elu on just Maal, aga mitte mõnel muul meile tuttaval planeedil? Muidugi ei saa kindel olla, et mujal elu pole, aga selle kohta ei ole ka tõendeid. Arvatavasti eksisteerib elu veel kusagil universiumis, mis on meist väga kaugel ja võibolla on olemas planeet, mis sarnaneb Maaga ning millel elavad samasugused inimesed ja muud olendid nagu on Maal. Seda ei saa me vist kahjuks kunagi teada. Võibolla ongi kuskil olemas planeet, millel elu on täiuslik ja kõik toimib suurepäraselt. Elu on ime ja seda saab elada ainult ühe korra, seega tuleb elult võtta kõik, mis sellelt võtta annab. Tihti inimesed mõtlevad, et elu on igav ja sellel pole mõtet. Tegelikult peaksid nad proovima näha peaaegu igal momendil elus midagi positiivset, muidugi
sest Maa on Päikese suhtes sellise kalde all, et suvel näeme me kauem Päikest kui talvel. Päike tõuseb ja loojub erineva ajavahemiku jooksul. Päikese asemel Maa liigub ehk tiirleb ümber tähe tekitades aastaaegade vaheldumise. 4. Täht kerakujuline ülikõrge temperatuuriga termotuumareaktsioone enda sisemuses läbi viiv taevakeha. Tähe ümber tiirlevad tavaliselt planeedid. Kaks lähimat tähte Maale on Päike ja Centauri. Planeet valgust peegeldav kerakujuline keha, tiirleb alati mõne tähe ümber, keha keskmine temperatuur on madal. Päikesesüsteem koosneb 8 planeedist. Kuu planeedi ümber tiirlev looduslik taevakeha. Kuud puuduvad kahel esimesel planeedil. Kõige rohkem kuusid on Jupiteril ja Saturnil. Asteroid tahke ümber päikese tiirlev ebakorrapärase kujuga madala temperatuuriga keha, mis tiirleb Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil, oletavasti võib olla kunagi olnud planeet
tagasi. Algselt moodustasid väikesed osakesed põrkumisel ja üksteise külge takerdumisel Päikese ümber õhukese plaadi. Kokkupõrgete jätkumisel tekkisid üha suuremad tükid ja nendest omavahelise raskusjõu mõjul kilomeetrite suurused algplaneedid. Osa neist purunesid kokkupõrgetel, kuid algplaneetide ühinedes moodustusid ka tegelikud planeedid. Selleks kulus ligikaudu 100 miljonit aastat. Algselt oli Maa suhteliselt jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas maakera soojenemine, mis oli põhjustatud massi tihenemisest ja meteoriitide pommitamisest. Kõige enam eraldus soojust radioaktiivsete ainete lagunemisel püsivateks elementideks- sama protsess jätkub tänapäevani. Kuumenemise tõttu algne maakera sulas . Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma läbi kergema graniiditaolise kiviaine, mis jäi hõljuma Maa pinnale ning mis jahtudes tahenes tahkeks maakooreks e. litosfääriks
Ande Andekas-Lammutaja Füüsika Universum Tähtkuju on kindlalt piiritletud tähistaeva ala, kus horisondile projetseeruvad tähed moodustavad mingi kindla kuju. Kepleri esimene seadus väidab, et plaaneedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on päike. Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, h...
perioodikaväljaanded, ooekan, tooted (kefiir Gefilus), jõgi, ajaloosündmused (esisuurtäht- Ümera allee, lahing), puiestee, asutused, kool, ettevõtted, gümnaasium, organisatsioonid (reklaamifirma Kolm kauplus, Karu), jogurt, ordenid, sõda, autasud (Maarjamaa Risti orden) planeet, linn, küla, maantee; kuud ja nädalapäevad; pühad ja tähtpäevad; üritused; ametinimetused; rahvused
Sissejuhatus....................................................................................................lk 3 Saturni mõõtmed ja nende suhe maaga..........................................................lk 4 Saturni rõngad................................................................................................lk 5 Saturni kuud...................................................................................................lk 6-7 SISSEJUHATUS Saturn on päikesesüsteemis kuues planeet. Oma suuruselt on ta päikesesüsteemis teisel kohal Jupiteri järel. Tema raadius on planeet Maast umbes üheksa korda suurem. Planeedile on antud nimi Vana- Rooma jumala Saturnuse järgi. SATURNI MÕÕTMED JA NENDE SUHE MAAGA Saturn on Päikesesüsteemi üheks suurimaks planeediks, seda edestab ainult Jupiter. Saturn on kuues planeet Päikesest ning asub sellest 1,427 miljardi km kaugusel. Kuna astronoomiliste kauguste ja masside mõõtmiseks jäävad meie
