MÕHNAD:kruusast, liivast künkad, paiknevad rühmiti, moodustavad mõhnastikke. Kõrvemaal, Männikvälja, Kurtna Alutagusel. *Eesti pinnavorme jaotatakse: 1.õhukese pinnakatte ja väheliikuva reljeefiga Põhja-Eesti, seal on olnud liustike kultav tegevus. 2.Kesk-Eestiit hõlmav kaarjas vahevöönd, palju voorestikke, kulutus-kuhjevorme. 3.Lõuna-Eestis paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga vöönd, ülekaalus liustike kuhjuv tegevus.*JÕEORUD:kõige suureamd vooluveetekkelised pinnavormid, kiirevoolulised, sängorg mis areneb sälkoruks siis moldoruks ja siis lammoruks.KALDAVALL:kuhjunud jõe põhja liiv, ja see kasvab. TERASS:lammist kujuneb järsu astanguga piirnev tasand.*Rannabarrid:uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid. Rannametsa,Ikla. Tekivad taanduva mere tingimustes, võivad areneda maasäärteks. MAASÄÄRED:2-3m kõrged, 100kond m laiad, alla 1km pikad, merepoolnenõlv on vastasnõlvast laugem, rannajoonega parallelesed. Saaremaal
Pandivere kõrgustik- Pandivere kõrgustiku lainja pinnamoega maastikku ilmestavad metsased oosiahelikud ja kõrgustiku äärealadel paiknevad mõhnastikud[3] 7 Lääne-Eesti maastikuvaldkond Hiiumaa- Lisaks nimisaarele kuulub sellesse maastikurajooni veel Vormsi ja teised Hiiumaad ümbritsevad saared. Hiiumaale on iseloomulikud merelised pinnavormid: mereliivadest koosnevad tasandikud, rannavallid, luited ja rannaastangud. Saaremaa- Suure liigestatuse tõttu on Saaremaa rannajoon pikk ja rannad mitmekesised. Põhjarannikul esineb pankrannikut, samuti Muhus. Pangad kujutavad Lääne-Eesti mandriosast (Kirblast) algava Siluri paekalda kõrgemaid osasid. Lääne-Eesti madalik- Lääne-Eesti madalik on ulatuslik tasane ala, mis rannikult sisemaa suunas tasapisi tõuseb. Kohati on madalik siiski küllaltki vaheldusrikka ilmega
Maastiku saab üldmõistena kasutada praktiliselt kõikides elualades. Maastiku peamiseks teaduslikuks kasutusalaks on maastikuökoloogia. Järgenvalt on ära toodud 6 erinevat maastiku mõiste käsitlust. Need käsitlused on võetud Ülo Manderi artiklist „Maastiku ja maastikuökoloogia mõiste“. (1) Üldmõiste territoriaalkomplekside hierarhilise jada tähistamiseks.- Ehk see tähendus väljendab maastiku ala, kus seaduspäraselt vastavad pinnavormid, taimekooslused ja avaldunud inimtegevus. (2) Kindla suurusega geokompleks. Maastiku mõistet kasutatakse ainult teatud suurusjärgus maastiku üksuse paikkonna tähenduses. (3) Maastikuüksus kui tüpoloogilise territoriaal liigestuse jaotis. Maastikuüksusteks saab nimetada vooremaastik, luitemaastik, soomaastik. (4) Maastiku välisilme abil saadav emotsionaalne kujutlus ümbritsevast keskkonnast. Seda käsitlust kasutatakse kunstis ja arhitektuuris. (5) Biotiipide maastikumuster.
elu ja mõtlemise). Inimkond: Inimkonna tohutu mõju antud töö, avaliku elu ja töö iseloomu areng. Praegusel ajal maa peal on üks selline inimene. Liikmeks kõik ühe tüübi Näita ühtsuse struktuur pealuud, ajud, jalad, olles samas veregruppide, lihtne, skreivaemost ja järglaste viljakust. Inimkond jaguneb kolme suurt võistlused: austraalaasia Negro (Ekvatoriaal), evropeoidnuû (Euraasia) mongoliidset (Aasia-Ameerika). Erinevused võistlused on pinnavormid: värvi nahk, juuksed, silmad, nina, huuled, jne, need erinevused on ilmunud kord populatsioonide inimesed elavad erinevates keskkonnatingimustes. Näiteks tumeda naha pigmentatsioon võib avalduda kaitseseadeldis keha vastu ning helge päikesekiirte; Lokkis juuksed on õhu kiht kaitseks tulelt. Hele nahk eurooplaste ignoreerib ultraviolettkiirguse eest ja kaitseb rahhiidi, kitsas väljaulatuvaid nina soojendab inhaleeritava õhku. Märkimisväärseid erinevusi vaimseid
Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit 3. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostajad: Kati Markus ja Monika Lõuna Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade..............................................................................................3 1.1.2 Pinnamood.....................................................................................................................3 1.1.3 Maastikuline liigendus..................................................................................................5 1.1.4 Aluspõhi.........................................................................
