mis võimaldab saavutada org eesmärke oma ressursside planeerimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Juhtimist omandad teooriat ja praktikat ühendades. Juhtimise kui protsessi komponendid: Piiratud ressursside max kasutamine Tasakaal efektiivsuse ja säästlikkuse vahel Koostöö teiste inimestega Org eesmärkide saavutamine Juhtimise põhitegevused: Planeerimine = eesmärkide püstitamine ja saavutamine Organiseerimine = org kujundamine Eestvedamine = töötajate motiveerimine Kontrollimine =reeglistiku kehtestamine, tulemuste hindamine Juhtimistasandid: Tippjuhid (juhatus, juhatuse esimees, tegevdire, asetäitjad) Teg üldine ja põhim suunamine ja kooskõlastamine Keskastme juhid
kontrollimise protsess, mis peab tagama püstitatud eesmärkide saavutamise Juhtimisstiil juhi hoiakud, tema poolt rõhutatud osategevused ja toimingud, nende sooritamisel eelistatavad menetlused, viisid ja võtted Juhtimiskultuur võib kujuneda mõjuka juhi poolt pikemat aega viljeldud ja teiste juhtide poolt ulatuslikult järgitud juhtimisstiilist Juhi ülesanded: 1) tööde planeerimine ja jaotamine, töö efektiivsuse tõstmise kavade väljatöötamine 2) alluvate allüksuste jooksva töö täitmise kontrollimine ja hindamine 3) kontaktide pidamine, info vahetamine 4) tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine 5) arvestus või selle kontrollimine, vajalike materjalide, toorme ja info tellimine 6) otsuste tegemine 7) alluvatega tootmis-ja muude probleemide arutamine ja analüüsimine
ühtlane tihendatud kiht paksusega 20 - 30 mm. Liivapadja paksus ei tohiks peale tihendamist ületada 30 mm. Liivapadjale jäänud madalamad kohad tuleb liivaga veelkord täita ja tasanduslaua abil tasandada. Tuleb jälgida, et liiv täidaks kogu ulatuses ka äärepiirete lähedased alad. Tööpäeva lõppedes ei ole soovitav jätta sillutiskividega katmata liivapatja looduse meelevalda, samuti võib mõni inimene või loom seda kahjustada. 5. Planeerimine Sillutiskivide ladumise jõudlust ja ökonoomsust parandavad: 1. sillutiskivide aluste mahalaadimine tööfrondile võimalikult lähedale 2. ladumine laia tööfrondiga 4 6. Algusjoone valimine Võimalusel tuleks alustada ladumist äärepiirde juurest või selle lähedalt, algusjoone valimisel tuleks arvesse võtta: 1. äärepiirde kulgemist 2. ladumise mustrit ja sillutiskivide nõutavat orientatsiooni 3
kasutab mõistlikult) Ei ole efektiivne ega tootlik Tootlikkus on kõrge (Raiskab, eesmärke ei saavuta) (ei raiska, eesmärke ei saavuta) Efektiivsus madal/ Säästlikkus halb Säästlikkus hea 3. Juhtimise mudel a. Mudel tervikuna, millest koosneb ja kuidas toimub? Vaja on inimesi, finantse, füüsilisi vahendeid ja infot. Ringlevad: Planeerimine ja otsustamine >> organiseerimine >> Eestvedamine >> Kontrollimine. Eesmärgid on säästlikkus ja efektiivsus. b. Juhtimine kui protsess. Muutuvas keskkonnas: piiratud ressursside max kasutamine, koostöö teiste inimestega ja tasakaal säästlikkuse ja efektiivsuse vahel peaksid põhjustama organisatsiooni eesmärkide saavutamise. 4. Juhtide tüübid a. Põhimõtteliselt millega tegelevad tippjuhid, keskastme juhid ja esmatasandi juhid?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K10 KÕ2 Lii Raudsepp INMRESSURSI JUHTIMISE ERISUSED Analüüs Õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku 2012 Personalijuhtimine Inimressursi juhtimine Aeg ja planeerimine Lühiajaline graafik: Vastvalt hooajale ehk suvi Jõuluhooajal võetakse juurde planeeritakse suuremat kassapidajad, sest siis on tööjõudu ja jõuludeks ka. rohkem kliente. Psühholoogiline lepe Lubatakse palgatõusu, nt. Nobenäpp võistlus (õppisin kasumi numbri täitmisel saab ettevõtte missiooni, visiooni palga tõusu
