http://www.abiks.pri.ee II varaindustriaalne tootmisviis XVIII lõpp XIX saj. aurumasin, vedur, aurik, kivisöe laialdane tarbimine, vabrikutööstused, masinate valmistamine III hilisindustrialiseerimine XIX saj. lõpul sisepõlemismootor, telefon, raadioside, elekter IV postindustrialiseerimine 1960a.tuuma ja kosmosetehnika, arvutid MAA teke ja areng 1. Päike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Päikese ainesest a) olemasolevasse Päikesesse langes täht või komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisis planeedid b) Planeetide aines rebiti Päikesest lahti teise tähe gravitatsiooni jõul 2. Nebulaarhüpotees (Kant 1775, Laplace 1830) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks
palju soojust ja valgust. Päike tekitab ka tugeva külgetõmbuva jõu, mida nimetatakse raskusjõuks. Raskusjõud ei lase planeetidel kosmosesse laiali lennata. Ümber Päikese tiirleb üheksa planeeti. Päikesele lähim planeet on Merkuur, kõige kaugemal on Pluuto. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Merkuur, Veenus,Maa ja Marss on väikesed kaljuplaneedid. Jupiter ja Saturn on suured gaasist ja jääst planeedid. Pluuto on tilluke jääst ja kiviast kääbusplaneet. Kosmosesondid on käinud kõigi planeetide juures peale kääbusplaneet Pluuto Kuud on planeetide looduslikud kaaslased taevakehad, mis tiirlevad ümber planeetide. Kuu on kõigil planeetidel peale Merkuuri ja Veenuse
PÄIKESESÜSTEEMI KAUGEIMAD OBJEKTID SEDNA JA ERIS Väited planeetide kohta: · 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. · 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. · 3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. · 4. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. · 5. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. · 6. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. · 7. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt
3)meteoor on meteroid mis hõõgub ja süttib põlema jättes atmosfääri jälje 4)meteoroid- päikesesüsteemis olev kosmiline väikekeha 5)meteoriit on maale kukkunud meteoor 13. oorti pilv on planeetide tekkimisel ülejäänud kosmilistest osakestest tekkinud rõngakujuline pilv mis asub planeetidest kaugemal. 14.hiidplaneetide teke ja maa tüüpi planeetide teke: plahvatuse tagajärjel tekkis kivi,jää,gaas.. kivist tekkisid maa tüüpi planeedid ja jääst hiidplaneedid 15.Loodete tekkimine on seotud kuu ja maa vastastikmõjuga. TÄHED: 1.päike asub maast 150milj km kaugel,päike on 109 korda suurem maast 2.päikesel on samad omadused mis teistel tähtedel 3.päikese serv paistab meile teravana sest nähtava valguse tekkimine on suhteliselt õhukeses kihis,, seda kihti nim. fotosfääriks(valgust tekitav kiht) 4.granulatsioon on ühtlane valgust tekitav sfäär 5
Meie Päikesesüsteem ja selle 9 planeeti (Järgnev on kirjutatud allika 5 põhjal kirjutatud, edaspidi on sulgudes ainult viida number) Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti- asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti -- langeva tähe. Planeetide kogumass moodustab praeguste hinnangute järgi vaid 0,3 protsenti Päikese massist, seega on nende mõju Päikesele tühine. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. Väide, et tegu on just süsteemiga , mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad j...
Maailmas, kus me elame, esineb palju juhuslikke sündmusi ja olukordi. Ometi leidub igal asjal oma korrapära, mille järgi me saame otsustada, mis suunas ja kuidas mingi asi liigub või on. Selliseid asju võib märgata nii looduses kui ka meie igapäevaelus. Kuid tekib küsimus, milline seos on juhuslikkuse ja korra vahel. Planeedid tekkisid ja hakkasid ümber päikese tiirlema täiesti juhuslikult. Siiski näeme nende paigutuses maailmaruumis teatud korrapära: planeedid tiirlevad ümber päikese kindlal trajektooril ja kaugusel. Selline korrapära tagab selle, et planeedid saavad eksisteerida miljardeid aastaid ilma teiste planeetidega kokku põrkamata. Kui mingite kokkusattumuste tulemusel kalduks planeet oma trajektoorilt kõrvale ja uus liikumistrajektoor kattuks teise planeedi trajektooriga, toimuks mingil hetkel suur kokkupõrge, millest tekiks tuhandeid väiksemaid kehi, mis liiguksid oma kindlas suunas, siis tekiksid uued juhuslikud olukorrad,
HIIDPLANEEDID Birgit Roosileht Hiidplaneedid on gaasilised planeedid, 5.-8. planeedid loendades Päikeselt: Jupiter Saturn Uraan Neptuun JUPITER Kõik teised planeedid mahuksid ta sisse ära (2,5 korda, kõige suurem planeet Päikesesüsteemis) U 70% vesinikku Pöörlemisperiood 9h 50min, tiirlemisperiood 12 aastat Magnetväli 14 korda tugevam kui Maal Kõrge rõhu tõttu temperatuur keskmiselt 20000 kraadi (C) ja pilvedes -140 kraadi (C) Suur Punane Laik on hiiglaslik keeristorm (suur ovaalne ala) Umbes 67 kaaslast, millest nii mõnedki on väiksemate planeetide suurused Tormlev atmosfäär täis pilvi
konkreetse inimese minatunnetuse piire. Ka maailm on kunagi samamoodi tekkinud, nagu asjad meie ümber. Enda ümber vaadates näen loodust, inimesi, loomi ja asju. Aga millest koosneb see suur maailm meie ümber? Meie praegune päikesesüsteem hakkas moodustuma 4,6 miljardit aastat tagasi ühes Linnutee kaugemas servas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi ja tolmupilvega. Tolm selles pilves kleepus üksteise küljes. Aegade jooksul said nendest planeedid, asteroidid ja komeedid. Esialgsed planeedid nägid teistsugused välja kui praegu. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus selliseks maailmaks, milles me praegu elame. Maailm tekkis pilvedest, mis sisaldas gaasi ja tolmu. Näiteks tolm sisaldab pisikesi osakesi aatomeid. Aatomid omakorda sisaldavad veel väiksemaid osi prootoneid, neutroneid ja elektrone. Järelikult maailm koosnebki aatomitest, prootonitest, neutronitest ja elektronidest.
