Demokraati tunnusjooned: 1.Lubatud mitmeparteisüsteem, kehtid võimude lahusus. 2. Riigivõimu ja ametnike tegevus on avalik. Poliitilised jooned: 1.Kahe parteisüsteem 2. Vabariik, seadusi võtab vastu kongrass 3.Riigipea on president. 4. Pooldatakse vbaturu majandust. Miks tekkis diktatuur? V: 1. Muutused ühiskonnas 2.Sõja mõju 3. Pettumus Versailles` süsteemis 4. Majanduslikud raskused. 5.Teravad riigisisesne võimuvõitlus. 6. Valimiskünnise puudumine Autoritaarne- Võim on koondunud vaid ühe isiku kätte või siis ühe väikse grupi kätte. Totalitaarne- Võimul on aiult üks partei ja üks ideloogia. Hitler- Saksamaa juht, Jossif Stalin- NSV Liidus. Gulag- vene vangilaagritesüsteem NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikude Liit NEP-Uus majanduspoliitika mis oli pärast kodusõda. SS-...
Mitusada tuhat inimest sai rindel surma. Sõjakulud olid küll tunduvalt väiksemad kui Antandi juhtivatel riikidel, kuid mahajäänud Itaalia majanduse jaoks osutus see üleliia raskeks koormaks. Tekkis tohutu välisvõlg. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Keskvalitsus oli nõrk. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega Võitlusliit, kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati nimetama Fasistideks. NSV Liidus plaanimajandus, industrialiseerimine ning kollektiviseerimine. Lubatud ainult Kommunistlik partei, juhiks Stalin ning uus vangilaagrite süsteem GULAG. Plaan läbi viia maailma revolutsioon ja muuta kogu maailm kommunistlikuks. Valitseb Kommunism, teisiti mõtlemine keelatud. Pärast Esimest maailmasõda ei olnud Suurbritannia enam maailma juhtiv rahandus- ja tööstusriik. Muret tekitas tööpuudus. Prantsuse majandus arenes soodsamates tingimustes, kui Suurbritannia oma
Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu: - naturaalmajandus, - vabaturumajandus, - plaanimajandus, - segamajandus. Naturaalmajandus on kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Naturaalmajanduse juhtlauseks võiks olla: "Tooda nii palju, kui suudad, muidu ei jää sa ellu." Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud järgmised tunnused:
7. Ülevaade Natsionaalsotsialistlikust Saksamaast: 1932. aastal võitsid natsid parlamendi valimised ja 1933. aastal nimetati Adolf Hitler kantsleriks. Pärast Riigipäeva hoone põlengut süüdistati selles kommuniste ja kehtestati üheparteisüsteem. Hitler muutus diktaatoriks ehk füüreriks. Natsliku õpetuse tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine, hakati hävitama juute. Diktatuuri toeks olid julgeoleku ametid ja relvastatud rühmitused: SS ja Gestapo. Kehtestati plaanimajandus, mis andsid tööd miljonitele inimestele. See suurendas veelgi Hitleri populaarsust. Välispoliitika muutus üha sõjakamaks, mis viis lõpuks sõjani. 8. Ülevaade Nõukogude Venemaast: Bolsevikud tulid võimule 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooniga. Saadeti laiali Asutav Kogu, likvideeriti teised poliitilised erakonnad, kehtestati üheparteilinesüsteem. Puhkes kodusõda, kehtestati sõjakommunismi poliitika: talupojad pidid kõik vilja
Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist -ja vaimuelu, tuginedes nomenklatuurile. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. Lisaks aitas ühiskonda vaos hoida range tsensuur ja ulatuslik propaganda. 5) Kirjelda sotsialistliku riigi majandust- Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk pandi rasketööstuse (sõjatööstuse) arendamisele. Plaanimajandus kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi. 6) Kirjelda sotsialistliku riigi majandust- Sotsialistlik majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Pearõhk pandi rasketööstuse (sõjatööstuse) arendamisele. Plaanimajandus kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsiatiivi. 7) VLO- Oli 1955. aastal moodustatud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt. Selle paktiga seadustati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides
1979- SRP2, Washington ei kirjutanud alla, NSVL alustas sõda Afganistaniga. 1973-1975, Helsingis nõupidamine, OSCE Euroopa Julgeoleku- ja koostööorganistatsioon. 1991- START1 vähendatakse tuumarelvade arvu. 1993- START2. Tulemus: NSVL lagunes, tuumarelvade vähendamine, uued julgeoleku organistatsioonid, külma sõja lõpp. 8) Sotsialistlik maailmasüsteem (NSVL olulised juhid ja iseloomustused, sotsialistlik sõprusühendus, plaanimajandus, välispoliitilised suunad) Stalin- kõige hirmsam aeg, juhikultus, küüditamised, KGB organiseeris küüditamisi, GULAG- töö-ja vangilaagrid. Hrustsov- sulaaeg, eluolu paraneb, rääkis Stalini kuritegudest, kõrvaldati võimult, vangilaagrid pandi kinni, Siberist lubati tagasi tulla. Breznev- stagna aeg, rahulik passiivne aeg, dissidentlus( võideldi nende vastu), stagnatsioon( suur seisak)
Rahandusega tegelevad 2 banka, I on kesk Põhja-Korea bank, millel on 227 harukontorit ja II bank on Changgwang krediidi Bank, millel on 172 harukontorit. Rahaks on Põhja-Korea won, (1 won 100 jeon) Põhja-Korea soovib arendada oma raketiprogrammi, kuid maailma juhtivad riigid on selle vastu. Hoolimata üleüldisest vastuseisust sooritas Põhja-Korea 5. aprillil 2009 raketikatsetuse, mis katsetust jälgivate riikide andmetel ebaõnnestus Põllumajandus Põhja-Koreas toimub plaanimajandus (majandus, kus mingit toodet või teenust ei toodeta mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid vastavalt riigi poolt kehtestatud plaanile. Praegu on plaanimajandus Kuubas, Liibüas, Saudi Araabias, Iraanis, Põhja-Koreas ja Birmas. ) Puudub arenenud põllumajanduse tehnika. Ettevõtted Kõik riigistatud, erasektor puudub. Geograafia Provintsid ja nende asukohad Maavarad Põhja koreal on suured maavarad, maailma suurimad maardlat magnesiiti. Kuid ülejäänud ressurse
Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Vastandusid demokraatia ja totalitaarne valitsemine, turumajandus ja plaanimajandus ning ideoloogiate arv riigis. Põhiline kahe riigi vastasseis seisnes aga võidurelvastumises, mille käigus kumbki Külma sõja osapool püüdis üksteist üle trumbata. Esimese tuumarelva sai endale USA, ja kui ka NSV liit sai endale 1949 aastal endale esimese tuumarelva, pani see aluse võidurelvastumisele. Kõige ohtlikum konflikt, milleni Külm sõda ja sellest tingitud võidurelvastumine viisid oli Kuuba kriis
Tootmisressursid loodusvarad, maa, kapital ja tööjõud Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota Tavamajandus enamik eluks vajalik valmistatakse ise Plaanimajandus majandusviis, kus põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Turumajandus majandussüsteem, mida iseloomustab konkurents, majandusvabadus ning hinna kujunemine nõudmiste-pakkumiste suhte tulemusena Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik riigisektor ning riik reguleerib majandust Konkurents olukord, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad. Nõudjad kõik kes turult midagi ostavad Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku Hind kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused Müügihind sõltub turul valitsevast olukorrast nõudmisest ja pakkumisest, konkurentsi tugevusest ja inimeste ostujõust Turuhind hind, millega kaupu ja teenuseid tege...
Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiaramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk duce. Natsionaalsotsialistlik partei tuli võimule Saksamaal siis, kui seal olid vähga suured majandusprobleemid. Hitleri soov oli sama mis rahval tõsta sõjalist võimsust riigis. Et eesmärke täita, võttis Saksamaa suurettevõtjatelt ja pankadelt laenu, lubades selle tagasi maksta peale vallutusi. Kehtestati plaanimajandus, rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika ja sõjavarustuse tootmiseks, ehitati kiirteid, mis võimaldasid sõjaväge kiirelt transportida. Kõik see andis rahvale palju töökohti. Tänu sellele paranes Saksamaa elanike majanduslik olukord ja Hitleri valijaskond suurenes. Industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega kaasnenud vägivallapoliitika muutsid oluliselt Nõukogude riigi senist palet. Lühikese ajaga toimus suur murrang Venemaa muutus aktiivseks tööstusriigiks
Ühiskond- Inimeste koos eksisteerimise vorm.Süsteem, mis koosneb paljudes omavahel seotud ja põimunud valdkondadest. Jagunem avalikuks ja erasektoriks. Infoühiskond- tänapäeva Eesti (e-pank, e-kool jne) Kodanikuühiskond- ühiskond, kus tavakodanikud võtavad aktiivselt osa riigis toimuvast Kodanik- riigi elanik, kellel on suuremad õiguseda, kuid ka kogustused riigi ees. Pluralistlik ühiskond- ühiskond kus on lubatud erinevad vaated ja seisukohad. Heaoluühiskond-ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud. Siirdeühiskond- ühiskond, mis on liikumsa ühest faasist teise (käsumaj-> turumaj) Demokraatlik ühiskond- rahvavõim Võim- enese tahte teistele peale surumise võimalus. Erakond- kindla struktuuri ja ideoloogiaga ühendus, mille eesmärgiks on pääseda võimule. Survegrupp on legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Elitaardemokraatia- väl...
aastal parlamendivalimistel saavutas fasistlik partei võidu. Mussolini kehtestas 1925. aastal üheparteisüsteemi ning alustas fasistliku diktatuuri kehtestamist. Kaitseks poliitiliste vaenlaste vastu loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagreid. Kinnitati seadused, mis andsid Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolinist sai Itaalia rahva juht ehk DUCE. Lühikese ajaga toimunud suur murrang muutis Venemaa aktiivseks tööstusriigiks. Majanduselus juurdus range plaanimajandus. Kollektiviseerimine sundis paljusid talupoegi maalt lahkuma ja linna elama asuma. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi , sellega kaasnes poliitiliste vaenlaste massiline hävitamine. Stalini võim tugines vägivallale ja tema arvates oligi see õige. Hitler tahtis sõjalist jõudu suurendada ja küsis pankadelt laenu. Ta lasi ehitada pikki kiirteid kus transportida sõjatehnikat kiiresti ühest kohast teise. Hitler lubas pankadele peale vallutust raha tagasi maksta. 1934.aastal
1919 fasistlik liikumine *territooriumi laiendamine sõjalise potentsiaaliga riik 1922 peaminister *demokraatia & juutide kõrvaldamine 1925 diktaator *sõjaväe taastamine 1928 tuli diktaatoriks 1925 - üks partei - fasistlik 1932 Riigipäeva suurim erakond 1928 plaanimajandus ja 1933 Saksamaa kantsler viisaastakud Führer Natsionaalsots. Saksa Töölispartei 1918 Lenin - VK(b)P Vene Kommunistlik (bolsevike) P
demokraatlike liikumiste juhid hakates rahvast enda poole tõmbama lubades paremat elu ja hävitada vaenlased. Selle ideega läks rahvas kohe kaasa ning demokraatlikud liikumised loobusid vastu hakkamast ning tõmbusid tahaplaanile. Saksamaa ja NSVL l oli nii mõnigi ühine joon. Esiteks oli mõlemal ühepartei süsteem ja selle juhil oli võimukas. Saksamaal oli selleks tegelaseks Hitler aga NSVL s algul Lenin hiljem Stalin. Mõlemas oli majandus riigikontrolli all ning toimis plaanimajandus. Lisaks muutusid mõlemad väga sõjakaks 1930. aastate lõpu poole. Sel hetkel oli kindlasti diktatuur populaarsem kui demokraatia. Demokraatia lagunes ja diktatuur sai sellest omakorda jõudu juurde. Rahvas uskus üha enam diktatuuri kuna neile anti konkreetseid lubadusi. Demokraatia plussideks on see, et kodanikud saavad osaleda riigijuhtimises ja neil on mõningaid õigusi ja vabadusi. Miinusteks aga see, et ei ole nii karm
KOMMUNISTLIK VENEMAA *1917. a enamlaste (bolsevike) võimule tulek (Nõukogude riigi loomine) Valitsus: Rahvakomissaride Nõukogu; Seadusandlik võimuorgan: Ülevenemaaline Kesktäitekomitee *1918. a riigi ametlik nimetus: Venemaa Nõukogude Sotsialistlik Föderatiivne Vabariik; Asutava Kogu laiali saatmine; Venemaa viimase keisri Nikolai II tapmine; Sõjakommunism *1918. a - 1920. a kodusõda (13 milj inimest surma) (enamlaste võit) *1919. a Kommunistlik Internatsionaal (Komintern) - rahvusvahelise kommunistliku liikumise keskne organisatsioon *1920. a võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin ("suur hüpe") - sotsialistlik suurtööstus, kolhoosikord, riigi sõjalise võimuse tugevdamine; revolutsiooni õhutamine Poolas, Bulgaarias, Saksamaal, Eestis jt; segamajandus; probleemid viljavarumisega *1921. a Uus Majanduspoliitika *1922. a NSV liidu loomine : Venemaa, Ukraina, Valgevene, Taga- Kaukaasia (lõpetati 16 lv-ga) *1924. a Lenin suri *1927. a...