sellega kaasnev. Seetõttu osutus ka mu ainetööks sööda teekond sigalasse. Töös toon välja olulised punktid ning kirjeldan neid, mis on tingimata vajalikud, et sööt ikka sigadeni jõuaks. Eesmärk on näidata ühe ettevõtte põhjal, kuidas seal logistika toimib, millest peaks algma logistika teekond, mis on vahepealsed lülid ning millega peaks lõppema kogu logistiline teekond. Kuna logistikas on oluline aja planeerimine, siis tuli ainetöös teha kolm ajagraafikut, et paika panna, kuna mingi osa valmis peaks saama. I ajagraafik on kogu töö planeermiseks, II graafik on kontroll ja III graafik näitab teostust. 4 1. SÖÖDA TEEKONNA LOGISTIKA Oma ainetöös näitan ettevõtte siseselt logistika toimimist. Kust algab teekond ning kus ja millega lõppeb. Ülevaate saamiseks vaadata struktuurskeemi (joonis 1). Struktuur koosneb
Süsteem osa millestki, koosneb osadest (protsessidest). Protsessid süsteemi komponendid. Koosnevad meetoditest ja tegevustest. Mis on ettevõtte põhiprotseduur? Eksamiküsimus! Algab sisendiga, lõppeb väljundiga ja vahepeal on protsessid, läbi mille me väljundi saavume. Nt. strateegia, tootmise planeerimine jne. Väljund tagasiside. Juhtimine tagasiside kaudu. Otseside sisend. Põhiküsimus: kuidas muuta sisendit, et saada soovitud tulemus? VII. loeng: HORISONTAALSED OSATEGEVUSED 1
aastakümnel meie ühiskonnas oluliselt muutunud. Tegelikult mõeldakse karjääri all midagi rohkemat. See on mitmekülgne teekond elu eri rollides, mitte ametialane trepp, nagu varem räägiti. Töö ei eksisteeri kellegi elus eraldi, inimene on abikaasa, lapsevanem ka siis, kui ta teeb tööd. Samuti ei peeta karjääri edukaks vaid suure palganumbri või ametikõrgenduse tõttu, vaid olulised on ka isiklik rahulolu, eneseareng, suhted (Karjäär ja selle planeerimine, 2002). Kuigi käsitame karjääri inimese tööalaste arengute ja muutuste protsessina, mõjutavad seda paratamatult ja väga oluliselt tema tööväline elu ning sellest tulenevad rollid. Näiteks võrreldes üksikult elava inimesega on kooliealiste lastega pereisal või –emal palju keerulisem otsustada ning vastu võtta tunduvalt kõrgema palgaga töökoha pakkumine, kui see nõuab senise elukoha muutmist, elama asumist teise linna.
MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT FINANTSEESMÄRKIDE PLANEERIMINE Saavutamise Säästu- ajaperiood summa Eesmärk kuudes Maksumus kr/kuus Tähtsus Lühiajalised eesmärgid (< 1 aasta) Keskmise pikkusega eesmärgid (2-5 aastat) Pikaajalised eesmärgid (> 5 aasta) MS.0724 ERAISIKU RAHANDUS TÖÖLEHT VÕLAKOHUSTUSTE PLANEERIMINE
+ entusiastlik – riskialdis – jätab tihti töö lõpetamata – distsiplineerimatu 30 Marju Medar Projekti meeskond Integreerija + Suudab hästi inimesi kaasata + Hea kuulaja ja suhtleja + Kompromisse ja harmooniat otsiv + Kõigiga arvestav – Aeglane – Otsustusvõimetu – Kvaliteeti alahindav 31 Marju Medar Projekti Tegevustemeeskond ja ressursside planeerimine Tegevuste ja ressursside planeerimine Pärast projekti üldise kava valmimist on vajalik edasine tegevuste ja ressursside planeerimine, milleks koostatakse detailne eelarve ja ajagraafik. 32 Marju Medar Projekti Tegevustemeeskond ja ressursside planeerimine LogFrame`i seos tegevuste ajagraafiku ja eelarvega LogFrame tegevused ▼
1) Õpilane 2) Õppimine 3) Õppimiseks tingimuste loomine. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele /õpetaja kasvatustööle? 1) Õppimisega Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 1) Õppimiseks tingimuste loomine Millist kolme järjestikust otsustusetappi saab õpetaja töös eristada? 1) Planeerimine 2) Realiseerimine 3) Reflekteerimine Kas on olemas reegel konkreetsete õppe eesmärkide tuletamniseks üldisematest eesmärkidest? 1) Jah/Ei Millised on praktikas levinud neli varianti konkreetsete õppe-eesmärkide sõnastamiseks? 1) Sisu loetelu 2) Õpetaja 3) Õpilase tegevus 4) Õpetaja tegevus MIllistes dimensioonides defineeritakse väljundipõhised õpieesmärgid?
