Töö tervisehoid ja tööohutus Tööohutuse ül. On inimese kaitse töö protsessis.Töötervisehoiu ja tööohutuse objektid jagunevad põhiliselt 4 ossa: 1.üldosa - seadusandlus,traumatism, järelvalve seadusandluse täitmise üle. 2.Töö hügeen - tootmis kekskkonna metereoloogilised tingumused, tööstus valgustus, murk ained, iooniseeriv kiirgus,müra, vibratsioon. 3.Töö ohutus-elektri ohutus, surve all töötavate seadmete ja tüste seadmete ohutus. 4.Tule ohutus põlemine, tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tagamine. Pärast eesti taasiseseisvumist hakati tööohtus alaseid norme über vaatama seoses üleminekuga euro normidele. Paljud töötaja tervist töökeskkonnas kaitsvad aktid, nagu töötervisehoiu ja tööohutus aktid on praeguseks juba vastu võetud. Praeguse aja eesringlikus töö ohutuses ja töötervise hoius esinevad sellised mõisted nagu mikro ja makro ergonoomika.Kõigi nende disipliinide ülesandeks on aluse loomine ...
söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Süüakse rohkesti aedviljatoite. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliiniga. Saksa rahvustoit on karrivorstid,kartuli ja kapsaga,juurde hautatatakse erinevaid köögivilju, väga populaarne on ka õunastruudel. 4.3 Maalikunst Saksamaa maalikunsti mitmekülgsus võrsus erilaadsete religioossete ja poliitiliste suundumuste pinnasest. Põhja-Saksamaa vanu meistreid mõjutas Madalmaade kunst,samas kui lõunas vaadati pigem Itaalia poole. Saksa maalikunsti viljakamad ja väljendusrikkamad perioodid oled hilisgootika, hilisbarokk ja ekspressionism kõik need stiilid, kus esikohal on kuntstniku tugev väljenduslikkus. Kunstnike: Emil Nolde (ekspressionist), Meister Francke (hilisgooti maalikuntsnik), Peter Von Cornelius (kuulus
Byys Balleti reegel – kui seista seljaga vastu tuult, pinnase soojenemist ja öösel selle külmumist. Seetõttu väheneb pinnase temperatuuri ööpäevane kõikumine võrreldes palja maaga. Kuna siis madalrõhuala on meie ees vasakul, vaatenurgast umbes 60° (vastassuunas kõrgrõhkkond). lumi on halb soojusjuht siis temperatuuri kõikumised ei ulatu maapinnani rääkimata pinnasest. Suvel on ülemised kihid soojemad ja alumised külmemad. Pilet nr. 2 Päikesekiirgus ja spekter Päikesekiirgus on ilma ja selle muutumise peapõhjustajaks. Sellest sõltuvad ka koha klimaatilised tingimused. Kiirgusenergia hulk, mis langeb Pilet nr. 10 Wieni seadus, Adiapaatilised protsessid atmosfääris.
kasvueas (toorestesse) kupardesse tehtud sisselõigetest. Oopium on pruuni kuni mustja värvusega, spetsiifilise lõhnaga ja vähesel määral kleepuv kummisarnane aine, mis sisaldab kuni 40, nii narkootilist kui ka mittenarkootilist alkaloidi. Tähtsaim narkootiline alkaloid oopiumis on morfiin, mille sisaldus selles varieerub 4-21%, sõltudes paljudest faktoritest, nagu taime kasvukoha kliimast ja kõrgusest merepinnast, niiskusest, pinnasest, taime arengustaadiumist, kuprale lõigete tegemise ajast, unimaguna sordist jne. Lisaks morfiinile esineb oopiumis vähesel määral ka kodeiini (0,7-3%) ja tebaiini (0,2-1%). Oopiumi suitsetatakse tavaliselt piibus. Morfiini kättesaamiseks kupardest on mitmeid võimalusi. Näiteks võib teha neisse sisselõiked ja saada esmalt oopiumi (kõrge piimmahla sisaldusega sortide puhul), millest seejärel ekstraheeritakse välja morfiin, või ekstraheerida see otse kas kupardest või kogu taimest.
