Sellid ja õpipoisid said süüa isanda lauas. Õhtusöögiks oli vaesematel käsitöölistel supp, mille sees ujus pikka aega keenud lihatükk. Praadi võidi endale lubada ainult pidupäevadel. Paremal järjel olevad inimesed sõid aga praadi ja keedetud liha mitu korda päevas. Laua keskele pandi suur vaagen või savikauss liha ja kastmega. Tükid olid valmis lõigatud, nii et nuga ei läinud vaja. Igaüks võttis ühisest kausist näppude või puust orgiga meeldiva pala ja pistis selle kas otse suhu või asetas enda ees olevale leivaviilakule, mis täitis taldriku ülesannet. Kahvlit hakati Euroopas kasutama alles keskaja lõpul. Sööginõud olid enamuses savist ja puust. Korraga tehti valmis suurem kogus toitu, mida ülessoojendatult pakuti ka järgmistel päevadel. Suvel kippus toit kiiresti riknema. Kuna liha soolamine jättis soovida, siis oli toidul sageli ebameeldiv kõrvalmaitse. Seda püüti varjata vürtside lisamisega
nõiutud liha loomalauta. Sellest tuli ainult surma ja suurt kadu. Inimeste jaoks visati kusagile kaltsusid, need tõid haigusi ja põdemist. Ainus võimalus selliseid õnnetusi eemale tõrjuda oli kõik võõrad asjad ära hävitada ja võitud koht välja raiuda ja tules põletada. Põlemise ajal tundis nõid hirmsat valu. Kurja põletamiseks pandi jaaniööseks maja nurkkade vahele õnnelilli. Tark peremees käis jaanilaupäeval tiiru ümber oma põldude ja pistis pihlaka oksa iga põllunurga sisse, siis ei saanud põllule midagi kurja juhtuda. Jaaniöö teeb eriliseks veel see, et siis on võimalus leida peidetud varandust. Tavaliselt pidi Vanakurat või Juudas just sel ööl rahapaja välja võtma ja hakkama raha kuivatama. Kaks kõige tuntumat viisi seda kohta üles leida olid: vaadata ümbruskonda katuse alt läbi unkaaugu või siis läbi kirstulauas oleva oksaaugu. ENNUSTAMINE
sisse. Salgast olevad mehed otsustasid maja põlema panna. Kui maja oli põlenud arvasid mehed, et Jaanus on surnud, aga nad ei teadnud midagi salakäikudest, mis majal olla võisid. Tuli kevad aastal 1343. Lodijärve lossi tuled põlesid. Natuke eemal seisis ratsanik. Ta lausus, et terve pesa on kerge hävitada. Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tõstis välja tõrvalondi ja pistis selle põlema. Järsku lõi igalt poolt põlema ja siis jälle kustus ära. Varsti põles juba üks mõis. Peale seda põlesid igal pool mõned majad. Iga hoone, kus elas taanlane või sakslane. Pärast, kui talupojad olid lõpetanud vaatas üks noormees Lodijärve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rünnata Lodijärve lossi ja küsisid Tasuja (Tasuja- Jaanus) käest abi, sest tema tundis lossi ümbrust kõige paremini. Siis aga kostis laagri ühest servast kisa
ümberoleva salu maha võtta. Mika hüppas puu otsast alla ja jooksis läbi Tõramaa rukkipõllu Sirkli talu rukkipõllule. Selle tallas pärdikut tagaajev rahvas maha. Mika saadi kätte. Mõni päev hiljem jõudis valla kasak Krootuse tallu. Ta kandis ette, et Sirkli, Puusliku ja Tõramaa talu peremehed tahavad kahjutasu ning ka härra Kuslap, kes süüdistas vendi kirve ja sae varguses. Vennad ajasid süü Nipernaadi kaela. Sel hetkel tuli Milla ja Toomas pistis maantee poole jooksu. Pärlipüüdja. Ta jõudis ühte tallu, kus hakkas sulaseks. Valetas esialgu, et on rätsep, hiljem nimetas end kaluriks. Ütles peretütar Ellole, et armastab teda, kuid too pidi kirikhärraga abielluma. Toomas rääkis Ellole, et nende jões on kunagise Eerik XIV laevast pärinevad pärlid. Ta lubas Ellole lossi ehitada. Nipernaadi valetas, et on muinasteadlane. Ta hakkas pärlipüüdjaid otsima. Ello armus temasse ja nad pidid põgenema
Pesi ehitavad nagu orangutanidki, võra keskossa. Päevaseks puhkuseks rajatakse pesa maapinnale või puu otsa. Tehistingimustes teevad nad pesa kaltsudest ja paberist. Toitumine Šimpansid söövad peamiselt taimset toitu, mis koosneb mahlakatest puuviljadest, lehtedest, pähklitest, noortest võrsetest, seemnetest ja puukoorest, kuid ei põlga vahel ka sipelgai ja termiite. On jälgitud, kuidas šimpans pistis kepikese sipelgapessa ning lakkus siis selle peale kogunenud sipelgaid. Šimpansid Tanganjikas tapavad ja söövad väikesi ahve. Teadete kohaselt valmistavad šimpansid endale jooginõu lehe torbikuks keerates. Karjaelu, imetamine Šimpansite karjaelu seisneb ühises toiduotsimises ja mitmesuguses omavahelises suhtlemises. Pojad ja 3-8-aastased noorloomad veedavad palju aega mängides. Kui nad vanemaks saavad, siis asenduvad mängud täiskasvanute rituaalse karvaotsimisega
Iga meeskonnaliige peab tundma, et ta on oluline osa tiimist ning kaaslased on alati valmis tema eest välja astuma. Isegi mitte ainult korvpallis, ka meie klassis ja mujalgi võiks näidata üles rohkem lojaalsust oma sõpradele. 3.2. Lemmikepisood Minu lemmikepisood tervest raamatust oli see, kui mileedi jõe äärde viidi ja kuidas enne oma hukkamist enne seda mehi palus, et nad ta elu säästaks. Mulle meeldis see, et ta paadis oma jalad lahti sai ja kaldal jooksu pistis, aga komistas ikkagi ja timukas ta lõpuks ära tappis ning laiba jõkke viskas.
