1.Millised tunnused teevad suurriigist üliriigi? Leidke illustreerimiseks näiteid USA ja NSV Liidu ajaloost. Suuremad kui Euroopa senised suurriigid, sõjaliselt tugevamad kui teised, paljurahvuselised riigid 2. Selgita mõiste ja too üks iseloomustav näide: a) võidurelvastumine riikide pidev püüdlus omada paremaid/efektiivsemaid/suurema hävitusjõuga relvi kui vastas seisev riik USA ja NSVL pärast Reagani võimule tulekut b) desarmeerimine relvastuse vähendamine c) massiküüditamine suurte rahvamasside viimine vastutahtmist mõnda teise kohta (riiki) 1949 25 märts-29 märts Eesti vägivaldne ümberasustamine Venemaa Siberi piirkonda d) isikukultus ühe inimese (valitseja) ülistamine Stalinism e) repressioon surve avaldamine, maha surumine või ka karistamine poliitilistel põhjustel, et takistada isikute või gruppide osalemist poliitilises elus 3.Millistele NSV Liidu edusammudele toetus Hrustsovi optimism? a) üritas taastada NSV Liidu mõ...
Dissident – teisitimõtleja 3. Saksa Demokraatlik Vabariik , Hiina Rahvavabariik , Kuuba , Poola, Mongoolia. 4. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei - kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond - inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda . Valimised - kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus - range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 5. Berliini ülestõus. Eriti teravaks muutus Saksa DV sisepoliitiline olukord 1953. aasta algul. Pärast Stalini surma aga muutus Moskva suhtumine sotsialismi ülesehitamisse Saksa DV-s. Juuni algul Moskvasse kutsutud Saksa DV juhtidele anti teada, et tuleb lõpetada sotsialismi ülesehitamine kiirendatud korras
ja relvastatud rühmitused. Need pidid üles nätama täieliku istavust juhile. Kolmanda riigi hirmuvalitsemise tugisambaks nastside partei sõjaväestatud organisatsioon SS, kes kaitseis Hitlerit. Riigi korda järgis SS-le allutatud riiklik salapolitsei Gestapo. Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida - mõisted SS ja Gestapo? SS sõjaväestatud organisatsioon e. kaitsemalev Gestapo riiklik salapolitsei Millised muudatused toimusid majanduse arengus? Kehtesti plaanimajandus, milles tootmiskavad olid korraldatud neliaastakute kaupa. Rajati tehasied ja vabrikuid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks, ehitati tuhndete kilomeetrite kaupa kiirteid, mis võimaldasid vajaduse korral paisata sõjaväeüksusi kiiresti riigi ühest otsast teise. Need meetmed andsid tuhantetele inimestel tööd. Iseloomusta Hitleri välispoliitikat Hitleri välispoliitika oli sõjakas. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus ning endise
nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda. Valimised kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 7. Iseloomusta sotsialistlikke riikide koostööd a) majanduses b) sõjalises valdkonnas. Majanduses Loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) 1949. aasta jaanuaris. Pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks majandusalasele koostööle tulevikus. Loodi vastupanuks Marshalli plaanile.
sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. Sellega tähistatakse peale II MS kujunenud rahvusvahelist suhtlust. Kahe riigi süsteemide vaheline võitlus: 1. Demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA-ga. (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Lääne-Saksamaa) 1.maailm- majanduslikult turumajanduslik 2. Dotalitaarne kommunistlik kord eesotsas NL ja tema liitlased (Ida-Euroopa riigid). Plaanimajandus. 2.maailm Külma sõja kujunemine algab 40ndate II poolel, lõplikult kujuneb välja kuskil 1949. Lõpu periood 1980ndate teisel poolel. Algab kui 1985 aastal NL etteotsa sai Mihhail Gorbatsov- NL viimane liider. Tema võimu seondatakse NL lagunemisega. Algatas uue poliitika: eesti keelde laenati vene keelest pere stroika (ümber ehitama, uuesti ehitama). Tema plaan oli NL säilitamine, ümber ehitamine aga see lagunes hoopiski, sest diktatuuri riiki pole võimalik reformida. 1985-1991
Mõisted: DOMINIOON- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. MAJANDUSLIK LIBERALISM- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. MAFFIA- kuritegelik organisatsioon. PROPAGANDA- uudised, teava, kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Fasism (Itaalia) Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Natsionaalsotsialism (Saksamaa)- Poliitiline õpetus mis väärtustab ainult oma rahvust, on rassistlik, juhi kultusele ja militarismile orienteerutud. Dominioon Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusan...
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille e...
Demokraatia. Demokraatia kujunemine. * algus Vana-Kreekast. Täpselt ei teata kes aluse pani. * tähendab Rahva võimu või rahvavalitsust. * Demos- Rahvas, Kratos-võim * Otsest loojat ei ole, alguse tegi filosoof Solon, kes 594 eKr andis välja esimesed võimu piiravad seadused * Hiigelaeg Periklese ajal 4. saj. eKr. Ta arvas et ateena riigiasjade kontrollimiseks on vaja natuke rohkem inimjõudu kui 1 või 2 inimest. Demokraatia vormid. *Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, j...
