• Suruti peale oma ideoloogiat • Kestsid suvest suveni ERINEVUSED • Okupatsiooni kestvus-NSVL 1 aasta, Saksa 3 • Eestlasi vägedes 2/3, vene vägedes 1/3 • S.Eesti Rahva Ühisabi, V.ei hoolinud, kuidas inimesed toime tulevad • S.vähem ohvreid, V.tuhandetes tapetuid, küüditatuid • S. natsisism, V.maksism-leninism • S. aeti taga juute ja mustlasi, V. Nõukogude okupatsioonide vaenlasi • NSVL-kõik riigistatud, S-väiksed erandid, aga tugev plaanimajandus • V. Rahvakomissaride Nõukogu, kuhu kuulusid eestlased • S. Eesti kindralkomisaraat, kuhu kuulusid peamiselt sakslased
aastal tekkis Eesti Kultuurikapital. See oli peamine kultuuri finantseeriv asutus ja sellel oli 6 sihtkapitali. 1940ndad a) Toimus Eesti kiire sovetiseerimine ja kaotati ära Eesti riigivõimu sümbolid nagu sümbolid, raha ning rahvuslikud seltsid ja organisatsioonid. Paljud avaliku elu tegelased arreteeriti ning toimus juuniküüditamine. Eesti võttis vastu NSV Liidu Ülemnõukogu Riigivolikogu. b) Eesti majandusest sai plaanimajandus. Hakati taastama tööstusettevõtteid ja rajati ka palju uusi. Majanduslike eesmärkide kõrval oli majanduse arendamisel ka poliitilised eesmärgid c) Tekkis tsensuur ning kõigest ei võinud kirjutada. Ajalehti ja ilmuvaid teoseid kontrolliti, et seal ei oleks Nõukogude Liidu vastaseid sõnumeid /mahategemisi. Kui sellist asja leiti, siis selle eest karistati. Enamasti tulenesid erinevused poliitilisest reziimist, kuna Nõukogude võim oli
ENSV liidust ei puudunud ka füüsiline ja vaimne terror. Sunnitööle või hukkamisele saadeti 30 000 inimest, mille tavaliseks karistuseks oli 25+5 aastat. Toimusid agressiivsed propagandad, kus kõikjal lehvisid punased kangad ja lipud ning Stalini pildid. Õhus varitses pidev hirm. Eesti majandus pidi sulanduma üleliidulisse majandusse ja teenima talle pandud eesmärke-tootma ettenähtud kaupu, andma uraani ja elektrit ning varustama Leningradi toiduainetega. Plaanimajandus ja käsumajandus oli täies jõus. Eestit sunniti 1947.aastal üle minema kolhoosikorrale. 4 Kultuur Teine maailmasõda ja nõukogude võimu taaskehtestamine 1944.aastal lõhestasid eesti kultuuri kaheks: välis-ja kodueesti kultuurieluks. Kuid hoolimata tõsiasjast, et pagulusse siirdus arvukult loovinimesi(ligikaudu 120 kirjanikku ja
Eesti Vabariik 1. Kuidas valitseti Eestit 1920.a. põhiseaduse järgi? Seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament- riigikogu- ja täidesaatva võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem. Riigivanem täitis lisaks peaministri kohustusele ka riigipea (presidendi) esindusülesandeid, sest presidendi ametikohta ei loodud. Neil aastateil osalesid Eesti poliiitka kujundamisel paljud erakonnad. Eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Oli olemas riigipeaametikoht ja Eesti oli demokraatlik vabariik, kus olid inimõigused. 2. Mis oli peamine sisepoliitiline probleem Eestis 1920ndail (tulenes osaliselt põhiseadusest)? Parteisid oli palju, kelle vahel sai valida. 11 kuud valitsust. Riigipea ametikoht puudus. 3. Kriis 1930ndate algul - miks, milles seisnes? Poliitiline kriis, kus puudus president...
● Korea sõda (1950-1953) Korea sõda toimus Põhja-Korea ja Lõuna-Korea vahel. Põhja-Korea toetas kommunismi ja teda abistasid Hiina ning NSVL väed. Lõuna-Koreale osutasid abi USA ja Lääne-Euroopa. Sõda lõppes tulemusteta ja surma sai umbes 3 miljonit inimest. 4. Iseloomusta vastasseisu USA ja NSVL vahel. USA: NSVL: Demokraatia,kapitalism diktatuur,sotsialism turumajandus Plaanimajandus Keskenduti inimestele Keskenduti riigile Eesmärgiks demokraatia taastamine Eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas 5. Mis on pingelõdvendus ja kuidas see avaldus? 1963 kirjutati Moskvas alla tuumakatsetus keelustamise lepingule, mille kohaselt ei tohtinud tuumarelvi katsetada atmosfääris, kosmoses ega veel all. Alla kirjutasid NSVL, Suurbritannia ja USA.