astal.19. sajandil sai linnast kaubavahetuse keskus. Linna sadama kaudu viidi Euroopasse siidi ja apelsine. Linna paljudes Euroopa keeltes kasutatava nimekuju Jaffa järgi said nime apelsinisort Jaffa ja selle järgi karastusjook Jaffa.4.novembril 1949 liideti Yafo Tel Avivi linnaga ning viimase ametlikuks nimeks sai Tel Aviv-Yafo. (lk.70) Niisutuskraav - see on kitsas inimtekkeline süvend (sageli vooluveekogu) maapinnas.Kraave kaevatakse mitmetel põhjustel. Näiteks kuivenduskraave liigvee pinnasest ärajuhtimiseks, niisutuskraave maa-ala niisutamiseks, kaitsekraave sõjanduses jne. Kuivenduskraavidega kuivendatakse madalaid alasid eriti selleks, et teha nad põllupidamiseks sobivamateks. Samuti on kraavid tavalised maanteede ääristajad. Nende eesmärgiks on hoida teetamm kuivana, et vältida külmuva vee põhjustatud teekahjustusi.Paljud kraavid sisaldavad vett vaid suurvee ajal. (lk.75) Obelisk - see on ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. Vana-Egiptuses püstitati neid
Geograafia 2006/07 Üldmaateadus Uurimismeetodid Geograafia on teadus, mis tegeleb kõigi maa pindmiste sfääridega. Geograafia uurimisala on lai ja seetõttu on see jagunenud kitsamateks valdkondadeks. Geograagia ülesandeks on mõista oma lähemat ja kaugemat ümbrust: objektide ja kohtade asendit ja nende omavahelisi ruumilisi suhteid, looduslike protsesside kulgemist minevikus, olevikus ja tulevikus. Igasuguse geograafilise uurimistöö võib jagada järgmisteks etappideks: 1) Ülesande püstitamine 2) Andmete kogumine 3) Andmete töötlemine ja vormistamine 4) Andmete lõpptöötlus ja järelduste tegemine Põhiküsimused, millele geograafid peavad vastama, on järgmised: 1) KUS? - Vastamiseks kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad määrata objektide asendit ruumis. Abivahendiks on klassikaline kartograafia ja uuemad nüüdistehnoloogial põhinevad meetodid (digitaalkartograafia jms)....
kohastunud 4. Ressursid: radiatsioon (PAR), CO2, mineraalsed toitained, vesi, hapnik; Radiatsioon ehk valguskiirgus. PAR valguse osa, mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus, ehk mida neelavad taimed. CO2 on praegu vähe, taimed vaevlevad selle vaeguses praegu, kogu hapnik mis on atmosfääris, pärineb CO2-lt. Hapnik võetakse CO2 küljest jõuga ära. CO2 funktsioon on kliima kujunemine. Mineraalseid toitaineid saavad organismid kas pinnasest või ümbritsevast keskkonnast. Organismidel on mingid teatud elemendid, mida nad vajavad, et normaalselt toimida. Vesi kõik organismid sisaldavad vet ning vajavad vett, et normaalselt funktsioneerida. Hapnik ressursiks nii loomadele kui ka taimedele, seda vajatakse hingamiseks. 5. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH; Temperatuur on väga oluline tingimusfaktor elule, sest elutegevuse intensiivsus sõltub väga tugevalt temperatuurist.
Kuigi dada rikastas kunsti mitmete uute võtetega (nt ready-made) on dadaistide loomingus raske leida mingeid ühendavaid vormielemente. Dada ei seadnudki oma eesmärgiks uue kunsti loomist, dada eitas senist kunsti, irvitas selle üle, seejuures oli dadaistide viha suunatud mitte ainult klassikale, vaid ka moodsa kunsti vooludele ,eriti kubismile ja futurismile. Ometi oli rida dadaiste otseselt välja kasvanud futuristlikkust pinnasest. Dadaistide looming lähtus eelkõige kubistide ja futuristide pärandist, milles oli püütud arendada abstraktset laadi ja kollaazi. Nt Jean Arp, olles algselt vaimustuses Picasso ja Delauney töödest 1915 hävitas kõik vanad maalid ning alustas täiesti uue, abstraktselt geomeetrilistel kujunditel põhineva laadiga. Maalikunsti vahendite kõrval kasutas kollaazi, vahel aga saagis kujundi välja puust. Arp"i iseäralik kollazitehnika oli aga käristatud paberitükkidest. M
Nii terasplekk kui alumiinium plekk hävib vahetult vaskneedi ja raudpoldi ümber. Lubamatu on kasutada välitingimustes detailide kinnitamiseks Al-st tõmbeneete, ka Al-st detailide kinnitamiseks, sest tõmbeneedil tõmbevarras on terasest ja viib needi kui sellise hävimiseni. Tõmbeneedid on needis kinnitusvahend (katuseehitamisel). Peab kasutama teras tõmbeneete. Kontaktkorrosiooni vältimine: kasutada samast materjalist neete, isoleerida torud pinnasest ning katoodkaitse. Toimida jägmiselt: 1) panna vahelüliks polümeersest materjalist torud; 2) ühendada mõnest sulamist torudega, et vähendada potentsiaalide vahet. 33. Millest olenevad reaalsed elektroodide potentsiaalid (Nernsti võrrand ja sellest tulenevad järeldused). Elektrokeemilise korrosiooni kemism. Millest oleneb elektrokeemilise korrosiooni kiirus ? Selgitage, mis on metallide korrosioonis anoodipiirkond ja mis katoodipiirkond
kuluvuskindluse, korrosiooni vastupidavuse ja terast kaitsvate omaduste järgi. g. Tsinkkatte paksus oleneb terase kuumtsinkimisel terase eripinna suurusest ja lisanditest, mida leidub kasutatavas tsingis. 26. Milline on kõige levinum pinnases asuvate gaasi magistraaltorude kaitsmisviis korrosiooni vastu? Millised on kasutatud kaitsmisviisi ohud? a. Pinnases asuvaid gaasi magistraaltorusid kaitstakse katoodkaitse ning pinnasest isoleerimisega. Kui isolatsioon saab aga kahjustada võivad torul tekkida anoodi- ja katoodipiirkonnad ning selle tõttu võib esineda pistelist korrosiooni. 27. Milliseid protsesse nimetatakse elektrokeemilisteks? Konkretiseerige ja selgitage näidete abil põhilisi elektrokeemilisi protsesse (metallide tootmine, mõnede kemikaalide tootmine, metallide rafineerimine, galvaaniliste katete valmistamine, metallist katete eemaldamine detailidelt, detailide poleerimine)!