puudus võim ja olid allutatud kommunistidele. Kommunistidele oli allutatud kogu elu riigis. Kontrolliti riigiaparaati, kõiki ühiskondlikke organisatsioone, kõrgemad ametnikud olid kommunistid, kontrolliti ka kultuurielu Julgeolekuorganeil suur võim, pidev hirm ja otsene terror Majandus riigistatud, nii tööstus kui ka kaubandus, mõnes riigis piiratud kujul eraettevõtlus, majanduse juhtimine tsentraliseeritud, plaanimajandus, riigiti erinev kollektiviseerimine Sõjaväestatus suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase madal Idabloki lagunemine Eeldused ja põhjused: Kehv elatustase Gorbatšovi uus poliitika, Brežnevi doktriini lõpetamine NSVL mõjuvõimu all olevate riikide demokratiseerumine, kommunistliku režiimi langemine Berliini müüri langemine Tulemused ja tagajärjed:
ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? 3.Millised on eri majandustüübid? Peatükk 4.2 (119-123) 5.Mis on konkurents? 6.Mis on monopol? 7.Milles väljenduvad turumajanduse efektiivsus ja eelised? 8.Mis on turutõrge? Kuidas see mõjundab turumajanduse toimimist? Peatükk 4.3 (124-128) 9.Millised on riigi sekkumise vahendid (instrumendid)? 10.Millised on riigi majanduslikud/sotsiaalsed motiivid sekkumisel? 11.Mis on erahüvi? 12.Mis on ühishüvi? ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? Majandus = tootmine + ettevõtlus 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? Tootmisressursid on l...
arenenud riikide hulka. Singapur Lõuna-Korea. Vaesuse põhjused: 1. Transpordigeograafiliselt ebasoodsad piirkonnad.(mägised, sisemaal, transiitjõgedeta 2. Asumine palavvöötmes. 3. Põllumajanduslikud tegurid(kuiv, liiga märg, toidu kiire riknemine) 4. Tervisega seotud tegurid (nakkushaigused: malaaria, kollapalavik) Majandussüsteemid: Tavamajandus: traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial. Käsumajandus: majandusotsused langetab riigi keskvõim, plaanimajandus, piiratud eraomand, majandustegevus on planeeritud mitme aasta peale, ei planeerita tarbija vajadustest lähtuvalt. NSV Liidus, Kuubas, Põhja-Koreas. Turumajandus: nõudmise ja pakkumise tasakaal, turukonkurents, kasut tehnoloogiaid ja tootmisresursse otstarbekalt. Vabad hinnad ja eraomand, monopolid. Segamajandus: riik sekkub majandusellu, ,,Nähtamatu käsi" on konkurents, mis hinnainformatsiooni alusel ühiskonnas ressursse paigutab. Aasia tiigrid Kagu-Aasia uued tööstusriigid
Sotsialismi tunnused Sisepoliitika: *üks partei; *julgeolekuorgan NKVD (hiljem KGB); *tsensuur; *kodanikuõiguste puudumine; *vägivalla poliitika; *juhikultus; *hirm. Majandus: *plaanimajandus; *kollektiviseerimine; *natsionaliseerimine; *tsentraliseeritud juht; *industrialiseerimine; *kampaaniad; *defitsiit. NSVL juhid: Stalin (*NL juht, *repressiiv poliitika; *Gulag), Hrustsov (*sula, *kampaaniad, *kommunism), Breznev (*stagnatsioon, *dissitentlus, *Afganistani sõda), Antropov, Tsermenko, Gorbatsov (*glasnost, *perestroika, *laulev revolutsioon). Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabast...
1) Nimeta diktatuuri tekkimise põhjusi! -I ms tulemusel kaotas keskklass poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõim -I ms tulemusel tugevnes tööliskond ja hakkas mõjutama riigis toimuvaid protsesse -Tööliskonna eesotsas olid võimukad juhid -Uutes riikides olid demokraatlikud traditsioonid nõrgad -Viletsad majandusolud Euroopa riikides -Sotsiaalprobleemide ja tööpuuduse kasv -Kaotajariikide probleemid -Inflatsioon 2)Nimeta 5 diktatuuri tunnust! -Rahvas ei ole iseseisev -Ühe partei süsteem -Võimude lahususe põhimõte puudub -Võim ei ole avalik ega kontrollitav -Üks ideoloogia 3)Iseloomusta totalitaarset diktatuuri! Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks pisiasjadeni üht...