Kõrgustiku pinnavormid kujunesid mandrijäätumise lõpuperioodil eri suundades liikunud Võrtsjärve ja Võru- Hargla liustikukeelte vahel. Viimane oli takistuseks Võrtsjärve jääkeelele ja põhjustas moreeni kuhjumist selle servaalal. Irdjää ja voolava ning lõuna poole laialivalguva jääsulamisvee toimel kujunesid moreenmoreenkuplite vööndist kaugemal (lõuna pool) oosmõhnastike ja sandurite vööndid. Kuplistikus domineerivad ümara põhijoonisega pinnavormid,oosmõhnastike vööndis aga ovaalsed. Aluspõhja pealiskihtideks on devoni liivakivi. [4] 1.1.5 Muldkate Muldkate on väga vahelduv ja valdavalt erodeeritud. Peale peapealsete rendsiinade ja sooldunud rannikumuldade leidub seal kõiki Eesti mullatüüpe. Madalamail, väga hõredasti asustatud liivikute leede-,leetunud ja leet-glei-liivmuldadel kasvavad palu-, nõmme- ja rabastuvad männikud. [2] 1.1.6 Vetevõrk Karula kuplistikus ja Hargla nõos on umbes 60 järve
)) Jääaegadel pealetungivate liustike ja liustikuvoolude liikumist on mõjustanud aluspinna algne reljeef. Liustikuvoolud kohandusid aluspinnaga ja seetõttu järgib praegune pinnamood paljuski mandrijäätumistele eelnenud reljeefi. --- 18 Erineva liikumiskiirusega liustikud purustasid klinti, voolisid välja lahed ja nõod, süvendasid jõeorgusid, täitsid mitmeid varasemaid orge ja kuhjasid uusi kõrgendikke. Liustike toimega seonduvad paljud mandrijäätekkelised pinnavormid, nagu voored, otsamoreenid, mõhnad, oosid, sandurid, kulutusnõod jt, kusjuures ühtede vormide puhul on olnud valdav jää kuhjav, teiste puhul kulutav tegevus. Liustikud kandsid Skandinaavia poolsaarelt Eestisse rohkesti mitmesugust materjali, sealhulgas suuri rändrahne. Skandinaaviast on mandrijäätumine Eestisse liikunud vähemalt kolmel korral. Moreen on liustiku poolt kokku kuhjatud sorteerimata kivimmaterjal. Tekkinud liustikule
plastilises olekus ja mille põhjal me seda järeldame? 13. Millised tähelepanekud ookeanipõhja uurimisel viisid laamtektoonika teooria sõnastamiseni? 14. Millistes piirkondades tekkib uus maakoor? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse.. PILET nr 3 15. Millistes piirkondades maakoor hävib? Kirjeldage nende piirkondade pinnamoodi ja seal toimuvaid protsesse. PILET nr 7 16. Millised pinnavormid tekkivad kahe ookeanilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 17. Millised pinnavormid tekkivad ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 18. Millised pinnavormid tekkivad kahe mandrilise laama põrkumisel? Tooge näiteid. 19. Mis on kontinentaalne rift? PILET nr 14 20. Mida tähendab tekkiv ookean ja sulguv ookean? PILET nr 9 21. Kirjeldage Havai saarteaheliku näitel ,,kuuma täppi". PILET nr 10 22. Kuidas jaotatakse vulkaane purske sageduse järgi
litosfäär, sealhulgas maakoor ning jagunes laamadeks. Pinnavormide ning neid moodustavate kivimite tekke ja arengu kõige üldisem seletus on magma vertikaalne ringkäik Varem sadestunud settetele sadestub ajajooksul üha uusi lasundeid. Sügavamale ja suurema raskuse alla sattunud setted tihenevad. Nendest ringlevast põhjaveest välja sadestunud ained seovad sette osakesi üksteisega tugevamini ning setetest moodustuvad settekivimid (liivakivi, lubjakivi jt). Kui pinnavormid ja nende koostisse kuuluvad setted ja kivimid satuvad laamade liikumise tulemusena piirkonda, kus maakoor sukeldub vahevöösse, hävivad pinnavormid ja kivimid sulavad üles moodustades taas magma, mille tarduses võib uuesti tekkida moondekivimeid (gneiss, kvartsiit). Magma jahtumisel ja tardumisel maakoores tekivad mitmesugused metalsed maavarad. Nii näiteks on maailma suuremate värviliste metallide (Pb, Zn, Sn, Cu, Ko) leiukohad vanade mäestike mäemassiivide ümbruses.
Veenus Veenus on Päikesest lugedes teine ja meile kõige lähemal olev planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km). Kui meil Maal Päike ega Kuu parasjagu ei paista, on Veenus kõige heledam ja inimese silmale kõige ilusam taevakeha. Antiikajal nähti temas armastuse ja ilu jumalannat ning roomlased pärandasid meile selle planeedi nimes oma jumalanna nime. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Esimene kosmoselaev, mis külastas Veenust oli Mariner 2 1962. aastal. Hiljem on Veenust külastanud paljud teised kosmoselaevad (rohkem kui 20), kaasa arvatud Pioneer Venus ja Vene Venera 7( esimene kosmoselev, mis maandus võõrale planeedile), ning Venera 9, mis saatis Maale esimesed fotod Veenuse pinnast. Üsna hiljuti kaardistas Veenuse orbiidil liikuv USA kosmoselaev Magellan radari abil Veenuse pinda. Esimene Veenuse foto pindVeenuse pinnast Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus küllalt su...