Kaisa Kaarus 9a klass TVTG. 2016 Esmatutvus tähistaevaga Meie jaoks on kõike silmatorkavam täht meie päikesesüsteemis päike. Päike on meie päikesesüsteemi keskpunkt ning meie tiirleme ümber päikese nagu ka teised planeedid. Päike on maast umbes 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikest näeme me iga päev, kui ta loojub ja ka seda kui ta tõuseb. Maa ümber tiirleb Kuu mis on maa kaaslane. Kuu on maast 348 000 km kaugusel. Kuu on ka esimene taevakeha kus on inimene käinud. Kui taevas on selge on öösel võimalik seal näha korraga umbes 800 tähte. Ükski täht ei muuda üksteise suhtes auskohta. Taevakehad mis aga võivad taevas muuta asukohta on planeedid ehk rändtähed. Ka nemad tiirlevad ümber
1.Astronoomia- tähistaevaga tegelev loodusharu. Taevakehade ehituse ja arengu uurimine. Sõna astronoomia on tulnud kreeka keelest. Astron- taevatäht, namos- seadus.2. Aristotelese maailmamudeli keskmes asus kerakujuline liikumatu maa, mille ümber tiirlesid mööda ringjoonelisi orbiite Päike, kuu, planeedid ja tähed. Ptolemaiose maailmamudel- oli selline, kus maa oli ümbritsetud 8sfääriga, milles liikusid kuu päike, tähed ja viis sel ajal tuntud planeeti: Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn. Planeedid ise tiirlesid mööda väikesi ringjooni, mille keskpunktid tiirlesid omakorda mööda suuremaid ringjooni. 3. epitsükkel- on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks. Mõnedes
Galileo Galilei oli aga esimene teadlane, kes võttis kasutusele teleskoobi (varem oli kosmost uuritud palja silmaga). Ta avastas, et kuna planeet Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased, ei saa kõik taevakehad mitte kuidagi ümber maa tiirelda. Galilei anti see tõttu aga Koperniku "jumalavastaste" iidede pooldamise eest katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu alla ning mõisteti koduaresti ning tema raamatud keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja teised planeedid liiguvad ümber Päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17.sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on siiski õige. (Koperniku heliotsentriline maailmasüsteem) ARISTOTELLIKU JA MOODSA FÜÜSIKA VASTASSEIS. Uuendustemeelsed teadlased seadsid kahtluse alla kogu senise kehade koostise ja liikumise. Aristotellik filosoofia väitis, et kõik kehad koosnevad neljast elemendist
kosmost uuritud palja silmaga). Ta avastas, et kuna planeet Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased, ei saa kõik taevakehad mitte kuidagi ümber maa tiirelda. Galilei anti see tõttu aga Koperniku “jumalavastaste” iidede pooldamise eest katoliku kiriku inkvisitsioonikohtu alla ning mõisteti koduaresti ning tema raamatud keelati. Saksa astronoom Johannes Kepler (1571-1630) arvutas lõpuks välja, et Maa ja teised planeedid liiguvad ümber Päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17.sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on siiski õige. (Koperniku heliotsentriline maailmasüsteem) ARISTOTELLIKU JA MOODSA FÜÜSIKA VASTASSEIS. Uuendustemeelsed teadlased seadsid kahtluse alla kogu senise kehade koostise ja liikumise. Aristotellik filosoofia väitis, et kõik kehad koosnevad neljast elemendist
vaatleja. · Tähtkuju- kindel taevaskera ala, milles olevad tähed mõtteliste joontega ühendamisel moodustavad kujundi. 88 tähtkuju. 12 sodiaagitähtkuju. · Taevaskera näib pöörlevat; ööpäevaga täistiir- see on maakera peegeldus. · Geotsentriline maailmasüsteem- maailmasüsteemi keskpunkt on Maa Ptolemaios, Platon, Aristoteles. · Heliotsentriline maailmasüsteem- keskpunktiks maailmas on Päike- Kopernik. Päikesesüsteem: * keskne keha on Päike * planeedid (10) (Maarühma- Merkuur, Veenus, Maa, Marss; hiidplaneedid- Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; kääbusplaneet- Pluuto (+ Xena). * kaaslased (puuduvad Merkuuril, Veenusel) * asteroidid e. väikeplaneedid * komeedid * plutiinod * meteoorkehad Kepleri seadused- planeetide liikumisest. 1) Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Maa on päikesele lähemal (joonis) jaanuaris, kaugemal juulis.
Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Pinnavormid Merkuuri pinnavormide üle saab otsustada ainult optiliste, soojuskiirgus- ja raadiokiirgusvaatluste põhjal.Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. 9.klass Kasutatud Kirjandus : http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/mercury. html
PÄIKESESÜSTEEM Tartu Kesklinna Kool 9.a klass Riinu Pae Tartu 2009 Päikesesüsteem Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooni väljaga. Meie Päikesesüsteemi keskmeks on Päike. Päikesesüsteem on osa Galaktikast, mille läbimõõt on u 100 000 valgusaastat ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Orbiit on väga lähedane ringjoonele. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Päikesesüsteemi kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. (Need olid tekkinud tähtede plahvatuses)
Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd. Platoni-Aristotelese mudel ei selgitanud piisavalt planeetide näivat liikumist (tähtede taustal tehtavaid „silmuseid“) taevavõlvil. Ptolemaios korrigeeris mudelit, pannes planeedid omakorda tiirlema ümber Maa tiirleva masskeskme. Heliosentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Päike, mille ümber tiirlesid Maa, koos tema ümber tiirleva Kuuga ja teised planeedid. Ka selles mudelis ümbritses tiirlevaid taevakehi nn kinnistähtede vöönd. Täieliku võidu saavutas heliotsentrism alles pärast seda kui Johann Kepler sõnastas 1609 a. (III seaduse aastal 1619) planeetide liikumist kirjeldavad seadused, mida omakorda üldistas Isaac Newton 1687 aastal oma ülemaailmse gravitatsiooniseadusega. Ühena esimestest sõnastas 1. saj BC oletuse, et maailmaruum on lõputu Rooma filosoof Lucretius.
Erika Vederman KAALB-1 Nädala teema: Kosmos Laste vanus: 6-7 a. Eesmärgid Üldoskused: Lapsel areneb tähelepanu ja mälu, laps tunneb rõõmu keskkonnast ja mängust Mina ja keskkond: Laps teab planeetidest, kosmonautidest, tähtedest Keel ja kõne: Laps suudab arendada oma keele ja kõne oskusi tegevuses päeva jooksul Matemaatika: Laps tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid, järjestab esemeid suuruse põhjal ning oskab panna numbreid õigesse järjekorda. Kunst: Tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest, kasutab õpitud joonistamis- ja maalimisvahendeid ohutult ning sihipäraselt Liikumine: Tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu, tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas Muusika:Laps oskab liikuda muusikalises rütmis Valdkonnad Õppe- ja kasvatustegevused Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev ...
maapõueenergia. Maapõues (80%) looduslike radioaktiivsete elementide lagunedes tekkiv ja aegade jooksul kivimitesse salvestunud soojusenergia ning ülejäänud 20% ulatuses Maa tekkimise käigus kivimitesse salvestunud energia. Koos laavade liikumisega põhjustab vulkaanilisi ja seismilisi nähtusi. Põhjustab maakoore t0 tõusu sügavuti. 6.Maapinnale langev energiavood sõltub geograafilisest laiusest, pilvisusest ja aluspinna omadustest. 7.Maa- tüüpi planeedid ehk kiviplaneedid ehk Maa-sarnased plaadid on planeedid, mis koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Päikesesüsteemi Maa-sarnased planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Sarnasus on neil suurus. Koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ja on enamasti kihilise ehitusega. 8.Geokronoloogiline skaala on ajaskaala, mis jagab geoloogilise aja ehk Maa ajaloo väiksemateks geokronoloogilisteks ning geokronomeetrilisteks üksusteks
teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja arengut. taevaKehad Keha ehk materiaalne keha on piiritletud ainehulk, mida iseloomustavad geomeetrilised mõõtmed ja mass. Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha, näiteks: Planeet, kääbusplaneet, päikesesüsteemi väikekeha, täht, täheparv, udukogu, galaktika Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. päike Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 332 950 Maa massi. Päikese otsene vaatlemine võib silmi kahjustada ning põhjustada pimedaks jäämist. Päikesevarjutuse ajal on oht Päikesesse vaadates silmi kahjustada
Päike Päikesest üldiselt. Päike on meie Päikesesüsteemi suurim täht. Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri ehk 1 astronoomilise ühiku kaugusel. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm. Päike on peajada täht spektriklassiga G2V, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on Päikesest väiksema massiga. Päikese vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat.
