Lk 124 -1)2)3)4) 1) Millised taevakehad kuuluvad Päikesesüsteemi? Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun koos oma kuudega, asteroidid, komeedid, ja planeetide vaheline tolm ja gaas. 2) Nimeta Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3) Päike on kiirgav gaasikera, mis koosneb põhiliselt . . . Vesinikust ja heeliumist. 4) Päikese nn pinnatemperatuur on umbes ... 5500°C (täpsemalt 5785 K). Lk 125 -9)10) 9) Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest? Maaga võrreldes on nad suurema massiga ( 318 -14,5 korda) ja hõredad (1,7 0,7 g /cm ³ ) ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s
Variant A: 1.Kirjeldage aatomi ehitust kasutades planetaarset aatomimudelit- Hilisemad uuringud lükkasid ümber selle mudeli kehtivuse ja 1911. aastal esitas teine inglise teadlane Ernest Rutherford oma aatomimudeli, mis põhineb aatomi ja päikesesüsteemi analoogial. Seetõttu nimetatakse seda planetaarseks aatomimudeliks. Päikesesüsteemi keskmeks on päike - aatomi keskmeks on aatomituum. Aatomituuma ümber, tuumast suurel kaugusel, liiguvad elektronid, päikese ümber tiirlevad planeedid. Planeedid tiirlevad ümber päikese mööda oma orbiite, mis on nagu kihid ümber päikese; samuti liiguvad elektronid ümber tuuma kindlatel orbiitidel, moodustades ka kihte.Elektroni sarnasus planeediga avaldub ka selles, et mõlemad tiireldes, samaaegselt pöörlevad ümber oma mõttelise telje. Seega aatom koosneb positiivselt laetud tuumast ja sellest suurel kaugusel kihtidena orbiitidel tiirlevatest elektronidest, mis on negatiivse laenguga. 2.Pane kirja Bohri postulaadid
hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. • Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse. • Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja teised taevakehad. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Kui Galaktika on kirjutatud suure G-ga, peetakse silmas meie kodugalaktikat - Linnutee galaktikat. • Täheparv, milles asub Päike. • Spiraalne hiidgalaktika. • Läbimõõt 100 000 va. • Koosneb 200-400 miljardist tähest • Kõik tähed, mida taevas näeme, asuvad Linnutee galaktikas. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Linnutee paistab kohati veidi haruline - põhjuseks tähtedevahelise ruumi tolm, mis
.......................................................................................... 5 Vee olemasolust Veenusel...................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 5 Sissejuhatus Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja tema gravitatsiooniväljas liikuvad kosmilised kehad nagu planeedid, nende kuud, komeedid, asteroidid, meteoorkehad ja kosmiline tolm. 99,9 % päikesesüsteemi massist on koondunud Päikesesse. Päikesesüsteemi planeedid jagatakse siseplaneetideks ( Merkuur ja Veenus, mille orbiidid asuvad Maa orbiidi sees) ja välisplaneedid ( kõik ülejäänud planeedid). Maale kõige lähim, Päikesest lugedes teine ja mõõtmetelt sarnane planeet on Veenus. Veenus on kõige tulisem planeet, kõige heledam taevakeha Päikese ja Kuu järel. Antiikajal
setted. Ookeaniline maakoor on noorem (umbes 180 mln aastat) ja õhem (umbes 11 km) ning uueneb pidevalt. Maakoore alumiseks piirpinnaks on 20...70 km sügavusel paiknev Mohorovicii eralduspind ehk Moho. Sellest allpool levivad seismilised lained oluliselt kiiremini. Ainulaadsus Maa-tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes on rauast
see objekti enda poole. Mustad augud on nii tugeva gravitatsiooniga, et nad söövad valgust, seepärast ongi mustad augud mustad. Nüüdseks on teada, et on olemas ka rändavad mustad augud. Must auk võib tekkida ükskõik kuhu ja hävitada kõik enda ümber, seega ei ole ka meie kaitstud mustade aukude eest ja oht on vägagi reaalne. Kui must auk satuks meie päikesesüsteemi, trumpaks ta oma gravitatsiooniga isegi päikese üle, mistõttu planeedid kistakse orbiitidelt ja päikesesüsteemis valitseks täielik kaos. Planeedid põrkaksid üksteisega kokku, musta augu gravitatsioon tõmbaks endaga kaasa ka asterioide, mis võivad tabada ka maad. Kui must auk oleks maa lähedal, neelaks see esmalt meie planeedi atmosfääri, seejärel planeedi enda. Musta augu mass ja tihedus on väga suur. Kujuta ette maad, kui suruda kokku maa kõigest golfipalli suuruseks, siis kaaluks see täpselt sama palju, kuid tihedus oleks tohutult suur. On
1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid 1) Päike oli enne olemas ja planeedid tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees). 4. Päikesesüsteemi planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Mars, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Avastamise ajaloo järgi: 1) Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn
PÄIKESESÜSTEEM 1.Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. 2.Loetleda Planeedid alates päikesest Merukuus,Veenus,Maa,Marss,Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3.Maarühma planeedid ja nende tunnused Maarühma planeedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Olulisimad tunnused: koosnevad peamiselt silikaatkivimitest, enamasti kihiline ehitus, koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, keskmeks on rauast tuum, mõndadel maarühma planeetidel on koore kohal atmosfäär. Läbimõõt, mass ning keskmine tihedus on Maa omadele lähedased. 4
................................................. 6 Kasutatud kirjandus:............................................................................................................ 7 Sissejuhatus Taevas on üks imeline vaatepilt. See on väga kaunis. Astronoomid on teadlased, kes uurivad planeete, tähti, komeete ja galaktikaid. See ala, millega need teadlased tegelevad, ongi astronoomia. See ala kuulub antiikteaduste hulka. Juba vanad kreeklased uurisid taevast. Nendele jäid aga tähed ja planeedid liiga kaugele, alles 17.sajandil leiutas üks riidepoe töötaja teleskoobi. Nüüd nähti kaugemale ja oli võimalik universumi lähemalt tundma õppida. Praegustel astronoomidel on maailma uurimiseks juba palju erinevat varustust. Astronoomid vaatlevad planeete, tähti ja muid taevakehasid. Nad lennutavad ka kosmoseaparaate ja saadavad need teistele Päikesesüsteemi planeetidele. Astronoomia ajalugu: 3
Lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides. Kosmosetehnika lubab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljastpoolt ning täiendades maapealseid geofüüsikalisi uuringuid. PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. 2. Loetlege Päikesesüsteemi planeedid. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto . 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
maailmasüsteemile (16. saj) · Galileo Galilei kinnitas heliotsentrilist maailmasüsteemi (17.saj algus) · Heliotsentriline maailmasüsteem Päikesest · Päike on tavaline G2 täht, üks rohkem kui 100-st biljonist tähest meie galaktikas. · Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist. · Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa- sarnased planeedid kui ka gaashiiglased. Päikese vanusest ·Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana Päikese pind · Päikesel kui gaasilisel kehal ei ole kindlat pinda, aine tihedus muutub pidevalt väljapoole vähenedes. · Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses kihis. · Seda kihti nimetatakse fotosfääriks · Päikese pinnatemperatuur on 5780 K Päikese "atmosfäär"
varustatud teleskoobist näha musta viilukesena Päikese eest möödumas. Järgmised korrad on 8. november 2006 ja 9. mai 2016. Heledus Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56%. Planeedi pind on tumedam isegi basaldist. Visuaalne geomeetriline albeedo on 0,10. Tähesuurus on 1,9. Keskmises vastasseisus on näiv heledus 1,71m. Värvus Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade
Kõik jõud, mis kujundavad universumi hakkasid välja kujunema. Kogu universum ja kõik selles sai otsustatuks just sel momendil. Esimene neist oli gravitatsioon. See on universumi pindapanev jõud. Gravitatsioon on see mis määrab universumi kuju. Ilma gravitatsioonita ei saaks tekkida päikesesüsteemid, ei oleks kuud, ei oleks galaktikaid, ilma gravitatsioonita ei olekski midagi, vaid ainult ainued hõljumas ringi ruumis, kuna ilma gravitatsioonita ei oleks saanud ka tähed, ega planeedid moodustuda. Ühest aatomisuurusest punktist kasvas universum üüratult kiiresti. Aatomi suurune punkt laienes pesapalli suuruseks tavainimesele mõistmatu kiirusega umbes 10 -36 sekundiga. See kiirus on tohutu, olles kordi suurem valguse kiirusest. Lisaks kujutlematule kiirusele oli universum algselt tohutult kuum, umbes triljon kraadi. Universumi laienedes hakkas see ka maha jahtuma. Esimestel universumi sünni aastatel oleks elu universumis kuumuse töttu võimatu olnud
Maa kujunemise ajalugu. Maa kujunes nii nagu kogu Päikesesüsteem, pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Algselt moodustasid väikesed osakesed põrkumisel ja üksteise külge takerdumisel Päikese ümber õhukese plaadi. Kokkupõrgete jätkumisel tekkisid üha suuremad tükid ja nendest omavahelise raskusjõu mõjul kilomeetrite suurused algplaneedid. Osa neist purunesid kokkupõrgetel, kuid algplaneetide ühinedes moodustusid ka tegelikud planeedid. Selleks kulus ligikaudu 100 miljonit aastat. Algselt oli Maa suhteliselt jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas maakera soojenemine, mis oli põhjustatud massi tihenemisest ja meteoriitide pommitamisest. Kõige enam eraldus soojust radioaktiivsete ainete lagunemisel püsivateks elementideks- sama protsess jätkub tänapäevani. Kuumenemise tõttu algne maakera sulas . Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma
Kuressaare Ametikool MINU NEGATIIVSED KÜLJED Referaat Koostanud: Maarja Strandson Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare2007 1 Sisukord Sissejuhatus Astroloogia: · Sodiaagimärgid · Sodiaagimärkide rühmad ja valitsevad planeedid: Planeetide mõju · Sünnikaardi majad · Päikesemärgid Tüüpilised jooned Suhted ja armastus · Planeedid päikesemärkides Indiaani horoskoop Minu negatiivsed küljed Kasutatudkirjandus 2 Sissejuhatus Alguseks ennem teema alustamist peaksin mainima et, igal inimesel on olemas nii positiivsed kui negatiivsed küljed. Kuigi jah, osad inimesed on liigal heal arvamusel endast ja nende meelest on neil ainult positiivsed küljed, näiteks seda tüüpi inimesed on kõige lahedamad, ilusamad ja tähtsamad enda arvates. Sellisele
- kõige tähtsam meetod on spektraalanalüüs: - maa pöörlemine ja tiirlemine ümber päikese - ööpäev on aeg, mille jooksul maa teeb ühe täispöörde 2 - maapealt vaadatuna tähendab see aega kahe järjestikuse päikese - planeedid neid on 9 ja alates Päikesest on nad : Merkuur, Veenus, Maa, Marss, kulminatsiooni vahel Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto - (selgitus sideerilise 23h56m ja sünoodilise 24h perioodi kohta) - asteroidid e. pisiplaneedid tiirlevad ümber päikese ja neid on mõnituhat
Kiviõli 1 Keskkool Kätlin Palm 7b Päikeseenergia ja taastuvenergia Kiviõli 2006 Sisukord · Sissejuhatus · Mis on Päike? · Päikeseenergia · Päikeseenergia skeem · Taastuvenergia · Taastuvaenergia pilt · Kokkuvõte · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Päike Päike on Kosmose ruumi täht. Päike on nagu põlev pall ta on väga kuum. Päikese ümber keerlevad planeedid. Päike on Maale lähedamal kui gaashiiglased. Kuigi on Päike planeet Maast kaugel. Päikeseenergia Päikeseenergia on taastuvenergia. Päikeseenergiat saab veel kasutada umbes viis miljardit aastat. Energia on pealmiselt lühilaineline kiirgus kosmoses. Päike toodab energiat suurel määral, aga inimesed ei saa seda veel endale päikeseenergiat suurel määral lubada kuna tehnika on kallis. Paljud inimesed kasutavad päikeseenergiat juba ammu. Taastuvenergia
riigiametnik, kes kaitses algul Annus sine hoste - plebeide ja hiljem kõigi kodanike Fidelitas - õigus Renessanss ,,taassünd" tribüün pealtvaatajate istekohad Reformatsioon Prohvet - Jumala saadik ja ümberkujundamine, sõnumitooja ususpuhastus, uuendusliikumine Kaliif - Muhamedi järglaste Heliotsentrism Päike on kõige rajatud impeeriumi valitseja, keskel, Maa ja teised planeedid muhamedi järglane tiirlevad selle ümber Dzihaad - Islamiusuliste püha Geotsentrism Maa on kõige sõda oma usu kaitseks keskel, planeedid ja Päike tiirlevad Emiir islamimaade riigipea ja selle ümber absoluutne monarh Mosee Islamiusuliste pühakoda
Aatomimudelid Aatom Üliväike, neutraalne aineosake Aatom koosneb Prootonid Elektronkate Neutronid Elektronkihid Tuum Elekrtonid Prooton Positiivne tuumaosake Mass 1 Laeng +1 Neutron Laenguta tuumaosake Mass 1 Laeng 0 Thomsoni aatomimudel Thomsoni aatomimudel "Rosinakukkel" Lihtsaim aatom, vesiniku aatom, kujutab endast positiivselt laetud kera raadiusega 108 cm . Iga mudel on hea kuni ta nähtusi suudab selgitada Thomsoni mudel ei suutnud selgitada positiivse laengu jaotust aatomis Rutherfordi aatomimudel Rutherford kujutas aatomi puhul ette midagi sarnast päikesesüsteemiga: keskel on positiivse laenguga tuum (nn. Päike) ja selle ümber tiirlevad erinevatel orbiitidel elektronid (nn. planeedid). Elektron Ümber tuuma tiirlev osake Mass 0,0005 Laeng 1 Elektronkihid Elektronkihte saab ...
Kolmas tase tasandisse ühendid, mis Neljas tase esinesid tolmu kujul Viies tase · tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid · üle jäänud tahke aine on puhutud kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse · päikesesüsteemi ja teiste kosmiliste objektide päritoluga tegeleb
GalaktikaD • Galaktika on hiigelsuur täheruum, milles tähed on teineteisega gravitatsioonijõu abil seotud. • Liigitatakse kuju järgi: • Galaktikad sisaldavad tähti ja nende jäänukeid. Tähtede ümber võivad tiirelda planeedid ja muud taevakehad. • Tähtede vahel on gaasi, kosmilist tolmu ja kosmilist kiirgust kiirgust sisaldav tähtedevaheline aine, mille tihedamad piirkonnad on tähtedevahelised pilved. • Tähtedevahelise keskkonna mass galaktikas ületab tähtede massi. Linnutee galaktika ehk Galaktika • Oletatavalt sisaldab 200–400 miljardit tähte • Vanuseks loetakse ligikaudu 13,2 miljardit aastat • Meie Galaktika liikumiskiirus 100500000 km/h Linnutee tsenter • Galaktika tsentris on väga palju tihedat ainet ja see on äärmiselt suure massiga. • Intensiivse raadiolaine allikas, mida tuntakse Sagittarius A* nime all, arvata...
