kehtivaid seaduspärasusi. Populatsioon rühm sama liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas ja ristuvad omavahel Kooslus kõik elusorganismid, kes elavad samal ajal samas paigas koos mingil piiritletud territooriumil Ökosüsteem abiootilise (eluta) ja biootilise (elus) keskkonna ühendus Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht Gaia hüpotees poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism Kõikide elusorganismide ühised tunnused 1. Rakuline ehitus 2. Aine- ja energiavahetus 3. Stabiilne sisekeskkond 4. Paljunemisvõime 5. Arenemine 6. Reageerimine ärritustele Eluslooduse organiseerituse tasemed Aatom - molekul(vesi) - makromolekul(valk) - organel - rakk !elus! - kude(sidekude) - organ - elundkond - organism populatsioon - liik - kooslus - ökosüsteem - biosfäär Eluslooduse süstemaatika.
.. igal juhul mitte pikema aja kestel. Võib-olla õnnestub see kontsentreerimise ajal aga tulemus kaob mõne sekundi jooksul kauemaks ei võimalda seda Maa morfogeenne väli. A: Sa ütlesid, et esialgu pole. Kas see saab siis võimalikuks? D: Kiiremini kui suudad seda endale ette kujutada. A: Millal? D: Küllaltki varsti. Kõik, mis ma sulle öelda võin, on see, et sa näed seda. A: Võib-olla järgmises elus? D: Ei, just selles. A: Kas võiksid rääkida täpsemalt? D: Varsti teeb planeet vibratsioonilise hüppe... A: Kas see on see kuulus aasta 2012? D: Jah, planeet läheb üle viiendasse mõõtmesse, ja siis... A: Kuidas pääseme viiendasse mõõtmesse, kui me asume kolmandas? Kas me jätame ühe vahele? D: Me asume neljandas mõõtmes. A: Ei, meil on kolmemõõtmeline reaalsus. Seda teavad kõik. D: Kõik, kes ei taha lugeda mõõtmeks ka ajalist aspekti. A: Aeg see on mõõtühik! D: Samamoodi nagu pikkus, laius ja kõrgus. A: Jah, kuid see on inimeste väljamõeldis.
Tema põimunud käed, keerukad kangavoldid, lendlevad juuksed, terava kujuga näod, pikad kaelad, kurvikad kõhud ja saledad pahkluud kujutavad renessansiaegse Firenze naiseliku ilu ideaali. Pildil domineerib Venus ehk armastuse jumalanna ning ta kannab Firenze abielunaise iseloomulikku rüüd, mis viitab maali pulmateemale.Venuse parem käsi on üles tõstetud nagu õnnistamiseks. Ta on ka siin astroloogilise sümbolina kui aprilli ehk kevadkuud valitsev planeet. Venusest paremal pool on lillede jumalanna Flora, kes on maali parempoolse osa juhtfiguur ja tasakaalustab seda. Ta kõnnib kikivarvul üle lilleaasa, olles ilu kehastus ning puistab enda ümber lilleõisi. Flora viitab abielu edasistele rõõmudele ja tal on ka oluline tähendus Firenzele kui ,,lillede linnale". Flora kleit on kaunistatud lilledega, mis mõjuvad tikandina, sest Botticellile meeldisid kaunistused ja stiliseeritud mustrid. Flora taga
Mida punane sümboliseerib Punane on keelav värv, nõnda on ka keelumärgid punased Punane on vere, tule, jõu ja sõja sümbol. Samas sümboliseerib punane ka armastust ning kõike sellega seonduvat (näiteks kirge). Loomariigis sümboliseerib punane kõrgemat testosterooni taset ja ühe isase domineerimist teiste üle. Inimeste puhul on punane värv sageli seotud raevu ja vihaga, kuna selles olekus vereringe kiirenemise tõttu nahavärv muutub punaseks. Punane märgib ka ohtu, põnevust ja kiirust. Ka sportautod on seetõttu tihti punased. Purpursed riided sümboliseerisid jõukust ja väärikust, kuna kvaliteetne purpur oli väga kallis purpurit saadi meritigudest ja arvestatava värvikoguse saamiseks läks vaja väga palju tigusid. Punane ajaloos Punaarmee lipp Esmakordselt Suure Prantsuse revolutsiooni ajal heisatud punalipp on rahvusvahelise töölisliikumise ja sotsialistliku suuna sümbol, mis omandas oma seesuguse poliitilise tähenduse 1834. aastal aset ...