Linnutee kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi-ja tolmupilvega. Tolm selles pilves oli kleepjas ja hakkas lumehelvestena kokku jääma, sellised klombid kleepusid üksteise külge, moodustades kivimkehasid, mida võiks pidada planeedialgeteks. Nende läbimõõt on vaid mõni kilomeeter. Külgetõmbejõu tõttu hakkasid need planeedialged üksteisega kokku põrkama ja üksteise külge jääma. Aegade jooksul said nendest planeedid ning nendest, millest planeete ei moodustunud, said asteroidid ja komeedid. Vastmoodustunud planeedid nägid üldse teistsugused välja kui praegu. Maa oli näiteks hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakasroheliseks maailmaks, milles meie praegu elame. Maakera teke 1. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim
Planeet Jupiter on saanud oma nime Vana-Rooma peajumala Jupiteri järgi. Jupiter on esimene hiidplaneet nii järjekorra kui ka suuruse mõttes. Ta on viies planeet päikesest ning kõige suurem päikesesüsteemis. Tema kaugus maast on 600 miljonit kilomeetrit, kuid oma suuruse tõttu on ta Maalt teleskoobiga hästi vaadatav. Jupiter on nii suur, et kui tema sisse saaks panna kõik teised planeedid, jääks seal ikka veel vaba ruumi üle. Ta on 2,5 korda raskem kui kõik teised päikesesüsteemi planeedid kokku. Oma suuruse ja raskuse tõttu on teadlased hakanud Jupiteri kohta ütlema ka "brown dwarf" ehk siis eesti keeles pruun kääbus ja seda sellepärast, et tema mass ehk kaal on tähe ja planeedi vahepealne. Jupiter koosneb peamiselt gaasidest ja seepärast nimetatakse teda ka gaasiliseks hiiglaseks. Tema sisemus toodab ise ka energiat, samuti saab ta energiat päikesest. Ta liigub tähtede vahel soliidse aeglusega. Planeet on
Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb üheksast suurest planeedist, mõnest tuhandest väikeplaneedist ehk asteroidist, planeetide kaaslastest, perioodilistest komeetidest ehk "sabatähtedest" ning teadmata koguses meteoorsest ainest ehk "tolmust", millest Maa atmosfääri sattudes tekib langev täht. Suurteks planeetideks loetakse Päikest ja tema ümber tiirlevaid taevakehi, mis on oma nimed saanud Rooma jumalate järgi - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Vaadeldes planeetide paiknemist kauguse järgi Päikesest saame nad jaotada lähisplaneetideks ja kaugplaneetideks. Lähisplaneedid, mis asuvad seespool asteroidide vööd, on Merkuur, Veenus, Maa ning Marss. Kaugplaneedid, mis asuvad väljaspool asteroidide vööd, on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Samuti saab neid ruumis vaadelda asendi järgi Maa orbiidi suhtes. Siseplaneedid, mille orbiit asub seespool Maa o...
Siseplaneetide orbiidid asuvad Maa orbiidi sees. Välisplaneedid asuvad väljaspool Maa orbiiti. Võimalikud konfiguratsioonid siseplaneetidel on: ülemine ühendus, alumine ühendus ja suurim eemaldumus. Välisplaneetidel on ühendus ja vastasseis. Ülemise ühenduse korral on siseplaneet Päikese taga ning ei ole nähtav. Alumise üheduse korral asub siseplaneet Maa ja Päikese vahel ning on Maa poole valgustatud küljega. 13. Iseloomusta Maa tüüpi planeete. Maa-tüüpi planeedid on Merkuur Veenus Maa Marss. Need on väikesed, tahked planeedid, millel on vähe kaaslasi või pole neid üldse. Atmosfäär on suhteliselt hõre või puudub. Planeedi tuum on rauast või niklist. 14. Iseloomusta hiidplaneete. Hiidplaneetide kategooriasse käivad Jupiter Saturn Uraan, Neptuun. Hiidplaneedid on Maa- tüüpi planeetidest kümneid kordi suurema massiga. Paks ja tihe atmosfäär koosneb tolmust, jääst ja kivitükkidest. Nendel planeetidel on palju kaaslasi. 15
Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse astronoomiliseks ühikuks. Maa kaugus Päikesest ei muutu palju: kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. Päikese näiv nurkläbimõõt on 32'58",78–31'31",34. Päikese ekvaatoriaalne horisontiline parallaks on 8",94–8",65. Päikese solaarkonstant Maa atmosfääri piiril on 1,95 cal/cm²/min ehk 1,36 kW/m². Päikese ümber tiirlevad maa ja teised planeedid, nii maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja tolm. - Vk.com (sotsiaalmeedia) (Vigane) Päike on meie Päikesesüsteemi täht, heledaim Maal nähtav täht. Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikesteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe
ja muid objekte üles leida. Samamoodi nagu on hõlpus leida maakaardilt jõgesid, järvi ja mägesid, teades, millises maailmajaos need asuvad. 12 tähtkuju 88st on liigtuntuks saanud sellepärast, et rändavad taevakehad liiguvad selle tosina piirides. Reaalses taevas jääb Skorpioni ja Amburi vahele veel Maokandja tähtkuju, kus Päike paikneb detsembri esimesel poolel, samuti külastavad seda Kuu ja planeedid. Põhjus, miks Maokandja kohta ei ole koostatud ega koostata praegugi horoskoobilugusid, on samuti ajalooline. Teatavasti teeb Päike aastaga täistiiru mööda sodiaaki, sama ajaga jõuab Kuu teha ligikaudu 12 ringi. Sellest ka idee, et Kuu, Päikese ja planeetide teekonna ehk sodiaagi võiks jagada 12 osaks. Samuti omistati igale Kuu tehtud ringile teatud ajavahemik. Siit on pärit kalendrikuud, mis meie kalendris küll enam otseselt Kuuga seotud pole. Ennustusteooria tekkimisest
välgunooli.SISE:atmosfääri all on 24000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja 46 000 km paksume metallilise vesiniku tsoon, maa taolise tiheda(kivimitest) koosneva tuuma raaidus on 4000km.TEMP:jupietri keskmes on 20 000 kraadi ja kiirgab 1.9 korda rohkem soojust kui ta päikeselt saab, pilvedes temp -140 kraadi, maapinnal -125 kuni 17 kraadi.elu võimalik jupiteri kuudel.HIIDPLANEET:jupiteri tüüpi planeedid, mis on päikesesüsteemis kõige suurema massiga planeedid, koosnevad gaasidest ning jääst,pole tahket pinda ja vaadeldav vaid pilvkatte välispind, sisemuses asub vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum(jupitrer,saturn,uraan,neptuun)TÄHT:tekivad iseenda raskusjõu müjul kokkutümbuvast gaasipilvest, esialgne koostis ühesugune(70%vesinikku,29%heeliumi,1%kosmilist tolmu) Tähtede areng kestab miljardeid aastaid ja tähe kujunemine ja elutee sõltub tähe massist ehk gaaasist
Mikromaailm Maailmas on hästi palju objekte nii väikseid kui suuri. Objektide suuruste järgi saab maailma jagada kolmeks haruks: mikro-, makro- ja megamaailmaks. Makromaailm alla kuuluvad objektid, mis on inimese jaoks silmaga nähtavad ja katsutavad. Näiteks puu või kivi. Megamaailma alla kuuluvad väga palju suuremad asjad kui inimene ise ja mis ei ole hästi tajutavad. Näiteks planeedid. Me kõik teame, et meid ümbritsevad planeedid, enamus suuremad kui planeet Maa. Samas ei ole meil võimalik neid näha ega katsuda, aga me teame, et nad on olemas. Kolmas haru on siis mikromaailm. Ka sinna haru alla kuuluvad asjad, mida me ei näe ega taju. Need osad on aga väga väga palju väiksemad kui inimesele nähtavad asjad. Nagu me kõik teame, siis kõik asjad koosnevad osadest, mis moodustavad ühe terve asja. Võtame inimese. Inimesel on organid, nagu süda ja maks ja kopsud jne., mis omakorda koosnevad ühesugustest rakkudest
2016 Kui Galileo suri 1642.aastal, siis sündis Inglismaal veel nutikam teadlane. Selle tujuka, õnnetu ja iseäraliku mehe nimi oli Isaac Newton. 1666.a. läks Newton tol ajal Inglismaa linnades möllanud katku eest pakku oma ema maamõisa. Ühel ilusal päeval nägi ta puuviljaaias õuna puult kukkumas. See pani teda mõtlema, kas gravitatsioon, jõud, mis õuna maa poole tõmbab, võiks ka Kuud oma haardes hoida. Enne Newtonit ei mõistnud keegi, miks Kuu muudkui Maa ümber ja planeedid ümber Päikese liiguvad. Varem arvati, et neid liigutavad jumalad või siis tõukab neid mingi nähtamatu jõud, kuid Newton leidis selle tegeliku põhjuse. Galileo oli juba välja selgitanud, miks kahurikuulid liiguvad mööda kõverjoont. Newto taipas, et Kuu on nagu hiiglaslik kahurikuul, mis lendab liiga kiiresti, et tagasi maa peale kukkuda. Oma teooria selgitamiseks joonistas ta diagrammi, näidates, mis juhtuks, kui kahurikuuli mäetipust üha kiiremini kosmosesse tulistada
PLANEEDID MAA TÜÜPI PLANEEDID PEAB TEADMA PÄIKESE TEMP 5500 kraadi Celsius, VANUS (5miljardit), VÄRVUS valge 25-30, 3-6, 77-79, 95-99 Merkuur, Veenus, Maa ümbermõõt ja mass, Marss (ei pea täpsemalt teadma) Hiidplaneedid ehk gaasihiiud: Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. 1)Jupiter 2)Saturn 3)Uraan 4)Neptuun MÕISTED KOSMOLOOGIA - maailmaõpetus, mis uurib Universumit (ehitust ja arengut). UNIVERSUM - Universumi all mõistame kõike olemasolevat. Kõigi inimeste poolt tajutavate asjade ja nähtuste kogum.