Ta oli väga edukas kõnemees,osav kõnepidaja ning suutis inimesi mõjutada enda jutuga. 16. NSV Liit ja Saksamaa: sarnasused ja erinevused. Võrdle järgmisi aspekte: · Võimulesaamise eeldused ja meetodid · Ideoloogia (kommunism ja natsism) · Poliitiline elu · Sisevaenlased ja repressioonid · Majandus · Välispoliitika (eesmärgid ja saavutused) Sarnasused: * Majandus allutatud riigikontrollile, kehtestatud plaanimajandus * Välispoliitika agressiivne (Hitler seisis vastu Versailles' rahulepingule, Stalin maailmarevolutsiooni korraldamiseks ning oma ideest, et terror on sotsialistliku riigi loomulikuks osaks) * Sisepoliitika: mõlemal riigil võim koondunud 1 isiku kätte, üheparteisüsteem Saksamaa Venemaa Võimulesaamine: diktatuur hakkas kommunistid, kes eesotsas Leniniga kujunema 1923.a, mil 1917a. relvastatud riigipöörde
1. Pinged peale I Maailmasõda ·Esimese maailmasõja tulemused rahuldasid väheseid. ·Ainsaks puutumatuks territooriumiks oli USA, kelle majanduslik mõju kasvas. ·Saksamaal suurim pettumine (ei olnud rahul Versaille rahulepinguga). ·Ungari pidi loovutama enamiku territooriumist ( nad pidasid seda ülekohtuseks). ·Kaotajaks pidas end ka Venemaa kuid kes pidas eesmärgiks maailm uuesti ümber jagada. ·1922. a sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versaille`i süsteemi vastase koostöölepingu. ·Itaalia ja Jaapan, Antanti riigid, kaotasid palju kolooniaid, mida pidasid enda riigi osadeks. ·1918a. järgses Euroopas puudutas vaesus ja tööpuudus peaaegu igat riiki, see andis olulise põhjuse rahulolematuseks Itaalial, Saksamaal ja Austrial. 2. Ülemaailmne majanduskriis ·Esimesena ilmnesid kriisid põllumajanduses. ·Valitses ületootmine, hinnad hakkasid langema. ·Põllumajanduse probleemid toodanguga tekitasid ebakindlust ülekuumenenud ning seetõttu häiri...
SISUKORD VALITSEMINE (1950-1978) Nikolai Karotamme tagandamise järel Eesti parteiliidriks ja ENSV faktiliseks juhiks saanud Johannes Käbin läks ajalukku vastuolulise poliitikuna. Tulnud võimule võimutruude stalinistide kandidaadina, vastas ta eriti algupoole temale pandud ootustele. Käbini puhul polnud tegemist lihtsa käsutäitjaga, vaid intelligentse laveerijaga, kes oskas Moskvale ligi kolmkümmend aastat meele järele olla. Ta ajas kogu oma valitsemisaja suhteliselt mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva-meelne ning samal ajal arvestada ka Eesti oludega. Teda peetakse suhteliselt tasakaalukaks poliitikuks, kes ei sundinud Moskva- poolseid suuniseid. Ka oma kõnekeelena kasutas ta enamasti eesti keelt. Samuti suutis ta edukalt muganduda nii stalinismi, sula- kui ka stagnatsiooniaegsete poliitiliste oludega ning säilitada oma ametikohta. Käbini ajal said Eesti NSV-s võimule Venemaa eestlased koos valdavalt muukeelse ...
NSVL kuulus ka Ukraina ja Eesti Administratiiv-bürokraatlik sotsialismi mudel, see on Stalini-aegne NSVL ehk NEPi järgne NL: Industraliseerimine erinevalt teistest riikidest hakati kergetööstuse asemel ülesehitama rasketööstust. Kõige olulisem oli tugeva tööstusliku baasi kiire loomine, seda sõjatööstuse tugevdamise näol. Erasektor likvideerus 1930.aastal. Talurahvas maksustati erakorralise maksuga, kujunes välja plaanimajandus 5aastakud, kuid 5=4 ehk tuli täita nelja aastaga. Ettevõtted viiti Uuralitesse, Siberise, Kaug-Idasse. Aktiivne väliskaubanduse bilanss, väljavedu ületab sissevedu. Kvaliteet, kasum, tööviljakus pole Lääne riikide tasemel. Sundkollektiviseerimine Loodi ühismajandid ehk kolhoosid ja sovhoosid. See polnud kooskõlas ei talurahva huvide ega ka riigi majanduslike võimalustega. Kogu toodang ja tööriistad ning masinad olid ühisomandid.
Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia? Demokraatia on rahvavõim. Demokraatlikku ühiskonda iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuõiguste ja kodanikuvabaduste olemasolu, valimisõiguse suurenemine. Diktatuuride iseloomulikuks jooneks on inimõiguste rikkumine ja pidev hirmu all hoidmine. Diktatuure jagatakse autoritaarseteks ning totalitaarseteks. Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, rahval ei ole võimalusi osaleda riigi juhtimises, seadusi muudavad valitsejad oma suva järgi. Totalitaarses riigis lisandub sellele kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Enamik Euroopa diktatuure olid autoritaarsed. Esimese maailmasõja tagajärjel muutus maailma poliitiline kaart ning paljude maade siseriiklik elukorraldus. Maailmasõda näitas, et suured keisririigid, kus puudus täielik demokraatia (Venemaa, Sak...