.2 Alaliste vooluvete geol. tegevus: seondub jõgede vete toimega. Kulutavad, transpordivad ja akumulleerivad. Delta ala kogub endale materjali, mille jõed endaga kaasa kannavad. Sõltub: millises suunas asub. Millisel poolkeral asub (Põhja Lõuna) Alluminaalmullad e. lammimullad. .3 Mereveed: lahustuvad kivimid n: Helgolandi saar lahustus. Tüsedad settekivimid. .4 Põhjavee geol. tegevus: tekib pinnasest läbinõrgunud vee tekkel ja jääb pidama kihile, mis ei lase hästi vett läbi. Liikuv põhjavesi lahustavad materjale koopad, karsti alad. .5 Tuule geol. tegevus: kulutab, transpordib. Tuule erosioon on väiksem vee omast. Luide ei ole kunagi paiknev ta liigub kogu aeg edasi. .6 Jää geol. tegevus: jääliustikud, mandrijää. Jää sulamisega tekivad kärestikud.
pidigi riik eksisteerima, aga kõik riigi elanikud pidid selle nimel ka tegutsema. Oluline on kontseptsioon, et selle nimel ei pea tegutsema ainult maksumaksja, vaid ka ühiskonna teine pool, seal hulgas ka valitseja. Reformide tagamaaks oli Venemaa sügav traditsionalismi kriis 17. sajandi II poolel, mis väljendus just Venemaa tehnoloogilises ja halduslikuks mahajäämises. Peeter I reformide selgeks eripraks oli tõsiasi, et need ei kasvanud välja Venemaa pinnasest, vaid võeti mudeline üle Euroopast. Reformide ideoloogiline tagapõhi oli ilmselgelt seotud toonase Euroopa mõtlejate ideedega. Kui Peetri reforme üldises plaanis vaadata, võib nad jagada kaheks suuremaks perioodiks. 1. kuni 1710. Seda perioodi iseloomustab üsna kaootiline tegevus reformide vallas, sest Peeter I puudus reformipakett. Eelkõige olid tollased reformid seotud Venemaa sõjalise võimsuse suurendamisega (puudutasid armeed ja selle varustamist)
5. Ökotoop on ökosüsteemi elupaik. 6. Kommensalism on eri liiki organismide kooseluvorm, millel on vastastikku arengut piirav toime mis on ühele osapoolele kasulik, teisele kahjutu. 7. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus suureneb ei muutu. 8. Tippkiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. Õige vastusevariant. 9. Lindude ränded on eelkõige tingitud : a) madalast temperatuurist, b) lumisest pinnasest, c) jäätnud veekogudest, d) toidupuudusest. 10. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: a) kiiremini paljunema, b) kiiremini arenema, c) konkureerima teiste liikidega, d)hukkuma 11. Samal territooriumil elavad kõigi lookide populatsioonid moodustavad: a) ökosüsteemi, b) ökotoobi, c) bioomi, d) biotsönoosi 12. Herbivoorid on alati toiduahela : a) tootjateks, b) esimese astme tarbijateks, c) teise
anoodiks. Anoodid ühendatakse kaitstava konstruktsiooniga paljudest kohtadest, kindla vahemaa järgi Anood tekib galvaanipaarides negatiivsema potensiaaliga metallist. 42. Terase Korrusiooni seaduspärasused - Pinnases - Metalli korrusiooni kiirus sõltub pinnase omadustest: pinnase tüüp, asukoht, struktuur, eritakistus, vee sisaldus, pH, üldine hapesus, Ca ja Mg karbonaatide sisaldus. Kõige kiirem on pinnasest välja tuleva metalli juures kuna seal võib tekkida galvaanipaarid. MOLEKULAARNE KEEMIA Molaarmass aine ühe mooli mass, see on aine suhteline aatom- või molekulmass väljendatuna graamides. Hüdrofoobsed pinnad tõrjuvad vett, ei toimu märgamist Hüdrofiilsed pinnad hea vee märgavusega ning lahustuvusega pinnad. Sisaldab polaarseid või laenguga aatomrühmi, mis võivad moodustada vesiniksidemeid. (soolad, savid, tärklid, tahk)