- Kuidas jagatakse liustikutüüpe? - Milline on liustiku situatsioon, kui ablatsioon on suurem kui akumulatsioon? - Iseloomusta liustiku plastilist voolamist ja basaalset voolamist. - Nim liustiku kulutuslikke pinnavorme - Iseloomusta moreeni kui setet. Millised on moreeni tüübid? - Nim liustiku setetega seotud kuhjelisi pinnavorme. otsmoreen, voored - Millised on liustiku sulamisvete setted ja pinnavormid? - Mida peetakse jääaegade/jäävaheaegade vaheldumise põhjuseks? - Mis on soliflukatsioon? Luited - Millised klimaatilised tingimused on iseloomulikud ariidetele piirkondadele? - Miks tekivad varjukõrbed? Rannikukõrbed? - Miks on kõrbed punased? - Milline seos on terasuuruse ja tuule kiiruse vahel? - Kuidas tekivad deflatsioonilised katted? - Nimeta tuule tekitatud kulutuslike pinnavorme - Milline kihilisus on luidetel?
maavara Eesti rannikumeres ei leidu. Merevaiku esineb pohiliselt abinoude tulemuslikkusele hinnangu saamine. Sambia poolsaarel ja Pokrovskaja lahes. Laanemere suvikutes ja Kura ning Visla lahes esineb orgaanilisi mudasid, kus orgaanilise aine sisaldus on kuni 50%. Orgaaniliste mudade uheks liigiks on tervisemudad, mille tahtsaimad leiukohad Eesti rannikumeres on Haapsalu Tagalaht. Rannik on maismaa ja mere (voi suurjarve) kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ta holmab rannavoondi koos naabruses oleva maismaa, mere ja saartega. Rannavoond ehk randla on mere voi suurjarve pohja-ja maismaavoond. Selle maismaa osa nimetatakse rannaks, veealust osa aga rannanolvaks ehk rannakuks. Mere ja suurjarvede vahelist piiri maismaaga nimetatakse rannajooneks. Olenevalt arengu aktiivsusest jaotatakse randlad: Aktiivselt arenevad randlad, mille piires toimuvad ka keskmise veeseisu puhul nii rannal kui rannakul
rähkmoreeniga. Paas sügavamal, kui 30cm. järsema nõlvaga ja erosioon tugevam. maaparandustööde läbiviimist. Kihisemine mulla pinnalt, kõrgemal kui Lähtekivim rohkem karbonaatsem. 30 cm. Viljakus väga erinev. b)Haanja kõik vastupidi. Vähem karbonaatsed, happelisemad. Pinnavormid kõrgemad aga laugjamad.
Sellel alal on ka kliima vaheldumine väga suur. 2.Pampad See on riigi keskel asuv piirkond,mis on ka kõige enam rahvastatud, mille ulatus on 1000km põhjast lõunasse, sama pikkus ka idast läände.See osa on tasane kõrgendik, mis on kaetud rohumaadega 3.Patagoonia Lõunaosa Argentiinast on väga erinev teistest, seal asuvad mäed , metsad, järved ja liustikud.See on väga ulatuslik ala. Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. .......................................................... .......................................................... .......................................................... ..........................................................
Määra pealinna geograafilised koordinadid. Hiina asub 35 00 N, 105 00 E laiuskraadide vahel. Pealinna (Pekingi) geograafilised koordnaadid on 40° 15' 0 N ,116° 30' 0 E. · Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Pealinna kaugus minu koduasulast (Koselt) on 8625 kilomeetrit. Kellaaja erinevus Hiina ja Eesti vahel on 6 tundi (maailmaaeg +8). · Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. - Mäestik - Tasandik - Madalik - Tiibeti mägismaa - Himaalaja mägismaa - Mount Everest · Iseloomusta riigi pinnamoodi. Pinnamood on Hiinas väga erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres.Mäestikud moodustavad riigi kogupindalast 43%. Kuna Hiina on pindalalt suur,varieerub maastik väga palju.
Rühmad kannavad kordamööda kirjapandud näited tahvlile ( iga rühm üks näide korraga ).Samal ajal kirjutab igaüks näited ka oma vihikusse. 5. Kirjapandud näited arutatakse õpetaja juhtimisel läbi, liigendades need positiivseteks ja negatiivseteks. 6. Kokkuvõte: Küsimus, mõte õpilastele esitamiseks. " Kas vulkanism on inimkonnale ainult ohtlik või ka kasulik?" Õpetajale võimalikke näiteid mida võib välja tuua: 16. tekivad uued pinnavormid 17. kivimid 18. vulkaaniline tuff 19. maa sisesoojus 20. kuumaveealllikad ,geisrid ( turism ) 21. mineraalveeallikad ( tervisevesi ) 22. laavavool 23. mudavool 24. Atmosfääri paisatakse gaase, tuhka 25. Maavärinad 26. väävel Kodus: Mõtle ja vasta vihikusse: Kas vulkaanide näol esinevat ohtu on võimalik vähendada, vältida? Lisamaterjalina saab kasutada:
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogia teaduskond Geograafia osakond REFERAAT Alutaguse kriivad - levik, morfoloogia ja tekke teooriad koostas: Maia-Liisa Suigusaar kursus: loodusgeograafia välipraktika- geomorfoloogia, meteoroloogia õppejõud: Tiit Hang Tartu, kevad 2015 Sisukord Tartu Ülikool............................................................................................................ 1 Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Nimetuse seletus.............................................................