1. Milles seisneb külm sõda ning kuidas see ilmnes erinevates valdkondades? Mis on NATO ja VLO ja millised riigid sinna kuulusid? Külm sõda kujunes ajavahemikul 1946- 1949 USA ja NSVL-u vahel. Tekkis 2 sõjalist leeri: NATO ja VLO. NATOsse ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kuulusid USA koos Inglismaa, Norra, Prantsusmaa, Hispaaniaga jt. VLOsse kuulusid Venemaa, koos Poola, Tsehhoslovakkia, Saksa DV, Ungariga jt. Vastasseis kujunes 1) majanduses: vabaturg <-> plaanimajandus 2) kultuuris: mõttevabadus <-> looming piiratud 3) poliitikas: demokraatia <-> kommunism 4) sõjalises valdkonnas: võidurelvastumine -> III maailmasõja oht, tuumasõja oht. 2. Milles seisnes Trumani doktriini ja Marshalli plaani sisu ja millised olid nende rakendamise põhjused? Trumani doktriin on 1947. aastal Harry Trumani poolt esitatud teooria, milles ta ütleb, et vabu rahvaid peab toetama nii sise- kui välissurve vastu
Pikima ajalooga klaasivabrik Meleski küla asub Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas. Rahvaloenduse andmetel 2000. aastal elas külas 162 elanikku. Siia kujunes 18. sajandi lõpul tähtis klaasitööstusrajoon. Vanimad klaasiahjud selles piirkonnas on töötanud Utsali külas ja Laashoonel. Põltsamaa jõe ääres, nüüdse Potaste pere kohal asus potasetootmise ettevõte. 1792. aastal rajati Rõika- Meleski klaasivabrik ("Lisette"), kus toimus klaasisulatamine ning peeglite ja pudelite valmistamine. Põltsamaa jõe ääres Rõikal aga poleeriti ja lihviti peegleid, milleks kasutati peamiselt veejõudu. Klaasipuhujad ja muud oskustöölised tulid Saksamaalt. Meleski klaasivabriku looja Carl Philip Amelung oli pärit Saksamaalt. Enne Eestisse tulekut elas ta St. Peterburgis, kus tegeles oma isa Anton Amelungi Braunschweigis asuva Grünenplani peeglivabriku peeglite müügiga. Tutvudes kohalike soodsate majandus- ja turuoludega, ots...
· 1918. aasta jaanuaris saatsid bolsevikud laiali Asutava Kogu ja mõne aasta jooksul likvideeriti kõik teised poliitilised erakonnad. Kehtestati üheparteiline süsteem. · 1918. aastal võeti vastu esimene nõukogude põhiseadus, mis fikseeris nõukogude võimu senise tegevuse riikluse ülesehitamisel. Tunnused: · Üks partei/ideoloogia kommunistid. · Juhi kultus Jossif Stalin. · Majanduse allutamine riigi kontrollile industrialiseerimine ja plaanimajandus. · Sise- ja julgeolekuteenistused GPU, hiljem NKVD. Nõukogude Venemaa sündis oktoober november 1917. aastal. Kukutati Ajutine Valitsus eesotsas A. Kerenskiga Kodusõda 1917 1920 · Punaste siht oli kaitsta bolsevike revolutsiooni ja võtta võim kogu Venemaal. · Valgete eesmärk oli bolsevike võim kukutada ning taastada vana kord. o Haritlased, vaimulikud, mõisnikud, suurkodanlus, kõrgem ametnikkond, sotsialistlikud parteid, kõrgemad sõjaväelased.
