Üsna pea pärast leiutise teatavaks tegemist hakati avama mitmel pool maailmas fotostuudioid ja müüma fotomeeneid. Isegi pärast uute tehnikate avastamist jäi dagerrotüüp üsna populaarseks. Levis portreemaali "surm" ja odavnemine. John f.w. Herschel tõi uuendusi fotograafiasse. Tsüanotüüpia, sinine print. Katsetas värviga, et kliirte erinevad spektri osad annavad erineva värvi. Avastas et plaatina soolad on tundlikud valgusele. Ta tõi fotograafia mõistesse negatiiv ja positiiv pilt. Avastas et soola hüposulfiiti võib kasutada fotograafia kinituseks ja nimetas selle "fix". Dagerrotüübi protsess: 1. Vaskplaat kaeti hõbedakihiga ning poleeriti hoolikalt. Nägi välja kui peegel 2. Plaat asetati kasti, hõbetatud pool allapoole joodikristalle sisaldava anuma kohale 3. Plaadile oksüdeerus üliõhuke valgustundlik hõbejodiidi kiht. 4
etaloniks on tõenäoliselt terve inimese südametsükli kestus. • Üks sekund võrdub põhiolekus viibiva tseesium-133 aatomi kõige välimise kihi ainsa elektroni ja aatomi tuuma vastastikmõjust tingitud kiirguse 9 192 631 770 perioodiga. • Aatomkell loendab tseesium-133 aatomis toimunud võnkeid ja arvestab ühe sekundi möödunuks, kui tehtud on 9 192 631 770 võnget. • Kaasajal on kilogrammi etaloniks nn rahvusvaheline prototüüp ehk plaatina (90%) ja iriidiumi (10%) sulamist silinder, mille kõrgus ja läbimõõt on võrdsed (39,17 mm). • Kaasajal arvab üha suurem osa metroloogidest, et uus kilogrammi etalon peaks olema valmistatud puhtast ränist. Pakutakse ka kilogrammi määratlemist ühe kindla sagedusega elektromagnetvälja kvandi (välja vähima osakese) massina, kasutades energia ja massi relativistlikku samaväärsusseost E = mc2 ning kvandi energia ja sageduse võrdelisust
Seega sulatamiseks ja valuks vaja erilisi materjale, see teeb detailide valmistamise kalliks. Madalatel temperatuuridel on Ti ja tema sulamid väga korrosioonikindlad nii õhus, merevees kui ka tööstuslikes agressiivsetes keskkondades. Kasutatakse peamiselt lennukitööstuses, kosmoselaevades, nafta- ja keemiatööstuses. Titaaniga üsna sarnane metall on tsirkoonium Zr. 7.4.4 Väärismetallid Siia kuuluvad hõbe (Ag), kuld (Au), plaatina (Pt) ja pallaadium (Pd). Omadused: - äärmiselt passiivsed, korrosioonikindlad; - pehmed ja plastilised; - kallid. Kasutatakse ehete valmistamiseks. Ag ja Au saab tugevdada lisanditega, peamiselt vasega. Näit lauahõbe on Ag + 7,5% Cu. Ag ja Au on väga suure elektrijuhtivusega, Ag üldse suurimaga. Kuna ka korrosioonikindlad, siis kasutatakse elektroonikas (mikroskeemides) väikeste voolude juhtmetena ja kontaktidena, kõrgsagedustehnikas pinnakatetena jne
teistest maakidest või koguni toormetallist selle väärindamisel. Et haruldaste metallide eraldamine nõuab väga head tehnoloogiat, koondub see sõjalistesse suurriikidesse USA-sse ja Venemaale, konkurentsi teeb veel Jaapan. Väärismetallidest saadakse hõbedat kõrvalsaadusena seatina-, tsingi ja vasemaagi rikastamisel ja toormetalli puhastamisel. Maailma suurim hõbedatootja oli ning on Mehhiko, olulised on veel USA ja Venemaa. Kuld, plaatina jt. esinevad looduses ehedalt, neid pole tarvis sulatada ega väärindada, peamine töö on erakordselt vaese maagi rikastamine. Umbes 3/4 maailma kulda toodab Lõuna-Aafrika, teisel kohal on Venemaa, olulised kullatootjad veel USA, Kanada, Austraalia. Väiketootjaid on aga uskumatult palju. Masinaehitus Endastmõistetavatel põhjustel paikneb see haru sadamates. Tööstusharudeks kujunes laevaehitus siiski alles 19. sajandi algul esimestes industriaalmaades: Suurbritannias, USA-s, Saksamaal