Looduskaitseala suurus on 3015 hektarit (joonis 1, 2). Joonis 1. Meenikunno LKA asukoht Eesti kaardil. (Google maps 2018) Joonis 2. Meenikunno LKA. Maa-ameti kaardirakendus. Maa-ameti mullakaardi andmetel leidub Meenikunno looduskaitsealast üsna palju erinevaid muldi nagu näiteks R’’’, LG, LPg, LP, LkI, M’’’, S’’’, S’’, S’, LIIg, LIg, LkG, LG1, LI, LII, LPG, GI, Dg. Maastikulise liigestuse järgi asub Meenikunno looduskaitseala Kagu-Eesti lavamaal. Põhilised pinnavormid sel alal on moreen- ja sootasandikud. Looduskaitseala lõunapoolses äärealal asub Nohipalu mõhnastik, mille küngastest on ilmekamad Kamarusmägi ja Tuudipalu mäed. Mõhnade keskmiseks kõrguseks on 10 – 15 meetrit. 2. Peamised biotoobid Meenikunno looduskaitseala kolm põhilist biotoopi on raba, mets ja järv. Kõige suurem osa kaitsealast on raba, mille edelaosa tekkis enam kui 8000 aastat pärast jääega veekogu kinnikasvamisel
Referaat Katerina Alfavitskaja Kose Gümnaasium 9. a klass Juhendaja: Kaido Härma Kose 2007 Päikesesüsteem 1 Päikesesüsteem koosneb Päikesest ning sellega seotud objektidest ja nähtustest, sealhulgas planeet Maa, millel me elame. Tegemist on kõige paremini tuntud näitega planeedisüsteemist, mis üldjuhul koosneb ühest või mitmest tähest ning nendega gravitatsiooni tõttu seotud ainest (planeedid, meteoorkehad, tolm, gaas). Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt väike täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem ...
Põhjavette sattunud reostust on väga keeruline koristada ja ta reostab vee väga pikaks ajaks. Kerged naftatooted võivad jääda põhjavee kihi kohale ,,ujuma", mistõttu on seda mõnevõrra kergem koristada. Hulga suurem probleem on lahustuvate ühenditega või veest raskemate ühenditega, mis vajuvad põhjavee alla. Karst on vett läbilaskvate kivimite purustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid. Karsti moodustumise eelduseks on: Karstuvad kivimid, tektoonilised lõhed/poorid. Piisavalt sademeid(vett) Paks aeratsioonivöö (seal toimub kivimite lahustamine kõige intensiivsemalt) Pindmised(karstilehtrid, langatuslehtrid, kurisuud) ja süvakarstid. Karstikoopad. Karstilehtrid tekivad tavaliselt ulatuslike struktuuridena. Ühele tektoonilisele lõhel koondunult nt. Karstikoopad tekivad maaaluste jõgede vooluteedel.
kontuurkaardile: Väinad: Suur väin, Väike väin, Soela, Irbe väin ehk Kura kurk; Saared: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Vilsandi, Osmussaar, Naissaar; Poolsaared: Pärispea, Juminda, Viimsi, Pakri, Noarootsi, Sõrve, Kõpu, Tahkuna; Lahed: Liivi, Tallinna, Haapsalu, Matsalu, Pärnu, Narva; Järved: Peipsi, Lämmijärv, Pihkva järv, Võrtsjärv; Jõed: Suur-Emajõgi, Põltsamaa, Pedja, Võhandu, Kasari, Pärnu, Pirita, Jägala, Keila, Narva; Suured pinnavormid, kõrgustikud: Pandivere, Sakala, Otepää, Haanja, Karula, Vooremaa, Tasandikud: Kagu-Eesti lavamaa, Harju lavamaa, Viru lavamaa, Kesk-Eesti tasandik, Põhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Võrtsjärve madalik; Eesti haldusjaotus: maakonnad ja maakondade keskused + Narva ja Kohtla-Järve; Rahvuspargid: Lahemaa, Soomaa, Vilsandi, Matsalu, Karula; Looduskaitsealad: Nigula, Alam-Pedja, Endla, Viidumäe.
Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Rannikut liigestavad rohked lahed: Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-sotis ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannik. Mujal esineb nii riba-, kalju- kui ka madalat luiteranda. Suurbritannia kesk- ja lõunaosa on tuntavalt kujundanud mandrijää. 7. Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. -............................................. -................................................. -............................................. -............................................. -............................................. 8. Hinda pinnamoe mõju majandustegevusele(põllumajandusele, transpordile, turismile jm). Pinnamood ei oma erilist mõju majandustegevusele, sest olenemata mägistest piirkondadest
Harju lavamaa, mis hõlmab suurema osa Harjumaast ja Rapla maakonnast, on ulatuslik paetasandik rohkete alvaritega, millest suuremad paiknevad Keila ja Kuusalu ümbruses. Lavamaa lõunapoolmikul on peamiselt moreentasandikud. Paekalda serva liigestavad klindilahed (Vääna) ja klindineemikud. Paljudes kohtades esineb ulatuslikke karstialasid, milledest suurim ja tuntuim on Kostivere. Harju lavamaale on iseloomulikud soostunud piirkonnad ja karstid – pinnavormid, mis on tekkinud maa-aluste koobaste sisselangemisel. Kuid maa all on alles ka aegade jooksul kujunenud koopaid ning maa-aluseid jõgesid, mis siin-seal pinnale välja jõuavad või siis jälle ära kaovad. Jõgede lang on lavamaal väike, kuid paekaldalt laskudes moodustavad nad jugasid ja kärestikke (Jägala ja Keila), millest allpool paiknevad mõne km pikkused kuristikorud. Õhukese või puuduva pinnakatte tõttu on palju loomuldasid ja neil on enamuses levinud
Geoloogia 1.Aktualismi printsiip- meetod, mis lähtub eeldusest, et mineviku protsesside tundma õppimine lähtub tänapäevastest protsessidest, kuid tunnistades, et kauges minevikus füüsikalis-keemilised protsessid Maa pinnal ja sees erinesid tänapäevastest protsessidest ja mida kaugemas minevikus need toimusid, seda rohkem need protsessid erinevad. Tõestuseks on näiteks vired. 2.Maa siseehitus: Maa pindmine kest on maakoor, mille paksus kõigub 3 kilomeetrist ookeanide keskahelike all kuni 80 km-ni mandrite kõrgmäestike all. Ookeaniline maakoor, mis on tekkinud pinnale tõusnud vahevöö ülaosa ülessulanud kiviainese tardumisel. Mandriline ehk kontinentaalne maakoor on mandrite alune maakoor, mille ülemine kiht koosneb settekivimitest ja alumine on basaltne kiht ning nende vahel graniitne kiht. Vahevööst on maakoor eraldatud Moho piiriga (kivimite mineraalse koostise erinevusest tulenev piir). Vahevöö on maako...
