Udukogud Udukogudeks nimetati kõiki ähmaseid valguslaike tähistaevas. Nüüdseks on teada, et mõned neist on tegelikult galaktikad. Udukogud on piirkonnad, milles sünnivad uued tähed, näiteks Kotka udukogu. Sellistel aladel tõmbuvad gaas, tolm ja muud ained kokku, moodustades suure massiga kehi, mis omakorda veelgi ainet ligi tõmbavad, muutudes lõpuks piisavalt suureks, et alguse saaks uus täht. Ülejäänud ainest ümbruskonnas moodustuvad planeedid ja muud väiksemad taevakehad. Kääbustähed Kääbustähed ehk kääbused on väikesemõõtmelised ja tuhmid tähed. Eristatakse punaseid, valgeid ja pruune kääbustähti. Nende heledus on tavaliste tähtedega võrreldes väga väike. Punased kääbused on küll Jupiterist suuremad, kuid keskmise suurusega tähtedest väiksemad, näiteks Päikesest. Palja silmaga neid ei näe, ka Päikesele lähimat tähte, Proxima Centaurit
Teised teed ühendasid peamised teed teistega. Inkad võisid ohverdada jumalatele nii loomi kui inimesi. Päikese kummardamine oli rahvuslik religioon. Peamised jumalad olid: Virachoca- kõikvõimas ja kõrgeim, kuid teda kummardasid ainult aadlid, Inti- päikesejumal, Mama Quilla- kuude jumalanna ja Illapa- vihma, äikese ja välgu jumal. Inkad otsisid märke ja tunnuseid, et tulevikku ennustada, eriti enne oluliste toimingute tegemist. Taevas- tähed, ilm, planeedid, kuu ja muidugi ka päike olid kõik vaimsed olendid. Arvati, et paljud koopad, mäed, allikad ja rahnud olid täidetud looja jumala vaimuga. Inkad tegid väga täpseid astronoomilisi vaatlusi. Nad pidasid arvestust päikeseloojangute ja päikesetõusude kohta ning sobitasid need liikumisega ja kuu faasidega. Nad uskusid, et taevakehade liikumised mõjutasid elu Maal. Tänapäeval Andide Inkade järeltulijate elu on endiselt kujundanud taevas. Sümboliseerivad tähtkujud
Merkuuri päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa. Planeedid moodustusid umbes 4,5 miljardit aastat tagasi. Sel ajal langes planeetidele palju hajusainet ja kivipuru, mis oli järele jäänud planeedid moodustanud udukogust. Tõenäoliselt eristusid päris alguses tihe metalliline tuum ja silikaatidest koor. Kui suurem kivirahe oli vaibumas, voolas laava planeedi pinnale, kattes vana koore. Sel ajal tekkisid kraatritevahelised tasandikud. Hiljem Merkuur jahtus. Tuum tõmbus kokku. See tõi kaasa koore pragunemise ning pikkade ja kõrgete kaljurünkade moodustumise. Pärast seda ujutas laava madalmikud üle ning moodustas siledad tasandikud.
tundliku registreerimis-aparatuuri kasutamine. Uutest kaaslasest nõrgema läbimõõduks hinnatakse 80 km ja ta tiirleb 6 miljoni km kaugusel Uraanist, heledama läbimõõt on 160 km ja kaugus 8 miljonit kilomeetrit. Orbiidid on väga piklikud ja tugevasti kaldu, sellistel planeedist kaugetel orbiitidel liikuvaid kaaslasi nimetatakse irregulaarseteks. Nad olid seni teada kõigil teistel hiidplaneetidel Jupiteril, Saturnil ja Neptuunil peale Uraani. Arvatakse, et taolised kuud on planeedid Päikesesüsteemi algusaegadel endaga kaasa haaranud. Tabel. Uraani süsteem Uraani kuud Kaugus Raadius Mass Kaaslane (000 km) (km) (kg) Avastaja Aeg --------- -------- ------ ------- ---------- ----- Cordelia 50 13 ? Voyager 2 1986 Ophelia 54 16 ? Voyager 2 1986 Bianca 59 22 ? Voyager 2 1986 Cressida 62 33
HST olulisemad saavutused Tehtud vaatlused näitasid, et paljude, kui mitte kõikide galaktikate tuumades on ülimassiivsed mustad augud, näitasid, et kvasarid on tegelikult aktiivsete galaktikate tuumad, näitasid, et universum oli oma algusaegadel täidetud palju väiksemate ja ebakorrapärasema kujuga galaktikatega kui praegu, näitasid, et noori tähti ümbritsevad sageli pannkoogitaolised tolmukettad, millest arvatakse moodustuvat planeedid, aitasid täpsustada galaktikate kauguste skaalat, täpsustada universumi paisumise kiirust (nn Hubble'i konstant) ning näidata, et universumi paisumine kiireneb. Tema abil tehtud fotodel on seni ainsana näha Pluuto pinda ja märgata sellel laike, Jupteril, Saturnil ja Jupteri kaaslasel Ganimedesel näha virmalisi, hästi jälgitav komeedi Shoemaker-Levy 9 tükkide langemine Jupiteri atmosfääri. Mida toob tulevik?
