Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pisa" - 316 õppematerjali

pisa on Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline saavutusuuring, mis mõõdab 15-aastaste õpilaste teadmisi ja teadmiste rakendusoskust kohustusliku hariduse lõpul
Pisa

Kasutaja: Pisa

Faile: 0
thumbnail
20
pptx

PISA haridusuuring

Fifth level Mida uuritakse? PISA uuring keskendub õpilaste põhioskustele lugemise, matemaatika ja loodusteaduste valdkonnas Mõõdetakse teadmisi ja oskusi, mis on olulised täisväärtuslikuks osalemiseks ühiskonnaelus Hinnata püütaks just seda, kuidas õpilased suudavad õpitut üldistada ja uutes olukordades rakendada PISA Siiamaani on jõutud läbi viia 3 uuringut, aastatel 2000, 2003 ja 2006 Kui esimeses PISA uuringus 2000 a. oli rõhuasetus funktsionaalsel lugemisoskusel ja 2003. aasta uuringus matemaatilisel kirjaoskusel, siis PISA 2006. uuring keskendus loodusteaduslikule kirjaoskusele Õpilaste üldkogum PISAs PISA hindab võrreldavaid sihtrühmi, et tagada riikide tulemuste võrreldavuse Hõlmab õpilasi, kes on testi sootitamise hetkeks jõudnud vanusesse 15 a. ja 3 kuud kuni 16.a ja 2 kuud ning õpivad 7. või vanemas klassis Kuidas PISA testi läbi viiakse?...

Haridusteaduskond
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pisa torn

Pisa torn Pisa Torn asub Itaalias Pisa linnas Pisa torn(itaalia keeles La Torre di Pisa) on tuntud kui viltune Pisa torn. Torn on mõeldud kellatorniks ehk kampaniiliks. See asub otse Pisa katedraali taga ja on üks kolmest vanimast Pisa Katedraali Väljakul baptisteeriumi ja kiriku kõrval. Torni hakati ehitama 1173. aastal 9. augustil. Ehitusmaterjalina on kasutatud valget marmorit. Kui ehitustöödega oldi jõutud seitsmest korrusest kolmandani, hakkas torn iseenese raskuse ningi pehme maapinna tõttu viltu vajuma(1178).Peale kolmanda korruse ehitamist jäi torni ehitamine pea sajaks aastaks sõdade tõttu soiku. Ehitus töid jätkati alles 1272. aastal Giovanni Pietro Orlandi ja Camposantsi eestvedamisel. Selle...

Kunstiajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Pisa torn

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM Pisa torn Referaat Miina Pruuli 10. a klass 15.05.11 1 Sisukord Pisa torni ehitamine..............................................................................lk3-5 Pilte Pisa tornist...................................................................................lk6-7 Pisa torni põhiplaan ..............................................................................lk8 Kasutatud allikad....................................................................................lk9 2 Pisa torni ehitamine...

Kunstiajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Miks Soome on edukas PISA uuringutes?

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIA TEADUSKOD Miks Soome on edukas PISA uuringutes? Referaat Tartu 2011 ..................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus...

Võrdlev koolikorraldus
16 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Galileo Galilei

Tema oli otsustanud, et tema pojast peab saama kangakaupmees. Kuid see ei meeldind aga Galileole endale, ta astus isale vastu ning teatas, et soovib alustada hoopis teaduslikku karjääri. Eriti meeldis Galileole matemaatika ning ta soovis sellega rohkem tegeleda, ajal mil see teaduskaugus tähendanuks eluaegset ülimat vaesust. Galileo isale ei meeldinud see idee silmaotsaski, kuid lõpuks jõudsid nad siiski kompromissini. Galileo astus 17 - aastaselt Pisa ülikooli ning hakkas õppima meditsiini. Kuid Galileo ei tahtnud oma unistust kõigest olenemata sinnapaika jätta ning ta õppis salaja ka matemaatikat. Hippokratese ning Galenose meditsiiniõpikute all hoidis ta vargsi Eukleidese ja Archimedese teoseid. Vabal ajal viis ta läbi omavalmistatud seadmete abil eksperimente. Professorid said tema õpingutest ja eksperimentidest peagi teada ja mõistsid need hukka, tudengi jaoks oli isemõtlemine peaaegu ketserlus. Professorid...