liikuma. Kui see ala asub krbeala lhedal, hakkab see krbestuma. Teine phjus on see, et suured niisutusssteemid vivad lhedal asuvat ala kuivatada ja see ala muutub krbeks. Krbete liigid Krbesid liigitatakse pinnakate jrgi. On olemas jrgmised krbete liigid: liivakrb, kivikrb, klibukrb, soolakrb, lssikrb ja savikrb. Enimlevinud on kivikrbed. Nad on tekkinud kunagistest mestikest. Aja jooksul kulusid need kliimaolude tttu ra ja murenesid. Pinnavormid on nendes sna teravad ja nurgelised. Kui tuul kannab liiva endaga kaasa, kulutab see suuri kivirahne ja mnikord tekivad vga huvitavad vormid ja skulptuurid. Eriti tuntud on seenkaljud, mille lai lemine osa toetub alt ahanevale jalale. Need tekivad, kuna tuul ei suuda liivaosakesi eriti krgele tsta ning kulutab seeprast ainult kalju alumist osa. Ka liivakrbed on tekkinud mestikest, kust jed tid liiva tasandikele ning tuul jaotas selle seal ra. Liivakrbetes esinevad alati liivaluited
(3,9km2) ja Heinlaid (1,6 km2). Kirdes, teisel pool Hari kurku asub Väinamere põhjapiiril Vormsi saar (92,9 km2; rannajoon 109 km ). Saaremaa ja Hiiu saare vahel on Soela Väin (u 5,4 km) mis on tõenäoliselt kunagi olnud ürgse jõe org. Hiiumaa maastiku mitmekesisu tuleneb selle üsna vaheldusrikka pinnakattega maismaatüki järkjärgulisest kerkimisest mere alt. Maakerkel kujundasid lainetus ja tuul ümber jääaegadel tekkinud setted ning neist moodustunud pinnavormid. Pinnakattest moodustavad väga suure osa (70%) liivad. Liivane Pinnakate on Hiiu saare metsasuse üks 2 peapõhjustajaid. Hiiumaa oma ümbrusega on kõige intesiivsemalt (2,5-3mm/a) kerkiv Eesti osa. Omapärane suur pinnavorm on 68 m üle merepinna küündiv Kõpu Kõrgend. Kõrgendit katavad suures ulatuses liigavad, milles kohati on ka kruusa ja veeriseid. Saare järkjärgultkerkimisel Balti
kinni hoida). Vedelat vett Marsil pole, küll on aga avastatud pinnavorme (jõesängid, kaldaastangud), mille teket Maal seostatakse voolava vee olemasoluga. Hapnik kui elu indikaator puudub (spektraalanalüüsist leitud 0,15% on seletatav süsihappegaasi lagunemisega kosmiliste kiirte toimel). Negatiivse tulemuse andsid ka Marsile laskunud kosmoseaparaatide teostatud bioloogilised testid. 4. Mida on teada elust Marsil? V: taimi pole, madalad pinnavormid, elu pole 5. Kuidas liiguvad Marsi kaaslased? V: Marsil on kaks kaaslast: suurem, mõõtudega 28x23x20 km Phobos tiirleb umbes 6000 km kõrgusel planeedi pinnast ja teeb ühe Marsi-ööpäeva jooksul kolm tiiru ümber planeedi -- nii näib see kuu liikuvat Marsi-taevas läänest itta, vastupidiselt Päikesele. Teine, umbes poole väiksem Deimos, on 20 000 kilomeetri "kõrgusel", tema tiirlemisperiood on vaid pisut pikem Marsi-ööpäevast Jupiter 1
tippu pahvatuse või langatuse käigus tekkinud rohkem kui 5km läbimõõduga süvend. Kamardumine-mullatekkeprotsess, mille käigus maapinna lähedale tekib huumushorisont. Eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel, kus kasvab palju rohttaimi.Karstumine-kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite(lubjakivi,dolomiit, kips jt) murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaanilisel toimel, mille tagajärjel tekivad pinnavormid. Kasvuhooneefekt-temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte(klaas, kile) all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase atmosfääri tagasi pikalainelist soojukiirgust. Atmosfäär ise toimib kasvuhoonena, sest veeaur, süsihappegaas jt kasvuhoonegaasid neelavad pikalainelist kiirgust ega lase seda suurel määral atmosfäärist välja. Keemiline energia-mitmesugustesse ainetesse nagu kütused, toit või akude
sisaldavad tasaseid alasid. Palju vähem on 20 kuni 50 kilomeetrise läbimõõduga kraatreid. Mitmeid erinevusi põhjustab Kuuga võrreldes üle kahe korra suurem raskusjõud Merkuuri pinnal. Seetõttu paiknevad kraatrite tekkimisel väljapaiskunud aine tagasilangemisel moodustunud sekundaarkraatrid peakraatrile lähemal kui Kuul. Suurte kraatrite vallid on madalamad ja nende keskel esineb mäetippe sagedamini. Mariner 10 tehtud piltidelt paistavad Merkuuri pinnavormid teravate ümardamata servadega, mis näitab, et sellel planeedil pole kunagi olnud märkimisväärset atmosfääri. Automaatjaama pardal olevad gaaside avastamiseks mõeldud aparaadid leidsid planeedi lähedusest vaid tühisel hulgal heeliumi ja vesiniku aatomeid. Mariner 10 mõõtis ka Merkuuri pinnatemperatuuri. Päevapoolkeral on temperatuur kuni 430° C, ööpoolkeral langeb aga 173° C . Niisugust 600 kraadist kõikumist pole ööpäeva jooksul täheldatud ühelgi teisel