erinevat otsuselangetamist vastutuse delegeerimist jne · Ühe malliga mõõtes ei saa head tulemust 11 Projektijuhtimise etapid 1. Eesmärkide püstitamine Vastus küsimusele: Mida teha? Eesmärk peab olema: mõõdetav reaalne kvaliteediaspekti silmaspidav heaks kiidetud tellija poolt 13 2. Projekti planeerimine · Vastus küsimusele: Kuidas teha? · Planeerimise etapid: ülesannete planeerimine personali planeerimine tähtaegade planeerimine vahendite planeerimine kulude planeerimine kvaliteedi planeerimine kontrolli ja aruandluse planeerimine · Tegu on interatiivse protsessiga. · Projekti planeerimise väljund projekti plaan 14
vastaks sellele esitatud nõudmistele. See nõuab ajakasutuse planeerimist päevaks ja ka pikemateks ajaperioodideks (siia kuuluvad ka töögraafikud). Igapäevased tööülesanded tulenevad menüüst. Menüü koostamisel võetakse aluseks kasutada olevat aega ja seda tööd, mida vastava roa valmistamine eeldab. Ajakasutuse planeerimise võib jaotada järgmiselt: • Tööplaan – mida ja millal teha • Ülesande täitmise / tegevuse ajastamine • Igapäevane töö planeerimine • Töötaja ajakasutuse planeerimine • Seadmete kasutuse planeerimine Tööplaan • Tööplaan tuleneb menüüst ja töögraafikust. Eesmärgiks on tekkinud töökoormuse ühtlane jaotamine erinevate töötajate lõikes. Menüüd koostades püüeldakse selle poole, et töömahukad road jaguneksid ühtlaselt nädala erinevatele päevadele, et nii toidu valmistamiseks kui järgmise päeva ettevalmistusteks oleks aega. Harvemini sooritatavaid
Milleks peaksin oma tulevikku planeerima? Tuleviku planeerimine on meil igaühel pidevalt peas ning mõtleme põhimõtteliselt igapäevaselt oma tulevikule. Mis tööd me kunagi teeme, kus me õpime, milline pere meil on ja palju muudki. Plaanid muutuvad ajas ning elusündmuste põhjal. Kuid planeerimine on siiski endiselt tähtis ning ka plaanide tulek on tuleviku planeerimine. Tuleviku planeerimine on tähtis, kuna see näitab inimese mõtlemist nii talle endale kui ka teistele. Lisaks paneb ta planeerimisega omale juba mingid eesmärgid tulevikuks paika, et kuhu ta jõuda tahaks ning mida ta teha tahaks oma elus nii tööga kui ka õppimisega. Kui plaanid muutuvad, siis tulevad uued eesmärgid, kuid see on inimese arengule vaid hea ning muutused näitavad ka inimese võimet kohaned vastavalt. Planeerimisel arvestame me ka teistega, näiteks oma perekond või
joonis 7.6 Parkimiskoha pikkuse vähendamine joonis 7.5 Parkla (parkimishoone) liitumine tänavavõrguga Joonis 7.7 Vaegliikleja sõiduki parkimiskoha mõõdud joonis 7.8 Ühesuunaline ühendustee laius Joonis 7.10 Sõiduautode parkla planeerimine 90° nurga Joonis all 7.9 Sõiduautode parkla planeerimine 30°, 45°, 60° ja 75° nurga all Joonis 7.12 Manööverdamist hõlbustav parkla laiendus Joonis 7.11 Sõiduautode parkla planeerimine 0° nurga all Joonis 7.13 Jalakäijate ohutu rada läbi parkla
Fayol (1916) LAENAB PÜSHHOLOOGIAST otsustamine indiviidi otsustamine indiviidi PLANEERIMINE ja grupi tasandil PLANEERIMINE ja grupi tasandil Määratletakse, mida tahetakse HERBERT SIMON - NOBEL 1978 ORGANISEERIMINE
Põllumajandus-ja keskkonnainstituut Väetusplaan Leevaku talule Kursusetöö Koostas: Allar Skuin Juhendaja: Avo Toomsoo Tartu, 2009 Sisukord Sissejuhatus 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine 3.1.1. Orgaaniliste väetiste tootmine 3.1.2. Orgaaniliste väetiste normide planeerimine 3.1.3 Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil 3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil 3.2.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine 2 Sissejuhatus
eralduvad tsoonid on toodud skeemil. · Erinevad töölõigud koondatakse selliselt, et: · liikumine köögis/tootmisruumides oleks mõistusepärane ning asjakohane · tööde omavaheline järjestus oleks õige. · Tooraine peab liikuma ühest tsoonist teise, ühelt töökohalt teisele võimalikult lühikest teed mööda. Ülevaate sellest annab järgnev skeem Köögitöö planeerimine · Suurköögis toodetakse igapäevaselt suuri toidukoguseid lühikese aja jooksul ning võimalikult minimaalse arvu töötajatega. Toiduainete eel- ja kuumtöötlemise aeg peab olema võimalikult lühike, et toitude kvaliteet vastaks nõuetele. See eeldab ajakasutuse väga täpset planeerimist. · Koka tööplaneerimise erinevad osad on: · Tööjuhenditega tutvumine · Ajakasutuse planeerimine
JUHTIMISTEGEVUSED Juhtimise alused Nagu erinevatel organisatsioonidel on palju ühiseid jooni, nii on neid ka juhtidel. Kuigi juhtide tiitlid ja vastutusalad on väga erinevad, on nende tööl mitmeid ühiseid jooni. Juhtimine on tegevuste koordineerimise ja integreerimise protsess, mis viiakse läbi efektiivselt ja säästlikult, koos ja läbi teiste inimeste. Juhtimisfunktsioonid on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Juhtimistegevus on suunatud sellele, et organisatsioon saavutaks oma eesmärke - oleks efektiivne (effectiveness). Kui juhid saavutavad organisatsiooni eesmärke, öeldakse, et nad on efektiivsed. Samal ajal on ressursid, mida kasutatakse – inimesed, raha, seadmed – piiratud ja seetõttu tuleb neid kasutada säästlikult. Säästlikkus (efficiency) on teine oluline osa juhtimisest. See osutab sisendi - väljundi suhtele