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Galileo Galilei

Noormehele meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale selline asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad, jäi Galilei kirja kui vaimulikust seisusest välja heidetud preester. 1581 aastal, asus seitsmeteistaastane Galilei, isa soovil, Pisa Ülikoolis meditsiini õppima. Noort üliõpilast, aga huvitas rohkem Aristotelese ideede üle vaidlemine, kui arstiteadus. Sel ajal tuli Galilei mõttele, kuidas kummutada Aristotelese väide, et raskemad kehad kukuvad Maa pinnale kiiremini, kui kergemad: raskemad ja kergemad raheterad langevad Maale üheaegselt. (Galilei eeldas, et suuremad ja väiksemad raheterad, valmivad samal ajal ja samas kohas koos, ning hakkavad samal ajal alla sadama.) Kui Aristotelesel oleks õigus ja...

Füüsika
1 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Itaalia

 Paremal: tammeoks, sümboliseerib tugevust ja väärikust, esindab Põhja-Itaaliat  Taustaks: hammasratas Rahvussümbolid  Rahvusloom: Itaalia hunt/Apenniini hunt  Rahvuspuu: jalakas Vaatamisväärsused  Veneetsia kanalid, liigutakse veesõidukitega  Itaalia suurim sadam, tähtsaim turismilinn  Tuntuim auovaba linn Vaatamisväärsused  Colosseum, amfiteater Roomas  Mahutab 50 tuhat pealtvaatajat Vaatamisväärsused  Pisa torn on viltu vajunud kellatorn.  Üks vanimatest ehitistest Pisa Katedraali Väljakul  Ligikaudu 56 meetrit kõrge, 296 trepiastet Uudised  27. märtsil sadas taevast alla ligi 50 cm oikkune metalltoru. Võimalik, et see oli kosmoseprügi, nt mõne vana satelliidi tükk või piksevarras.  Pidevas uputusohus olev Veneetsia vajub vee alla seni arvatust kiiremini. Muinasjutulised mäed, suusarajad, imeline meri, vahemereline taimestik –see on Itaalia!...

Turism
6 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Galileo Galilei

Galileo Galilei Brenda Pent Elly Soots Viimsi Keskkool Haridus ja isiklik elu Sündis 15.veebruar 1564 Pisas . Galilei oli Itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Esmase hariduse andis Galileole isa, 17-aastaselt läks ta Pisa Ülikooli meditsiini õppima. Tuntumad saavutused 1597 leiutas termoskoobi, ei osutunud eriti edukaks, sest näit sõltus õhurõhust. 1597 geomeetriline ja militaarne kompass, universaalne arvutusvahend. 1609 teleskoop, taevakehade vaatlemiseks ja uurimiseks 1624 mikroskoop,selle abil joonistas pildid putukatest, optikariist väikestest objektidest tugevasti suurendatud kujutiste saamiseks. 1632 dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta, geo- ja heliotsentrilise...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Galileo Galilei

Ta kirjutas, et ,,loodus on nagu raamat, mis on kirja pandud matemaatika keeles". https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/c/cc/Galileo.arp.300pix.jpg Suurteadlane Galileo Galilei Galileo Galilei oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Ta elas 78- aastaseks (15. veebruar 1564 Pisa ­ 8. jaanuar 1642 Arcetri). Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele. Ta tegeles ka teleskoopidega, näiteks valmistas ta Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega. Galilei teleskoop http://www.syg.edu.ee/~peil/astronoomia/vahendid/pildilehed/05.html...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Romaani arhitektuur

Kõige ilusam romaani skulptuuride kogum, mis maailmas üldse olemas. Selle eeskujul ka mujal Euroopas hakkavad levima fassaadi skulpturaalsed kaunistused. San Miniato al Monte kirik San Miniato al Monte kirik (1014- 1062) , suursugune, väljapeetud, kaunid detailid, fassaad kaetud marmoriga, kesklöövis puitlagi. Pisa toomkirik Pisa toomkiriku ehitamisega alustati 1063 a., fassaad lõpetatud 12.saj. Avar 5- lööviline basiilika, kesklööv võlvideta, tugevasti eenduv 3-lööviline transept. On empoorid, tugevad antiigi mõjud, välisseintes valge ja tumeroheline marmor. Fassaad hiljem taastatud, kuid sarnaneb algkujule. Nelitise kohal elliptiline kuppel. Sisekujuduses leidub kuulsaid ja uhkeid detaile. Pisa kellatorn...

Kunstiajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Elu-olu Rooma keisririigis

Kirikuid on kokku umbes viissada. Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Panteon ehk "kõigi jumalate tempel", Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid, Tituse võidukaar, Aemiliuse sild, Pisa torn, Pompei ja palju muud. Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik, Vatikan, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda. Seal asub ka Euroopa üks kuulsamaid muuseume ehk Vatikani Muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud Freskodega, Pinakoteek (kunstigalerii)...

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Kunsti kordamine VOL 2

3. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. 4. Kasutati silindervõlve, ristvõlve ja hilisromaani kirikutes leidub ka roidvõlve. Silindervõlv on poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ja ristvõlv tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. 5. Itaalia kirikutel polnud torne, neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. 6. Maailma kõige kuulsam kampaniil on Pisa torn, mis ehitamisel vajus iseenese raskuse ja pehme aluspinna tõttu viltuseks. 7. Veneetsias asub Basilica di San Marco (Püha Markuse kirik) - segu Ida ja Lääne traditsioonidest, sinna on maetud evangelist Markuse, linna kaitsepühaku surnukeha. 11. sajandil ehitati sellest Bütsantsi stiilis kuppelkirik, eeskujuks Konstantinoopoli Hagia Sophia kirik. Kohale kutsuti Kreeka mosaiigimeistrid loomaks võlve ja kupleid....

Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

Geotehnika

A.Redlich K.V. Terzaghi R.Krampe o Areng kahes erinevas suunas ­ koos(geotehnika) või kaks eraldi teadust (omavahelised shted eerulised, kaks eri keelt) III etapp ­ 1950 ­ kuni tänapäev ,,Keskkonna probleemid" o Keskkonna geoloogia ja geotehnika Teadused, mis peale kirjeldamise ja hirmutamise võimaldavad anda laehndusi ning prognoose 3. Pisa torni kaldumise põhjused. Soovitatavad vastumeetmed. Kasutatud kalde vähendamise tehnoloogia. Torni hakati ehitama 1173. aastal 9. augustil. Ehitusmaterjalina on kasutatud valget marmorit. Kui ehitustöödega oldi jõutud seitsmest korrusest kolmandani, hakkas torn iseenese raskuse ningi pehme maapinna tõttu viltu vajuma(1178). Maapind on Pisa torni all kolmekihline liivad-savid-liivad. See põhjustas ka torni vajumise, kuna maapindvajus erinevalt...

Geotehnika
43 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Romaani kunst

Ehitusmaterjaliks oli kohalik maakivi. Arvati, et ehituse tugevus sõltub vundamendi tugevusest. Ehitusplaneerijateks olid kloostrites elavad mungad. Olemuselt oli romaani stiili kirikute välisilme kui kindluskirikutel. Eestis on romaani stiilis Valjala kirik. Itaalia aladel polnud kirikutel sageli torne. Need võisid olla eraldi juurde ehitatud. Pisa toomkiriku juurde kuulub viltune kellatorn. Itaalia kirikuid iseloomustab Bütsantsi mõjudega kuppel. Prantsusmaal olid ehitusmeistrite saavutused kõige silmapaistvamad. Seal tekkis üle kümne koolkonna. Suurim romaani kirik on viielööviline Cluny klooster. Saksamaal töötati mõjud ümber raskepäraseks ja monumentaalseks stiiliks. Arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik. Keskajal oli kunsti ülesandeks jutustada kirjaoskamatutele inimestele Piiblit ümber...

Kunstiajalugu
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Linnad, linnastumine

Agaarajastu linnad olid väiksed , mõne tuhande elanikuga, rikka ja arenenud põllumajandusega. Kujunesid 2 suurt kaubanduslinnade võrku: Hansalinnade ühendus(Brugge, Hamburg, Lübeck jt. sh. paljud Eesti linnad) ja vahemereäärsed linnad(Genova, Pisa , Veneetsia jt.) Linnastumine Tööstusühiskonnas: tööstusühiskonnas kasvasid asulad tormiliselt ja toimus kiire linnastumine. Tehnika rakendamisega maal tööviljakus tõusis. Megalopolis ehk hiidlinn. Kogu maailma hiidlinnad on omavahel seotud tihedate ärisidemetega. Need seovad hiidlinnastud globaalseks võrguks. Linnarahvastik kasvab arengumaades nii kõrge loomuliku iibe kui ka massilise sisserände tõttu maalt. Enamikus arengumaade suurtes linnades toimub indrustaliseerimine....

