Rabenemine Kivimite mehaaniline peenendumine ilma keemilis-mineraloogilise koostise muutusteta Kivim puruneb temperatuuri kõikumiste ja kivimipragudes oleva vee jäätumise tulemusena Kuivas ja suure temperatuuri kõikumisega kliimas (kõrb, tundra, mägedes) Murenemise tähtsus looduses Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. Murenemine annab alguse mullatekkeks. Murenemise tagajärjel on tulnud uued vaatamisväärsused: karstinähtused. karsti tagajärjel tekkinud pinnavormid, mis on kujunenud ülemaailmseteks turismipiirkondadeks. Murenemine muudab pinnavorme, aitab neid ümberkujundada. Lühidalt: Tekivad setted, Tekib muld, Muutub pinnamood 2) iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist; Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on:1. rohelised taimed, mikroorganismid ja
Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: Ajutise vooluvee tekkelised deluviaalsed Liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed Elutekkelised biogeensed Liustikutekkelised glatsiaalsed Jõetekkelised alluviaalsed Meretekkelised mariinsed Järvetekkelised limnilised Raskusjõutekkelised gravitatsioonilised
Inimtegevuse tulemusel on tekkinud maavarade rikastamise ja kasutamise jääkproduktid- aheraine,põlevkivituhk(Kirde-Eestis). Pinnakate on meil peamine muldade lähtekivim,oluline veereziim ning vete keemilie koostise kujundaja. Pinnakattest koosnevad kõik kuhjelised ning osa kulutuspinnavorme,see määrab erinevate maastike põhijooned. 4.PINNAMOOD Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest (aja jooksul muutuvatest) pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad,mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse , väliskujumsiseehituse ja tekke poolest. Kõige sagedamini liigitatakse pinnavorme nende tekkeloo põhjal. Millised on eesti reljeefi suurvormid? Eesti asub hiigelsuure Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane, väikeste kõrgusvahedega. Suur Munamägi (318m) haanja kõrgustiku keskosas on kogu Baltikumi kõrgeim punkt. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate tasandike,madalike,nõgude ja
Geograafia töö konspekt 1. Eesti piirid ja suurus, äärmuspunktid ja naaberriigid 2. Platvorm, kilp, aluskord, pealiskate, pinnakate 3. Pinnakate ( moreen, rändrahnud, kivikülvid) 4. Pinnamood ja pinnavormid: kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod ja orundid, koos näitega. 5. Kõrgja madaleesti erinevus. 6. Mandrijää tekkelised pinnavormid. 7. Muud pinnavormid. 8. Maavarad SELETUSED 1. Atlas kaartide kogu 2. Platvorm suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Kilp aluskorra paljand Aluskord on tard ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pinnakate pealiskorra pindime osa mis koosneb pudedatest setetest. 3
iseloomustus ja nende kasutamine maavaradena: a) aluskorras -- rauamaak; b) aluspõhjas -- kambriumi ja devoni savid, oobulusfosforiit, lubjakivid, dolomiidid, põlevkivi, mineraalvesi. Vanaaegkonnast pärinevad kivistised: ainuõõssed (stromatoporaadid, korallid), sammalloomad, käsijalgsed, limused, lülijalgsed, okasnahksed, rüükalad jt. Eesti territooriumi areng kvaternaariajastul. Mandrijäätumine. Kvaternaarsed setted. Tähtsamate pinnavormide iseloomustus:a) mandrijää setted ja pinnavormid -- moreenid, moreentasandikud, künklik moreenreljeef, otsamoreen, voored. Voolavate jääsulamisvete setted ja pinnavormid -- sandurid, oosid. Jääjärvede setted ja tasandikud, mõhnastikud. Liustikujõgede setted, ürgorud. b) Läänemere setted ja pinnavormid -- Balti jääpaisjärve, Antsülusjärve, Litoriina- ja Limneamere kõrgeimad piirid ja setted, paekallas.
Veenus Üldinfo Päikesesüsteemi kuumim planeet Lähim planeet Maale Hommikutaevas Koidutäht Õhtutaevas Ehatäht Üldinfo Veenuse päikeseööpäeva pikkus on 117 Maa ööpäeva Kosmosest on Veenust uuritud väga põhjalikult Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Atmosfäär Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, kuna planeeti katab tihe pilvekiht Pinnatemperatuur on 480°C Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Atmosfäär Veenuse atmosfäär sisaldab: 96,5% süsinikdioksiidi 3,4% lämmastikku 2% argooni 0,2% hapnikku Päikese läheduse ja äärmise kasvuhooneefekti tõttu kuumim planeet päikesesüsteemis Pilved Veenuse kollakasvalged Madalamad pilved on pilved kihutavad rikkamad mitmesuguste pöörlemisel...