Lainetus on kulutava tegevusega. Hoovused toovad kaasa setteid ja võtavad kaasa setteid. Tuule tagajärjel tekivad luited. Merejää purustab rannikut. Taimed kinnistavad rannikuliiva, setteid, loomad uuristavad käike. Setete kuhjumisel tekib delta. Jõesuudmesse võivad tekkida settetasandikud. Kui vesi viib setted ära, siis võib tekkida lehtersuue (estuaar) Inimene muudab rannikut ehitustegevusega, muulide rajamisega. Lainetuse tulemusena võivad tekkida kõik pinnavormid (murrutuspank, murrutuskulbas, rannavall, rannabarr). Lauskrannik (kuhjav tegevus) ja järskrannik (kulutav tegevus) Sadamate suudmed ummistuvad, sest tuul toob kaasa setteid. Pandivere kõrgustikul on veekaitseala, sest seal on karstiala. Infiltratsioon sademete imbumine pinnasesse Vett läbilaskev kiht (hea on liiv) PÕHJAVESI Vettpidav kiht Arteesiavesi surveline põhjavesi Transpiratsioon auramine taimedelt
Lõuna-Eesti punakaspruun, nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene materjal. Koostis: graniitne materjal, lubjakivi- dolomiitne materjal, devoni materjal Kagu-Eesti pruun karbonaatne moreen. Koostis: kristalsete kivimite murendmaterjal, devoni materjal, lubjakivi e. räha tükid. Kõigi moreenide iseloomulikuks tunnuseks on see, et ta on sorteerimata materjal. Seal esineb kõike läbisegi. Seda esineb nii tasandiku aladel kui ka künklikel aladel. Võib esineda jääserva moodustisena. Eesti pinnavormid võivad olla moodustunud kogu ulatuses moreensest materjalist Mulla osad: tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%), õhk 25%, vesi 25% Füüsikaline liiv – osakesed läbimõõduga üle 0,01mm Füüsikaline savi – osakesed läbimõõduga alla 0,01mm Kores – kõik osakesed kokku, mille suurus üle 1mm Peenes – kõik osakesed kokku, mille suurus alla Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend. Tal on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused
Nimi: ........................................ SÕJATOPOGRAAFIA Topograafia on teadus kaartidest. Et edukalt sõdida, peame oskama liikuda vajalikku maastikupunkti või mööda vajalikku marssruuti. Samuti peame oskama määrata ja edastada nii iseenda, kui vaenlase asukohti ning hinnata kaardi abil maastiku põhiiseärasusi, ise kohapeal viibimata. Topograafilised teadmised ja oskused on seega väga olulised kõigile väeliikidele ja sõjaväelastele. Kaart Kaart on maapinna vähendatud ja üldistatud mõõtkavaline ja tasapinnaline kujutis. Sõjategevuse planeerimisel ja juhtimisel on topograafiline kaart praktiliselt asendamatu abivahend. Valmistatakse erinevaid kaarte. Tsiviilstruktuurid vajavad näiteks maa katastrikaarte, geodeetilisi kaarte, turismikaarte. Meresõiduks ja ka mereväes kasutatakse merekaarte, õhusõidukite...
dünaamika 2) Kooslus (tsönoos, biotsönoos) organismide (populatsioonide) kooselu vorm, siin looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos 3) Ökosüsteem funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja en voo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku 4) Maastik ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused; maastiku str kajastab selle teket ja arengut. 5) Bioom ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi biotsönooside kogum; võib olla nii regionaalne (nt Euraasia või Siberi okasmetsa bioom) kui ka tüpoloogiline tähendus (bioomi tüüp, nt okasmetsa bioom). Nimeta ja kirjelda õpikus toodud kaheksat bioomi (chaparral -
NO3- + CH2O + H+ Sulamisega õhenenud jääserv peatus pikemalt kõrgustike ees (ei --> ½N2O + CO2 + 1½H2O suutnud ületada) Lämmastik vabaneb atmosfääri ja protsess algab otsast peale. Seal settis palju materjali, erinevad pinnavormid Lämmastik mullas orgaanilise aine koosseisus, Erinevad servakuhjatised katkendlikud jääkeeled või sulamisvesi Mineraalmuldades suurem osa seotud huumusega. lõhkusid neid.
*Jää geoloogiline tegevus-KulutusEestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30 ... 80 meetri paksune kiht.Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. *(12) Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. *(11) Mis on karst.Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende koosmõjul kujunevad karrid, karstilohud ja lehtrid, avalõhed Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Maa-alused karstivormid on koopad, kanalid.