Kui tiike veest ei tühjendata, saab piklikes kitsastes tiikides vähke kergesti ka kaldalt püüda. Ehitatud kasvutiikides tehakse põhja ristlõige tavaliselt V või W tähe kujuline (joonis 78). Tiikide kuju kavandades püütakse saada võimalikult suurt põhjapinda ja 17 varjepaikade arvu näiteks tiiki peenarde ja vallide ehitamise abil. Peenarde lae ja aluse suhe on sõltuvalt pinnasest 1:2 või 1:3. Vee sügavus olgu jäätumist arvestades 1,5- 2 meetrit. Minimaalne suurus on 100 m2 ümber. Kui aga osa tiigist ehitatakse vee soojenemise hõlbustamiseks madalana, peaks tiik olema oluliselt suurem kui 100 m2. Tiigi põhi peaks olema äravoolutoru suunas kaldu vähemalt suhtega 1:100. Kivipeenra tühjendamine vähkidest on raskem kui väljapüük katusekividest, drenaazitorudest või muudest kunstmaterjalist tehtud varjepaikadest. Mõrdadega vähke välja püüdes ei ole
esemete peidikute otsimisel · laipade otsimisel kasutatakse pikka torkevarrast, millega tehakse kindlaks kus pinnas on läbi kaevatud. Teiseks võimaluseks on gaasiindikaatori kasutamine, mis reageerib laiba lagunemisel tekkivale väävelvesinikule (H2S). Selles kasutatakse pliiatsetaati, mis gaasiga reageerimisel muutub mustaks. Kasutatakse ka elektrisondi, millega saab otsida nii kuivast kui ka niiskest või soisest pinnasest või veest. Ta mõõdab elektritakistust. Laiba lagunemisest tingituna on selle ümber elektritakistus madalam kui mujal. Kui otsimisseade läheneb laibale, näitab milliampermeeter voolutugevuse järsku tõusu. loeng: 25.11.2006 2. mitmesugused valgusallikad o nende hulgas UV-valgusallikad, kasutatakse mitmesuguste bioloogilist laadi
Temp varieerub 270-310 °C vahel. Selle tagajärjel tekib suur kogus lenduvaid ja osaliselt kergsüttivaid lagunemisprodukte. Linaseemned sisaldavad 30 - 40 % õli. Linaseemneõli on kuivav õli kuna see sisaldab palju küllastumata rasvhapete estreid. Nende rasvhape estrite koostises on 10- 24 % oleiin-, 12-19 % linool-, 48-60 % linoleen-, 2-8 % steariin-, 4-10 % palmitiinrasvhappeid. Linaseemneõli koostis oleneb paljudest faktoritest, nagu näiteks seemnete kvaliteedist, kliimast, pinnasest ja ka ekstraheerimise ja puhastamise meetoditest. Linaseemneõli tunti Taanis 3000 aastat e.m.a. Alates 12. sajandist hakati linaseemneõli kasutama maalrivärvides sideainena. Linaseemneõli tihedus on 0,93...0,94 g/cm 3, murdumisnäitaja on 1,484 ja see lahustub benseenis, bensiinis, eetris ning tärpentinis. Linaseemneõli kasutatakse õlivärvides sideainena. Õlivärvid on heade katteomadustega ja need on ilmastikukindlad. Pliivalgel (aluseline plii karbonaat, Pb2CO3·Pb(OH)2), kollasel ja
3. Külma või kuiva kliimaga kohastunud alamliigi isendid on heledamad kui soojemas ja niiskemas kliimas elava alamliigi isendid(Geogeri reegel). 5 Vesi maismaal pärineb sademetest. Sademete ebaühtlane jaotus maakeral on üks tähtsamaid taimegeograafilisi tegureid, mis määrab taime kasvuvõimalused. Taim kasutab vett: · fotosünteesiks · transpiratsiooniks, s.o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks Lumi ei lase pinnasel liig sügavalt külmuda. Kevadised lumesulamisveed loovad aga taimedele kasvuks vajaliku niiskusvaru mullas. Kõrbetaimed: kohastunud eluks ka sademeteta aladel, kus kasutavadkastet(Atacama kõrb) - lehepind vähenenud, ei takista aurumist · vahakattega või paksenenud pinnakiht · karvkate lehtedel, vartel · võime vett varuda-sukulendid(kaktused) Rõhk · Maismaaorganid
ning seejärel liiv. Vesi tungib kaevu põhja kaudu. Salvkaevude juurde pole soovitav istutada puid! Puud ajavad juuri rakete vahele ning soodustavad sellega pinnavee sattumist vahetult veehaardesse. Salvkaevude juures on oluline asukohavalik. Kuna salvkaev haarab endasse vett pinnalähedasest põhjaveest, siis kõik mis toimub maapinnal, mõjutab kaevuvett. Kaevu asukoha valikul lähtutakse: · Geoloogilistest tingimustest · Vee liikumisest pinnasest (suund) · Põhjavee tasemest ja selle muutumisest · Vee kvaliteedi mõjutavatest teguritest Puurkaev on rajatis maakoore sügavamatest kihtidest põhjavee haaramiseks, mille rajamiseks puuritakse vertikaalne saht ning paigaldatakse sellesse mantel- ja veetõstetorud. Puukaevu juures võib eristada 4 erinevat osa puukaevu pea, puurkaevu tüvi, puurkaevu filter ja settetoru. Alati ei pruugi kõik komponendid esindatud olla või võivad olla pisut erinevat.