Minnes naise maja juurde, nägi ta et Helen on akna avanud, mis tähendas kokkulepitult et toatüdruk on lahkunud. Trepikojas tuli mehele vastu üks tüdruk kes teda pingsalt vaatas. Hiljem selgus, et see oligi Heleni toatüdruk. Sisenedes korterisse silmitses ta seda nagu oleks ta seal esimest korda. Viimase viie aastaga mis ta oli võõrsil olnud polnud seal midagi muutunud, ainult diivanile oli uus kate peale pandud. Kapil oli pilt mingist mehest ja Helenist, naine aga pistis selle sahtlisse. Nad jõid veini ja veetsid öö koos. Hommikul kuulsid nad uksel aga koputust. Nad ootasid hiirvaikselt, et külaline lahkuks, kuid seda ei juhtunud. Helen vaatas toas ringi, et kusagil Schwartsi asju ei vedeleks ja ruttas uksele. Schwarts aga puges suurde kappi naise kleitide vahele. Hääle järgi tundis ta aga ära et külaliseks oli Georg. Vend päris, et miks Hele pole telefonile vastanud ja et kas temaga on ikka kõik korras
Minnes naise maja juurde, nägi ta et Helen on akna avanud, mis tähendas kokkulepitult et toatüdruk on lahkunud. Trepikojas tuli mehele vastu üks tüdruk kes teda pingsalt vaatas. Hiljem selgus, et see oligi Heleni toatüdruk. Sisenedes korterisse silmitses ta seda nagu oleks ta seal esimest korda. Viimase viie aastaga mis ta oli võõrsil olnud polnud seal midagi muutunud, ainult diivanile oli uus kate peale pandud. Kapil oli pilt mingist mehest ja Helenist, naine aga pistis selle sahtlisse. Nad jõid veini ja veetsid öö koos. Hommikul kuulsid nad uksel aga koputust. Nad ootasid hiirvaikselt, et külaline lahkuks, kuid seda ei juhtunud. Helen vaatas toas ringi, et kusagil Schwartsi asju ei vedeleks ja ruttas uksele. Schwarts aga puges suurde kappi naise kleitide vahele. Hääle järgi tundis ta aga ära et külaliseks oli Georg. Vend päris, et miks Hele pole telefonile vastanud ja et kas temaga on ikka kõik korras
tal hea mõte ja jooksis majja sisse. Salgast olevad mehed otsustasid maja põlema panna. Kui maja oli põlenud arvasid mehed, et Jaanus on surnud, aga nad ei teadnud midagi salakäikudest mis majal olla võisid. Tuli kevad aastal 1343. Lodijärve lossi tuled põlesid. Natuke eemal seisis ratsanik. Ta lausus, et terve pesa on kerge hävitada. Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tõstis välja tõrvalondi ja pistis selle põlema. Järsku lõi igalt poolt põlema ja siis jälle kustus ära. Varsti põles juba üks mõis. Järsku põlesid igalt poolt mõned majad. Iga hoone kus elas taanlane või sakslane. Pärast kui talupojad olid lõpetanud vaatas üks noormees lodijärve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rünnata Lodijärve lossi ja küsisid Tasuja käest abi, sest tema tundis lossi ümbrust kõige paremini. Järsku kostis laagri ühest servast kostis kisa
lubjakivitükke. Ahju parajalt soomaagi ja puusöega täitnud, asus üks meestest lõõtsaga tuld õhutama. Möödus kaua aega, kuni üks sulatajatest koldeavast koos põlenud sütega rauakängu välja tõmbas. Sepp kuumutas sepikojas rauakänkusid tules ja tagus kaua kahe tugeva raudkivi vahel, et räbu eemaldada. Kamakas kahanes tasapisi väikeseks rauatükiks. Sellest tagus sepp noa ja karastas tööriista mitu korda: ajas tules hõõguma ning pistis vette. Niiviisi muutus tööriist tugevamaks. Noorem pronksiaeg (1100 - 500 aastat e.Kr.) Suhteliselt vähe on andmeid ka Eesti sisemaa nooremast pronksiajast, mille areng on olnud omanäoline ja Noorem pronksiaeg on suurte muutuste aeg ja arheoloogilises ainetes taas hästi esindatud, eriti Eesti rannikualadel, Saaremaal ja Hiiumaal. Põhja-Eestis ja Saaremaal on esmakordselt esiajaloos hakatud asulakohti kindlustama. Muutused toimusid ka matmisviisis -- hakati rajama maapinnal
Peale inseneriteaduste alal. Õppekulud tasus ta sõja lõppu keskendusid tema tegemised stipendiumi ja tuutoritöö abil ning tavaliselt jätkuvale teadusevalitsuse koostöö bakalaureusekraadi omandamiseks kuluva edendamisele ning kõikvõimalike talle õppeajaga pistis taskusse magistri diplomi. määratud auametite ja teadusauhindade üleslugemiseks pole siinkohal lihtsalt ruumi -- Peale ülikooli asus Bush tööle General ta jõudis igale poole ning näitas end ühtaegu Electricus, elektriseadmete testijana, peale seda äärmiselt võimeka teadlase ja poliitikuna. asus ta Clarki ülikoolis matemaatikat õpetama
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Lk. 96-100 Demokraatia kui piiratud valitsemine · Konstitutsionalism. USA · Piirangud. Sisulised protseduurilised · Võimude lahusus. Presidentalism · Lõuna-Ameerika, Põhja-Aafrika, Kaukaasia, Kesk-Aasia. · President nii riigipea kui valitsusjuht. · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Valitsuse pikk eluiga. · Vastastikune tegevuse pärssimine. Poolpresidentalism · Prantsusmaa, Venemaa, Leedu. Prantsusmaa · Valitsusjuhi ülesandeid täidab nii riigipea kui peaminister. · Peab rohkem arvestama parlamendi tahtega. Parlamentarism · Eesti, Saksamaa, Suurbritannia. · Parlamendi ülimuslikkus. · Riigipea tasakaalustab parlamendi ja valitsuse suhteid. · Valitsus moodustud valimistulemuste põhjal. · Tihe seos seadusandliku ja täidesaatva võimu vahel. Eesti Seadusandliku võimu ülesehitus ...