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool Merkuur Referaat Koostaja: Erkki Sarapuu Juhendaja: Kädi Koppel Torma 2010 Merkuur on Päikesele lähim planeet, mõõtmetelt üsna vähe suurem Kuust ja suuruselt on ta kaheksas. Oma nime on ta saanud vanarooma mütoogiast jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Ju siis sellepärast, et ta liigub kiiremini kui teised planeedid. Merkuur on Päikesesüsteemi üks väiksemaid planeete. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Ta kuulub Maa-tüüpi planeetide hulka.Väga omapärane on Merkuuri pöörlemis- ja tiirlemisperioodide vahekord - ühes Merkuuri ööpäevas on kaks Merkuuri aastat. Merkuuri pöörlemistelg on orbiidi tasandiga risti, seetõttu puudub aastaaegade vaheldumine. Merkuuri keskmine kaugus Päikesest on 57919000 km.
Poolusel: ringjoon võrdse kõrgusega horisondist. Ekvaatoril: poolkaared. 8. Kulminatsioonid. Loojuvad ja mitte loojuvad tähed? Kulminatsioon tähe läbiminek taevameridiaanitasandist. Täht on loojuv-kui on näha ülemine kulminatsioon. Täht on loojumatu on näha mõlemad kulminatsioonid. 9. Ekliptika. Sodiaagivöö? Ekliptika on taevasfääri suurringjoon, mida mööda toimub Päikese näiv liikumine. 10. Päikesesüsteemi kehad: Täht, planeedid, asteroidid, kuud, komeedid, meteoorid ja meteoriidid? Tähtedeks nim. üldiselt isekiirgavaid taevakehi, mis koosnevad põhiliselt kuumadest gaasidest. Planeedid ehk ekslevad tähed, mis tiirlevad ümber Päikese. Asteroidid kujutavad endast Päikese ümber tiirlevaid väikeplaneete. Asteroide on tuhandeid ja nende orbiidid on koondunud põhiliselt marsi ja Jupiteri orbiidi vahelisele alale. Asteroidide mõõtmed on suhteliselt väikesed. Kuud ehk planeetide kaaslased.
Eluiga 10 miljardit aastat Sündimise hetkest on ta ära kasutanud umbes poole oma tuumas sisalduvast vesinikust. 500 miljoni miljardi aasta pärast suureneb Päikese aktiivsus, mille tõttu Maa keskmine temperatuur tõuseb 50-100 kraadi. Peale selliseid muutusid, mis tähtedele on omased, Maa arvatavasti hävib, tekkib Päikesest planetaarne udukogu. Päike päikesesüsteemi keskpunkt Päike: 99.85% Planeedid: 0.135% Komeedid: 0.01% Satelliidid: 0.00005% Asteroidid: 0.0000002% Meteoriidid: 0.0000001% Planeetide vaheline keskkond : 0.0000001% Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, kuhu kuuluvad Päike ja kaheksa planeet(Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Pluuto), asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorid, kuud, kosmilinie tolm ja gaasipilved. Päikesesüsteem on ainus teadaolev planeetidesüsteem.
· Galaktikate füüsika uurib tähesüsteeme. · Kosmoloogia üks osa astroloogiast, uurib universumi tekkimist ja arengut. Uurimismeetodid: 1)vaatlus (visuaalne, fotomeetrilised, spektromeetrilised). 2)katse 3)andmetöötlus. Taevakordinaadid on taevakeha asukoha kirjeldamiseks ja kordinaatsüsteemi saamiseks tuleb kokkulepida 0 punkt, suunad ja mõõtühikud. Taevasfäär- kera pind, millel näivad asuvat teavakehad. Näiv liikumine- planeedid. Kinnistähed- näib, et liiguvad. 1) põhjas mitte loojuvad tähevad. 2)keskel mõlemad. 3) lõunas mitte tõusvad. O- maailma keskpunkt; t-maailmatelg; P,L- põhja- ja lõunapoolus; z- seniit ja nadiin Ekliptika- päikese trajektoor taeva sfääril. Tähtkuju- kokkulepitud piirkond taevas. Ekliptika- sodiaadi tähtkujud. Nimetamine(tähed)- heledamatel päris nimed.(Põhjanael). Tähti nim tähtkuju järgi.(alfa, beeta).Koordinaadid alfa orioon 5,55h +12(kraadi)
äärel olevad tähtkujud taeva lõpetama, tegelikkuses võis tähtkujult tähtkujule liikudes taevale mistahes suunas ringi peale teha, jõudes tagasi sinna, kust alustati. Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika,
· Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused?