ja tema kaastöötajad usuvad, et tähed on ainult ilmaruumi tundmaõppimise lähtepunktid, mis aitavad meil lahendada ka elu mõistatust. Tavapäraselt peetakse astronoomiat teaduseks, mis uurib tähti, mis omakorda pole midagi muud kui gaasilised massid, mis kiirgavad valgust ja soojust. Ent üha enam suunavad astronoomid oma jõupingutusi ka tähtedevahelisele ruumile. Block ütles, et Päike moodustus, kui hiiglaslik gaasi- ja tolmupilv tõmbus gravitatsiooni jõul kokku. Maa ja teised planeedid moodustusid samuti gaasi- ja tolmupilvedest, ent teistel tingimustel. "Tähtedevahelise gaasi ja tolmu uurimine on määratu tähtsusega," ütles Block. "Kosmiline tolm võib ju tunduda meie igapäevasest eksistentsist väga kaugel olevat. Ent tegelikult on see elu materjal. Kas me pole siis süsinikul põhinevad olendid, kes on moodustunud meie Maa tolmust?" Tolmu leidub kõikjal. Kuigi väljapaistev Hollandi teadlane Mayo Greenberg ennustas külma tolmu olemasolu kaks
astronoomia, muusika usk, arst, õigusteadus Rektor juht õppejõud (magister, professor, doktor) dekaan e. kümnik vanem õpilane bakalaureus (õpetasid vahel ka nooremaid) noorem student 12. Teadus skolastika keskaegne filosoofia, uuriti vanakreeka filosoofide töid üritati siduda piibliga maailmapilt skolastikud tunnistasid maa kerakuju, usuti et Maa asub universumi keskpunktis. astroloogia usuti, et planeedid tähed mõjutavad inimsaatust Keskpunkt Euroopat, Aasiat ja Aafrikat ühendab Jeruusalemm Al-Idris Maa kettakujulne, Lõuna üleval, põhi all 13. Ülevaade hiliskeskajast Saja-aastane sõda Prantsusmaa trooni tõttu, 1337-1453. Inglise kunn Edward III troon talle, sest vanaisa oli kunagine Pr. kun. Phillipe IV Ilus 1) Crecy (46 a) inglased said võidu, 2) Poitiers' inglaste edu, Pr. Jean vangistati. 3) algas Henry V juhtimisel Burgundias.
· kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heliopaus. Nimetatud piirkondadest pärinevadki Päikesesüsteemi väikekehad- komeedid, asteroidid ja meteoriidid. Komeedid Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest orgaanilistest ja anorgaanilistest lisanditest.
vaprust, ja früügia oma, mis on ettevaatlik, kaaluv. Inimestel peab olema religioon. Platon usub, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta jumalasse. Veel enam kehtib see, kui usule jumalasse lisandub usk isiklikusse surematusse. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Õiglus ühiskonnas on Platoni järgi suhete harmoonia ühiskonna klasside vahel. Seda suhete harmooniat võiks võrrelda harmooniaga, mille tõttu planeedid püsivad oma õiges liikumises. Kasutatud materjalid Jim Hankinson ,,Pisiblufi Filosoofia käsiraamat" Eesti Entsüklopeedia Vikipeedia Esa Saarinen "Filosoofia ajalugu. Tipult tipule, Sokratesest Marxini"
tuleb loogika abil tõlgendada · Tarkus on autoriteetide teostes juba kirjas, see tuleb üles leida ja lahti seletada · Skolastiline teadus tugines antiikautoriteetidele: Aristoteles, Hippokrates, Ptolemaios · Skolastika püüdis sobitada antiikõpetuste ja pühakirja ehk mõistuse tõdede ja usu tõdede seisukohti · 26.5 · Õpetlased põhinesid Ptolemaiose arusaamal Maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis; Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad ümber Maa · Lihtinimesed uskusid seda, mida silmaga nägid Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum: Päikesesüsteem: planeedid (elemendid), sfäärid on süsteemid. Süsteemid võivad olla avatud (järv, põld, mets) ja suletud. Avatud süsteemi iseloomustab energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. Suletud süsteemis puudub energia ja ainevahetus ümbritseva keskkonnaga. (isoleeritud. NB! Täielikult suletud süsteeme looduses ei leidu.) Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu lisandub pidevalt energiat
tolmust moodustuma uus täht, Päike. Kokkutõmbuv ja kuumenev gaasipilv haaras kaasa hukkunud tähtedest pärit aatomeid. Kui Päike oli end gravitatsioonijõuga piisavalt kokku surunud ja kuumenenud, algas termotuumareaktsioon. Osa täheainest, sh veidi aatomeid, mis vesinikust ja heeliumist raskemad, ei jõudnud Päiksesse koonduda, neist moodustus planeedisüsteem, nii nagu see juhtub paljude tähtede juures. Päikese kiirgus ja päikesetuul mõjutasid planeetide arengut. Kaugemad suured planeedid said rohkem kergeid elemente ja on gaasilised. Lähemad planeedid tulid kivised ja sisaldavad palju metalle.! Kui kivised planeedid olid väga kuumad ja põhiosas vedelad, sattus üks neist, Maa, kosmilise kokkupõrke osaliseks. Teine osaline oli väiksem ja hävis täielikult. Osa põrkel laiali paiskunud ! ainest moodustas Maale kaaslase, Kuu.! !2. Aine ehitus. Aatomid, elektronid, prootonid, kvargid. Mikroosakeste kahetine iseloom. Aatomi ehitus ja aatomite suurus
Ta unistas iseliikuvatest sõidukitest, lennumasinatest, teleskoopidest ja muust(, mis kauges tulevikus ka leiutati). Tavatud seisukohad ja autoriteetide vaidlustamine siiv ta vastuollu kirikuga, elulõpuperioodi veetis seetõttu vanglas. Maailmapilt-keskaegsete õpetlaste arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines suurel määral Ptolemaiose(90-168) teostel. Ptolemaiose eeskujul tunnistasid paljud skolastikud Maa kerakujulisust ja uskusid et maa asub universumi keskpunktis. Päike, Kuu ja planeedid aga tiirlevat ümber selle. Planeetide taga usuti olevat tähistaeva pöörlev sfäär ja selle taga omakorda veel üks nähtamatu sfäär, mille jumal ise on käima pannud ja mis liigutab kõike ülejäänut. Kõige taga onb kuplikujuline jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimeste ettekujutusi need seisukohad ei mõjutanud. Usuti seda mida silmaga nähti: Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. Levinud oli veendumus, et planeedid ja tähed mõjutavad inimsaatust
kindlakstegemiseks on tänapäeva helgemad pead kasutanud arenenud tehnoloogia ja keeruliste teaduslike meetodite abi. Kaasaegsele kosmoloogiale on teada, et oli aeg, mil praegune universum ei olnud muud, kui üks suur suitsupilv (läbipaistmatu suure tihedusega kuum gaasimateeria). See on uudse kosmoloogia üks kaheldamatuid põhimõtteid. Tänapäeval võivad teadlased juba jälgida suitsust tekkivaid uusi tähti. Kõik säravad tähed, nagu ka päike, kuu ja muud planeedid, olid kord vaid üks suur suitsumass. Jumal on öelnud Koraanis: ,,Siis Ta tõusis üle taeva, kui see oli veel suits ..." (Koraan, 41:11) Kuna nii maa kui ka taevas (päike, kuu, tähed, planeedid, galaktikad jne.) on loodud sellest samast suitsust, võib järeldada, et maa ja taevas olid üks mass. Seejärel aga eraldusid nad sellest ühtsest suitsust. Jumal on öelnud Koraanis: ,,Kas need, kes ei usu, ei tea, et maa ja taevad olid kord ühtne mass ja siis me eraldasime nad?" (Koraan, 21:30)
8 × 1011 M* (M* - Päikese mass). Mõõtmetejärgi kuulub Galaktika hiidgalaktikate hulka. Päikesesüsteem on päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga s.o. Päike ning kõik tema ümber tiirlevad taevakehad (8 planeeti (146 kaaslast), kääbusplaneedid, meteoorid, asteroidid, komeedid). Meie Päikesesüsteem asub linnutee servaalal. 6. Päikesesüsteemi planeedid. Päikesest eemaldudes: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. 1 Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Keemiline koostis: Fe-Ni tuum. Ehitus: silikaatkivimiline vahevöö ja koor, õhuke atmosfäär. Tahked. Pinna (geoloogiline) vanus määratav nt. meteoriidikraatrite tiheduse järgi.