Lääne riikidest siis Soome, Eesti, Läti, Leedu,Poola Majanduspoliitikaks oli sõjakommunism, ehk siis: · Ettevõtted riigistati · Talupoegadelt toiduainete riigile andmise kohustus (loomad, heinad, teraviljad; Punaarmeele ja sõjatöölistele) · Töökohustus linnades Uus majanduspoliitika: NEP 1921-1927 · Rahaline maks talupoegadele · Eraettevõtlus, väike ettevõtlus vormis · Rahalised suhted ( sai palka, et selle eest osta) 13. Plaanimajandus NSVL-s Plaanimajandus 1928-1991 Plaanimajandus- riik kehtestas plaani midapidi järgima, jälle riiklik omand tootmises, eraettevõtted kadusid. NSVL-s oli viisaastak ehk siis 5 aasta plaan. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine: Talud likvideeriti tulid ühismajandus, sovhoos (riigile kuulus) kolhoos (talupoegade ühised asjad) Tööstuse toimus industrialiseerimine: Suurtööstuse (eeskätt sõjatööstuse) rajamine
rahalise maksuga. 1921. jäi Lenin haigeks, suri 21. jaan. 1924. 1922. a. sai peasekretäriks J. Stalin, kelle vastaseks oli L. Trotski, Stalin kõrvaldas konkurendid 1927. a. Kujunes välja Stalini ainuvõim, eelistati industrialiseerimist. 1920. aastatel võeti vägivaldselt talupoegade käest vili ära (riigivaru). Viidi läbi kollektiviseerimine (eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine kolhoosiga). Majanduselus juurdus plaanimajandus (majanduse plaanipärane arendamine). Tugev poliitiline terror. Industrialiseerimine on suurtööstuse rajamine ja arendamine, väiketootmise asendamine suurtootmisega. Kolhoos on põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Põhjus, miks natsionalistid pääsesid võimule oli see, et parlamentarism ei leidnud Sakslaste hulgas toetust. Kõikides hädades süüdistati nõrka parlamentaarset korda, tunti hirmu kommunismi ees. 1923. a. nov
Kennedy pani Hrustsovi fakti ette- likvideerida baasid, muidu USA ründab NSV Liitu. NSVL tegi seda, kuid USA lubas Kuubat mitte vallutada 1962.a VASAKPOOLNE REzIIM NSVL, Hiina. Vaba ajakirjanud puudus, reformid, ainuparteisüsteem, ranged seadused, allasurutus, väikerahvad suruti maha, repressioonid. HIINA MAHAJÄÄVUSEST TINGITUD PROBLEEMID - kommunism ei lahendanud neid industrialiseerimine kukkus läbi, põllumajanduse kollektiviseerimine kukkus läbi, plaanimajandus, kultuurireform kukkus läbi. Kõik Mao Zedongi reformid kukkusid läbi. UUED JUHID muutsid palju. Peale Stalinit võimule saanud Hrustsov i ajal tuli nn sulaperiood. Peale teda tuli võimule Breznev stagnatsioon - seisak, tagasiminek. DEM RIIKIDE EDU Dem laienes nn Kolmanda maailma maadesse, valimisõiguste laienemine, rahva osalus poliitikas suurenes. EBAEDU kõikidesse riikidesse ei sobinud demokraatia, võimuvõitlus kommunismiga, kus tuli vahepeal alla vanduda.
proletariaadi diktakduuri 2)tuleviku ühiskond on külluse ühiskond, 2)tuleviku ühiskond on klassideta ühiskond, kus keegi pole vaene ning puudub kus kapitalistid on hävitatud ning puudub ebavõrdsus ebavõrdsus 3)tootmisvahendid on ravha ühisomandiks 3)tootmisvahendid on riigi omad 4)kõik peavad käima tööl 5)valitseb plaanimajandus 13. Milline oli marksistide loosung? Selgita selle mõtet. Kes oli loosungi autor? ,,Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" loosungi autoriks oli Karl Marx ning see tähendab 14. Mida leiutasid A. Volta, M. Faraday, Th. A. Edison, W.Röntgen, S. Morse, G. Bell, R.Diesel, C.Benz, J. Watt, R.Fulton, G.Stephenson. · A.Volta patarei · M.Faraday elektrigeneraator, elektrimootor · Th.A.Edison elektrilambi leiutamine · W.Röntgen röntgenitoru leiutamine · S
Algselt oli see Hitleri ihukaitsevägi, mida juhtis H.Himmler. SS-le allutati riiklik salapolitsei Gestapo. Selle kõrval jälgis korda ka riiklik politsei, mis ei allunud otseselt natside parteile. Majanduse riiklik reguleerimine Natsid tulid võimule majanduskriisi ajal. Hitler püüdis seda lahendada majanduse riikliku reguleerimisega. See tähendas, et kogu rahval ja riigil oli 1 eesmärk- tõsta riigi sõjalist võimsust. Võeti suurtöösturitelt ja pankadelt laenu, kehtestati plaanimajandus neliaastakute kaupa. Rajati sõjatehnika ja varustuse tehaseid, ehitati kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiiresti liigutada riigi 1 otsast teise. Miljonid inimesed said tööd. Paranes rahva majanduslik olukord, suurenes Hitleri ja ta pooldajate mõjuvõim. Kuid selline majanduskasv sai olla ajutine, seega vajas Hitler tulevikus võidukat sõda. Sõjakas Välispoliitika Majandusliku tugevnemisega muutus välispoliitika aina sõjakamaks. 1935. hakati rääkima
korraldada kõige paremini üks isik või insitutsioon SOTSIAALNE TURUMAJANDUS: o Vabaturumajandus koos märkimisväärsete sotsiaalsete garantiidega. o Mõeldud inimestele, kes ise ei suuda küllaldaselt hoolitseda oma toimetuleku eest. o See on Saksa variant o Hakati ellu rakendama 1948a. PLAANIMAJANDUS: o Käsumajanduse vorm o Kogu majanduse on mitme aasta peale ette planeeritud o Plaan on nagu seadus, mittetäitmine on karistatav SEGAMAJANDUS: o Tegelikult on süsteemid omavahel segunenud. o Maailma majandus tugineb suuresti turumajandusele o Samas on igas riigis tooteid-teenuseid, mille nõudmist j