See on osa seitsmest tahvlist koosnevast Enuma Eliši mütoloogiast, mis räägib Marduki valitsemisest ja inimeste loomisest jumala teenimiseks. Samuti on sarnaseid asitõendeid Aadama ja Eeva loost, kuid sumerite tekstides räägitakse sellest veel põhjalikumalt. Esiteks, Aadam tähendab heebrea keeles töötajat (Aadam ei tähenda heebrea keeles mitte töötajat vaid inimest/meest), kes allus jumalatele annunakidele – need, kes tulid taevast maale Nibiru planeedilt (Nibiru planeet on vandenõuteoreetikute teooria). Üks tekstidest räägib annunakist Ninhursag, kes oli kõrgem meditsiiniametnik (ta oli maa-ja emajumalanna) ja tema lõi lõpuks funktsioneeriva Aadama ehk inimese. Sellest on olemas piktogramm (pildil), kus ta on laborit meenutavas ruumis, riiulitel katseklaasid ja nõud, hoides ise väikest inimest käes ja lausudes: “Ma tegin seda!“
Päikesesüsteemi Merkuur: planeedi Üldinfo: Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, Keskimine kaugus Päikesest: 57,9 milj. km sealhulgas planeet Maa, millel Läbimõõt: 4878 km me elame. Pinnatemp.: -185°C kuni 430°C Päikesesüsteemi kuulb 9 Ööpäev: 176 Maa päeva planeeti, need on: Aasta pikkus: 88 Maa päeva Merkuur Kuude hulk: 0 Veenus Pöörlemistelje kalle: 0° Maa Veenus:
NEPTUUN Sisukord Sissejuhatus Avastamine Kaaslased Voyager 2 Rõngad Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Diameeter: 49 532 km (ekvatoriaalne) Mass: 1,0243×1026 kg Atmosfääri temperatuur: 214°C Tuul puhub kuni 2000km/h Avastamine 23. septembril 1846 Urbain Le Verrier John Couch Adams Kaaslased Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton Nereis Kaks tumedat laiku 25. augustil 1989 Tegemist on hiiglaslike atmosfäärikeeristega, mis toovad esile sügavamatest kihtidest pärinevaid, teistsuguse keemilise koostisega ja teist värvi pilvi. Rõngad Neptuunil on 2 rõngast: 53 000 km tsentrist 63 000 km tsentrist Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Uraan_(planeet) http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://opik.obs.ee/osa2/ptk09/tekst.html ...
MARSS referaat Sisukord: 1. Üldised andmed 2. Marsi pind 3. Marsi kaaslased 4. Kas Marsil on elu? 6. "Mars Pathfinder" 7. Lühikokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (14) Albert Lumera PLANEET SATURN Referaat Pärnu 2016 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade planeedist Saturn, mis on Jupiteri järel suuruselt ja massilt Päikesüsteemi planeetide hulgas teine taevakeha. Jämedalt ümardades on Saturni kaugus Maast miljard kilomeetrit. Maast on Saturn 9,4 korda suurem ning umbes 95 korda massiivsem. Tihedus on Saturnil eriti väike: kogutihedus on vaid 0,7 vee tihedusest
.................................................................................................................5 2 Maa Maa on üks üheksast päikesesüsteemis Päikese ümber tiirlevast planeedist. Meie koduplaneet on ainulaadne, sest erinevalt jääkülmast Neptuunist ja kõrvetavalt kuumast Merkuurist on Maa eriti sobival kaugusel Päikesest, et elu oleks siin võimalik. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa-tüüpi Päikesesüsteemi planeetide seas on Maa suurim. Maa ümbermõõt on ekvaatorilt 40 075,004 km. Maa läbimõõt on ekvaatoritasandil 12 756,270 km. Maa kogupindala on 510 065 284,702 km². Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud
Mars! Extra" ("Marsi poole! Ekstra"), mis on tema pikaajalise töö vili. -------------- Bakterid Marsilt Süsiniku isotoopide koostis viitas sellele, et meteoriidikivim võis pärineda Marsilt. Kivim, milles elektronmikroskoobi abil oletatavate bakterite jäljed avastati, kuulub karbonaatsete kivimite hulka. (Sinna kuulub ka meie paekivi, millest võib leida paljude fossiilsete organismide kivistisi.) Praegu on Marss surnud planeet. Atmosfäärirõhk on seal umbes sama suur kui on rõhk Maa õhkkonnas 40 km kõrgusel. Nii madala rõhu juures ei saa vesi vedelal kujul esineda. Kui Marsi atmosfääris olev vähene veeaur ja polaaraladel leiduv jää Marsi pinda ühtlaselt kataks, oleks selle veekihi paksus ainult 0,1 millimeetrit. Marss on kuiv ja väga hõreda atmosfääriga planeet. Seetõttu arvatakse, et praegu Marsi pinnal elu ei ole. Isegi kõige algelisemates vormides mitte. Seda on kinnitanud ka USA
Rohelise mõtteviisi poolt ja vastu Umbes neli miljardit aastat tagasi moodustus planeet, millel me elame. Planeet, mis on koduks ja pelgupaigaks miljonitele liikidele. 200 000 aastat tagasi asustasid maakera kaasaegsed inimesed. Küsimus, mille võime endale esitada on järgnev: Kas meie, kes oleme eksisteerinud 20000 korda lühemat aega, suudame tõsiselt mõjutada oma tegevusega midagi, mis on ilma meie abita saanud hakkama mitu miljardit aastat. Kas roheline mõtteviis on kaalutletud käitumine või populaarne sõnakõlks ja mida nimetada roheliseks mõtteviisiks?
