KL Markus Kask Üldinfo Jupiter on Päikesest kauguselt viies planeet ja Päikesesüsteemi kõige suurem planeet. Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast. Jupiter sai oma nime roomlaste peajumala järgi Astronoomid teavad Jupiteri juba antiikajast. Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. Pinnas,mass ja kaugus Jupiter koosneb peamiselt heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ühe neljandiku Nagu kõigil hiidplaneetidel, puudub ka Jupiteril tahke pind Jupiter keskmine kaugus Päikesest on 778milj km kaugusel Jupiter kaalub sama palju kui 317,8 Maad Muu huvitav Jupiteril on vähemalt 69 kaaslast, sealhulgas neli suurt kaaslast, mille avastas 1610. aastal Galileo Gali...
Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2. Loetleda planeedid alates päikesest. Planeedid alates päikesest: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter , Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. 3. Millised on maarühma planeedid? Selle rühma olulisimad tunnused. Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa , Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Ka läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Selle rühma olulisimad tunnused....
võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planeediks.. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun (Pluuto) 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused: Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Hiidplaneedid ja selle rühma planeetide olulisemad tunnused:...
Sissejuhatus Tähtede ja galaktikate tekkimine on füüsiline nähtus. Gravitatsioon hoiab koos massiivset jahedat tihket mass, mis koosneb vesinikust, heeliumist ja tolmust. Tähe elu jooksul on tal mitmeid etappe. Tähed tekivad ja arenevad aeglaselt. Tähe sees olev energia ei lase ainel koguned tähe sisemusse. Täht, nagu päike on Linnutee galaktika keskus, mille ümber tiirlevad planeedid ja need kuud. Galaktikad tekivad sarnaselt tähtede tekkimisele. Galaktikate tekkimiseks peab olema väga palju tähti, gaasi, tähtedevahelist tolmu ja musta ainet. Must aine on galaktikate koostisest lõviosa moodustades ~80% galaktikast. Galaktikaid on erineva kujuga. Linnutee on ketasgalaktikad, Väikeste galaktikate kokkupõrgete ja ühinemisega tekivad suurema, gigant- galaktikad. 3 Tähtede teke...
2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. (3)..................................4 1. MAA TÜÜPI PLANEEDID ..................................................................................................6 1.1Merkuur...............................................................................................................................6 1.2Veenus.................................................................................................................................7 Veenus on Maale lähim (minimaalne kaugus 42 milj. km), Päikesest lugedes teine planeet....
Heleda ja püsiva valgusega Jupiter liigub tähtede vahel soliidse aeglusega Jupiteri kaugus Maast muutub 558 kuni 963 miljoni kilomeetrini Ööpäev kestab tal napilt alla kümne tunni Jupiter on 318 korda massiivsem kui Maa ning kaks ja pool korda kogukam kui kõik ülejäänud Päikesesüsteemi planeedid kokku. Jupiteri läbimõõt on umbes 143 000 km, 11 korda suurem kui Maal. Raskusjõud on Jupiteril 2,5 korda suurem kui Maal Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) Jupiteri sisemuse täpne ehitus ning keemiline koostis ei ole tänapäeval veel selge Jupiteril on 14 kaaslast, millest 4 on palja silmaga näha täispöörde 9 tunni ja 50 minutiga, poolustelähedastel aladel kulub selleks 9 tundi ja 55 minutit...
Üks väide sellest on see, et tekkis Suurest Paugust. Mis see oli? Arvatakse, et see oli hüpoteetiline sündmus umbes 13,8 miljardit aastat tagasi, kus Universum hakkas kujuteldamatult tihedast olekust plahvatuslikult paisuma. Seda loetakse ka Universumi alguseks sealhulgas meie galaktika, planeedid ja tähed. Päikesesüsteem näeb väliselt välja nagu Bohri aatommudel. Üks tuum, mille ümber keerlevad pisikesed osakesed. Sellest tulenebki, et terve päikesesüsteem koosnebki tegelikult aatomitest, mis oma korda koosnevad elektronidest, prootonitest ning neutronidest. Kuidas sai siis meie planeet Maa alguse? Alguses ei olnud atmosfääri, mis kaitseks Maad päikesekiirte eest ning sellepärast ei saanud ka tekkida elusolendeid. Peale vihmatorme...