Väo,Vasalemma,Harku ehitus,paberitööstus · Põlevkivi ordoviitsium Kurkse küla,Ida-Virumaa kütusena,ehitus,parkained · Fosforiit ordoviitsium Tamsalu,Lääne-Virumaa keemiatööstus,põllumajandus · Sinisavi kambrium Kopli,Kolgaküla,Kunda,Aseri tsemenditööstus,kohalikud tööstusettevõtted · Liigitatakse:1)kütused;2)ehitusmaterjalid;3)keemiatööstuse tooraine;4)muud maavarad 2. Pinnavormid: maapinna pealmine ehitus.Eesti asub Ida- Euroopa lauskmaal,keskm kõrgus50m · Mandrijäätekkelised kulutusvormid:kulutusnõod,paetasandikud ; kulutus- kuhjevormid:voored ; kuhjevormid:moreentasandikud,moreenkünkad ; jääsulamisveetekkelised:oosid,mõhnad,liivikud. · Vooluveetekkelised kulutusvormid:jõeorud,jäärakud ; kuhjevormid:delta,kaldavallid,lammitasandikud. · Meretekkelised kulutusvormid:pangad,murrutuskulpad ;
Holotseeni sette kujunesid Pleistotseeni setete ümbersettimisel. Sel ajastul tekkisid mere, järve, jõe ja tuulesetted. Olulise osa moodustavad ka biogeensed ehk soosetted ning inimtekkelised setted. 5. Eesti pinnamood ja selle kujunemine. Pinnamood on maakoore pealispinna kuju ja koosneb väga mitmesugustest, aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. Pinnavormid ise erinevad üksteisest kõrgussuhetest, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Pinnavormid võivad olla kujunenud kosmogeensete, geogeensete, biogeensete ja antropogeensete tegurite toimel. Pinnamoe kujunemine. 1. Devon Kvaternaar 2. Mantriliustike kulutav tegevus Pleistotseen MadalEesti oli pikka aega kaetud veega, kuhjusid merelised setted. KõrgEesti arenes edasi masimaana. 3
Vinni-Pajusti Gümnaasium Lääne Eesti madalik referaat Getter Anett Arro 9A Õpetaja Siiri Seljama Vinni 2012 SISUKORD : 1. Paiknemine Eestis ja kaart lk 2 2. Geoloogiline ehitus lk 3 3. Pinnavormid ja pinnamood lk 4 4. Kliimaolud lk 4 5. Veestik lk 45 6. Muld ja taimkate lk 6 7. Vaatamisväärsused lk 6 8. Kasutatud allikad lk 7
Teatavates punktides Merkuuri pinnal saaks vaatleja näha ühe ja sama Merkuuri päeva jooksul kahte päikesetõusu. Mõnel laiuskraadil saaks jälgida, kuidas Päike tõuseb ning muutub seniidile lähenedes üha suuremaks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Atmosfäär Merkuuri pinnavormid paistavad teravate, ümardamata servadega, mis näitab, et sellel planeedil pole olnud märkimisväärset atmosfääri. Gaaside avastamiseks mõeldud aparaadid leidsid planeedi lähedusest vaid tühisel hulgal heeliumi ja vesiniku aatomeid. Pinnas Merkuuri pinnal paistavad tohutud järsakud, mõned on sadu kilomeetreid pikad ja kuni kolm kilomeetrit kõrged. Üks suurimatest iseärasustest Merkuuri pinnal on Caloris Kauss , diameeter umbes 1300 km.