Milleks peaksin oma tuleviku planeerima? Tuleviku planeerimisele mõtlevad paljud inimesed pea igapäevaselt. Täielikult lõpuni ei saa midagi planeerida, kuna plaanid võivad aja jooksul muutuda. Kuid planeerimine on siiski endiselt tähtis ning ka plaanide tulek on tuleviku planeerimine. Tuleviku planeerimine on tähtis, kuna see näitab inimese mõtlemist nii talle endale kui ka teistele. Lisaks paneb ta planeerimisega omale juba mingid eesmärgid tulevikuks paika, et kuhu ta jõuda tahaks ning mida ta teha tahaks oma elus nii tööga kui ka õppimisega. Kui plaanid muutuvad, siis tulevad uued eesmärgid, kuid see on inimese arengule vaid hea ning muutused näitavad ka inimese võimet kohaned vastavalt. Planeerimisel arvestame me ka teistega, näiteks oma perekond
Milleks peaksin oma tuleviku planeerima? Tuleviku planeerimisele mõtlevad paljud inimesed pea igapäevaselt. Täielikult lõpuni ei saa midagi planeerida, kuna plaanid võivad aja jooksul muutuda. Kuid planeerimine on siiski endiselt tähtis ning ka plaanide tulek on tuleviku planeerimine. Tuleviku planeerimine on tähtis, kuna see näitab inimese mõtlemist nii talle endale kui ka teistele. Lisaks paneb ta planeerimisega omale juba mingid eesmärgid tulevikuks paika, et kuhu ta jõuda tahaks ning mida ta teha tahaks oma elus nii tööga kui ka õppimisega. Kui plaanid muutuvad, siis tulevad uued eesmärgid, kuid see on inimese arengule vaid hea ning muutused näitavad ka inimese võimet kohaned vastavalt. Planeerimisel arvestame me ka teistega, näiteks oma perekond
realiseerumine · Ajagraafikut on vaja selleks, et kõik projekktis osalevad töötajad, tellija ja projekti juhtorganid näeksid mida tuleb projekti käigus teha · Millises järjekorras tuleb tegevusi läbi viia · Kui kaua üksik töö kestab · Kuidas tegevus edeneb Ajagraafiku loomisel tähtsamateks eesmärkideks on : · Projekti osade litmine · Konkreetsuse taamine · Tegevuste ajaline planeerimine · Tegevuste teistele arusaadavaks tegemine · Nõrkade või kriitiliste kohtade leidmine ja esile toomine · Informatsiooni vahendamine · Kulude ajakava visualiseerimine Ajakava plaanimine Ajakava kooskõlastamise koosolekul tuleb : · Tuleb rääkida ülesannete sisust · Leppida kokku osalejate vastuvõetav tööde järjekord · Määratleda vastutus · Leppida kokku piirid mille raames osapooled oma osa täpsemalt välja töötavad
valida kõige soodsamaid teid ja ökonoomsemaid talitusviise juba enne vastavate eesmärkide tegelikule taotlemisele asumist. Selles mõttes plaanimiseta pole kunagi saadud läbi ühegi keerukama majandusliku ülesande lahendamisel ega saada läbi ka tulevikus. Planeerimine -on ettevõtte tulevaste eesmärkide ja nende saavutamiseks vajalikke meetmete ja resursside määratlemine. Lähtuvalt aja horisondist eristatakse: 1)pikaajaline/strateegiline planeerimine 1- 5 a.; 2)keskmise ajalist/taktikaline planeerimine 1a; 3)lühiajaline/operatiivne planeerimine- nädala pikkune. Plaan- kava, programm; tulevikus ellu viia kavatsetavate ürituste üksikasjalik püstitus, stsenaarium koos selle elluviimiseks vajalike aja-, materjali-, seadme- ja rahakulude arvutustega. Näiteks seadmete asendamise plaan, kapitalimahutuste kava ehk programm. Kui plaanidele on antud seaduse jõud (näit. NSV Liidus 1920 1990), siis on tegemist käsumajandusega
Tallinn 2010 Illustratsioonide sisukord Sissejuhatus Planeerimine on tulevikku suunatud tegevus, mis algab eesmärkide püstitamisega, üritab vältida oma teel kõiki võimalikke ohtusid, kasutada kõiki võimalusi, ning lõppeb eesmärkideni jõudmisega, seda mitte reaalselt, vaid teoreetiliselt. Plaani järgimine aitab hea plaani korral nende eesmärkideni ka reaalselt jõuda. Planeerimine ning püüd tulevikku ennetada on ettevõtluse juures üks olulisemaid käike, turundustegevuse planeerimine on mistahes valdkonnas tegutseva äriühingu edukaks toimimiseks lausa ülioluline. Seda tegevust peavad läbi viima nii sügavas konkurentsivees ujuvad väikeettevõtted kui suured turumonopolid, kuna ka nende eesmärk on teenida võimalikult suurt ning pikaldast tulu ning oma turupositsiooni hoida. Eesolevaks turundustegevuseks strateegiate ehitamine ongi see plaan, mis võiks aidata ettevõtjatel näha