Kiirguste kasutamine kosmoseuuringutes Ats-Joonas Jõelaid, Kevin Tammekand ja Magnus-Martin Mesi Sissejuhatus UV-kiirgus • Ultraviolettkiirgus on elektromagn etkiirgus. • Kasutatakse kosmoseuuringustes, et näha kui suure osa soojust toodavad mingid planeedid. • Lainepikkus on väiksem kui nähtaval valgusel kuid suurem kui röntgenikiirgusel. Satelliidid • Satelliit on objekt, mis tiirleb ümber mõne teise objekti. Kuu on näiteks Maa looduslik satelliit. • Satelliidid võtavad iga sekund vastu ning saadavad tagasi Maale tuhandeid raadiosignaale. Miks satelliite kasutatakse? • Rahvusvaheline äri-ja tööstusmaailm vahetab satelliitide abil igas sekundis miljardeid uudiseid.
Paugust, mistõttu ei saa ,,ennet" olemas ollagi. Meie päikesesüsteemi kuuluvad kaheksa planeeti ja nende kaaslased (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ja rõngad. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, millesse kuuluvad Päike ja selle gravitatsiooniväljas tiirlevad väiksemad taevakehad. Arvatakse, et päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekkes. Täheteke on protsess, mille käigus molekulipilved muutuvad tähtedeks. Planeedid tiirlevad ümber Päikese erineval kaugusel. Nad ei liigu mitte piki täpset ringjoont, vaid ovaalset teed mööda. Planeetidel on olemas ka teinegi liikumine: nad pöörlevad ruumis liikudes ümber oma telje. Kõik planeedid liiguvad ühes suunas. On olemas nii väikeplaneete (nagu Maa) ja hiidplaneete (nagu Jupiter), on kiviplaneete (nagu Merkuur) ja gaasplaneete (nagu Saturn). Jõud, mis planeete ilmaruumis tiirutamas hoiab on Päikese võimas gravitatsiooniväli
tema naabruskonnas rohkesti. Uued uuringud näitasid veel, et Pluuto orbiit on pikergune ja et Pluuto liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest. Uus löök Pluutole tuli 2003. aastal, kui Kalifornia tehnikainstituut avastas Pluutost pisut suurema objekti Kuiperi vöös. Siis polnud enam mingit põhjust Pluutot planeediks pidada. Planeedid ja planeedisarnased taevakehad jagati kolme rühma: Klassikalised planeedid on need taevakehad, mis liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju ning on puhastanud oma orbiidi lähedusse jääva ruumi. Teise kategooria alla mahuvad kääbusplaneedid, mis samuti liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju, ent ei ole puhastanud oma orbiidi lähedusse jäävat ruumi, kuid pole ka satelliit.
Ajalooline ülevaade 1.Primitiivne kosmoloogia-inimene kujutas maailma silmapiiriga lõppevat maapinda, mida ülalt kattis kuplikujuline taevas. Päike, kuus ja tähed olid jumala seatud märgid või jumalad ise. 2.Klassikaline maailmapilt-pärit Vana-Kreekast ja kujutas Universumit kerakujulist Maad ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. 3.Lõpmatu maailm-Oletuse, et ka tähed võivad olla kauged päikesed. Ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid- Galaktikad. 4. Universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Sell kinnituseks on "paisuva Universumi" teooria, mis on tänapäeva kosmoloogia aluseks. Astronoomia liigendus Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: *astromeetria, tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. *taevamehaanika, mis uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kaja...
muude kahjulike ainete sattumine Maa atmosfääri • võib põhjustada haigusi või surma ning kahjustada elusorganisme • WHO andmete kohaselt suri 2012. aastal ~7m inimest õhureostuse tõttu Kliimamuutus • Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates • aastakümnetest miljonite aastateni • Põhjuseks inimtegevus • antropogeenne globaalne kliimasoojenemine • Päikesekiirgus • Päikesesüsteemi planeedid ja kuu • Mandrite paigutus ja albeedo • Ookeanide tsirkulatsioon • Pilvkatte albeedo • Kasvuhoonegaasid ja aerosool • Inimetegevus • Ookeanite tsirkulatsioon Inimtekkelised tegurid • Stationaarsed allikad • liikuvad allikad • kontrollitud põlemised • Suits • Prügimäed • Sõjalised allikad Looduslikud tegurid • Tolm • Metaan • Radoon • Suits ja vingugaas • Taimestik • Vulkaanid Happevihmad
Der Osten, der Monsun 4) Mäed, mäestikud: Der Elbrus, der Kaukasus NB! Die Alpen 5) Sõdivad Aasia riigid: Der Jemen, der Iran, der Irak, der Sudan 6) Alkohoolsed joogid: Der Wodka, der Kognak NB! Das Bier 7) Elukutsed: Der Arzt, der Polizist, der Makler 8) Tegusõnast tuletatud nimisõnad: Der Flug, der Sprung, der Anfang 9) Saksamaa jõed: Der Main, der Rhein, der Recker 10) Ilmastikunähtused: Der Schnee, der Regen, der Blitz 11) Planeedid: Der Jupiter, der Saturn, der Merkur 12) Automargid: Der Opel, der Fiat NB! Die Harley Davidson 13) Suffiksid: -er Butter -ler Maler -ner Insener -ling Jüngling -en Boden -ant Musikant -ent Fragement -ist Realist -or Motor -ismus Realismus -nom Astronom -loge Astrologe