Pinnakate pealiskorra pindmine, pudedatest setetest koosnev osa (nt liiv, kruus) Vanus 65 mln aastat 10.Miks Eesti ei ole Devoni ajastust nooremaid settekivimeid? Eesti muutus maismaaks, settimine lõppes. 17. Relfeefi suurvormi kirjeldus Kõrgustik, lavamaa, madalik/tasandik, orundid/nõod, paekallas (Põhja Eestis ) 11. Eesti asendi muutumine Agu- ja ürgajal - ~50° .... Vanaajal - ekvaatoril Keskajal - ~30° N Uusajal - 58°-60° N 12.Mandrijäätekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Voor: Ida-Eesti Moreentasandik: Kesk-Eesti Oos e. vallseljak: Kesk-Eesti Küngas mõhn: Lõuna-Eesti ja Kagu-Eesti Sandur: Põhja-Eesti 13.Vooluveetekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Jõeorg, kaldavall, terass: üle-Eesti 14.Meretekkelised, kirjeldus, levik Rannabarrid: Põhja-Eesti Maasääred: nt. Saaremaa Rannavallid: nt. Osmussaare lõunarannik 15.Inimtekkelised pinnavormid, kirjeldus, levik Tuhamäed: Kirde-Eesti Prügimäed, tee, surnuaed, põld, järv: Üle-Eesti 15
Voored piklikud lamedad loode-kagu suunalised kõrgendikud. Oosid ehk vallseljakud on liivast, kruusast või veeristest koosnevad pikad kitsad järsunõlvalised kõrgendikud, mis on tekkinud jääserva pragudes. Mõhnad ümmargused järsunõlvalised kõrgendikud. Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta aladele. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnevad kaarekujulised pinnavormid. Luited tuule toimel kujunenud liivakuhjatis. Jäärakud ehk ovraagid on järsuveerulised, suhteliselt sügavad ja lühikesed uhtorud, mis on tekkinud ajutiste vooluvete toimel kergesti ärauhutavate settee või muldadega kallakpindadel, millel looduslik rohttaimestik on hävinud. Karst nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavesi. Kurisu lehtri- või liuakujulised karstivormid, kuhu neeldub pinnavesi. Soot jõesängist eraldunud ja kinnikasvavaks järvikuks muutunud loge lammil
Reljeef- maapinna ebatasasuste kogum, moodustavad mitmesugused pinnavormid,kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavorm- geoloogiliste sise-ja välisjõudude toimel maapinnal või merepõhjas tekkinud kõrgend (pos. Pinnavorm: küngas, mägi, vall),süvend(neg pinnav: lohk, süvik, org)või tasand(tasandik), erineb naaberaladest kõrguse,välisilme,tekkeloo poolest. Struktuursed pinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud Maa sisejõudude tegevuse tulemusena. Murenemispinnavormid- Pinnavormid, mis on tekkinud kivimite pealispinna purunemise, lahjustumise tõttu Maa välisjõudude toimel. Kulutuspinnavormid- pinnavormid, mis on tekkinud nendes kohtades, kus murenemisprotsess on mõnda aega kestnud,kivimite pinna purustanud või lõhestanud. Kuhjepinnavormid- ehk akumulatiivne pinnavorm. Pos pinnavorm, mis enamasti on tekkinud mere, jõe, järve, tuule, liustiku jt pudetate setete kuhjumise tagajärjel (kaldavallid, luited, otsamoreenid, vulkaanikoonused, territoonikud, tammid)
Eesti pinnamood Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinna- vormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest. Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme Madalikud on kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Nõod ja orundid lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid,
Mandrijäätekkelised *) Voored Suured, leivapätsi kujulised, laugete nõlvadega moreenist moodustunud pinnavormid. Nende vahel on palju järvi. *) Moreenkünkad Korrapäratud moreenist kuhjatised. Nende vahel on palju orgusi ja nõgusi jõgede, järvede ja soodega. Lõuna- ja Kagu-Eestis. *) Vallseljak e. Oos Pikad, kitsad, järvenõlvalised moreenist kujatised. *) Mõhn Ümmargused liivast ja kruusest kihiti moodustunud pinnavormid. Lõuna-Eestis. *) Otsamoreen Moodustub moreenist jää serva ette. *) Moreentasandik Lainjas, moreeniga kaetud. Paikneb kõrgustike vahelistel aladel. *) Viirsavitasandik Jää sulavete põhjas. Lõuna-Eestis. Liustikutekkelised · Voored · Moreenkünkad · Moreentasandikud · Otsamoreenid Liustiku sulamisvee tekkelised · Oosid · Mõhnad · Sandurid Vooluveetekkelised Kujunevad jõgede tegevse tulemusena *) Sälkorg Sügav, kitsas jõe alguses kujunev org.