Loodus ei andesta vigu. Meie suurepärane planeet Maa on miljardite aastate jooksul kujunenud siin Linnutee galaktikas väävlihunnikust elu eksistentsi allikaks. Miljonite aastate jooksul on kujunenud selle planeedi loodus. Sadade tuhandete aastate jooksul on siin välja kujunenud primaatidest inimesed. Tuhandete aastate jooksul on inimeste seas tekkinud tsivilisatsioon. Sajandite jooksul on saanud agraarühiskonnast tarbimisühiskond. Kõik elusolendid Maal saavad tunda, mida meile emake loodus pakub. Saame tunda selle igat vilja
MERKUUR Merkuur on planeet kus päevas on kaks aastat. Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Asudes päikesest keskmiselt vaid 0,4 . kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuurist oli väga vähe teada, sest maalt on teda aasta jooksul võimalik näha kahel või kolmel ajavahemikul, natuke aega enne päikese tõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal, väga kehvasti vaadeldavas alas
etapil toimus nende ühendite polümeriseerumine ja kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised suhteliselt püsivad, keskkonnast eristuvateks molekulide kogumiteks, ning sellel ajal saadi energiat peale päikesekiirguse veel kosmilisest-, radioaktiivsest kiirgusest, ning õhuelektrist ja vulkaanilisest tegevusest. Nende eelduste põhjal hakkas tekkima maakerad. Ürgaegkonnas moodustus maakera vahevöö ja maakoor, ning tekkis õhk- ja vesikond. Nii sai alguse esialgne planeet Maa. Aguaegkonnas tekkisid sise- ja välisjõud nii nimetatud gravitatsioon. Aguaegkonnas olid ka olemas ookeanid ja mandrid, kerkisid ja kulusid mäed, ning tekkis ka esimene elu, mis oli algselt ainult vees. Algul tekkisid vees mikrokerad, umbes 3,7 miljardit aastat tagasi, peale neid arenesid eeltuumsed, siis päristuumsed ja siis hulkraksed. Umbes 540 miljonit aastat tagasi tekkisid vetikad, mida
Taavi Kuusk Rahvastiku kasv Probleem: Rahvastiku kasv on üks suuremaid keskkonnaprobleeme, mis seab planeet Maad ohtu. Inimesed reostavad keskkonda, toituvad, raiskavad ressursse ja sekkume ökosüsteemide toimimisse. Oma esimese miljardini jõudis rahvastik alles 19.sajandi algul ning tänaseks on maailma rahvastikuarv küündinud juba üle 7 miljardi. Kriitilisemad keskkonnakaitsjad on rahvast võrrelnud vähkkasvajaga. Lahendus: Kui tahame Maad olevat elu säilitada, peaksime õppima uut moodi elama ning muutusi tuleks läbi viia juba täna
URAAN GREGOR RANDLA MHG 10C 2014 URAANIST • Hõbevalge • Plastiline, pehme, aktiivne • Aktinoid (radioaktiivsed) • 6.6 miljardit aastat tagasi • Tihedus: 19,05 g/cm3 • Sulamistemp. : 1132 °C • Keemistemp. : 1797 °C • UO, UO2, UO3, U2O5 AJALUGU • 1789 Martin Heinrich Klaporth • Planeet Uraan järgi (1781) • 1841 Eugene Melchior Peligot • 1896 Henri Becquerel • 1945 Tuumapomm URAANI SAAMINE • Kivimites • Merevees • Eraldatakse uraanimaakidest • Uraani oksiidid (0.01%-0.25%) • Isotoop 235 (>1% kogu massist) • Uraani rikastatakse • Termolüüs TUUMAREAKTSIOONID • 3% sisaldus U-235 • Aeglased neutronid • Ahelreaktsioon • Eraldub kuumus • Ebastabiilne • Neutrone aeglustatakse HUVITAVAD FAKTID • Mürgine (0,5 g tappev) • Lennuki raskused
planeerima. · Teiste planeetide uurimisest saame teada erinevaid looduskatastroofe ning meie saame neid siis ennetada. · Et saada teada, kas mingil teisel planeedil eksisteerib ka elu, peale Maa. Kuna inimesi on Maal palju, siis loodusressursid vähenevad, kui me leiaksime mingi muu planeedi, kus saaks elada, saaksime me sealt loodusressursse juurde, sest me peame ka mõtlema uutele põlvkondadele, mitte ainult enda omale. · Et kas mingid muud objektid võivad planeet Maad ohustada ning kui me seda teame, saame me valmistuda selleks. · Uuritakse ohte, miks võiksid universumi kahjustada, kuna kui see kahjustab universumi, kahjustab see ka meid.