Teine seadus väidab, et planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini) katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Kolmas seadus väidab, et planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Maa-tüüpi planeedid on Veenus, Maa, Merkuur ja Marss. Merkuuri mass on 3,303 × 1023 kg, tihedus 5,43 g/cm3. Atmosfäär puudub, kuna planeedi külgetõmbejõud on küllalt nõrk ning pind kuum. Seetõttu on Merkuuri pinna kohal olev põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist koosnev gaas äärmiselt hõre. Atmosfääri kogurõhk on umbes 2×10 9 millibaari. Keskmine kaugus päikesest on 57 919 000 km. Kaaslased puuduvad...
Põhja-Euroopa rannikut mööda Briti saarteni skandinaaviasse. Eratosthenes elas 3-2 saj. e. Kr. Kreekas, võttis teoses "Geograafia" kokku kõik Kreeklaste geograafilised teadmised. Oli veendunud, et maa on kerakujuline. Avaldas maa tõepärased mõõtmed ja arvas, et on olemas lõunapoolne parasvööde. Koostas kaardi Euroopa, Aasia ja P-Aafrika kohta. Ptolemaios elas 1-2 saj. Kreekas, arvas et maa on kerakujuline, kuid liikumatu ning asub tsentris, mille ümber liiguvad teised planeedid . Arvas, et on olemas lõunamander. Koostas täpsema kaardi kui Erastosthenes, kus olid juba peal Kaspia meri, Niiluse ja Volga jõgi jne. Arvutas 800 koordinaati. Al-Idrisi elas 12. Saj., kandis kaardile Eesti. Marco Polo elas 13. Saj., reisis mööda maismaad Kesk- Aasias, Indias, Hiinas ja Malaisias. Ibn-Battuta elas 14. Saj., palverändurina käis Põhja- Aafrikas, Kesk-Aasias, Indias ja Indoneesias, koostas reisikirjeldusi. Afanassi Nikitin elas 15. Saj...
abiks.pri.ee II varaindustriaalne tootmisviis XVIII lõpp XIX saj. aurumasin, vedur, aurik, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstused, masinate valmistamine III hilisindustrialiseerimine XIX saj. lõpul sisepõlemismootor, telefon, raadioside, elekter IV postindustrialiseerimine 1960a.tuuma ja kosmosetehnika, arvutid MAA teke ja areng 1. Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest a) olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisis planeedid b) Planeetide aines rebiti Päikesest lahti teise tähe gravitatsiooni jõul 2. Nebulaarhüpotees (Kant 1775, Laplace 1830) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks...
Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud Päikesesüsteemi väliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Planeetide teke Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. Sellised klombid koonduvad veel suuremateks moodustisteks, mida nimetatakse planetesimaalideks. Arvatakse, et planetesimaalide kokkupõrgete ning...
Päikesesüsteem Allikas: Vikipeedia Päikesesüsteemi planeedid ja Kuu. Planeedid ei ole kujutatud samas mõõtkavas. Suurendamiseks vajuta pildile! Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86%...
läbikukkumisele; tema käsutuses olevate vahenditega olnuks tal praktiliselt võimatu arvutada ja rahuldavalt ennustada planeetide asendeid taevavõlvil, ehkki gravitatsiooniseadus oleks täpselt samavõrd kehtinud. Inimteaduse edenemise õnneks on meie Päikesesüsteemi ehitus küllalt lihtne, et selle selgitamist võis ette võtta Newtoni või Leibnizi arvutuismeetoditega. On teada, et komplitseeritumas süsteemis liiguks planeedid korrapäratult, säilitamata kindlat kaugust oma päikesest; säärases süsteemis ei saaks elu areneda, sest selle hävitaks liigse kuumuse ja külmumise vaheldumine. Seega poleks ilma Päikesesüsteemi lihtsa struktuurita olnud elu maapeal, ei inimkonda ega Newtonit ega Einsteini mitte kedagi, kes oleks seletanud taevakehade keerulist teekonda, mitte kedagi, kes seda seletust oleks kuulanud! Päikesesüsteemis on piisavalt märkimisväärseid korrapärasusi ja tingimusi, mis ei puutu...
Tavapäraselt peetakse astronoomiat teaduseks, mis uurib tähti, mis omakorda pole midagi muud kui gaasilised massid, mis kiirgavad valgust ja soojust. Ent üha enam suunavad astronoomid oma jõupingutusi ka tähtedevahelisele ruumile. Block ütles, et Päike moodustus, kui hiiglaslik gaasi- ja tolmupilv tõmbus gravitatsiooni jõul kokku. Maa ja teised planeedid moodustusid samuti gaasi- ja tolmupilvedest, ent teistel tingimustel. "Tähtedevahelise gaasi ja tolmu uurimine on määratu tähtsusega," ütles Block. "Kosmiline tolm võib ju tunduda meie igapäevasest eksistentsist väga kaugel olevat. Ent tegelikult on see elu materjal. Kas me pole siis süsinikul põhinevad olendid, kes on moodustunud meie Maa tolmust?" Tolmu leidub kõikjal. Kuigi väljapaistev Hollandi teadlane Mayo Greenberg ennustas külma tolmu olemasolu kaks...