Mitmesugused majandussüsteemid 1. Tootmisressursid on: · Loodusvarud · Maa · Tööjõud 2. Majanduslikke probleeme lahendades peab ühiskond vastama kolmele põhiküsimusele. Millistele? Kirjuta igast põhiküsimustest lähemalt. · Mida toota? -selleks tuleb teha turu uuring, et teada saada millist kaupa inimesed sooviksid turul juurde saada. · Kuidas toota?- tuleb läbi mõelda kus, millistest kogustes, millise tehnikaga, kui palju tööjõudu, kuidas turustada. · Kellele toota?- tuleb mõelda milline sihtrühm. 3. Nimeta 4 erinevat majandussüsteemi, kirjelda neid lähemalt paari lausega. · Naturaalmajandus- Kõik eluks vajalik toodetakse ise. · Plaanimajandus- totalitaarsetes riikides, kõik majandusküsimused otsustab riik (tänapäeva põhja-korea) · Turumajandus-toimub kõikides tänapäeva riikides ka Eestis, vabakonkurents, ettevõ...
..? - Kuna oli levinud elamispinnapuudus, kas purunenud või.., kõik raha läks sõjavarustuse tootmiseks. Millel võis põhineda? - Stalin lubas töölistele rohkem ja palju, tehti ajupesu. Inimesed teadsid, et rahvas pole halba teinud ja kui Stalinile ustavad siis jäävad repressioonidest eemale. Stalinile oli isikukultus. Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C. Mida tähendasid viisaastakud NSV Liidus? Milles seisnes nende mõte? - Viisaastakud- Plaanimajandus 5 aasta peale Mõte: Töölised võivad ehitada uut riiki, purustada vana Mida pidas Stalin silmas „uue ehitamise ja vana purustamise“ all? Tooge kolm näidet - Vana kord hävib, mentaliteet kadus, kulakud minema, kolhoosid, eraomand võeti ära D. 1. Millist riiki ja rahvast kujutab maal? - Natsid, Saksamaa 2. Millist meeleolu püüab maal edasi anda? Esitage kaks teesi - Massipsühhoos, saksa rahvas ühtne, propaganda 3
Vabaturumajanduse plussid ja miinused Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Majandussüsteem hõlmab majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadusi, tavasid, teavet ja organisatsioone. Ühiskonna ajaloos on eksisteerinud ja eksisteerib ka praegu neli majanduse liiki. Need on naturaalmajandus, vabaturumajandus, plaanimajandus ja segamajandus. Käesolevalt arutlen vabaturumajanduse positiivseid ja negatiivseid külgi. Vabaturumajandus tekkis Euroopas ja arenes järk-järgult 15.-19. sajandil. Sellele majandusliigile on iseloomulik eraomand. See tähendab, et tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine. Omanik vastutab kõige, ka kahjude eest, on huvitatud tootmise laiendamisest, konkurentsis püsimisest, tehnoloogia uuendamisest. See toob kaasa omaniku väga suure vastutuse
TOTALITAARNE DIKTATUUR- vägivallal põhinev valitsemisvorm. Täida tabel: too näiteid Iseloomulikud Kommunism Fašism Natsionaalsotsialis jooned m Ainupartei Kommunistlik partei Rahvuslik Fasistlik 1919- (1917-1991…) Partei; mustsärklased Natsinaalsotsialistlik Saksamaa Töölispartei; pruunsärklased Juhikultus V.I.U.Lenin Benito Mussolini: Adolf Hitler- füürer Jossif Vissarjonovits duce Stalin- isake Dem.vabaduste j...
Omandivorm.Talumajapidamisele tugines põllumajandus.(Riiklik omand).Algas selle majandussüsteemi lammutamine.Stalinliku majanduspoliitika tunnusjooned:sundkollektiviseerimine,jäige riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel.Toimus maa sundvõõrandamine ehk riigistamine.Juhtimine.Maksvusele pääses majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine ega tööjõuresursse.Eesti NSV majanduselu allutati plaanimajandusele.Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele.Planeerimine.Moskvas koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja.Hakati moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid.Prioriteedid.Minna üle uuele majanduspoliitikale,rajada kolhoose. Rasketööstuse eelisarendamine.Toodangud üleliidulisele turule.2.Tööstus.Ettevõtte suurus
maailmasõja vältimine. Kogu 20. sajandi on olnud kõne all erinevad poliitilised ideoloogiad. Põhimärksõnaks on olnud võitlus sotsialismiga. Pärast Esimest maailmasõda oli Nõukogude Liit ainus tähtis sotsialistlik riik. Sotsialistlik ideoloogia levis Euroopas kiirelt ning pärast Teist maailmasõda oli Euroopa jagunenud ideoloogiliselt kaheks: sotsialistlikuks Ida-Euroopaks ja demokraatlikuks Lääne-Euroopaks. Sotsialistlikud riigid olid muust maailmast eraldatud, neid toimis plaanimajandus ja inimesed ei olnud tegelikkuses sealse elukorraldusega rahul. Ideoloogiline lõhestatud viis maailma Külma sõjani, mille tulemusel Nõukogude Liit lõpuks lagunes. Leian, et mõlemad maailmasõjad olid maailmale vajalikud ja ainult tänu neile oleme jõudnud punkti, kus võime eluga Euroopas rahul olla. Kolmas maailmasõda ei ole veel alanud tänu rahvusvaheliste organisatsioonide tihedale koostööle ja maailmamajanduse osavale kujundamisele.