3. Personalijuhi roll Personalijuht tegeleb personalipoliitika arendamise ja elluviimisega organisatsioonis 4 ning kuulub ka organisatsiooni tippjuhtkonda. Ta osaleb organisatsiooni eesmärkide, strateegia ja poliitika väljatöötamises ning elluviimises. Personalijuhi tööks on ühtse personalistrateegia väljatöötamine ja juurutamine, personalidokumentatsiooni haldamine (töölepingute sõlmimine, muutmine, lõpetamine), personali planeerimine, personali värbamine ja valik, personali hindamine ja motiveerimine, ühtse palgapoliitika väljatöötamine, töötajate koolituste planeerimine ja organiseerimine, arenguvestluste ja uuringute läbiviimine. Personalijuht peaks omama teadmisi organisatsiooni toimemehhanismidest, tööseadusandlusest ning organisatsioonikäitumisest, juhtimisest ja psühholoogiast, valdama intervjuu metoodikat
Majandussubjekte on traditsiooniliselt kolm: - ettevõtted (kõik, kes pakuvad kaupu müügiks), - majapidamised (perekond või inimestekogum, kellel on ühine eelarve), - riik (osaleb tavaliselt reguleerija rollis). Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas ehk kuidas toimub ressursside jaotamine ning suhtlus majandussubjektide vahel. Majandusõpetus Majandussüsteemid Kapitalistlik turumajandus baseerub eraomandil ja planeerimine on detsentraliseeritud ehk turg reguleerib ressursside jaotuse kujunemist ise. Kapitalistlik plaanimajandus baseerub eraomandil, kuid planeerimine on tsentraalne ehk riiklik, selline kord säilib ainult väga lühikest aega. Sotsialistlik turumajandus omand on ühine (riiklik) ja planeerimine on detsentraliseeritud. Sotsialistlik plaanimajandus omand on ühine ja planeerimine on tsentraalne. Majandusõpetus Vaba turumajandus on kapitalistliku turumajanduse
Gertu Põldmaa Juhtimisteooriad Lühi uurimustöö Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................1 2. Planeerimine ja strateegiline juhtimine..............................................................2 3. Delegeerimine.....................................................................................................3 4. Kontrollimine......................................................................................................3 5. Motiveerimine.....................................................................................................4 6. Muudatuste juhtimine.............
I Personalijuhtimise funktsioonid, eesmärgid ja valdkonnad Personalijuhtimine- inimeste praktilise juhtimise küsimused org-s., funktsioonid: töö analüüsist ja planeerimisest, värbamisest, valikust, hindamisest, hüvitamisest, arendamisest ja eestvedamisest. Personalijuhtimise eesmärgid: 1) efektiivne personal- töövaldkonnad: planeerimine, töö analüüs, värbamine, valik, arvestus 2) tööjõu säilitamine töövaldkonnad: töötasu, palgapoliitika, soodustused, suhted, karjäär 3) efektiivsuse suurendamine- koolitus, arendamine, hindamine 4) kooskõla saavutamine org. eesmärkidega kasum, tulemus, efektiivsus, sotsiaalne vastutus, org. kultuur, ühiskonna teenindamine. Personalijuhtimise valdkonnad: 1)strateegia planeerimine; 2)personali planeerimine; 3)töö analüüs 4)töökohtade hindamine; 5)personali värbamine;
rolli ja positsiooni. Kui me teame oma konkurentsieelist, siis järgmisena peame töötama välja oma strateegilised eesmärgid – kuhu me tahame jõuda. Need on olulised igale ettevõtte töötajale, sest kui me teame kuhu me liigume, siis me töötame sihiteadlikult ning pingutame. Kui meil on olemas sihid, siis me juba koostame strateegilise plaani, kuidas neid eesmärke täita. TTK: Me hakkame arendama protsesse ja tooteid. Sellele edasi planeerimine ja kontrollimine (jälgime kuidas meie planeeritud tegevused toimuvad – plaanipärasus). Eesmärkide täitmiseks me ka tegeleme täiendamise, kvaliteedi tõstmiseni. Protsessi tulemusena saavutame kliendirahulolu. Ettevõtte kolm põhifunktsiooni (struktuuriüksused) on tootmine/ teenuste pakkumine, müük/turundus, tootearendus. Ettevõtte jaoks on oluline kuidas funktsioonid omavahel suhtlevad. Tugifunktsioonideks on näiteks IT, HR, raamatupidamine, finants, mehaanika.
tulemit. Jälgimine ja kontrollimine- kogub andmeid ja kontrollib edenemist vajalike parendustegevuste kindlakstegemiseks. Lõpetamine- projekti tulemite formaalne aktsepteerimine ja projekti lõpetamine. PMBOK pädevusvaldkonnad: Skoobihaldus- määratleb projekti edukaks täitmiseks vajalikud tegevused. Ajahaldus- määratleb ja hindab kestuse, planeerib ajakulu erinevate tegevuste jaoks, samuti koostab ajagraafiku ja tagab sellest kinnipidamise. Kuluhaldus- kulude planeerimine, hindamine ja kontrollimine ning eelarve koostamine. Kvaliteedihaldus- kvaliteedi planeerimine, kindlustamine ja kontroll. Personalijuhtimine- projekti meeskonna loomine, arendamine ja juhtimine. Kommunikatsioonihaldus- aja- ja asjakohase projektiga seonduva informatsiooni loomine, kogumine, korrastamine, salvestamine ja levitamine. Riskihaldus-riskide määratlemine, analüüs, riskide maandamisega seotud tegevuste planeerimine, jälgimine ja kontroll.