$64,000 $32,000 9 Päikesesüsteemi 8 $16,000 $8,000 7 suurim planeet? 6 $4,000 $2,000 5 $1,000 4 $500 3 $300 50:50 2 $200 1 $100
Pole olemas ühtegi vettpidavat alust tõestamaks vastupidist. Suur osa inimkonnale teadaolevaid kliimamuutusi on olnud tsüklilised, mis põhjalikumal analüüsimisel on osutunud mõne pikemaajalise kliimatsükli osaks. (V. Kalm, 2009) Vaadeldes üpris pikka perioodi võime väita, et hetkel elame me üsnagi stabiilsel ja soojal jäävaheajal, mida kutsutakse Holotseeniks. Antud jäävaheaeg algas hinnanguliselt 11 500 aastat tagasi. (S. Veski, 2005) Minevikust on teada, et meie planeet on läbi teinud mitmeid jääaegasid, mille vahepeal on olnud jäävaheajad. Üldtunnustatud põhjust sellele nähtusele pole veel suudetud leida, kuid oletatakse, et oma osa selles protsessis on päikese kiirguse intensiivsusel, tektoonilistel liikumistel, Maa pooluste asukoha muutumisel, hiidmeteoriitidel, mis on Maad tabanud, süsihappegaasi hulga muutumisel atmosfääris, Maa sattumisel kosmilise tolmu pilvedesse ja mitmetel loodusnähtustel. (H. Nestor, A. Raukas, 2004)
Skandinaavia mäestik tekkis enne. Milline mäestik tekkis Uuraliga samaaegselt? Uurali mäestikuga samaaegselt tekkis Apalatside mäestik. India laama liitumist Euraasiaga on nimetatud ka ,,India lennuks" miks nii? Sest võrreldest teiste mandritega liikus India laam väga kiiresti. Kui kõrge oli kauges minevikus Kaledoonia mäestik? Kauges minevukus oli Kaledoonia mäestik umbes sama kõrge kui tänapäeva Himaalaja mäestik. Milline oli Maa kui planeet Hadaikumis? Hadaikumis oli maa veel homogeenne tuum koosnes samast materjalist, mida võis leida Maa pinnalt. Hiljem muundas kineetiline energia soojusenergiaks. See koos radioaktiivsel lagunemisel vabanenud soojusega põhjustas Maa ülessulamise. Sulamise tagajärjel vajusid raud ja muud rasked elemendid allapoole ning moodustasid Maa tuuma. Maa pind koosnes sel ajal suurest magmaookeanist. Kuidas nimetatakse eooni, mil tekib maakoor? Seda nimetatakse Arhaikumi eooniks
Hiline päevitusreaktsioon algab 23 päeva pärast, on kõige intensiivsem 410 päeva möödudes ja kestab keskeltläbi ühe kuu, välja arvatud väike osa, mis võib jääda kogu eluks. Keerulisemaks teeb tavainimesele asja see, et erinevatel nahatüüpidel on UV-kiirguse tundlikkus erinev (rääkimata siinkohal loomadest ja taimedest). Nagu teada, on tumedama naha, sealhulgas päevitunud naha tundlikkus väiksem. Osoonikihi hõrenemisel tekkivad probleemid Lausa imepäraselt hoiab planeet Maa oma õrna elustikku päikesekiirguse ohtliku osa eest. Seesama kiirgus tekitab õhuhapnikust osooni "kolmeosalise hapniku". Osoon omakorda pehmendab ähvardavat ultraviolettkiirgust. Atmosfääriõhu osoonisisaldus on ka seal üpris väike: stratosfääris sisaldub teda 1 m³, õhus mitte üle 10 cm³ ehk 10 miljondikku. Mõni protsent osooni koguhulgast paikneb maapinna lähedases õhus (troposfääriosoon). Osooni
väljendada. Aeg on pidev ja me ei saa mingitest ajavahemikest, ilma neid läbimata, üle hüpata. Aeg on pöördumatu ehk me ei saa ajas tagasi minna aga edasi saame küll. Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus - aega ei saa väljendada teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks. Kõik sündmused toimuvad ajavoolu taustal, nagu ka taevakehade liikumine on praktiliselt igavene. Küll võib planeet kokku põrkuda hiiglasliku meteoriidiga, mille tulemusena orbiit pisut muutub. Kuid sellise katastroofi võimalikkus on siiski äärmiselt väike. Kuid ajaga ei saa midagi kokku põrkuda ja seda pikendada või vähendada. Kõik teavad et ühes minutis on 60sekundit, ja tunnis 60 minutit. Enamus kelladel on märgitud 12 tundi ja kella järgi vaatavadki inimesed aega tänapäeval. See on seotud maa pöörlemisega, sest Maa teeb ühe tiiru ööpäevas.
Jaapani ajaloo võimsaima maavärina põhjustas mandrilava liikumine 18 meetri võrra. Maakoor liikus 400 korda 160 kilomeetri suurusel maa-alal ning liigutas saareriiki 2,4 meetri võrra, vahendab Yle.fi. Maavärin oli sadu kordi tugevam, kui mullu Haitit tabanud katastroof ning oli umbes sama ränk, kui 2004. aastal India ookeanis hävitava tsunami põhjustanud maavärin. Itaalia geofüüsika ja vulkanoloogia instituudi teatel on planeet Maa nüüd kümmekond sentimeetrit rohkem kaldus kui enne maavärinat. Ka maakera teekond ümber Päikese muutus veidi. Uppsala ülikooli seismoloog Reynir Bödvarsson kinnitusel ei kujuta muudatused endast ohtu inimkonnale. Kadunuid on kinnitatud andmetel 11,111, hukkunuid rohkem kui 14,616 ning kannatanuid 5,278. Kõige rohkem sai tsunami tõttu kannatada sadamalinn Minamisanriku(Sendai) Miyagi prefektuuris, mis on praktiliselt maa pealt minema pühitud.
Mis aga hakkab maailmas toimuma siis, kui on väljaarendatud masinintellekt? Praegu võime veel nentida, et masinate võime mõista tähendusi edeneb palju aeglasemalt kui tehnoloogia.Mark Stevenson kirjutab oma raamatus “Optimisti teekod tulevikku” “et meil tuleb ühineda oma masinatega. Kui te ei suuda neid võita, siis liituge nendega. Võibolla seisneb inimkonna tulevik Stanislav Lemi Solarise sarnaseks muutumises, mõtlev planeet olemises, mis on justkui nanotehnoloogiline ime, orgaaniline superkompuuter või hiidolend-masin ja elav interdistsiplinaarne perfomance või hiidskulptuur kus kogu loodus on ühinenud või kellegi poolt allutatuna ühendatud terviksüsteemiks mis hoiab end elus, mõtleb ja suhtleb ning loob kunsti. Lisa 1. Lisa2.
moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui kivimeid Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid peeneks hõõruvad, siis nende osakesed settivad kihtidena, moodustades settekivimeid. Sügaval Maa sisemuses aga mõjutavad tard- ja settekivimeid kõrged temperatuurid ning tohutu rõhk, muutes need moondekivimiteks. 3)iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort (sh vanus, paksus, kivimikihid) Maa on kivine planeet, mis koosneb peamiselt hapniku-, räni-, ja raua ühenditest. Maa tuum paikneb 2900-6378 km sügavusel ning jaguneb välis- ja tahkeks sisetuumaks. valdavalt rauast, sisetuum tahkest ja välistuum vedelast rauast. Temperatuur välis- ja sisetuuma piiril on 6600°C ja Maa tsentrumis 6900°C. Maa materjali tihedus suuureneb tuuma suunas, mis tuleneb rõhu suurenemisest Maa sisemuse suunas. Maa tuuma ümbritseb vahevöö. Seal on
Juhendaja: lektor Sirle Künnapas Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Viimasel ajal on CO2 emissioon ning sellest tulenevalt kliimasoojenemine aktuaalseks teemaks saanud. On olemas neid, kes arvavad, et see on propaganda, neid kes leiavad, et kliima on alati muutunud ning neid kes usuvad sellesse, et tegemist on meie elutegevusest tingitud kõrvalnähuga. Teadlased analüüsisid pooluste jääst leiduvaid gaase ning kinnitasid, et tõepoolet on meie planeet läbinud 8 jääaega, kuid iialgi ei ole CO2 tase nii kõrgel olnud kui nüüd. Heitgaaside vähendamiseks ning ressursside lõppemise tõttu üritatakse üha enam panustada taastuvatesse energiaallikatesse nagu näiteks hüdroenergia. 1. MIS ON HÜDROENERGIA ,,Hüdroenergia on kõige rohkem väljakujunenud võrreldes teiste taastuvate energiatega. Väikeseid veejõujaamu on maailmas rajatud juba sajandeid. Alguses kasutati vesirattaid mehaaniliste tööde
Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maako...
Kõigil selgroogsetel on punane veri. Kõik imetajad on selgroogsed. Kõigil imetajatel on punane veri Kõik kiskjad on imetajad Kõigil kiskjatel on punane veri Tiigrid on kiskjad Tiigritel on punane veri Regressiivne polüsüllogism- Selles järeldatakse üksikfaktidelt üldreeglite poole. Eelneva süllogismi järeldus on järgneva süllogismi väike eeldus. Jupiter on planeet. Kesktermin= planeet Planeedid on taevakehad. Väike eeldus – Jupiter Jupiter on taevakeha. Suur eeldus – taevakeha Kõigil taevakehadel on mass. Jupiteril on mass Soriit on selline liitsürrogism, kus tuuakse välja ainult järeldus. Progressiivne Soriit Regressiivne Regressiivne soriit saadakse regressiivsest polosüllogismist sellel teel, et jäetakse
See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada ( või siis ümber lükata ). Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole pandud siia lihtsalt niisama. Kui on teada sündmuse toimumise aeg ja koht, siis on võimalik sündmuse eksisteerimine tõestada või ümber lükata. Tegemist on
Lindude noka ehitus vastab tema toitumistüübile Ellujäämisseadusi Liebigi Miinimumseadus Organismi elutegevus piinab kõige rohkem see tegur, mis hoolimatta teistele tegurite optimaalsusest rahuldab liigi nõudlusi kõige vähem. "KETI KÕIGE NÕRGEM LÜLI" Shelfordi tolerantsuseadus Organismi elutegevust piirab kõige rohkem see tegur, mis hoolimata teiste tegurite optimaalsusest eemaldub kõige enam optimumist. "TÜNNI KÕIGE MADALAM LAUD" PLANEET MAA Liik- Areaal Sama liigi populatsiionid Eri liikide populatsioonid Biotsönoos Ökotoop Ökosüsteem iseregulatsioon tasakaal Ökoloogiline niss- liigi roll koosluses (suhtumuslik positsioon), mis kujuneb välja suhetes teiste liikide ja eluta keskkonna ga. Lihtsustatult vaadeldav kooslusliikide ökoloogiliste amplituudide summana. Nisse kirjeldadatkse dimensioonidena ka (graafiku telgedena)mis esindavad ökoloogiliste
On loomulik, et virmalisi uuritakse eelkõige seal, kus neid esineb kõige rohkem. Soomlased on kõige enam pühendunud virmaliste uurijad. Küllap kasvab ionosfääri uurimine edaspidi veelgi, sest lähituleviku mastaapsed kommunikatsiooniprojektid eeldavad ionosfääris toimuva veelgi paremat tundmist. Ka meie võiksime proovida kasvõi kord elus neid kummalisi loodusnähtusi näha, seda enam, et nüüd on selleks saabumas soodsad ajad. Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet. Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut. Saturn on tuntud oma rõngaste poolest ning tal on vähemalt 60 kuud. Saturn teeb täistiiru ümber Päikese 29,5 Maa aastaga. Teadlased on uurinud, et Saturni päeval, mis Maa mõistes kestab kümme tundi ja 47 minutit, toimub virmalistes muutusi. 13 Keskpäeva ja kesköö osade ehk siis vasaku ja parema poole virmalised muutuvad vaheldumisi
Tänapäeval toimub liikide hävinemine aga võrreldes möödunuga kümneid kordi kiiremini ning seda seoses inimese maale ilmumisega. 7 Meie igapäeva elu juures on taimed elutähtsad peaaegu igast aspektist vaadatuna.Taimest saame toitu, ravimeid, riideid, kütust ja õhku, mida hingame. Paljud loomaliigid on samuti otseselt sõltuvad taimedest. Taimed on oluline koostisosa ökosüsteemis ja võtme tähtsusega planeet Maa süsteemis. (Murphy 2008: 1) Kliima soojemine, rahvastiku kasv ja teised globaalsed surved bioloogilisele mitmekesisusele jätkuvad. Rohkem ja rohkem liike vajavad märkimisväärset juurdekasvu ellu jäämiseks. Võttes prioriteediks liigid ökoloogilise funktsiooni, evolutsiooni ajaloo või mõne teise kriteeriumi ees, mis aitab vormida kaitse strateegiaid. (Nijhuis, Michelle 2012) Vastupidiselt loomadele ei saa taimed asukohta vahetada kui nende looduslik elupaik on