Põhja-Eesti lavamaa e Harju lavamaa Kirde-Eesti lavamaa e Viru lavamaa Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa Kesk-Eesti e Ugandi lavamaa Vahe-Eesti tasandik e Kõrvemaa Madalikud - kuni 50 m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud. Lääne-Eesti madalik Pärnu madalik Põhja-Eesti rannikumadalik Peipsi madalik Alutaguse madalik Nõod ja orundid - lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Võrtsjärve nõgu Valga nõgu Võru-Hargla nõgu Endla nõgu Väike-Emajõe orud Balti klint Lääne-Eesti paekallas Erineva tekkega pinnavormid 1. Mandrijäätekkelised
Sajandite möödudes tekkis nihe loodusliku seisundi ja kalendri vahel. Selleks loodi nn uus kalender. Täissajalistele aastatele ei lisata ühte päeva;täistuhandelistele lisatakse. Iseloomustage Maad (mass, raadius, tihedus, atmosfäär). Maa raadius on 6370 km, keskmine tihedus 5500 kg/ m3 , mass 6 10 24 kg. Maad ümbritseb atmosfäär: 78% lämmastikku, 21 % hapniku. Teisi gaase on seal tühisel hulgal. Iseloomustage Kuud ( suurus, atmosfäär, pinnavormid, temperatuur). Puudub atmosfäär, veidike on tolmu lendamas;temperatuuri kõikumised väga suured: päeval 20 , öösel 170 0 C.Läbimõõt 3477 km. Kuu külje tumedamaid osasid nim meredeks.Kuul on ka kõrgeid ja väga kõrgeid alasid;väga palju on rõngasmägesid nn tsirgid, kus tasase ala keskel on küngas.Väiksemad rõngasmäed on lihtsalt kraatrid. Alustades Päikesest reastage planeedid. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan,Neptuun
Kivimid Raskem. Nt basalt Kergem(graniit) Vanus Noorem 200milj. Vanem 3800milj. Liikuvus Pidevas liikumises Liigub vähem. Pinnavormid Litosfääri pealispind, pinnamood e. reljeef koonseb erinevatest pinnavormidest. Maa siseenergia(mehhanism) ja päikese kiirguse- ja soojusenergia (murenemine) vastastikusel toimel, hävivad vanad ja tekivad uued pinnavormid ning seega uueneb ja areneb pinnamood pidevalt. Pinnavormid, mis on tekkinud tänu laamade liikumisele. Küljeti teineteise suhtes, ehk horisontaalselt Tekib murraug. Asub P-ameerikas, San Androse Murraug Laamad liiguvad lahku. Tekivad kivimid ( ookeanilised keskmäestikud) Tekib maakoort juurde. Kui kaks laama põrkuvad
Tähtsamad maavarad, nende kasutus ja leiukohad. Maavara nimetus kasutus leiukohad sinisavi Tsemendi- ja Vana-Vigala, Aseri, Kolgaküla, keraamikatehastes, telliste Joosu, Sindi valmistamiseks mineraalvesi Karastusjoogina, raviks Ikla, Häädemeeste, Värska, Kärdla lubjakivi Teede ehitus, telliste Kaarma, Tagavere, Rummu, valmistamine, majade ehitus Vasalemma, Kopli, Väo, ...
Moreeni peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines, milles leidub rohkesti kohalikust aluspõhjast pärinevate kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja- Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: ★ Ajutise vooluvee tekkelised– deluviaalsed ★ Elutekkelised – biogeensed ★ Jõetekkelised – alluviaalsed ★ Järvetekkelised – limnilised ★ Jääjärvetekkelised – limnoglatsiaalsed ★ Liustikujõetekkelised – glatsiofluviaalsed ★ Liustikutekkelised – glatsiaalsed ★ Meretekkelised – mariinsed
puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Boreaalsete metsade kliima kliimat kujndavad cP ja cA, tsüklonid. Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhja- Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatvad üle maakera. Endogeensed pinnavormid Maa siseenergia mõjul tekkinud vulkaanilised, tektogeensed. Eoolilised pinnavormid- tuule tekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosneb teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda-
Korgustikud, lavamaad, nood ja sügavad orud olid esialgsel kujul olemas enne jääaega. Mandrijää ja selle sulamisveed kujundasid neid vaid ümber, muutes pinnamoe mitmekesisemaks. Peale mandrijää taandumist on Eesti pinnamoodi ümber kujundanud mere-, tuule ja vooluvete tegevus, soode areng ning viimase paari aastatuhande jooksul ka inimtegevus. Viimasest on märkimisväärsem karjääride ja aherainemägede rajamine ning maaparandus. 6. Erinevad pinnavormid (kõrgustikud, tasandikud, madalikud, lavamaad, orud ja nõod). KORGUSTIKUD on ulatuslikum, ümbrusest korgem lauskmaa osa, kus leidub mitmeid korgendikke, nogusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Korgustike jalamipiir paikneb Eestis 75-100 m korgusvahemikus. Eesti korgustikud on erineva suuruse, kuju, pinnamoe ja tekke- ning arengulooga. Pinnamoelt eristatakse: Lamedaid lausikkorgustikke (Pandivere); Ürgorgudega liigestatud