jäävad mustaks, neid ei näe. Kui teha uuritavast objektit suur hulk opitilisi lõike, saab arvuti abil need sünteesida kolmemõõtmeliseks kujutiseks. Kuidas tuleb uuritavat preparaati töödelda, et see oleks vaadeldav skanneeriva elektronmikroskoobiga? Proovid kaetakse üliõhukeste elektrir juhtiva materjalikihiga, kasutades madal-vaakum pinnakatmist või kõrg-vaakum aurufaassadestust. Juhtivate kattematerjalidena on tänapäeval kasutusel kuld, kulla ja palladiumi sulam, plaatina jne. Milliste meetoditega on võimalik apoptoosi näidata. 1. DNA fragmenteerumisel DNA ahelasse tekkivaid katkemiskohti on võimalik tuvastada spetsiaalse ensüümi – terminaalse desoksünukleotidüül transferaasi (TdT) abil (nn TUNEL reaksioon). See ensüüm tunneb ära vabad 3’-OH otsad ning pikendab neid nukleotiididega. Kui reaksioonikeskkonda lisada radioaktiivse või fluorestsentsmärgistusega nukleotiide, siis
1 Sissejuhatus 1. Gram+ ja Gram- bakterite rakuseina ehitus ja esindajad G+ : Kuni 40 kihti peptidoglükaani, ühtlane struktuur, peptiidahelad, peptidoglükaaniga(muraamhappega) on kovalentselt seotud teihhuuhapped (olulised antigeensed determinandid. (E. Coli) G- : Mitmekihiline, peptidoglükaankiht on 1-3 kihiline, tetrapeptiidid seotud otse, rakukestas on lisakiht välismembraan, milles on spetsiiifiliseks komponendiks lipopolüsahhariidid, välismembraanis ka proiinid(valgud, mis on agregeerunud moodustama hüdrofiilseid poore), välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum periplasma. (Bacillus Polymyxa) 2. Prokarüoodi raku ja genoomi suurus ~2 8µm Prokarüootses rakus esineb ainult üks rõngaskromosoom. Geenide hulk 400 4000. 3. Eukarüoodi raku ja genoomi suurus ...
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja sama nimi, st tuleb alati selgitada, kas tegemist on mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega või ...
Villa värvus *** Valge - must 3:1 Saba areng Sabata - sabaga 3:1 Villkarva säbarus * sirge (vaibavill) Vähese säbarusega säbar 1:2:1 Villkarva jämedus ** Jämevill - peenvill 3:1 KARUSLOOMAD Naaritsate karvkatte pruun (standard) - plaatina jt. mutandid 3 : 1 värvus Karvkatte pikkus Normaalne - lühikarvaline (reks); 3 : 1 küülikutel pikakarvaline (angoora) KANAD Sulestiku värvus * Must hall valge 1:2:1 Jalgade
mõõtühikud vanemad kui teooria. Seetõttu ei mõõda me valgusvoogu mitte "bioloogiliste vattide", vaid luumenitega, valgustatust luksides, valgustugevust kandelates ning kiirgava pinna heledust nittides. Põhiühikuks on valgustugevuse ühik kandela e. rahvusvaheline küünal (cd), mille kohta antakse etaloondefinitsioon: SI süsteemi fotomeetriliseks põhiühikuks on kandela. Üks kandela on valgustugevus, mis võrdub 1/60 suuruse pinna kiirgusega plaatina tahkumistemperatuuril (2044 K). Tuletatud ühikuteks on: · Luumen (lm) - valgusvoog, mida kiirgab punktallikas 1 cd ruuminurka 1 sterradiaan; · Luks (lx) vastab valgustatusele üks luumen ruutmeetri kohta; · nitt (nt) vastab heledusele 1 cd kiirgava pinna ruutmeetri kohta. Kõik "energeetilised" valemid kehtivad ka "fotomeetriliste" suuruste kohta. Fotomeetrilised ühikud: · kandela (cd) · luumen (lm) · luks (lx) · nitt (nt).