Stagnatsioon · Leonid Breznev · Priviligeeritud vähemuse kollektiivne valitsemine poliitbüroo · Näiliselt oli kõik korras, suhete paranemine USA-ga, äärmustelt tagasitõmbumine sisepoliitikas · KP kontrolliv ja juhtiv osa · KGB · Dissidendid (teisitimõtlejad), Andrei Sahharov, Aleksander Solzenitson ,,Gulagi arhipelaag", ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elust" · Kinnised psühhiaatriahaiglad · 1977 uus konstitutsioon · ,,Homo sevitucus" · Nomenklatuur · Plaanimajandus, rasketööstus · Peamine tööstuspiirkond Lääne-Siber · Kahepalgelisus · ,,Potjomkini küla" (mängiti töö tegemist) · Alkoholism Perestroika · Juri Andropov · Konstantin Tsernenko · Mihhail Gorbatsov · 1985 NLKP peasekretär · Noorus, energilisus, karismaatilisus, eneseväljendamisoskus · Perestroika maa ümberkorraldamine · Glasnost avalikustamine · Majanduslik katastroof · Ressursside nappus · Mahajäämus lääneriikides
Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad pooled ei olnud omavahel otselises sõjategevuses, kuid üritasid vastast üle trumbata kõikidel elualadel, mõjuvõimu
rahvad ja inimesed.SS- natsi partei sõjaväestatud organisatsioon, millest kujunes diktauuri peamine tugi.GULAG- n.liidu surmalaagrite süsteem.tot.diktatuur- valitsemisviis, millega kaasneb täielik kontroll inimeste mõtteavaluste ja väljendusvõimalste üle.gestapo- natsi-saksa salapolitsei. otsus, kus võeti vastu põllumajanduse üldkollektiviseerimise viisaastakuplaan, mida nim.suur murranguks. Plaanimajandus on majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile.kommusim-teatud sotsiaalne ja majanduslik ühiskonnakorraldus. Fasism-on poliitiline ideoloogia, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva, ühe isiku juhtimise all olevat sõjaliselt tugeva riigi loomist.kolhoos- Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand
põhiseaduse muutmine. 1937.a kutsuti kokku ebademokratlikult moodustatud Rahvuskogu. Uue põhiseaduse kohaselt oli Eesti riigipeaks president. Riigikogu muudeti kahekojaliseks . 1938.a. veebruaris toimusid Riigivolikogu valimised. Presidendi otsevalimistest loobuti ja 24.aprill 1938.a. kinnitati Eesti presidendiks Konstantin Päts. Mõni päev hiljem astus ametisse Kaarel Eenpalu valitsus. majanduselu arenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Esinesid plaanimajandus ele iseloomulikud elemendid. Erakordselt suurt tähelepanu pöörati tööstusele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, kadus tööpuudus.1935- sõlmiti Inglise-Saksa mereväeleping mis nadis märku, et inglismaa on valmis andm läänemere piirk. saksamaa ja venemaa kontrolli alla. riik ja kultuur Iseseisvumine mõjutas positiivselt kõiki eluvaldkondi. 1925.a. loodi Eesti Kultuurikapital, see
Järgnes kodusõda ja 1922. aastal moodustati NSV Liit. 1924. aastal suri Lenin ning järgnes võimuvõitlus. Jossif Stalin tuli võimule 1927. aastal ja hakkas majandust sotsialismile viima ning selleks ta teostas uue majanduspoliitika, alustas sundkollektiviseerimist ja industrialiseerimist. Kõik olid totalitaarsed diktaatorid. Vägivalla kampaaniad, kommunistide tapmine, sunnitöölaagri süsteem. Riik kontrollis majandust plaanimajandus. Nooremat põlvkonda kujundati reziimile ustavaks (koolides rassiteooria, sõjaline õpe). Mõju kultuurile: kino (helifilmid, muusikafilmid), raadio (kõned, tekstid, tänukirjad) mõlemad propaganda eesmärgil. Mõju kujutavale kunstile (realism), teadus pidi olema marksistlik. 4. Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda teekond uude sõtta Hitler tühistab Versailles' lepingu, Hispaania kodusõda, Ansluss, Müncheni sobing, MRP.
4. Võrdle tabelivormis NL ja Saksamaad. NL Saksamaa Majandus (põllumajandus) Panus tehti suurtööstuse Oli ainult üks eesmärk, eelisarengule, see pidi milleks oli tõsta riigi sõjalist muutma Venemaa lühikese võimsust. Kehtestati ajaga tööstusriigiks, tagama plaanimajandus, riigi sõjalise võimsuse kiire neliaastakute kaupa. Rajati kasvu. Alluti tehaseid ja vabrikuid plaanimajandusele, sõjatehnika ja varustuse viisaastakuplaanid. tootmiseks. Sõjaks Suurtööstuse eelisarengule ettevalmistumine andis
3) sotsiaaldemokraadid oluline töölisparteid ja vasakpoolsus. Ajakirjandus on vaba ning kultuuri käsitletakse kui vaba loomingut. Demokraatlikud riigid olid 1930-ndatel So, No, Ro, Ta, Pr, Ing, Suurbr, Sveits ja Tsehhoslovakkia. Diktatuur on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemisel. Mitte millegagi piiratud, seadustega kitsendamata, jõule toetuv võim. Majandusvaldkonnas on diktatuurile omane plaanimajandus ja riigi suur osakaal, majandus teenib rasketööstuse huve, valitsus kontrollib hindu, palku, investeeringuid ning eksisteerib käsumajandus. Diktaatorlikus ühiskonnas puuduvad vabad valimised, on tsensuur, ühe partei süsteem, nt: Nõukogude Liidus kommunistid, Saksamaal natsiparteid, Itaalias fasistid, üksikisiku huvid on allutatud riigi huvidele, toimub pidev noorsoo juhtimine ja mõjutamine, vangistused, repressioonid, salapolitsei tegevus, kõikekontrolliv valitsus ja partei
Milline muutus riigi sisepoliitikas võimaldas küüditatuil koju naasta? Stalini surm. Vägivalla osaline heastamine. Represseeritute õigeksmõistmine. Majandus tervikuna. Omandivorm talupidamisele tugines põllumajandus. (riiklik eraomand), majandussüsteemi lammutamine, sundkollektiviseerimine, sundvõõrandamine ehk riigistamine, 30ha, keskmine 15ha Juhtimine majanduspoliitika, majanduselu allutati plaanimajandusele, jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ja tähendas üleminekut käsumajandusele. Planeerimine ei arvestatud kohalie toorainete ja tööjõuressurssidega, hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. 5 astakuplaanid. Prioriteedid mindi üle uuele majanduspoliitikale, rajada kolhoose, rasketööstuse eelisarendamine. Toodangud üleliidulisele turule. Vajadused olid kõige olulisemad. Eraomandi akotamine ja riigistamine. Tööstus.