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4. Jahutussüsteem Ehituse järgli liigitatakse mootorid 1,2 ja enam silindrilised mootorid. Kasutusala järgi liigitatakse: on mobiilsed mootorid ja statsionaalsed mootorid kusjuures mobiilsed mootorid on laevamootorid, nii bensiini kui diiselmootorid. Statsionaalsed otto ja diisel mootorid üle 1000kW mida kasutatakse elektri ja soojuse tootmiseks koostoot...
evolutsioonilised, füsioloogilised ja käitumuslikud reageeringud. 6) Liikide levikupiiride läheduses on alati laigukesi, mis keskkonna tingimuste poolest on lähedasemad levila keskosas valitsevatele tingimustele. S.t ideaalis Maismaa piirkonna niiskusest ja suhtelisest e relatiivsest niiskuses. (1) Vaatamata sellele, et nende (taimed ilmselt) maapealsed osad kaotavad samuti vett nii nagu loomadki, nad on kontaktis otseselt maaga ja saavad pinnasest pidevalt vette juurde ammutada. Nad on füüsilises kontaktsi vee allikaga. (2) taimede Lehekülg 13 jaoks on vesi võrdselt nii ressurss kui tingimus, kuna ta seotakse fotosünteesi käigus süsihappegaasiga. Loomad, kes on niiskuse suhtes tolerantsed kõik lülijalgsed. Teistele on niiskus väga tähtis roomajad, isopoodid, ümarussid, nälkijad. Mulla/vee pH'st
Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2.2. Majandusressursid ja tootmistegurid tootmise sisenditena 2.3. Tootmisvõimaluste kõver ja ressursside alternatiivne kasutamine 2.4. Majandu...
Peab neil olema erakordselt suur lehtede pind, mis aga suurendab transpiratsiooni. Transpiratsiooni puhtfüsioloogiline tähtsus seisneb selles, et ta · soodustab tõusvat veevoolu ja sellega kaasnevate ainete liikumist · ning alandab lehtede temperatuuri (närbuvatel lehtedel 4-6C temp kõrgem) 9. Vee liikumine taimes. Lähi- ja kaugtransport. Juurerõhk. Gutatsioon. Juure rõhk põhineb juure ehitusel ja aktiivsusel mineraalsoolade neelamise pinnasest. Trahheed/sooned ksüleemis asuvad juure keskel steelis, mida ümbritsevad endotermise rakud. Need moodustavad Caspary joone. Kuna Caspary koon on tühimikke täitev ja hüdrofoobne, on ta efektiivne barjäär vee liikumisel läbi apoplastilise tühimiku endotermis. Tänu sellele liigub vesi steelist sisse ja välja ainult esmasel pääsemisel läbi plasmodesmaatilite ühenduste. Gutatsioon on vee eritumine lehtedest tilkadena. Gutatsioon toimub vee lühede kaudu, mis
SISUKORD 1 TÖÖDE ÜLDISELOOMUSTUS _____________________________________2 2 GEODEETILISTE MÄRKIDE RAJAMINE, VÄLISVORMISTUS JA ASUKOHAKIRJELDUSTE KOOSTAMINE ___________________________4 2.1 Ülevaade märkide rekonstrueerimistöödest ______________________________ 4 2.2 Märkide ehitamine _________________________________________________ 5 2.3 Kasutatud märgitüüpide kirjeldused ____________________________________ 7 2.4 Välisvormistus ____________________________________________________ 9 2.5 Asukohakirjelduste koostamine _______________________________________ 9 3 KOHALIKU GEODEETILISE PÕHIVÕRGU 2. JÄRK__________________10 3.1 Kõrguslike lähtepunktide geomeetriline nivelleerimine ____________________ 10 3.1.1 Kasutatud instrumendid _________________________________________________12 3.1.2 Instrumentide kontroll _____________________________...