see oli peaasi, sest seda arvasid ka köster ja kirikuõpetaja. ,,Või mis sest küsida. On halb, tuleb kutsumata, on hea, ei tule kutsudeski, nõnda on inimesega. Ainult loom tuleb ka siis koju, kui võõrsil on hea." ,,Ei mina tea, mis peab, aga kui sa nii peeneks oled läind, et kukud kodus asju lõhkuma, siis parem ära tulegi koju." XIV lk 125-134 Kusta sai mahti koju tulla; rääkis, et noor Ants oligi see, kes käskis Maial lapsest vabaneda, ise pistis linna, nii et asi temasse ei puutuks. Kusta tõotab emale, et maksab Maia eest kätte. Tunned koeri, tunned inimesi.Antsule meenub hirm, mida ta tundis aastaid tagasi. Ants läheb pihile. Pastor soovitab Antsul head teha. Juula tundis, et on vana ja väsinud. LK 127 Üks usub kaljukindlalt, et ta on Vanapagan, aga elab kui inimene, teine usub, et ta on inimene, aga elav nagu Vanapagan. Nõnda on inimesega siin maa peal: ta kas usub võõriti või elab
JAAN RANNAP ``AGU SIHVKA ANNAB ARU.`` ,,Et kõik ausalt ära rääkida,nagu oli pean ma alustama sellest..." Nende sõnadega algavad pea kõik selle raamatu peatükid.Need kujutavad endast kirju kirjasõbrale,koolikirjandeid kuid peaasjalikult siiski seletuskirju nii kooli direktorile,õppealajuhatajale kui ka õpetajatele.Kirjutajaks on VI klassi pioneer Agu Sihvka.Veel on raamatu peategelasteks tema klassi-ja koolikaaslased(Kiilike,Kaur,Topp,Obukakk).Kuna raamatus on palju peatükke,mis igaüks räägib konkreetsest juhtumist on väga raske koostada ühist kokkuvõtet.Seega peatükid: 1.)KOOLI AUTO KÄIVITAMINE:Kiilike ja Sihvka visati tunnist välja.Õues nägid nad seismas kooli vana veoautot ja läksid seda uurima.Istme peal olid võtmed.Alguses tahtsid nad need lihtsalt kooli ära viia,et keegi ei saaks autot ärandada,kuid siis tekkis kiusatus proovida,kas auto üldse käima läheb.Kuna auto käima ei läinud,hakkasid nad kapoti all omast arust remonti teg...
Elli läks välja. Tiina oli koguaeg olnud kerge unega. Karla räägib naisele, et Pearu kavatseb Oru Joosepile anda, kui nende perest õiget pärijat ei ole tulemas. 18) Kui Tiina oli üht külateedpidi koju tulnud, kohtas ta tee peal Eedit. Eedi oli seekord väga imelik ja aina tahtis rammu katsuda. Järsku hakkaski Tiinat taga ajam ja sohu jõudes püüdis vägistada, aga Tiina suutis lahti rabeleda, torgates Eedit tema pussiga jalga. Lisaks aitas ka veel Mulla. Nii pistis Eedi kodupoole jooksu. Varsti jõudis ka Indrek karjumise peale kohale. Tiina ainult nuttis ja ei tahtnud asjast rääkida, ja tahtis et ka Indrek seda edasi ei räägi. Verise noa mis Tiina käes oli peitis Indrek puu otsa, sest mättast leidis Mulla selle alguses üles. Ja nüüd läksid nad kahekesi üles ja seletasid asja ka Maretile. 19) Varsti teadis seda lugu kogu Vargamäe. Oskar püüdis Tiinalt teada saada, et mis täpsemalt juhtus, Tiina aga ikka ei rääkinud
tal hea mõte ja jooksis majja sisse. Salgast olevad mehed otsustasid maja põlema panna. Kui maja oli põlenud arvasid mehed, et Jaanus on surnud, aga nad ei teadnud midagi salakäikudest mis majal olla võisid. Tuli kevad aastal 1343. Lodijärve lossi tuled põlesid. Natuke eemal seisis ratsanik. Ta lausus, et terve pesa on kerge hävitada. Aga sellele perele tema midagi ei tee, tehku talupojad mida tahavad. Ratsanik tõstis välja tõrvalondi ja pistis selle põlema. Järsku lõi igalt poolt põlema ja siis jälle kustus ära. Varsti põles juba üks mõis. Järsku põlesid igalt poolt mõned majad. Iga hoone kus elas taanlane või sakslane. Pärast kui talupojad olid lõpetanud vaatas üks noormees lodijärve lossi poole ja tundis oma isale kaasa. Nad kavatsesid rünnata Lodijärve lossi ja küsisid Tasuja käest abi, sest tema tundis lossi ümbrust kõige paremini. Järsku kostis laagri ühest servast kostis kisa
Eduard Bornhhe Tasuja Eduard Bornhhe Tasujas on kirjeldatud kolmeteistkmnenda sajandi sndmusi. Harjumaa phjapoolses osas Tallinna lhedal seisis ks talu, mis oli teedest kaugel ja metsa sees. Talu hti Metsa taluks, sest et ta oli nii metsa sees. See talu oli he maamehe oma kelle nimi oli Tambet. Tambeti isa oli Tallinna piiskopi ori. Piiskopil oli palju maid ja metsi. Tambeti isa nimi oli Vahur. Vahurit piitsutati tihti ja ta pgenes metsa. Piiskop asus teda jlitama. Siis leidis ta Vahuri puu alt magamas ja tahtis teda piitsaga la.Jrsku tuli metsast vlja karu ning piiskop hakkas kohe paluma Vahurit, et ta karu maha tapaks, aga Vahur ei nustunud. Siis pakkus piiskop Vahurile maid, ta nustus ja tappis karu. Vahur ehitas endale metsa sisse maja. Kui Vahur suri, lasi ta enne sulasel tki maad plluks muuta. Tambetil oli juba poeg, kelle nimi oli Jaanus. Tambeti naine suri kahe aasta prast. Tambet kolis isa saadud majasse ning piiras ue palks...
pidev süütunne tegemata kodutöö ees. Mõnikord viib koolihitm nikotiini, alkoholi või narkootikumide tarbimiseni. Lahendamata probleemile või konfliktile koolis reageerib osa lapsi äkiliste haigushoogudega, näiteks kõhu- või peavaluga. JUHTUMID Rolf, tema hirm oli kõhus. Töö ajal ja hommikuti jubedad kõhuvalud oksendamine. Füüsiliselt terve. Äge ussipikupõletik, kui märkas haiglas enne operatsiooni, et oli kinni seotud, pistis kisama ja hirm tuli ägedamal kujul uuesti peale. Pärast seda hajevil, kartlik ja häiritud. Rolfil oli hirmuneuroos, mis avaldus kõhu piirkonnas. Ravi mõjus talle hästi ja tasapisi paranes. Eva-Maria kardab kõike, ripub kramplikult ema küljes. Neil on üleliia tugev side (isa jättis raseduse ajal maha, ema sõbrannaga sebis). Ta ei taha lasteaeda ja ka magada üksi. Selle tüdruku sai Gisela vabaks jutustada imejuttudega, mis lapsele väga meeldisid
võõrad asjad ära hävitada ja võitud koht välja raiuda ja tules põletada. Põlemise ajal tundis nõid hirmsat valu. Viited:Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999. 5 Kurja põletamiseks pandi jaaniööseks maja nurkkade vahele õnnelilli. Tark peremees käis jaanilaipäeval tiiru ümber oma põldude ja pistis pihlaka oksa iga põllunurga sisse, siis ei saanud põllule midagi kuJaaniöö teeb eriliseks veel see, et siis on võimalus leida peidetud varandust. Tavaliselt pidi Vanakurat või Juudas just sel ööl rahapaja välja võtma ja hakkama raha kuivatama. Kaks kõige tuntumat viisi seda kohta üles leida olid: vaadata ümbruskonda katuse alt läbi unkaaugu või siis läbi kirstulauas oleva oksaaugu.
