Kirjandus: kokkuvõtvat tööd ei ole Alamklass: Välislõugsed Exognatha Selts: Harjashännalised - Microcoryphia (Thysanura) Väikesed (8,0- 20,0 mm), saledad, soomustega kaetud putukad. Neil on pikad tundlad ning haukamistüüpi, peakapslist väljaulatuvad suised. Tagakeha 11-lüliline, pikkade urujätkete ja pika sabaniidiga. Eluiga 2-5 aastat ja kestuvad elu jooksul kuni 41x. Elavad igal pool, ka majades ja sipelga- ning termiidipesades. Munad ei arene, kui vett pinnasest juurde ei saa. Tavalisemad liigid on kodusoomukas Thermobia domestica, majasoomukas Lepisma saccharina. Liikide arv: 400, Eestis 3 liiki. Kirjandus: kokkuvõtvat tööd ei ole Selts: Ühepäevikulised Ephemeroptera Ühepäevikulised on mitmesuguse suurusega (keha pikkus 3-40 mm). Tagakeha lõpeb kahe või kolme sabaniidiga. Tiibu1-2 paari, tagumised on eesmistest tunduvalt lühemad. Tiibadega staadiume on kaks. eelvalmik väljub veepinnale tõusnud viimase järgu vastsest
26 • Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. • Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik. 3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis. KAITSE: Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld;
Metall korrodeerub välisallikast tuleva voolu toimel. • Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. • Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. • Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik. 3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis. KAITSE: Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld;
arvutussuuruste ülemist väärtust (Gd,sup ), kui alaline koormus vähendab muutuvate koormuste mõju - alumist väärtust (Gd,inf ). Osavarutegurite suurused kandepiirseisundis Koormuse liik Osavaruteguri Arvutusolukord tähis Alaline/Ajutine Avarii Alalised koormused konstruktsioonide oma- kaalust, pinnasest ja pin- naseveest: - asenditasakaalu kao- tus (ei sõltu materjali tugevusest) -ebasoodne mõju G,sup 1,10 1,00 -soodne mõju G,inf 0,90 1,00 - kandevõime kaotus, mis sõltub materjali tugevusest -ebasoodne mõju G,sup 1,20 1,00 -soodne mõju G,inf 1,00 1,00
Teised Enterobacteriaceae sugukonna liigid, mis samuti kuuluvad seedekulgla mikrofloorasse ja võivad põhjustada oportunistlikke infektsioone, on Proteus spp., Enterobacter spp., Klebsiella spp., Citrobacter spp. Lisaks enetrobakteritele võivad sooleinfektsioone tekitada veel: • Pseudomonas spp. - kuulub aeroobsete mittefermenteerivate bakterite hulka. Tegemist on nosokomiaalse ja/või oportunistliku patogeeniga (leidub sooles). Pseudomonas’t on leitud pinnasest, veest ja taimedelt, ta on suuteline kasvama erinevates keskkonna niššides: kraanikaussides, lillevees, puhastusvedelikes, ravimites ja isegi desinfitseeriva iseloomuga seepides. Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter
loomiseks. Teine suund on taimede soolataluvuse tõstmine. Soolase pinnase probleem esineb paljudes maades, seda enam, et kestev niisutamine toob maapinnale soola juurde. Soolataluvuse eest vastutavaid geene on juba üle kantud samblalt testtaimedele, nüüd toimuvad katsetused põllukultuuridega. Arvatakse, et paari aasta pärast on turul soolasel pinnasel kasvav tomat. Üle 40% troopiliste piirkondade pinnasest on happeline. See tähendab, et pinnases sisalduv alumiinium on taimedele kättesaadavam, samas on ta aga taimele toksiline. On näidatud, et sidrunhappe lisamisel mulda seob see alumiiniumi ja teisi toksilisi metalle ja laseb taimedel normaalselt kasvada. Sellest lähtudes on loodud transgeensed, bakterist pärinevaid sidrunhappe sünteesi eest vastutavaid geene kandvad tubaka- ja papaiataimed, mis toodavad ise oma juurtes sidrunhapet
· Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Infiltratsioon vee imbumine põhjavette · Lessiveerumine ülemistest kihtidest uhutakse savi allapoole · Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub. · Emissioon on ökoloogias saasteallikast õhkkonda paisatav aine või paisatava aine hulk, ka see õhkkonda paisatava ehk heidetava aine protsess ise. · Albeedo ehk tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusesse iseloomustab aluspinna peegeldumisvõimet. Mida tumedam ja niiskem on aluspind, seda rohkem kiirgust neeldub ja vähem tagasi peegeldub. 17. ASUKOHAD 17.1. Mered ja lahed · Läänemeri
Allzanrid olid alba koidulaul, tüüpiline teema sellest, kuidas armastajad hommikul lahku peavad minema. Dramaatiline laul naine kaebab jõhkardist abikaasa üle oma sõbrale või nutab sõbra lahkumise pärast ristisõtta. Pastorell rüütel flirdib karjuseneiuga. Kõik polnud seotud naisega, nt ristisõjalaul või nn debatt filosoofiline, võib-olla ka armastuse teemaline ning teoloogiline. Trubaduuride pinnasest tekkis 13. sajandil Sitsiilia koolkond ning nn uus mahestiil, dolce stil nuovo (Dante ja Petrarca). Põhja-Prantsusmaal nimetati trubaduure truväärideks. Rondoo algab refrääniga, mis on ka luuletuse keskel ning lõpus; ballaad läbiva ühesuguse riimiga tantsulaul, kordub üks rütm; virelee kõik salmid algavad ühe ja sama reaga; motett muusikaline, mitmehäälne koorilaul. Guilleaume Machaut esindas uusretoorikuid; tuntud keskaegne helilooja, kes kandis luulevorme muusikasse.