Planeetide võrdlus: merkuuur · mass: 3, 3* 1020 t (0, 055 Maa massi) · Pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood on 87 Maa ööpäeva · raadius: 2420 km (0, 38 Maa raadiust) veenus · mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) · raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) · Veenuse pöörlemisperiood on 117 Maa ööpäeva, tiirlemisperiood 225 Maa ööpäeva Maa raadius: 6371 km (keskmine raadius, meie planeet on veidi lapik); mass: 5, 97 * 10²¹ tonni; Tiirlemisperiood on 365,256 päeva, pöörlemisperiood on 23h 56min marss mass: 6, 42 * 1020 tonni (0, 1 Maa massi) raadius: 3395 km (0, 53 Maa raadiust) Marsi pöörlemisperiood on 24h 37 min, tiirlemisperiood on 687 Maa ööpäeva 3 Jupiter Diameeter ekvaatoril(km) 142 754 12 759 Mass (Maa=1) 317,9 1,00
PLUUTO 134340 Andmed o Planeedist kääbusplaneediks 24.08.06 o Keskmine kaugus Päikesest 39,4 astronoomilist ühikut ehk 5,9 miljardit km o 248 aastat on 1 Maa aasta o 67 päeva on 1 Maa päev o Keskmine raadius 1195km (0,19 Maa raadiusest) o Mass on 0,002 Maa omast o Pinna temperatuur 228 kuni 238 C o Koosneb 70% kivimitest; 30% jää segust o Pinna rõhk mõni mikrobaar o Atmosfäär koosneb metaanist ja nitrogeenist Kaaslane/sed CHARON James Christy avastas 1978.aastal 19 640 km kaugusel Rohkem, kui pool Pluuto suurusest läbimõõt 1200km Ainulaadne sünkroonis liikumine Madal tihedus: 2gm/cm³ NIX ja HYDRA 2005.aastal Avastamine 18.veebruar 1930, USA, Clyde Tombaugh Avastati Uraani uurimisel juhuslik sattumine otsingupiirkonda `'Planeet X'' otsimine 12.märts tehti teatavaks VanaKreeka allilmajumala nimi ...
1 ) Pane sündmused õigesse järjekorda, alustan esimesest. 1. Tekkis planeet Maa 2.Maal tekkis elu 3.Esimesed tuumaga organismid 4.Tekkisid esimesed hulkraksed organismid 5.Esimesed hulkraksed loomad 6. Esimesed maismaataimed 7.Esimesed maismaaselgroogsed 8.Maal kasvasid suured sõnajalgtaimed 9.Sauruste jt roomajate valitsemisaeg 10.Imetajate ja õistaimede valitsemisaeg 2) Kirjutan nii nagu õige on. Elu tekkis ürgookeanis. Esimesed organismid olid üherakulised ja tuumata algloomad. Aguaegkonnas arenesid hulkraksed taimed ja seejärel hulkraksed loomad. Esimesed
)? Päikesesüsteemi kuulub: üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti - asteroidi, sadakond periodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteors ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest (suurim - vähem). Planeedid alates Päikesest: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Suurim planeet on Jupiter ja väikeim on Pluuto. 3. Millised on Maa-rühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maa-rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Koosnevad põhiliselt mineraalidest. Väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Väiksemad massilt, mõõtmetelt ja tiheduselt hiidplaneetidest. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused.