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti võreelemendile, heksagonaalvõre korral kuulub tippus olev aatom 1/6-ga võreelemendile jne. a)Ruumkesendatud kuupvõre Tähis K8; Koordi...
keedusool, boksiit, väävel. Tööstuse jaoks tähtsaimat - rauamaaki - leidub rohkem Venemaal (Kurskis asuvad teadaolevalt maailma suurimad rauamaagivarud), Ukrainas (Krõvõi Rigis) ja Rootsis (Kirunas - linn rajatigi rauamaagi leiukoha juurde). Mangaanimaagi varud on suurimad Ukrainas. ((Kaart: Euroopa maavarade leiukohad. Kaardil märgitud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, uraanimaak, plaatina, grafiit, väävel, apatiit, fosforiit, kaalisool, vasemaak, polümetalliline maak, tinamaak, antimonomaak, elavhõbedamaak, rauamaak, mangaanimaak, niklimaak, volframimaak, alumiiniumimaak.)) --- 31 Kivi- ja pruunsöevarud on Euroopas suuremas osas ammendatud, sest varem kasutati sütt rauamaagist terase sulatamiseks ja energia tootmiseks. Ka on kivisöe kaevandamine kallis ettevõtmine. Praeguseks on kivisöe kasutamine paljudes valdkondades vähenenud, rohkem kasutatakse naftat.
Vaadeldakse kui taastumatuid loodusvarasid. Hävitatutena ja ära kasutatutena ei saa neid uuesti tekkida. 1. Mitmekordselt kasutatavad mineraalid, millede kasutamine mõjutab vähe nende varusid. On võimalik korduvalt kasutada. Endla Reintam, 2008/2009 60 a) vääriskivid rubiinid, opaal. mäekristall jne. b) metallid, mida saab korduvalt kasutada kuld, plaatina, hõbe, osa rauda ja alumiiniumi. 2. Ei saa korduvalt kasutada suure kasutusalaga või täielikult ära kasutatavad mineraalid (see on vältimatu). a) kütteained nafta, gaas, süsi nende põletamisel tekivad gaasid, soojus ja vesi. b) suurem osa mittemetallilisi mineraale kvartsiliiv, kips, sool jt. c) metallid, mille kasutamine viib nende varude hävimiseni plii kõrgeoktaanilistes bensiinides,
m3 tähendab seda, et ühe kuupmeetri vee mass on 1000 kilogrammi. aine tihedus (kg / m 3 ) enamus kivimeid 2 500 - 3 000 raud 7 800 elavhõbe 13 600 kuld 19 500 Suurima tihedusega lihtained on metallid iriidium ja osmium, mõlema tihedus 22,65 tonni kuupmeetri kohta. Veel suurema tihedusega on iriidiumi ja plaatina sulam, mille tiheduseks on 22,8 tonni kuupmeetri kohta. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus Jõuks nimetatakse ühe keha mõju teisele, mille tulemusel muutub mõjutatava keha kiirus. Newtoni II seadus. Keha kiirendus võrdub temale mõjuva resultantjõu ja keha massi jagatisega. n r r r Fres ∑ i =1 Fi a= = . (3.3) m m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