Isel. oli partei ja riigiaparaadi htesulandumine. Natside ideoloogia heks tugisambaks oli Aaria rassi listamine, teiste alandamine ja rassilise puhtuse tagamine. Noorte ideoloogilise "harimise" eest hoolitses Hitlerjugend. Riigipoliitika heks osaks oli ka juutide tagakiusamine- nt piirati poliitilisi- ja kodanikuiguseid(Nmbergi seadus). Kristalll tapeti 91 juuti(1938 nov). 1936a Berliini olmpiamngud olid allutatud nii propagandale kui ka natslikule ideoloogiale. plaanimajandus. Tpuudus kaotati tnu: 1.Sjavekohustuse taaskehtestamisele(1935) 2.Tkohustuse seadusele 3.riiklikele hdaabitdele 4.Sjatstuse aktiivsele arenemisele. VLISPOLIITIKA: 1936a slmiti Saksamaa ja Itaalia vahel sjalis-poliitiline liit ehk Berliini-Rooma telg(teljeriigid). Samal ajal slmiti antikomiterni pakt(Jaapani ja Saksamaa vahel; hiljem ka Itaalia). Nende lepingute alusel kujuneb kolmikliit. RAHVUSVAHELISED SUHTED ENNE II MS: II MS puhkemise phjused olid tingitud vigadest, mis tehti Versailles'
Kõrgemad ametikohad kulusid KP liikmetele või sellele ustavatele isikutele. • Eriline koht riigis oli julgeolekuorganitel – kontrollisid ka KP-d. • Ebademokraatlikud valimised – KP-de kandidaadid, tulemuste võltsimine, kaudne või otsene sund – valijad polnud valikutes vabad. • Kogu majandus riigistatud, puudus eraomand (erandid Poola, Ungari) • Ühiskonna klassistruktuur: parteiline nomenklatuur, töölised, talupojad (kolhoosnikud). • Käsu- ja plaanimajandus. Tulemuste võltsimine. • Kultuur ideoloogilise ja riikliku kontrolli all. • Sõjaväestatuse aste oli suurem kui läänemaailmas keskmiselt. VASTASTIKUNE MAJANDUSABI NÕUKOGU (VMN) • Kommunistlike riikide majanduslik-poliitiline koostööorganisatsioon, mille abil NSVL hoidis Ida-Euroopat kontrolli all. Keskus Moskvas, kõik lepingud sõlmiti läbi Moskva. • Loodi vastukaaluks Marshalli abi plaanile – keelatse sõltlasriikidel
Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril keda nim peav esimeseks sekretäriks.Partei juht valiti ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Oluliseks toeks oli kõikides riikides julgeolekuorganid. 5.majandus mudel ja majandusliktöö. Enimikus riigides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Pearõhk pandi rasketööstusele. Plaanimajandus välistas Lääne ühiskonnale oma turumajanduse ning kaotas peaaegu täielikult majandusliku erainitsatiivi. Oluliseks majandusalase koostöö orgamisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (1949). 6.majanduse allakäik NKL. 1940a teisel poolel jätkus rasketööstuse eelisarendamine eesmärgiga kindlustada riigi sõjalist võimsust. See eesmärk saavutati, kuid majanduslik olukord oli tervikuna pingeline. Seda teravnes veelgi 19461947a põud ja sellega kaasnenud nälja hädad
kohustuslikuks ja hariduse kvaliteet alanes. Kirikut püüti aina enam kultuurielust välja tõrjuda. Rahval ei lubatud olla ettevõtlik. Kõik see tõi ajapikku kaasa Eestis nõukogude kultuuri, kui seda omamoodi kultuuritust võib kultuuriks nimetada. Nõukogude valitsuse eesmärk oli eelkõige inimeste võrdsustamine nii liiduvabariigisiseselt, kui –vaheliselt. Kahjuks ei saadud aru, et halba võiks heaks muuta, mitte vastupidi, isegi siis, kui halb on selges ülekaalus. Plaanimajandus välistas paindliku arengu. See tähendab, et madalseisus sunniti plaani täitma mistahes vahenditega ning siis, kui võiks toimuda hüppeline areng, olid inimesed survest väsinud (eelkõige ideoloogilisest survest, mis pikapeale juuris välja ettevõtlikud inimesed ja surus maha igasuguse potentsiaalse ettevõtlikkuse ülejäänutes) ning ei edendanud majandust. Liit sundis ka edendama sõjatööstust, mistõttu tarbekaupade tootmine jäi puudulikuks ja tekitas töörahvale
NSVL 1918 a. kevadest kehtis Venemaal kommunistlik diktatuur ning seda nimetatu VNSFV. Sarnase korrava NSV kuulutati välja veel mitmel pool mujal ning 1922 ühendati need NSVL-iks. Sisuliselt tähendas see uut Vene impeeriumit punases kuues, keskusega Moskvas. NSVL juht ehk kompartei peasekretär oli 1924. aastani Lenin, peale teda Jossif Stalin. Stalini võimuletõusule järgnes tohutu isikukultus, ta nimetati "juhiks ja õpetajaks". Kehtestati plaanimajandus, range totalitaarne diktatuur ning repressioonid. Rajati vangilaagrite võrk GULAG. TEINE MAAILMASÕDA Versailles' süsteemi lagunemine 1935. aastal tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles' lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku. Suurbritannia sõlmis Saksamaaga lepingu, milles kehtestati Saksa laevastiku piirmäär. Samal, 1935a., astus Saksamaa ka Rahvasteliidust välja,
Saksamaal; Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. NSVL: Bolevikud tulid võimule 1917. aasta Oktoobrirevolutsiooniga. Likvideeriti teised poliitilised erakonnad. Algseks juhiks Vladimir Lenin ja hiljem konkurendid kõrvale tõrjudes sai ainuvõimu Jossif Stalin. Kehtestati plaanimajandus. Puhkesid kodusõjad, kehtestati üldine sunduslik töökohustus. Saksamaa: Natsid võitsid 1932. aastal parlamendi valimised ja 1933. aastal nimetati Adolf Hitler kantsleriks, temast sai riigi "füürer", oli Saksamaa ainujuht. Natsliku õpetuse tugisambaks sai rassilise puhtuse tagamine, hävitati juute. Kehtestati plaanimajandus, mis andis tööd miljonitele, mis suurendas Hitleri populaarsust. Välispoliitika muutus sõjakamaks, mis viis sõjani. Mõisted ja nimed:
Poliitiline süsteem: · Sisepoliitiline elu allutati kommunistliku partei kontrollile. · Kommunistlikus parteis oli suur roll partei liidril. Moskva heakskiit oli hädavjalik. · Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid. · Valitses range tsensuur ja ulatuslik propaganda. · Rahvas kaasati poliitilisse ellu valimiste kaudu, kuid hääletada sai ainult ühe partei poolt haks kiidetud kandidaadi poolt. Majandus: · Range plaanimajandus · Riigistamine · Põllumajanduse kollektiviseerimine · Pearõhk rasketööstusel. Koostöö sotsilismileeri ajal: · Vastastiku majandusabi nõukogu 1949a. · VLO 1955a. NÕUKOGUDE LIIT Hilisstalinism- 1945-1953a. · Periood peale teist maailmasõda. · Nõukogude Liit on tunduvalt mõjuvõimsam kui enne teist maailmasõda. · Ida-Euroopas ja Aasias oli võim suurte territooriumite üle.
