Kroonikas on dokumenteeritud kiriku rüüstamine leedulaste poolt 1329. aastal. Praeguse kuju sai pühakoda 1876. aastal. Alatskivi loss Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 18801885 Kiviõli tuhamäed Kiviõli tuhamäed ehk Kiviõli poolkoksimäed on KirdeEestile ainuomased põlevkivituha ladustamisest tekkinud pinnavormid. Tänan kuulamast Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Jõhvi linn IR.kursus Gregor Kustav Köster Sisukord 1. Jõhvi linna üldiseloomustus...........................................................................................3 2. Jõhvi linna geograafiline ehitus ja pinnavormid............................................................5 3. Jõhvi linn Ida-Virumaal. Ortofoto...................................................................................5 4. Jõhvi linna põhikaart......................................................................................................6 5. Jõhvi ajaloolistel kaartidel..............................................................................................7 6. Jõhvi maanteedekaart...............
MERKUUR Kätlin Kaera 12P Lühitutvustus · Merkuur on Päikesele lähim ja Päikesesüsteemis kõige väiksem planeet. · Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, tänu oma kiirele liikumisele taevas. · Merkuuril ei ole kaaslasi. · Merkuuri minimaalne kaugus Maast on 82 gigameetrit. Pöörlemine · Merkuuri pöörlemisperiood 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. · Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). · Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. · Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Vaadeldavus Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on t...
kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Pilved Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori. Pilved 14.2.11 9 Pinnavormid Sarnane Maaga Tasane Kõrgeim tipp Maxwelli mägi Leitud on üle 100 000 vulkaani Suurimad vulkaanid on Theia ja Rhea Planeedi pind Nagu kivikõrb Keskmine vanus on miljard aastat Tardkivimid Veenuse transiit Veenuse transiit on planeetide seis, kus Veenus asub Maa ja Päikese vahel. Tegu on haruldase sündmusega, kui võrrelda Maa ja Veenuse mõõtmeid nende kaugustega. Veenuse transiit Veenuse transiit on planeetide seis,
Riigi ulatus põhjast lõunasse on ligi 1000 km. Idast läände on ulatus umbes 700 km. Prantsusmaa on rannikul paiknev riik. https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/ 3/3c/D%C3%A9partements%2Br%C3%A9gions_%28F rance%29-2016.svg/220px-D%C3%A9partements%2Br %C3%A9gions_%28France%29-2016.svg.png Riigi suurimad pinnavormid Prantusmaal asub Pariisi nõgu, riigi suurim tasandik. Seal on Alpid ning Juura mäed, riigi piiril asuvad Püreneed. Prantsusmaa suurim mägine ala on keskmassiiv. Koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Riigi suurimad veekogud Reini jõgi Prantsusmaalt voolab läbi Reini jõgi. Rein - 1230 km pikk jõgi. Genfi järv - Sveitsi ja Prantsusmaa piiril asuv järv. Genfi järve pindala on 580 km²
Magma vertikaalne ringkäik Pinnavormide ning neid moodustavate kivimite tekke ja arengu kõige üldisem seletus on magma vertikaalne ringkäik. Varem sadestunud settetele sadestub ajajooksul üha uusi lasundeid. Sügavamale ja suurema raskuse alla sattunud setted tihenevad. Nendest ringlevast põhjaveest välja sadestunud ained seovad sette osakesi üksteisega tugevamini ning setetest moodustuvad settekivimid (liivakivi, lubjakivi jt). Kui pinnavormid ja nende koostisse kuuluvad setted ja kivimid satuvad laamade liikumise tulemusena piirkonda, kus maakoor sukeldub vahevöösse, hävivad pinnavormid ja kivimid sulavad üles moodustades taas magma, mille tarduses võib uuesti tekkida moondekivimeid (gneiss, kvartsiit). Magma jahtumisel ja tardumisel maakoores tekivad mitmesugused metalsed maavarad. Nii näiteks on maailma suuremate värviliste metallide leiukohad vanade mäestike mäemassiivide ümbruses. Mis on pedosfäär?
Veenus Mariann Kolk Viimsi Keskkool 9d Üldiselt Päikesest teine planeet meile lähim meist on 38,2-261 miljoni km kaugusel maakera-suurune kõige heledam ja kõige ilusam taevakeha armastuse ja ilu jumalanna ei kaugene Päikesest rohkem kui 49 kraadi Koidu- või Ehatäht Atmosfäär tihe pilvekiht rõhk on 9 MPa kasvuhooneefekt süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2% ja hapnikku 0,1% pinnatemperatuur on 480 °C Pilved kollakasvalged pilved vastassuunas (idast läände) 350 km/h mitmekihiline pilvkate pilvede põhikihis on nähtavus hea pilvede puudumisel ei näeks me Veenuse pinda Pinnavormid ja koostis sarnane Maaga tasane suurim kõrgustevahe 12 km põhjapoolkeral Austraalia suurune Ishtari maa lõunapookeral 7-10 km kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa kaugemal lõunas Lada maa La...