1944. aasta sügisel okupeeriti Eesti taas Nõukogude Liidu poolt. Tolleaegne (ka hilisem) Nõukogude Liit kujutas endast stalinistlikku totalitaarset süsteemi. Maha surutud kõik tsiviilühiskonnale (kodanikuühiskonnale) omased tunnused: · esindusorganite demokraatlikud valimised · parteide paljusus · sõltumatu kohus · vaba ajakirjandus · isiku-ja loominguvabadus · ühiskonna iseorganiseerumine Ühiskonda hoiti hirmu ja terrori all. Süsteemi sees valitses ränk plaanimajandus, välismaailmale püüti tõestadam et toimub ,,maailma kõige eesrindlikuma ühiskonna areng ja õitseng". Stalinism lähtub sellest, et sobiva õpetusega on võimalik muuta nii ühiskonda, majandust kui isegi mõningaid loodusseadusi. Rahva mälu püütakse kustutada põhimõttel ,,mis silmast, see südamest", hävitades kultuuripärandit. 1944. aasta septembris sai EKP ette Nikolai Karotamm. Nõukogude võimu kindlustudes kasvas
eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse-kooperatiividesse o Kolhoos - Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev (ühis)majand o Sovhoos - Nõukogude Liidus riiklik põllumajandusliku tootmise ettevõte · Rasketööstuse eelisarendamine sõjamasinate tootmine, et kindlustada sõjalist võimu · Plaanimajandus ei toodeta nõudluse alusel, vaid ette antud koguse järgi vms. Hrustsov(sündinud 1894, suri 1971) · Valitses 1953-1964 · sündis Kurski kubermangus talupojaperekonnas ning hakkas iseseisvalt tööle varases nooruse · 12-aastaselt asus tööle Donbassi kivisöebasseini tehastes ja kaevanduses · 1918. aastal astus VK(b)P liikmeks ja osales ka Venemaa kodusõjas, pärast sõda oli majandus- ja parteitööl Haridustee · Lõpetas külakooli
Natsilik dikt Saksas? Võitjate üleolev suhtumine sakslastesse, halb majanduslik olukord Miks SB ja PR säilis demok? SB-kaua olnud PR-rahvarinne; nad olid piisavalt kaua olnud, sp et nad olid I ms pmts võitjad, ei olnud vaja dikt Riikide polit areng- Saksa- sisep inimeste suhtes halb, hirmuvalitsus, tsensuur, riik ehitas ennast kiiresti üles-kiirteed.... Majand Tööstusriik ja Laenati suurettevõtetelt raha, Industrialiseerumine- see us plaanimajandus kiirteede võrgustikud- pidi Venemaa lühikese ajaga tööpuuduse vähendamiseks muutma töösturiigiks Sisepolii Tsensuur,1-par Führeri ainuvõim, 1-partei Stalini ainuvõim, 1-partei ti süst,hirmuvalit süsteem süsteem Välispol Valmistusid Versailles'i rahulepingu Kommunistlik maailma
omane ja turundusmajandusele tuginev erasektor. Majandusliku vabanamine leeven- das majanduslikku olukorda ja lepitas talupoegi nõukogude võimuga. Riigi juhtkonnal oli võimalik valida kahe arengutee vahel. Kas edendada majandust tasakaalukalt, või asuda tööstust eelisarendama. Stalin valis teise. Panus tehti industrialiseerimisele, loobuti NEP-i poliitikast. Majanduse arendamamine alluti rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Majanduselu juurdus range plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, millega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem, kus 1940. aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi. Stalini arvates oli vägi- vald sotsialistliku riigi loomulik osa. 1930ndatel algas NSV Liidus enneolematu rel- vastumine ja Punaarmee ettevalmistamine pealetungisõjaks. 6 6 9.klassi ajalooõpik. ,,Lähiajalugu" Kokkuvõte
5. Mis olid 1949. aasta suurküüditamise eesmärgid ja kuivõrd võimudel õnnestus neid eesmärke täita? Kõik talupojad, kes siiamaani kolhoosidesse pole läinud eemaldada ja seekäigus ka lahti saada metsavendade toetajatest, kes andsid süüa jms. Õnnestus väga hästi, metsavendade arv langes. 6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine? Rasketööstus, plaanimajandus, kõik talud ja põllud liideti kolhoosidega, erasektor kaotati. Jne 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. ● Suur reostus, Eestis näiteks tuhamäed ● Toodi sisse töölisi võõrailt maadelt, eestlaste osakaal langes 60%-le, hea näide venestamise poliitikast ● Tekkis defitsiit, panustati nii palju rasketööstusele, et kergetööstus sai kannatada. Toitu oli vähe saada ja valik oli minimaalne
majanduse ja sõjalise taseme järk-järgulist võrdsustamist kapitalistlike tööstusriikidega ning neist lõppkokkuvõttes arengus möödumist. Stalini ajal kujunes NSVL -is lõplikult välja kommunistlik totalitaarne diktatuur. alustati üliindustrialiseerimist ehk tööstuse järsku arendamist eelisarendades rasketööstust (peamiselt sõjatööstusega seonduvaid ettevõtteid) kehtestati plaanimajandus (1928.a. kinnitati esimene 5-aastaku plaan); plaanid kehtestati tavaliselt utoopilised / liialt kõrged, mida täita oli väga raske või suisa võimatu. Seetõttu täideti 5-aastaku plaane kas statistika võltsimise teel või erakorraliste maksude, riigilaenude jne.abil. talurahva massiline ja vägivaldne kollektiviseerimine (algas 1929)- põllumajanduses eraomandi kaotamine ja ühismajandite- sovhooside / kolhooside loomine
Mikroökonoomika uurib ettevõtete ja tarbijate (kodumajapidamiste) käitumist turgudel (majandusotsuseid) Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldiselt rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel otseselt ka seotud. Nõudlusseadus (demand) mida kõrgem on hind, seda vähem tahetakse, suudetakse tarbida- pöördvõrdeline seos Kui muutub hind, siis nihe piki kõverat; kui muutub mõjur toimub nihe Pakkumisseadus (sell)- kui kõrge hind, siis tahetakse müüa, palju kaupu, suhe võrdeline Alternatiivkulu- kui midagi tahta, peab millestki loobuma Majandussüsteemid: 1. Traditsiooniline majandus- iga majandusüksus toodab põhilised tarbimiseks vajalikud hüvised ise. Tööjõu spetsialiseerumine on väga madal- naaber aitab naabril maja ehitada ...