ambitsioonide ja poliitika. Tavamajandus majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial;vanim majandussüsteem, milles kolm majanduse põhiküsimust lahendab ära perekond või hõim oma võimaluste piires. Käsumajandus majandussüsteem, kus põhilisi majandusotsuseid langetab riigi keskvõim; käsumajanduse tuntuim vorm on plaanimajandus. Turumajandus majandussüsteem, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupu või teenuseid vabalt kokkulepitud hindade alusel ning tootjate või teenindajate konkurents määrab toote või teenuse mahu,hinna ja sortimendi. Monopol ainuõigus toota mingit kaupa, osutada teenust ja määrata hindu. Avalik sektor moodustab riigivalitsemise ja kohaliku omavalitsuse asutustestning riigi- ja kohaliku omavalitsuse ettevõtetest ja fondidest
1934 pikkade nugade öö partei sisese opositisooni likvideerimine(umbes 1000 meest suri) 1934, kui president suri, sai Hitlerist president, kuid teda hakati kutsuma juhiks ehk füüreriks. 1938 kristallöö 24h juutide omandi purustamist Sisepoliitika: 6 Lubatud oli vaid üks partei NSDAP 7 Parlament kaotas tähtsuse, võim läks valitsuse kätte 8 Pöörati tähelepane rassiliselt puhtusele aaria rass Majandus: plaanimajandus Riigikontrolli alla 4-aastakuplaanid Eraomand majanduses säilis, kuid riik kirjutas ette, mida toota. Hitlerjugende: natside noorteorganisatsioon. Pilet 17 Teaduse ja tehnika areng 1920-30.aastatel Teadus: *aatomi-ja tuumafüüsika Rutherford esimene tehislik tuumareaktsioon *Irene ja Frederic Jolit-Curie avastasid tehisradioaktiivsuse *pandi tööle esimene tuumareaktor USA's *töötati tuumapommi loomise kallal *õpiti looma sünteetilisi aineid
6. Selgita nõukogude majanduspoliitika iseloomulikke jooni Eesti NSV näitel. Mis oli iseloomulik tööstuses ja põllumajanduses? Kuidas toimus majanduse juhtimine? Vastus: Tööstus: Suretati välja erasektor, toimus jõuline rasketööstuste eelisarendamine, valitsevaks muutusid suurettevõtted. Põllumajandus: Suretati välja erasektor, sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine), maa sundvõõrandamise järel ühismajandid (kolhoosid, sovhoosid) Majandus: Jäik riiklik plaanimajandus, käsumajandus 7. Millised olid käsumajanduse rakendamise tagajärjed ühiskonnale? Too 2 näidet. Vastus: Industrialiseerimine ja kolhoseerimine soodustasid linnastusmist. Teistest liiduvabariikidest algas massiline võõrtööliste sissevool ja eestlaste protsent elanikkonnas vähenes. 8. Miks tõi nõukoguliku majanduspoliitika elluviimine kaasa keskkonnaprobleemid? Selgita 2 näite abil. Vastus: Rajati palju kaevandusi
kolhoosidesse. Kolhooside loomisega mindi üle põllumajanduslikule suurtootmisele. Tegutseti põhimõttel ,,Kes kolhoosi ei astu, on nõukogude võimu vastane". Kolhoseerimisega kaasnes ulatuslik vägivald. 1929-1933 aastatel küüditati eelkõige põhjapiirkondadesse ligi 9 miljonit talupoega. 1930. Aastate algul tabas NSV Liitu ulatuslik näljahäda. Nõukogude liit 1930. Aastatel Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis Venemaa agraarmaast tööstusriigiks. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linnadesse tööle minema. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine: Stalin ei usaldanud oma lähikondlasi. Vägivallapoliitikat viisid ellu julgeolekuorganid, juhindudes Stalini otsustest suunistest. Loodi laiaulatuslik vangilaagrite süsteem (GULAG), kus 1940. Aastal kandis karistust 1,7 miljonit vangi. Stalini arvates oli vägivald sotsialistliku riigi
Maailm kahe maailmasõja vahel õpikust lk.74-98,110-114. Versailles´i rahuleping- 1919-1920 Keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglismaa huve arvestavate rahulepingute koostamisele. Rahulepingu järgi pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi. Kokku jäeti Saksamaa ilma ligi kaheksandikust territooriumist. Saksamaa pidi vähendama oma sõjaväge 100 000 mehele. Seal ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust. Keelati omada lennuväge ja allveelaevu. Tuli maksta reparatsioone. Rapollo- 1922, Saksamaa ja Venemaa vahel sõlmitud Versailles´ süsteemi vastane koostööleping. 1917. aasta Venemaal: Kriis- Rahutused sõjaväes- deserteerumine (lahkumine rindelt) Kaos majanduses tööjõu, tooraine, toiduainete puudus, kütuse kriis. Langes keisrivõimu autoriteet. Selle vastu olid ka osa aadlikke. Neil tekkis plaan muuta Venemaa ...
KORDAMISKÜSIMUSED 9. KL. KONTROLLTÖÖKS Demokraatia, diktatuur, fasism, natsism 1. Demokraatia: · demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), 1. Demokraatia on rahvavõim. Seda iseloomustavad : Rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu · nimeta tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail (õp. lk 30), Suurbritannia, USA, Prantsusmaa, Uus-Meremaa · peamised demokraatlikud liikumised Euroopas 1920-30ndail nimetus, selgitus (lk 31), Liberalism uuendustele vastuvõtlikum, kaitsesid isiksuse vabadust ja vabaturumajandust Konservatism Nende arvates oli hea ajaloos läbi proovitu, seepärast ei tormanud kõike muutma. Kaitsesid vaba turgu ja pooldasid riigi mittesekkumist majandusellu. Sotsialistid ning Sotsiaaldemokraadid -kaitsesid tööliskonna huve, riigi kohus oli toetada abivajajaid, rikastele pi...