Lõpuks sai vares pettusest aru ja lubas end ilmaasjata enam mitte kohutada. Rebasel aga lihamaik suus, otsustas nüüd surnut teeselda, et vares enda ligi meelitada ja ära süüa. Rebane lamas nii kuus nädalat, aga vares ei läinud tema juurde. Lõpuks kui pehkinud karva lõhn tuli, otsustas vares vaatama minna, aga mitte lõugade juurde vaid tagumise jala juurde. Ta lõi kõigest jõust rebasele nokaga varba vahele. Rebane kargas püsti ja arvas, et vares raius tal jala maha, ning pistis metsa poole jooksu. Vares laks poegade juurde tagasi ega mõelnud enam kunagi rebase sõnu uskuda. 7.Kust sai rebane Reinuvaderi nime Saunamehe naisele sündis laps ja talle hakati nime andma. Selleks aga oli vaja vadereid. Läks siis küsima peremehe käest,kas too ei ole nõus ta lapsele vaderiks hakkama. Peremees vastu. Ka sulane ei julgenud vaderik hakata kartes peremehe pahameelt.Kõmpis taat kurval meelel kodu poole tagasi-ilma vaderiteta jääb ju laps nimeta
Chikatilo, et tappis 56 inimest. · Kolme inimest ei suudetud leida, kuid ta mõisteti süüdi 52 inimese tapmises ja talle määrati surmanuhtlus. Andrei Chikatilo Albert Fish · "Kuumaniakk" · Laste pilastamine, piinamine ja kastreerimine · Tabati alles kuuekümne aastasena · Oletatavalt aastatel 1928- 1934, tappis vähemalt 15 last, sõi nelja liha ja piinas ning ahistas seksuaalselt vähemalt 100 last võtmata neilt elu · Kirg valu järgi- pistis kehasse, peamiselt suguelunditesse nõelu (29). Toppis kütusest immutatud vatitupse pärakusse ja pani põlema · Sõi ekskremente ja jõi inimese verd ja uriini Albert Fish · Peale naist hakkas hääli kuul- ma ja sattus vaimustusse va- lust ja ohverdamisest · Enamus ohvreid vaestest neegriperekondadest · Hukati Sing Sing vanglas 16.01.1936 elektritoolil Edmund Kemper · Sündis 1948 aastal Burnakis, Californias · Raske lapsepõlv
* Kirjuta lõigust variant, milles on heterodiegeetiline jutustaja ja analepsis Edgar Allan Poe „Äraandlik süda” Ta polnud eales vanamehe vastu olnud lahkem kui kogu selle nädala väitel, enne kui tahtis ta tappa. Igal õhtul avas südaöö paiku vaikselt ukse ja siis, kui see oli piisavalt poikvel, nii et pea sisse mahuks, torkas sisse pimendatud laterna. Latern oli kaetud nii, et valgust polnud paista, misjärel pistis ukse vahelt sisse pea aeglaselt ja vaikselt, et vanamehe und mitte segada. Tal kulus terve tund, et kogu pea sedavõrd sisse saada, et voodis lamavat vanameest. Aastate eest, kaua enne seda, kui vanamees teda praegu tappa tahtvat meest kohtas, oli kõik teisiti. Vanake oli öid magamata, vahest mitu ööd järjest unetu. Ning kui vanamees isegi magas ei, oli ta kerge iga heli peale ärkama. Kord kuulis keskööl samme ülakorruselt ning terve öö oli rikutud. Veel
tüdruku surnuks torkamises ja huumorivaesuses. Karistuseks määrati talle igavene elu ning lõpetuseks naerdi tema üle. Kui Harry toibus, istus Mozart ikka tema kõrval. Mozart seletas, et Harry peab õppima naerma. Ta peab õppima nautima elu ja naerma ka raadiost tuleva kila-kola üle. Siis ilmus Mozarti asemele Pablo. Pablo sõnas, et Harry valmistas talle pettumuse, et ei osanud figuuri õigesti kasutada. Pablo võttis Hermine, kes muundus figuuriks ja pistis selle taskusse. Harry mõistis, et kõik elumängu sada tuhat figuuri on tal taskus ja oli valmis mängu uuesti alustama. Harry oli kindel, et ükskord ta õpib naerma.
lõikusele oli veel palju aega. Ta teadis täpselt, kus Wilde'i kohvik asub aga kui ta jõudis sinna kus kohvik olema oleks pidanud, siis seda lihtsalt ei olnud. Karina arvas, et tal on ajuvapustus. Kohviku asemel nägi ta üht raamatupoodi ja otsustas siseneda, poes olid vanad tolmused raamatud ja imelik lõhn, mille tõttu unustas Karina kogu ümbritseva maailma. Lõpuks tuli raamatupidaja, ta oli väike ja tal puudus pool kõrva ning tema suust tuligi see imelik lõhn. Raamatupidaja pistis Karinale otsekohe ühe raamatu pihku, see raamat rääkis justkui Karinast endast, kõik mida ta luges käis tema kohta, ta polnud kunagi nii huvitavat raamatut näinud, raamatul oli nagu võlujõud. Karina hakkas raamatut ostma aga üks ratastooliga mees krabas tal selle käest ja läks nii kiiresti ära, et Karina talle järgi ei jõudnud. Karina oli kurb. Juba oligi aeg minna haiglasse. Haiglas seati Karina operatsiooniks valmis, operatsioon pidi toimuma hommikul
KOOL EKKE MOOR Referaat Koostaja:NIMI 2010 Sisukord · Sisukord.....................................................................................1 · Sissejuhatus................................................................................2 · Autorist ja tema loomingutest....................................................3 · Raamatu kokkuvõte....................................................................4 · Minu arvamus.............................................................................7 · Kasutatud kirjandus....................................................................9 2 Sissejuhatus Raamat räägib noormehest nimega Ekke Moor , kes oli armunud tüdrukusse nimega Eneken Üüvesse. Sõltumata saatuse soovist, ei meeldinud E...