RAUD VIII B rühmas ja 4. perioodis 26 prootonit ja elektroni ning 30 neutronit Fe : +26/2)8)14)2) Tihedusega 7,87 g/cm3 Sulamistemperatuur on 1539 °C Toodangult esikohal Kõige kättesaadavam metall Leidumine Üks levinumaid metalle Maal Sisalduselt maakoores neljandal kohal Rauarikkad planeedid on Merkuur ja Marss Meteotiidid, magmakivimid Savides, liivades ja kivimites Vere koostises Must rauamaak Magnetiit ehk magnetrauamaak Fe3O4 Raudmusta värvi Tugeva magnetilise omadusega Kõige puhtam ja rauarikkam rauamaak Kasutusel magnetravis Eestis leidub Jõhvi lähedal Korrosioon Raua puuduseks on intensiivne roostetamine Korrosioon ehk metalli hävimine ümbritseva keskkona toimel
PÄIKE MICHAEL REILJAN MILLINE NÄEB ÜLDSE VÄLJA?! · Päike on meie Päikesesüsteemi täht · Päikese aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat · Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel · Päikese ümber tiirlevad Maa ja teised planeedid · Päike on peajada täht spektriklassiga G2V · päike liigub lähimate tähtede suhtes kiirusega 19,5 km/s. · päikese kaugus Linnutee tasandist on 50 valgusaastat · päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit · mass 1,9891×1030 kg · päikese raadius on 6,9599×108 m · pindala 6,087×1018 m² · ruumala 1,4122×1027 m³ · keskmine tihedus on 1409 kg/m³ MILLEST KOOSNEB PÄIKE? 3 FAKTI PÄIKESE KOHTA!
Periheel on ümber Päikese tiirleva taevakeha orbiidi punkt, mis asub Päikese massikeskmele kõige lähemal. Maa on periheelis jaanuaris, mistõttu on põhjapoolkera talved üldiselt pehmemad ja veidi lühemad kui lõunapoolkera talved. · Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel ning Maa vari lageb Kuule. Päikesevarjutus leiab aset siis, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse. · Maa-tüüpi planeedid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad tahketest koostiosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus; vähe kaaslasi, pikk ööpäev ja väikesed mõõtmed. 1. Merkuur-Päikesele kõige lähem ning Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet, ei ole kaaslasi, orbiit piklik, atmsfäär puudub, suured temperatuuri erinevused, sarnaneb Kuu pinnaga: kraatermäed ja tumedad tasandikud; omased astangud 2
teisi päikesesüsteeme. Päikesesüsteem on õhukese ketta kujuline. Peaaegu kogu aine on koondunud ühte tasandisse. Vaid komeetide orbiidid ulatuvad põhitasandist üles- ja allapoole. Päikesesüsteemi planeedid jagunevad kahte selgelt eristatavasse rühma: Maa- sarnased ja hiidplaneedid. Maasarnased planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss on väikesed tahked taevakehad. Kaaslasi on neil vähe või neid polegi ja hiidplaneetidega võrreldes on nende atmosfäär õhuke. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun asuvad päikesest kaugemal. Nende mass on kümneid kordi suurem kui Maa tüüpi planeetide mass. Hiidplaneetide paksu atmosfääri alumised tihedamad kihid on vedeliku taolises olekus
¤ Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500- 5000° (Aktuurus, Aldebaran, Polluks) ¤ Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares(www.miksike.ee) 6 Tähtkujud Tähtede poolt taevas moodustatud kujundeid nimetakse tähtkujudeks. Maakera pöörleb kogu aeg ning tähtkujud näivad liikuvat üle taevasfääri idast läände.(D.K. Raamat "KOSMOS-tähed, planeedid ja kosmoselaevad") Algul võib pilvitu öötaevas ajada segadusse, kuna seal paistab nii palju tähti. Kui oled juba mõnda aega tähti vaadelnud, märkad, et mõned neist on heledamad kui teised ja näivad moodustavat kujundeid. Kui sa jälgid mingit taevaosa mitmel ööl järjest umbes ühel ja samal ajal, näed seal ikka samu tähtedest kujundeid. Tähtkujud on meile tähistaeva teenäitajateks.( Robin Kerrod "Tähetark")
see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3. Klassikalised planeedid (Merkuur,Veenus,Marss,Jupiter,Saturn) Kaasaegsed planeedid(Uraan,Neptuun) Maatüüpi e. kiviplaneedid 1.Merkuur 2.Veenus 3.Maa 4.Marss Jupiteri tüüpi e. gaasiplaneedid 1. Jupiter 2.Saturn 3.Uraan 4.Neptuun Lähisplaneedid-Merkuur;Veenus;Maa;Marss Kaugplaneedid-Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun Siseplaneedid-Merkuur;Veenus; Välisplaneedid-Marss;Jupiter;Saturn;Uraan;Neptuun 4. Asteroidid-nim.tahket ebakorrapärase kujuga üldjuhul marsi ja jupiteri vahel tiirlenuid kehi
Päikesesüsteem Päike Päike on üks tähtedest. Päikesel muundub vesinik heeliumiks. Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub energiat, mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. Päikesesüsteem Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja 8 planeeti ning väga palju väikekehi. Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. Päike, planeedid ja palju väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast nimetatakse seda Päikesesüsteemiks. Kõiki kehi seob külgetõmbejõud. Maa Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Atmosfääril puudub kindel ülapiir. Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu. Maa tiirleb ümber Päikese.