PINNAMOOD 1. pinnamood ehk reljeef - Maa pinna kuju, mille moodustavad mitmesugused üksikult ja rühmiti paiknevad pinnavormid; pinnavorm - ümbritsevast alast erinev maapinna osa; absoluutne kõrgus ja sügavus - Mingi koha kõrgus või sügavus merepinnast; suhteline kõrgus ja sügavus - koha kõrgus mäe jalamilt, sügavus nõo pervelt. Näitab, kui palju on üks punkt teisest kõrgemal või madalamal. 2. # Horisontaal on looduses mõtteline joon, mis ühendab merepinnast ühel ja samal kõrgusel olevaid punkte. # Horisontaalide vahe näitab, mitme meetri tagant kõrgused muutuvad. # Kui samakõrgusjoonte vahed on väiksed, seda järsem on tõus. 3. küngas - suhteline kõrgus alla 200m; mägi - suhteline kõrgus üle 200m; mäeahelik - reastikku paiknevad mäed mäestik - kõrvuti olevad mäeahelikud koos nende vahel olevate orgudega. mägismaa - mägiline maa-ala, kus madalad mäeahelikud vahelduvad kõrgendike ja madalate nõgudega. ...
geisrid- perioodiliselt purskavad kuumavee-auruallikad. Pursete korrapärane rütm on tingitud väljavoolukanali põlvjast kujust ja lõõris asuva vee kõrgest temp. Mudavulkaanid e salsid- mitmesuguse suurusega mudast koosnevad kuhikud, mille keskel on väike kraater. Pude materjal (vulkaaniline tuhk , savi)muutub kuumaveeallika kohal püdelaks voolavaks massiks, mis sõltuvalt kuumaveeallika vee rõhust kas purskb või voolab rahulikult üle kaatri serva maavärinad loe lisaleht. Reljeef ja pinnavormid tekke järgi - kosmogeensed - meteoriidi kraater - maa siseenergia mõjul tekkinud - vulkaanilised,tektoeensed - maakoore rebendrikker Rike on katkestus kivimkeha pidevuses Rikked tekivad väga mitmetel põhjustel. Enamasti on tegemist ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenavad rikete tekke läbi enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nim ka rikkevööndiks jagunevad lõhedeks ja murranguteks
Inimene sai Läti territooriumile ilmuda pärast jääaja lõppu. Kui jää 13 kuni 14 000 aastat tagasi taandus, moodustus Läänemere lohus mageveeline Balti jääpaisjärv, millesse Daugava suubus Salaspilsi kohal. Kliima oli arktiline. Paljastele moreenidele ilmus tundrataimestik (sammal, puusammal, tundrakask ja -paju). Loomadest olid esindatud põhjapõder, rebane, ilves, hunt ja teised. Moodustusid muutuvad mere-, jõe- ja järvekaldad, millest tekkisid tänaseni säilinud pinnavormid kaldaterrasside ja -nõgudena. Juba 9. aastatuhandel eKr olid Läti territooriumil Balti jääpäisjärve, Lubnsi järve ja sellesse suubuvate jõgede kallastel inimeste eluasemed (Laukskola, Slpils). Joonas Laanela 9b
Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma. Vaikse ookeani tulerõngas - Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. Vulkaanid erinevad,sest kihtvulkaanidel on paks laava, palju gaase, purskavad(algul tuhk ja kiht, siis laava), tekitavad kilbikujulised pinnavormid, vesuuv, fuji, kljutsi kilpvulkaanidel vedel laava, vähe gaase, laava voolab maapinnale. mauna kea, island, uus-meremaa. Vulkaanid purskavad peale laava gaase, tuhka, vulkaanilisi pomme. Elatakse vulkaanide läheduses sest seal on toiterikas muld, soe vesi, terviseparandamine, turism, energia allikas. Hilisvulkaanilised nähtused on kuumaveeallikad, geisrid. Kuumaveeallikate vett kasutatakse kuumaveevannideks, ravimiseks, turismiks, tasuta vesi.
Plaan – moonutusteta maapinna kujutis tasapinnal; väiksemate alade jaoks Koordinaatsüsteemid: Geodeetilised k. (meridiaanid ja paraleelid; laius ja pikkus), Ristkoordinaadid (telgmeridiaan ja ekvaatorjoon või nendega II suunad), Polaarkoordinaadid (horisontaalnurk ja joone horisontaalprojektsioon), Absoluutkoordinaadid (geoid, ellipsoid, suvaline e. suhteline) Mõõtkava – reaalse joone pikkuse ja kaardil oleva joone pikkuse suhe Maastiku reljeef: Pinnavormid (negatiivsed, positiivsed ja neutraalsed) Asimuut – meridiaani põhjasuuna ja antud suuna vaheline nurk; tõeline ja magnetiline Direktsiooninurk – telgmeridiaani ja antud suuna vaheline nurk Rumb – antud suunale kõige lähima meridiaani ja antud suuna vaheline nurk Teodoliitkäik – mõõdistuskäik, mille mõõdistaja rajab ise. Murdjoonte süsteem, kus mõõdetakse murdjoonte pikkused ja nende vahelise horisontaal nurgad.
Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. nimi Maateaduse alused. Referaat. Juhendaja: nimi Tartu 2009 Sisukord. 1. Esimene seminaritöö...........................................................................3lk 2. Teine seminaritöö.............................................................................. 3lk 3. Uus-Guinea....................................................................................4-5lk 4. Kasutatud kirjandus............................................................................6lk 2 1. Esimene seminaritöö. Leia UV indeksi tänane (27.10.2008) max ja min Leia 2008 aasta UV indeksi max väärtus. Mis päevadel oli 2008 aastal UV indeks üle ohtliku piiri? Mis kuul on UV ...
15) Mis on voored, oosid, mõhnad, sandurid? V: Voor: Ovaalse põhjaplaaniga pinnavorm. Oos: Pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm. Mõhn: Liivast ja kruusast koosnev positiivne pinnavorm. Sandur: Pealt lauge liiva ja kruusakuhjatis, kuulub liustiku servamoodustiste hulka. 16) Nimeta liustikutekkelisi pinnavorme. V: Sandurid, kõrgustikud, nõod ja orundid 17) Nimeta raskusjõu ja tuuletekkelisi pinnavorme. V: Raskusjõutekkelised tekkelised pinnavormid: Rusukuhik , maalihked jne Tuuletekkelised pinnavprmid: Luited jne 18) Nimeta mere ja järvetekkelisi pinnavorme. V: Tasandikud, murrutusjärsakud, pangad, maasääred, rannaastangud, vallid jne 19) Nimeta voolutekkelisi pinnavorme. V: Jõeorud ning jäärakud 20) Nimeta inimtekkelisi pinnavorme. V: Linnamäed, teetammid, kaitsevallid jne
kaitseliini AJALUGU 1944 juuli-september peeti Sinimägedel veriseid lahinguid, hukkus kuni 200 000 inimest püstitatud palju mälestusmärke praegu on olemas 4-5km pikkune matkarada läbi kunagise sõjatandri TEKKETEOORIAD Karl Orvik 1926 uurimus- mäed koosnevad suurtest aluspõhjakivimite pangastest.e. rändpangastest, mis murti lahti klindiservast ja kanti mandrijää poolt.Kujutavad endast otsamoreeni- liusiku serva ees kujunenud piklikud positiivsed pinnavormid. Rändpangaste teooria- kuni 1960 aastateni Mäed paiknevad otse tektoonilise rikkevööndi kohal- puhtalt tektooniline päritolu TEKKETEOORIAD Enamus geolooge- kombinatsioon, kus oma osa mängivad nii maapõue kerked kui ka mandrijää transport. Tektoonika ja mägede-aluse Kambriumi sinisavikihi paisumise ühendhüpotees- seljandiku tõstjaks on olnud mandriliustiku surve all tektoonilises rikkevööndis kuplitaoliselt kerkinud sinisavi. EHITUS
*5.Selgita kuidas tekib arteesiakaev ? - Kui vesi satub maapõues nõgusalt asuvate vetthoidavate kivimikihtide vahele ja sinna tuleb kõrvalt vett üha juurde , satub põhjavesi suuresurve alla.Survelist põhjavett nimetatakse arteesiaveeks. *6.Mis on karst ? Kivimite lahustumist vees ning selle tagajärjel tekkivat pinnamoodi nimetatakse karstiks. *7.Mis on karstivormid ? Nimeta neid. Karstivormid on põhja ja pinnavee lahustava toime tulemusena tekkinud pinnavormid .. , karrid, karstikoopad, karstiorud jne . *8.Millistes piirkondades esineb karst ? Vahemere maades , Kagu-Aasias ning Kariibi mere saartel , Lääne-Ukrainas Podillija kõrgustikul. *9.Mis on stalaktiidid ja stalagmiidid ? Stalaktiidid karstikoopa laest allapoole kasvav lubjast sammas , stalagmiidid- karstikoopa põhjast üles kasvav lubjast sammas . *10.Kuidas tekib karstikoobas ?- Karstikoobas on maa alune tühik mis on tekkinud
Mehaanilisel ärakandel saab vesi kaasa viia vaid peeni saviosakesi või peent liiva, kuna kivimiosakeste vahelised poorid on väikesed. Kivimiosakeste mehaanilist ja lahustunud kujul väljakandmist kivimeist ja setteist liikuva põhjaveega nimetatakse sufosiooniks. Eriti suur toime on põhjaveel seal, kus aluspõhjas leidub vees lahustuvaid kivimeid nagu kivisool, lubjakivi, kips jt. Lahustumisprotsesside tagajärjel kujunevad siin kivimites omapärased pinnavormid ja maasisesed õõnsused, spetsiifiline põhja- ja pinnavee režiim, mullastik ja taimestik. 15. Jõeorgude tüübid. Org, säng ja soot, terrasside tüübid, ovraagid ja balkad. Sängorg on ainult voolusängist koosnev org. Sellised orud esinevad tasastel aladel, kus põhjaerosioon on väga nõrk. Nad on küljeerosiooni tõttu väga looklevad. Vesi täidab peaaegu kogu sängi pervedeni välja.Sälkorg on sängorust sügavam ja järskude veergudega
Vahemerelise kliimaga jõed veevaesed. Troopilise kliimaga jõed üsna veevaesed Parasvöötme jõed suurvesi kevadel. Mõisted: Infiltratsioon vihma, lume või liustiku vee imbumine maa sisse ja põhjavee moodustumine. Kiirus sõltub pinnase omadustest. Rannajoon masismaa ja mere vaheline piir. Rand maaala, mille piires kõigub rannajoon. Rannik suur maismaa ja veekogu kokkupuute ala, mille piires vee lainetuse tegevus tulemusena tekivad erinevad pinnavormid. Laguun - merelaht, mida eraldab merest settevool e. Maasäär Murrutuskulbas - rannajärsakus (pangas) olev õõs, selle kokkuvarisemisel võib kujuneda murrutustasandik. Veereziim veetaseme kõikumine aasta jooksul. Suurvesi aasta aastalt korduv veetaseme tõus. Kõrgvesi ehk tulvavesi erandlik veetaseme tõus. Hüdrograaf diagramm, mis iseloomustab jõe aastast äravoolu.
Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Suuremat osa Pinnas on Mäed, Pinnavormid Puudub tahke Kivimist tuum; Koosneb Tal on väike pinnast vulkaanilise veekogud ( mäed, pind. Tuum on vedelmetalliline peamiselt tuum. Sarnane Koostis katavad koostisega, orud, kivisest ja molekulaarne kivimist ja Uraani tasandikud, sarnanev 70 % vett, 30 jõesängid ) materjalist, vesinik. erinevatest koostisega:
*Gaasiline õhkkond kivimeist ja metallidest *Puudub voolav vesi *Piklik orbiit *On suhteliselt suure *Puudub magnetväli *Helesinine planeet tihedusega *Läbimõõt suurem *On tahke pind *Pöörlevad aeglaselt *Pole rõngaid *On vähe kaaslasi *Tiirlevad ümber päikese *On pinnavormid MAA-TÜÜPI HIIDPLANEDID PLANEEDID *Väiksem mass *On taevakehad *Suurem mass *Väiksemad mõõtmed *Tiirlevad ümber tähe *Suuremad mõõtmed *Suur tihedus *On ümara kujuga *Väiksem tihedus *Pöörlevad aeglaselt *Pöörlevad kiiresti *On tahke pind *Orbitaalkiirus on väiksem
*Gaasiline õhkkond kivimeist ja metallidest *Puudub voolav vesi *Piklik orbiit *On suhteliselt suure *Puudub magnetväli *Helesinine planeet tihedusega *Läbimõõt suurem *On tahke pind *Pöörlevad aeglaselt *Pole rõngaid *On vähe kaaslasi *Tiirlevad ümber päikese *On pinnavormid MAA-TÜÜPI HIIDPLANEDID PLANEEDID *Väiksem mass *On taevakehad *Suurem mass *Väiksemad mõõtmed *Tiirlevad ümber tähe *Suuremad mõõtmed *Suur tihedus *On ümara kujuga *Väiksem tihedus *Pöörlevad aeglaselt *Pöörlevad kiiresti
ITAALIA Geograafia referaat Sisukord. 1. Üldiseloomustus lk. 3 2. Loodusolud 2.1. Asukoht lk. 4 2.2. Pinnavormid lk. 4 2.3. Kliima lk. 4 2.4. Vetevõrk lk. 4 2.5. Taimestik ja loomastik ning looduskaitsealad. lk. 5 3. Rahvastik 3.1. Rahvastiku üldiseloomustus lk. 5 3.2.Kaart suuremate linnadega lk. 7 4. Maavarad. lk. 8 5
1. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 12% Ladina-Ameerika 8% Põhja-Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o, suur 49%o b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 3%o, suur 22%o c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, teligioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korraldusel, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, eba...
Iseloomulik Soomele ja Rootsile. 2) fjordrannik - tüüpiline Islandile, Norra läänerannikule ning ka Gröönimaale Jagatakse kõrguse järgi: 1) järsakrannik - rannikuala kerkib järsku merest, tüüpiline Põhja-Eesti rannik 2) lauskrannik - madalad rannaastangud, põhiliselt tegemist kuhjamisega. Jagatakse tekkeviisi järgi: 1) kulutavad rannad 2) kuhjavad rannad Rand - Veekogu ääristav maismaa osa, mida kujundab lainetus. Rannajoon - vee ja maismaa kokkupuuteala. Rannamoodustised - pinnavormid, mida lained kujundavad ja kuhjavad ( rannavall jne) Paguvesi - madalam veetase, vesi pageb rannast Ajuvesi - Ajab vett rohkem randa, kõrgem veetase Rannavall - lainete poolt kokkukuhjatud setete kuhi rannal, enamasti kaarekujulised ja madalad. Leetseljak - setete kuhjad kalda ääres vees, kaarekujulised Maasäär - setete pikiränne, rannaga põigiti. Rannanõlv piirneb rannajoonega. Jõgede toitumine -
põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult. Suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad auru. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid. Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti , sest hõre atmosfäär ei talleta soojust. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C) . Minimaalne pinnatemperatuur on 90 K (-173 °C) Maksimaalne pinnatemperatuur on 700 K (427 °C) , sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada. Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 K, öösel 193 K. Merkuurist Päikese valgus on Merkuuri pinnal keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal.