Tema ema jätkas oma igapäevatööd ja nägi oma pisitütart sageli üksnes nädalalõppudel, nende suhe on terve elu jahe. Gladyse jaoks oli olukord keeruline ning lõpuks andis ta eluraskustele alla. Ta oli mentaalselt ebastabiilne ja ei suutnud Normat majanduslikult toetada. Norma elas seitsmenda eluaastani kasuvanemate juures, kui üks päev tuli tema ema ja nõudis last tagasi, kuid vanemad keeldusid. Gladys pistis lapse kotti, kus Norma karjus täiest kõrist. Toimus rüselus, kott rebenes ja laps kukkus kõvasti nuttes maha. Enne kui Norma Jeane sai kaheksaseks, ütlesid Gladysel närvid üles ja ta sattus skisofreenikuna haiglaravile. Sel ajal elas Norma ema parima sõbranna juures, keda ta kutsus tädi Grace'iks. Kuid kaks aastat hiljem tädi Grace abiellus ja tema majas ega elus polnud enam Norma jaoks kohta
EESTI LASTEKIRJANDUS. KONTROLLTÖÖ TEEMAD JA KÜSIMUSED. Algupärane lastekirjandus- emakeeles koostatud esmakordne tekst Fantaasiakirjandus- rääkivad mänguasjad, imaginaarsed olendid (nt draakonid), ajas rändamine. Mütoloogia- ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum,kujuneb pärimusest, mille tähendusrikkamad osad ehk müüdid hakkavad omavahel suhestudes, põimudes ja liitudes moodustama tervikut. Müüt- jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab mingit olulist sündmust rahva elus või üleloomulikku nähtust, seotud kindla koha, aja, inimese, olendiga- tõsieluline, keskendub kindlale episoodile- usundilised muistendid, tekke- ja seletusmuistendid, ajaloolised muistendid, kohamuistendid. Lastekirjandus- lastele ajaviiteks ja kunstimaitse arendamiseks mää...
Muu isiku või asutuse makstud päevarahalt tulumaksu kinnipidamisel võetakse ametiasutuse poolt kasutamata päevaraha maksuvaba osa arvesse juhul, kui väljamakse tegijal on ametiasutuse kinnitus teenistujale makstava päevaraha suuruse kohta. [RT I 2005, 40, 313 jõust. 14.07.2005] 35.Ettevõtlusega mitteseotud kulud, nende maksustamine; · seaduse alusel määratud trahvid ja sunnirahad · MKSi alusel tasutud maksuintressid · kõrgendatud määra järgi tasutud keskonnasaastemaksud · pistis ja alkäemaks · mittenõuetekohaselt vormistatud dokumendid, puuduvad algdokumendid Neid kõike tuleb deklareerida tulumaksuaruande lisas number 6 ja nendelt arvestada ettevõtte tulumaks 36.Missuguseid kinnipidamisi tehakse töötajate palkadelt; Töötajate palkadelt peetakse kinni tulumaks, sotsiaalmaks, töötukindlustusmaks ja kui töötaja on sõlminud kogumispensioni lepingu, siis ka see peetakse palgast kinni. 37.Mida eripärast on dividendide maksustamisel ?
religioosselt austada, kummardada ja teenida. Vt ka ebausk, müüt, riitus, rahvausund, usk, uskumus, usund. 2. Defineerige, mis on usk? usk (1) Religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast konkreetset suhtumist väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. U indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd u mõistet eri keeltes: kr pistis `usaldus, veendumus', ld fides `veendumus'; religio `side; hoolivus'; uurali algkeele sõna usk algul `tugi'. Ilmselt on otstarbekas lähtuda UT-i Hb 11,1 definitsioonist: "Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta." Psühholoogiliselt avaldub u inimese hoiakuna (1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), (2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile
Miski tundmatu sisemine jõud sundis teda raamatupoodi sisenema. Raamatupoes oli mingi eriskummaline lõhn. Karina käis raamatupoes ringi, katsus erinevaid raamatuid nagu otsiks midagi kindlat kuid ei teadnud mida. Poes oli ka keegi mees ratastoolis, Karina pani tähele , et mehe vasaku kõrvalesta ülemine osa oleks justkui ära lõigatud. Järsku ilmus tema ette poemees: lühikest kasvu , tõmmu näo , süsimustade silmade ning kuldsete prilliraamdega vanamees. Poemüüja pistis Karinale pihku ühe väikese kulunud kuid haruldase välimusega väikest formaati raamatu. Öeldes, et kui sa seda raamatut enda käes hoiad siis võid lugeda sellest omaenda elu. Karinal tekiks nagu kontakt raamatuga ning ta soovib seda iga hinna eest endale osta. Kuid ta ei saa seda endale kuna ratastoolimees krahmab selle Karina käest maksab nõutud summa ning kaob poest välja. Seoses poemüüjaga jääb Karinale silma tema otsaees olevat kaks muhku ning midagi eriskummalist
Neid oli kolm. Kõik tiivulised, neil oli juuste asemel mürkmaod ja nende pilk muutis selle püüdja kiviks. Teda tuli tapma ülbe Perseus, kes teda oma emale pulmakingiks tahtis. Tema teekonnal abistasid teda Hermes ja Athena. Hermes andis talle võitmatu mõõga ja Athena kilbi, millest gorgo älgida sai. Pärast mitmeid seiklusi ja võluasjade omandamist jõudis ta lõpuks gorgode juurde, kes kõik magasid. Ta lõi Medusa pea otsast ja pistis selle võlukotti. Prometheus oli kreeka mütoloogias titaan Iapetose ja Klymene poeg, inimkonna kaitsja. Tõi inimestele tule, mille ta oli varastanud jumalatelt. Zeus karistas teda, aheldades ta kalju külge, kus kotkas öösel tema maksa käis nokkimas. Päeval kasvas maks tagasi. Ta õpetas inimestele paljut: õpetas loomi taltsutama, haigusi ravima ja tulega tööd tegema Allilm Valitses Hades oma naise Persephonega Paiknes maa salapaikades