1)Traditsiooniline ehk tavamajandus 2)Käsumajandus 3)Turumajandus 4)Segamajandus Majandusüsteemid (4) ● Tavamajandus – tugineb tavadel ja traditsioonidel. Kasutatakse algelisi muutumatuid tootmismeetodeid. Näiteks: naturaalmajandus ● Käsumajandus – tootmine tugineb valitsuse käskudel. Enamasti on majandus totalitaarse riigikorra ideede teostamise vahend. Näiteks plaanimajandus. Millises riigis on tänapäeval käsumajandus? ● Turumajandus – kaupu vahetatakse vabalt kokkulepitud hindade alusel. Ettevõtete vahel tugev konkurents. Nõrgem tõrjutakse välja. Tugevam võidab. Majandustegevus baseerub eraomandil. ● Segamajandus – traditsioonid, tururegulatsioon, valitsuse regulatsioon. Miks riik sekkub majandusse? Valdkonnad, kus turumehhanismid ei suuda tagada maksimaalselt kasumit.
· Majanduses : kapitalism, konkurents, eraomandi olemasolu, ettevõtlus, vabaturumajandus (ehk riik ei sekku). · Poliitikas : puudus oma põhimõtete vägivaldselt pealesurumine, pluralism ehk mitmekesisus. · Kultuuri ja ideoloogia vallas : erinevad ideoloogiad konservatism, liberalism, sotsialism, vaba mõtlemine, tsensuuri puudumine, inimõiguste kehtestamine. 10.2 Diktatuuririikidele iseloomulikud tunnused. · Majanduses: plaanimajandus, majandus riigikontrolli alla, riiklik majanduspoliitika, puudub eraomand ja eraettevõtlus, sõjatööstuse arendamine. · Poliitikas ja ühiskonnaelus : üksikisiku tegevusvabaduse piiramine, poliitiliste erakondade tegevuse lõpetamine, salapolitsei, tsensuur, riigipoolne kontrollisüsteem, rahval puudub võimalus juhtide otsuseid mõjutada, valitsus surub oma tahte vägivaldselt peale, võim ühe juhi käes ning üheparteisüsteem.
inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem. Tänapäeval on nelja tüüpi süsteeme tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Tavamajandus kõige algelisem. Lihtsad tööriistad, väike tootlikkus. Enamiku toodandust tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus. Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub. Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest
6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine? Vastus: Tööstus: Suretati välja erasektor, toimus jõuline rasketööstuste eelisarendamine, valitsevaks muutusid suurettevõtted. Põllumajandus: Suretati välja erasektor, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), maa sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid) Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus, käsumajandus 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Vastus: Rajati palju kaevandusi
Aastatel 1929-1933 küüditati eelkõige riigi põhjapiirkondadesse ligi 9 miljardit talupoega. Sunniviisiline viljavarumine laastas põllumajanduse ja 1930. aastate algul tabas NSV Liitu näljahäda, kus hukkus 7 miljonit inimest. Industrialiseerimine ja kolhoseermine ning nendega kaasnenud vägivallapoliitika muutsid Nõukogude Liitu palju. Lühikese ajaga muutus Nõukogude Liit tööstusriigiks. Majanduses juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis palju talupoegi kodudest lahkuma. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine: Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi. Poliitiline terror saavutas 1930. aastatel enneolematu ulatuse. Loodi ulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG) kus 1940. aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi. Stalini veendumiste järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik osa, mis
· 1924 · V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. · 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. · 1928 · Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. · NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. · 1929 · Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. · USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. · Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. · 1932 · NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. · 1933 · A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. · 1934 · 12.märts K.Pätsi ja J
1984-1985 oli NLKP peasekretär Konstantin Tsernenko (suri 1985) Ministrite Nõukogu esimees 1980-1985 oli Nikolai Tihhonov NSV Liidus kehtis gerontokraatia ehk vanurite võim! Muu maailma silmis oli NSV Liit oma iga-aastaste riigipeade matustega juba natuke naeruväärne, seda mõistsid riigijuhid isegi. Seepärast valiti 1985 parteijuhiks juba märksa noorem ja elujõulisem mees Mihhail Gorbatsov. II Majandus NB! NSV Liidu majanduse eripärad: valitses plaanimajandus, viisaastakute süsteem. Kogu majandus tööstus, kaubandus, transport, maa jne. oli natsionaliseeritud ehk kuulus riigile. Teine maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suur Isamaasõda) mõjus majandusele raskelt. 1945 tootis tööstus 91% sõjaeelsest tasemest, põllumajandus 60%. Sõja järel sai majanduses põhieesmärgiks taastada rasketööstus ja NSV Liidu sõjaline võimsus. See ka saavutati. Tarbekaupade tootmisele pöörati vähe tähelepanu. 1947 kaotati kaardisüsteem
kohustused. 1947 algas kolhooside loomine. Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud. Jõukamad talupojad "tehti" kulakuteks (pandi neile kõrgemad maksud). Hirmutavalt mõjus 1949. aasta küüditamine 1951. aastaks oli kollektiviseerimine enam-vähem lõpetatud. Esialgu loodi palju väikseid kolhoose, siis paljud ühinesid. Kollektiviseerimise tagajärjeks oli põllumajanduses suur allakäik. Eestiski kehtis plaanimajandus, sisuliselt käsumajandus. Eesti majandus allus üleliidulistele ministeeriumidele. Sellel olid rasked tagajärjed. Ei arvestatud kohalikke vajadusi, tavasid. Muutus demograafiline seis, palju toodi sisse võõrtööjõudu. Siiski võib öelda, et 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel majandus arenes, elatustase paranes. 1970. aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. 1970. aastate lõpul ja 1980. aastatel hakkas ilmnema toiduainete puudus