Ööpäev on 176 päeva. Veenus Ruumalalt ja massilt on pisut väiksem, kui Maa. Tal on tohutult tihe atmosfäär, see liigub pidevalt(suured tuuled). Keskmine tuul 60m/sek. Seetõttu me Veenuse pinda ei näe. See tihedus on nii suur, et maandudes Veenuse pinnale oleks sama rõhk kui 900m sügavusel vees. Atmosfäär koosneb 99% on süsihappegaasi ja 3% lämmastikku. Seetõttu on tohutu kasvuhoone effekt ning temp on pidevalt plus 480C. Pinnavormid on küllaltki lauged, kuid eksisteerib ka mäestikke(ligikaudu kõige kõrgemad 12km) ja töötavaid vulkaane. Erilisus: Pöörleb vastupidiselt ümber on telje, telg on risti. Aasta on 243 ööpäeva. Ööpäeva 225. Marss Läbimõõt 0,53 Maad Mass 0,11 Maad Vaadeledes Marssi, tapaistab meil punaka ja sinakana. Sinakas piirkond (1/3) on mered ja punakad piirkonnad(2/3) on mandrid. Mõlemad on kivikõrbed. Atmosfäär on väga hõre 100x hõredam kui Maal
Lainetusest rannale paisatud vesi haarab tagasi valgudes kaasa peenemat settematerjali, mis võib teatud tingimustel hakata kuhjuma veealusteks vallideks ehk rannabarrideks. Seega- rannikud võivad aja jooksul muutuda. · Jõed kannavad rannikule setteid ja jõesuudmed ummistuvad, rannajoon nihkub mere suunas · Pankrannik taandub mere murrutuse tulemusena sisemaa suunas Lainetuse tulemusena tekivad järgmised pinnavormid: rannavallid, maasääred ja rannabarrid VT: TÖÖVIHIK lk. 59 ( ülesanne 7) Märgi joonisele erinevate leppemärkidega, kus toimub kulutus, kus setete kuhjumine. Selgita, miks. Kuhu kujuneb tõenäoliselt maasäär? ( Tv. 59 ül . 8) Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem
Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde, kuhu kuuluvad Ranniku-Kordiljeerid, Kaskaadid ja Sierra Nevada (Mount Whitney 4418 m) ning idas Kaljumäestik. Nende teke võib olla seotud laamtektoonikaga. (Põhja-Ameerika ja Vaikse ookeani laama mõjul). http://et.wikipedia.org/wiki/Ameerika_Ühendriigid#Pinnamood 8.Suuremad pinnavormid http://www.geographicguide.net/america/pictures/unitedstates.jpg 9.Hinda pinnamoe mõju. Üheks peamiseks teguriks on mäestikud. Ääremäestikud takistavad niiske õhu pääsu sisemaale. Külm arktiline õhk tungib ida-lääne-suunaliste mäestike puudumise tõttu kaugele lõunasse, seepärast on USA siseosades talvel temperatuur Ligi 10° C madalam kui samadel laiustel Euroopas. Kliimat kujundavad soojad ja külmad hoovused, frondid, tsüklonid, päikesekiirgus
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstitut Otepää kõrgustik Iseseisev töö aines „Eesti loodusgeograafia“ Koostajad: Juhendaja: 1 Sisukord ............................................................................................................................... 1 Asend..................................................................................................................... 3 Pinnamood ja geoloogilised iseärasused................................................................4 Kliima..................................................................................................................... 6 Vetevõrk................................................................................................................. 7 Järved...........................................................
Kaartide koostamiseks kasutatakse väiksemas mõõtkavas ortofotosid ja kosmosest tehtud salvestusi. Topograafilistel kaartidel kujutatakse kõiki olulisemaid maastikul esinevaid nähtusi ja objekte: • veekogud (meri, järved, jõed, ojad jm) • taimkatte elemendid (metsakooslused, sood, niidud, roostikud jm) • pinnakatte elemente (liivikud, kivised alad jm) • reljeef (tavaliselt samakõrgusjoonte abil) ja üksikud pinnavormid • asustussüsteem (linnad, külad, hoonestatud alad, üksikud majad jm) • teede- ja muud ühendusvõrgud • majandustegevuse objektid (tehased, karjäärid, settebasseinid, üksikud objektid kuni valgusfoorini välja) • haldus- ja elukorralduse seisukohalt muud olulised piirid (nt looduskaitsealad) Topograafilisel kaardil on kolmekordne raam: • siseraam, mis piirab maastiku kujutist • minuti- ehk kraadiraam • jämedama joonega välisraam, mis on dekoratiivse tähtsusega
jahtumisel. Astangutele on nimed pandud kuulsate maadeuurijate laevade järgi. Kraatreid ristitakse Rahvusvaheliste Astronoomia Uniooni põhjal tuntud kirjanike, kunstnike, muusikute nimedega. Nii on Merkuuril Beethoveni, Puskini, Shakespeare`i, Raffaeli, Rodini, Lermontovi, Händeli jt. nimelised kraatrid. 1984. aastaks oli Merkuuril pandud nimi 268 pinnamoodustisele. "Mariner 10" tehtud piltidelt paistavad Merkuuri pinnavormid teravate, ümardamata servadega, mis näitab, et sellel planeedil pole kunagi olnud märkimisväärset atmosfääri. Automaatjaama pardal olevad gaaside avastamiseks mõeldud aparaadid leidsid planeedi lähedusest vaid tühisel hulgal heeliumi ja vesiniku aatomeid. "Mariner 10" mõõtis ka Merkuuri pinnatemperatuuri. Päevapoolkeral on temperatuur kuni 430 o C (sellel temperatuuril sulab isegi tina ja tsink), ööpoolkeral langeb aga -173 o C-ni. Niisugust 600
Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. RANNAJOON - maismaa ja vee kokkupuutepiir RAND - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub RANNIK - maismaa ja veekogu kokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid PADUMERI -lauge ranniku osa, mis tõusu ajal jääb vee alla ja mõõna ajal kuivale Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli
Siin levib kiviste leetunud muldade valdkond. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal on piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmuldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Võtab enda alla Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. Jaguneb: VIIIa Otepää-Karula lähtekivim ääretult kirju. Siin on rohkem karbonaatseid materjali. Pinnavormid on väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga. Seega erosioon nõlvadel väga intensiivne. Mullad ei ole nii happelised. VIIIb Haanja lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. Siin levib väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt vähe viljakate muldade valdkond. Mullastik on erakordselt kirju. NB! Murendi ja mulla mehaaniline koostis.
Siin levib kiviste leetunud muldade valdkond. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal on piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmuldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Võtab enda alla Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. Jaguneb: VIIIa Otepää-Karula lähtekivim ääretult kirju. Siin on rohkem karbonaatseid materjali. Pinnavormid on väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga. Seega erosioon nõlvadel väga intensiivne. Mullad ei ole nii happelised. VIIIb Haanja lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. Siin levib väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt vähe viljakate muldade valdkond. Mullastik on erakordselt kirju. Mullastiku andmete kasutamine EKSAMISSE!
LEETUMINE- Protsess, kus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul mulla mineraalosa laguneb lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse sügavamale. Huumushorisondi all kujuneb hele leethorisont. Mulla viljakus väheneb (tüüpiline okasmetsade alal). KARSTUMINE- on kivimite lahustumine liikuva põhjavee murendava toime tõttu. Kivimite lahustumise tagajärjel tekivad maaalused koopad, nende sissevarisemisel aga mitmesugused negatiivsed pinnavormid, mida kokku nimetatakse karstiks. MINERALISEERUMINE- Mineraliseerumine (ehk mineraalistumine) on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti vesi, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak jt ained (ühendid). Protsessi käigus eraldub energiat. HUMIFITSEERUMINE- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja
mandriliste kulutuste periood. Siis kujuneisd meil välja aluspõhjakivimitest koosnevad lavamaad, mis olid liigestatud sügavate jõeorgudega. Oluliselt mõjutasid meie ala pinnareljeefi kvaternaari jäätumised, mis kandsid minema mitmekümnemeetri paksuse setendite kihi ja muutusid seeläbi pinnavormi tasasemaks. Paralleelselt tekitasid liustikud aga ka uusi pinnavorme nt jääkulutusnõgusid. Üldjoontes säilisid aga jääajaeelsed pinnavormid, sest liustik kohandus pinnamoele (jäälahkmealad, kulutus- ja kuhjealade asukohad): nõod süvendusid veelgi, kõrgustikud mõnevõrra lagunesid ja tasasemad alad muutusid veelgi tasastemaks. Kuna aluspõhja kivimid on erineva kulumiskindlusega ja kaldu lõuna suunas, on reljeef kuestalaadne ehk astanguline, st et lavamaade põhjanõlv on järsk ja lõunanõlv lauge. Üldiselt on aluspõhja reljeef ja kõrgusvahed sarnased nüüdisreljeefiga.
GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...
Keskmine tihedus on 1,88 g/cm³. Titani gravitatsioonikiirendus on 0,782 m/s². Pöörlemisperiood 15 950 päeva . Titani telje kalle on 1,942°. Titan Suuruselt järgmine kuu on Rhea, millest “Voyager-1” möödus ainult 72000 kilomeetri kauguselt ning pildistas selle pinnal kuni poolteisekilomeetrilisi objekte. Rhea pind sarnaneb meie Kuuga, see on kõige tihedamalt kraatreid täis pikitud keha terves Päikesesüsteemis. Rhea pinnavormid on nimetatud eksootiliste rahvaste peajumalate või maailma loomise tegelaste nimedega. Näiteks Taaroa esindab polüneeslasi ja Torum handi-mansi rahvust, eestlasi aga esindab meie muistse piksejumala Uku nimeline kraater. Aasia rahvaid esindavad 26 nime, aafriklasi esindab 8 nime, Austraaliat ja Okeaaniat 7 nime, lõunaameeriklasi 5 nime. 9 Rhea Suuruselt kolmas on Iapetus
Ähvardusseisakus tõmbab ta saba seljale rõngasse, avab lõuad, sisiseb ja turtsub. Niinimetatud nahkogad mõlemal pool suud paisuvad punasteks lestmeteks. 5. Iseloomusta eri tüüpi kõrbeid ja too näiteid, kus nad asuvad. Kivikõrb Kivikõrbed on tekkinud kunagistest mäestikest. Miljonite aastate vältel kulus ja murenes kaljupind kuuma ja külma ning tuule, vihma ja porsumise tagajärjel. Sademete tõttu hõre taimestik ei varja midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. On suuri kaljurünkaid, mida ümbritsevad kiviklibuvallid ja on suuri kruusalagendikke.Kui kõrbes sajab, on see tavaliselt paduvihm, millest täituvad jõesängid ning tekivad käredavoolulised ojad. Võimsad vooluveed kujundavad maastikku kandes kivisid endaga kaasa ning uuristades aluspinda.Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure. Ka ööpäevane temperatuuride kõikumine murendab kaljusid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