Internett: http://www.kmg.tartu.ee/~aare/taevas/sinitaevas.htm http://www.kmg.tartu.ee/~aare/ilm/niiskeohk.htm http://www.kmg.tartu.ee/~aare/killud/killukesi.htm http://et.wikipedia.org/wiki/F%C3%BC%C3%BCsika http://www.hot.ee/relikap/ Raamatud: ,,Nüüdisfüüsika põhiküsimusi" V. Strutskov, B. Javorski ,,Aeg ja universum" Mari ja John Bribbin ,,Füüsika XII klassile" Aind Ainsaar ,,Kosmos, tähed, planeedid ja kosmoselaevad" Darling Kindersley ,,Füüsika VIII klassile" Enn Pärtel ( http://astro.uchicago.edu/cara/vtour/pole/dome/life/sun/marequinox2.jpg ) 10
täpsem, sest nad on meile lähedal. Seetõttu saame substantside arengust ja käitumisest aru, kui vaatleme, kuidas asjad enamasti on. Kuualuste asjade kohta on võimalik mingi objektiivne teadmine. Universumi keskmes on liikumatu Maa, mida ümbritseb vee, õhu ja tule kiht. Taevakehad asuvad kontsentrilistes sfäärides ning liiguvad koos nende sfääride liikumisega. Ka Maa ise on sfäär, seda tõestas see, et laevad kadusid horisondi taha. Kuu, päike, planeedid ja kinnistähed on tehtud viiendast elemendist, millel erinevalt õhust, maast, tulest ja veest ei ole muud muutumist peale kohavahetuse. Kõige välimine sfäär sisaldab kinnistähti. Väljaspool universumit ei ole midagi, ei tühja ruumi ega täidetud ruumi, kuid kogu universum on täidetud mingi mateeriaga, nii et tühja ruumi ta ei sisalda. Igal elemendil on oma loomulik koht. Maiste asjade koht on maakera keskmes, mispärast kõik kehad kukuvad sinnapoole. Vee loomulik koht on
Referaadi koostamine avardas minu teadmisi planeetide kosmoloogiast ja pani mind uurima materjale, millega ma igapäevaselt kokku ei puutu. Täiendavad teadmised panevad hiljem teisiti suhtuma näiteks ajaleheartiklitesse või uudistesse kosmoseuuringute kohta. Kasutatud kirjandus: (1) Veskimäe, R Universum Tallinn: Tallinna Trükikoda, 1997 (2) http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html 25.04.10 (3) Mcnab, D; Younger, J Planeedid Tallinn: kirjastus Varrak 2000 (4) Merkuur osutus arvatust raudsemaks planeediks http://forte.delfi.ee/news/teadus/merkuur-osutus-arvatust-raudsemaks- planeediks.d?id=26728925 02.05.10 (5) NASA uurijad leidsid Merkuurilt ämbliku http://www.delfi.ee/news/paevauudised/valismaa/nasa-uurijad-leidsid-merkuurilt- ambliku.d?id=18085833 02.05.10 (6) Stuart Clark, New Scientist Messenger pildistas Merkuuri http://www.horisont.ee/node/376 03.05.10
Galilei poolt alustatut arendas edasi Isaac Newton, kes oma teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) esitas dünaamika kolm põhiseadust ja nende alusel punkti dünaamika süstemaatilise kursuse. Tänu Galileo Galileile pöördus uus lehekülg ka astronoomia ajaloos kui 1609. aastal suunas ta taevasse oma 34.6 kordset suurendust andva teleskoobi. Avastused järgnesid pea igal sammul. Heitnud esmalt pilgu Kuule veendus Galilei, et Kuu pind on kaetud mägede ja orgudega nagu Maagi. Planeedid muutusid teleskoobis pisikesteks ketasteks, samas kui tähed jäid endiselt vilkuvateks täpikesteks. 1610. aasta sügisel märkas ta tumedaid plekke 9 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Päikese pinnal. Ning samuti avastas ta Veenuse faasid. Raske on ülehinnata aga Jupiteri nelja kaaslase avastamist. See purustas lõplikult vana doktriini,
Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis ja on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Nimetati see planeet Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas. Neptuun on diameetrilt väiksem ja massilt suurem kui Uraan, oma massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast. Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25. augustil 1989 aastal. Nagu tüüpilised gaasilised planeedid, on Neptuunil kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised. Neptuuni tuuled on kõige kiiremad Päikesesüsteemis, ulatudes 2000 km/tunnis. Avastamine Neptuuni asukoha arvutas välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846. aasta 23. septembril
· Millal avastati elektron? Iseloomusta elektroni. Elektron avastati 1897 aastal Thomson'i poolt. Elektron on väga väike, negatiivse elementaarlaenguga fundamentaalosake. · Iseloomusta aatomi tuuma. 1911.aastal avastas Rutherford aatomi tuuma. Aatomi tuum on positiivse laenguga ja mõõtmetelt väga väike. Enamus aatomi massist on kogunenud aatomi tuuma. · Mis on elementaarlaeng? Millistel osakestel, millise laenguga esineb? Elementaarlaeng on väiksem iseseisvalt eksisteeriv laeng 1,6x10-19 C Esineb prootonitel (positiivne) ja elektronidel (negatiivne) · Milline on aatomi planetaarmudel? Aatomi planetaarmudel on aatomi ehituse võrdlus päikese ja planeetide/taevakehadega. Aatom on tuumas keskne nagu päikesesüsteemis päike ning igal erineval tasandil tiirlevad ümber aatomi elektronid (planeedid ümber päikese). · Kuidas on seotud elektronide üleminekud aatomis neeldumise ja kiirgus spektriga? Spe...