heakskiidetud kandidaadi poolt b) Majandus Valdav osa majandusest riigistati, riigistastud ka muud ühiskonna valdkonnad haridus, kultuur, teadus põllumajandus kollektiviseeriti eraomandus ja eraeetevõtlus üldjuhul puudusid tootmine, hinnad, jaotamine allutatud tsentraalsele kontrollile kõik täiskasvanud inimesed pidanuksid olema riigi palgal Osades riikides oli ka eraomand tagasihoidlikes vormides lubatud Range plaanimajandus Turumajanduse asemel käsumajandus eesmärk plaani täitmine Pearõhk rasketööstuse arendamisele 3. Kommunistlike riikide omavahelised suhted Vastastikuse Majandusabi Nõukogu VMN 1949-1991, majandusliku, teadusliku ja tehnilise koostöö organisatsioon sidus riigid väga tihedalt Nõukogude Liidu majandusega, mis nõrgestas nende riikide majanduslikku iseseisvust ja tugevdas Moskva ülemvõimu. Moskva eesmärgiks oli kujundada ühtne majandusruum
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus(vahetarbimine on siis, kui neid kasutatakse teiste toodete või teenuste edasi tootmisel). Lisandväärtus-igas tootmisetapis toimub kauba turuhinna suurenemine. 2. SKP-d kasutatakse majanduskasvu hinnanguga, sest ta näitab kaupade ja teenuste hulgakasvu. SKP-d näidatakse ühe inimese koh...
Need näitasid ülese täielikku ustavust Juhile . Kolmanda riigi Suur- saksa hirmuvalitsejaks sai SS see oli sõjaväestatud kaitsemalev, kes esialgu pidid toimima kui Hitleri ihukaitsevägi. SS- le allus riiklik kaitsepolitsei Gestapo . 17.Millised muudatused toimusid majanduse arengus Natsid tulid võimule saksa majanduskriisi ajal. Kogu riigil oli üks ja ainus eesmärk Suurendada riigi sõjalist võimsust . Võeti laenu suurtöösturitelt, kehtesati plaanimajandus , rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks ehitati kiirteid . Need meetmed andsid miljonitele tööd . Rahva majanduslik olukord paranes. Rahvas avaldas üha enam toetust natsidele. 18.Iseloomusta Hitleri välispoliitikat Riigi välispoliitika muutus üha sõjakamaks . Seati sisse üldine sõjaväekohustus, loodi võimas armee. Saksa sõjavägi asus toetama kindral Francot Hispaania kodusõjas. Loodi sõbralikke sidemied Jaapani ja Itaaliaga. See kujutas ohtu
süsteem, haldus, põllumajandus ja maaelu, tööstus, kultuurielu, haridus, kontaktid maailmaga jne) Eesti ENSV Poliitiline süsteem Vabariik, demokraatia parteidiktatuuri all peab jõudma kommunismini Haldus 15 maakonda, linnad, vallad 13 maakonda, oblastid Põllumajandus ja maaelu Turumajandus Plaanimajandus: kogu majandus pidi olema riigi käes, erasektorit pold ette nähtud / maaelu hääbumine Tööstus Kultuurielu Vaba Paguluskirjandus, tsensuur
Kultuurirevolutsioon- Eesmärgiks oli Mao poliitiliste vastastekõrvaldamineSajad tuhanded HKP(reeglina haritumad) kuulutati rahvavaenlasteks. "Rahvavaenlasi" tapeti,vangistati, tagandatitöökohtadelt, saadeti maaleümberkasvatamisele või pandi koduaresti. Millised muudatused tõi Deng Xiaoping, miks tehti neid muudatusi? Uued eesmärgid:turumajanduslikke põhimõteterakendamine kommunistlikupartei juhtimisel: saadeti laialiühismajandid, lõpetati plaanimajandus, hakati tootmaolmekaupu (telekad, külmkapid jms.). Hiina sai jagu näljahädast. Hiina kaubad jõudsid ka maailmaturule. Muudatusi tehti kuna taheti muuta Hiina suurriigiks Hiina valitsuse suhted demokraatiaga? Hiinas puudus poliitiline demokraatia. Teisitimõtlejate väljaastumised suruti julmalt maha. Hiina Rahvavabariik on olnud pideva rahvusvahelise kriitika all seoses inimõiguste rikkumistega
poolt lõpule. Vastavalt uuele põhiseadusele nimetati 1940 augustis Riigivolikogu ümber Ülemnõukoguks ning senisest Vabariigi valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu. Endiste linna-ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Eestimaa Kommunistlik Partei kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon, mis viis ennekõike ellu Moskva tahet. Toimusid ümberkorraldused ka majaduses: plaanimajandus, riigistamine, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-ja transpordi ettevõtted, maareform 1941. aasta juunis toimus massiküüditamine, mistõttu Eestist okupeeriti umbes 10000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagritesse. Naised, lapsed, vanurid Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik tapeti või hukkus Venemaal. SAKSA OKUPATSIOON Saksamaa kõrged ametnikud ei tahtnud midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid nägid
Kriisid Ida-Euroopas 1. Miks nimetati Hruštšovi võimuloleku aega ka sulaajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Hruštšovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus , pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus Suurendati kogu maal maisikasvatust, tõsteti toiduainete hindu, tühistas piiranguid erinevates eluvaldkondades, rahvamajandusnõukogu ( liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle). Miks nimetati Brežnevi aega Nõukogude Liidus stagnatsiooniajaks? Iseloomustapoliitilisi ja majanduslikke olusid Brežnevi ajal. Sest sel ajal toimus Nõukogude Liidu majanduses, poliitikas ja vaimuelus seisak . Poliitika Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud, stagnatsioon , parteisisene võimuvõitlus. Majandus Stagnatsioon, ei suudetud maailma tehniliste progressidega kaasa minna, 80-ndate lõpus oli kõikehõlmav kriis. 3....