· tugevasti väljendunud sümptomid tekivad alles siis, kui solkmed on sattunud kopsu. · võib tekkida palavik ning köha- või hingeldushood, mida vallandab sügav hingamine. · vahel võib röga sisaldada verd. Tekkepõhjused ja mehhanismid: Täiskasvanud solge elab peensooles. Emased on väga viljakad, munedes kuni 240 000 muna ööpäevas. Munad satuvad väljaheitega pinnasesse, kus nad küpsevad edasi ning on eluvõimelised aastaid. Pinnasest satuvad solkmemunad edasi inimese seedekulglasse. Seal tungivad nad peensoole limaskesta kaudu verre, edasi aga kopsu. Oluline on teada, et kui ühel pereliikmel avastatakse solkmetõbi, siis võivad nakatunud olla ka teised. Nakatumise vältimiseks: pese hoolikalt puu- ja aedvilju; täida isiklikke hügieeninõudeid. TENIOOS ehk PAELUSSTÕBI Haigusnähud: · Sooles elav nookpaeluss sageli vaevusi ei põhjusta. · vahel võib inimene tunda ebamugavust ja valu kõhus,
Laasunud puude alt võib pinnatuli läbi minna, ilma et latva läheks, samas veel laasumata puud süttivad üleni ja hävivad tules. Keskealisi puistuid ründavad tavaliselt peale tulekahju üraskid jt tüvekahjurid ja puistu võib hävida hiljem nende tõttu. Vanemad paksukorbalised männid kahjustuvad vähem, kuid neilgi peatub mingiks ajaks kasv ja nad võivad muutuda vastuvõtlikumas haigustele ja kahjuritele. Rohttaimedel ja puhmastel hävivad paapealsed osad. Juurte saatus sõltub pinnasest, paksema kõdu või turba korral põlevad ära ka need. Pinnatules süttivad ka üksikud või grupiti laasumata okaspuud, mis põlevad ära ladvani. Põlemise iseärasuste alusel jagatakse pinnatuli kiirelt üle põlevaks ja püsivaks, intensiivsuse järgi nõrgaks, keskmiseks ja tugevaks. Püsiv tuli levib aeglaselt ja on kergem kustutada, kuid kahjustab puid ja pinnast rohkem. Kiirest ülepõlev aga haarab suuremaid alasid ja on seetõttu ohtlikum. Ladvatuli
Ruumide õhusaaste allikad Allikad, mis tulenevad hoone elanike tegevusest. (Ained, mis erituvad õhku põlemisjääkidena, kütmise, toiduvalmistamise ja suitsetamise tõttu) Ehitus- ja viimistlusmaterjalid. Hoones kasutatud materjalidest võib õhku sattuda mitmesuguseid keemilisi ühendeid, olulisimad neist on lenduvad orgaanilised ühendid, formaldehüüd, asbest jms. Välisallikad. Välisõhu saasteained võivad kergesti ruumidesse tungida. Ka pinnasest või veest võivad majja sattuda mitmesugused tervisele ohtlikud ained (näiteks radoon). Peamised riskitegurid on vingugaas (CO), lämmastikoksiidid, tahked osakesed, vääveldioksiid (SO2), lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ) ja osoon. Bioloogilised allikad. Bioloogilised materjalid, mis oma elutegevuse käigus või lagunemise tagajärjel saastavad ruumiõhku. Tähtis on nende mõju immuunsüsteemile, nakkushaigustesse haigestumisele ja nende ainete otsene toksilisus. Tubakasuits
3. Külma või kuiva kliimaga kohastunud alamliigi isendid on heledamad kui soojemas ja niiskemas kliimas elava alamliigi isendid(Geogeri reegel). 5 Vesi maismaal pärineb sademetest. Sademete ebaühtlane jaotus maakeral on üks tähtsamaid taimegeograafilisi tegureid, mis määrab taime kasvuvõimalused. Taim kasutab vett: · fotosünteesiks · transpiratsiooniks, s.o.vee reguleeritud auramine taime kaudu · toitainete omastamiseks pinnasest · seemnete levitamiseks Lumi ei lase pinnasel liig sügavalt külmuda. Kevadised lumesulamisveed loovad aga taimedele kasvuks vajaliku niiskusvaru mullas. Kõrbetaimed: kohastunud eluks ka sademeteta aladel, kus kasutavadkastet(Atacama kõrb) - lehepind vähenenud, ei takista aurumist · vahakattega või paksenenud pinnakiht · karvkate lehtedel, vartel · võime vett varuda-sukulendid(kaktused) Rõhk · Maismaaorganid
Mürgised ained mullas (raskemetallid, tootmisjäägid, teiste taimede vm organismide poolt eritatud mürgid) • Raskemetallid e vastu võitlemiseks taim kas ei võta neid sisse (epidermis, mükoriisa) • Või kuhjab need vakuoolidesse, (fütokelaadid – glutatiooni baasil tekkinud polümeersed ühendid, mis seovad raskemetalle) • Fütoremediatsioon – raskemetallide jt mürgiste ainete eemaldamine pinnasest resistentsete taimeliikide kasvatamise ja äraveoga. Allelopaatia on teiste taimede (või ka sama taime) poolt eritatud mürkainete mõju kasvule. • Fenoolsete ühendite eraldumine mulda võib pidurdada teiste taimede kasvu. • Allelopaatsed ühendid on näiteks fenüülpropanoidid, bensoehape, kohvhape, feerulahape. Viimased kaks esinevad juureeksudaatides ja varises üsna suurtes hulkades ja takistavad seemnete idanemist.