Muistne Peruu & inkade riik. Kaks piirkonda: Mehhiko & Peruu, Equador, osa Kolumbiat ja osa Boliiviat. Inkade riigi eksisteerimise aeg oli 15 saj. (vb 13 saj algusest, kokku max 300 a). Tglt Peru tsivilisatsiooni vanus u 1500 eKr. Sellest on alguse saanud sellised kultuurid nagu cotosh ja charir. Alustame sündmustest, mis said alguse 10. sajandil. Hõimud jõudsin andidesse ja moodustasid seal linnriike. Ketsuad indiaanlased. Cuzco (ind k ,,naba") linnriik. Saavutas juhtiva positsiooni. Hakati kutsuma maailma nabaks. Linna enda nimi tähendab nelja ilmakaart Tahuantinsuyu. Selle riigi aristrokraatiat nimetati inkadeks. Muide inkad pole rahvas, etnos, nad on ühiskonnakihi nimetus. See nimetus muutus ajapikku valitseva klassi üldnimeks. 1438. a kohtus tookordne inkade kuningas mägirahvaga chankadega ja saavutas otsustava võidu. Sellega haaras kun enda alla peruu alad ja nii tekkis u kolmveerand saj jook...
· EE majandus integreerus EU majandusele 3.PERIOOD (Suur majanduskriis 1930-1934) · põllumajandus-tööstustoiduainete hinnadlangesid · tollimaksud tõusid · talurahva sissetulek vähenes · põllumeeste tööd piirati · nõrgad pangad pankrotii · siseturu kokkukuivamine · ärid panktrotti · lühenes tööpäeva pikkus · tööpuudus · elatusabi langes · Tõnisson devalveerib EEKi 4.PERIOOD ('30 pärast kriisi) · majanduselu edenes · plaanimajandus · väliskaubandus positiivne · rahva heaolu paranes · tööstusareng (keemia, õli, põlevkivi, bensiin) · liiga palju kasutuid talusid · suurim eksport muna, või EESTI VABARIIGI KULTUUR · eesti keelne haridus · luuakse oma koolisüsteem · vähemalt 3000 inimesele emakeelne algharidus · väiksematel rahvastel olid kultuuriseltsid (Läti) NIMED · Amandus Adamson-skulptor · Anton Hansen Tammsaare-kirjanik · Mait Metsanurk-kirjanik
Neutraliteedi seadus ei osuta sõjalist ega majanduslikku abi sõdivatele Euroopa riikidele 9. Võrrelge demokraatilikule ja diktatuuririigile iseloomulikke tunnuseid: majanduses, poliitikas, kultuuris ja ideoloogias. Tunnused DEMOKRAATLIKRIIK DIKTATUURIRIIK MAJANDUS Riigi kontrolli all, plaanimajandus POLIITIKA Kodanikud osalevad poliitikas Valitseb üks juht KULTUUR IDEOLOOGIA Mitu parteid Ühepartei süsteem 10. Mis olid diktatuuride tekkimise põhjused? (4) · Demokraatiakogemuse puudumine laiadel rahvahulkadel · Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumne demokraatias · Majandus raskused 11
Kõik erakonnad peale NST saadeti laiali. Parlament kaotas oma tähtsuse ja pärast riigipresidendi surma võttis Hitler endale ka selle ameti, kuigi tegelikkuses muutus ta diktaatoriks ehk füüreriks. Natsionaalsotsialistid tulid võimule ajal, mil Saksamaa vaevles majanduskriisis. Hitler püüdis kriisi ületada majanduse riikliku juhtumisega, mis sisuliselt tähendas sda, et kogu maal ja rahval oli üksainus suur eesmärk - tõsta riigi sõjalist võimsust. Kehtestati plaanimajandus, ehitati tuhandete kilomeetrite kaupa kiirteid ja tänu nendele meetmetele paranes rahva majanduslik olukord, mis omakorda suurendas Hitleri ja tema pooldajate mõjuvõimu. Suurbritannia ei olnud enam pärast Esimest maailmasõda maailma juhtuv rahandus-ja tööstusriik. Suureks probleemiks oli tööpuudus. Nagu ka varasemal ajal, valitses Suurbritannia majanduses väikeettevõtlus, kus tehnika oli aga vananenud. Olukorra muutis
kommunismi, juutluse ja teiste kõrvaldamist. Kehtestati üheparteisüsteem, ametiühingud olid keelatud, parlament kaotas tähtsuse, sõna- ja teised kodanikuvabadused kaotati. kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida mõisted SS ja Gestapo: Julgeolekuametid ja relvastatud rühmitused. SS kaitsemalev; sõjaväestatud organisatsioon. Gestapo SS-le allutatud riiklik salapolitsei. millised muudatused toimusid majanduse arengus: Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja -varustuse tootmiseks, ehitati tuhandete kilomeetrite kaupa kiirteid. Tänu sellele paranes majanduslik olukord. iseloomusta Hitleri välispoliitikat: Muutus üha sõjakamaks. Seati sisse üldine väeteenistuskohustus ja endise vabatahtlikest koosneva sõjaväe asemele loodi võimas armee. Füürer diktaator; saksa keeles juht Kolmas riik natsliku Saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870
ning muud tähtsad ühiskonnaelu valdkonnad. Juute süüdistati vandenõus kommunistidega. Suur osa juutidest oli sunnitud Saksamaalt lahkuma. Need kes ei lahkunud, saadeti surmalaagritesse. Inimesed, kes astusid Hitlerile vastu, tapeti salapolitsei poolt (Gestapo, SS) Majandus: kogu maal ja rahval oli üks ainus eesmärk tõsta riigi sõjalist võimsust. Riik võttis laenu suurtöösturitelt ja pankuritelt, lubades neile maksta pärast tulevasi vallutusi. Kehtestati plaanimajandus. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja varustuse tootmiseks, ehitati kiirteid. Need meetmeid andis miljontele tööd. Rahva majanduslik olukord paranes, mis aga suurendas natside mõjuvõimu. Kuid majanduslik tõus võis olla vaid ajutine, seetõttu vajas Hitler võidukat sõda. Välispoliitika: väga sõjakas, 1935 hakati rääkima avalikult Versialle´ rahulepingu tühistamisest. Kehtestati üldine väeteenistuskohustus ning endise vabatahtlikest koosneva