Advektsiooniudu paksus võib ulatuda 500mni. Seda tüüpi udu esineb sooja õhu sattumisel merel külma hoovuse kohale või talvel sooja merelise õhtu liikumisel mandri kohale. 8. Mis on sufosioon? Geoloogiline protsess- mille käigus toimub põhjavee liikumise tõttu maakoores setendeis olevate kivimiosakeste ja mitmesuguste lahustunud ainete väljauhtumine. Sufosiooni tagajärjel võivad pinnasesse tekkida tühemikud, mis omakorda põhjustavad maapinna langatusi. 9. Eoolised pinnavormid Pinnavormid mis on tekitatud ja kujundatud tuule abil. B 1. Evaportatsioon Aurustamine, mullast aurumine 2. Maavärinate teke Maavärin on seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Üks põhjus, miks tekivad maavärinad, on vulkaanipursked. Vulkaanipurske ajal plahvatavad aurud ja gaasid. Kuid sagedasemad põhjused on seotud maasisese liikumisega. Liikumise käigus laamad põrkuvad, eemalduvad üksteisest või nihkuvad üksteise suhtes
Kordamine 1. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Rannanõlv- maapina osa, mis pairneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas 3. Rand- maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab 4. Rannamoodustised- lainetuse kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid. 5. Rannik- rannaga piirnev maismaa ja maalaveelise mere osa 6. Järskrannik- veekogu sügavneb kiiresti, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. Ülekaalus lainete kulutav tegevus. 7. Pankrannik kui järsak on kujunenud monoliitsetesse aluspõhjakivimitesse, siis seda nim. pangaks ja vastavat rannalõiku pankrannaks. 8
Pinnamood ehk reljeef - maapinna ebatasasuste kogum,mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel. Pinnavormid - on maapinna osad,mis oma kuju,kõrguse,kallakuse,kivimilise koostise ja tekke poolest erinevad neid ümbritsevatest aladest. MAGMA->Tardumine->KIVIMID->Murenemine->SETTED->Setete ärakanne->SETTED->Setete kuhjumine Magma+kivimid->Tektoonilised protsessid-Kurrutus,murrang,tektooniline kerge,tektooniline vajunemine=STRUKTUURSED PINNAVORMID.Mäestik murranguastang riftiorg,vulkaan. Murenemine-Kivimite ja mineraalide purunemine füüsikkalise ja keemilise murenemise tagajärjel kivimite lahustumine=MURNENEMISPINNAVORMID.Murenemiskoorik,külmakohr. Setete ärakanne-Osakeste lahtirebimine ja transport raskusjõu,tuule,vee ja jää poolt=KULTUSPINNAVORMID.Liustikuorg,jõeorg,rannaastang,tuulekulutusnõgu. Setete kuhjumine-Setete kuhjamine raskusjõu,tuule,vee ja jää poolt=KUHJELISED PINNAVORMID
kool nimi Eesti pinnamood Referaat aasta Sisukord 1) Sissejuhatuseks 2)Kõrgemad pinnavormid 3)Madalamad pinnavormid ja aluspõhi 4)Pangad rändrahnud ja muud 5) Kokkuvõte ning kasutatud kirjandus Sissejuhatuseks Eesti on Ida-Euroopa lauskma madal ja tasane osa. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad orgude, madalike ja nõgudega, need pinnavormid Põhja-Eesti (Balti klint) ja Lääne-Eesti paekaldaga kuuluvadki reljeefi suurvormide hulka. Eesti kõrgeim punkt on Suur Munamägi: 317 m (Haanja kõrgustiku kesosas)
veekogude muda ehk meremuda. 7.Eesti madalikud-46%:Põhja-Eesti madalik, Lääne-Eesti madalik, Läänesaarte madalik, Peipsi rannikumadalik, Võrtsjärve madalik 8.Eesti kõrgustikud-Haanja-Suur Munamägi,Otepää-Kuutsemägu,Karula-Torni mägi,Sakala- Rutumägi,Pandivere-Emumägi 9.Eesti lavamaad 37%: Harju, Viru, Ugandi, Palumaa, Irboska, Kesk-Eesti lavatasandik 10.Eesti pinnamoodi kujundavad tegurid: 11. Mandrijää tekkelised pinnavormid: voored, oosid, otsamoreen, moreentasandik, mõhnad, sandurid, moreenikünkad 12.Meretekkelised pinnavormid: tasandikud, pangad, masääred, rannaastangud, vallid, rannabarrid 13.Vooluveetekkelised pinnavormid:lammord, kanjonorg, sälkorg, moldorg 14.Tuuletekkelised pinnavormid: luited 15.Põjavee tekkelised pinnavormid:salajõed, kurisoo, karstiväljad 16.Raskusjõu tekkelised pinnavormid: rusukuhik 17
Termokarst oli mandrijää taandumise järel tavaline nähtus ka Eesti alal, sest mandrijääst jäi maha palju irdjää panku, mis pinnakatte all aeglaselt sulasid. Termokarsti nõgudesse kujunevad tihti termokarstijärved. Termokarstil ei ole mingit pistmist karstinähtuse ehk kivimite lahustumisega, sellest ka nimetus pseudokarst. Karstiga on seda nähtust seostatud sellepärast, et termokarsti poolt jäetud pinnavormid sarnanevad karsti langatuslehtritega. 10. Mis on Madal-Eesti? Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. 11. Millega on seotud karstivormide levik Eestis? Tuntumad karstialad. Too näiteid Eestis esinevate karstivormide kohta. Karstivormide levik Eestis on seotud lahustuvate(karbonaatsete) kivimite avamusaladega. Tuntumad karstialad: Põhja-Eesti paelava,Lääne-Eesti saartel, Hiiumaal, Rapla ümbruses ja