Uus maailmapilt Uusaja algul muutsid inimese maailmapilti maade avastused ja tehnilised leiutised.Haridus muutus aina tähtsamaks.Kõige rohkem hindasid seda 18. sajandi valgustusfilosoofid.Uusi teadmisi ja leiutisi pandi kirja raamatutesse, mille kaudu said inimesed õppida.Raamatud levisid varasemast kiiremini.Kiriku mõju vähenes.Jumalat ei lükatud korvale, aga inimesed hakkasid aru saama, et leiutised , mis muudavad maailma paremaks ja arusaadavamaks ei ole seotud jumalaga. Usk inimmõistuse kõikvõimsusesse ei kadunud ka 19. sajandil. Antiikkunsti hakkati paremini tundma õppima 18. sajandi keskel, kui toimusid arheoloogilised väljakaevamised Itaalias.Kõige rohkem hinnati VanaRooma ja VanaKreeka ühiskonnakorraldust ja kultuuripärandit. 18.sajandi valgustusfilosoofid leidsid eeskuju just Kreekast ja Roomast.See mõjutas kaasaegsete ja järgnevate põlvkondade mõttemaailmat. Euroopas 19.sajandi esimesel poole...
Selle kohta on seadus, et kvarkide arv miinus antikvarkide arv on jääv. Antiprooton ja antineutron koosnevad antikvarkidest. Eriti kiiresti lagunevad osakesed, kus kvark on seotud oma enda antikvargiga. Kõigi selliste osakeste üldnimeks on mesonid. Tuntumad on piimesonid ehk piionid ja K- mesoneid. 7 Kosmilised kiired Maailmaruumis liigub mitmesuguse suurusega kehi, nagu tähed, planeedid, kuid peale selle liigub kosmoses suurte kiirustega aatomituumi ja üksikuid elementaarosakesi, mille kõigi päritolu pole päris selge. Kui kiire osake satub Maa atmosfääri, siis ta tavaliselt põrkub õhu molekuliga ja sellest põrkest võib tekkida palju erinevaid osakesi. Need omakorda tekitavad uusi põrkeid. Nii jaotub ühe primaarse osakese energia paljude osakeste vahel tekivad osakeste kaskaadid ehk laviinid. Hulk aeglasemaid osakesi on pärit Päikeselt, need
inimeste maailmapilti. Tehnika areng tõi kaasa uusi teadmisi valdkondades, mis seni olid kättesaamatud. Vana korda ja ideoloogiat vaadati kui mõistusevastast. Võitluses vana religioosse ideoloogia, vana korra ja vana mõtlemisviisi vastu kasutasid valgustajad loodus- ja täppisteadusi. Mikroskoop ja teleskoop andsid alguse loodusteaduste arengule 17.sajandil. Loodi heliotsentriline (helios-päike; ehk planeedid tiirlevad ümber päikese) maailmapilt, mille vastu sõdis katoliku kirik. Tehti kindlaks ja kinnitati praktikas, et kehaline maailm allub teatud seadustele, mida on võimalik võrrandites ehk matemaatiliselt väljendada. Giordano Bruno väitis, et universumil polegi keskust ja päike on vaid üks paljudest tähtedest. Galileo Galilei (1564-1642) mõisteti süüdi samade vaadete eest. Kohtus ütles Galileo inkvisitsiooni sunnil oma vaadetest lahti 1633. aastal lahti.