· Jäik, kristalsetest kivimitest koosnev maakoor on väga õhuke: 6-10 km ookeani põhjas, umbes 40 km mandrite kohal; kuni 80 km kõrgmäestike piirkonnas. · Koostise, ehituse ja ka arenguloo poolest jaotub maakoor selgelt kaheks eri tüübiks - ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Miks Maa pöörleb ? · Seda ja paljusid teisi küsimusi on otstarbekas käsitleda üheskoos ülejäänud planeetidega. · Küll aga vajavad selgitust maapealsed pinnavormid ja ning atmosfäär. ATMOSFÄÄR ATMOSFÄÄRI TUNNUSED · PIDEV, KATKEMATU MAAD ÜMBRITSEV SFÄÄR (TÄNU MAA KÜLGETÕMBEJÕULE) · GAASILINE, HÕRE KESKKOND · VÄGA LIIKUV (OLULINE KESKKONNA- REOSTUSE JA KAITSE SEISUKOHALT) · GAASIDE SEGU · KIHILINE EHITUS · ULATUS u. 1000 KM · LEIDUB KÕIGIS MAA SFÄÄRIDES (KIVIMITES, MULLAS, VEESTIKUS, ELUSLOODUSES) GAASIDE OSAKAAL ARGOON 0,9% SÜSIHAPPEGAAS ÜLEJÄÄNUD GAASID 0,03% 0,04%
merelistes basseinides või mis migreerus omaaegsetes setetes ning mattus koos nendega Juveniilsed Põhjaveed, mis ei ole varem olnud hüdrosfääri osaks. Moodustuvad magmade ja moondekivimite dehüdratiseerumisel (vee eraldumisel) Lõuna-Eesti devon, Kesk-Eesti silur, Põhja-Eesti ordoviitsium, kambrium, ediacara Karst Vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna- ning põhjavete poolt, mille tulemusena moodustuvad spetsiifilised pinnavormid - Defineeri mõistet põhjavesi Maakoores gaasilises, tahkes või vedelas olekus olev vesi - Millisel kujul võib põhjavesi esineda ja millised on pv päritolusituatsioonid? Võib esineda vabalt tsirkuleeriva veena Molekulaarselt seotud veena Keemiliselt seotud veena - Kivimite veelised omadused? Poorsus Veemahtuvus Veeläbilaskvus - Millised kivimid juhivad vett hästi
organismide vahendusel. Eraldatakse: · väikest (ookeaniline) veeringe · suur (globaalne veeringe). Bioloogilise veeringe iseärasus on veemolekulide lagunemine ja moodustumine organismide elutegevuses (fotosüntees ja hingamine) ja vabanemine orgaaniliste jäänuste lagunedes. Aegade jooksul maapinna kuju ja aineline koostis muutub, tekivad ja kaovad pinnavormid. Ainete settimine ja moodustumine ja transport: · Rabenemine füüsikaline protsess, kivimite purustumine, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja sesoonsed kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. · Porsumine keemiline protsess, kivimite murenemine vees või õhus esinevate hapniku ja CO2 mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumisel toimuvad
hapniku, CO2 ja keemiliste saasteainetega. · Vabanevad vajalikud toiteelemendid (mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid. · Eriti intensiivne palavas ja niiskes keskkonnas, nt vihmametsades. · Keemilise murenemise käigus toimub ka leostumine vees lahustuvate soolade lahustumine ja ärakanne. Leostumise näiteks karstumine nt lubjakivi, dolomiidi, kipsi murenemine ja lahustumine vees, mille tagajärjel tekivad pinnavormid, esineb ka Eestis. Keemilised reaktsioonid · Lahustumine lahustuvad mineraalid kaovad · Oksüdeerumine (õhurikas keskkond, kõrge to) so liitumine hapnikuga (+O2 ) · Hüdratatsioon vee liitumine mineraali koostisse · Hüdrolüüs soola lagunemine vesikesk-konnas happeks ja aluseks Mullateke kõval kivimil Lähtekivim hakkab välisjõudude mõjul murenema. Esimesed organismid asuvad murendile elama. Tekib huumushorisont.