oleks tal külm olnud. 2 Isand aga ei tulnud. Aeg kulus, juba oli keskpäev möödas, kuid ta ei tulnud. Päike pöördus teisele poole, ainult lüngi riivasid ta kiired veel ähmaseid aknaid, kuid Isand ei tulnud ikkagi veel. Huhuu kõndis ägedalt puuris edasi-tagasi. Nähtavasti piinas teda nälg. Ta lõgistas puuri pulkade kallal, ulatas siis käe küünarpeani välja, korjas salatilehti ja pistis aplalt suhu. Kui imelik ta oli, kui seal kükitas: nägu vastu puuri pulki ja kaks kõhna kätt välja sirutatud, nagu vana naine, kes kangast seab. Popi vaatas pilusilmil oma seltsilise poole, pea maha painutatud. Ta silmad käisid Huhuu käte järel. Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. Ta tundis ennast -- ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta teadis ka teisi võõraid koeri ja võõraid isandaid. Aga kes oli Huhuu ? Seal ta istus, salatileheke käes
ümber, nagu oleks tal külm olnud. 2 Isand aga ei tulnud. Aeg kulus, juba oli keskpäev möödas, kuid ta ei tulnud. Päike pöördus teisele poole, ainult lüngi riivasid ta kiired veel ähmaseid aknaid, kuid Isand ei tulnud ikkagi veel. Huhuu kõndis ägedalt puuris edasi-tagasi. Nähtavasti piinas teda nälg. Ta lõgistas puuri pulkade kallal, ulatas siis käe küünarpeani välja, korjas salatilehti ja pistis aplalt suhu. Kui imelik ta oli, kui seal kükitas: nägu vastu puuri pulki ja kaks kõhna kätt välja sirutatud, nagu vana naine, kes kangast seab. Popi vaatas pilusilmil oma seltsilise poole, pea maha painutatud. Ta silmad käisid Huhuu käte järel. Kes on Huhuu? küsis ta eneselt mitmendat korda. Ta tundis ennast — ta oli Ise. Ta teadis ja tundis ka Isandat. Ta teadis ka teisi võõraid koeri ja võõraid isandaid. Aga kes oli Huhuu ? Seal ta istus, salatileheke käes. Ta sõrmed olid
kogumine. Ka armastas ta väga kalal käia, õmmelda ning tundis huvi mootorite, eriti tsiklite vastu. Urmas leidis, et võimalikult palju asju tuleb läbi proovida. Oma muusikalised anded päris ta ilmselt meremehest isalt, kes oskas akordionit mängida. Alender kartis merd ja armastas merd. Ta oli väga huvitav inimene ning ütles juba kusagil 1976 aastal, et upub. Kaaslased ei osanud seda millegagi seostada ja naersid vahetevahel tema üle. Vahel ei tahtnud ta kajutist üldse välja tulla, pistis ainult pea välja. Et sõjaväest pääseda läks Urmas tööle tehasesse "Dvigatel". See aitas tal ka aega sisustada kuni 1974. aastani, mil ta tegi sisseastumiskatsed lavakunstikateedrisse ning ka sisse sai. Selle lõpetas ta 1978. aastal ning läks tööle Nukuteatrisse. Kuigi see talle üht-teist pakkus, oli bänditegemine talle siiski tähtsam. Urmas Alender abiellus 2. juulil 1976 Liiviga, 1979. a sündis tütar, kellele pandi nimeks Yoko. Kuni 1988. aastani tegutses Urmas "Ruja"-s
kohtas ta maadlejat, kes nõudis kõiki möödujaid endaga maadlema, siiamaani olid kõik kaotanud nii maadluse kui ka elu. Theseus otseloomulikult võitis ja lõi maadleja maha. Viimasena kohtas ta Sinise isa Prokrustest, kellel oli kombeks ränduritele öömaja pakkuda. Ta paigutas pikad külalised lühikesse voodisse ja raius maha kõik üleääre jääva ning lühikesed külalised suurde voodisse, kus ta venitas neid pikemaks kõik ohvrid otseloomulikult surid. Theseus pistis mõrvari lühikesse voodisse ja kärpis teda seni kuni suri. Ateenas üritas Theseust mürgitada Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia Aigeuse naine Medeia, kes lootis oma poega Medost troonile panna. Kuningas aga tundis enda mõõga ära ja lõi mürgitatud veinikarika Theseuse käest ning pagendas Medeia ja Medose. Järgmisena pidi Theseus tapma trooni pärast konkureeriva onu Pallase ja enamus tema viiekümnest pojast
Tühi raudruu ja mitte midagi muud. Elrik taganes, kuid Sten ei maganud seda võimalust maha. Ta võttis Siku kiivri maast ja virutas selle vastu mehe pead. Elrik kukkus ja Sikk võttis oma pea tagasi. Sellel ajal oli aga Roos täielikus sokis. ''Mis toimub!? Ta pea...'' ''Pole palju selgitada. Niimoodi see on.'' ''Midagi pole sees.'' ''See on karistus selle eest, et me sisenesime kuhu ükski inimene ei tohiks siseneda. Minu venda ja mind karistati.'' ''Ei!'' ja Roos pistis jooksu kiriku sisemusse mõeldes nähtud peale. '' See on tõsi, nagu isa Orenego ütles, nad on jumala vaenlased.'' Sten ja Sikk jälitasid Roosi kiriku alla, kus nad ta silmist kaotasid. ''Ma pole kunagi sellest kohast midagi kuulnud.'' Ümberringi oli pime, kuid nad märkasid kedagi kaugemal. See oli Roos. Tuled süttisid ja tema kõrvale tuli isa Orenego. ''Äitah, et nad siia tõid Roos. Riiklik alkeemik, mis? Ma teadsin, et sa jõuad lõpuks siia.''