Sõnad tähesegadikus: a)Vertikaalselt: alkaloid, arseen, dubnium, duralumiinium, soolad, leutsiin, baarium, anood, amiid, osoon, radoon, molekul, nitraat, element, alkohol, antimon, labor, bensiin, kineetika, silaan b)Horisontaalselt: lantaan, krüptoon, astaat, leelis, indool, deuteerium, amoniaak, eeter, raud, molaarsus, lüsiin, klastrid, boor, gaas, lehter, ioon, keemik, vask, iood, triitium, seleniit, lakmus, aine 1. Marsi järel paiknevad planeedid on nn hiidplaneedid, millel on palju kaaslasi, väike tihedus ja mis on suured. Milline võiks olla Jupiteri koostis? · Liiv, kruus, savi · Metalliline vesinik ja heelium · Vesi, CO2 ja metaan · Põhiliselt raud · Heelium, argoon, krüptoon Naljajutt Mida teha selle Vaikuse taktiga nendes triptühhonmonoloogides, üksildaste stereovalsside rütmilisust ei taipa nad iial, vaevalt emban su kauguse kuma öiste varju, kaunid ioonroosid alajaamade küllas,
Teised rakendused on näiteks vabade neutronite tootmine (näiteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, näiteks meditsiinilisel otstarbel. Püütakse välja töötada ka termotuumareaktorit, mis toodab energiat termotuumasünteesist. 1992. aastal avaldas USA teadlane J. Marvin Herndon hüpoteesi, et lõhustumise tuumareaktsioonid võivad olla selliste hiidplaneetide nagu Jupiteri, Saturni ja Neptuuni energiaallikaks, sest need planeedid kiirgavad välja rohkem energiat kui Päikeselt saavad. Alates 1993. aastast on Herndon arendanud ideed Maa keskme läheduses asuvast umbes kaheksakilomeetrise läbimõõduga kerast, kus toimuvad tuumareaktsioonid. 2003. aastal tuligi see USA geofüüsik välja hüpoteesiga, et Maa sisemuses paikneb looduslik tuumareaktor - georeaktor. Üldlevinud arusaama kohaselt asub Maa sisemuses umbes 1250-kilomeetrise läbimõõduga
mis põhineb elemendi ladinakeelsel nimetusel. Keemilised sümbolid võimaldavad keemikute suhtlemist hoolimata keelte erinevustest. 4. Igapäevaelust tuntud ainete keemilised valemid ja kasutusotstarve 5. Tänapäevase aatomimudeli kujunemine (elektronpilv, orbitaalid) Thomson aatom on "positiivse elektri meri", millesse on korrapäraselt paigutatud elektronid: "rosinapuding". Rutherford aatomi kese on tuum, mille ümber tiirlevad elektronid (justkui planeedid Päikese ümber): "planetaarne mudel". Bohr elektronid jaotuvad energiatasemete järgi kihtidesse (tiirlevad kindlatel orbitaalidel) Tänapäeval tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev Elektronpilve piire, järelikult ka aatomi mõõtmeid, ei ole võimalik täpselt määrata. Mitmeelektronkihiliste aatomite elektronkate on kihiline Erinevate elektronkihtide ja alakihtide täitumine toimub vastavuses Pauli
RENESSANSS Uued jooned Euroopa arenenud maades hakkasid ilmnema 13-14 saj. Järk järgult lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus ja tootmine müügiks. Arenes kaubandus ja pangandus. 1492 avastati Ameerika, seoses sellega elavnes kaubavahetus, laienesid merereisid. 14 saj oli gootika ennast ammendanud ja tekkis vajadus millegi uue järele. Suured muutused kunsti alal said alguse 15 saj. Itaaliast, kus olid õitsele puhkenud mitmed linnad ja säilinud olid antiigi säilmed ja traditsioonid. Itaalias polnud ka keskajal katkenud linnakultuur ja traditsioonid. Taas olid õitsele puhkenud mitmed suured ja rikkad linnad ning gootika oli antiigi säilmed ja traditsioonid puutumata jätnud. Tegelikult säilis klassikapärand läbi keskaja kreeka ja rooma kirjanduse lugemist jätkati, palju oli kunstnikke, kes polnud ükskõiksed klassikaliste legendide ja ajaloo vastu. Humanistid leidsid klassikalisest antiigist absoluutsed standard...
eksperimentaalse teaduse. Prantsusmaa filosoof Rene Descrates oli ratsionalismi rajaja, arvas, et vaid mõistuse abil võib teadmisi saada. Rõhutas inimese tahtevabadust, vabastab inimmõistuse religiooni võimu alt. Oli ka tunnustatud matemaatik. Inglismaa füüsik Isaac Newton sõnastas põhilised mehhaanika seadused (gravitatsiooniseadus jne), leiutas teleskoobi, mille abil analüüsis päikese spektrit. Jõudis arvutuste teel arusaamale, et planeedid tiirlevad elliptilist trajektoori pidi. Botaanik Karl Linne oli I looduse süstematiseerija- taime-, looma- ja kiviriik. Andis sugukondadele ladina keelsed nimed, mis on säilinud tänini. Prantsusmaa keemik Lavoisier avastas õhu koostise. Inglismaa keemik Cavendish avastas vesiniku. 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid veel aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist arstiabi osutasid ämmaemandad ja habemeajajad. 18.
Saturn on viimane planeet, mida näeb palja silmaga. URAAN. Kaugus Päikesest 2870 mlj km. Läbimõõt 51300 km. Tihedus 1,3 g/cm 3. Kesk. temp. -210C. 18 kaaslast. NEPTUUN. Kaugus Päikesest 4497 mlj. km. Läbimõõt 49 100 km. Tihedus 1,6 g/cm3. Kesk. temp. -220C. 8 kaaslast. PLUUTO. Kaugus Päikesest 5900 mlj km. Läbimõõt 2300 km. Tihedus 2g/cm 3. Temp. -230. 1 kaaslane. (Kõikide nende planeetide jaoks tiirlemisel ümber Päikese kehtivad 3 Kepleri seadust: 1. kõik planeedid tiirlevad ümber Päikese mööda ellipsit, mille fookuses on Päike. 2. Planeetide raadiused kujundavad tiirlemisel ümber Päikese võrdsete aegade jooksul võrdsed pindalad. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudu suhtuvad nagu nende pooltelgede kuubid. ) 8. Maa atmosfääri koostis ja funktsioonid. 3 mlrd aastat tagasi koosned Maa atmosfäär peamiselt järgmistest gaasidest: ammoniaak NH 3, Kloor Cl2, metaan CH4, vesinik H2. Väiksemal arvul oli seal ka hapnikku O2 ja Lämmastikku N2
Füüsika 8.kl Päikeses muundub vesinik heeliumiks, ta on üks tähtedest. Planeedid alates päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemia kehade tõmbejõud tagab süsteemi terviklikkuse. Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma
Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 10 Kavandi esitlusviis Videosalvestus rohelise ekraaniga Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 11 Klient enda poolt valitud ,,unistuste" olukorras. Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 12 Kauged planeedid.... Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 13 3. Esitatud erinevate tehnikate võrdlus. Võrdlus sõltub sellest, millistel eesmärkidel ja kellega valitud tehnikaid kasutada. Mina saan lähtuda isiklikust kogemusest rühmatöös ajutraumaga klientidega. Savi materjalina on kõige isiklikum ja tundlikum vahend oma tunnete ja ka oskuste väljendamiseks
vaid umbes kümbekilomeetrise läbimõõduga piklikuks üsna tumedaks kehaks. Komeedist eralduvate gaaside spektri järgi koosnevad nad veest ja vähemal määral on süsinikku, hapnikku ja teisi kergemaid elemente.( 2.) Komeedi saba osakestele mõjub tõukejõud, mis on tingitud valgusrõhust ja päikesetuulest. Üldlevinud tõekspidamiste järgi on komeedid Päikesesüsteemi tootmisjäägid. Teiste sõnadega: nad on moodustunud samast gaasi-ja tolmupilvest, millest Päike ja planeedid. ( 3.) Meteoorid Meteoori massi võib hinnata liikumiskiiruse ja jälje heleduse järgi, tavaliselt on see vaid murdosa grammist. ( 2.) 1996.aasta märtsukuu ,,Nature" andmeil on Uus-Meremaal paiknev radarsüsteem AMOR mõõtnud juba 350 000 meteoori trajektoorid ja leidnud neist 14% kiiruse üle 43 km/s. Meteoorkehade tihedus voolus on äärmiselt ebaühtlane. ( 3.) Meteoriidid Meteoriitide ainest moodustavad üle 90% raud, hapnik, räni ja mangaan, vähemal määral
jõuab peale kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid, miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ning kiirgumisprotsesse, Päikese fotosfääri ning edasi kosmilisse ruumi. Fotosfääris kiiratakse suurel hulgal nähtava valguse footoneid, mis jõuavad valgusena Maa pinnale. Füüsikud tekitavad Päikese tuumas toimuvatele sarnaseid protsesse vesinikupommis ning eksperimentaalsetes termotuumareaktorites. 27. Maa tüüpi planeedid Täht, Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. planeet, Planeet on suure massiga taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat.