1,9*1013m Nebulaarhüpotees a) Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest mis iseenda raskusjõu mõjul kokku tõmbudes muutus üha lapikumaks ning kiiremini pöörlevaks kettaks. b) keerleva ketta keskele tekkis päike, kuid gravitatsioonijõul aheneva ketta pöörlemiskiirus suurenes ning suurenev tsentrifugaaljõud rebis välja ainese pilve (protsess kordus 9 korda) millest moodustusid planeedid. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus PLANEEDID Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu, Pluuto Planeetide liigitus *Klassikalised planeedid - Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn *Kaasaegsed planeedid - Uraan (1781), Neptuun (1864), Pluuto (1930) **Maa tüüpi e. Kiviplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss **Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ***Lähisplaneedid - Merkuur, Veenus, Maa, Marss ***Kaugplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest: üheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto), väikeplaneedid (asteroidid, komeedid), planeetide kaaslased, teadmata koguses meteoorset ainet, Neptuuni- tagusest objektidest, Kuiperi vöö objektidest. 2. Loetleda planeedid alates Päikesest. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kunagi planeediks peetud Pluuto on tegelikult kääbusplaneet. 3. Maa-rühma planeedid ja nende tunnused. Maa rühma planeedid on Merkuuri, Veenust, Maad ja Marssi. Nad on suure tihedusega ning koosnevad peamiselt silikaatkivimitest. Nad sarnanevad ehituselt Maale: koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest ning neil on enamasti kihiline ehitus (keskmeks
Juhendaja: Marko Orav 2014 Sissejuhatus Kirjutan referaadi kiviplaneetidest, sest see tundub olevat põnev teema ja tahaksin kindlasti nendest rohkem teada. Tean juba algklassidest kõiki planeete, aga lähemalt kiviplaneete ei ole uurinud. Loodan, et õpin palju ja, et see ka tulevikus kasuks tuleks. Sarnasused ja Erinevused 2 Päikesesüsteemi planeedid jagunevad: Maa sarnased planeedid ehk kiviplaneedid ja Jupiteri tüüpi ehk gaasiplaneedid. Kiviplaneetide hulka kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nime on nad saanud sellest, et neil on samasugune kaljune pind nagu Maal. Nad erinevad üksteisest atmosfääri poolest: Maad, Veenust ja Marssi ümbritseb oluline atmosfäär, samas Merkuuril see puudub. Kiviplaneedid koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest. Nad on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt
Päikesesüsteem 1. Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun, kääbusplaneet Pluuto, nende planeetide kaaslased ja rõngad, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 2. Planeedid alates Päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Suurim neist on Jupiter, väikseim Merkuur (kuid kui võrrelda algset üheksat planeeti, siis on väikseim Pluuto). 3. Maa tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis
REFERAAT KOOL KOOL Päikesesüsteem Lühireferaat Töö Koostas: KOOSTAJA, 9b kl. Õpilane Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja kõik, mis tiirleb tema ümber: planeedid ja nende kuud, suured kaljukamakad, hulk gaasi ja tolmu. Meie kohalik täht Päike valitseb Päikesesüsteemi. Ta on selle süsteemi kõige suurem ja massiivsem objekt, sisaldades 95% kogu Päikesesüsteemi ainest. Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Päike
Miksike.ee http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-11-1.htm Teadlased arvavad, et Maa koos päikesesüsteemiga tekkis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Alguse sai kõik kettakujulisest pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest, mis hakkas rõngaste kaupa tihenema. Päike moodustus pilve keskosast, välistest rõngastest said aga planeedid, mis hakkasid tiirlema ümber Päikese. Mõned planeedid said endale ka kaaslased - kuud, mis omakorda tiirlevad ümber nende endi. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/maa_uldiseloomustus_gerda.htm Maa tekkimine Meie praegust päikesesüsteemi poleks võimalik äragi tunda sel ajal, kui see ühes Linnutee galaktika kaugemas servas 4,6 miljardit aastat tagasi moodustuma hakkas. Siis oli tegu lihtsalt ühe keerleva gaasi- ja tolmupilvega. Ent enamus planeedi pinnast on palju noorem. Selle
· Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes, kuni algas termotuumareaktsioon, mis muutis vesiniku heeliumiks. · Sellest hetkest peale Päike helendab. · Teadlased arvavad, et Päike helendab veel 5000 miljonit aastat. Üldiselt Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Moodustab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist. Vanuseks on erinevatel meetoditel hinnatud 4,57 miljardit aastat. Tema ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maa-sarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid ning asteroidid, meteoroidid, komeedid ja tolm. Üldandmed Kaugus Maast 150 miljonit kilomeetrit. Läbimõõt on 1,4 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu). Mass 1,99×1030 kg (332 950 Maa massi). Raadius on 6,9599×108 m. Keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Efektiivne pinnatemperatuur on 5800 K. Kiirgusvõimsus 3.9×1026 W. Päike on muutlik täht perioodiga u