NEPTUUN Üldandmed · Kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis · Sai nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi · Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas (49 532 km) · Massilt 17,5 korda suurem Maast (1,0245x1026 kg) · Ruumala poolest 42 korda suurem Maast · Tiirlemisperiood on 164,8 Maa aastat · Päev kestab 17h · Planeet on Päikesest 30 korda kaugemal kui Maa. Kaugus Päikesest (4496,9 milj. km) on kolm korda suurem kui Saturnil; Sellega rikub ta ära hiidplaneeide rea, kus seni oli iga järgnev planeet eelmisega võrreldes Päikesest poole kaugemal. · Temperatuur Neptuunil pilvekihis on -235 kraadi · Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled ja esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000
pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev (ajavahemik Päikese kahe kulminatsiooni vahel) 176 Maa-päeva on neist mõlemaist pikem. Et Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane, on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. Arvutused näitavad, et kui Merkuur läbib periheeli, näib Päike tema taevas liikuvat vastassuunas (läänest itta). Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline, Veenus pöörleb väga aeglaselt, et see aga toimub tiirlemisele vastassuunas, siis on päikeseööpäev (117 päeva) pöörlemisperioodist lühem. Telg on orbiiditasandiga enam-vähem risti, aastaaegade vaheldumine seega puudub. Marss, neljas ja kõige rohkem uuritud planeet, on mõõtmetelt üsna väike. Orbiit on
Päikesesüsteem Airi Timps Paistu kool 9.Klass Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päike Läbimõõt 109 Pindala: 1000000 rohkem kui maa Täispööre: 26 ööpäeva Süsteemi tsentriks on Päike hõõguv kuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit ja massiga 2 * 1030 kg
püüdes nagu Pythagoraski leida taevasfääride liikumise harmooniat. Esimene seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi liikumistee (orbiit) on ellips, mille fookuses on Päike. Teine seadus · Esitas 1609. aastal. · Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. · See tähendab, et kujuteldav joon, mis ühendab Päikest ja planeeti, katab võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala ellipsis. · Kui planeet on fookusele lähemal, siis on tema liikumise kiirus suurem. Kolmas seadus · Esitas 1619. aastal. · Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Ta2 / Tb2 = Ra3 / Rb3 T = planeedi tiirlemisperiood a = planeedi orbiidi suur pooltelg
Veenus Veenus on teine planeet Päikesest ja suuruselt kuues meie Päikesesüsteemis. Veenuse orbiit on kõige ringikujulisem Päikesesüsteemi planeetide hulgast. Veenust nimetatakse armastuse ja ilujumalannaks. Veenust tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. Veenuse pöörlemine on mõnevõrraebaharilik, kuna see on väga aeglane (Veenuse päev kestab 243 Maa päeva). Veenust on peetud mõnikord Maa kaksikõeks. Mõnest küljest on nad tõesti väga sarnased,sest Veenus on ainultnatuke väiksem kui Maa
Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Annaliisa Täht 9a Saku 2008 1 Sisukord Sissejuhatus ...........................................................................................3 1. Merkuur...............................................................................................4 1.1 Merkuur planeet, kus päevas on kaks aastat. .......................................4 1.2 Väljanägemine nagu Kuul...................................................................4 1.3 Ainuomased jooned..........................................................................5 1.4 Üllatus magnetväli!.......................................................................6 2. Veenus.................................................................................................6 2
JUPITER Jupiter on meie planeedisüsteemis viies, seejuures esimene hiidplaneet nii järjekorras kui ka suuruse mõttes. Päikesest keskmiselt 5,2 a. ü. Kaugusel asuv heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Jupiter Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini. Pikksilmaga on näha planeedi neli suurt kaaslast ning väikese teleskoobiga ka iseloomulikud vöödid Jupiteri pinnal. Planeet on märgatavalt lapik, sest kiire pöörlemine surub Jupiteri pooluste kohalt kokku. Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni, tema aasta pikkuseks on umbes 11,9 Maa aastat ehk 10 000 Jupiteri ööpäeva. Planeet väärib igati peajumala nime ta on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal.
· Merkuuri keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km (0,387 Maa keskmist kaugust Päikesest) · Merkuuri suurim kaugus Päikesest: 70 000 000 km (0,47 Maa vähimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Päikesest: 46 000 000 km (0,31 Maa suurimast kaugusest Päikesest) · Merkuuri vähim kaugus Maast: 82 000 000 km · Merkuuri suurim kaugus Maast: 217 000 000 km · Orbiidi ekstsentrilisus 0,2056 (12,7 korda suurem Maa orbiidi ekstsentrilisusest) · Orbiidi pikkus: 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) · Merkuuri sideeriline tiirlemisperiood: 87,97 Maa ööpäeva (87 ööpäeva ja 23,3 tundi; 0,24 Maa sideerilisest tiirlemisperioodist; 7 601 000 000 sekundit; lühim planeetide seas) · Merkuuri keskmine sünoodiline tiirlemisperiood (aeg, mille jooksul Merkuur jõuab Maale järele ja möödub Maast; näiteks alumiste konjunktsioonide vaheline intervall) 115,8...