Valitsemine Majandus Struktuur Ürgühiskond - Hankiv Elati kogukondad es Vana-aja Väheste võim e Naturaalmajandus/agraarüh Rikas tsivilisatsioon aristokraatia iskond ülemkiht Feodaaltsivilisatsi Absolutism Naturaalmajandus/agraarüh Seisused oon iskond Uusaeg Konstitutsioonili Tööstusühiskond Klassid ne monarhia XX saj. demokraatia Teenindusühiskond kihiühiskond Nüüdisühiskonna tunnused: Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonna v...
taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA POOLA MONGOOLIA KUUBA SAKSA DV PÕHJA-KOREA TŠEHHOSLOVAKKIA PÕHJA-VIETNAM UNGARI HIINA RV RUMEENIA JUGOSLAAVIA ALBAANIA IDABLOKI ÜHISJOONED Diktatuur Kommunistlik partei Sotsialistlik demokraatia Totaalne kontroll Natsionaliseerimine Kollektiviseerimine Plaanimajandus Sõjatööstus BIPOLAARNE MAAILM - LÄÄNERIIGID USA SUURBRITANNIA PRANTSUSMAA SAKSAMAA LV LÄÄNEBLOKI ÜHISJOONED Demokraatia Mitmeparteilisus Õiguste ja vabaduste tagamine Turumajandus Sotsialismi tõrjumine TRUMANI DOKTRIIN, 1947 President Harry Truman (1945-1953) lubas anda majanduslikku ja sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht. http://en.wikipedia
kohustused. 1947 algas kolhooside loomine. Kolhoosidesse sunniti inimesi sellega, et talupoegadele pandi peale kõrged maksud. Jõukamad talupojad "tehti" kulakuteks (pandi neile kõrgemad maksud). Hirmutavalt mõjus 1949. aasta küüditamine 1951. aastaks oli kollektiviseerimine enam-vähem lõpetatud. Esialgu loodi palju väikseid kolhoose, siis paljud ühinesid. Kollektiviseerimise tagajärjeks oli põllumajanduses suur allakäik. Eestiski kehtis plaanimajandus, sisuliselt käsumajandus. Eesti majandus allus üleliidulistele ministeeriumidele. Sellel olid rasked tagajärjed. Ei arvestatud kohalikke vajadusi, tavasid. Muutus demograafiline seis, palju toodi sisse võõrtööjõudu. Siiski võib öelda, et 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel majandus arenes, elatustase paranes. 1970. aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. 1970. aastate lõpul ja 1980. aastatel hakkas ilmnema toiduainete puudus
NSVL - Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit Sotsialistlik sõprusühendus - sotsialismimaad, mis olid NSVL-ga eriti heades suhetes (kõige kuulekamad NSVL-le) NT: SDV, Poola, Tsehhoslovakkia, Kuuba, Mongoolia, Ungari. Dissidentlus - vastupanu riigi ametlikule poliitikale. Stagnatsioon - Nõukogude Liidu suurenev mahajäämus lääneriikidest paljudes eluvaldkondades alates 1970. aastatest.(L.Breznevi valitsemisaeg = seisakuaeg) Plaanimajandus - riik suunab ja kontrollib majandust ning koostab riigile ja igale ettevõttele kohustusliku plaanid NSVL-is. (viisaastaku süsteem) Industrialiseerimine - rasketööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine - talude vägivaldne liitmine kolhoosideks Solidaarsus - Poola ametiühingukoondis, mis korraldas streike Poola kommunistliku valitsuse vastu aastal 1980. Looja: Lech Walesa Sametlahutus - Tsehhoslovakkia rahumeelne jagamine kaheks riigiks - Tsehhi ja Slovakkia
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
· Isiklikud kontaktid: väliskülastuste arv, rahvusvahelised telefonikõned, rahaülekanded jne · Poliitiline tegevus: esindused välisriikides, osalemine rahvusvahelistes organisatsioonides, osalemine ÜRO missioonides ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide missioonidel. Riikide majandussüsteemid · Tavamajandus- põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial · Käsumajandus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim, plaanimajandus · Turumajandus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid kokkulepitud hindade alusel, konkurents määrab toote või teeninduse mahu ja hinna Toote valmistamine, selle seos globaalse tööjaotusega · Uurimis-ja arendustegevus: nõuab kutseoskusega tööjõudu ja suuri kapitaliinvesteeringuid, tegelevad arenenud riikide ettevõtted · Detailide ja sõlmede valmistamine: nõuab odavat tööjõudu, tegelevad odava tööjõuga maad
Hitleri juhitud natsionaalsotsialistide ebaõnnestunud õlleputs Münchenis. 1924 V.Uljanov-Lenini surma järel sai NSV Liidu liidriks J.Stalin. 1.detsember - Kommunistide ebaõnnestunud riigipöördekatse Tallinnas. 1928 Rahareformiga Eestis võeti markade asemel kasutusele kroonid ja stabiliseeriti rahandussüsteem. NSV Liidus kaotati NEP, alustati üliindustrialiseerimist ja võeti kasutusele plaanimajandus. 1929 Massilise vägivaldse kollektiviseerimise algus NSV Liidus. USA-s algas majanduskriis, mis levis järgmiseks aastaks teistesse riikidesse. Eestis asutati Vabadussõdalaste Keskliit. 1932 NSDAP sai suurimaks parteiks Saksamaa parlamendis Reichstagis. 1933 A.Hitler sai Saksamaa kantsleriks. 1934 12.märts K.Pätsi ja J.Laidoneri juhitud sõjaväeline riigipööre Eestis.