• Luumaterjal enamasti hävinud • Villane tekstiil sagedamini säilinud • Happelises pinnases raud väga habras (kui üldse säilinud) Arheoloogiline kontekst • Esmane kontekst – algne leiukoht, kus ese on pinnasesse jäänud (koordinaadid, asend maastikul jne • Teisane kontekst – algsest leiukohast eemal-datud leiud, mis on uuesti ladestunud (nt erosioon, mineviku või tänapäeva inimtegevus jne) • Leiusituatsioon – millisest pinnasest, seos ladestustega (millisest kihist / sissekaevest /hoonest jne) ja selle ladestuse asend teiste suhtes • Kaasleiud – teised leiud samast ladestusest /hoonest / kontekstist Muistised • Muistis on paik, kus esineb arheoloogiline kultuurkiht • Jaotusvõimalusi tohutult, üks variant: – Matmispaigad (kivikalmed, kääpad ja kääbaskalmistud, laibakalmistud, kirikaiad, hauakambrid jne)
Vees lahustuvate ainete kadudega kaasneb püsivate ühendite ja ainete (kvarts, raskemetallid) ning raskesti lahustuvate tööstus- ja põllumajandusjääkide kontsentratsiooni tõus valgala muldades. Veetsükli purunemine. Ainekadudega seonduv prootonite voo suurenemise tagajärjel viiakse toksilised ained taimedesse ja järgneb koosluste hukkumine. Sellega on rikutud ka veetsükkel, kuna ei tööta biokeemilised lagunemisprotsessid, bioloogiline produktsioon jmt. Kuigi pöördumatud ainekaod pinnasest on looduslik protsess, on see inimese poolt palju kordi kiirendatud. Lõunapoolsetes riikides on see protsess kiirem tänu suuremale päikeseenergiale. Lõpuks veetsükkel lakkab eksisteerimast ja tekivad ulatuslikud kõrbealad. Seda on võimalik kogeda juba antiikkultuuridega Mesopotaamias ja Põhja-Aafrikas. 12.Vetikatoksiinid siseveekogudes. Toksilised vetikaõitsengud on tõenäoliselt üks akuutsemaid keskkonnaprobleeme sellel sajandil. Põhjus on
rühm. Neid tekitavad arvukad pihtlaste, sõlmpihtlaste, kõõrpealaste ja peenpihtlaste liigid. On peensoole või jämesoole parasiidid, millega taandumine iseloomustub isutuse, seedehäirete, juurdekasvu aeglustumise ja kõhnumisega. Nakatumine karjamaal rohu või joogiveega strongüliidide vastsete alla neelates, bunostomoosi korral tungivad nakkusvastsed ka ise pinnasest või allapanust läbi naha. Sigade ösofagostomoos (sõlmusstõbi) sigade peensooles parasiteeriva sea solke tekitatud sagedamini võõrdepõrsaste haigus. Vastsed peamiselt maksas, vähem kopsus. Nakatumine sööda või sõnniku kaudu. Vasikate diktüokauloos on bronhides parasiteeriva ümarussi Dictyocaulus viviparus'e tekitatud peamiselt vasikate haigus, mis iseloomustub bronhiidi, bronhopneumoonia ja kopsupõletiku tunnuste
Hobuste enterostrongülidoosid (pihtussilistõved) – mäletsejalistel kõige enam levinum ümarusstõbede rühm. Neid tekitavad arvukad pihtlaste, sõlmpihtlaste, kõõrpealaste ja peenpihtlaste liigid. On peensoole või jämesoole parasiidid, millega taandumine iseloomustub isutuse, seedehäirete, juurdekasvu aeglustumise ja kõhnumisega. Nakatumine karjamaal rohu või joogiveega strongüliidide vastsete alla neelates, bunostomoosi korral tungivad nakkusvastsed ka ise pinnasest või allapanust läbi naha. Sigade ösofagostomoos (sõlmusstõbi) – sigade peensooles parasiteeriva sea solke tekitatud sagedamini võõrdepõrsaste haigus. Vastsed peamiselt maksas, vähem kopsus. Nakatumine sööda või sõnniku kaudu. Vasikate diktüokauloos – on bronhides parasiteeriva ümarussi Dictyocaulus viviparus’e tekitatud peamiselt vasikate haigus, mis iseloomustub bronhiidi, bronhopneumoonia ja kopsupõletiku tunnuste