2. Personali efektiivsuse suurendamine 3. Efektiivse tööjõu säilitamine Personalijuhi võtmerollid 1. Juhtkonna huve esindav äriinimene 2. Muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele. 3. Organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele. 4. Ettevõtte strateegia ja äri planeerija 5. Talentide leidja ja juhtija 6. Personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija. Personalitöö valdkonnad Personali planeerimine Töö analüüs Töökohtade hindamine Personali värbamine Personali valik Personali hindamine Personali koolitus ja arendamine Karjääri planeerimine Töötasu ja palgapoliitika. Personali planeerimine Personali planeerimise protsessi etapid 1. Andmete kogumine 2. Personalivajaduse prognoosimine 3. Personali planeerimise programmide koostamine 4. Programmide täitmine 5. Personaliplaneerimise tulemustele hinnangu andmine Töö analüüs.
Õppe-tund Teema/ Mõisted kasutamine/ hindamine/ õppekeskkond 1. Sissejuhatus 1) Arutelu: Loodusõpetus: taimede Elukestev õpe ja Õppevahendid: õppeaastasse. taimede ehitus, fotosüntees ja karjääri planeerimine: joonised või skeemid Taimede peamised tunnused hingamine, botaaniku ja agronoomi taimedest ja ehituslikud ja 2) Arutelu: millised paljunemine. elukutsete kirjeldus selgroogsetest talitluslikud erinevused Keeleõpetus: loomadest.
PROJEKTIJUHTIMISE TEEMA – PROJEKTI PLANEERIMISE ANALÜÜS Kodutöö Juhendaja: Tallinn 2015 Meie muutuvas maailmas tegeletakse aina enam projektidega. Näiteks on olemas ettevõtteid, kelle põhitegevus ongi ainult projektide planeerimine ja läbiviimine, kuid on ka selliseid organisatsioone, kes tegelevad projektidega vaid aeg- ajalt. Eelkõige, siis kui on vaja lahendada tavatööst erinev ajutine ülesanne, nagu näiteks töötajate atesteerimine, uue osakonna loomine või talvemängude korraldamine (Salla, 2007, lk 5). Kuna organisatsioonid tegutsevad tänapäeval aina kiiremini muutuvas tegevuskeskkonnas, sõltub ettevõtte konkurentsivõime ja elujõulisus aina enam selle paindlikkusest ja arenemisvõimest
järgmiste funktsioonide täitmise: • juhtimistegevuse koordineerimise eesmärkide saavutamiseks • juhtimisotsuste vastuvõtmise konsulteerimine • ettevõtte üldise infosüsteemi loomise ja funktsioneerimise • juhtimisprotsesside ratsionaalsuse tagamine Т.KARM 9 Tulemus – kooskõlastatud plaanid ja aruanded Planeerimine Püüdlused JUHTIMINE Vahetu juhtimine Koordineerimine INFOPROTSESS Integreerimine Ellu viimine Tulemus - Kontroll organisatsioon/struktuur Planeerimise ja kontrollisüsteem Т
process { (mapping) kattuvuse (concurrency) mõistes kogus andmeid process { Planeerimine Mõningad arvutusmudelid ei Protsess, mis proovib lugeda tühjast }}}
kümnendiks: oluliseks peetakse teadmisi ja nende kasutamise oskust. Identiteet seisneb enese arendamises ja sellises tarbimises, mis eelistab elamusi asjade kokkuostmisele. Haritud noorte hulgas saab vabakutseline töötamine elustiiliks. 2. Personalijuhtimise eesmärgid Personalijuhitmise eesmärk on tagada töö suurim võimalik efektiivsus nii töötajate, firma kui ka ühiskonna seisukohalt. A. Efektiivselt töötava personali ligimeelitamine personali planeerimine töö analüüs personali värbamine personali valik B. Efektiivselt töötava personali säilitamine · töötasu ja palgapoliitika · karjääri planeerimine · organisatsiooni arendamine · töösuhted C. Personali efektiivsuse suurendamine o personali hindamine o personali koolitus o personali arendamine 3
Hotelli tegevused ja tööjõud 1. Üldjuhtimine- strateegiline ja operatiivne planeerimine, organiseerimine, eestvedamine, kontroll 2. Müük ja turundus tellimuste vastuvõtt, vormistamine müügisekretär, müügijuht turu-uuringud reklaam 3. Vastuvõtutöö letitöö administraator/ letijuht potjeetöö uksehoidja-pakikandja lobbybaar baarimees/ administraator 4. Toitlustamine toitlustusjuht/ vahetusülem
Müügi aktiveerimine Tarbija mängud, kingitused kaasa sooduskoodid kaasnev toode on soodsam Püsikliendi programm Degusteerimine Müügitoetus tähendab tarbijatega turundusprotsessis erinevates vormides suhtlemist , eesmärgiga muuta taotletavad vahetused efektiivsemaks ja toimivamaks. Kogusevahemik , toodame massiivselt aga müüme kindlas pakkides Turunduskeskkond Turunduse planeerimine ,,Ülevalt all" planeerimine ( ehk kõrgemad ametnikud annavad madalamatele käske) Alt Üles planeerimine ( uuritakse nendelt kes seal töötavad ja hakatakse plaane alles ss kokku panema) Eesmärgid alla , plaanid üles planeerimine ( strateegilised eesmärgid pannakse paika ja ss hakatakse alt üles planeerima) Juriidilis-õiguslikud mõjurid *