Geograafia
608 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ristisõjad

Ühineti ja nii tekkisid suured salgad, mis soetasid endale maa-alasid kaugemal või pidasid end üleval röövimisega. Usklikud normannid olid esimesed, kes korraldasid moslemite käes olevale Pühale Maale retki. Nii said eurooplased aru, et suur sõjavägi suudaks Püha maa vabastada. Suure rahvaarvu tõttu tekkis palju linnu. Neis hakkas arenema käsitöö ja kaubandus. Peagi jäi aga Euroopa väikseks. Tolle aja kuulsaimad kaubanduslinnas Pisa , Genova ja Veneetsia otsustasid turgu laiendada. Pisa võttis saratseenidelt Sardiinia ja tegi väikseid vallutusi Aafrika põhjaosas. Veneetsia võttis enda võimu alla Aadria mere. Just Veneetsia oli sild, mis ühendas Euroopat Aasiaga. Veneetsia oli nimelt aidanud võidelda Bütsantsil normannidega ning seetõttu said Veneetsia kaupmehed soodustusi. Algselt toimetati ju Aasia kaubad Euroopasse Bütsantsi vahendusel. Et...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Mahukas konspekt

Romaani kirikud on ka kaitse funktsiooniga. Väljast vaadates tuleb esile see raskus- kirik on madal, rõhutatakse horisontaaljoont ja ümarkaart. Dekoratiivseid kaunistusi esineb harva. Romaani kirik kuulub arhitektuuris harva esinevate ehituste hulka, kus siseruumide jaotus kajastub välisarhitektuuris. Ruumide planeering on väljakujunenud liturgilisest otstarbest. Ehitaja ei saanud siin enam midagi muuta. Põhiplaan on ladina rist. Pisa katedraal. Pisa on Itaalias, võtab romaani stiili vastu, jab selle juurde. Gootit Itaalia vastu ei võta. Kooriruumides paiknes vaimulike koor, kus keerukad tseremooniad läbi viidigi. On rohkelt tornekaitseülesanne. Inimesed EI võta jumalateenistusest osa. Kiriku pikijoon on sammaste ehk piilaritega pikisuunas jaotatud löövideks. Keskmist löövi nim. pea- ehk kesklööviks. Kui ülemisel löövil on aknad, on tegu basiilikaga. Romaaniaja profaanarhitektuur pole eriti säilinud...

Kunst
188 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

Meie suurima ja väärtuslikeim meistriteos on õigesti elatud elu

Mille nimel me elame? Eks ikka selleks, et viia täide oma unistusi, suuri või väikseid. Soov neid ellu viia kannustab meid edasi. Tekivad ideed ja mõtted, mida teostada. Saavutamaks oma eesmärke tuleb meil läbida pikk ja raske tee, kus kohtame nii rõõmu kui ka kurbust. Inimeste unistuste tulemusena saavad tõeks ja ärkavad ellu need asjad, mida me igapäeva elus meistritöödeks kutsume. Leonardo da Vinci "Mona Lisa", Sixtuse kabel, Pisa torn või Vabadusesammas ­ meie jaoks on olulised nende tehniline korrektsus, väliums, imepärane ilu ja ajalooline väärtus, mistõttu kannavadki nad oma ühist nimetust, kuid teglikult on need ainult üks osa meie elust. Elu kui tervik koosneb minevikust, olevikust ja tulevikust. Inimesed õpivad oma tehtud vigadest ning püüavad neid edaspidi vältida, kuid kõike ei saa ette teada ning on asju millest meil aimugi pole...

Eesti keel
104 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Maadeavastamised

Üks põhjus on see, et peale reisiraamatu nappide andmete pole Marcost midagi teada. Raamat ütleb, et 1271. aastal läks Marco seitsmeteistaastasena isa Niccolo ja lell Matteoga kaasas teekonna reisil Hiinasse. Järgnenud seitseteist aastat veetsid Polod Hiinas ning 1925. aastal jõudsid nad Veneetsiasse. Varsti vangistasid veneetslastega sõdinud genovalased Marco ning ta oli paar aastat Genova vangis, kus tema kaasvang Rustichello da Pisa tema mälestuste, märkmete ja kaasatoodud dokumentide põhjal reisiloo kirja pani. Seega võib pidada Rustichellot 1298. aastal ilmunud raamatu ,,Miljon" kaasautoriks. Mõned tänapäeva teadlased peavad Marco vangilangemise lugu ja raamatu kirjutamise viisi kaheldavaks. Igatahes näitab see raamat Marcot suurepärases valguses.Ta arvati Hubilai khaani kõrgemate nõunike hulka ja ta õpis selgeks neli...

Geograafia
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun