lähedasega. Hamletil ja tema ümbrusel laevalt lahkub Fortinbrase Norra armee Poola kampaania suunas. Tagasi Elsinore'is (Taani palees) on Ophelia pärast isa surma hulluks läinud. Ta laulab lapselikke ja vaimulikke laule ja räägib mõttetu. Laertes pöördub peagi Taani tagasi, kui ta vajab Poloniuse surma selgitust. Claudius innustatakse noore meest ja veenab teda, et Hamlet oli süüdi. Tulevad kiri, mis tõendavad, et merel on kummaline õnn. Hamleti laeva Inglismaale ründasid piraadid, kes kinnitasid Hamleti ja korraldasid tema tagasi Taani tagasi lunastama. Hamlet saadab Claudijale raskendava kirja, milles teatatakse tema otsene tagasipöördumine. Claudius ja Laertes otsustavad, et Hamlet tuleb tappa. Nad otsustavad korraldada duelli Laerte ja Hamleti vahel, kus Laertesi mõõka salaja mürgitatakse, et tagada Hamleti kohene surm. Tagavarakoostes otsustab Claudius mürgitada tassi veini ja pakkuda konkursile Hamletti.
Kuna veel kaks kotkast tahtsid ka tema saaki, siis kukus kast koos Gulliveriga merre, õnneks alguses tuli vett pragudest vähe. Natukese aja pärast päästis üks laev ta. Õnneks ei olnud laevas mitte hiiglased, vaid täiesti tavalised inimesed, Inglismaalt. 3.juunil 1706.aastal jõudis laev õnnelikult Inglismaale... Kolmas seiklus: 5.augustil 1706 asus Gulliver teele Ida-Indiasse, töödates arstina. Kui nad peatusid Tongkingis, said nende laeva kätte kaks piraadilaeva. Piraadid viskasid ta üksinda paadis vette, ning autor jõudis kolme tunni pärast ühele asustamata saarele, siis teisele, kolmandale, neljandale, ning lõpuks jõudis viiendale saarele, mis oli samuti asustamata(autori arust). Järgmisel päeval märkas ta õhus lendavat saart inimestega. Gulliver palus saare elanikelt abi, ning kuigi nad üksteist ei mõistnud, sai ta siiski abi ta võeti lendava saare peale. Inimesed saarel olid natuke
21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus- jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel)
10 klass - I tund Kunstikultuuri ajalugu: Sissejuhatus: kunst ja kultuur. Sissejuhatus 1. kultuuri ja kunsti mõiste 2. kunsti osa ühiskonnas 3. kunst ja religioon Mõisted Kultuur, Kunst Kultuuri ja kunsti olemus Kultuur on üldine, ajastule tüüpiline, teatud tsivilisatsiooni, etnilist gruppi, rahvust või ühiskondlikku kihti iseloomustav nähtus, milles võime eristada mitmesuguseid filosoofilisi, eetilisi ja esteetilisi ideaale. Kunst on aga puhtalt isiklik, igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos. Kunstniku ülesanne on väljuda üldtunnustatud ratsionaalsetest esteetilistest printsiipidest, et luua tõeline, originaalne ja täiuslik kunstilise väärtusega kunstiteos. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise ja analüüsimisega. Kunst ja kultuur Lugeda L.Leesi "Kunstilugu koolidele" lk 8 - 11; J.Kangilaski "Üldine kunstiajalugu" lk 7 ...
kodanikud olid seaduse ees võrdsed, võim rahvakoosoleku käes. Sellel ajal tugevnes ka Ateena laevastik. 4. Nad olid ainuvalitsejad Kreeka polistes, vägivaldsed ja halvad valitsejad. Lk 147 2,3 2. Roomlased imetlesid etruskide ehituskunsti, paljud roomlaste hilisemad kombed ja religioossed tavad olid etruski päritolu. Etruskid uskusid ellu pärast surma, nad olid erinevalt roomlastest jumalakartlikud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, neil oli kõrgelt arenenud käsitöö. Erinevalt roomlastest ja kreeklastest, oli etruskide puhul tähelepanuväärne naiste kõrge positsioon ühiskonnas. 3. Ühiskonna täisväärtuselikeks liikmeteks peeti maaomanikke. Rikkamad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena, keskmise jõukusega ja vaesemad aga jalameestena. Vaeseid kodanikke nimetati proletaarideks, nende õigused oli piiratud, kuid siiski kuulusid nad kodanike hulka
Linn asus seitsmel künkal. 3 1. Etruskid Etruskid elasid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Nad ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni. Neil oli oma tähestik alfabeedi põhjal. Nende keelt kahjuks veel ei osata. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. Nad olid väga suured meresõitjad ja kardetud piraadid. Neil oli käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Linnad, teed, sillad, veejuhtmed olid korrapärase plaaniga. Hiigelaeg oli 700-400 eKr. Nende võimu all oli Korsika saar ja nad valitsesid ka Roomas. Kõik etrusiki linnad läksid aja jooksul Rooma kätte. Etruskide seas oli naistel kõrge positsioon. Naised olid meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. Etruskid olid jumalakartlikud. Pöörasid tähelepanu elule pärast surma
I suurimaid. Termid - avalikud saunad, ajaveetmispaigad. Et oma rahututele alamatele meeldida, püüdsid keisrid üksteise võdu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistlemiseks kasutati kõige kallimaid materjale. Akvedukt veejuhe, mille kaudu said Roomlased puhast vett, kõrgele ehitatud veejuhtmestik. Aatrium avatud katusega keskne ruum Itaalia ja Vana-Rooma elamus. Etruskid Suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid, metalli töötlemine, sildade ehitus. Riiklus : kuningavõim Etruskid olid jumalakartlik rahvas, jumalike ennete tõlgendamine, väga tähtis elu peale surma. Mida võtsid roomlased üle kreeklastelt 1. Kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma sõnastiku. Ladina keel. 2. Jumalad, müüdid. 3. Kirjandus, filosoofia. 4. Üldine elulaad linnriiklus, viinamarja kasvatus. ,,Jaga ja valitse" Roomlased ei surunud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimusi, vaid
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) ...
...........................................................................................20 Ajalugu......................................................................................................................................21 Avastamine ja koloniaalvõim................................................................................................21 Indiaanlaste väljasuremine....................................................................................................21 Piraadid ja istandused............................................................................................................22 Orjade ülestõus......................................................................................................................23 Esimene iseseisvusperiood....................................................................................................23 USA okupatsioon.........................................................................................
1. Millal oli keskaeg? Mis sündmustega see algas, mis sündmustega lõppes? Keskaja jaotumine vara-, kõrg- ja hiliskeskajaks. 476 algas Lääne-Rooma riigi lagunemisega ja lõppes umbes 1500, kui 1) avastati Ameerika ja hakkasid toimuma maadeavastamised; 2) protestantlik reformatsioon kui hakkas murenema Rooma kiriku võim Lääne-Euroopas; 3) Bütsantsi riigi kokkuvarisemine, kui hävis viimane jäänuk antiiksest Rooma keisririigist. Varakeskajal (u 475-1000) toimus germaanlaste riigid. Kujunes välja uus võimukorraldus feodaalkord. Kõrgkeskajal (u 1000-1300) taastub Lääne-Euroopas linnaelu ning algab uuesti rahvaarvu kasvamine. Areneb põllumajandus, kaubandus ning käsitöö. Arenesid ülikoolid, gildid ja tsunftid. Seni segadustes virelenud Lääne-Euroopa muutub oluliselt tugevamaks ja võimsamaks. Hiliskeskajal (u 1300-1500) tekkisid eeldused varauusajale üleminekuks hakati üha enam kasutama püssirohtu, arenesid tugeva keskvõimuga riigid, arenes ...
Laevade ja lennukite müsteerilise kadumise kohta on palju erinevaid teooriaid . Kurjad tulnukad, Atlandi ookeani kristallid, antigravitatsiooni esile kutsuvad nõiad ja muud veidrad teooriad ning uskumused neljandast dimensioonist on fantaasiakirjanike lemmikud. Skeptiliste teadlaste ja uurijate arvates on Bermuuda Kolmnurga õnnetuste põhjusteks lihtsalt ilm (tsunamid, äikesetormid, maavärinad, hiidlained, orkaanid), halb õnn, piraadid, plahvatavad laevalaadungid , ebakompetentsed tüürimehed. Erakorraliselt tugevad magnetväljad ja ookeani puhitus ehk metaangaasi eraldumine ookeani põhjast on teadlaste väited. Bermuuda Kolmnurga veealune topograafia on omamoodi huvitav . Enamik Saatana Kolmnurga merepõhjast on 19 000 jalga sügav ja kaetud peeneteralise liivaladestusega. Üks teaduslikest teooriatest seostab õnnetusi tohutute metaanhüdroksiidide lademetega, mis asuvad veealustes õnarustes. 1981
2014). 10 2.2 Meretranspordivedudepuudused Peamisedpuudusedmeretranspordiliikis: madal kiirus lasti veo. See näitaja on aeg, mis kulub laevast peale-ja mahalaadimisele. tehnoloogilisedkeerukusedlaadimiseljalossimisel; meretransport sõltub meteoroloogiast. Sõltuvalt ilmast, tähtajad võivad kesta rohkem; meretransportsõltubkanalite,sadamatelaiust; piraadid,nadonjubaiidsetestaegadest,mishalvendabmaailmalaevastikutööd; nõuabsuurirahalisikulutusi; rangednõudedpakenditekinnitamiseksjakaupadeveoks; madalsaadetisesagedus(MSKLogistics.2014). 11 Kokkuvõtte Käesolevas töös oleme veendunud, et meretransport on üks olulisemaid transporteerimise vahendeid. See transpordiliik tuleb kasutada veel vähemalt kümme
Juba esimesel reisil tabas laeva kaks tormi ning teisest meremöllust purjekas enam tervena välja ei tulnud. Õnneks oli nende lähedal üks tormist puutumata alus, mis merehädalised peale võttis. Esimesest sokist toibunud, ei loobunud Robinson merest. Järgmiseks plaanis ta Gineasse sõita. Mõeldud-tehtud. Ta sai seal kaupmehe ametit pidades kenakese summa kokku ja kavatsest teist korda Gineasse purjetada, kuid selle reisi ajal ründasid neid piraadid ning Robinson võeti vangi ja temast tehti kapteni isiklik ori. Siiski õnnestus tal ühe mauri Xury abiga kahe aasta pärast põgeneda. Veel enne, kui nad kohtasid portugali laeva, missuundus Brasiiliasse, tuli neil tegemist teha metslastega, kes andsid neile juurikaid, viljateri ja vett. Vastutasuks tappis Xury ühe kiskja ja Robinson andis selle metslastele. Pärast pääsemist sõbrunes ta laeva kapteniga. Brasiilias rajas Robinson oma väikese istanduse
KT: Kõrg- ja hiliskeskaeg pt 22-23, 26, 29-32 1. Keskaegsed linnad Euroopas. 2. Millised olid linnade taastekke põhjused, aeg ja kohad Euroopas? Linnad taastekkisis 11 sajandil. Kõigepealt tekkisis linnad Vahemere prk antiikaegsete linnade kohal. Hiljem Kesk- ja Põhja-Euroopas (Köln, Hamburg, Bremen, Lübeck, Danzig, Riia) 3. Kui suured olid linnad, millised olid tähtsamad ehitised- rajatised, milline oli elanike staatus ja organisatsioonid (gild, tsunft) Suurlinnad kuni 50 -100 tuh el, keskmine linn -10 tuh, väikelinn 1000 elanikku Tähtsaimad ehitised: kirik, linnavalitsuse hoone, turuplats, sadam. Linna ümbritsesid linnamüür/id, vallikraav. Osa III seisusest, vabad inimesed, käsitöölised, kaupmehed, lihtrahvas Kui suutsid asuda 1a linnas nii ,et keegi sind ei näe vaba inimene Gildid kaupmeheeste ühing Tsunftid linnakäsitööliste ametiühendused / kullassepad. Skraa- käsitööliste põh...
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS 20.11 KESKAEG 1.LIIVIMAA RISTISÕDA Ristisõda-Territooriumi ristiusustamine. Ristiusu kirik jagunes kaheks: 1)KATOLIKU KIRIK, mida juhtis ROOMA PAAVST. 2)ÕIGEUSU KIRIK, mida juhtis KONSTATINOOPOLI PATRIARH. KIRIKU LÕHE ehk kiriku lõhenemine õigeusu kirikuks ja katoliku kirikuks. Tegid erinevad kirikuvanded. Liivimaa ristisõja eeldused olid: 1)Lübecki linna rajamine. (Kaubanduse põhipunkt) 2)Kogede kasutuselevõtt. (Ülihea laevake, millega kaupu transportida) Erinevate huvirühmade eesmärgid Liivimaa ristisõjas: 1)Rooma paavst ja katoliku kirik-Toetas vallutussõda usulistel ja võimulistel eesmärkidel. 2)Saksa kaupmehed-Toetasid ristisõda, et saaks rajada kindla tugiala Väina jõeäärde. 3)Taani ja Rootsi kuningad-Üritasid sõjaolukorda ära kasutada ning Eestisse kanda kinnitada. 4)Saksa rüütlid-Olid meelsasti valmis ristisõda alustama, sooviti seisus...
Rüütlivägi ja jalamehed: võim ja sõjaline efektiivsus Keskaeg on periood, mida iseloomustasid pidevad sõjad. Need sõjad olid põhjustatud tugeva keskvõimu puudumise tõttu, mis oleks vägivalda monopoliseerinud ja rahu taganud. Sõdu soodustas ka rüütliideoloogia, mis õilistas vägivalda ja vaimulikkonna seisukoht, mis aktsepteeris vägivalda, kui hädavajalikku pahet, et sundida halbu head tegema. Pärimisõiguse kohaselt sai vanim poeg kogu päranduse endale. Kuna aadlik seisuse tõttu põldu harida ei saanud, jäid üle vaimulikuamet või pidi ta hakkama kannupoisiks rüütli teenistuses. Guillaume, räägib oma viimasena sündinud pojast, kelle jaoks ei jätku maad ega varandust: "Tema on mulle iseäranis armas. Elaks ta selle eani, et tast rüütel võiks saada, sõitku ta ringi, et kuulsust leida; küll siis leiab ta ka selle, kes teda armastab ja kes talle suurt au osutab, suuremat kui kellegile teisele." ("Guillaume le Maréchal" G.Du...
latiini rahvusest karjused ja maaharijad. Ametlikuks keeliks oli ladina keel. Linn asub seitsmel künkal. Lisa 1. 1.2 Etruskid: Paiknesid Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni. Neil oli oma tähestik alfabeedi põhjal. Nende keelt kahjuks veel ei osata. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. Nad olid väga suured meresõitjad ja kardetud piraadid. Neil oli käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Linnad, teed, sillad, veejuhtmed olid korrapärase plaaniga. Hiigelaeg oli 700-400 eKr. 12 suuremat linnriiki. Nende võimu all oli Korsika saar ja nad valitsesid ka Roomas. Kõik etrusik linnad läksid aja jooksul Rooma kätte. Hauakambrid on laitud tuhandeid. Naistel oli kõrge positsioon. Naised olid meestega peaaegu võrdväärsed. Kreeka ja Roomaga võrreldes oli etruski naiste elu lausa kõlvatu. Etruskid olid jumalakartlikud
mõista ja vabastab hirmust · Teadus *Kreeka teaduse hiilgeaeg *Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks *Tähtsaim teaduskeskus Aleksandria *Kruvi, seadus veeväljasurvest, kivi ja nooleheitjad, geomeetria põhitõed jne. Etruskid ja Rooma riigi algus · Etruskid *Elasid itaalia loodeosas *Päritolu teadmata *Tähestik alfabeedi järgi *7-6 sajandist eKr. oli kujunenud 12 linnriiki *Olid head meresõitjad, kardetud piraadid ja käsitöölised.' · Etruskite religioon *Jumalike ennete tõlgendamine *Usk surmajärgsesse ellu *Naised olid meestega võrdsed · Rooma linna tekkimine *Tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul *Ladina keelest sai Rooma ametlik keel *Pärimuse järgi rajas Rooma linna Romulus 21. apr. 753 eKr · Kuningate aeg Roomas *Esialgu valitses seitse kuningat *Roomast kujunes tõeline linn *Kujunesid välja varase Rooma ühiskonna põhijooned
1. Iseloomusta etruske. Etruskide päritolu pole teada, nende kultuurist leiab foiniikia kui ka kreeka jooni. Nad kujundasid kreeka tähestiku põhjal oma tähestiku. Kuigi on leitud etruskide raidkirju ei suuda seostada ükski teadlane seda keelt ühegi keelega, ja need tekstid on siiani arusaamatud. Etruskid olid suurepärased meresõitjad, kardetud piraadid. Nende käsitöö ja metallitöötlemine oli kõrgelt arenenud. Nad elasid Etuurias. 2. Milline on legend Rooma linna tekkest ja milline on teaduslik seisukoht? Legendi järgi järgi rajas Rooma linna 2 venda Romulus ja Remus, kuid kui nad hakkasi linna ehitama puhkes nende vahel tüli Romulus tappis Remuse ja sellest tulebki Rooma nimi. Teaduslikult oli linna kujunemine järk-järguline protsess. 10 sajandil kujunes Paltinuse künkale asula
12 Piirideülene kuritegevus Piirideülene kuritegevus on organiseeritud illegaalne tegevus, mis toimub rahvusvaheliselt ja võib kaasata inimesi erinevatest riikidest. Sellega võitlemine on tänapäeva riikide julgeolekupoliitika oluline osa ning alus järjest tihenevale riikidevahelisele koostööle – näiteks Interpol. Piraatlus on vägivaldne röövkallaletung laevale või lennukile nii rahvusvahelistes vetes kui ka aladel, mis ei kuulu ühegi riigi kohtuliku võimu alla. Kui vanasti olid piraadid huvitatud eelkõige kaaperdatud aluste lastidest, siis tänapäeval tegelevad nad ka lunaraha nõudmisega laevade ja meremeeste vabastamise eest. Illegaalne kaubitsemine kätkeb endas nii ebaseaduslike kui ka seaduslike kaupade ostu- müüki. Legaalsed kaubad muutuvad illegaalseks, kui nende sissevedu ei ole seaduslikult registreeritud või on nende müük riigi monopol. Illegaalsetest kaupadest on kõige tuntumad
vaenlased, toimusid kodusõjad. Etruskid: · Itaalia loodeosas. Etruuria maakonnas. Ei olnud itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. · Kultuuris leidub palju foiniikia- ja kreekapäraseid jooni: tihe kokkupuude nendega. · Oma tähestik alfabeedi põhjal. Tekstid ei ole loetavad. Nende kultuuri tunneme vaid väljakaevamiste järgi, ka Rooma autorite teoste järgi. · Meresõitjad, kardetud piraadid. Käsitöö ja metallitöötlus arenenud. Korrapärase plaaniga linnad, teed, sillad, veejuhtmed. · Hiigelaeg 700-400 eKr. 12 suurt linnriiki. Korsika saar nende võimu all, valitsesid ka Roomas. Kõik etrusik linnad läksid aja jooksul Rooma kätte. · Hauakambrid- laitud tuhandeid. Ringikujulised, olid nagu linnad, võimsad ja luksuslikud, seinamaalingud. On ühed peamised allikad nende eluviisi ja uskumuste kohta. · Naise kõrge positsioon
* Enamik hamstreid pilgutab korraga ainult ühte silma. * Igas "Seinfieldi" episoodis on kusagil Superman. * Kuldkala on ainuke elusolend, kes suudab korraga näha nii infrapuna kui ka ultraviolettvalgust. * Kaheksajala silm on nelinurke. * Dirty Harry poli.tseimärgi number on 2211. * Levinuim nimi Itaalias on Mario Rossi. * Pühapäevaga algaval kuul on reede alati 13. kuupäev. * Inimese jalad on pisut erineva pikkusega. * Maailma noorimad lapsevanemad olid 8 ja 9aastased. * Piraadid kasutasid imelikke hüüdnimesid, et takistada seadusametnikel nende perekondade teadasaamist. * Sinivaala keel on autost suurem. * Vasakukäelised inimesed on sageli vasakujalalised, sest nad eelistavad seistes asetada vasaku jala ettepoole, mitte parema. * Pullid ja härjad on värvipimedad ning nad ei tee vahet, mis värvi rätiga nende nina ees vehitakse. * Kõige rumalam koer on Afganistani hurt. * Keskajal põletati Jaanipäeval keskväljakul elusaid kasse.
Norra kuninga ametnikud. Althing jätkas kohtuna. Kuningas kehtestas kaubandusmonopoli, piirates saarerahva võimalust teiste maadega otse kaubelda, mistõttu Islandi majandus nõrgenes. Taani aeg Aastal 1380 läks Island koos Norraga Taani võimu alla. Taani kuningas huvitus islandlaste heaolust veel vähem kui Norra kuningas. 13.-14. sajandil alanud kliima jahenemine mõjus samuti Islandi majandusele halvasti. 17. ja 18. sajandil rüüstasid Islandit korduvalt piraadid. Epideemiad, näljahädad ja vulkaanipursked (eriti Laki purse 17831784 ja järgnenud näljahäda) tapsid viiendiku kuni veerandi elanikest. 1602 Kopenhaagenis loodud kaubanduskompanii sai endale ainuõiguse saarega kauplemisel. See mõjus saare majandusele hävitavalt. Kaubandusmonopol kestis aastani 1786, edasi lubati Islandiga kaubelda kõigil Taani ja Norra kaupmeestel. Välismaalased said õiguse Islandiga kaubelda alles 1854. Aastal 1800 saatis Taani kuningas Althingi laiali.
säilinud* Rooma rahu-julgeolek ja rahu* kodusõjad ja välisvaenlased 2saj ja 3 saj vahetusel. 21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus-jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj
243) Kuldkala on ainuke elusolend, kes suudab korraga näha nii infrapuna- kui ka ultraviolettvalgust. Kaheksajala silm on nelinurke. Dirty Harry politseimärgi number on 2211. Levinuim nimi Itaalias on Mario Rossi. Pühapäevaga algaval kuul on reede alati 13. kuupäev. Inimese jalad on pisut erineva pikkusega. Maailma noorimad lapsevanemad olid 8- ja 9-aastased. Kass ei suuda näha oma nina alla. Piraadid kasutasid imelikke hüüdnimesid, et takistada seadusametnikel nende perekondade teadasaamist Sinivaala keel on autost suurem. Vasakukäelised inimesed on sageli vasakujalalised, sest nad eelistavad seistes asetada vasaku jala ettepoole, mitte parema. Pullid ja härjad on värvipimedad ning nad ei tee vahet, mis värvi rätika nende nina ees vehitakse. Kõige rumalam koer on Afganistani hurt. Keskajal põletati Jaanipäeval keskväljakul elusaid kasse.
soosingu · hullumeelsus · 3 reisi · vahejutustused · tegelased: · Don Quijote- hullunud rändrüütel, nn tark hull, idealist, humaanne kangelane · Sancho Panza- kannupoiss, lihtsameelne talupoeg, materialist · Dulcinea- südamedaam, ideaalne armastus · u 600 tegelast kokku "Persilese ja Sigismunda kannatused" · Kirjutati 1617. aastal · Eeskujuks "Don Quijote" · Toimusid kõikvõimalikud seiklused: tundmatud saared, barbarid, piraadid, ümberriietumised, nimemuutmised, intriigid, saladused, ohud, kiusatused, katsumused. Tähtsus maailmakirjanduses · Põhiteene oli romaani edasiarendamine · Pööras rüütlikirjanduse pea peale · Oli oma ajast ees · Eeskuju kaasnevatele ja järgnevatele põlvkondadele · Hispaania tegelikkuse kujutamine · Don Quijote
37 Pressinõukogu menetleb kaebusi, mis on esitatud kirjalikult ja millele on lisatud artikli koopia ja vajadusel selgitavad dokumendid. Tingimuseks on, et vaieldava materjali ilmumisest ei tohi olla möödunud üle kolme kuu.38 2. PIRAATLUS JA SELLE LIIGID 35 Samas 36 Samas 37 Samas 38 Samas 14 2.1. Piraatlus ja selle tekkimise põhjused Esimesena tulevad paljudele kindlasti meelde piraadid merel laostamas, röövimas ja uputamas teisi laevu, ajamas kokku võõrast vara, et end sellega rikastada. Ja kui võrdlema hakata, siis ega tegelikult ei erinegi kunagine piraatlus tänapäeva piraatlusest filmi-, muusika- ja tarkvaraturul. Ka tänapäeva piraadid ehivad ennast võõraste sulgedega ning üritavad rikastuda võõra vara arvelt. Piraatluse peamisteks ja levinuimateks vormideks on kindlasti piraatplaatide (muusika, tarkvara,
katsunud. Antaiosel oli huvitav hobi reastada ohvrite päid oma maja katusele. Nii võitles temaga ka Herakles. Võitluse käigus mõistis Herakles üsna pea, et iga kord, kui ta Antaiose vastu maad lõi, ammutas see end jälle energiat täis (Antaiose ema oli Gaia Maa). Siis tõstis Herakles Antaiose õhku ning kägistas viimase oma pea kohal. Edasi viis tee Heraklese Egiptusesse. Egiptuse tige valitseja, Busiris, oli äsja saatnud oma piraadid ise hesperiidide kuldõunu varastama, kuid jumalad karistasid tema maad selle eest raske põuaga. Ennustaja oli Busirisel käskinud igal aastal tappa ühe maale sattuva võõra (see pidavat aitama põua vastu). Antud juhul sobis selleks võõraks Herakles perfektselt. Kui Herakles kuningakojas `aupaklikult' ohvrialtari juurde juhatati, siis mõistis ka tema, mis on teoksil ning reavunult lõi ta maha nii kuninga, tema pojad, preestrid kui ka kõik pealtnägijad.
Friedrich Barbarossa, Richard Lõvisüda, Philippe II. Kanti suuri kaotusi, jõuti Jeruusalemma alla, aga seda vallutada ei suudetud. Lõpus sõlmis Richard vaherahu, mille tulemusena Jeruusalemm jäi moslemite kätte, aga kristlastel oli lubatud seda külastada. Neljas ristisõda(1202-1204) Selle eestvedajaks oli Innocentius III ja temal oli ka kokkuleppe Veneetsia kaupmeestega, et nemad aitavad ristisõdijad transpordi osas. Suureks probleemiks olid piraadid. Ristisõdijatel õnnestus vallutada piraatide pesa Zara linn. Tähtis on see, et 1204 vallutati tormijooksuga Konstantinoopoli linn. Pärast seda hakkas soov ristisõdade soov vaibuma. Laste ristisõda (1212) Arvati, et lapsed pole suutnud veel pattu teha, suudavad nemad Püha Maa vallutad, kuna Jumal halastab neile. Mitu tuhat last saadeti Prantsusmaalt ja Suurbritannialt Pühale Maale. Suurem osa lastest müüdi orjadeks või surid kurnaval retkel. Väike osa jõudis ka koju tagasi.
See on esimene ümberlükkamatu tõend Cervantese kirjanduslike võimete ja kiindumuste kohta. 4 1574-1575 elas Cervantes lühemat aega mitmes paigas Itaalias: Sitsiilias, Genuas, Lombardias, veidi kauem Napolis. On teada, et 1574 sai ta teeneka sõdurina palgakõrgendust. 1575 septembris asusid vennad Cervantesed kuunaril "Sol" kauaoodatud koduteele Hispaaniasse. Puhkenud torm paiskas laevad laiali, neid ründasid türgi piraadid, võttes vangi hulga hispaanlasi, nende seas Miguel ja Rodrigo de Cervantese. Seejärel toimetati nad Alziiri, kus algas vaevarikas vangipõli. Seda meenutab Cervantes hiljem mõneski oma teoses, eriti näidendeis. Järgides draama kujunevaid kaanoneid, tõi Cervantes neisse lavateostesse romantilisidüllilisi seiku, milleks tegelikus elus vaevalt kohta oli. Neli korda üritas Cervantes vangistusest põgeneda, kuid kõik katsed nurjusid kas reetmise või mõne muu õnnetu saatusekeeru tõttu
vall P-Inglismaal paremini säilinud* Rooma rahu-julgeolek ja rahu* kodusõjad ja välisvaenlased 2saj ja 3 saj vahetusel. 21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus-jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma- järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel)
Romagna provintsi 3) Etruskide aineline kultuur Etruskide kultuur on algusest peale linlik(типично городской).Linna juhtisid kuningad ja magistraadid, kes valiti aristokraatliku kasti. Linnad olid üsna iseseisvad. 12 neist moodustasid föderatsiooni, mille esindajad kohtusid igal aastal: Dodekapolis. Etruskidel oli kõrgelt arenenud tehnika. Olid suured kaupmehed, meresõitjad ja piraadid. Mõjutasik ka kelte. Alfabeeti alusel ruiinikiri. Alates VII saj: eKr on Latium etruskide käes. Rooma ehk Rumon(jõe linn), võivad olla ka asutajad. -509. a. kaotati Rooma. Etruuria täiesti Rooma käes alates III saj. algusest eKr. Etruskid sulandusid tasapisi roomlaste sisse. Hakkasid noori roomlasi õpetama Kreekast pärit orjad, etruskide poole teadmiste saamiseks enam ei pöördutud.
itaalikud. Itaalia loodeosas elasid aga etruskid, nende keel oli sootuks erinev. Etruskide päritolu ei ole teada. Varasest ajast alates puutusid etruskid tihedalt kokku foiniiklaste ja kreeklastega, keda huvitasid Vahemere lääneosa metallileiukohad. Kontaktid tõid kaasa võõrmõjusid. Etruskid kujundasid kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku. Etruskid olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid, nende käsitöö, eriti metallitöötlemine, oli kõrgelt arenenud. Hilisemad roomlased imetlesid ja matkisid nende ehituskunsti. Etruskide hiilgeaeg langeb VII-VI sajandisse eKr. Selleks ajaks oli neil kujunenud 12 suuremat linnriiki. Nende võim ulatus sel perioodil ka Etruuriast väljapoole. Kõige silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid, mida on leitud tuhandeid. Nende matusepaigad olid
Arhitektuuriliselt oli Luksori tempel inspiratsiooni saanud loodusest ning tänu sellele jäi see veel pikaks ajaks järgmiste templite eeskujuks. 4 Kui rääkida tavainimestest, siis linnatänavad olid kitsad, elu toimus lamekatustel. Hooned olid ruudu või ristkülikukujulised ja rikkamatel inimestel oli ukse asemel portaal, mis sisuliselt oli siiski uks, kuid väga esinduslik. Egeuse e. Kreeta Muukene kunst Euroopa stilisatsiooni hall. Neil on uhke laevastik ja nad on piraadid. Algselt polnud midagi kindlustatud, see vihjab sellele, et neil polnud midagi karta. Neil on nö palleed, kuid mitte kuningatele, vaid pigem vahetuskeskused. Neist pole midagi säilinud, sest looduskatastroofid on teinud oma töö. Igal pool on olulised templid. Ka nemad ehitavad sideaineta, kuid sambad on alt kitsemad ja tugevasti värvitud. Majades on sisseehitatud kanalisatsioon ja vannitoad. Samuti valgussahtid. Põhiliseks ehitumaterjaliks oli
Ülevaade Euroopa ajaloost kõrgkeskajal (XI-XIII saj.) 1. Tehnoloogia areng ja rahvastiku kasv. a. Tööviljakuse kasv põllumajanduses tänu uuele tehnoloogiale: · Raske ratasader kündis paksu ja viljaka mullakihi. · Härja asemel kiirema hobuse kasutamine. · Üleminek kolmeviljasüsteemile suurendades külvipinda 2/3-le. b. Rahvastiku kahekordistus: · X saj. 40 milj. · XIII saj. lõpul 70 milj. 2. Linnade teke ja kaubanduse areng. a. Linn kui käsitöö ja kaubanduskeskus: · Rahvastiku kasv soodustas linnade teket ja arengut. · Linnastunumad piirkonnad olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. b. Linnade mõju ühiskonnale: · Linnad taotlesid sõltumatust feodaalidest, olles selle nimel valmis ka sõdima. · Linnaelanikkond sai arvestatavaks jõuks rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. · Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele, soodustade...
Island Referaat majandusgeograafiast 1. Riik üleüldiselt Asukoht Islandi Vabariik on saareriik Atlandi ookeani põhjaosas Gröönimaa, Sotimaa ja Norra vahel. Peaaegu kogu territoorium paikneb Islandi saarel. Island asub põhjapolaarjoone lähedal 63. ja 66. põhjalaiuse vahel kõrvalisel saarel. Peale suure saare kuuluvad riigile veel lähedal asuvad väikesaared. Norra rannikuni on sealt 1000 km ja Sotimaani 800 km. Teisel pool on Kanada asustatud alad umbes 2000 km kaugusel. Island asub otse lühimal õhuteel Lääne- Euroopa ja Põhja-Ameerika idaranniku vahel. Islandi lõunapoolseim punkt asub Surtsey saarel. Iseseisvus 19. sajandi teisel poolel hakkasid islandlased aktiivselt taotlema õigust saare asju ise korraldada ja 1874 loodi Islandi omavalitsus. 1904 loodi Taanis Islandi Ministeerium, mille juhiks oli islandlane. 1918 võeti vastu liidulepingu seadus (Forbundsloven), millega Taani tunnistas Islandit kui iseseisvat...
sõjad. Riigi infrastruktuur oli lõhutud, laastatud maapiirkondades ekslesid miljonid põgenikud. Vietnami majanduse allakäigus mängisid otsustavat rolli ka põllumajanduse kollektiviseerimine, pidev sõjategevus ja läänest eraldatus. 1970. aastate lõpus põgenes kodumaalt ligi 1,5 miljonit vietnamlast, et põgeneda läände ja leida seal tööd, uut eluaset. Vaid miljonil läks see korda, sest põgenikke kimbutasid piraadid ja paljud hukkusid põgenemise käigus. Vietnam kuulus endiselt maailma vaeseimate riikide hulka, sest 1980. aastatel tabas riiki näljahäda ja inflatsioon tõusis 600 protsendini. Põllumajanduslik toodang vähenes jätkuvalt. Seetõttu kuulutas Vietnami Kommunistlik Partei välja uuenduspoliitika, mis nägi ette turumajanduslike põhimõtete rakendamist ja suhete parandamist ameeriklastega. Vietnam hakkas järk-järgult ühiskonda moderniseerima, kuigi kommunistlik poliitika ja
· Organiseeris esimesi retki mööda Aafrika läänerannikut · Rajas esimesed merekoolid. · 1471 jõuti ekvaatorini. Edasised avastused · Müütilise lõunamandri otsingud · Terra Australis · Avastati 1606 · James Cook reisid 1768-79 · Tegi 3 ümbermaailmareisi · Lahendas skorbuudi mõistatuse · Kasutati algselt vanglana · Teiste riikide sekkumine · Eriti järjekindel oli inglismaa · Teerajaja oli Elizabeth I (1558-1603) · Kuulsad piraadid admiral Sir Francis Drake, Sir Walter Raleigh. · Sir francis Drake teine mees kes tegi maailmale ringi peale. Ameerika koloniseerimine · Põhjuseks kullajanu ja legendid · Konkistadooride julma tegevuse tulemus. · Hernan Cortes-kuulsaim konkistadoor. · Vallutas 1519 Asteekide riigi · Asteekide vallutamine võttis aega 20 aastat · Sureb hispaanias pankrotis olles. · Francisco Pizarro-teine kuulus konkistadoor. · Ameerika vallutamises kuulsam.
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Tarkvara...................................................................................................................................... 2 Tarkvara eri liigid........................................................................................................................4 Jaosvara...................................................................................................................................4 Proovivara............................................................................................................................... 4 Vabavara................................................................................................................................. 4 Miks kasutada legaalset tarkvara?.................................................
HERAKLES KULTUURILUGU REFERAAT Gregor Taul A50645 Semiootika 1. Aasta Sissejuhatus Lood jumalatest ja kangelastest, müüdid tekkisid Kreekas tuhandeid aastaid tagasi. Antiikmütoloogia üheks aluseks oli kindlasti kreeklaste usk loodusjõududesse kui jumalate kehastustesse. Kreeklased uskusid ka sellesse, et nende jumalatel on taevas omapäi igav ning seepärast otsivad nad tihti seiklusi maa pealt - jumalad omavad võimet lihtsureliku kuju võtta. Ja kui need jumalad juba maal peal käisid, siis jätkasid nad siin ka oma jumalikku sugu. Nii et kui lugeda antiikaja autoreid, tuleb välja, et veel ainult paar tuhat aastat enne meie ajaarvestuse algust oli terve Kreeka täis pikituid igasuguseid poolsurelikke ning jumalikke. Veel Rooma keisritki pidasid end antiikjumalate otsesteks järeltulijateks. Huvitav on see, kui realistlikult kreeklased sel ajal siis oma jumalate `käega-katsutavusse' suhtusid ? Parima...
Ta oli järjekindel ja tasakaalukas valitseja, kes suutis hoida häid suhteid. Constantinus I Suur - hilise keisririigi keiser, ta legaliseeris ristiusu ja rajas linna Konstantinoopol, mis asus praeguses Istanbulis(vist..peaks googeldama) MÕISTED: Etruskid - Itaalia loodeosas elanud rahvas, nende poolt asustatud piirkond sai nende järgi ka nime Etuuria. Nende päritolu pole teada, nad pole itaalikute ega kreeklaste sugulasrahvas. Nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Nende käsitöö oli kõrgelt arenenud. itaalikud - indoeuroopa hõimud, Itaalias elanud päritolult, keelelt ja kultuurilt väga erinev rahvas. Latiumi maakond - maakond, kus elasid latiinid latiinid - moodustasid itaalikutest enamuse, võtsid kasutusele ladina keele aasta 753 eKr - Rooma linna rajamise aasta ning sellest aastast hakkas Toomas järgemööda valitsema seitse kuningat. seitse kuningat - kuna linnriik tekkis algul seitsmele künkale, siis oli ka riigis seitse kuningat
Seejärel viibis Cervantes sõjaväehaiglas ravil, kuid juba 1572 võttis osa uutest heitlustest, mis Vahemere rannikul jätkusid. Arvatavasti oli neis tema kaaslaseks vend Rodrigo, kes 1572. aastal samuti Itaaliasse saabus. 1574-1575 elas Cervantes lühemat aega mitmes paigas Itaalias: Sitsiilias, Genuas, Lombardias, veidi kauem Napolis. 1575 septembris asusid vennad Cervantesed kuunaril "Sol" kauaoodatud koduteele Hispaaniasse. Puhkenud torm paiskas laevad laiali, neid ründasid türgi piraadid, võttes vangi hulga hispaanlasi, nende seas Miguel ja Rodrigo de Cervantese. Seejärel toimetati nad Alziiri, kus algas vaevarikas vangipõli. Seda meenutab Cervantes hiljem mõneski oma teoses, eriti näidendeis. Järgides draama kujunevaid kaanoneid, tõi Cervantes neisse lavateostesse romantilisidüllilisi seiku, milleks tegelikus elus vaevalt kohta oli. Neli korda üritas Cervantes vangistusest põgeneda, kuid kõik katsed nurjusid kas reetmise või mõne muu õnnetu saatusekeeru tõttu
Roomlaste elu-olu ja elamistingimused 1) Elamutüübid linnas: domus, insula, villa Domus. Maja alguses ovaalne, hiljem muutub neljakandiliseks. Kahtlemata etruski arhitektuuri mõjutustega. Maalähedane päritolu- väike taluõu, mida ümbritsevad seinad ja kus asub ruum, mis on isanda eluasemeks. Õue katab neljatahuline varikatus, mille keskel on ruudukujuline auk ja see aitab vihmavett koguda õue keskel asuvasse basseini (impluvium). Selle basseini ja väikese õuega ehitise nimeks saab maja aatrium. See jääb äärmiselt tagasihoidlikuks, mööblit peaaegu, et pole. Hiljem muutuvad domused uhkemaks, kreeka ehitisi jäljendades rajatakse peristüülidega maju (keskel bassein, ümbritseb sammaskäik, kuhu avanevad eluruumid. Aatrium on küliliste jaoks, peristüülidega intiimsem, perekondlik kasutamine, seal ka toad ja vann. Seinu kaunistati maalidega, hõbenõud. Domus oli jõukas, aga ebamugav- seal oli külm ja hämar ning kannatati ülerahvastatuse all ...