1.Millal avastati elekton? Elektron avastati 1897 a. ( Joseph John Thomson) 2.Iseloomusta lühidalt elektoni! Väike (u. 10 -8 cm), kerge ja negatiivse elementaarlaenguga 3.kirjelda nukleaarset (planetaarset) aatomimudelit! See on sarnane Päikesesüsteemiga. Keskel on massiivne tuum (päike), selle ümber tiirlevad ringikujulistel orbiitidel elektronid (planeedid) . 4. iseloomusta aatomi tuuma. Tuuma mõõtmed on u 10-13 cm ja sellesse on kaandunud vähemalt 99,95% kogu aatomi massist. Positiivselt laetud. 5. Formuleeri Bohri postulaadid 1.elektron liigub aatomis ainult teatud kindlatel ,,lubatud" orbiitidel. Lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2.Elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab valgust kindlate portsjonite,kvantide kaupa. 6. mis on aatomi põhiolek? Elekton on siis madalaimal, tuumale kõige lähedasemal orbiidil 7.mis on aatomi ergastatud olek? Ergastatud olek on selline olek, kus ele...
Vastastikmõju Kehade vastastikmõjuks nimetatakse nähtust, kus ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Vastastikmõju tagajärjel muutub keha liikumine. Ühegi keha liikumist ei saa muuta ilma teise keha abita. Vastastikmõjus võib osaleda ka rohkem kehi kui kaks. Vabalangemine Sellist liikumist, kus õhutakistus puudub või on väike, nimetatakse vabaks langemiseks. Vabalt langevatel kehadel kasvab kiirus ühtemoodi, sõltumata raskusest ja kujust. Kepleri Seadused 1. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsikujulisi trajektoore. 2. Tiirlemisekäigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala. 3. Erinevate planeetide tiirlemisperjoodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega Vastastikmõju liigid Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju Nõrk vastastikmõju
Praegu elame 21. sajandil eoon on Faneresoikumi aegkond Kainosoikumi( uusaegkond), kvaternaari ajastul, kui veel spetsiifilisemaks minna siis on ladem, ladestik, ladestu (kohalikul tasandil). Inimese areng. ( Film ,, Aegade alguses ,, ) Maa, kui süsteem Jaan: ,, Päikese süsteem on üks SUUR süsteem" Süsteem- on kreeka keelest ühendustervik , näiteks Mendelejevi keemiliste elementide perioodilisussüsteem Päikesesüsteem- süsteem , mille keskmes on päike ja mille ümber tiirlevad planeedid. Maal läheb päikese ümber tiiru tegemiseks 365 päev. Maa pöörleb ümber oma telje 24 tunniga. Maa on kolmas planeet Merkuuri ja Veenuse järel. Erinevad süsteemid : - avatud süsteem ( ained kui ka energia saavad väljuda ja siseneda vabalt n. järv) - suletud süsteem ( energia ja aine vahetus ümbritseva keskkonnaga puudub n . Läänemeri ( otsest ühendust maailmamerega puudub ) - stabiilne süsteem püsiv ,muutumatu , ajas ei muutu . n. Päikesesüsteem
• Mis oli nõiaprotsesside peamine põhjus? Kuna paljudes riikite seadustes oli nõidumise eest karistused ja inimesi süüdistati leppingus saatanaga. • Miks on eksperimendid teadustöös olulised? • Looduse tundmaõppimiseks • Kuna inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispinda • Nimeta üks teadussaavutus järgmises valdkonnas: • Meditsiin- põhjalik inimkeha uurimine • Astronoomia- Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese • Füüsika- gravitatsiooniteooria • Iseloomusta baroki stiili: suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded • Iseloomusta rokokoo stiili: kergemeelne, lihtne, mänglev • Iseloomusta klassitsistlikku stiili: selge, lihtne ja reeglipäranae • Miks soovisid varauusaegsed valitsejad uusi maid avastada? • Kuna see andis suure tõuke nende majandusele. • Tekkisid kaubakompaniid kes tegelesid riigi kaubandusega
N: tõusud ja mõõnad 5. Mis on maa siseenergia ja milliseid protsesse see põhjustab? Maa siseenergia on planeedi tekkimisel maapinnas talletunud energia. Maa siseenergia toimel toimuvad maavärinad, purskavad vulkaanid, liiguvad laamad, tekivad mäestikud niing muunduvad kivimid. 6. Millest sõltub maapinnale langev energiavoog (3 tegurit)? Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7. Nimeta Maa tüüpi planeedid. Milles seisneb nende sarnasus? Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Sarnanevad ehituselt Maaga. Nende mõõtmed, massid ja keskmised tihedused on võrreldavad. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Tahke pind ja rasketest elementidest tuum. 8. Mis on geokronoloogiline skaala, nimeta selle aegkonnad ja ajastud. Maakoore kihtide ja tekkimise järjekorra määramise süsteemi nimetatakse geoloogiliseks ajaarvamiseks, selle alusel reastatud ajastud moodustavad geokronoloogilise skaala
Päikesesüsteem Teisy Slavin 9. klass Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Click to edit Master text styles Päikesest ning sellega Second level seotud objektidest ja Third level Fourth level nähtustest, sealhulgas Fifth level planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooniliselt seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, PÄIKE Päike on meie päikesesüsteemi täht. Tema läbimõõt on 1.392 miljonit kilomeetrit ( 109 maa läbimõõtu) Päike teeb ühe tiiru ...