Mida tihedamaks muutub gloobul, seda suuremaks muutub kiirgus. Algul kiirgab gloobul ainult soojust. IV - Keskosas tekinud kiirgus levib gloobuli pinnale. Sellel hetkel pilv laguneb ja kiirgus pääseb maailmaruumi. Nii sünnibki täht (seesttulev kiirgus jõuab gloobuli pinnale, mis paiskab pilve laiali). Iga tähe sünniga hakkab vesinik hajuma maailmaruumi, mis jääb kettana tiirlema ümber tekinud tähe. Sellest kettast tekivad planeedid. Süttimine toimub umbes 3000K juures. V - Pärast sündimist algab tähe kokkutõmbumine kuni tähe sisemuses on temperatuur tõusnud 10 miljoni kraadini, siis tekivad termotuumareaktsioonid ja täht saavutab tasakaaluseisundi. Täht hakkab ennast ise kütma termotuumareaktsioonidega. 3. Kuidas tekib tähe kiirgus? Heeliumi tekkimine tähel: I etapp: prootoni ja elektroni ühinemine, mille tagajärjel tekivad neutronid ja neutriinod (laenguta, väikese massiga osakesed).
Galilei poolt alustatut arendas edasi Isaac Newton, kes oma teoses "Loodusfilosoofia matemaatilised alused" (1687) esitas dünaamika kolm põhiseadust ja nende alusel punkti dünaamika süstemaatilise kursuse. Tänu Galileo Galileile pöördus uus lehekülg ka astronoomia ajaloos kui 1609. aastal suunas ta taevasse oma 34.6 kordset suurendust andva teleskoobi. Avastused järgnesid pea igal sammul. Heitnud esmalt pilgu Kuule veendus Galilei, et Kuu pind on kaetud mägede ja orgudega nagu Maagi. Planeedid muutusid teleskoobis pisikesteks ketasteks, samas kui tähed jäid endiselt vilkuvateks täpikesteks. 1610. aasta sügisel märkas ta tumedaid plekke Päikese pinnal. Ning samuti avastas ta Veenuse faasid. Raske on ülehinnata aga Jupiteri nelja kaaslase avastamist. See purustas lõplikult vana doktriini, mille kohaselt Maa sai olla kõigi Universumi liikumiste ainus kese ning kõrvaldas viimased põhimõttelised takistused Koperniku süsteemi vastuvõtmise teelt. Galilei tööd
aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (René Eespere kompositsiooniklassis). Looming: Urmas Sisask on kirjutanud kooriteoseid, kammermuusikat (eriti palju klaverile), orkestriteoseid ja hulgaliselt muusikat lastele. Tal on ka filmimuusikat (sealhulgas Rein Marani loodusfilmidele) ja muusikat teatrilavastustele. Sisask on väga viljakas ja omapärase maailmavaatega helilooja. Oma loomingu keskpunktiks ja inspiratsiooniallikaks nimet ab ta universumit. Ta ütleb: "Galaktikad, tähed, planeedid, komeedid eksisteerivad meist sõltumatult. Neil on oma ajalugu, teekond, oma siht ja suund. Nad on meid armastusega loonud, seetõttu jääb üle ainult alluda kosmilistele seadustele ja tunda rõõmu meile antud olemisest." Sisaskis tekkis varakult tõsine huvi astronoomia vastu ning püüd siduda seda muusikaga. Helilooja on kirjeldanud unustamatut augustiööd aastal 1975, kui koduse remondi tõttu oli klaver toast õue tassitud ning 14-aastane muusik tähesäras mängis.