Hiljem kehtestati Saksamaal üheparteisüsteem ning pärast presidendi surma sai Hitler rahva juhiks. Sõna- ja kodanikuvabadused kaotati täielikult. Kontroll saadi isegi inimeste mõtlemise üle. Esikohale seati riik. Taheti tagada rassiline puhtus ja kontroll inimeste üle, millele aitas kaasa hirmuvalitsus. Tekkisid mitmed salajased julgeolekuametid. Kuid majanduskriisi püüdis Hitler ületada majandusse ise sekkudes. Selleks kehtestati plaanimajandus ning hakati tootma palju sõjavarustust. Sellega said paljud inimesed tööd ning majandustõus andis natsionaalsotsialistidele juurde veel rohkem pooldajaid. Saksamaa välispoliitika muutus aga aina sõjakamaks. Hitleri peamiseks eesmärgiks oli Versaille's süsteemi tühistamine ja vaenlastele kättemaksmine ning maade vallutamine. Kuna Prantsusmaal oli raske ületada majanduskriisi said paljud diktaktuuri pooldajad sellest innustust. Äärmuslased korraldasid meeleavalduse
turismibüroo kaudu või jagasid töökoha järgsed ametiühingud. Sotsialistliku industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega pääses sõjajärgsetel aastatel Eestis maksuvusele majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalike tooraine- ega tööjõuressursse, ajalooliselt välja kujunenud tootmistavasid ning vajadusi. Eesti NSV majanduselu allutati kõigil tasanditel plaanimajandusele. Kõrgemalt poolt koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja. Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele. See olukord tõi kaasa kaugeleulatuvaid demograafilisi ja sotsiaalseid tagajärgi, mis mõjutavad Eesti arengut veel tänapäevalgi. Eesti NSV-s ei olnud tööd raske leida, tööd võimaldati kõigile. Pärast kooli lõppu kindlustati igale noorspetsialistile suunamiskirjaga ametikoht. Nõukogude Liidus taheti näidata, et tööprobleemi ei ole
Milliseid ressursse vajate soovitud eesmärgi saavutamiseks? Kapitali Milliseid ressursse teil napib? Kapitali Kuidas saaksite korvata või asendada puuduvad ressursid? Leida mõni rikas sponsor 8. Millised on kolm keskset majandussüsteemi ja mis on nende tunnused (iga kohta 3 tunnust) TAVAMAJANDUS EHK NATURAALMAJANDUS - Väike tootlikkus; Enamiku toodangust tarbib kohalik kogukond; Vahetuskaubandus; Tänapäeval Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades KÄSUMAJANDUS EHK PLAANIMAJANDUS - Riigi täielik kontroll majanduse üle; Erasektor puudub või on väikese tähtsusega; Toodetakse plaani järgi; Hinnad kehtestab valitsus; Kaupade ja teenuste valik on väike või puudub mitmete kaupade defitsiit; tänapäeval Kuuba, Põhja-Korea TURUMAJANDUS - Vaba konkurents; Hind kujuneb nõudluse ja pakkumise tulemusel; Kaupade ja teenuste valik on lai; Omandi- ja ettevõttevormide paljusus; Riik ei kontrolli majandust 9. Millised on riikliku majandustegevuse eesmärgid
USA lääneliitlased ei olnud 1961-NSVL ehitas Lääne valmis sõjaväge välja Berliini ümber müüri, et viima rahvas ei läheks Läände KAKS SAKSA RIIKI Saksa Liitvabariik Saksa demokraatlik vabariik Lääneliitlaste heakskiidul rajatud NSVL heakskiidul rajatud riik, milles oli parlamentaarne demokraatia ja kommunistliku partei SSÜP ainuvõim föderatsioon Turumajandus- kujundas Sotsiaalse Plaanimajandus Turumajanduse--majandusliku vabaduse kõrval püüti tagada kõigi elanike heaolu Majandusmudel oli edukas Majandusmudel weak as fuck ja jäi Saksa liitvabariigist maha ning inimsed soovisid Läände elama minna, mille tagajärjel rajati Berliini müür(1961) Denatsifitseerimine- NATSIPARTEI Denatsifitseerimine- NATSIPARTEI
Ajalugu Fašistlik Itaalia MIKS TEKKIS? Põhjused 1. Pettumine Versailles’I süsteemis Itaalia osales 1 paailmasõjas küll võitjate poolel, kuid Pariisi rahukonverentsil ei arvestatud Itaalia nõudmistega (nt ühendada kõik itallastega arvestatud alad) ja see tekitas rahulolematust 2. Majanduslikud raskused Elu kallines Itaalias 1919. Aastaks 1913 aastaga võrreldes neli korda. Riigi eelarve oli tohutu puudujäägiga, välismaiste kaupade sissevedu ületas tunduvalt Itaalia kaupade väljavedu. 3. Demokraatia kriis Valimistel kasutatud valimiskünniseta võrdeline valimissüsteem tõi kaasa poliitilise killustatuse. Parlamendis oli liialt palju erakondi, kes ei suutnud sagely omavahel kokkuleppele jõuda. KUIDAS TEKKIS? 1. Fašistliku organisatsiooni loomine (1919) Mussoliniasutas oma mõttekaaslastega poliitilise rühmituse ...