Itaalias tulid võimule fasistid, Saksamaal natsionaalsotsialstid ning NSV Liidus bolsevikud. Diktatuuri tekkimine eeldab karmikäeliste juhtide olemasolu. Kõik 3 valitsejat: Mussolini, Hitler ja Stalin pidasid tähtsaimaks rahvuse huvisid. Mina arvan, et kõige julmem valitsuskord oli NSV Liidus, kus elu korraldas Stalin. Mindi üle käsumajandusele, hakati kiiresti tööstust arendama (eelkõige rasketööstus), kehtestati plaanimajandus ning moodustati kolhoose, alustati Punaarmee moderniseerimisega. Kuna eelisarendati rasketööstust, hakkas tootlikkus langema, tekkisid raskused viljavarumisega, Stalin hakkas vilja kogumiseks vägivalda kasutama, mis viis suure nälja tekkimiseni. Olukord muutus aina halvemaks, ning muutis inimesed meeleheitel metslasteks, kes viimases hädas ka üksteist sõid. Nendega Stalini teod veel ei piirdnud, ta alustas terrorit
kui demokraatlikud riigid, siis sellepärast otsustasidki paljud riigid diktatuuri poolt. Suurimad diktatuuri riigid olid 1920-1930. aastatel Natsionalistlik Saksamaa ja Kommunistlik Nõukogude Liit(NSVL). Need diktatuurid olid ülesehituselt sarnased, aga need kaks riiki ei sallinud üksteist üldse, sest nende põhimõtted olid täiesti erinevad. Natsionalistliku Saksamaal ja Kommunistliku Nõukogude Liidul oli ka mitmeid sarnaseid jooni nagu plaanimajandus, mõlemad tahtsid vallutada ideaalvormis terve maailma, tugevad absoluutsed diktatuurid, vangilaagrid, väga karmilt ja aktiivselt töötav salapolitsei ja pidev rahva jälgimine ning hirmutamine. Natsi Saksamaal oli neliaastakuplaan ja NSVL-is oli viisaastakuplaan. Demokraatiat võetakse küll kui head valitsemisvormi ja diktatuuri kui halba ja paha valitsemisvormi. Kuid ka demokraatial on omad miinused ja plussid nagu näiteks, et
· Ettevõtjate vaba konkurents · Elatustaseme tõus Hallsteini doktriin Saksa LV on ainus Saksa riik ja saksa rahva esindaja. Berliini müür 1961 loodud müür Ida- ja Lääne-Saksamaa vahele Uus idapoliitika 1960. lõpul suhete parandamiseks loodud poliitika Tsehhi, NSVL-i, Poola ja Ida-Saksamaa vahel. Saksamaa taasühinemine 1989. aastal Berliini müüri lammutamine, 1990 tekkis Saksamaa liitvabariik. Hitler: · Diktatuur (fasistlik) · Plaanimajandus · Sõjatööstuse arendamine · Häving · Riigi lagunemine Adenauer: · Demokraatliku vabariigi loomine · Sotsiaalne turumajandus · Tööstusriik · Areng, astumine NATO-sse · Hallsteini doktriin Jaapan: Sisepoliitika: · Maareform, suurettevõtete liitude tegevuse piiramine, 1946. a. Põhiseadus, parlamentaarne kord (põhiseaduslik monarhia) Majandus: · Paindlik majanduspoliitika, eelisarendati teaduse saavutustel põhinevaid
Jossif Stalin KOOSTAJA: Päritolu Haridustee 1888-1894.a. Gori kirikukool 1894-1899.a. Tbilisi vaimulik seminar ( õpingud katkesid) Karjäär 1898.a. liitus sots.dem. liikumisega "Kolmas grupp" 1901-1902.a. VSDTP Tiflisi&Batumi komitee liige 1903 VSDTP lõheneb, Stalinist saab bolsevik 1903-1917 vahistati 7 korda erinevate kuritegude eest Karjäär · 1908 bolsevike ajalehe "Pravda" toimetaja · 1912 saab Lenini soovitusel VSDT(b)P KK liikmeks · 1913-1917- Siberis asumisel · 1917.a.veb.- Veebruarirevolutisoon, Nikolai II kukutati, moodustati Venemaa Ajutine Valitsus Karjäär 1917.a.okt- Oktoobripööre- bolsevikud, eesotsas Lev Trotskiga kukutasid Ajutise Valitsuse 1917-1922 määrati Vene SFNV Rahvuste Rahvakomissariaadi rahvakomissariks 1919-1920 määrati Vene SFNV Riigikontrolli rahvakomissariaadi r...
Dumping - odavama hinnaga müümine konkurentide kahjustamiseks. Negatiivne väliskaubanduse bilanss - riik veab rohkem sisse kui välja. Suletud majandus - riiki ei lubata väliskauplejad ja välisinvesteerijaid. Eksport - kauba väljavedu Import - kauba sissevedu SKT - sisemajanduse kogutoodang SKP - sisemajanduse koguprodukt (saadakse SKT:elanikearv) Erinevad majandussüsteemid: *Tava e naturaalmajandus (ise toodetakse, ise tarvitatakse) *Käsu e plaanimajandus - tootmine rangete plaanide alusel *Turumajandus - tootmist reguleerib turg *Segamajandus - kõik 3 elementi koos Turg - nõudmiste ja pakkumiste vahekord Nõudmine - tarbijad oma ostusoovidega Pakkumine - kaubateenused mida nende tootjad pakuvad Defitsiit - kauba ja teenuste puudujääk Hind - on kauba v teenuse väärtus rahas Turu e müügihind on kõrgem kui omahind Omahind - kauba v teenuste tootmiseks kulutatud summad Kasum = turuhind - omahind
kevadega? 5. Millise demograafilise ülemineku etapi juures on Iraak? Üldandmed · Lähis-Ida · Pealinn: Bagdad · Pindala: 438 000 km2 · Keeled: araabia, kurdi · ÜRO, OPEC Loodusolud · Kõrb · Madalikud · Haji Ibrahim (3600 m) · Viljakas ala: Tigris ja Eufrat · Vahemereline ja troopiline kliima Loodusressursid · Põllumajanduslik maa 12% · Metsamaa 2% · Nafta · Maagaas · Fosfaadid · Väävel · ÜRO erikomisjon Majandus · Plaanimajandus · SKT: 127,2 mld $ · Nafta - 95% riigi ekspordist · Väike, mitmekesine tööstussektor · Ebapiisav põllumajanduslik tootmine · Import: toit, ravimid · Turismi elustamine · Panus: nafta, maagaas Transport · Hõre teedevõrk · 1 auto 30 elaniku kohta · Tigris ja Eufrat · Rahvusvahelised lennufirmad · Torujuhtmed Rahvastik · Rahvaarv: 31,1 mln · Demograafiline plahvatus pooleli · Iive: 2.345% · 3.58 last naise kohta · Keskmine vanus: 20
Kommunistlik partei Sotsialistlike riikide poliitiline elu allutati selle partei alla. Parteisse vastuvõtmine oli range kontrolli all. Esimene sekretär Kommunistliku partei juht, mängis valitsevas kommunistlikus parteis tähtsat rolli. Ei valitud, vaid nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Julgeolekuorganid Partei oluliseks toeks kõikides riikides. 4. Kirjelda sotsialistlikku majandusmudelit! Mida see endast kujutas? Mis on plaanimajandus ja mis käsumajandus? Enamikus riikides oli valdav osa majandusest riigistatud ja põllumajandus kollektiviseeritud. Majanduselu tugines rangele plaanimajandusele. Majanduse plaanipärane arendamine ja suunamine riigi poolt. Koostati kohustuslik plaan, populaarsed olid viisaastakud. Käsumajandus on majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest. Miks ei olnud sotsialistlikes riikides turumajandus võimalik?
1920. a. Ühine 1930. a. *tööpuudus. *ühistegevuslik *eramajanduse riiklik *palju talusi liikumine maal. kontrollmine. väikeste maadega. *eksport ja *tööstuste arv *peamine oli import olid suurenes. põllimajandus. samad (osad *eesti muutumine *vabaturumajandus. riigid olid tööstusriigiks. *margad ja pennid. samad). *haritavate põllupindade suurenemine. *tõuparandus ja sordiaretus. *riigisekkumine *kroonid ja margad. 1. põhiseadus Mida 3. põhiseadus võrdlen? *15. juuni 1920 *aasta *01. jaanuar 1938 *Asutav kogu *välja töötaja *Rahvuskogu *riigivanem *Ri...
apr. 1949 a.), Marshalli plaan. · Turumajandus. 2. Kommunistlik idablokk ebademokraatlik / totalitaarne kommunistlik diktatuur. Võimule tänu vägivallale. · Eesmärk: kommunistlik maailmarevolutsioon. · Sinna kuuluvad: NSVL (koosnes 15st liiduvabariigist, üks neist Eesti.), Hiina rahvavabariik, Kuuba, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Saksa demokraatlik vabariik (dets. 1949 a.) · Organisatsioonid: VLO, VMN. · Plaanimajandus. 3. 3. maailm nt. Egiptus, India, osalt Jugoslaavia. · Iseloomulik: Mitteühinemisliikumine. Trumani doktoriin (USA välispoliitline seisukoht) .. mille järgi juhul kui rikutakse riigi sõltumatust välise survega alustab USA abi andmist surve all olevale riigile, nii sõjaliselt kui ka majanduslikult. Trumani doktoriinist lähtus Marshalli plaan (1947 a.), mille järgi USA andis majandusabi 17le Euroopa riigile 17 miljardi dollari ulatuses. Abi anti 1948 1952 a.
. Pruunsärklased- relvatatud rünnakrühmad. 1923 hitler korraldas Münchenis mässukatse ja läheb vangi. 1933 sai Hitler riigikantsleriks. Kolmas riik- natsliku saksamaa nimetus, mis lähtub arusaamast, et esimene riik oli Püha Rooma riik, teine 1870 a ühendatud Saksa Keisririik ja kolmas Hitleri juhitav Suur-Saksamaa. 1933 ühepateisüsteem milles oli süüdi kommunistid. Hitler muutus füreriks ehk juhiks. SS- sõjaväestatud organistatsioon. Getapo- salapolitsei. Kehtestai plaanimajandus, riik võttis laenu, ehitas kiirteid ja tehaseid ja kõik see andis tööd. 1935 hakati Berliinis valjult rääkima Versailles rahulepingu tühistamisest.