Tim Burton : Lavastajana "Doctor of Doom" (1979) "Vincent" (1982) "Luau" (1982) "Frankenweenie" (lühimängufilm; 1984) "Pee-wee's Big Adventure" (1985) "Beetlejuice" (1988) "Batman" (The Batman; 1989) "Edward Käärkäsi" (Edward Scissorhands; 1990) "Batmani tagasitulek" (Batman Returns; 1992) "Ed Wood" (1994) "Marss ründab!" (Mars Attacks!; 1996) "Legend peata ratsanikust" (Sleepy Hollow; 1999) "Ahvide planeet" (Planet of the Apes; 2001) "Suur kala" (Big Fish; 2003) "Charlie ja sokolaadivabrik" (Charlie and the Chocolate Factory; 2005) "Laibast pruut" (Corpse Bride; 2005) "Sweeney Todd: Fleet Streeti deemonlik habemeajaja" (Sweeney Todd: The Damon Barber of Fleet Street; 2007) "Alice imedemaal" (Alice in Wonderland; 2008) "Frankenweenie" (uus versioon; 2009) Animaatorina "Vips ja Sulli" (The Fox and the Hound; tunnustamata; 1981) "Tron" (tunnustamata; 1982) "Mõõk kivis" (The Black Cauldron; tunnustamata; 1985) Produtsendina "Jõulueelne õ...
Aasta pikkus: 687 Maa sõjajumala Marsi järgi päeva Kaks kaaslast Kaugus Maast: 55400 (Phobos;Deimos) mln km Telg umbes sama Pinnatemperatuur: +25 kaldega, mis Maalgi kuni -125 kraadi ilmnevad aastaajad ja Gravitatsioon: 38% Maa kliimavöötmed omast Asub päikesest 2,5 korda kaugemal kui Maa On päikesesüsteemi neljas planeet Marsi kliima Pinnatempratuur võib tõusta päeval isegi plusskraadidesse Langeb öösiti alla 100 kaadi Marss Marsi atmosfäär Süsihappeaas 95% Lämmastik 3% Argooni 2% Hapnikku 0,3% Atmosfääri tihedus 100 korad suurem Maa omast Rõhk 160 korda väiksem Suured tolmutormid Marsi pinnamood Meenutab punakat kivikõrbe On "mandrid"(heledamad alad) ja "mered"(tumedamad alad) Päikesesüsteemi kõrgeim mägi - , kustunud vulkaan Nix Olympica (24km)
Referaat Gliese 581 Gliese 581 c Gliese 581 c on Päikesesüsteemi-väline planeet, mis tiirleb ümber punase kääbuse nimega Gliese 581. Gliese 581 bolomeetriline heledus (kogu kiiratav energia nii nähtava valgusena kui soojuskiirgusena) on 1,3 % ehk 77 korda väiksem Päikese omast. Tema läbimõõt on 29 % Päikese läbimõõdust ja mass u. 31 % Päikese omast. Tähe ja planeedisüsteemi kaugus Päikesest on 20,4 valgusaastat. Et täht on Päikesest palju jahedam, kiirgab ta suhteliselt palju soojuskiirgust ja vähe nähtavat valgust, seegi on punakas
planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale.Teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast).Kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 15. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri? Hommikul või õhtul ,Sügisesel pööripäeval, 40-kordse suurendusega pikksilmaga. 16. Iseloomustage Merkuuri? Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet. Oma läbimõõdult on Merkuur väiksem Jupiter kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, kuid massilt suurem. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil on ebaühtlane, ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas. 17. Millal on kõige parem vaadelda Marssi? Marssi on kõige parem vaadelda vastasseisus (Maa asub täpselt Päikese ja Marsi vahel), siis on ka tema kaugus kõige väiksem. Vastasseisud korduvad iga kahe aasta tagant. 18
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool Merkuur Referaat Koostaja: Erkki Sarapuu Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2010 Merkuur on Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust ja suuruselt on ta kaheksas. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini kui teised planeedid. Merkuur on Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Ta kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis- ja
Kaaslased: Kuu Vesi: 71% pinnast on vesi Marss Gravitatsioon: 3.711 m/s² 0.376 g Aastaajad: On Päeva pikkus: 24h 37min Temp: Pinnatemperatuur -125 kuni +26 C Atmosfäär: Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Magnetväli: Marsil ei ole globaalset magnetvälja. Pind: Marss on väga ebatasane planeet. Suurim kõrguste vahe on 27 km. Seal võib kohata nii liiva- kui kivikõrbeid, kus kraatrid on harvad. 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Kaaslased: Phobos ja Deimos Vesi: Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Jupiter Gravitatsioon: 24.79 m/s² 2.528 g Aastaajad: Puuduvad Päeva pikkus: ~10h Temp: -140 kuni -85 K Atmosfäär: Jupiteri 1000km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist
taevakehad. Kaaslasi on neil vähe või neid polegi ja hiidplaneetidega võrreldes on nende atmosfäär õhuke. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun asuvad päikesest kaugemal. Nende mass on kümneid kordi suurem kui Maa tüüpi planeetide mass. Hiidplaneetide paksu atmosfääri alumised tihedamad kihid on vedeliku taolises olekus. Kõigil hiid planeetidel on rohkesti kuid ja neid ümbritsevad rõngad. Kaugeim planeet pluuto ei kuulu kumbagi rühma. Käsitleme teda koos Päikesesüsteemi väikekehadega. Merkuur Päikesele lähima planeedi pind on sarnane meie kuu pinnaga. Selle pind on kaetu kraatritega, väikeplaneetide ja meteoorkehade löögijälgedega. Atmosfääri merkuuril ei ole.Merkuuril krestab päev 3 meie kuud ja öö sama kaua. Keskpäeval on sooja 400
Päikesesüsteem tekkis ligikaudu viis miljardit aastat tagasi. 15. Nimeta kõik päikesesüsteemi planeedid alates lähemast! Kuidas neid liigitatakse? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Liigitakse: · Avastamise ajaloo järgi · Koostise järgi · Suuruse järgi · Kauguse järgi Päikesest · Asendi järgi Maa orbiidi suhtes 16. Mis sa tead planeedist Phaeton?' Ma tean, et Phaeton on hüpoteetiline planeet, mis kunagi olevat olnud meie päikesesüsteemis Marsi ja Jupiteri vahel ning purunes siis Jupiteri ja Päikese gravitatsiooni ühismõjul. 17. Milleks on Maa atmosfääris kasulik osoonikiht? Maa atmosfääris on osoonikiht kasulik, sest osoonikihis neeldub UVC-kiirgus (mis on ultraviolettkiirguse kõige vähitekitavam osa) ja kuna see osoonikihis neeldub, siis ei jõua see maapinnani. 18. Mille eest kaitseb maad magnetväli?
pisirõngasteks Saturni rõngad koosnevad jääkristallidest ja arvatavasti meteoriit- liku päritoluga tolmuosakestest Huvitavad fakt Saturnist Saturni eripäraks heleda, kolmest osast koosneva rõnga olemasolu. Rõngas asub ekvaatori kohal 13 000 km kõrgusel ja tema kogulaius on peaaegu võrdne planeedi läbimõõduga Saturni mass on 95 Maa massi Uraan Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet ja palja silmaga vaevu nähtav Ta on neli korda Maast suurem, kuid nii kaugel, et teda on raske näha Uraan on Päikesest 19 korda kaugemal kui Maa Uraani pind on üsna ilmetu. See koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Teine gaas metaan annab planeedile tema sinakasrohelise värvi. Uraanil on avastatud 27 looduslikku kaaslast Uraani läbimõõt on 51 300 km, mass ligikaudu 14.4 Maa massi. Ööpäev on 17 tundi ja 14 minutit Uraani avastamine See planeet avastati alles 1781. aastal, kui
maapinnale. Selle tulemusena maapind soojeneb ja kiirgab soojust atmosfääri tagasi. Soojuskiirguse hajumist kosmosesse takistavad atmosfääris esinevad kasvuhoonegaasid. Nede hulka kuuluvad nt veeaur, süsinikdioksiid, dilämmastikoksiid, metaan. Üks osa Maalt lähtuvast soojuskiirgusest neeldub nendes gaasides, teine osa aga peegeldub maapinnale tagasi seda nimetatakse kasvuhooneefektiks. Kui kogu Maalt tagasipeegelduv infravalgus hajuks kosmosesse ei oleks meie planeet enam elamiskõlblik. Seega on kasvuhooneefekt üks peamisi tegureid, mis võimaldab elul Maal eksisteerida. Metaan moodustub looduslikult bakterite ja teiste mikroorganismide ainevahetuse tulemusena, eraldub ka märgaladelt nt soodest, riisikasvandustest. Dilämmastikoksiidi eraldumine kaasneb mootorikütuste põlemisega. Viimastel aastakümnetel on suurenenud süsinikdioksiidi sisaldus atmosfääris. Kuigi
ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. Paraku kipub nii olema, et mida arenenum riik, seda suurem on inimeste tarbimisarjumus ja seda suurem tuleb ka inimeste ökoloogiline jalajälg. Nii võibki juhtuda, et näitkeks USA elanik tarbib nii suurel määral, et kui kogu maailma inimesed tarbiks sama moodi, vajame me püsimajäämiseks kolm korda rohkem maad ja ressursse kui meie planeet seda võimaldab. Kahjuks on ka Eesti ökoloogilise jalajälje edetabelites kõrgel kohal. Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi (WWF) raporti ,,Elav planeet 2008" kohaselt üheksanda koha vääriline. Rõõmustada ei ole siin midagi. Meist priiskavamad on vaid Araabia Ühendemiraatid, USA, Kuveit, Taani, Austraalia, UusMeremaa, Kanada ja Norra. Eesti naabritest on Soome 16., Rootsi 18., Venemaa 36., Läti 42. ja Leedu 48. kohal.