VOOLUVEE TEGEVUS Sisukord Üldiselt Vooluvee kujundatud pinnavormid Sängorud Moldorud Lammorud Sälkorud Kuristikorud Kanjonorud Vooluvee kuhjav tegevus Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Üldiselt Maa tähtsaim erinevus kõigist teistest planeetidest on vesi - vedel vesi. See aine, mis katab ~71% meie planeedi pinnast ning mille liikumine on üks olulisimaid Maa pinda kujundavaid tegureid, on lõpuks ka arvatavasti meie kõigi alus ja sünnihäll. Vooluvee kujundatud
MAASTIKU LOODUSTEADLIKUD KÄSITLUSED 2016 Maastik on looduslikult ühtlase ilmega maa-ala, kus korduvad teatud pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused jms. Igapäevasemas tarvituses: teatud maa-ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja ulatuses. Ometi käsitletakse maastikku väga erinevalt. Seda juba eri teadusharude juures erinevalt. Esimeses artiklis käsitleb autor maastikku rohkem vaimses võtmes. Ta rõhutab rohkem iga inimese enda tunnetamist maastikku ja seda, kuidas maastik ajas muutub, ning kas ka seda muutust tajutakse
Ü 40076km 0 12756 Sisetuum,temp üle 6 tuh kraadi, Välistuum, Alumine vahevöö, Ülemine vahevöö Informats on saadud kaudsete meetoditega. Maakoor on maaväline tahke kivimite kest mille paksus on 3-80 km. Maakoor Mandriline 10-80 km, Mereline 3-10 km Ookealine maakoor on noorem ja mandriline vanem Litosfäär on u. 200 km paksune maaväline kest mille ülemine osa on maakoor ja alumine astenosfäär. Astenosfäär-see on kõrge rõhu ja temperatuuriga all olev , pool vedel kivimass, mille peal liiguvad maarkoore laamad. Litosfääri pealispinna kuju nim, reljeefiks e.pinnamoeks, Pinnamood koosneb erineva suuruse, kuju ja koostisega pinnavormidest. Mäeks nim. positiivset pinnavormi mille suhteline kõrgus on üle 200 m. Struktuurilised pinnavormid-tekkinud maa sisejõudude toimel(endogeensed). Näiteks mäestikud vulkaanid, süvikud. Murenemis pinnavormid-välisjõu toimel, näiteks karsti nähtus-see on kivimite füüsikaline ja keemiline reageerimine ...
üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks) *Lääne-Eesti madalik: soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi). *Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud.(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? *Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni. * Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid kõrgustikud, lavamaa ja nõod.
kivimite tükke, aga samuti kristalsete kivimite veeriseid ja rahne. Moreeni koostises peegeldub selgesti kohaliku aluspõhja mõju. Nii on Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike, Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 15. Leia sobiv võõrsõnaline vaste: Eestis esinevad pinnakatte setted ja pinnavormid jagunevad tekkelt: Ajutise vooluvee tekkelised deluviaalsed Elutekkelised biogeensed Jõetekkelised alluviaalsed Järvetekkelised limnilised Jääjärvetekkelised limnoglatsiaalsed Liustikujõetekkelised glatsiofluviaalsed
Veenus Pirkko Pent Üldinfo Päikese süsteemi kuumim planeet. Lähim planeeti maale. Hele ( heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtav Veenus Koidutäht Õhtutaevas nähtav Veenus Ehatäht Üldinfo Päikeseööpäev 117 maa ööpäeva · Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Andmed raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Atmosfäär Taevas on kogu aeg pilves: 4963 km kõrgusel paikneb tihe ja 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul. Atmosfäär Tuule kiirus on 300400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Kuumim planeet päikesesüsteemis Pinnavormid ja koostis Pinnavormilt on üsna sarnane maale Suurim kõr...
Lehekülje number paigutatakse lehekülje alumise serva keskele. Kasuta Tallinna Reaalkooli koduleht. Õppematrjalid. Nõuandeid uurimistöö vormistamiseks arvutil http://www.real.edu.ee/oppetoo/uurimus/arvutis.htm 2 Sisukord 1. Anija küla üldiseloomustus ................................................................................................... 4 2. Anija küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid ....................................................................... 6 3. Anija küla Harjumaal. Ortofoto .............................................................................................. 7 4. Anija küla põhikaart ............................................................................................................... 8 5. Anija ajaloolilistel kaartidel .................................................................................................... 9 6
Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. 5. Kirjeldage karsti ja sellega seotud pinnavorme? Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, puusavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. 6. Nimbocumulus- Kihtrünkpilved 7. Mis on advektiivne udu?