Saturni rõngas koosneb sadadest võikestest rõngadest, mille koostisesse kuulub jääd, metaani ja ammoniaaki. Saturni kaaslaslane Titan on ümbritsetud lämmastikuga ning seetõttu on tema tihedus võrreldav hiidplaneetide tihedusega. Uraani pöörlemistelje tasand asub enam-vähem tema orbiidi tasandil. Neptuun avastati teatavasti Uraani liikumise korrapäratuste analüüsi põhjal, millest tehti järeldus, et Uraanist kaugemal peab asuma veel üks planeet. Triton on ainus suur kaaslane, mis tiirutab planeedi ümber viimase pöörlemisele vastupidises suunas. Pluuto ja Charoni omavaheline kaugus on 19600 km, see leiti interferomeetriliselt. Charoni tiirlemisperiood 6,4 päeva on sama suur kui Pluuto pöörlemisperiood ümber oma telje, seetõttu Charon nagu ripuks kogu aeg ühe ja sama Pluuto punkti kohal. Asteroidid on Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. Enamik
KASVUHOONEEFEKT JA KASVUHOONEGAASID Meie planeeti katab gaasiline atmosfäär, mis kaitseb elusloodust maaväliste mõjude eest ning koos ookeanidega hoiab Maa temperatuuri meile sobivas vahemikus, säilitades osa sellest energiast, mis Päikeselt Maani jõuab. Ilma atmosfäärita oleks Maa keskmine temperatuur umbes -18°C, kuid selle asemel on meil suhteliselt meeldiv keskmine 14,4°C. Ilma kasvuhoonegaasideta jahtuks öö jooksul planeet selliste külmakraadideni, et elu meile tuttavas tähenduses ei oleks siin võimalik. Päeva jooksul soojenenud atmosfäär hoiab küllaltki kõrget temperatuuri kuni järgmise päikesetõusuni, tagades seeläbi enam- vähem ühtlase ning eluks sobiliku temperatuuri. Atmosfäär on Maad ümbritsev kest, mis koosneb peamiselt lämmastikust ja hapnikust. Vähesel määral sisaldab atmosfäär ka kasvuhoonegaase - veeauru, süsinikdioksiidi,
See tõestaks, et teadvus ei ole neurobioloogiline nähtus, vaid pigem füüsikaline nähtus. See tähendab seda, et teadvuse aluseks ei ole neuronaalsed struktuurid ajus, vaid neuronipopulatsioonide aktiivsuste võnkumised, mille korral võivad need muutuda elektromagnetlaineteks, mis on võimelised inimese surma korral eralduma ajust. Religiooniteooria ajas rändamise teel on võimalik tuvastada paranormaalsete nähtuste olemasolu. Samuti on võimalik kinnitada ka tulnukate tegevusi planeet Maal. See tähendab ka seda, et kõik nimetatud ja kirjeldatud sündmused, mida on antud valdkonnas esitatud, on võimalik ajas liikumise teel kinnitada. Niisamuti ka tulnukate poolt teostatud inimröövid, mida inimesed ( tunnistajad ) on aegade jooksul väitnud. Nende sündmuste kirjeldused ei ole pandud siia lihtsalt niisama. Kui on teada sündmuse toimumise aeg ja koht, siis on võimalik sündmuse eksisteerimine tõestada. Tegemist on ,,ajaloolise kroonikaga", milles teadlased on
kõrbed, mistõttu maa jäi väga ebaühtlaselt asustatuks. Kliima oli palav ja kuiv. Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed kidurad sõnajalgtaimed. Kuiv kliima muutus niiskemaks - õhk lausa küllastus veeaurust. Kogu planeet kattus äkki rohelise taimevaibaga - 30 meetriste sõnajalapuude, osjapuude ja koldadega, mis moodustasid tõelisi padrikuid. Kivisöeajastu metsad tootsid tohutult hapnikku. Arvatakse, et sel ajastul oli Maa õhk kõige algas 345 milj. hapnikurikkam
kiirgusi. Päikese ja teiste tähtede kiirgus ei kesta igavesti. Neil on kindel eluiga. Tähtede eluiga sõltub nende massist: mida suurem on täht, seda lühem on tema elu. Päikese eluiga on üheksa kuni kümme miljardit aastat. Järelikult on tal jäänud elada viis kuni kuus miljardit aastat. Päikese hävinguga lõppeb ka elu Maal, ookeanid keevad tühjaks, maa kaotab atmosfääri ja praegune Maa muutub söestunud planeediks. Kuu Kuu on planeet Maale lähim taevakeha. Ta asub meist keskmiselt 384 400 kilomeetri kaugusel ja teda saab jälgida palja silmaga või teleskoobi abiga. Kuu läbimõõt on 3476 kilomeetrit, mis tähendab, et ta on Päiksest 400 ja Maast 4 korda väiksem. Kuu on Maa poole pööratud alati ühe ja sama küljega. Põhjus on selles, et Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis tal kulub ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu on Päikesest oluliselt erinev taevakeha, koosnedes tulikuuma gaasi
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond Õigusteenistus UNIVERSAALIDE TÜLI KESKAJA FILOSOOFIAS Referaat Juhendaja: MA, Ahto Mülla Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Oma referaadi tegemisel toetusin põhiliselt kolmele allikale. Lisaks nendele kasutasin ka internetis leiduvat informatsiooni. Kasutasin Elmar Salumaa raamatut ,,Filosoofia ajalugu II", Peter J. Kingi teost ,,Sada filosoofi" ning 50 klassiku sarjas ilmunud ,,Filosoofid". Oma töö olen jaganud neljaks peatükiks. Esimeses peatükis iseloomustan universaale ja nende vaidlust üldiselt. Teises, kolmandas ja neljandas puudutan erinevaid seisukohti ning ühte tuntumat filosoofi, kes on vastavat seisukohta pooldanud. Universaalide tüli Universaalid on filosoofias üldised ideed. Universaalideks (ld universalis 'üleüldine') nimetatakse abstr...
Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15...
Vastastikmõju- Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus . Tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. Osaleb vähemalt 2 keha. Jõud on vektor. Jõud on vastastikmõju mõõduks ja selle arvväärtus iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõud 1 N annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2, kui hõõrdumist ei arvestata. Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Newtoni I seadus, mis kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel: kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka inertsiseaduseks. Inertsus on keha omadus, mis iseloomustab selle võimet liikumisolekut säilitada. Mass on keha inertsuse mõõt. Selle tähiseks on m ja mõõtühikuks 1 kg.Inertsiseadus Newt...
BAROKK Portugaali k. Lopergune pärl. Barokk on korrapäratu, emotisonaalne, voolav, maaliline. Peamiselt kasutati tumedaid värve ja tunnete väljendamist. Sellel perioodil oli ka absolutismi levik- revolutsioonid ja ususõjad. Olulisel kohal ka teadmised ning filosoofia. Sellel ajal muutub inimeste vaatepunkt (hakatakse leppima sellega, et maa on üks planeet päikesesüsteemist ning tiirleb ümber päikese). Barokk oli inimestele meelepärasem ja vastuvõtavam kui renessanss. Baroki tunnuseks on ovaal ja ovaalsed aknad. Pole rangelt korrapärane. Barokk saab alguse Itaaliast, kus esile tõuseb Rooma. BAROKK KUNSTI JAGUNEMINE: Absolutism seotud katoliku kirikuga. (Hispaania, Portogal, Austria, Poola-Leedu, Lõuna-Saksamaa riigid). Põhiliseks kunsti tellijaks on kirik ning enim arenenud on arhitektuur.
Geoloogia eksamiks kordamine 1. Mis on geoloogia? Geoloogia on teadus Maast, selle ainelisest koostises, ehitusest, muutustest ja arenemisest, sh ka elu arengust maakeral. 2. Mis on aktualismi printsiip? Aktualismi printsiip Meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessides ja mida kaugemas minevikus nad toimusid seda enam. 3. Maa siseehitus, keemiline koostis ja temperatuurid Maa sisemus jagatakse kolmeks põhiosaks: maakoor, vahevöö ja tuum. Maakoor on maa pindmine kest, mille paksus kõigub mõnest kilomeetrist kuni 80 kilomeetrini. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga, kus toimub järsk üleminek aluselistest kivimitest ultraaliselisteks. Maakoor jaotub kaheks: okeaaniliseks ja mandriliseks maakooreks. O...
4. Video kopeerimine arvutisse, video töötlemine 5. Sobiva keskkonna leidmine internetist (pildid, videod) 6. Vide ja piltide töötlemine, erinevate kihtide kasutamine 7. Video esitlemine, arutelu Maristritöös asendas üks rühma liikmetest endast tehtud video lõpuks hoopis savist tehtud kujuga. Valitud keskkonnad olid väga erinevad: · Ameerikas populaarse wrestlinguring · kuulsate räpparite seltskond · kauge väljamõeldud planeet koos seda ümbritsevate taevakehadega Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 10 Kavandi esitlusviis Videosalvestus rohelise ekraaniga Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 11 Klient enda poolt valitud ,,unistuste" olukorras.
kaupade transpordi viisja vahemaad; 7) muu tarbimine. Et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohiks inimeste ökojalajälg ületada keskmiselt 2 gha/in a. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg on aga ca 7 gha/in a. See tähendab, et kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meil kolme-nelja maakera vaja. Keskmine maailmas inimese kohta on 1,8 gha/in a. Eestlaste ökoloogiline jalajälg on Maailma Looduse Fondi (WWF) raporti ,,Elav planeet 2008" kohaselt 9. koha vääriline. Peamine põhjus seisneb põlevkivis, mida Eestis kasutatakse. Põlevkivi on äärmiselt ebaefektiivne ehk selle energeetilisest väärtusest kättesaadav osa jääb maagaasile kahekordselt alla. Suures jalajäljes mängivad oma osa ka meie kliima ning tarbimiharjumused. Ökojalajälje meetod pole sugugi kõikehõlmav Ökoloogiline jalajälg ei ole lihtsalt indeks, ja sel on ka omad puudused
Võiks isegi nii öelda, et mitte ükski ajaloo kroonika ei suuda asendada ajamasina tehnoloogiat. Joonis 9 Ajas rändamine on võimalik ainult siis, kui ollakse ajast väljas. http://i.livescience.com/images/i/000/020/311/iFF/speed-tunnel-110923.jpg?1316807778 Ajamasina loomisega kaasneb suur läbimurre ka teistes valdkondades. Näiteks kui võimalikuks osutub ajas rändamine, siis ilma prognoosimine muutuks ülitäpseks ja on võimalik näha planeet Maal välja surnuid liike ning nende bioevolutsiooni aegruumis. Seega on ajas rändamine üks evolutsiooni tõendid. Reaalse ajas rändamisega kaasneb ka ajaloo teaduse uus vorm. See tähendab seda, et tekib täiesti uus uurimismeetod. Ajalugu õpime tundma nüüd hoopis uutmoodi. Näiteks ajas rändamine võimaldab uurida ka tuleviku ajalugu. Ajas rändamist on võimalik kasutada ka kriminalistikas. 13
1. Elavhõbeda ajaloost Esimeseks meie eellase tähelepanu pälvivaks elavhõbedaühendiks oli erkpunase värvusega mineraal kinaver, mida tunti ja kasutati vanas Kreekas ja Rooma riigis. Tõlkes tähendab kinaver draakoni verd. Juba eelajaloolisel ajal joonistati sellega koopa ja hauakambrite seintele. Plinius nimetas elavhõbedat elavaks hõbedaks, Aristoteles aga vedelaks hõbedaks. Alkeemikud tundsid elavhõbedat planeet Merkuuri järgi merkuuriumi nime all, sest elavhõbedatilkade kiire laialivalgumine meenutab Zeusi käskjala Mercuriuse väledat liikumist. Elavhõbe mürgistas kroonitud päid, teadlasi, kalureid. Elavhõbe ja tema ühendid on äärmiselt mürgised. Juba araabia alkeemikud märkasid, et isegi skorpionid pagevad ruumist, kus on elavhõbedat. Elavhõbedaühenditega mürgitati 16. sajandil Rootsi kuningas Erik XIV. Elavhõbedamürgistusse suri