(majanduslik kord, turumaj reeglid). Süsteemi kord määrab ära süsteemi motivaatorid (nt turuosaliste omavah suhtelises). Omand Eraomand Riiklik- või ühisomand Planeerimisviis Detsentraalne planeerimine Kapitalistlik turumajandus Sotsialistlik turumajandus (turg) (lühiajaliselt) Tsentraalne planeerimine Kapitalistlik plaanimajandus Sotsialistlik plaanimajandus (riiklik plaan) (lühiajaliselt) 9. Turumajanduse reaaltüübid Vabale turumaj on omane riigi minimaalne sekkumine. Sots turumaj iseloomustavad kõrgemad maksud, sagedasemad turusiirded ja interventisoonid ja ka konkurentsivabaduse kindlustamine. Selle suuna äärmuslikuks näiteks on heaolumaj, kus pol ja administratiivsed jõud püüavad muuta turujõudude tegevust kolmes suunas:
Juhan Jaik ,,Tondijutud" 1930. aastate lõpuks oli Eesti lastekirjandus saavutanud arvestatava taseme järgmistel põhjustel: kvaliteedi ja kvantiteedi osas muudatused, kättesaadav maailma LK paremik, temaatiline avardumine, LK teooria & ajaloo uurimine, raamatute välimuses parem tase Nõukogude Eesti juhtivaid proosakirjanikke (lastele) (valitses plaanimajandus, tsensuur) Ellen Niit ,,Pille-Riini lood" ,, Triinu ja Taavi jutud", Eno Raud ,,Sipsik" ,,Naksitrallid", Aino Pervik ,,Kunksmoor" ,,Arabella, mereröövli tütar" Nõukogude Eesti juhtivaid lasteluuletajaid ( Eesti lasteluule kõrgaeg, õige hulk didaktikat) Heljo Mänd ,,Oakene", ,,Metsalilled", ,,Linalakk ja Rosalind", Ellen Niit ,,Rongisõit", ,,Karud saavad aru", ,,Midrimaa", ,,Krõlli-raamat", Eno Raud
1.Eesti kohtusüsteem. Õigusaktide hierarhia-3astmeline:I aste-maa-ja halduskohtud- esimese harju,pärnu,tartu,viru maakohus, nelja maakohtu struktuuris tegutsevad kohtumajad asukohaga igas maakonnakeskuses. Halduskohtud-tallinn, tartu , 2halduskohtu struktuuris on kokku 4 kohtumaja:tallinn,tartu,pärnu,jõhvi II aste- ringkonnakohtud-vaadatakse apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtute lahendeid, tallinn, tartu III aste-riigikohus-EV kõrgeim kohus vaatab läbi ringkonnakohtute lahendeid peale esitatud kaebused kassatsiooni korras, esimeesumata kohtuotsus-märt rask,kokku 17kohtunikku, riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul, 2.Mõisted: õigusriik, apellatsioon-edasikaebamine, alama astme kohtu otsuse sisuline läbivaatamine kõrgema astme kohtus , kassatsioon-jõustumata kohtuotsuse peale edasikaebamine õigusküsimustes ning selle läbivaatamine kõrgema astme kohtus ilma faktiküsimuste ümberhindamiseta , ha...
Ajalugu §3-8 1. Nimeta demokraatlike riikide tunnuseid. Too konkreetseid näiteid Suurbritanniast, Prantsusmaast ja Ameerika Ühendriikidest. Kehtib võimude lahususe põhimõte, rahva iseseisvus, mitme partei süsteem, riigivõim kuulub rahvale, mitu ideoloogiat, vaba ajakirjandus, puudub juhikultus, võim on rahvale lähedal, valitsemine toimub rahva poolt valitud saadikute kaudu, eksisteerib trüki- ja sõnavabadus. 2. Miks säilis osades riikides demokraatia, teistes aga mitte? Sõjast väsinud inimesed lootsid, et demokraatlikud valitsused suudavad kiiresti ületada sõjajärgsed majandusraskused ja poliitilise segaduse ning tagavad rahvale heaolu. Kuna aga majanduslikku õitsengut koheselt ei tulnud pettuti demokraatias. Mittedemokraatlikud liikumised väitsid, et on vaja kehtestada diktatuur, mis loob korra majja. Vanad demokraadid jätkasid endiselt demokraatidena. 3. Võrdle Suurbritanniat ja Prantsusmaad kahe sõja vahel. Pärast I maailma sõda poln...
Piirati oluliselt Juutide õigusi. Kes aitasid Hitleril ühiskonda kontrolli all hoida? Mida tähendavad SS ja Gestapo? Erinevad relvastatud rühmitused. SS oli saksamaa sõjaväestatud organisatsioon, algselt oli palgatud Hitleri ihukaitsjateks. Gestapo oli salapolitsei. Millised muudatused toimusid majanduse arengus Hitler üritas oma võimule tulekuga tõsta Saksamaa majandust. Riik võttis laenu suurpankuritelt ja töösturitelt lubades peale vallutusi tagasi maksta. Kehtestati plaanimajandus. Rajati sõjatehnika ja varustuste tehaseid. Ehitati kiirteid. Tänu nendele said väga paljud inimesed tööd. Iseloomusta Hitleri välispoliitikat Hakati 1935 rääkima Versailles lepingu tühistamisest. Loodi üldine väeteenistuskohustus ja uus aremee nimega ,,wehrmacht". Asuti toetama Hispaania kodusõjas olevat kindral Francot. Itaalia- Saksamaa Jaapani lähenemine toimus samalajal, mis oli oht ka lääneriikidele. Paraku Inglismaa ja Prantusmaa ei pidanud seda veel suureks ohuks siis
aastaks konkurendid kõrvale tõrjuda. Stalin pani alguse Stalinismi ideoloogiale, mida iseloomustavad terroristlik diktatuur, totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonna elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine , üldkohustuslik bolsevistlikkommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia vabaduse ja õiguste mahasurumine. Peale selle viis Stalin riigi industrialiseerimisele, mille käigus loobuti NEP- poliitikast. Kohustuslikuks muudeti plaanimajandus ning toimus kollektiviseerimine. Muudeti ka maailmarevolutsiooni teostamise strateegiat ning otsustati sõjalise jõu kasuks. Stalin oli veendunud, et Punaarmee abiga on võimalik kogu maailma kommunistlikuks muuta. Itaalias aga oli põhiliseks ideoloogiasuunaks fasism, mis taotleb rahvuslikele, kultuurilistele ja rassilistele tunnustele tugineva rahvusliku ühtsuse loomist. Algses ja kitsamas
on õuna, tahab vilja) Ressursid hääbuvad (õunad mädanevad, raha mitte) Väärtused raskesti määratavad Adam Smith: kaasaegse turumajanduse edu aluseks on tööjaotus ja spetsialiseeritus Turumajandus o Adam Smith: kui kuskil on huvi, ilmub ka pakkuja o Inimese tegevust juhib turumajandus e ,,nähtamatu käsi" o Heaolu ei sõltu asjaosaliste headusest o Monopol ainupakkuja valitseb turgu Käsumajandus e plaanimajandus o Otsustab riik, mitte turg (hinnad ja vajadused) o Riik kontrollib ressursse o Tekib defitsiit, kuna turgu ei kontrolli mitte vajadus vaid plaan o Nomenklatuur partei eliit 1.3. Majanduse põhinäitajad ja tsüklilisus Makromajandus riigi majandus tervikuna Mikromajandus vaadeldakse ühte majandusharu SKP/GDP sisemajanduse koguprodukt (ingl. Gross Domestic Product) o Lõpptarbimisse läinud kaubad ja teenused
ebaefektiivne, tarbijat mitte arvestav Hind Paindumatu, fikseeritud Paindlik. Pakkumine- nõudmine Tooted- Sortiment piiratud, defitsiit Konkurents teenused Tarbmine Eratarbimine väike Suur tarbimine (SKP oluline mõjutaja) Plaanimajandus või käsumajandus Plaanimajandus Plaanimajandus osutab plaani ja plaaniametkondade keskele osale Plaan kui normide kogum ja propagandavahend Käsumajandus Volitaja ja volitatu probleem (principal-agent-problem) Renditulu taotlev käitumine (rent-seeking) NSV Liidus oli majanduse juhtimise keskseks organiks valitsus (ministrite nõukogu) Valitsemisasutuste tüübid Üleliidulised (NSVL ainupädevus) Liidulis-vabariiklikud (ühispädevus) Vabariiklikud (liiduvabariigi pädevus)
Geograafia üleminekueksami kordamine 1) Maailma poliitiline kaart ning riigi mõiste: riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. 2) Erinevad riigivormid: monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim; vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament; unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust; föderatsioon liitriik, koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on and...