Lainete tegevus järsk- ja laugrannikul Veekogu muutub kiiresti sügavaks, lained jõuavad rannajoone lähedale suure energiaga. (järskrannik) Veekogu muutub aeglaselt sügavaks, lained kaotavad suure osa energiast rannajoonele lähenedes. (laugrannik) Ülekaalus on lainete kulutav tegevus. (järsk) Lained purustavad rannakaljut, kannavad setteid ära. (järsk) Ülekaalus on lainete kuhjav tegevus. (laug) Kujunevad rannajoonega paralleelsed rannavallid, maasääred jm pinnavormid (laug) Kulutuspinnavormid rannikutel Murrutuskulbas Islandi lõunarannikul. Murrutuskulbas kujuneb, kui lained kulutavad rannaastangut. Durdle Door võlvkaar Inglismaal, mis on kujunenud lubjakivi neemikusse lainete kulutava tegevuse tulemusena. Jäänukkalju Big Flowerpot Kanadas Jäänukkaljud Kaksteist apostlit Austraalias Setete transport e setete ränne • Lisaks kulutusele transpordivad lained peenemat settematerjali.
Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. Kirjeldage karsti ja sellega seotud pinnavorme? Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, puusavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset. Karstinähtused: Karrid, orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad. Nimbocumulus- rünksajupilv, suured tumedad pilved äikese ajal. Mis on sufosioon
VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Kivised leetunud mullad. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmullad Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. VIIIa Otepää-Karula lähtekivim ääretult kirju. Siin rohkem karbonaatseid materjali. Pinnavormid väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga. erosioon nõlvadel väga intensiivne. Mullad ei ole nii happelised. VIIIb Haanja lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt väheviljakad mullad. Mullastik erakordselt kirju.
11. Mis on leetumine? Leetumine on mullateke, mille puhul orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. 12. Mis on soo? Soo on ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus ning kus suur osa taimede orgaanilist ainet jääb lagunemata ja ladestub turbana. Sooks loetakse alasid, kus turbalasuni paksus on üle 30 cm. Kosmogeensed pinnavormid: meteoriidikraatrid Endogeensed pinnavormid: vulkaanilised, tektoonilised Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kirjelda maakoore plastilisi ja hapraid deformatsioone. Rike on katkestus kivimkeha pidevuses.Rikked tekivad habraste deformatsioonide e kivimi purunemise tulemusena. Enamasti on põhjuseks ühe kivimkeha liikumisega teise suhtes, mille tõttu tekivad kivimeis pinged, mis lahenevad rikete tekke läbi. Enamasti on rike kaht kivimkeha lahutav pind, mida nimetatakse ka rikkevööndiks.
on takistatud, näiteks soolades.Turvas moodustub niiske ning mõõduka kuni jaheda temperatuuriga kliimaga aladel. Seega on turvas levinud peamiselt kõrgetel laiustel. Eestis moodustub turvas peamiselt turbasamblaist, aga ka kõigi teiste rabataimede (tupp-villpea) jäänustest. Eesti rabades turbakiht on u 1mm/a. Turba mattumisel ja tihenemisel võib temast saada kivisüsi, põlevkivi, nafta, gaas. 53. Pinnavormid, pinnamood, reljeef Reljeef e pinnamood on vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum Pinnavorm e reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa,mis erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Kosmogeensed pinnavormid - Metoriidi kraater(liht ja komplekskraater) Endogeensed pinnavormid - Maa siseenergria mõjul tekkinud vulkaanilised ja tektogeensed
Tallinna Reaalkool Uugla küla atlas 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Uugla küla iseloomustus......................................................................................................... 3 Uugla küla geoloogiline ehitus ja pinnavormid........................................................................ 5 Uugla küla Läänemaal. Ortofoto.............................................................................................. 6 Uugla küla põhikaart............................................................................................................... 7 Uugla ajaloolistel kaartidel...................................................................................................... 8 Uugla maanteedekaart.......