tuumareaktsioone. Saturn Saturni ümbritsevad ilusad rõngad, mis koosnevad väikestest tolmu ja jää osakestest. Saturn teeb ühe pöörde ümber oma telje 10 tunniga. Atmosfäär koosneb peamiselt vesiniku ja heeliumi gaasidest ning selles on kahvatud ammoniaagipilved. Neptuun Neptuun on sinine ühe gaasi tõttu, mida nimetatakse metaaniks. Neptuun on meie Päikesesüsteemi kõige tuulisem planeet. Tuuled suund on idast läände ja üle planeedi kiirusega üle 2200 km/h. Triiton, kõige suurem kuu, tiirleb kõigi teiste kuudega vastupidises suunas. Uraan Uraan pöörleb külili. Kui Päike ilmub taevasse ühe pooluse juures, püsib see seal 42 aasta. Algul liigub see ümber silmapiiri ja siis tõuseb mööda spiraali kõrgemale. 21 aasta pärast on see peaaegu pea kohal, siis liigub mööda spiraali allapoole ja on järgmised 42 aastat loojunud. 8
Maa enda temperatuuri , aga ultraviolettkiirgus seevastu on suurtes kogustes isegi elusorganismidele eluohtlik. Viimased kaks kiirgust on inimsilmale nähtamatud, mis annab tunnistust sellest, et päike mõjutab elu Maal pidevalt ja ka märkamatult. On väga väheseid organisme nagu eelmainitud süvabakter, kes oma eluks päikest ei vaja, kuid kui vaadata seda väga laias plaanis, siis ilma päikeseta poleks ka planeet Maad sellisel kujul ning seega ei saaks selle pinnas elutseda ka seesama mikroskoopiline organism. 5 Kasutatud kirjandus: · Tokko, U. 2009. Bioloogia koduõpetaja. Ilo. Tallinn. 245. · Cooper, P. 2003. Valguse tervendav toime. Trükis. Jõhvi. 191. · Sepp, S. 2010. Vitamiin D on vajalik haiguste vastu võitlemiseks. http://www.novaator.ee (10.10.2011) · Sepp, S 2008
tagasi. Kindlasti on üks huvitavamaid eelajaloolisi loomi dinosaurus, kelle kohta me teame nii palju, kuid samas nii vähe. Saurused on küll välja surnud, kuid aina rohkem on hakkanud ilmnema uusi tõendeid nende eksistentsi kohta. Samuti leiab minu referaadist ka teksti mammutite kohta, kes on samuti väljasurnud, kuid siiski väga tähtsad ja kindlasti ka põnevad loomad. Eelajalooline elu Kui 4600 miljonit aastat tagasi tekkis planeet Maa, ei olnud sellel elu. Raevutsesid vihmatormid, sähvisid piksenooled, tulemäed purskasid välja mürgiseid gaase ning polnud Maad ümbritsevat õhkkonda atmosfääri -, mis oleks kaitsnud päikesekiirguse eest. Pikkamööda tekkisid soojad madalad mered. Nes meredes, vee kaitse all, tekkisid esimesed eluvormid. Neid esimesi elu algeid nimetatakse eelajaloolisteks, sest nad tekkisid enne kirjutatud ajalugu. Eelajaloolise elu ainsad
Tolteekidel pole sellist teadmist, et Planetaarne Olend oleks väljastpoolt abi palunud. ... Igasugune vihje, et inimene peab järgima planeediväliste olendite juhatust enda Planetaarse Olendi või Kaitsjate omade asemel, on väärt sügava skepsisega lähenemist. ... Tolteegid on ammu olnud teadlikud jõududest, mis ei ähvarda ainult inimolendeid, vaid kogu teadvuse arengut Universumis. Need jõud ei ilmne alati kui võõrad, vaid võivad proovida tegutseda ka läbi sõbrakäe ulatamise. Ka planeet Maal on tegutsemas jõud, mille eemärk ei ole teadvuse arendamine, seega tuleb meeles pidada, et kõik pole see, millena paistab. ... Maailma tänane seisund on arengu loogiline jätk ja see, mida me näeme katastroofina, on möödalibisev võimalusehetk. Kõik ei ole kadunud ja praegu võib olla isegi rohkem põhjust loota kui kunagi varem. Inimene on olnud sunnitud käima enesehävitamise teed, et tundma õppida elu hindamatut kingitust. ppimine on iga mehe ja naise jaoks
lähedusse, mis suurendab veelgi vaeste riikide rasket olukorda ning võib sellega tekitada veelgi suuremate konfliktide teket (Postimees). 6 kraadi Kõrbed. Loodusõnnetused. Maailma suuremad linnad üleujutatud ja mahajäetud. Maailma lõpp. Keskkonnamuutused maailma jaodes ( Liisi Volt artikli järgi, Bioneer.ee ). Peamine väljakutse, millega meie planeet täna silmitsi seisab , on kliimamuutuse mõju globaalne oht millel on mitu tahku. Muudatused puutuvad meid täna alates üleujutustest kuni põudadeni ja need mõjud, mis puudutavad meid homme, sõltuvad regioonist , kus me parasjagu elame (Dirk Ahner, Euroopa Komisjoni Regionaalpolitika peadirektor ; Panorama ). Temperatuurimuutuste jaotumist maakeral ei ole veel võimalik ennustada, kuid oletatakse, et temperatuur tõuseb kõigepealt
2.Evolutsiooni mõiste- Evolutsioon on süsteemi ajalooline ja pöördumatu areng. 3. Füüsikaline, keemiline, sotsiaalne ja bioloogiline evolutsioon - märksõnad nende kohta – mis millegi käigus toimus? 1) füüsikaline evolutsioon – Suure paugu” hüpotees. 15 miljardit aastat tagasi toimus üliväikese ja tiheda mateeriakogumiku plahvatuslik laialipaiskumine. Elementaarosakestest tekkisid aatomid. Umbes 5 miljardit aastat tagasi tekkis Päike ja 4,5 miljardit aastat tagasi planeet Maa. 2) keemiline evolutsioon – Lihtsatest molekulidest moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid. Aatomitest tekkisid molekulid. Tekkisid monomeersed orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid). Polümeratsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polümeerid liitusid polümeeride kogumikeks. Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist. KEEMILISE EVOLUTSIOONI TINGIMUSED Sagedased vulkaanipursked
Kõiki võimalikke viise jääbki loetlema ja nende üle arutlema pikalt, sest lahendusi võib välja mõelda erinevaid, mõni neist ei pruugi olla nii sobilik kui teine. Samas praegune ühiskond ongi üles ehitatud liigtarbimisele, mistõttu on raske hakata juurutama praeguseid käitumisharjumusi välja. Samas inimkond muutub järjest laisemaks tehnoloogia arengu tõttu, seega kas üldse hakatakse otsima lahendusi või hävitatakse üldse planeet Maa, seda pole teada ega saa ka teada ilmselt niipea.