Raku poolustel paiknevad polüfosfaadi terad (rakk nagu kurikas). Termin korüneformsed bakterid on kasutusel bakterite kohta, kel on korünebakteritega sarnane morfoloogia: *Arthrobacter, *Cellulomonas, *Brevibacterium ja *Mycobacterium. Seega ei ole see taksonoomiline grupp ja peegeldab tõesti ainult morfoloogilist sarnasust. Elupaik looduses. Selle perekonna mittepatogeensed esindajad on looduses väga laialt levinud, neid on leitud nii merest, pinnasest, puu- ja juurviljadelt, fekaalidest, loomanahalt ja juustust. Selles perekonnas leidub ka nii loomade kui inimeste patogeene, osa liike on 11 inimeste normaalse mikrofloora osad. Koloniseerivad tavaliselt inimese nahka, ülemisi hingamisteid, seedekulglat ja kuseteid. Corynebacterium diphtheriae nakatab peamiselt inimesi ja teda leidub ka tervetel inimestel (kandjad)
Geoloogia- teadus Maast, selle ainelisest koostisest, ehitusest, muutustest ja arenemisest. 1. Millised on maakoort kujundavad eksogeensed protsessid? (välisdünaamilised e energia allikas väljaspool Maad) Eksogeensed protsessid: murenemine, gravitatsiooniline edasikanne, tuule geoloogiline tegevus, pinnavee geoloogiline tegevus, merede geoloogiline tegevus, jää geoloogiline tegevus, kulutus, purustus. ○ Füüsikaline murenemine e rabenemine ○ Keemiline murenemine e porsumine ● Gravitatsiooniline edasikanne-kivimitele, mis on murenenud mõjub gravitatsiooni jõud. Oluline eelkôige seal, kus on kuskilt alla kukkuda, nt mägedes. Materjali transport…. kukkumine, libisemine, veeremine. ● Tuule geoloogiline tegevus-kulutav tegevus-edasikanne, akumulatsioon ● Pinnavee geoloogiline tegevus-vooluveed, alluviaalsed setted, kulutus-transport, akumulatsioon. Transp...
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
või kokkuleppeni. Ses suhtes realistid on omamoodi ajaloolased. 16. Mõisa ja küla kujutamine vanemas eesti kirjanduses: mõisa - küla binaarsus; tsenter ja marginaalia Eesti küla kirjeldamine on möödapääsmatu, kuna Eesti küla on kõige eestilisem ja Eestis iseloomustav, see on keskkond kus kõik algab ja kus toimuvad mitmed väga tähenduslikud protsessid. See on keskkond, kus sünnib eesti kultuur ja mõtteviis. Eesti kultuur on selline, mis peab võrsuma omast keskkonnast, omast pinnasest. Selle pinnase nimeks on eesti küla. Eesti kultuuri puhul peab võtma eeskuju maailma kultuurist- selline seisukoht paljudel algul. Hõimurahvaste kultuuri idee. 19. saj on eesti küla ainuvõimalik märgisüsteem, millest kirjanik võis saada infot, elanikkond oli ka maal. Kirjutajad olid pärit sellest keskkonnast, oskasid küll hästi saksa keelt jne, aga siiski.. Lugejaskond on ennekõike maarahvas, kellel see külakeskkond on tuttav märgisüsteem.