..................................................................................................5 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine.......................................................................................5 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.........................................................6 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil.....................6 3.2.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil.................................................8 3.2.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade- ja viiside planeerimine...........................10 4.Kokkuvõte.............................................................................................................................12 1. Sissejuhatus Töö eesmärk on kirjeldada Roose talu väetussüsteemi. Rose talu asub Jõgevamaal Pala vallas Nõva külas. Nõva asub Tartust umbes 60 km kaugusel
nende kulgu. Juhtimisfunktsioonid Juhtimine on komplekstegevus, mis koosneb osategevustest mida võib nimetada ka juhtimisfunktsioonideks. Juhtimisfunktsioonideks on: 1. otsustamine; 2. kavandamine ehk planeerimine; 3. organiseerimine; 4. motiveerimine; 5. personalijuhtimine; 6. õiguste ja kohustuste delegeerimine; 7. koordineerimine; 8. suhtlemine; 9. kontrollimine. Funktsioneerivas majandusorganisatsioonis on põhilisteks juhtimisfunktsioonideks: otsustamine, planeerimine, organiseerimine ja kontrollimine 2.4. Otsustamine Otsustamine on juhtimistegevuse olulisem osa ning kõiki juhtimisfunktsioone läbiv tegevus. Otsustamine (decision) on kahe või enama võimaluse või tegevuse hulgast sobivama valimine. Otsustamise juures peab juht kaaluma väga erinevaid ettevõtluskeskkonna (välis- ja sisekeskkond) aspekt ning ette nägema otsuse tagajärgesid. Otsustamise metoodikas tulenevalt võib otsuseid jagada:
toetav ning see määratakse Spordiseadusega, mis sätestab Eesti spordiliikumise õiguslikud alused. Lähtudes Euroopa Spordi Hartast, mis hindab kõrgelt spordi tähtsust ühiskonnas, teevad valitsemisasutused spordiharta eesmärkide elluviimiseks tihedat koostööd sporidiühendustega, toetavad sportimis võimaluste loomist, koolitamist (ka täiend- ja ümberõpet), aitavad koordineerida spordiliikumist eelkõige selliste valdkondadega nagu haridus, tervishoid, sotsiaalhooldus, piirkondlik planeerimine, keskkond, kaitsejõud, kulturielu ja vaba aja veetmine. Nii riiklikud kui ka kohaliku omavalitsuse täitevorganite spordistruktuurid hoolitsevad spordi miinimumvajaduste materiaalse katmise eest, sportimisalade ja spordirajaiste regionaalse kavandamise, spordispetsialistide koolituse tagamise, spordi ja sportlaste õiguste eest ning teostavad riiklikku spordipoliitikat ja riiklike vahendite sihipärase kasutamise kontrolli.
...........................4 3.2.1. Orgaaniliste väetiste tootmine............................................................................4 3.2.3. Orgaaniliste väetiste andmise aeg ja tehnoloogia..............................................5 3.3. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.................................................6 3.3.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumi vajadus lihtsustatud bilansi meetodil..........6 3.3.2. Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil.......................................7 3.3.3. Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja –viiside planeerimine..................9 4. KOKKUVÕTE..............................................................................................................10 5. KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................10 1.SISSEJUHATUS „Kloostri“ talu asub Harjumaal Pariisi külas
Pärnu 2009 2 SISUKORD 1. ÜLDOSA.........................................................................................................................................3 2. TEENUSE PAKKUMNE JA TURUNDUS................................................................................... 7 3. FINANTS PLANEERIMINE........................................................................................................15 4. ÄRIPROJEKTI REALISEERIMISE AJAGRAAFIK................................................................. 18 3 1. ÜLDOSA 1.1. Äriidee kirjeldus Pärnu linnas ja maakonnas elab 88 466 tuhat elanikku, kellel kas on juba lemmikloom või plaanitakse võimalust selle muretsemiseks
Töökeskkonna riskianalüüsi põhjal tehakse kindlaks töökeskonna ohutegurid või töö laad, mis võib mõjutada töötajate tervist. Eesmärgid 1) töötajate tervisele ja nende tervisele kahjulikult mõjuvate tegurite välja selgitamine. 2) Määratleda töötervishoiu ja tööohutusalased tegevused ettevõttes. 3) Selgitada välja puudused töökorralduses ja teha ettepanekud olukorra parandamiseks. 4) Töökeskkonna pidev arendamine ja tegevuse planeerimine. 5) Välja selgitada töötajad, kelle tervis on ohustatud, selleks et saata nad kas tervisekontrolli või saada teada, et milliste isikukaitse vahenditega oleks vaja töötajaid varustada. Riskianalüüsi meeskonna koosseis, mis on nende konkreetsed võimalikud ülesanded riskianalüüsi käigus. Võimalik küsimus puudutab ka mõne riskianalüüsi meeskonnaliikme rolli riskianalüüsi tegemise ajal ja peale riskianalüüsi teostamist. 2. Uus riskianalüüs, millal on vaja teha?