10. 11. Jäärak ehk uhtorg ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini. 12. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. (14)13. pankrannik,skäärrannik,järskrannik,laugrannik,fjordrannik (16)14. Moreen on sorteerumata liustikusete. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest.Moreen on materjal, mis on liustiku liikudes kaasa haaratud ja sulades maha jäetud. (17) 15. Eristatakse palju liustikutüüpe, kuid kõige üldisemalt võib nad jagada
Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (minimaalne kaugus 42 milj. km), mida tuntakse juba esiajaloolistest aegadest peale. See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Veenuse uurimine Maanduda õnnestus Veenusel esimesena Nõukogude Liidu automaatjaamal "Venera 7" 1970. aastal. Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult. Lisaks tavapärasele pildistamisele (mis Veenuse korral on üsna tulutu) on pinnaehitust uuritud radaritega; neist täpsemad on aastatel 1990-1994 orbitaaljaama "Magellan" poolt tehtud mõõtmised (täpsus 120-300 meetrit). Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilv...
hävimisest.Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. 28. Sise- ja välisjõudude mõju reljeefi kujunemisele. Näited! -Reljeef ehk pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum. Reljeefi- ehk pinnavormid võivad olla nii looduslikud, kui ka inimtekkelised ehk antropogeensed. -Välisjõud on jõud, millega teised kehad mõjuvad vaadeldavale kehale. Välisjõud toimivad alati jaotatult keha ruumalale või kehade kokkupuutepindadele. Jaotust iseloomustab jõu intensiivsus. [Tuul mõjutab pinnamoodi(liigutades materjali ühest kohast teise), samuti vesi(rannikuäärne vesi lõhub pankasid)] -Sisejõud on välisjõudude poolt kehas vastaspindade vahel põhjustatud jõud
Mõõtkava alusel jagatakse kaardid: • Väikesemõõtkavalised (1cm- 10 km või rohkem)- kujutab suurt maa-ala ebatäpselt. • Suuremõõtkavalised (1cm-1km või vähem)- kujutab väikest maa-ala täpselt. Suunad Asimuut- nurk põhjasuuna ja objektisuuna vahel. Kaardil mõõdetakse malliga, looduses kompassiga. Asimuudi nurka mõõdetakse alati põhjast iga suunas. 2. Pinnamood Maismaa keset merd Maakera suurimad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod. Mandrid jagunevad: Euraasia, Aafrika, Austraalia, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis. Euraasia ja Aafrika moodustavad Vana Maailma. Ameerikat kutsutakse Uueks Maailmaks. Maailmajaod jagunevad: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika. Veealused mäestikud Mandrite ja madalamate äärealade üleujutatud alasid nimetatakse mandrilavaks. Mandrilaval on vee sügavus enamasti alla 200 meetri, vahel harva suurem.
kuivale liivale langenud vihmapiisal, ussikeste eksirännakutel ja molluskite rahutul rabelemisel – kõigel sellel on siin oma koht. Enamik kivimeid kasutatakse ehituses või mingil muul otstarvel. Kivististerikkuse (Joonis 4) ja hea säilivuse poolest on Põhja-Eesti klint üks tähelepanuväärsemaid maailmas. [9] Joonis 4 Põhja-Eesti klindi kivimid [9] Pilt 6 Põhja-Eesti klindi läbilõige Pakri neemel [2] PAESED PINNAVORMID Paene aluspõhi avaneb põhja pool Pärnu-Mustvee joont. Aluspõhja kivimitega on seotud kaunid ja ülevad looduslikud pinnavormid: Põhja-Eesti klint, Saaremaa rannapangad, Lääne-Eesti salumäed, paepõrandatega kalda- ja loopealsed, paeastangutelt laskuvad joad ja erinevad karstivormid. [10] Antud tabelis (Tabeli 2) on näha põhilisemad paekivi lademed Eesti piires. Peamiselt kasutatakse paekivi kas ehituskivina, killustikuna, tehnoloogilise kivina või tsemendi toorainena. Sõrmuspaas,
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nim. Maad ümbritsevat ebaühtlast jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedist 71% vesi (97%mered/ ookeanid, 3% magevesi). Veeringeks nim. Vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil ...
Magnetvälja tugevus Merkuuri ekvaatoril on umbes 300 nT Merkuuril on kõige ekstsentrilisem orbiit Atmosfäär Äärmiselt hõre koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Merkuuri ehitus 1)Koor, mis on umbes 100-300 km paks 2)Kate, umbes 600 km paks 3)Südamik, umbes 3600 km(raadius 1800 km) Merkuuri südamikus on kõige rohkem rauda võrreldes teiste Päikesesüsteemi kehadega. Fakte Merkuuril ei ole kaaslasi
lõimisest ehk pinnasest moodustavate osakeste suurusest. Tegemist on kiirusühikuga (m/s) 5. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod. Karstialadel esineb pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa- aluseid nn salajõgesid. Eestis peamiselt põhjaosas. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende
.. ? Riigi suurim ulatus on ... o Kasuta joonlauda / ruler. Ühikuks vali kilomeetrid. Kliki riigipiiril ja siis teisel piiril. Riigipiiride nägemiseks lülita sisse kiht Piirid. (Layers_ Borders and Labels) 2. Riigi profiiljoone koostamine o Leia ülevalt nuppude reast Add Path (lisa teekond) ja ava see. Praktiline töö: Google Earthi kasutamine. Riigi maastike uurimine o Kliki teekond läbi riigi. Vali selline suund, millele jääksid mitmekesised pinnavormid. Pildi salvestamine Add Add Path Placemark Teekonna nimi o Pealkirjasta ja kujunda teekond. Saad muuta teekonna värvi, joone laiust ja läbipaistvust. Salvesta. Teekonna nimi Samamoodi kujundad
rohkem ning teist polaarala ülejäänud aasta vältel rohkem. Marss pöörlemisperiood erineb Maa omast 3%, telje kalle 4%, mistõttu pöörleb Marss saranselt Maaga. Marsi poolustel leiduv igikelts on moodustanud jääspiraale, mida küll Maal ei leidu, kuid mille kuju on Maal aset leidvate keeristormidega väga sarnane. Sarnaselt Maa valge lumikatte ärasulamisega toimub ka sarnane protsess Marsil põhjapoolkera laik on suviti väiksem kui muidu. Marsi pind Marsil on väga huvitavad pinnavormid: Olümpuse Mägi - Suurim mägi kogu päikesesüsteemis, tõustes 24 kilomeetri kõrgusele Marsi punase taeva kohale. Marineri Orud - 4000 km pikkune kanjonite süsteem, mille sügavuseks on 2-7 km. Hellas Planitia - Löögikraater lõuna poolkeral, sügavuseks 6 km ning diameeter umbes 2000 km. Suur osa Marsi pinnas on täis kraatreid, kuid leidub ka orge, mägesid, tasandikke ning kõrgendikke. Marsi sisemus ja Marsil leiduv vesi
saj. keskpaigani. Huvipakkuvaima kompositsiooniga on Saare, korrastatuimad Kuremaa ja Luua park. Elistvere pargi baasil rajatud loomapark, kus tutvustatakse eelkõige kodumaiseid loomaliike ning loodust tema mitmekesisuses, on kujunenud populaarseks turismiobjektiks. Vooremaa põhilisteks pinnavormideks on rööbiti ja rühmiti esinevad voored, mis on esindatud künnistena (nõlvade kalle alla 10º) ja seljakutena (nõlvade kalle üle 10º), ning nendega samasuunalised vagumused. Teised pinnavormid (oosid, mõhnad, orud) on väiksema osatähtsusega, kuid mitmekesistavad voorestiku loodusolusid ja maastikupilti. Voorestikus on kujunenud omapärane viirgmaastik, mis avaldub selgesti ka maakasutuses ja asustuses. allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Vooremaa_maastikukaitseala
Planeedid Aivo Aron Mikk Michelson Mekuur Suuremat osa pinnast katavad tasandikud, kraatrid ja tolm Läbimõõt: 4879 km Pindala: 75 000 000 km² Temperatuur on 452 kelvinit (179°C) Mass 3,303×1023 kg Keskmine kaugus Päikesest: 57 919 000 km Atmosfäär on hõre, koosneb enamasti vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Kosmoseaparaadi Mariner 10 foto Merkuurist 29. märtsil 1974. Pildistatud 5 380 000 km kauguselt. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Veenus Pinnas on vulkaanilise koostisega, sarnanev kivikõrbega. Mäed, orud Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meil...
sademete/auramise vahekord (auramine suurem > soolane) · konkreetse rannikumere veesoolsust mõjutavad: sademete/auramise vahekord jõgede sissevool ühendus maailmamerega · peamine produtsent fütoplankton Rannaprotsessid · rannajoon piir maismaa ja mere vahel · rand maapind, ille piires kõigub rannajoon · ajuvesi kõrgem veeseis · paguvesi madalam veeseis · rannik maismaa ja vee kokkupuuteala, kus tekivad spetsiifilised pinnavormid · järskrannik ehk pankrannik veekogu sügavneb kiiresti lainete kulutav tegevus kujunevad kulutusrannad lained purustavad ja kannavad ära setted · kulutusrannad iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine lahti murtud osa kantakse lahepäradesse, kus need settivad iseloomulik ka Eesti randadele · laugrannik ülekaalus lainete kuhjav tegevus kõige tüüpilisemad kruusa-, veeristiku- ja liivarannad
Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on Otepää kõrgustikule iseloomuliku kuppelmaastiku ja bioloogilise mitmekesisuse, kohaliku elulaadi ja kultuuripärandi ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamine, uurimine ja tutvustamine 4.Vooremaa Vooremaa põhilisteks pinnavormideks on rööbiti ja rühmiti esinevad voored, mis on esindatud künnistena (nõlvade kalle alla 10º) ja seljakutena (nõlvade kalle üle 10º), ning nendega samasuunalised vagumused. Teised pinnavormid (oosid, mõhnad, orud) on väiksema osatähtsusega, kuid mitmekesistavad voorestiku loodusolusid ja maastikupilti. Voorestikus on kujunenud omapärane viirgmaastik, mis avaldub selgesti ka maakasutuses ja asustuses. Vooremaa viirulist maastikupilti aitavad rõhutada voortevahelised jääkündenõod ning nendes olevad piklikud järved 5.Kõrvemaa Kaitseala hõlmab puutumatuid või vähese inimmõjutusega sooalasid Epu-Kakerdi soostikus, lisaks