vanusest, täiusest, puuliigist, koosseisust, boniteedist, soostumise põhjustest, kuivenduse intensiivsusest jm. Kasvukohatüüp on tähtsamaid kuivenduse efektiivsuse näitajaid. 42. Millest koosneb drenaazisüsteem? Drenaazisüsteemiks nimetatakse drenaazitorustikku, millest vesi väljub ühe ühise suudme kaudu, ja selle juurde kuuluvaid rajatisi. Süsteemi elemendid on dreenid, kollektorid ja drenaazi armatuur. Dreenide põhiülesanne on liigvee vastuvõtmine pinnasest (reguleeriv võrk). Kollektorid juhivad liigvee kogujakraavidesse (eesvoolu). Kollektorid, mis ehitatakse savitorudest või perforeeritud plasttorudest, täidavad ühtlasi reguleeriva võrgu funktsiooni. Asbesttsemendist või plastist ilma sissevooluavadeta kollektoril seda ülesannet ei ole; neid nimetatakse transiitkollektoreiks. Drenaazi armatuuri all mõistetakse drenaazisüsteemi lisarajatisi, mis on vajalikud süsteemi nõuetekohaseks toimimiseks
Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: · viinamarjade korjamine ja sorteerimine · pressimine-purustamine · fermenteerimine e kääritamine · filtreerimine e selitamine · laagerdamine e järelküpsetamine · villimine Protsessi tehnoloogilised üksikasjad võivad erinevate tootjate ning toodete lõikes suuresti varieeruda. Veini iseloom ja kvaliteet sõltuvad ka viinamarjasordist, istandiku vanusest, kasvukoha pinnasest ning seal valitsevast kliimast. Mida varieeruvam ja vaesem pinnas, seda parem veinimari seal kasvab. Soojemas kliimas ja hea veeringlusega aladel kasvatatakse hilisema küpsemisega sorte, jahedamates oludes ning vett halvasti läbilaskval maal viljeldakse varem valmivaid. Tuhandetest tänapäeval tuntud viinamarjasortidest väärivad tõsist tähelepanu kõigest mõnikümmend. Neist omakorda üksikuid, mille kvaliteet teistest peajagu üle on, tituleeritakse suurteks. Valge vein
• Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. • Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. • Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km). 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik. 3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis. KAITSE: Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades; • Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks; vältida tuleks vett siduvaid materjale nagu liiv või muld;
tuultpidava, pikaealise heki. Kuuseheki miinusteks on see, et viga saanud kohad ei taastu. Samuti ei kasva kuusk liivakatel muldadel ning ei talu liigniiskust (J. Annist, 2006). Kuusehekk on ilus 5070 aastat, seejärel hakkab ta alt hõredaks jääma. Siis tuleb heki alla noored taimed istutada ja lõpuks vanad puud välja juurida (E. Käger, 2011). Kuuseheki istutamine Kuuseistiku istutamise võtted on varieeruvad, sest need sõltuvad asukohast ja asukoha pinnasest (M. Haak, 2010). Kuusehekiks ei tasu üles kaevata noori taimi metsaservast, sest kuusel on pikad nöörjad juured ning need saavad välja kaevamisel tublisti kannatada ja seetõttu võib kuusk hukkuda. Kuusehekiks sobivad taimed, mis on puukoolis koolitutad ehk mitu korda ümber istutatud (J. Annist, 2006). Istutamisel tuleks põhiliselt arvestada, et kuuseistikud peaksid paiknema teisneteisest 50 cm kaugusel. Kuusk, mis on kasvatatud 150 cm kõrguseks potis, tuleb istutada koos mullapalliga
Varikatuse või kinnise hoidla ehitamine freesturba säilitamiseks on reeglina liiga kallis ja sellisteks kulutusteks puudub otsene vajadus. Freesturvast kasutatakse kütusena põhiliselt suurtes põletusseadmetes, lisaks kasutatakse suur osa freesturbast ära turbabrikettide tootmiseks. Freesturbast saab valmistada ka turbapelleteid. Ajalooliselt on tükkturba tootmiseks rakendatud suuri kuivatiga turbapresse, kuid käesoleval ajal on levinud põhiliselt selline tehnoloogia, mille korral raba pinnasest freesitakse turbamass ketasfreesiga, pressitakse silindrilisteks turbajunnideks ning jäetakse raba pinnale looduslikesse tingimustesse kuivama (vt Joonis 3 .33). Raba pinnasesse freesi poolt tekitatud umbes poole meetri sügavune ja kümne sentimeetri laiune freesi jälg vajub otsekohe kinni ja nähtavat vagu pinnasesse ei jää. Kuivamise kiirendamiseks pööratakse tükkturba kihti ja seejärel turvas vallitatakse, et 32(113)
(1) Koormuskombinatsioonide koostamisel kasutatavate kombinatsiooni- tegurite väärtused on on toodud EPN-ENV 1.1 tabelis 4. Projekteerimise alused 31 Tabel 3 Koormuse osavarutegurite suurus kandepiirseisundis Koormuse liik Osavaruteguri Avutusolukord tähis Alaline ja Avarii ajutine Alaliskoormused konstrukt- sioonide omakaalust, pinnasest ja pinnaseveest: · asenditasakaalu kaotus (ei sõltu materjali tugevusest): - ebasoodne mõju G,sup 1,10 1,00 - soodne mõju G,inf 0,90 1,00 · kandevõime kaotus, mis sõltub materjali tugevusest: G,sup - ebasoodne mõju 1,35 1,00 - soodne mõju G,inf 1,00 1,00 · pinnase või pinnasevee survest tingitud kandevõime