maa-aluste tormise tekitatud elastseid laineid. Tänapäeval tegutseb Maakeral üle tuhande seismoloogiajaama, mis on varustatud spetsaalse ja väga tundlike mõõteriistadega. Teadlased on välja selgitanud mõned põhjused maavärina tekkeks ning need on: maakihtide nihkumine, varingud mägedes, vukaanipursked, maa-aluste koobaste ja tühimike kokkuvarisemine, tuule ja maerelainete mõju maapinnale, suurte veehodilate rajamine. ,,Kõige tugevamini väriseb planeet maakoore osade liikumisel, sest Maa sisemuses tegutsevad väga võimsad jõud. Maakoores leiavad pidevalt aset tõusud ja mõõnad nagu merelgi."(Muranov1986:156) ,,Kuid peale selle toimuvad ka suured kõikumised, mil maakoore üksikud osad liiguvad vertikaalses, horisontaalses või neile lähedastes suunades. Need on tektoonilised liikumised, mis loovad mägesid ja nõgusid ning tekitavad maapinnal maavärinaid.
Vihtuimseid peetakse kahepaiksete (konnad jt.) eellasteks. Vihtuimsetest on alguse saanud kõik neljajalgsed loomad. Maismaa laialdastel aladel levisid devoni ajastul kõrbed, mistõttu maa jäi väga ebaühtlaselt asustatuks. Kliima oli palav ja kuiv. Veekogude lähedastes orgudes kasvasid esimesed kidurad sõnajalgtaimed. Karbon Kuiv kliima muutus niiskemaks - õhk lausa küllastus veeaurust. Kogu planeet kattus äkki rohelise taimevaibaga - 30 meetriste sõnajalapuude, osjapuude ja koldadega, mis moodustasid tõelisi padrikuid. Kivisöeajastu metsad tootsid tohutult hapnikku. Arvatakse, et sel ajastul oli Maa õhk kõige hapnikurikkam. Samal ajal ladestasid puud õhust palju süsinikku, millest hiljem tekkisid pruun- ja kivisüsi. Ilmusid esimesed ämblikulaadesed, sajajalgsed ja putukad, kes olid tänapäevastest tublisti suuremad.
need, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest. Jupiteri sarnased planeedid on need, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, kuid mille keskmeks võib olla mineraalne tuum. Maa-tüüpi planeedid on:Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. 4. Päikesesüsteemi arvulisi karakteristikuid: * Maa kaugus Päikesest - ligikaudu 150 miljonit km (8 valgusminutit) e 1 astronoomiline ühik. * Päikese ja planeetide mõõtmed: *Päike(Läbimõõt 1,4 milj km, 109 Maa läbimõõtu), *Merkuur(Päikesesüsteemi väikseim planeet.3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist), *Veenus (läbimõõt (12 100 km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm3), *Maa(510,098.073 km2) *Marss(Läbimõõt: 6750 km )*Jupiter(ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda) *Saturn(120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal), *Uraan(Maa massi suhtes 14,4 korda suurem), *Neptuun(massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast) * Päikese, planeetide jm ainemasside jaotus
komeetide päritolust Päikesesüseteemi äärealadel 50 000 kuni 100 000 a.ü. kaugusel asuvast komeedipilvest, milles häirituse tulemusena komeedid muudavad orbiiti ja lähenevad Päikesele. 1950.a esitab sama idee ka Jan Oort, seetõttu nimetatakse seda Öpik-Oorti pilveks. · Lehitsedes Öpiku arvukaid tõid, torkab otsekohe silma teemade suur mitmekesisus. Pole vist ühtki makrokosmose objektide klassi, mida ta poleks uurinud: kõigepealt meie eluase - planeet Maa, tema paleoklimatoloogia, meteoriidikraatrite tekkimine. Maa tehiskaaslased, Maa atmosfääri uurimine nende abil, meteooride lend atmosfääris; edasi Kuu, planeedid Veenus, Marss, Jupiter, Neptuun -- nende atmosfäärid ja pinnavormid; päikesesüsteemi väikekehad - meteoorid, komeedid, asteroidid; lõpuks veel süsteemi kooshoidja Päike ise, millest ta noorpõlves kirjutas raamatu "Päike uuemate uurimuste
Kogum. (kõik taimed, putu- Metsas, järves Kad, linnud, kalad jne Metsas) Ühe taimkattevööndi Tundra, taiga, metsad, BIOOM elustik GLOBAAL ÖKOLOOGIA Kõrbed, savannid, rohtlad Maa elukeskkond vees Planeet Maa BIOSFÄÄR Õhus maismaal maa- koores Ökoloogia - On organismide ja nende vahelisi suhteid ja keskkonna tingimusi uuriv teadus. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 17.09.08 Põhibioelemendid e makroelemendid organismides on C,H,N,O,P,S. Organismid vajavad kõiki neid elemente suhteliselt suures kogustes ja peamiselt esinevad need orgaaniliste ühendite Koostises.
Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada mitmete taimeliikide saagikuse langust, kahjustada põldusid ja paljusid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale. (E-õpe, 2012) 6. KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks on kogu inimkonna panus vajalik, et päästa veel seda mida päästa üldse annab. Et seda teha, peab panuse andma iga üksikisik juba tänasest alates. Kui jätkame mõistmatu ning lapsikute teguviisidega lahendamatta tagajärgi, ei ela planeet niikaua kui oleks pidanud. Inimkond ise põhjustab enda väljasuremise mõistmatu ning hetkeajelise käitumisega, arvestamatta teisi, arvestamatta loodust kui elu, sedasama elu mis on meis. Inimene kes iseennast ei austa, ei respekteeri ka teisi ning ammuilma mitte ka keskkonda milles ta elab. Globaliseerumine on mingismõttes ka kasulik, oleme teadlikumad, targemad, meile on kõik kättesaadav mida vaid vajame mõistuse toitmiseks, justnimelt infot. Töö käigus jõudsin
Iga üksikisiku tarbimise mõju keskkonnale Ühe konkreetse inimese keskmist tarbimistava aitab suhestada Maa ressurssidega ning inimkonna üldise kulutamiskoormusega oma nn ökoloogilise jalajälje mõõtmine (Autor, aastaarv). Selline isikliku tarbimismahu määratlemine aitab igal ühel tajuda, kas tema kulutused on kooskõlas maakera ressursside taastumisvõimalustega ja mh aduda, kui palju peaks planeet Maa suurem olema, kui kõik inimesed tarbiksid samas mahus. Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul) (Autor, aastaarv). Nüüdseks juba ülemaailmselt kasutatav meetod arvutab välja ligikaudse maa-ala suuruse (hektarites), mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks.
tema tuttava söögituba Eindhovenis. Sarnaselt arlesis, 1888. aasta kevadel tegi ta ka sarjad lilleaedadest, Roulini perekonnast ja Kollase Maja dekoratsioonidest, mis oli üks kõige suuremahulisemaid töid, mida ta ette oli võtnud. Kunstiajaloolane Albert Boime usub, et van Goghi tööd baseerusid päriselul. ,,Valge maja öösel" maalil on näha maja videvikus koos suure silmapaistva tähega, mida ümbritseb kollane halo taevas. Astronoomid on välja arvutanud, et see täht maalil on planeet Veenus, mis oli eriti ere juuniõhtul 1890, kui van Gogh olevat selle pildi maalinud. 7 "Kartulisööjad" 1885, Van Goghi Muuseum "Kollane maja" 1888, Van Goghi Muuseum 8 "Vaas kaheteistkümne päevalillega" 1888, Neue Pinakothek, München "Tähine öö" 1889, New Yorgi Moodsa Kunsti Muuseum 9 Kokkuvõte
Esimesel oli kuningas kes elas üksi ja käsutas nii nagu tahtis sest oli ainus. Printsile see ei meeldinud (325) 11. Teisel planeedil oli uhkeldaja kes vajas tähelepanu kui oli mõttetu. Prints lahkus (326) 12. Järgmine oli joodik, kes jõi et unustada. Unstada häbi. Häbi et ta joob. Prints lahkus (327) 13. neljandal planeedil oli bisnesmen, keda huvitasid vaid arvud (ta luges OMA tähti) mitte lõbustus.Printsile ei meeldinud et ta tegeles vaid endaga ja lahkus (328) 14. Viies planeet oli kõige väiksem. Seal oli laternasüütaja kes andis valgust elule. Printsile ta meeldis, kuid planeet oli liiga väike kahele. Nii ta lahkuski päikeseloojanguid igatsedes (329) 15. Kuues planeet oli kõige suurem. Seal asus geograaf kes ootas maadeavastajaid ja pani kirja vaid jäävaid asju(mäed).Printsile seal ei meeldinud ja ta läks otsima geograafi poolt soovitatud Maad.(330) 16. Ta leidis Maa. See oli suurejooneline vaatepilt. Ta jäi sinna et mõista seda kohta 17
ainult India ookeani rannikul ja Madakaskaril. Teadlased jõudsid järeldusele, et mingil ajal pidi olema maismaasild Indiast Madakaskarini. Muidu ei oleks leemurid suutnud kuidagi neid suuri mereavarusi ületada. Mida teavad pügmeed? Prantsale Pierre Hallet elas poolteist aastat pügmeede juures Ituri metsas ja temast sai Efi suguharu aupealik. Teda pani imestama, et pügmeed, kes elavad teistest tsivilisatsioonidest eraldatuna, on nimetanud planeet Saturni iidsetest aegadest saadik üheksa kuu täheks. Üheksas kuu, mis on Saturni imetilluke kaaslane, mille läbimõõt on ainult 200 kilomeetrit ,avastati alles 1966. aastal. Ta ütleb aafriklaste teadmiste kohta:"Ma pole kohanud ainsatki Bantu või Sudaani neegrit, kes ei teaks et Saturnil on 9 kuud. Aga mul pole aimugi kuidas nad seda teavad." Kes ehitas Stonehenge'i? Üks suurimaid mõistatusi on kindlasti Stonhenge'i tohutu kiviring Inglismaal. Kuid sel oli oma otstarve ka astronoomias
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