Siin oli isandaid, kes ometi polnud isandad. Oli võõraid koeri, hobuseid ja Huhuu kõndis ägedalt puuris edasi-tagasi. Nähtavasti piinas teda nälg. Ta linde, kes ainult näisid olevat Ja siin oli roogi, mis ei äratanud kellegi isu. Nende lõgistas puuri pulkade kallal, ulatas siis käe küünarpeani välja, korjas salatilehti olemus oli niisama tühine ja petlik kui unenägudes. ja pistis aplalt suhu. Nad olid nimelt seintel, lõuendil, kestendavais kuldraames. Kui imelik ta oli, kui seal kükitas: nägu vastu puuri pulki ja kaks kõhna kätt Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, välja sirutatud, nagu vana naine, kes kangast seab. päid ja nähku
Jürkale selline jutt ei meeldinud, kuid ta ei hakanud Antsule väga vastu ka. Kord hammustas uss Jürka kolmeaastast last ja ta suri. Matmisel nuttis Jürka ja kõik imestasid, kuidas ta saab nii tundeline olla. Ta imestas isegi, kuidas ta lapsed talle südamesse lähevad. Kord läksid Jürka, Juula ja lapsed metsa.Seal tuli neile vastu emakaru kahe pojaga. Jürka keeras endale kohe vöö ümber käe, võttis pussi ja astus karule vastu. Vööga keeratud rusika pistis ta karule kurku, pussiga torkas sinna kuhu sai. Kui puss maha kukkus, võttis Juula selle üles ja torkas karule südamesse, karu, üritades seda eemaldada, torkas selle täielikult rindu ja suri. Jürkal oli palju raskeid rnidkere- ja käevigastusi, kuid läks omal jalal koju. Karu jätsid nad metsa. Kodus viskas Jürka ennast pikali ja jäi norinal magama, Juula aga tõttas metsavahi juurde rääkima mis toimunud oli. Metsavahid läksid metsa, püüdsid karupojad kinni ja nülgisid emakaru
Siin oli isandaid, kes ometi polnud isandad. Oli võõraid koeri, hobuseid ja Huhuu kõndis ägedalt puuris edasi-tagasi. Nähtavasti piinas teda nälg. Ta linde, kes ainult näisid olevat Ja siin oli roogi, mis ei äratanud kellegi isu. Nende lõgistas puuri pulkade kallal, ulatas siis käe küünarpeani välja, korjas salatilehti olemus oli niisama tühine ja petlik kui unenägudes. ja pistis aplalt suhu. Nad olid nimelt seintel, lõuendil, kestendavais kuldraames. Kui imelik ta oli, kui seal kükitas: nägu vastu puuri pulki ja kaks kõhna kätt Siin olid pildid, mis esitasid seinu, täis roogitud loomi, sisikondi, kopse, keeli, välja sirutatud, nagu vana naine, kes kangast seab. päid ja nähku
Autor jätab endale õiguse kohmake väljendite lühendamiseks, tuues antud juhul ära viite omapoolse lühendi või mugandatud sõnale. Enim tähelepanu võrdlustes on siiski enne 01. septembrit 2002.a. kehtinud Kriminaalkoodeksiga ning Eesti NSV Kriminaalkoodeksiga, millest esimest on mõnikord nimetatud „koodeksiks” ja teist „vanaks koodeksiks”. 1.2. Altkäemaks Pikka aega oli Eesti õigusruumis sünonüümiks altkäemaks ja pistis. Kõige lihtsama sõnaselgituse võime leida ENE-st3: „Altkäemaks, hüvis, mida ametiisik võtab isikliku kasu saamiseks mingi ametialase teo sooritamise või sooritamata jätmise eest. Altkäemaksu võtmine, vahendamine ja andmine on NSV Liidus kriminaalkuriteod.” Tulenevalt eeltoodud sõnastusest ei olnud nõukogude õigussüsteemis oluline, kas ametialane tegu oli seaduspärane või mitte, mistõttu ei tehtud vahet ka pistisel ja altkäemaksul
Ehk koguni elumehed. Sellised, kes suitsetamisega klassijuhatajale sisse kukkusid. Veerpalu mitte. «Ju ei suutnud sõbrad talle nii palju mõju avaldada, et Andrus nendega kõike kaasa teeks,» järeldab Mikk. Olles lapanud vanu klassipäevikuid, langetab Mikk Veerpalu kohta kokkuvõtva hinnangu: «Tavaline koolipoiss. Ega ta väga korralik ei olnud. Käitumine oli ju rahuldav.» Vana pildialbumit sirvides meenub Mikule suusavõistlus kooli staadionil, kus 7. klassi õpilane Andrus Veerpalu pistis teiste seas rinda ka õpetajatega. Selles, et poisist sai suusataja, peab ta «süüdlaseks» Veerpalude kodu, ennekõike ema Ainot, kes käis vajadusel enne starti koguni poja lumelaudu määrimas. Rääma põhikool tunnustab oma kuulsaimat õpilast paraadukse kõrvale kinnitatud tahvliga, mis teatab, et siin on õppinud olümpiavõitja Andrus Veerpalu. Direktor Elmo Medar unistab, et kunagi võiks õppeasutusele koguni Veerpalu nime anda. Aga
ettepoole liikuda; Korruptsiooni põhjused Korruptsiooni põhjused pole vaid inimloomuse varjuküljed ahnus, kadedus jms. Korruptsioon on süsteemne nähtus, mis on seotud nii organisatsiooni kultuuri kui struktuuriga, ametnike sissetulekuga, juhtimiskultuuriga, majandusarenguga, vaesusega, üleüldiste väärtushinnangutega ühiskonnas, seaduste paindlikkusega ja nende toimimisega, kohtute ja uurimisasutuse tegevusega, kontrollimehhanismidega jms Pistis ja altkäemaks Pistise ja altkäemaksu vahe Eesti karistusseadustiku järgi seisneb selles, et pistise puhul paneb meelehead saanud ametiisik toime teo (või jätab teo toime panemata), mis on seadusega lubatud, altkäemaksu puhul aga paneb ta toime ebaseadusliku teo. Karistatav on nii altkäemaksu/pistise lubamine, andmine, võtmine kui ka vahendamine. Huvide konflikt Ametnikul või tema lähedasel on isiklik huvi otsuses või toimingus, mida ta ise peab
Kärsitu isa andis hoobi tagantpoolt, mis vigastas Gregorit. II Oli sama õhtu, kui Gregor ärkas taaskord üles. Väljast elektrilaternad valgustasid tuba liiga vähe ning kohas, kus Gregor lamas, oli lausa kottpime. Seetõttu õppis mees kasutama oma tundlaid. Ta jalad olid haavatud hommikusest intsidendist, üks lohises elutult järgi, samal ajal kui mees kompis mööda tuba. Gregor märkas ukse kõrval piimanõu, koos leivatükkidega. Ta oli näljasem, kui hommikul, seetõttu pistis ta pea otsemaid kaussi. Piim oli ta lemmikjook, ent mitte praegu – see tundus talle rõve. Mees roomas tagasi toa keskele, kus ta veetis terve öö. Gregor ei maganud. Põhjuseks oli nii nälg kui hirm, kuid ta sisendas endale, et peab rahulikuks jääma, näitama kannatlikust ning arusaamist oma perekonna suhtes. Hommikul tuli mehe tuppa tema õde, kes märkas täis piimanõud. Ta korjas need ära ning ootamatult Gregorile tõi uut söödavat ja veel väga laia valiku
abielluda. Absalom oli Taaveti poeg. Ta oli ilusa välimusega, kuid ta süda oli valelik, kuri ja ülbe. Mees tahtis ise isa asemel kuningaks saada. Absalom ründas isa. Ta takerdus juukseidpidi puuokstesse ja jäi puu külge rippuma. Saalomon sai kuningaks peale isa Taaveti surma. Kaks naist vaidlesid lapse üle. Saalomon ütles, et raiume lapse pea pooleks, siis saavad mõlemad võrdse osa. Üks naine oli päri ja teine pistis karjuma, et pigem antagu laps võõrale, kui et surmatakse. Nii sai Saalomon teada, kellele laps kuulus. Saalomon ehitas Jumalale templi. Keerubid olid kaks suurt ingli kuju templil. Seeba kuninganna tuli Saalomoni kimbutama mõistuküsimustega, kuid pidi tunnistama Saalomoni tarkust. Saalomon võttis naisi, kes olid ebajumalate kummardajad. Ta hakkas ehitama altareid ebajumalatele ja kaldus ise ka lõpuks nende poole. Jumal lubas võtta Saalomoni poegadelt maa, mida nad valitsevad.