pinnase tüüp, pinnase asukoht, struktuur, homog, Maa eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava det eluea selles pinnases. Atm ja pinnase kokkupuute kohas võivad pinnasest välja tulevates met-konstr-s moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstr-i osas met hävimine kõige kiirem. Korr.kiirus pinnastes: soo 0,09mm/a; liv 0,12; savi 0,16. Vees ja vesilahustes: korr.kiirus järsult tõuseb pH<5, ühtlane on pH=5-10, ei korr pH>12,5. Korr kiirendajad on Cl- -ioonid ja O2, merevee pritsete prk.s on korr.kiirus kõige suurem. Teras on raua sulam, kus on grafiiti, sementiiti, väävli, fosfori jt ühendeid. Atmosfääris: Korrodeeruva met
3. Saastunud elukeskkond ( a)plii-seatina ladestub(eriti maanteede ääres), plii kahjustab närvisüsteemi- vaikselt koguneb ja siis avaldub, b) elavhõbedamürgitus- suured Läänemere röövkalad, põhjustab pöördumatuid närvikahjustusi Nt: Minamata haigus 1950-ndatel tööstus lasi vette anorgaanilised ühendid-----muutus orgaaniliseks ühendiks ja inimesed püüdsid seal piirkonnas kalu ja haigestusid sellesse. c)radoon- Kirde- eesti pinnasest. 4. Elementid vastasmõju (mäestiku elaniku piirkonna probleem)> Ca/ Sr/strontsium asendab Ca-i liigestes ja kaob võime end liigutada. 5. Võime koguda endasse teatud elemente: osjad- koguvad Si(räni), sõnajalad- koguvad Y(ütrium), merelimused(peamiselt karbid)- koguvad Au(kulda). 6. Toidu ja joogiga: toiduga- seleenirikas pinnas->toidutaimedes palju seleeni-> südamekahjustused(Hiinas), joogiga- flouririkas vesi(Pärnumaal ja Võrus)-> flouroos
Okste puidust valmistatakse puidu haket(kütet). Okkad on keemiatööstuse tooraineks. Puutüvi Tüvi koosneb puukoorest ja puidumassist. Tüve ülesandeks on: *hoida üleval tervet puud *olla toitaineid transportivaks organiks *säilitada toitaineid Puukoor moodustab tüvemahust keskmiselt 10-12%. Koort võib kasutada nii küttena, kui ka keemiatööstuse toorainena. Juurestik Ülesanneteks on: *kinnitada puud pinnases ja hoida puud vertikaalses asendis *võtta pinnasest vett ja toitaineid ning juhtida neid tüvesse *säilitada puu jaoks vajalikke aineid Juurestik kõlbab tselluloosi valmistamiseks ja keemiatööstuse tooraineks. IV Puidu mikroskoopiline ehitus Puidu mikrostruktuuriks nimetatakse sellist ehitust, mis on nähtav ainult mikroskoobi abil, puit koosneb rakkudest, nagu kõik elavad asjad. V Puidu makroskoopiline ehitus See on puidu ehitus, mida võib uurida palja silmaga. Iga puuliigi puitu iseloomustavad
Pinnale moodustub õhuke Fe-Zn kiht. Vastupidavus korros on hea ja terast kaitsvad omad on väga head. 53) Pinnases paiknevad igasugused torustikud, ankrud jne. Mõjufaktorid on igasugused lahused ja gaasid- peamiselt O2, CO2 ja väävelvesinik H2S, mis on eriti kahjulik, sest see võib toota väävelbakterit. CH4 on bioloogilise lagunemise produkt on biogaasi koostises ja see tekib prügimägedes. Atmosfääri ja pinnase kokkupuutekohas võivad pinnasest välja tulevates metallikonstruktsioonides moodustuda galvaanipaarid. Näide Süsinikterase ja tsingi korrosiooni kiirustest Soome pinnases: Teras: Soos 0,09mm/aasta, liivas 0,12mm/aasta ja savis 0,16mm/aastas ning tsink: soos 0,03 mm/aasta; Liiv 0,003 mm/aasta ja savis 0,014 mm/aastas. Loetelust järeldub, et pinnases olevate tsingitud teraskonstruktsioonides algab terase korrosioon siis, kui tsingi koht on korrodeerunud. Loetelust on näha, et
Keemia ja materjaliõpetus happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus, väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava det eluea selles pinnases. Atm ja pinnase kokkupuute kohas võivad pinnasest välja tulevates met-konstr-s moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstr-i osas met hävimine kõige kiirem. Korr.kiirus pinnastes: soo 0,09mm/a; liv 0,12; savi 0,16. 53. Tasakaalureaktsioonid raua ja rauasulamite karastamisel kuumutamise-jahutamisega redutseerivas kk-s ja oksüdeerivas kk-s, nt õhus. Ahjus kulgevad tasakaalureakts süsinikterasest det karastamisel. Ahjus kuumut det mitteoks-vas atm-s kuni 780°C-ni
· Vitamiinid; · Eeterlikud õlid (tee aromaatsed ained); · Mineraalained (mõjutavad maitset); · Valkained (mõjutavad tee värvust); · Vaigud (aitavad hoida tee aroomi); · Orgaanilised happed (tõstavad tee toite- ja dieediväärtust). Erinevad teesordid pärinevad ühe ja sama liigi taimest teepõõsast. Kuid teedeks nimetatakse ka teistest taimedest või nende segudest kuumas vees leotamise teel saadud jooke. Tee maitse sõltub teepõõsa geneetikast, teeaia pinnasest ja selles leiduvatest mineraalidest, kliimast ja mikrokliimast, kultiveerimisest, lehe vanusest, korjest ja töötlemisest. Tee tootmisel arvestatakse, missugust tee liiki soovitakse, vastavalt sellele toimuvad ka tootmise etapid. Teet tootmise etapid: Närbutamine ehk eelkuivatus. Selle protsessi kestel on rohelised lehed võrdselt jaotatud segukastidesse, millest regulaarselt puhub läbi kuum ja külm õhk. Eesmärk on niiskuse aeglane eemaldamine lehtedest 14 kuni 16 tunni jooksul.