13. Too näiteid, et LAVs kehtis apartheidi poliitika? 13. Milline oli India iseseisvusvõitluse eripära ja eeskuju maailmale? VASTUSED: 1. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulesid need riigid kes jäid nõukogude liidule kuulekaks, sotsialistliku orientatsiooniga riigid aga ei kuulunud sõprusühendusse ja neid toetas Nõukogude liit ainult rahaliselt ja majanduslikult. 1.b Sotsialistlike riike nimetati ka rahavdemokraatia maadeks, nendes riikides oli plaanimajandus, seal valitsese kommunistlik partei, mida juhtis esimees. 2. Need on sellised riigid kes olid Moskva mõju all. 2.b Nendes riikides oli valdav osa majandusest riigistataud ja põllumajandus oli kollektiviseeritud, nende majanduselu põhines plaanimajandusel, pearõhk pandi rasketõõstuse arendamisele. 3. See riik läks pankrotti, terviklikult oli selle riigi majandus ennast 1980 a. Ammendanud. 3.b Olid , näiteks Vastastikuse majandusabi nõukogu (VMN) ja Varssavi pakt (VLO). 4
nõuandjaid. 6. Iseloomusta sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi. Poliitiline süsteem Kommunistlik partei kontrollis kõike, tähtis roll esimesel sekretäril, mis valiti Moskva heakskiidul. Parteiline ametnikkond inimeste vastuvõtmine range kontrolli all, tähtsateks abilisteks julgeolekuorganid, tsensuur ja propaganda. Valimised kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Majandussüsteem Plaanimajandus range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. 7. Iseloomusta sotsialistlikke riikide koostööd a) majanduses b) sõjalises valdkonnas. Majanduses Loodi Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN) 1949. aasta jaanuaris. Pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja olema aluseks majandusalasele koostööle tulevikus. Loodi vastupanuks Marshalli plaanile.
Fasistlik itaalia I maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi, sest sõjas sai mitusada tuhat inimest surma. Sõja- ajal tekkis tohutu välisvõlg. Kogu sõja ajal võitsid itaallased vaid ühe lahingu. Itaaliale oli küll lubatud Antandi poolt palju alasid, kuid tegelikult pidi ta leppima hoopis vähemaga. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt ning seetõttu leidsid poolehoidu üleskutsed muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid kardavad ja austavad. Itaalia siseriiklik olukord oli keeruline. Sõja järel vahetusid tihti valitsused, sest keskvalitsus oli nõrk, moodustusid koalitsioonivalitsused, kes ei püsinud kaua koos, sest tekkisid parteidevahelised erimeelsused. Itaalia linnades suurenes tööpuudus ning töölised sattusid kommunistide mõju alla. Tekkis Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Rahvusliku Fasistliku Partei juhiks sai Benito Mussolini. Mussol...
Neid kõiki ongi vaja, et majandus saaks toimida. Tootmisressursid on varud või vahend, millele on majandus üles ehitatud. Majanduse põhiküsimused Majadnuse põhiküsimused on: mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Majandsuküsimustele võib vastata mitmeti ehk teisiti õeldes tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja ka üks või teine majandussüsteem. Tänapäeva maailmas eksisteerib kolme tüüpi majandussüsteeme tavamajandus, käsu ehk plaanimajandus ning turumajandus. Majandussüsteemid ja nende võrdlused TAVAMAJANDUS kõige algelisem, toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust tarbib kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teistsuguse kauba vastu. Tänapäeval on see Aanfrika ja Aasia vaesemates piirkondades. PLAANI ehk KÄSUMAJANDUS iseloomulik dikatuuririikidele. Siin otsustab majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toota see, kellele kuulub poliitiline võim
Nõukogude Liit ja Eesti NSV aastatel 1945-1985 Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid NSV Liidus Stalini ajal. 1. Milles väljendus Stalini-aegne vägivallapoliitika NSV Liidus. Sõnasta vähemalt neli näidet stalinistlikest repressioonide rakendamise kohta. Likvideerisid vana kaardiväe (varasemad partei juhtkonnaliikmed). Arreteeriti juhtivatel kohtadel olevaid inimesi (süüdistused olid väljamõeldud või tühised). Toodi liiduvabariikidesse sõjavägesid, et inimesi hirmutada. Repressioonid:Vara natsionaliseerimine; kolhooside loomine; (märtsi)küüditamine; arreteerimised poliitilistel põhjustel (nt. saksa sõjaväes sõdinud inimesed). 2. Miks eelisarendati Nõukogude Liidu rasketööstust? V:See oli vajalik NL sõjalise võimsuse kindlustamiseks. 3. Mil moel mõjutas rasketööstuse eelisarendamine ühiskonda? V:Rasketööstuses töötavad inimesed olid eelistatud, üldise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