Võrdleva usundiloo sissejuhatus 06.09.10 keskendutakse kolmele : religiooniteooria mitte teoloogilises mõttes. (religiooniteadus on objektiivne teadus-sellega võivad tegeleda ükskõik millist konkreetset religiooni, teoloogiat esindavad inimesed) teoreetilisel tasemel religiooni põhimõisted, komponendid kuidas religioonist on aru saadud erinevatel aegadel tutvumine ürgühiskonna ajalooga, religiooni tekkimine inimajaloos, ülevaade sellest, kuidas on maailma, inimesi, olemist ette kujutatud esiajal, enne ristiusustamist, loodusrahvad jne. Religiooni mõiste Religioon Ld k. religio kohusetruudus, ausameelsus/ usklikkus,vagadus, hardus/ usund, kultus religiones (pl) kombetalitused,riitused/ pühadus, vanne,vannetandev, tõotus/ püha ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõigu...
inglaste Stilton ja Blue Dorset, Taani Danablu (Blue Danish) ja Blå Castello (sisaldab nii sini- kui valgehallitust), Portugali Castello Blanco, Prantsuse Vendõme Bleu, saksa Edelpilzkäse. 7.1 Legend sinihallitusjuustust Legend räägib loo noorest lambakarjusest, kes pidas oma lambaid Massif de Combalou jalamil. Ükskord oli ta parasjagu koopas puhkamas ja hakkamas sööma oma lõunaeinet mõnus tükk rukkileiba lambajuustuga , kui nägi möödumas veetlevat karjatüdrukut. Ta pistis ruttu oma juustuleiva koopanurka ja jooksis neiule järele, unustades oma lõuna päris ära. Noor tuulepea leidis oma leiva mõne kuu pärast. Ta märkas, et söök on kõdunenud: leib oli tõmbunud siniseks ja lambajuust oli kaetud rohekas-siniste soontega. Kuna tal oli kõht tõeliselt tühi, vajutas ta hambad olenemata juustu vängest lõhnast sinna sisse. Ja ennäe, ta leidis, et selle delikaatne maitse on väga meeldiv. Nõnda sündis Penicillium roquefort'i müstilisest alkeemiast,
Hiljem pani Herakles sel kohal aluse Nemea mängudele. 2) Lerna Hydra tapmine Teise ülesande täitmiseks pidi Herakles minema Lerna mädasohu ja tapma seal pesitseva üheksapealise koletise Hydra. Kuid Hydra tapmine oli raske katsumus teadis ju kogu Kreeka rääkida, et Hydra üks pea on surematu ning tema veri ning sapp sedavõrd mürgised, et ainuüksi Hydra hingeõhk oli võimeline tapma. Herakles leidis Hydra koopa, tegi suurt müra ja nii kui koletis oma pea pelgupaigast välja pistis, hakkas Herakles tema suunas oma nii oma nooli laskma kui ka oma mõõgaga talle virutusi jagama, kuid Heraklese õnnetuseks kasvas iga maha raiutud pea asemele Hydrale kaks uut pead asemele. Haaravas võitluses võttis Herakles lõpuks appi põlevad tõrvikud, millega ta maha raiutud kaelaköndid kinni sulatas, nii et uued pead enam asemele ei saanud kasvada. Kui Hydra oli surnud, kastis Herakles oma vibu nooled selle koletu looma vere sisse (ja seda tegu pidi ta veel kahetsema...)
juuliks) uudseleiba saada ./6/ Töökeelud Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Töökeeld kehtis eriti umbrohu kitkumise kohta (ei saa saaki). /2/ Jaanipäeva on rukki õitsemise aeg. Talumees käis siis ümber põllu ja pistis pihlakaoksi iga põllunurga sisse, siis ei pidanud umbrohi viljapõllu sisse tulema. Jaanipäeva õhtul pandi lehmad kindlalt lauta kinni, sest õhtul pidid ringi käima nõiamoorid, kes piimajätku korjasid. / 3/ Rituaalsed toidud Sõir (Lõuna-Eestis), kohupiimakorbid, piimatoidud. Väga oluline oli jaaniõlu ehk vanapäraselt jaanikahi. /1/ Jaanikombed mujal maailmas Taanis tehakse jaanituld, kuid näiteks Rootsis süüdatakse tuli üksnes kitsal alal vastu Taani piiri
Mustlane tahab haletsusest hobuse maha müüa. Juurde astub Toomas Üüve tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased, et Sander Mitrovski oma hobuse nii odavalt müüs. Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud, pistis räti koos rahaga tasku ja hakkas laada poole minema. Ekke otsustab õhtuks jääda Ingelandi. Ekke märkab Enekenita vaatas raamatuid. Ekke läks juurde ja küsis et mida Eneken sooviks, tema ostab mida iganes ta tahab. Eneken valib välja ühe inglikuju. Sinna tuleb Toomas Üüve ja Eneken läheb koos isaga koju. III Ekke Moor läks teatrisse. Ta mõtles kuidas ennast parandada. Näidendi vaheajal läheb
holimata sellest, kas tegemist on nende pereliikmetega ja kohkumata mõnikord tagasi isegi oma poegade eluküünla kustutamisest. Näiteks seesama Angela Russo juba vanglas trellide taga istus, süüdistatuna narkokulleriks olekus, kaotas ta lõpuks enesevalitsuse ja küsis nördinult: "Miks ma pidanuks teiste heaks ringi sibama? Mina olin see, kes andis korraldusi." Ja kui tema poeg ähvardas tunnistajapingis kõik paljastada, pistis Angela äkitselt röökima ehtmaffialikus stiilis: "Sa vaata parem ette! Mina su ilmale tõin ja mina võin su siit ka minema saata." Näiteks, Napoli maffiabossi tütar Tatiana Imperato tõusis juhiks järgmiselt. 23- aastasena jättis sihvakas ja pikajuukseline iludus Tatiana pooleli oma põllumajandusõpingud, asudes hoopis juurat õppima, kuna pere olevat vajanud head juristi. Talle meeldis pööratult maffia elustiil - kihutada ringi