see kõik toimus umbes 435-225 miljonit aastat tagasi. Keskaegkonda on ka nimetatud dinosauruste ajastuks. Sellele ajastule iseloomulik on esimesed imetajad ja linnud, ning ka õistaimed. Ning lõpuks peale 13,5 miljardit aastat peale Suurt Pauku tekkisid esimesed inimesed, ehk keda võib juba kutsuda meie sugulasteks. Sellel ajal muutus maa tänapäevalikumaks, ning põhjapoolkeral levisid tohutud mandrijää massiivid, mille pärast on tekkinud paljud Eesti pinnavormid nii mõhnad, voored kui ka palju teisi pinnavorme. 2,5 aastat tagasi olid olemas osavad inimesed ehk Homo habilised, kellel oli suurem ajumaht, nad kasutasid kivist tööriistu, ning nad elasid Aafrika rohumaadel. Sellegi poolest ei osanud osavad inimesed veel kõneleda. Peale neid arenesid püstised inimesed ehk Homo erectused. Nendel oli ajumaht veel märksa suurem, nad kasutasid puidust ja kivist tööriistu, küttisid ja oskasid tuld teha
Eesti maastikud. Tartu Ülikooli kirjastus. Lk. 205-212. 3.Eesti Entsüklopeedia. Vooremaa. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 (05.04.2014) 4.Eesti entsüklopeedia 2014. Jääaegsed pinnavormid Vooremaal. Kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/meedia/vooremaa2/jaaaegsed_pinnavormid_vooremaal (05.04.2014) 5.Estonica. Vooremaa. Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/Kesk-Eesti_voored_ja_tasandikud/Vooremaa_salumetsad_ja_kultuurmaastikud/ (05.04.2014) 6.Jääaja keskus
ATMOSFÄÄR Atmosfääri koostis- põhiliselt lämmastik 78%, hapnik 21%, argoon 0,93%. Ülejäänud gaasideks on süsihappegaas 0,03%, veeaur 0,5-4%, aerosool. Atmosfääri ehitus- Troposfäär(-6km)- leiavad aset peamised ilmastikunähtused: tekivad pilved, sademed; õhk liigub, seguneb; kujuneb ilm, kliima. Stratosfäär(6-50km) – temperatuur hakkab kõrguse kasvades tõusma ...
Mida suurem on liustik, seda kiiremini ta liigub. Keskmiselt liustike liikumise kiirus on 1-2 meetrit ööpäevas. 9 . Kuidas mdjutavad liustikud pinnamoe kujunemist ja kliimat? Liustikud ei kujunda mitte ainult pinnamoodi, vaid ka mõjutavad kliimat ja on selle indikaatoriks, reguleerivad merepinna taset, mõjutavad maapinna isostaatilisi liikumisi jne. Liustikutekkelised pinnavormid Liustiku sulamisvee tekkelised o Voored o Oosid o Moreenkünkad o Mühnad o Moreentasandikud o Sandurid o Otsamoreenid 10 Vdrdle siingiprotsesse ülemjooks keskjooks 2
................................................................................................................ 3 Litosfäär....................................................................................................................... 5 1.Iseloomusta riigi pinnamoodi............................................................................................5 2.Hinda pinnamoe mõju majandusele (põllumajandusele, transpordile, turismile jm). 5 3.Märgi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm............................................................................................................................................ 6 .................................................................................................................................................6 4.Milliseid sise- või välisjõudude kujundatud pinnavorme võiks selles riigis esile tuua? ....................................................................
Üksikasjalikumalt on kirjeldatud Eesti suurimatest ja tuntumatest kosmosetekkelistest pinnavormidest. Kirjeldatud on nende tekke aega, asukohta ja kuidas on need tekkinud. Kasutatud allikad http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1335_1314.html http://www.maavald.ee/uudised.html?id=980&op=lugu&rubriik=14 http://www.saaremaa.ee/est/tourism/vaatamis/kaali.php http://www.hiiumaa.ee/~tarmisto/kaerdla/meteoriidikraatrid.html Tallinna Pääsküla Gümnaasium Kosmosetekkelised pinnavormid Eestis Referaat Tarvo Maasik Aasta 2007
Kivikõrbed www.rebaseonu.net/uploads/aafrika/p1010530.jpg/ Kivikõrbed Maapind on kaetud jämedama kivimmaterjaliga, mis on pärit vanade mägede kulumisprotsessidest. Mullad on väga omapärased neis leiduva kipsihorisondi tõttu. Orgaanilise elu poolest on kivikõrbed vaesed. Seda kõrbetüüpi iseloomustavad pujud ja kipsilembesed taimed. Sademete tõttu ei varja hõre taimestik midagi ning seepärast on pinnavormid kõrbes enamasti väga nurgelised ja nukilised. Tavaliselt paiknevad kivikõrbed mäestike jalamil, tüüpilised kivikõrbed asuvad näiteks Mongoolias Kivikõrbed Kui kõrbes sajab, on see tavaliselt paduvihm, millest täituvad jõesängid ning tekivad käredavoolulised ojad. Võimsad vooluveed kujundavad maastikku kandes kivisid endaga kaasa ning uuristades aluspinda. Kividest tahub tuulest kantud liiv imepäraseid skulptuure
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