Litosfäär Eleryn raudsepp 10 K-2 1. Maa siseehitus Maa kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide hulka, mis koosnevad põhiliselt hapniku-, räni- ja rauaühenditest. Kaugemad planeedid, alates Jupiterist , koosnevad seevastu eelkõige vesinikust, heeliumist ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevatest elementidest. Maapinna ja Maa tuuma omavaheline kaugus on rohkem kui 6000km aga isegi tänapäevane tehnika ei anna meile võimalust puurida sügavamale kui 15 km. Nagu teada jagatakse ma neljaks suureks kihiks: makoor, vahevöö, välistuum ning sisetuum. On ka kaks erinevat maakoore tüüpi:
keerisvooludest ja nende kurikuulsad „rõhumised“ on asendatud ülemaailmse gravitatsiooni ja teiste Newtoni mehhanikaseaduste toimega. Kanti kosmogooginia põhisisu on järgmine. Tõmbumisjõu tulemusena moodustasid hajunud mateeria osakesed (külm ja hõrenenud tolmukogum) pikkamisi tohutu pilve, mille sisemuses tõmbumine ja tõukumine tekitasid keeriseid ja kerakujuliseid kämpe, mis hõõrdumise toimel hakkasid soojenema. Need olidki tulevane Päike ja tema planeedid. „Kriitika-eelse Kanti loodusteaduslik materialism oli paljusti piiratud. Eelkõige selles mõttes, et Kant apelleeris jumale kui mateeria ja liikumisseaduste loojale, 1763. a aga kirjutas „Ainuvõimaliku argumendi jumala olemasolu tõestamiseks“ („Der einzig mögliche Beweisgrund zu einer Demonstration des Daseyns Gottes“), kus pöördus füüsikalis-teoloogilise (physicotheologischer) tõestuse juurest ontoloogilise juurde, mis oli juba parandatud Leibnizi järgi
prootonite arvuga aatomis. x elektronide ja neutronite summaga. 6. Millised kaks järgmistest väidetest on õiged ? (2 p.) Kõige väiksema massiga planeet Päikesesüsteemis on Kuu. Päikesele kõige lähem planeet on Merkuur.. x Päikese mass moodustab umbes 60% kogu Päikesesüsteemi massist. Päike mõjutab Maad suurema gravitatsioonijõuga kui Maa Päikest. Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese ringorbiidil. Asteroidid kujutavad endast põhiliselt Marsi ja Jupiteri orbiitide vahelisel alal Päikese x ümber tiirlevaid väikeplaneete. Kõige suurem planeet Päikesesüsteemis on Maa 7. Millised kaks järgmistest väidetest on õiged? (2 p.) Jada : I=I1=I2=I3 U=U1+U2+U3… R=R1+R2+R3 Juhtide jadaühendusel… võrdub kogupinge üksikutel pingete summaga. x ühe juhi läbipõlemisel vooluring ei katke.
leiti, et kohati on rõnga paksus vaid 150 meetrit või isegi alla selle. Samuti registreeris tehiskaaslane sisemistes rõngastes ka võimsaid välgusähvatusi. 5 Saturni rõngad 6 Rõngata saturn Ekliptikaks nimetavad astronoomid Päikese teekonda tähistaevas aasta vältel. Tegelikult määrab selle Maa orbiidi tasand. Nagu teame, tiirlevad ligikaudu samas tasandis ka kõik teised suured planeedid. (Saturni orbiit on näiteks Maa omaga vaid 2,5 kraadise nurga all). Et rõnga asend maailmaruumis ei muutu, planeet ise aga liigub ümber Päikese, tekibki iga 15 aasta järel olukord, kus Maal asuv vaatleja näeb rõngast servalt. Kuna teda siis näha ei ole, peab ta olema “õhuke ja tasapinnaline” - nagu paberileht Loomulikult huvitas uurijaid, mida see ketas endast kujutab ja kui paks on see “õhuke” tegelikult
raamatus visandas Smith turumajandusel rajaneva ühiskonna majandussüsteemi. Juba enne "Rahvaste rikkuse" avaldamist sai Smith kuulsaks oma 1759 avaldatud teosega eetilisest käitumisest, milles ta esitas moraali põhimõtete teooria. Smith arutles, kuidas inimene, keda huvitab ainult tema ise, saab kujundada selliseid moraalipõhimõtteid, mis arvestaksid ühiskonnaga, ehk kas on võimalik, et inimene, kes nagu päike on oma süsteemi keskpunkt, laseb ennast mõjutada sellest, mida väikesed planeedid tema ümber mõtlevad. David Ricardo David Ricardo (18. aprill 1772 -- 11. september 1823), tuntud Inglise majandusteadlane. Tuntud kui klassikalise majandusteaduse rajaja. 1817 aastal avaldas Ricardo oma esikteose Poliitilise ökonoomika ja maksustamise põhimõtted, mis sisaldas nii ülevaate Smithi kirjutistest, kui ka päevakohastest majandusküsimustest. Kui Adam Smithi absoluutse eelise seadus, andis hea ettekujutuse spetsialiseerumise eelistest,
rännata ajas, tegu on väravatega, mis võivad meid transportida teistesse dimensioonidesse või siis, et mustad augud on nii-öelda ,,wormhole'id". [7] Päike Tähtsaim osa Linnutee Galaktikast inimese jaoks on kindlasti päikesesüsteem, mille keskseks täheks on päike. Ta on maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Päikese ümber tiirlevad Maa ning teised planeedid ning ka asteroidid, komeedid ja tolm. Meie päike on keskmisest tähest natuke kuumem ning suurem. Päikese pinnatemperatuur on 5778 Kelvinit, kuid päikese kroon on kuni 5 miljonit Kelvinit kuum. Päikese mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi) ja päikese raadius on 6,9599×108 m. Meie tähe keskmine tihedus on 1409 kg/m³. Päike koosneb vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). Teisi elemente on päikeses 1,67% massi järgi. Päike annab soojust ja valgust
Nad on sündinud umbes 5 miljardit aastat tagasi, kui gaasi- ja tolmupilv kosmoses kokku tõmbus `' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Samal ajal kui pilv kokku vajus, ta pöörles veidi. Kui pilve tsenter oli kokku vajunud ja moodustanud Päikese, pöörlemine kiirenes `' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Pöörlemise käigus lendas osa gaasi ja tolmu eemale ja Päikese ümber moodustusid rõngad, mis sarnanesid Saturni rõngastega'' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Maa ja teised planeedid tekkisid siis, kui need rõngad moodustanud prahipuntrad tompudeks haakusid `' (Mary ja John Gribbin 1997:72). `' Päikesel on niipalju vesinikku, et tal jätkub seda kütust veel 5 miljardiks aastaks. Kui ta on kogu vesiniku ära kulutanud, hakkab ta samal viisil heeliumi ''põletama''. Selle tulemusena läheb tema sisemus veelgi kuumemaks ning tema atmosfäär hakkab paisuma. Päikesest saab suur punane hiidtäht `' (Mary ja John Gribbin 1997:73).