vertikaalsele planeerimise juurde. Soovitatakse madalast kõrgarvust allpool olevad mahud arvata hoone hulka - valida ehituskorralduse projekti alusel mullatöömasinad ja pinnaseteisaldus kaugused - teistest pinnastest eraldi tuleb arvestada kasvupinnase (huumuskiht) varud. Ehitus korraldus projektis on kasvupinnase säilitamine ettenähtud. Rasvpinnase koorimine 15- 20 cm pinnasest. - hoonete ja ehituskaevikute sügavus võetakse taldmiku või tasanduskihi alla maapinnast alates. - kraavkaevikute laius võetakse vastavalt SNIP-i projekteerimisnormidele. Äraveetava liigse pinnase maht = hoone või konstruktsiooni mahuga allpool musta kõrgusmärki. Pinnase mahud arvutatakse looduslikkust tihedusest, kui on vaja looduslikkust suuremat tihedust tuleb arvutada profiilne maht x ületihendusteguriga. Monoliitne ja raudbetooni 6
Vee tarbimise juures on silmas peetud just puhast, looduslikku gaseerimata mineraalvett. Kunstlik mineraalvesi koosneb joogiveest, millele on lisatud looduslikku sooladerikast vett, merevett, erinevaid mineraalsooli ja süsihappegaasi, selle suurtes kogustes tarbimine pole tervislik. Tee Nii roheline tee, must tee kui valge tee pärinevad ühe ja sama liigi taimest - teepõõsast (Camellia sinensis), sortide põhierinevused tulenevad aga kasvukoha kliimast, pinnasest ning tee töötlemise ja valmistamise meetoditest. Musta teed valmistatakse lehtedest, mida on enne kuumutamist ja kuivatamist fermenteeritud ehk kääritatud. Nendest saab tumeda punakaspruuni tõmmise. Aasias üliarmastatud rohelist teed toodetakse lehtedest, mida on aurutatud ja kuivatatud, kuid mitte kääritatud. Üldiselt peetakse rohelist ja valget teed tervislikumaks kui musta teed, kuid nii mustal-, valgel- kui rohelisel teel leidub ka ühiseid kasulikke omadusi:
15 Loeng 5 Hoonete tehnilised näitajad. Hoonete konstruktsioon ehk tarind võib jagada kaheks. Kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarindid võtavad vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile Piirdetarind eraldab ruumi teistest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile eristatakse vertikaalseid ja horisontaalseid tarindeid. Vundament: hoone või rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele; madalvundament ehk jaotusvundament vaivundament Vundamendi toetuspinda moodustavat tarindit nimetatakse taldmikuks. Sokkel: vundamendi või keldriseina maapealne osa. Välisseinte liigitus
oleks nivelliiri kõrgusele vastav lugem. Kui vaiade projektkõrgus on maapinnast madalamal, kaevatakse augud ja lüüakse vaiad vajalikule kõrgusele. Üle 0,5 m sügavusi auke ei kaevata, vaid arvutatakse kaeve sügavus ja kirjutatakse see maavaia kõrvale paigutatud numbrivaiale (joonisel 4.6 punkt 3). Punktis 3 jääb projektkõrgus allapoole maapinda ja selles punktis lüüakse maavai maasse nii, et ta ulatuks 0,2 kuni 0,3 m pinnasest välja. Numbrivaial on kirjas -50 cm, st projektikõrgus on maavaiast 50 cm allpool. Vahepunktide asetamiseks seatakse pikksilma viseerimistelg paralleelseks kaldjoonega. Selleks kallutatakse pikksilma tõste- või elevatsioonikruvist, kuni lattidest punktides A ja D saadakse lugem a, s.o instrumendi kõrgus. Seejärel asetatakse latt vahepunktidele 1 ja 2. Vaiad lüüakse nii sügavale, et latil oleks intrumendi kõrgusega võrdne lugem. Projektjoone kõrguste märkimisel
tasapinnast kõrgemaks valda, et teras pinnaga kokku ei puutuks ega korrodeeruma ei hakkaks. Merevees Korrosiooni kiirendajad on Cl-ioonid ja O 2. Oluline roll on ka vee liikuvusel mida liikuvam, seda tugevam korrosioon, seega vee süvakihis on korrosioon kõige väiksem. Merevees on otstarbekas kaitsta korrosiooni eest veepinnast kuni mõni meeter allpoole. Kaitseks kasutatakse katoodkaitset ja isoleerimist mereveest. Atmosfääri ja pinnase piirpinnal võivad pinnasest välja tulevates metallkonstruktsioonides moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstruktsiooni osas metalli hävimine kõige kiirem. Korrosiooni kiirus pinnastes: soo 0,09mm/a; liiv 0,12; savi 0,16. Kaitse? Atmosfääri ja vee piirpinnal merevee pritsete piirkonnas on korrosiooni kiirus kõige suurem. Kaitseks kasutatakse katoodkaitset ja detailide isoleerimist veest. · Korrosioonikaitseks on võimalused: Tuleb alustada materjali valikuga
Niimoodi kuivatab talvel tuulutus põrandaalust ruumi. Õhuvahetus ei või siiski olla liiga suur, põhjustamaks põrandaaluse ruumi jahtumist ja suhtelise niiskuse tõusu. Kevadel-suvel on põrandaalune ruum jahe ja veeauru küllastussisaldus madal. Tuulutusõhuga tuuakse põrandaalusesse ruumi suurema veeaurusisaldusega õhku, mis võib kondenseeruda põrandaaluse ruumi pindadele. Halvimal juhul võib põrandaaluse ruumi valguda kevadeti lumesulamisvett või pinnasest veeauru aurumine võib olla intensiivsem kõrge pinnasevee taseme tõttu. Põrandaaluse ruumi tuulutus peab olema kiire, et põrandaalune ruum kiirelt üles soojeneks ja kuivaks. Pinnase ja vundamendimüüritise suur termiline massiivsus võivad takistada põrandaaluse ülessoojenemist. Sügisperiood on Eestis soe ja niiske, mis loob hallitus- ja mädanikseente kasvuks üldiselt soodsad tingimused.