Rutherfordi aatomimudel Kaja Sarrapik 10. klass Ernest Rutherfordi katsed Katsete eelduseks oli, et aatom on sellise struktuuriga nagu seda pakkus välja Thomson ja ülikiiresti liikuvad alfaosakesed pidid probleemideta, küll väikeste kõrvalekalletega, läbima kuldlehe. Katse käigus selgus, et väike osa kõrvalekalletest võivad olla väga suured. Mõnel üksikul juhul said osakesed esialgsele vastupidise suuna. Järeldused Rutherfordi katsetest Iga aatomiosakese mass eraldi on väiksem, kui alfaosakese mass. Elekrtoni mass on mitmeid tuhandeid kordi väiksem (1/8000) ning prootoni mass neli korda väiksem. Hajusalt paigutunud osakesed ei saaks seetõttu alfaosakese liikumise suunda muuta esialgsele vastupidiseks. Samuti on ka alfaosakese kogulaeng suurem, kui üksiku prootoni laeng ning vaheldumisi ning hajutatult aatomis pai...
hõlbustavad Kuu ja Planeetide liikumise jälgimist. SODIAAK-Kujutletav vöö taevas, mis koosneb 12 tähtkujust ning tähistab Päikese teed. TROOPILINE AASTA-ehk päikeseaasta on aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. GRAVITATSIOON- universaalne vastastikmõju liik, avaldub kõikide kehade vahel. Gravitatsiooni mõju piir on määratud gravitatsiooni väljaga. Sõltumata keha massist on kiirendus gravitatsiooni väljas ühesugune. KEPLERI SEADUSED- I. Planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsi kujulist trajektoori, mille ühes fookuses asub Päike II. Tiirlemise käigus katab planeeti ja Päikest ühendav sirglõik võrdsetes ajavahemikes võrdse pindala III. Erinevate planeetide tiirlemisperioodide ruutude suhe on võrdne nende planeetide ja Päikese keskmiste vahekauguste kuupide suhtega TÄHESUURUS- t aevakeha heledusjärk, väljendab taevakeha näivat heledust.
Asteroidide läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist kümnete kilomeetriteni. Paljud asteroidid on korrapäratu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega. Komeedid on udused tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga taevakehad (nn. ,,sabatähed"). Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest (CO2, NH3, CH4). Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist, nad ei põhjusta häireid planeetide liikumises, kuid planeedid nende liikumist mõjutavad. Üldiselt eemalduvad Komeedid Päikesest sadade tuhandete aü kaugusele. Meteoorkehad tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini. Nende tihedus on 0,9 g/cm3. Meteooride kiirus on suur, sattudes Maa atmosfääri nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudesmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Tuntakse 30 meteoorivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nim. Radianiks.
Samuti pakkusid talle huvi teleskoobid ning temast sai tuntud teleskoobivalmistaja. 13. märtsil 1781. aastal märkas Hershel taevakeha, mida ta pidas algselt komeediks. Hiljem selgus, et see on tegelikult planeet, mis sai nimeks Uraan. Mikolaj Kopernik oli Poola astronoom,matemaatik, arst ja kanoonik, maailma silmapaistvamaid keskaja ja renessansi ajastu teadlasi, alusepanija heliotsentrilisele maailmasüsteemile. 12. Valdavalt arvatakse, et ka planeedid moodustuvad gravitatsiooniliselt kollapseeruvast gaasipilvest, millest tekkis planeedi täht. Kokkutõmbumise käigus muutub gaasipilv väiksemaks ning hakkab pöörlema, mis omakorda muudab pilve lapikuks. Tekkiva paksu prototähe gaasiketta tasandisse kogunevad suuremad aineosakesed, mis aja jooksul omavahel kleepudes üha kasvavad. 13. Maa tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa, Marss ja arvatavasti ka Phaeton
millest ühed tiirlevad üsna väljavenitatud ellipsikujulistel orbiitidel, teised aga võivad sattuda Päikese mõjupiirkonda ajutiselt ja üsna ootamatult. Päikesesüsteemi tekkimine Kogu tähtede vahelisest ruumist võime leida hiiglaslikke hõredast gaasist ja tolmust koosnevaid nn. molekulaarpilvi. Need on tähetede toormaterjal ja nendes sünnivad uued tähed. Viis miljardit aastat tagasi täitis üks selline pilv meie pisikest Universumi nurgakest. Just selles pilves sündisid Päike ja planeedid. Osa tollest tohutu suurest pilvest hakkas gravitatsiooni mõjul kokku tõmbama, ise samal ajal pööreldes. Kuna pöörlemiskiirus kokkutõmbamisel kasvab, muutus pilv lapikuks; selliseid planeedisüsteemieelseid objekte nimetavad astronoomid päikeseududeks. Pöörleva gaasimassi tihedam keskosa kuumenes ning hakkas helenduma-temast sai protopäike. Ümbritsev gaasipilv toitis protopäikes edasi, selle kuumenemine jätkus. Tema keskmes tõusid rõhk ja temperatuur, lõpuks käivitusid seal