Tuumas asuvad positiivelt laetud prootonid ja neutraalsed neutronid. Tuuma ümber tiirlevad oma orbiitidel elektronid, mis on negatiivse laenguga. Planetaarmudel: Aatomi keskel asub positiivselt laetud aatomituum, millesse on koondunud aatomi mass. Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber päikese. Kaasaegne aatomimudel: Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga...
Uraan, Neptuun. Jupiteril on hiiglaslik gravitatsiooni jõud, mis tõmbab enda poole kõik, mis tema lähedusse satub. Jupiteril temperatuur on -125 kraadist kuni 17 kraadini. Jupiter on 1400 korda suurema ruumalaga kui Maa, aga on ainult 318 korda raskem.Jupiteri keskmine tihedus on umbes neljandik Maa omast, mis näitab,et Jupiter koosneb gaasidest, mitte metallidest ja kivimitest, nagu sisemised planeedid . Jupiteri atmosfäär 1000 km paksune. Atmosfääri all on 24000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja 46000 km paksune nn. Metallilisevesiniku tsoon. Kuigi atsmosfääris leidub ka veeauru pole elu sellel gaasi planeedil võimalik. 2.6 Saturn Ta on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Teda nimetatakse veel rõnga planeediks, kuna teda ümbritsevad tolmust ja kivikestest moodustunud rõngad. Saturnil kulub tiiruks ümber...
5 Erinevused ja sarnasused................................................................................................6 Kokkuvõte......................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 Sissejuhatus Päikesesüsteemis on 9 planeeti. Millised planeedid on hiidplaneedid? Kuid kui kaugel nad asuvad? Kui suur on nende läbimõõt? Kui pikk on nende ööpäev ja aasta? Millest nad koosnevad? Mitu kuud neil on? Ja kui suur on nende keskmine pinnatemperatuur? Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. Ta tiirleb Päikesest 778 miljoni kilomeeteri kaugusel. Jupiter on nii suur, et temasse mahuks enam kui tuhat Maa suurust planeeti....
termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto....
Ta oli ka üks valgustajatest, kes arvas, et filosoofia peab olema arusaadav ja kasu toov. Ta rõhus haridustasemele, südametunnistuste vabadusele, tema jaoks polnud ketserlusel tähendus, oli rangelt nõiaprotsesside vastu. Teaduse areng oli valgustusajastul suur. Füüsika valdkonnas arenes kõige rohkem astronoomia. Astronoomiale pani aluse Galileo Galilei. Galilei tõestas esimesena Koperniku maailmasüsteemi kehtivuse, selle kohaselt tiirlevad Maa ja teised planeedid ümber Päikese. Niisuguse väite pärast ähvardas 16. sajandil elanud Galileid vangistus või isegi surm. Alles 1992. aastal tunnistas katoliku kirik ametlikult, et Galileil oli olnud õigus. 1609. aastal tegi ta oma teleskoobi et kergendada taevakehade vaatamist. Olles koduarestis jätkas ta oma uuringuid kuid kesistes tingimustes ta midagi uut ja põhjapanevat ei leidnud ega avastanud. 4...
Uutest kaaslasest nõrgema läbimõõduks hinnatakse 80 km ja ta tiirleb 6 miljoni km kaugusel Uraanist, heledama läbimõõt on 160 km ja kaugus 8 miljonit kilomeetrit. Orbiidid on väga piklikud ja tugevasti kaldu, sellistel planeedist kaugetel orbiitidel liikuvaid kaaslasi nimetatakse irregulaarseteks. Nad olid seni teada kõigil teistel hiidplaneetidel Jupiteril, Saturnil ja Neptuunil peale Uraani. Arvatakse, et taolised kuud on planeedid Päikesesüsteemi algusaegadel endaga kaasa haaranud. Tabel. Uraani süsteem Uraani kuud Kaugus Raadius Mass Kaaslane (000 km) (km) (kg) Avastaja Aeg --------- -------- ------ ------- ---------- ----- Cordelia 50 13 ? Voyager 2 1986 Ophelia 54 16 ? Voyager 2 1986 Bianca 59 22 ? Voyager 2 1986 Cressida 62 33...