aina kasvava hulga inimesi, kes on ühel või teisel põhjusel saanud maha lasteraamatuga, kuid kellel puudub edasine kirjanduslik ambitsioon. 21. sajandi debütantidest pole 80 autorit peale esikraamatu lastele midagi avaldanud. 15 autorit on avaldanud lisaks oma loomingut lasteajakirjades ning 21 autorit ei saaks lastekirjanduses enam juhukülalisteks nimetada. 21. sajandil debüteerijate kasvukõver on graafiliselt ära toodud lisas number 2. Sellisest `ise-kirjutan-ise-toimetan-ise-avaldan' pinnasest on pärit ka Heiki Vilep, kes ühe täiskasvanute luulekogu avaldanud tundmatu nimena murdis lastekirjanduse ambitsioonikaks tegijaks. Tuntuse arengukiirust ilmestab jõudmine 2006. aasta riiklike õppekavade projekti 3. klassi koolikirjandusnimestikku. 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik Infotehnoloogilised suhtlusvahendid, alates Skype'ist, Orkutist, Rate.ee-st ning lõpetades arvutimaailmade ja mängudega, mõjutavad ka Eesti elu väga palju, kuid
1. 1. Kiirgustegevus peab alati olema põhjendatud (justification) 2. 2. Eksponeerimist kiirgusele tuleb piirata (limitation) 3. 3. ALARA- printsiibi jälgimine (optimisation) Kiirgusdoosid ja nende toime Inimesed on pidevalt eksponeeritud looduslikest ioniseeriva kiirguse allikatest pärit kiirgusele, mida nimetatakse looduslikuks fooniks ja mille põhilised allikad on 1. 1. maakoores sisalduvad radioaktiivsed ained 2. 2. radioaktiivse gaasi vabanemine pinnasest (Rn) 3. 3. kehasisesed radioaktiivsed elemendid (40K) 4. 4. maale jõudev kosmiline kiirgus maailmaruumist Kosmiline kiirgus Kosmiline kiirgus koosneb väga suure energiaga oskestest, peamiselt päikeselt, teistelt tähtedelt ja kosmilistest kataklüsmidest pärinevatest prootonitest. Kosmilise kiirguse osakesed toimivad maa ülemistes atmosfäärikihtides ja põhjustavad madalama energiaga osakeste vooge. Enamus tekkinud osakestest ei jõua maapinnani, vaid neeldub maa atmosfäärikihtides
2 3 (m, m , m , tk) - Projekt (project) – omaniku poolt määratud eesmärgi ja ulatusega ettevõtmiste kogum - Tarind, ehituskonstruktsioon (structure) - ehitise osa, mille projekteerimisel on tarvis teha ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika arvutusi; kandetarindid (kandekonstruktisoonid) kannavad lisaks omakaalule koormust; piirdetarindid (piirdekonstruktsioonid) eraldavad ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest - Töökirje (item of bill of quantities) – töökirjeldusest, -mahust ja arvestusühikust koosnev kirje töömahtude loetelus - Töökirjeldus (work description) – töö tulemuse kirjeldus töömahtude loetelus - Töömahtude loend (bill of quantities) – projektijärgsete tööde kirjelduste ja mahtude loetelu Standardi EVS 811:2006 Hoone projekt kohaselt tuleks teada ka neid termineid: - Hoone ehitusprojekt (building desing) – hoone püstitamiseks, laiendamiseks,
....8 roodudepaariga, roodude nurkadest võivad olla noorelt nõrgalt karvased, leheroots 1.....2 cm pikk. Õied: isasurvad 3-7 kaupa võrsete tipus, kuni 7 cm pikad, emasurvad võra alaosas, 3-5 kaupa, III- IV. Viljad: ,,käbid" kinnituvad selgelt raagudele, kuni 2 cm pikad, seeme kitsa tiivaga, 1000 seemne mass 0,5......1,5 gr., X. Annab hästi kännuvõsu kõrge eani. Üsna valgusnõudlik puuliik, juurestik sõltuvalt pinnasest maapinnalähedane ja laiuv või sügavamale tungiv. Puit muutub õhuga kokku puutudes tumepunakaks, erikaal 0,52 gr/cm³. Tänu puidu heale tekstuurile ja värvusele, kasutatakse seda mööbliks, leili- ja puhkeruumide siseviimistluseks jne. Hea liha- ja kalasuitsetamise puu, samuti toodetakse puidust grillsütt. 28. Perekond valgepöök ja harilik valgepöök Harilik valgepöök (Carpinus betulus L.) [bétulus] Betulus kasetaoline
suhtest (Fn = 40N, v=2,2 m/s) Hõõrdetegur oluliselt ei sõltu sideaine sisaldusest ja Ni:Mo suhtest. On tendents kasvamiseks sideaine sisalduse suurenedes ja Mo koguse vähenedes. See oon seletatav TiC-NiMo kõvaduse kasvuga kui karbiidi ja molübdeeni sisaldus suurenevad (joon.3.15) Peeneteralised kermised on pisut halvema kulumiskindlusega kui tavastruktuuriga kermised. Võimalik, et peened karbiiditerad rebenevad kergemini pinnasest lahti. Kuna suuremad karbiiditerad istuvad sügavamalt materjali sees, siis on nende eemaldumine raskendatud 25 20 3 Mahu kadu, mm 15 10 5 0 800 900 1000 1100 1200 1300 1400 1500 1600 Kõvadus HV10 Joon. 3