Rajaja: Jeesus Millal: 4-30 pKr Suur Skisma Millal: 1054 Õigeusu kirik Kus valitses: Venemaa, Kreeka, Serbia, Bulgaaria Katoliku kirik Kus valitses: Hispaania, Prantsusmaa Reformatsioon Millal: 1517 Luterlus Kus valitses: Põhja-Saksamaa, Skandinaavia Anglikaani kirik Kus valitses: Inglismaa Kalvinism Kus valitses: Šotimaa, Šveits • Astronoomia ja meditsiini teadlaste nimed ja saavutused Mikolaj Kopernik (1473-1543) (astronoomia) 1543. aastal väitis, et Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber Päikese. Galileo Galilei (1564-1642) (astronoomia) Esimene teadlane, kes võttis kasutusele teleskoobi. Avastas, et Jupiteri ümber tiirlevad kaaslased. Johannes Kepler (1571-1630) (astronoomia) Arvutas lõpuks välja, et maa ja teised planeedid liiguvad ümber päikese mööda elliptilist (ehk pisut lapiku ringi kujulist) trajektoori. 17. sajandi lõpuks olid teadlased jõudnud veendumusele, et Koperniku maailmasüsteem on õige. William Harvey (1578-1657) (meditsiin)
Uurimustöö Saturnist Päikesesüsteem Ümber Päikese peaaegu ringjoonelisel orbiidil tiirleb 9 planeeti , millest üks on Maa. Kõik planeedid pöörlevad. Planeedid tekkisid gaasist ja tolmust samaaegselt Päikesega. Päikesele lähimad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss on kivist. Ülejäänud viiest neli on gaasilised. Päike hoiab planeete tiirlemas ümber enda oma tugeva raskusjõuga. Planeetide orbiidid on ringjoonest pisut erinevad ellipsid. Saturn Saturn on tohutu gaasikera, mille keskel peitub väike tahke tuum. Planeedi ekvaatori kohal näeme sadu rõngaid, mille laius kokku on võrreldav Kuu kaugusega Maast.
Ehitus:Aatom koosneb tuumast ja tuuma ümber tiirlevatest elektronidest. Tuumas asuvad positiivelt laetud prootonid ja neutraalsed neutronid. Tuuma ümber tiirlevad oma orbiitidel elektronid, mis on negatiivse laenguga. Planetaarmudel: Aatomi keskel asub positiivselt laetud aatomituum, millesse on koondunud aatomi mass. Elektronid tiirlevad ümber tuuma nagu planeedid ümber päikese. Kaasaegne aatomimudel: Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev. Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata. Mitme elektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli keeluprintsiibiga ja energia miinimumi printsiibiga
kehad. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslaseid ning teadmata koguses meteoorset ainet, tolmu, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi, Galaktika, osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Tänu kosmosetehnikale on meie käsutuses küllalt head andmed peaaegu kõigi planeetide kohta, lähimate naabrite Marsi ja Veenuse pinna keemilise analüüsini välja. Lähtudes päikesest on planeetide asukoha järjestus just selline: Merkuur Merkuur on suuruselt kaheksas ja Päikesele lähim planeet
tekkimise ja muutumise põhjusi. *staatika- uurib kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad. st. 21 Vastasikmõju liigid: kg keha olles teineteisest 1 m *kiiruse muutumine(suuna või kaugusel tõmbuvad jõuga arvväärtuse muutumine) 6,7 * 10-11 Nm2 / kg2 . *kehakuju muutumine. * => 6) I seadus: Planeedid tiirlevad 1) G=9,8 m/s2 st. Kehakiirus ümber Päikese mööda ellipsikujulisi kasvab igas sekundis 9,8 m trajektoore, mille ühes fookuses sekundis ruudus. asub Päike. 2) Trajektoor on joon, mida II seadus: Tiirlemise käigus katab mööda keha liigub. Punktmass on Planeeti ja Päikest ühendav sirglõik keha, mille mõõtmed võib lihtsuse võrdsetes ajavahemikes võrdse mõttes arvestamata jätta. pindala.(st
.......................................... 3 2. PÄIKE......................................................................................................................................8 2.1 Päikeselaigud..................................................................................................................... 9 2.2 Päikesevarjutus.................................................................................................................. 9 3. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID............................................................ 10 3.1 Kivine Merkuur................................................................................................................10 3.2 Kasvuhooneplaneet Veenus.............................................................................................11 3.3 Helesinine kalliskivi ehk Maa..........................................................................................12 3.4 Punane planeet Marss..................
Lk 124 -1)2)3)4) 1) Millised taevakehad kuuluvad Päikesesüsteemi? Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun koos oma kuudega, asteroidid, komeedid, ja planeetide vaheline tolm ja gaas. 2) Nimeta Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3) Päike on kiirgav gaasikera, mis koosneb põhiliselt . . . Vesinikust ja heeliumist. 4) Päikese nn pinnatemperatuur on umbes ... 5500°C (täpsemalt 5785 K). Lk 125 -9)10) 9) Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest? Maaga võrreldes on nad suurema massiga ( 318 -14,5 korda) ja hõredad (1,7 0,7 g /cm ³ ) ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