Lähte Ühisgümnaasium Eesti majandus ja rahandus Lühiuuring Koostaja: Elise Sule LÄHTE 2009 Majandussüsteemid Tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. Käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt.
2. Alternatiivkulu (võimalused). Alternatiivkulu loobumine teatud soovide ja vajaduste rahuldamisest, valiku tegemine piiratud ressursside tingimustes ehk ka saamata jäänud tulu, loobumiskulu. 3. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlused. - tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. - käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt.
Lühiuurimus Vietnam Üldandmed Ametlik nimi: Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn: Hanoi Pindala: 331 114 km2 Rahaühik: dong Rahvaarv: 85 031 400 Sissejuhatus Vietnam paikneb Indo-Hiina poolsaare idaosas. Rohkem kui poole alas hõlmab tiheda metsaga kaetud Annami mäestik. Tihedama asustusega ja ühtlasi kõige tegusamalt haritavad alad paiknevad Hong Ha ja Mekongi jõe ääres. Teise maailmasõja järel oli Vietnam kaheks jagatud, pärast 20. Sajandi kestvaimat sõda -1962.-1975. aasta Vietnami sõda ühendas kommunistlik põhjaosa riigi taas. Tänapäeval on vietnam üheparteiline riik, mida juhib kommunistlik partei. Alates 1986. aastast on valitsus järginud liberaalset, doi moi (uuendamise) nime all tuntud majanduspoliitikat. Ajalugu 19. sajandi teisel poolel langes Vietnam Prantsusmaa võimu alla. Prantsuse võimu taustal tekkis 20. sajandi alguses rahvuslik ärkamisliikumine ja asutati esimesed poliitilised organisatsioonid. Kahe maailm...
Liidu agraarpoliitikaga kujundatud majandamistingimused. Kuni 1950. aastateni püsis taotlus arendada tööstust ja teisi majandusharusid põllumajanduse arvel. Põllumajandusest eemaldati tulu madalate varumishindade kaudu, mis ei katnud tootmiskulusid. Kahjumi kattis kolhoosiliikmete saamata jäänud töötasu. Ka hilisem hinnapoliitika oli kaootiline ja ebajärjekindel. N. Liidu majanduse arengu peamiseks piduriks oli käsumajanduseks väärastunud plaanimajandus. See viis tootmisresssursside väheefektiivsele kasutamisele ja ettevõtete juhtide algatusvõime langusele. Käsumajandusega seondus kõikvõimalike partei ja täitevvõimu ametnike õigus sekkuda ettevõtete tegevusse. Tagajärjeks oli tootmisvõimsuste ebapiisav kasutamine.
8. Mis on ,,juunipöörde" tagajärg? 1. NSVL võim 1940. aastal 9. Nimeta nõukogude võimu poolt tehtud reforme võimuaparaadis? 1. Ametnike asendamine Moskvale lojaalsete inimestega 2. Kehtestati ainuparteisüsteem (KOM-partei) 3. Riigikogu saadeti laiali, moodustati uued võimuorganid Ülemnõukogu ja Ministrite nõukogu 4. Moodustati julgeolekuorganid 10. Nimeta nõukogude võimu poolt tehtud reforme majanduse alal? 1. Plaanimajandus 2. Kolhooside rajamine 3. Natsionaliseerimine, industrialiseerimine 4. Rahareform 11. Millal olid suurküüditamised? 1. 14. juuni 1941 ja 23. märts 1949 12. Kelle vägedes teenisid eestlased II MS päevil? 1. Soome, NSVL, Saksa 13. Millal oli Saksa okupatsioon Eestis? 1. veebruar 1918 november 1918 2. oktoober 1941 september 1944 14. Millal olid nõukogude okupatsioonid Eestis? 1. juuni 1940 oktoober 1941 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