2) lubjakivi; liivakivi; moreen 3) kulutusvorm Haanja: Otepää(kuutse mägi, 1, 2 ja 3 samad) 1)künkad; nõod (Suur Munamägi) Karula(Tornimägi, 1 , 2, 3samad) 2)liivakivi; moreen 3)kuhjevormid 10.Karstinähtus Pinnaja põhjavees lahustuvad lubjakivi ja dolomiit. Karstivormsalajõed kaovad maa alla ning ilmuvad välja karstiallikatena. Asuvad Põhja ja LääneEestis. 11.Tuuletekkelised pinnavormid luited(rannaja mandriluited) Peamiselt mere ja järvede levikualadel(aga ka seal, kuhuni kunagi meri ulatus, aga nüüd on sisemaa) 12.Inimtekkelised pinnavormid Inimtegevuse tagajärg(linnamäed, põlevkivi karjäärid,tuhaplatood,terrikoonid). Viljandimaal lossimäed
Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga. Merkuuril on faasid nagu Kuul Alumises ühenduses paistab ta õhukese sirbina. Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind. Merkuur on sagedamini hõlpsasti nähtav lõunapoolkeralt kui põhjapoolkeralt, sest ta on suurimal võimalikul näival kaugusel Päikesest Merkuuri ja Maa orbiidi omaduste tõttu korduvad Merkuuri vaatlemise tingimused iga 13 aasta tagant. PINNAVORMID Teleskoobist paistavad ainult heledad ja tumedad laigud. Kosmosest tehtud fotodelt selgunud, et Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Kõige silmatorkavam teadaolev pinnavorm on suurim kraater Palavuse nõgu, põhjapoolkeral, hiiglaslik kraater, mille läbimõõt on umbes 1550 km. Merkuuril on tohutuid käänulisi, kaarekujulisi 20500 km pikkusi ja kuni 3 km kõrgusi astanguid.
• Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Liustiku pind on lõhesid täis moreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullist Islandil Liustikust väljasulanud külgmoreen Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Liustikul liikumine on ohtlik, selleks on vaja abivahendeid – kasse, kirkat, kiivrit, köit... Vaike Rootsmaa foto Vatnajökullil Mandrijäätekkelised pinnavormid Eristatakse jäätekkelisi ehk glatsiaalseid (1), jääsulamisveetekkelisi ehk fluvioglatsiaalseid (2) ja jääpaisjärvetekkelisi pinnavorme Voor (1) Oos (2) Otsamoreen (1) Sandur (2) Taanduv
üle ujutatud. (maakerke tagajärjel muutusid need alad maismaaks) *Lääne-Eesti madalik: soostunud tasandik, mille reljeefi liigestavad lubjakivikõrgendikud. (Nt. Kirbla mägi, Mihkli Salumägi). *Pärnu madalik: soostunud, rannikut ilmestavad Eesti kõrgeimad luiteahelikud. Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud.(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? *Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni. * Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid – kõrgustikud, lavamaa ja nõod.
3 tundi (ja periheelis pool sellest). Haihtuvat atmosfääri täiendab pidevalt mitu mehhanismi: Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult; suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad auru; auru eraldub ka temperatuurist tingitud aurumise tõttu. On ka võimalik, et gaasi eraldub sügavalt planeedi seest. Heelium võib tulla nii päikesetuulest kui ka radioaktiivsest uraanist ja tooriumist pinnasekivimites. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C), minimaalne 90 K (-173 °C; enne koitu) ja maksimaalne 700 K (427 °C; sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada). Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 K, öösel 193 K.
Merkuur Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa. Merkuur teeb tiiru ümber päikese 88 Maa ööpäeva jooksul. Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg). Avastamine Merkuur on tuntud hiljemalt sumerite ajast 3000a. eKr. Sumerid nimetasid Merkuuri "Ubu-idim-gud-ud". Varaseimad kirjapandud üksikasjalikud vaatlused kuuluvad babüloonlastele. Nendel oli Merkuuri nimetus gu-ad või gu-utu. Suurus, mõõtmed, kuju Merkuur on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem (läbimõõt on 40% võrra suurem). Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km (38,252% Maa läbimõõdust). Lapikus puudub. Mass on 3,303×1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist) Raskusjõud Merkuuri ekvaator...
SISUKORD 1.ÜLEVAADE............................................................................................................................2 Paiknemine ja kujunemine......................................................................................................2 Pinnavormid............................................................................................................................2 Loodushoid..............................................................................................................................5 Järeldused................................................................................................................................5 2.Kasutatud materjalid....................................................................
rändrahnud. Eestis puuduvad arvestatavad metallimaakide varud PINNAMOOD (Mõistete leht on vihiku vahel-pähe!!) PINNAMOOD ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, mis koosneb mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. PINNAVORM maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Kõige sagedamini jaotatakse pinnavorme nende tekkeviisi alusel: 1. LIUSTIKUTEKKELISED PINNAVORMID Voored leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää kuhje ja kulutuse (voorte vahelised nõod) koostoimel. Voored moodustavad voorestikke nt Saadjärve ja Türi voorestik. Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