Seni viljakaim töömeetod seisneb tähtede valguses perioodiliste puna- ja sininihete ehk Doppleri nihke otsimises. Uue, vaid 1,9 korda Maast suurema massiga planeedi avastas Genfi Ülikooli astronoomi Michel Mayor'i juhitud töörühm just Doppleri meetodil. Varasemalt oli sama tähe, Gliese 581 ümber leitud juba kolm planeeti, millest üks, tähisega "c", on Maast vaid viis korda suurema massiga. Kõik Gliese 581 ümber leitud planeedid on Maast mõned korrad massiivsemad ehk n.ö. "ülimaad". Lisaks 1,9 Maa massiga planeedi leidmisele võimaldasid uued andmed professor Mayor'i töörühmal täpsustada ka planeedisüsteemi varemtuntud liikme "d" orbiiti. Nüüd on selge, et planeet Gliese 581d tiirleb oma ematähe ümber sobival kaugusel, et tema pinnal võiksid valitseda vedela vee ja seega elu olemasoluks sobivad tingimused. Väikese massiga planeetide leidmine aitab inimkonnal uurida, kui levinud võiks Maale sarnased
lagunemine, fossiilsete kütuste põletamine. Soojusenergia e siseenergia- iga keha molekuli kineetil. ja potentsiaal. energia summa. MAA TEKE JA ARENG põikesesüsteemi teke 4,5 miljardit aastat tagasi, sai alguse päikesest suuremate tähtede plahvatusel (supernova), tekkis kosmosetolm mis miljonite aastate käigus diferentseerus raskusjõu mõjul tihedamateks ja hõredamateks vöönditeks. Tihedamatest said kuu taolised taevakehad, nende põrkumisel moodustusid päikesesüsteemi planeedid. Maa geoloogilise ajaloo pikemad perioodid on: 1) eoonid:miljardid aastad. 2) aegkonnad: 100miljonid aastad. 3) ajastud:10 miljonid aastad.. 1,81 milj. a. on elanud inimene. Meie elame uusaegkonnas kvaternaari ajastus. KIVIMITE VANUSE MÄÄRAMINE: suhteline- kivimikihtide järgi. Absoluutne- isotoopmeetod... molekulaarkell- võrreldakse DNA ja valgu molekulide järjestust.
.........................5 Erinevused ja sarnasused................................................................................................6 Kokkuvõte......................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus........................................................................................................8 Sissejuhatus Päikesesüsteemis on 9 planeeti. Millised planeedid on hiidplaneedid? Kuid kui kaugel nad asuvad? Kui suur on nende läbimõõt? Kui pikk on nende ööpäev ja aasta? Millest nad koosnevad? Mitu kuud neil on? Ja kui suur on nende keskmine pinnatemperatuur? Jupiter Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. Ta tiirleb Päikesest 778 miljoni kilomeeteri kaugusel. Jupiter on nii suur, et temasse mahuks enam kui tuhat Maa suurust planeeti.
planeedid b) Planeetide aines rebiti Päikesest lahti teise tähe gravitatsiooni jõul 2. Teine teooria Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks keerleva ketta keskele tekkis Päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsenrifugaaljõud rebis välja ainese, millest moodustusid planeedid MAA arengu etapid 1. algselt oli planeet Maa ühtlase koostisega keha 2. osakeste liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks 3. pideva kuumenemise käigus algas maad moodustava ainese ülessulamine 4. planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub maakoor 5. raske rauarikas sulam vajub planeedi keskosa poole, kergem silikaatne jääb selle peale GEOKRONOLOOGIA - maakoore kihtide tekkimise järjekorra ja aja kindlaksmääramise süsteem. Aegkonnad ja ajastud
ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana. Päikesesüsteem - Päike koos temaga gravitatsiooniliselt seotud kehadega(planeedid, asteroidid, komeedid jne) planeedid - suure massiga kerakujuline taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Planeediks kvalifitseerumiseks peab mass olema piisav, et puhastada gravitatsiooniliselt oma ümbrus. Merkuur, Veenus, Maa ja Marss on maatüüpi planeedid. Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun on jupiteritüüpi ehk hiidplaneedid. Eelnevalt olid planeedid järjestatud Päikesest kauguse kasvamise järgi. Suuruse järgi alates suuremast on järjestus Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Maa, Veenus, Marss, Merkuur. Pluutot loetakse alates 2006 aastast väikeplaneediks. Kõigil hiidplaneetidel on olemas rõngad. planeetide kaaslased (tähtsamad) a)Merkuur puudub b)Veenus puudub c)Maa Kuu d)Marss Phobos ja Deimos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