TURUNDUSE EKSAM 1. Ansoffi maatrix ja milles seisneb selle tähtsus. Kasvustrateegia on firma tegevuse laiendamiseks, kvalitatiivseks arendamiseks. Põhilisi strateegiaid eristatakse kahe muutuja, toote ja turu alusel. Ansoffi maatriksis on kesksel kohal turg ja toode, mis rahuldab turu vajadust. See soodustab selle mudeli rakendamist strateegilises turunduses ja juhtimises. l. Ekspansioon turule ehk turu hõlvamine -- käibe kasvatamine vanadel turgudel vanade toodetega, kuid uue turundusstrateegiaga (reklaami suurendamine, hinna alandamine, müügisoodustuste pakkumine jm). 2. Toote arendamine - uute toodete loomine vanade turgude jaoks. Tungimine uutele turgudele (või segmentidesse) võib võimaldada firmal saada ajutist konkurentsieelist ja suuremat kasumit. On loomulik, et turgu tuleb enne hoolikalt uurida ning selgitada vajadused toote järele. Risk on selle strateegia puhul märgatavalt suurem kui esimese võimaluse puhul. 3. Turu arendamin...
Keskaja kirjandus 1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12. sajandil munkade poolt. Iirimaal olid laulikud ehk bard'id ja jut...
sõbrad. Nolan on nendevahelistest vestlustest isegi Zimmer mõtteteri oma filmides kasutanud (Lubin 2014). Zimmer on võitnud kaks Kuldgloobust, neli Grammyt ja ühe Oscari. Tema loodud muusika kõlab filmides ,,Punane oht" (1995), ,,Peenike punane joon" (1998), ,,Gladiaator" (2001), ,,Võimatu missioon II" (2000), ,,Hannibal" (2001), ,,Pearl Harbor" (2001), ,,Allatulistatud Black Hawk" (2001), ,,Viimane samurai" (2003), ,,Da Vinci kood" (2006), ,,Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst" (2006), ,,Sherlock Holmes" (2010) jpt. (Stevenson 2014) 2. Uurimuslik osa 2.1. Küsitlus 131. lennule ja tulemused Uurimistöö raames viidi läbi küsitlus 131. ennu seas, kokku vastas 58 õpilast (30 neidu ja 28 noormeest). Küsitluses (vt lisa 1) uuriti õpilaste teadmisi filmimuusika ajaloo ja funktsioonide kohta. Vastaja pidi ära tundma filmimuusika looja ja tema kirjutatud muusikaga seonduvad filmid ning nimetama teisi välismaa ning ka Eesti päritolu
Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end üldisest massist eraldada. 54. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Näited. INIMESTEGRUPP, KES EI SUUDA VÕI EI TAHA KOHANEDA ÜHISKONNAS VÄLJAKUJUNENUD NORMIDEGA. NÄITEKS: HÄKKERID, KURJATEGIJAD, PIRAADID. Kontrakultuurid subkultuurid, mis vastanduvad otseselt üldlevinud väärtuste ja arusaamadega ühiskonnas. Pakub elustiili nendele, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. Otsivad teisi, kes jagavad samu vaateid ja tugevdavad nende vastuseisu üldlevinud väärtustele ja käitumisele. Ntx: biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad, kultuuriheidikud. 55. Selgitage mida tähendavad assimilatsioon, akulturatsioon ja akommodatsioon. Näited juurde.
Väljakutsumine tseremoonia, mida peeti linnade vallutamisel. Rooma preestrid pöördusid palvega linna kaistsejumalate poole ja lubasid viia sellesse linna rooma kombed. Misjonäre esines vaid kristluses ja maniluses, teised kultused levisid iseeneslikult. Mithrase kultus ajaloolise pärimuse järgi jõudis Itaaliasse Rooma Vabariigi lõpuajal läbi võitluse piraatidega. Pompeiusele anti diktaatorivolitus(pooleks aastaks piiramatu võim ohu korral). Paljud vangilangenud piraadid olid Mithrase austajad. Jumal Mithrat kujutati härga tapmas seesama pilt oli kõikjal, kus teda austati. Valdavalt kuulusid kogudusse mehed ja väidetavalt oli naistele sinna kuulumine keelatud. Erinevad pühitsusastmed, millest iga järgmine viis Mithrale lähemale. Tegemist oli salakultusega. Tugev grupiidentiteet - end kutsuti vendadeks. Jutustusena Mithra lugu säilinud pole, on ainult pildid ja saab vaid oletada. Tegemist oli kosmilise sündmusega, millel oli suur mõju maailmale.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Hom...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