ladem, ladestik, ladestu (kohalikul tasandil). Inimese areng. ( Film ,, Aegade alguses ,, ) Maa, kui süsteem Jaan: ,, Päikese süsteem on üks SUUR süsteem" Süsteem- on kreeka keelest ühendustervik , näiteks Mendelejevi keemiliste elementide perioodilisussüsteem Päikesesüsteem- süsteem , mille keskmes on päike ja mille ümber tiirlevad planeedid. Maal läheb päikese ümber tiiru tegemiseks 365 päev. Maa pöörleb ümber oma telje 24 tunniga. Maa on kolmas planeet Merkuuri ja Veenuse järel. Erinevad süsteemid : - avatud süsteem ( ained kui ka energia saavad väljuda ja siseneda vabalt n. järv) - suletud süsteem ( energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga puudub n . Läänemeri ( otsest ühendust maailmamerega puudub ) - stabiilne süsteem püsiv ,muutumatu , ajas ei muutu . n. Päikesesüsteem - dünaamiline süsteem ajas muutuv n. järv, Läänemeri Geosfäärid: 1
vahel mõjuvale gravitatsioonijõule? ..................................................................................................................... ................................................................................................................... . 12.Mida iseloomustab g? .................................................................................................................. . 13.Oletame, et on olemas planeet mille g on võrdne Uraani ja Merkuuri g-de summaga. Kui suur oleks sinu F sellel planeedil? Otsustasid kaasa võtta ka oma koera kes kaalub 31 kg. Kui suur on tema F sellel planeedil? Kui suured on teile mõjuvad raskusjõud kokku? Antud ______ ______ Vastus :..................................................................................................................... .
meteoriidid Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Komeet Jupiter Meteoriit PÄIKE Täht Läbimõõt 1,4 mljn km Kiirgab valgust ja soojust Kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu toimuvad tuumas termotuumarekatsioonid Sisaldab endas 98% kogu Päikesesüsteemi massist MAA Päikesesüsteemi kolmas planeet Keskmine temp. +23 kraadi Keemiliselt koostiselt metalliline Maa kaaslaseks on Kuu Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva ja KOMEET Tavaline läbimõõt mõni km. Koosneb peamiselt jäätunud gaasidest ja vähesest osast mineraalidest. Enamike orbiidid on kas väga suure ekstsentrilisusega ellipsid või hoopis paraboolsed või hüperboolsed. ASTEROID Väikesed Päikesesüsteemi kehad,
Tegid Arvi, Denis Planeet uraan Uraani raadius on 25,559km , mis on päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal kohal.Uraani mass on 8.6810 ± 0.0013×10 astmel 25kg (14,536 maakera) ,mis on päikesesüsteemi plneetide seas neljandal kohal. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst ning uraani tihedus on 1,27g/cm3. Uraani temperatuur võib langeda kuni -244 kraadini. Uraani atmosfäär koosneb 83% vesinikust, 15% heeliumist ja 2% metaanist. Uraani keskmine kaugus päikesest on ligi 3 miljardit kilomeetrit. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem. Uraan teeb tiiru ümber päikese 84,3 maa aastaga. Uraani 13 rõngast on planeedist endast nooremad, ning koosevd tumedatest osakestest mille suurus varieerub mõnest mirkromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Uraani telje kalle ekliptika (Maa orbiidi tasand) normaali suhtes on 97,77 kraadi. Uraani pöörlemistelg on peaaegu paralleelne päikesesüsteemi tasandiga...
Merkuuri uurimislugu Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast (3. aastatuhat eKr). Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Vana-Kreekas oli Merkuuril kaks nime: Apollon hommikutaevas nähtava Merkuuri kohta ja Hermes õhtuse Merkuuri kohta. Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal.Tõenäoliselt sai planeet oma nime sellest, et ta liigub nii kiiresti üle taeva. Astronoomid. Heracleitos uskus isegi, et Merkuur ja Veenus tiirlevad ümber Päikese, mitte ümber Maa, nagu varem arvati. Merkuuri vaatlemine on läheduse tõttu Päikesele väga keeruline. Ta on Maalt nähtav üksnes päikesetõusu ja päikeseloojangu ajal. Merkuuri orbiit on väga ekstsentriline, nii et selle raadius kõigub 46 ja 70 miljoni kilomeetri vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