kliimaga. Viimane punkt on kindlasti vaieldav, sest portugali talupidajad hoiavad sealt raha kokku kust teised peavad raha kulutama. Nad võivad säästa kasvuhoonete ja kütte pealt, kuna on pikem kasvuperiood ja päikesevalgus intensiivsus püsib aastaringselt. Kuid sel samal põhjusel peavad nad investeerima tammide ja kallite niisutussüsteemide peale ja vesi maksab, mis muutub napiks ning väheneb kvaliteet. Vaid kolm protsenti Portugali pinnasest kuulub klassi A. A ja B mullad moodustavad vaid üksteist protsenti põllukultuuride pinnast, mis piirab võimalusi konkureerida teiste Euroopa partneritega, vähemalt kvantiteedi poolest. Enamik parimad mullad asuvad läheduses olulisele linnakeskusele Lissaboni pealinnale. Kummaline jah, mõned kuulsamatest Portugali ekspordi artiklitest (portvein, näiteks) saavad oma unikaalsuse halvast pinnasest, kus neid toodetakse, mis viitab kvaliteedi asemel kvantiteedile
joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu. Omapuhasti kaugus majast või krundi piirist peab olema vähemalt 10 meetrit (septikul vähemalt 5 m). Kaugus veekogudest sõltub veekogu ehituskeeluvööndist (siseveekogudel 25...100 m, mererannas 200 m), kraavidest peab pinnaspuhasti jääma 3...10 m kaugusele (mida suurem maapinna lang, seda suurem kaugus). Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogivee salvkaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest, maapinna langusest ning ei tohi olla väiksem kui 20...50 m. 11.2 Tootmisettevõtte reoveekäitlus Tootmisettevõttest kanaliseeritav reovesi on sõltuvalt tootmistehnoloogiast väga spetsiifilise koostise ja ebaühtlase vooluhulgaga ning nõuab igal objektil erinevat käitlemist. Looma- ja linnukasvatusettevõtete reovesi võib sisaldada sõnniku-, virtsa-, allapanu- ja söödajääke, pesu- ja desinfitseerimisainete jääke ning
elustik. * Mida mõistetakse elurikkuse all? * Miks on kirjeldamata liikide hulgas rohkem selgrootuid kui selgroogseid? Elurikkus jaguneb kolmeks: 1) Liigiline mitmekesisus; 2) Elupaikade paljusus; 3) Geneetiline mitmekesisus. --- 95 Ökosüsteemide mitmekesisus tähendab koosluste ja elupaikade paljusust. Maakera mingit piirkonda saab iseloomustada selle järgi, kui palju on seal erinevaid ökosüsteeme. Mõnes paigas on neid palju, mõnes vähe. Milline kooslus kuskil kujuneb, sõltub pinnasest, kliimast ja paljudest muudest teguritest. Ökosüsteemid võivad olla väga eriilmelised, näiteks nagu rannaniit, savann või korallriff. Igal ökosüsteemil on talle iseloomulikud tunnused ja ainuomane organismide kogum. Kogu Maad võib vaadelda kui üht suurt ökosüsteemi, mis on jagatud väga paljudeks väiksemateks süsteemideks. Iga omaette asuv saar, jõgi või raba on omaette väike ökosüsteem. Lisa
seinale voolav vesi (katuselt, varikatuselt, aknalt, vihmavee torust, üle katuseääre olevad antennikaablid, seina poole kaldu olevad elektrikaablid), vt. Joonis 2.30 ülal; läbi katuse seinale valguv vesi (sh. lumesulavesi), vt. Joonis 2.30 all vasakul; madalast soklist põhjustatud maapinnalt seinale pritsiv vesi, vt. Joonis 2.29 paremal; või seina äärde kuhjunud lume sulamisest seina valguv vesi, vt. Joonis 2.30 all paremal; pinnasest, soklist või vundamendist seina imenduv vesi. Akna veelauad ja -plekid peavad kaitsma liigvee tungimise eest kande-konstrukt- sioonidesse ning on seetõttu väga olulise tähtsusega. Uuritud hoonetest olid aknaplekid lagunenud või puudusid hoopis (oli vaid puitliist akna all) 32 % juhtudest. Sageli oli akna veeplekk kinnitatud aknalengi peale nii, et pleki ja lengi vahele pääses vesi. Aknaalused piirkonnad, vt. Joonis 2.31 olid seinte alaosa kõrval üheks teiseks enim
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...