................................................................................................... 13 1.5.2 Projektijuhtimise elektroonilised õppematerjalid...................................................... 14 1.5.3 Projektijuhtimise õppematerjalid paberkandjal ......................................................... 16 1.5.4 Projektijuhtimise tarkvara ......................................................................................... 18 2 Planeerimine .............................................................................................................................. 20 2.1 Projektijuhtimise e-konspekti õpieesmärgid ..................................................................... 20 2.2 Konspekti sisu ................................................................................................................... 20 2.2.1 Tegevuste hierarhia ............................................................
laopidaja ja kliendi vahel on pikaajaline kokkulepe, mis nõuab sageli laopidajalt täiendavate laoteenuste osutamist( pakkimine, sildistamine, varustamine kasutusjuhenditega ja toodete lõplik koostamine.) 4. Laonduse komponendid. Täiendavad kulud, mida ladustamine tekitab. Ruum, seadmed ja personal. Mida pikem on tarneaeg seda suuremad on kulud.(Tarneahel) Tooraine tarnija-pooltoote valmistaja- toote valmistaja- hulgikaubandus- jaekaubandus ja lõpp tarbija. 5. Ladude planeerimine. Kaasaegsele laopinnale kehtivad nõuded. Uusi,suuremaid ja kaasaegsemaid ladusi vahavad nii tööstus kui kaubandus. Ladude vajadus tööstuses on suhteliselt kitsalt orjenteeritud, spetsiifilise iseloomuga ja seotud kasutatava tooraine, materjalide, komponentide ning valmistoodangu iseloomu ja eripäraga. Nõuded:Asukoht-logistiliselt soodne ( hea ligipääs ja transpordi liikumine, kiired kaubaveod klientideni) Krunt-võimalikult lage ala. Suurus- sõltub vajadusest, alla 3000m2 laopinna
Sisukord: 1. Sissejuhatus.......................................................... 3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.................4 3. Külvikordade väetussüsteem 3.1 Lubiväetiste kasutamine....................................................4 3.2 Orgaaniliste väetiste kasutamine..........................................5 3.2.1 Orgaaniliste väetiste tootmine..................................................5 3.2.2 Orgaaniliste väetiste normide planeerimine..................................5 3.3 Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.........................6 3.3.1 Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bilansi meetodil........6 3.3.2 Lämmastikväetiste planeerimine ruutfunktsiooni abil............................ 3.3.3 Mineraalväetiste normide, andmisaegade ja viiside planeerimine............. 4. Kokkuvõte............................................................
2. Sotsialistlik industrialiseerumine - elamuehitus 3. Mono-tsentriline sisestruktuur 4. Asumite tasandil spetsialiseerumine 5. Töökoha lähedus elukohale 6. Ühendused olulisimate elamu- ja tööstusrajoonide vahel 7. Vähe kaubandus- ja teeninduspinda, väikepoodide hajutatus 8. Normatiivne lähenemine teenuste paigutamisel 9. Kesklinna poliitiline sümboliseerimine 10. Kontroll linna suuruse üle 8B. Neid kujundanud tegurid: Prioriteetidest juhitud planeerimine: industrialiseerimine Harukondlik planeerimine Riiklik elamu- ja majanduspindade ehitus; defitsiidimajandus Sotsialistlik fordism majanduses ja elamuehituses 9. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem. Muutusi kujundanud tegurid. 9A. Muutused linnade sisestruktuuris 1990ndatel aastatel ja hiljem: 1. Linnaruumide de-industrialiseerumine: tööstuse lahkumine linnadest, elamuehituse vormide mitmekesistamine 2. Linnaruumi konversioon
1. Mis on personalijuhtimine? Personalijuhtimise eesmärgid ja tegevusvaldkonnad. Personalijuhtimine tegevus, mida tehakse personaliga selleks, et saavutada organisatsiooni eesmärke. Personalijuhtimise eesmärk on tagada töö suurim efektiivsus nii töötajate, firma kui ühiskonna seisukohalt. Personalijuhtimise valdkonnad: -Personali planeerimine, -Töö analüüs, -Personali värbamine, -Personali valik, -Personali hindamine, -Personali koolitus ja arendamine, -Karjääri planeerimine, -Töötasu ja palgapoliitika, -Töökohtade hindamine, -Organisatsiooni arendamine, -Töösuhted. 2. Millised on personalijuhi võtmerollid? Personalijuht peab olema: 1) Juhtkonna huve esindav äriinimene 2) Muutuste kujundaja vastavalt äri vajadustele 3) organisatsioonisisene konsultatnt ja partner allüksuste juhtidele 4) Firma strateegia ja äri planeerija 5) talentide leidja ja juhtija 6) Personalitöö eelarve ja koostaja ja kulude kontrollija
Töökorraldus Suurköögis Referaat Sisukord: 1 1. Sissejuhatus lk 3 2. Suurköögi mõiste lk 4 3. Suurköögi tootmistöö planeerimine lk 5 4 Töötaja tegevuse planeerimine lk 6 5 Suurköögi Pildid lk 7 7 puhasutstööd suurköögi tootmisruumides lk 8 6 Kokkuvõtte lk 9 Sissejuhatus 2 Igal suurköögil on missioon ja äriidee. Ettevõtte missioon iseloomustab selle tegutsemise peasuunda (ehk MIKS ettevõte on turul?) ja on aluseks äriidee sõnastamisele. Äriidee sõnastamisel lähtutakse kliendite
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