1921. Kehtestati rahareform, ennistati kauplemisvabadus, eraettevõtlustele anti õigus tegutseda. Venemaa majanduse ebaühtlane taastumine. Kaotati sest see oli vastuolus kommunitlike vaadetega ja ohustas võimu. 9. Kuidas Stalin võimule sai? V: Stalin oli võimuahne partei peasekretär, kes sai kontrolli kompartei liikmete üle, kes tagasid talle enamuse Lenini soovitatud järglase, Trotski ees. Vahetas tihti pooli. Ainsaks eesmärgiks oli võim. 10. Mis oli plaanimajandus e. industrialiseerimine? V: Uus majandus poliitika NEPi asemel. Kehtestati täielik kontroll, suurtööstuse eelis arendamine, väikeettevõtluse likvideerimine, kehtestati viisaastaku plaanid, rasketööstuse arendamine, sõjatehnika arendamine. Inimeste toidu arvelt. Et NSVL saaks maailma mastaabis suurimaks riigiks. 11. Mis oli sundkollektiviseerimine? Millal? Miks? Tulemus? Kuidas? V: talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse e kolhoosidesse, talupoegade
9. Võrdle Nõukogude Liidu majanduslikke ja poliitilisi olusid kolmel perioodil. Stalini aeg Hrustsovi aeg Breznevi aeg Majandus 1) Rasketööstuse 1) Pidem 1) Stagnatsioon köigis arendamine majanduspoliitika valdkondades. 2) Vöidurelvastumine muutumine. 2) Plaanimajandus 2) Kampaaniate 3) Massiline vilja organiseerimine sisseost nafta müügi 3) Pidurdumine 1960. raha eest. aastatel. 4) Sõjatööstuse arendamine.
NB! Mina ei vastuta teie hinde eest, ega spikerdamise süüdistuste eest. Palun mitte kõiki vastuseid sõna-sõnalt pähe õppida, lihtsalt oleks kummaline, kui kõik tööd oleks samasugused. Ajaloo KT II rühm 1. Kes on pildil? Lisaks kirjuta ka partei, mille eesotsas ta oli ja riik, mida ta juhtis. Vladimir Lenin, kommunistlik partei, Venemaa Jossif Stalin, kommunistlik partei, Venemaa Adolf Hitler, Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, Saksamaa Benito Mussolini, Rahvuslik Fasistlik Partei, Itaalia Pilte vaadake õpikust. 2. Kellest käib jutt? 1. Sai kommunistliku partei peasekretäriks võimuvõitluse tulemusena, kui oli oma konkurendid kõrvaldanud V: Jossif Stalin 2. Vaesest sepa perest pärit mees, kes lubas muuta Itaalia sama võimsaks kui oli olnud Rooma impeerium. V: Benito Mussolini 3. Läbikukkunud kunstnik, hea kõnemees,...
2. Unitaarriik, kommunistlik diktatuur, sõltuvus NSVL – Saksa DV Mõisted: 1. forsseeritud (raske)tööstuse eelisarendamine – industrialiseerimine 2. Nõukogude Liit, tema satelliitriigid ja teised sotsialistlikud maad külma sõja ajal – sotsialismileer 3. põllumajanduslike ühisettevõtete – kolhooside ja sovhooside – sundloomine – kollektiviseerimine 4. majanduse toimimine riiklikult ettemääratud mitmeaastaste kevade järgi – plaanimajandus 5. NSVL õigus sekkuda sotsialistliku bloki riikide siseasjadesse sotsialismileeri koos hoidmise nimel – Brežnevi doktriin Külma sõja kriisid: 1. Kriis külma sõja alguses, mil taheti poliitilist ülemvõimu saavutada inimeste ähvardamisel nälja ja külmaga – Berliini blokaad 2. Kriis Euroopas 1956. a, mil sai selgeks, et Lääs ei tule Ida-Euroopale appi – Ungari ülestõus 3
loomine, millega kaasnes jõukamate talupoegade ehk nn kulakute represseerimine ja ulatuslik näljahäda 1930ndate algul, mis tõi kaasa kuni 7 mln hukkunut). Kõige selle eesmärk oli muuta NSV Liit lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasv ja võimaldada teostada maailma-revolutsioon (kommunismi levitamine üle maailma). Stalinliku majanduspoliitika lahutamatuks osaks oli plaanimajandus majanduse arendamine tsentraliseeritult, riiklike plaanide alusel. Plaane tehti üldiselt 5 aasta peale (viisaastakuplaanid). Kõige selle tulemusena sai NSV Liidust võimas tööstusriik (samas kuna tarbekaupade tootmisele erilist tähelepanu ei pööratud, siis oli NEP-i lõpetamisest alates riigis terav puudus igapäevaeluks tarvilikest asjadest, nii et tavainimesel polnud riigi tööstusvõimsusest suurt abi).
Maareformi läbiviimise ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklike põllumajandusettevõtteid- sovhoose, masina-traktorijaamu, hobulaenutuspunkte. Sotsialistliku industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega pääses sõjajärgsetel aastatel Eestis maksvusele majanduspoliitika, mis ei arvestanus siinseid tooraine- ega tööjõressursse, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ning vajadusi. Majanduselu allutati plaanimajandusele. Jäik plaanimajandus välistas turumajanduslikku õhiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele. Kõige olulisemaks kaasnenud demograafiliseks tagajärjeks oli sõjajärgsetel aastatel alanud massiline võõrtööliste sissevool. Sisserännanud pärinesid esialgu valdavalt Venemaa loodeoblastitest, kes tulid siia organiseeritud värbamise teel (eriti ehitus- ja põlevkivitööstusesse) , kuid ka omal algatusel või varem kohale jõudnud sugulaste ja tuttavate õhutusel. 1950
Korrakohane õigusemõistmine õigusriigis rakendatavad kohtupidamise põhimõtted; õigusemõistmine on korrakohane, kui järgitakse seadust, kohus on sõltumatu, protsess avalik. Krediit võlgu antav raha/kaup, mille tasumise tingimused on rangelt fikseeritud. Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. Leibkond koosneb inimestest, kes ei pruugi olla omavahel sugulased. Käsumajandus plaanimajandus. Liising rentimine, üürimine, järelmaksuga ostmine. Maavanem maakonda juhtiv ametnik Eestis, kelle nimetab ametisse valitsus. Maksukoormus kõigi maksude kogusumma võetuna protsendina ühiskondlikust kogutulust. Massikommunikatsioon paljude inimeste suhtlemine massimeediat kasutades, nende osasaamine ühesugusest teabest. Massimeedia vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese aja vältel väga paljudele inimestele, raadio, tv, ajakirjad jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