vabanemiseks vajalik tõmbejõu suurus ja võrrelda seda olemasolevate vahenditega kõigepealt sõukruvi tõmbega tagasikäigul. Tuule ja lainetuse mõju arvestamata oleneb see jõud pinnase reaktsioonist, mis on võrdne kaotatud veeväljasurvega: FMV= FH = f RA [kN] (17.17) kus f - hõõrdetegur, oleneb pinnasest (vaata Tabel 8.1.) : Andmed hõõrdeteguri kohta erinevate pinnaseliikide puhul lähevad erinevate allikate järgi suuresti lahku. Järgnevas tabelis on toodud andmed, mis on võetud kasutatud kirjanduse nimistus toodud allikatest. Sulgudes [ ] on toodud allika number nimistus. Tabel 17.1. Hõõrdetegur erinevatel pinnaseliikidel. Teabe asukoht kasutatud kirjanduse allikates
suure, laiuva võraga, suurte okste, jämeda tüvega ja halvasti laasunud. Need on puistus I kraftiklassi puud, kuid mis oma suure võra tõttu võtavad põhjendamatult palju ruumi (ühe "hundi" asemel mahuks kasvama 2-3 keskmiste mõõtmetega puud ja nendest saadav tulu oleks suurem) ja halva laasumise ning suurte okste tõttu on selliste puude puit vähekvaliteetne. . Hooldusraiete tehnoloogiad Olenevalt metsaomaniku võimalustest ja puuliigist, puistu vanusest ning pinnasest, kasutatakse Eestis väga erinevaid puistu ülestöötamise tehnoloogiaid ja mehhanisme. Väikesepinnaliste erametsade omanikud teevad töö tavaliselt ära käsitsi, kasutades mootorsaagi (45-54 cm3 mootori töömahuga ja 33-45 cm pikkuse saeplaadiga kerge mootorsaag; Husqvarna, Partner, Jonsered, Stihl, Dolmar jt.) ja hobu- või traktorkokkuvedu. Raiutud puit tuuakse tavaliselt metsast välja sortimentidena, sest seda
1. mägijõgedes valdavalt kividele kinnitunud organismid, jõe ristisuunas bentos jaotunud ühtlaselt nii liigiliselt kui kvantitatiivselt. 2. tasandikujõgedes biomass väheneb jõe keskosa suunas, seejuures isendite arvu suureneb; põhjuseks - kuna kaldaäärne põhjapinnas on rikkam orgaanilisest ainest ja vool on aeglasem, siis siin organismid mõõtmetelt suuremad kui jõe keskosas. Üleujutuse korral vähenevad järsult bentose koostis ja biomass, kuna organismid uhutakse pinnasest välja. Pärast suurvett taastub bentose kooslus väga aeglaselt. Nekton - põhiliselt kalad, liigiline mitmekesisus on väga suur. 2.Järved Järved on tüüpilised magevee ökosüsteemid. Eestis on üle 1400 loodusliku ja tehisjärve. Järved ja ligikaudu 1000 jõge katavad umbes 6% maismaast. Järvedesse tuleb sissevool jõgedest või kraavidest, osa järvi toituvad vaid sademete- ja pinnaveest. Järvede elustik on
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
on / ¡ Jalaj¨ alje £86 ¢kujutis, nagu u ¨laosas. M¨argid ja on seega seletab pinnasest v¨ alja- omavahel tihedalt seotud. kasvava taimestikuna , 113 millel on jalad (juured) . Seletus kasutab u ¨hist / ¡ Kahe rinna
· 18. sajand mõistuse ja teaduse teel tsivilisatsiooni arengu ja õnneni. Montesquieu (1689-1755) · Kartis, et absolutism on niivõrd juurdunud Prantsusmaal, et vabadus pole enam võimalik. Millistel konstitutsioonilistel alustel põhineb vabadus ja kuidas taastada prantslastele vabadust? · ,,Seaduste vaim" (1748), kirjutas 17 aastat, võrdlev analüüs · Mõistus on inimestel üks, kuid millised seadused saavad kehtima, see sõltub kliimast, pinnasest, valitsusvormist, kaubandusest, religioonist, tavadest · Püüdis leida konstitutsiooni, mis on kõige sobivam garanteerima alamate/ kodanike vabadusi, aga samas säilitaks ka korra (Vabaduse ja korra seos omavahel Burke'i jaoks oluline, traditsioonide olulisus erinevate ühiskondade vaatlemisel) · Omistas Inglise vabaduse seadusandliku, täidesaatva ja juriidilise võimude lahususele, nende omavahelisele tasakaalustamisele
止 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 4 331 191 86 卜文 ✄ あと ぽ ✂象形 ✁Jalaj¨aljeそうもく 趾 kujutis, nagu 歩 u¨ laosas. 〔説文〕seletab pinnasest し v¨aljakasvava taimestikuna 艸木, millel on jalad (juured) 阯. Seletus kasutab 止・ き じょういん 基 u¨ hist l˜opph¨aa¨ likut 畳韻, 止 pole seotud rohu v. puude kujutisega. 〔説文〕peab し ka 之 taimede kujutiseks, kuid siingi on tegu j¨algedega. 41 異字同訓
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