1950.a esitab sama idee ka Jan Oort, seetõttu nimetatakse seda Öpik-Oorti pilveks. · Lehitsedes Öpiku arvukaid tõid, torkab otsekohe silma teemade suur mitmekesisus. Pole vist ühtki makrokosmose objektide klassi, mida ta poleks uurinud: kõigepealt meie eluase - planeet Maa, tema paleoklimatoloogia, meteoriidikraatrite tekkimine. Maa tehiskaaslased, Maa atmosfääri uurimine nende abil, meteooride lend atmosfääris; edasi Kuu, planeedid Veenus, Marss, Jupiter, Neptuun -- nende atmosfäärid ja pinnavormid; päikesesüsteemi väikekehad - meteoorid, komeedid, asteroidid; lõpuks veel süsteemi kooshoidja Päike ise, millest ta noorpõlves kirjutas raamatu "Päike uuemate uurimuste valguses", mis ilmus nii eesti kui ka vene keeles; edasi uurimused tähtede kohta - tähtede siseehitus, tähtede atmosfäärid, muutlike tähtede klassifitseerimine; tööd
Puhja Gümnaasium ASTEROIDID Referaat Koostaja andmed: Aljona Treffner 9a klass Juhendaja : Kerli Mikk 2007 SISSEJUHATUS 1.jaanuaril, 1801 aastal avastas astronoom Giuseppe Piazzi taevast objekti, mida ta midas komeediks. Kuid olles selle liikumist mõnda aega jälginud, sai talle selgeks,et tegu pole mitte koeedi, vaid pigem justkui tillukese planeediga. Piazzi nimetas selle Sitsiilia viljajumalanna järgi Cereseks. Järgnevatel aastatel avastati veel sarnaseid taevakehi (pallas, Vesta, and Juno), mis tiirlesid ümber Päikese Marsi ja Jupiteri vahelisel orbiidil. Neid pisitaevakehi nimetatakse asteroidideks. KUIDAS ASTEROIDID TEKKISID? Asteroidid on arvatavasti aine, mis jäi üle planeetide tekkimisel umber 4,6 m...
Ülejäänu kuulub objektidele, mis tiirlevad ümber päikese. Need on 9 planeeti, üle 60 kuu, miljardeid asteroide ja komeete. Päikese suure massi tõttu on tal võimas gravitatsiooniline tõmme, mis hoiab Päikesesüsteemi koos ja juhib planeetide liikumist. Planeetide järjestus Päikesest loetuna on järgmine: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto (ei loeta enam planeetide hulka) (1). 2. PÄIKESESÜSTEEMI KUULUVAD PLANEEDID 2.1 MERKUUR Merkuur on Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on oma läbimõõdult väiksem Jupiteri kaaslasest Ganymedesest ja Saturni kaaslasest Titaanist, aga massilt suurem (seega tema tihedus on väga suur). Merkuuril kaaslased puuduvad. (3). Rooma mütoloogias oli Merkuur kaubanduse, reisimise ja varaste jumal.
Kõige täiuslikumaks ja ilusamaks kehaks peeti kera, seega Maa ei saa olla lame, et olla vastavuses täiusliku maailmaga, peab olema kera. Samuti väitsid pütaagorlased esimestena, et päikese ja tähtede liikumine taevavõlvil on näiline tegelikult liigub maakera ise. Pythagoras jättis kõrvale Aristarchos tsentraaltule teooria ja väitis, et keskmes on päike ja Maa tiirleb selle ümber. Pütaagorlased järjestasid planeedid õigesti, võttes aluseks nende tiirlemisaja ja kauguse Maast. 7 Maailm koosneb vastuoludest. Sellest tuletasid pütaagorlased 10 põhivastuolu piiratud ja piiramatu, sirge ja kõver, üks ja palju, parem ja vasem, mehelikkus ja naiselikkus, paigalolev ja liikuv, pimedus ja valgus, otsene ja kaudne, hea ja kuri ning ruut ja püstkülik. Pütaagorlased väitsid, et seda vastuolulisust kannab maailmas mingi ürgne harmoonia, milles
Samuti registreeris tehiskaaslane sisemistes rõngastes ka võimsaid välgusähvatusi. [6] Saturni rõngad 7 Rõngata saturn Ekliptikaks nimetavad astronoomid Päikese teekonda tähistaevas aasta vältel. Tegelikult määrab selle Maa orbiidi tasand. Nagu teame, tiirlevad ligikaudu samas tasandis ka kõik teised suured planeedid. (Saturni orbiit on näiteks Maa omaga vaid 2,5 kraadise nurga all). Et rõnga asend maailmaruumis ei muutu, planeet ise aga liigub ümber Päikese, tekibki iga 15 aasta järel olukord, kus Maal asuv vaatleja näeb rõngast servalt. Kuna teda siis näha ei ole, peab ta olema "õhuke ja tasapinnaline" - nagu paberileht Loomulikult huvitas uurijaid, mida see ketas endast kujutab ja kui paks on see "õhuke" tegelikult
loogika abil tõlgendada. Roger Bacon inglise frantsisklane, pööras tähelepanu vahetule kogemusele tõe tunnetamisel. Tavatute seisukohtade tõttu mõisteti elu lõpupoole vangi. Al-Idrisi araabia geograaf, kes lõi tellimusena maailmakaardi põhjaliku kommentaariga. Uskus, et maa on kettakujuline, suur osa kaardist Vahemeremaad. Usuti maa kerakujulisust; maa on universumi keskpunkt. Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad ümber selle. Usuti astroloogiasse, mida kirik taunis. Ennustamisse suhtuti tõsidusega. 23.Romaani ka Gooti kunst. Bütsantsi kultuur arenes 6. sajandi ja püsis 17. sajandini. Lääne- Euroopas kujunes välja 10. Sajandil romaani stiil. Kristlik kirik pidi ära mahutama suure rahvahulga, hoidma koguduse ühtsust, aitama luua sidet Jumalaga, pakkuma varju halva ilma ja kaitset vaenlase eest. Kirik pidi olema tugev ja mõjukas. Edaspidi muutusid kirikud aina kunstipärasemaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