märkimistööd 3.MULLATÖÖD 30101 Kasvupinnase eemaldamine m3 850,5 16840,0 Muldkeha ehitamine 30402 m3 11737 8,13 7,98 3,67 232390,6 juurdeveetavast pinnasest 30501 Dreenkiht(liivalus) h=25cm m3 4330 9,97 8,73 3,67 96865,0 4.KATEND 40501 Killustikalus h=20cm m3 3052 12,46 10,11 3,67 80103,5 Tsementstabiliseeritud katendikiht 41001 m2 13680 82080,0
(konspekt, Begon et al. 3.1-3.6); Radiatsioon ehk valguskiirgus. PAR on valguse see osa mis on fotosünteetiliselt aktiivne kiirgus ehk siis mida taimed neelavad (u 44% Maale jõudvast päikesekiirgsest). See kattub inimesele nähtava valguskiirgusega. Taimed vaevlevad praegusel ajal CO2-e vaeguses. Kogu hapnik, mis atmosfääris on, pärineb CO2-lt. Hapnik võetakse süsinuku küljest jõuga ära. Kliima kujunemine on süsihappegaasi funktsioon. Mineraalsed toitaineid saavad organismid kas pinnasest või ümbritsevast keskkonnast. Organismidel on mingi teatud elemendid, mida nad kindlasti vajavad, et elutegevus saaks normaalselt toimida. Vesi- kõik organismid sisaldavad vett ja vajavad vett elutegevuseks. Hapnik on ressursiks nii loomadele kui ka taimedele. Seda vajatakse hingamiseks. 6. Tingimusfaktorid: temperatuur, pH (konspekt, Begon et al. 2.1-2.10); Temperatuur on väga otsene ja oluline elu võimaldav eeltingimus: elutegevuse intensiivsus sõltub otseselt temperatuurist
4. Erosioonkorrosioon ka mehaaniline korrosioon · Toimub materjali hävimine pinnaosakeste eraldumise kaudu liikuvate vedelike ja gaaside toimel. Korrosioon uitvoolude toimel: vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse, hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. · Katooditsoon uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku, ei ole korrosiooniohtlikud torustikule aga ohtlik torustiku isolatsioonile, · Tsoon, kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku, ei ole ohtlik, · Anooditsoon uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse, intensiivnekorrosioon. Uitvoolude mõju vähendamine, kaitse: · Hea elektrijuhtivuse tagamine relsside ühenduskohtades, · Killustiku või kruusa kasutamine kraavide täiteks, vältida vett siduvaid materjale, · Pinnavete ärajuhtimine,
n. valgustus aeg toob esile väljapaistvad nimed ,Prantsusmaal Charles Louis Montesguieu (1689-1755) oli üks neist, arendasid poliitilisi ideid eesmärgiks kaitsta kodanikkonna õigusi. C.L. Montesguieu vaatles riigi ja õiguse tekkimist geograafia ja ajaloo taustal, püüdes avastada ühiskonna ja poliitika muutumise seaduspärasusi. Inimese loomus ning sellest tulenevad ühiselu poliitilised ja riiklikud vormid tulenevad tema arvates elukeskkonna geograafilistest tingimustest,kliimast, pinnasest, maastikureljeefist, territooriumi suurusest jne.Riigivorme eraldas ta kolm: 1) vabariik, 2) monarhia) 3) despootia. Siiski ei määra looduslikud tingimused üheselt riigi ja võimu omadusi, vaid need kujunevad ka inimliku tegevuse tagajärjel. Montesguieu arvates tulenes inglise poliitilise süsteemi edu (eeskujulik) võimude lahususe printsiibist,mis eraldas seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ningaitas vältida võimu kuritarvitusi.Inglise 18.sajandi konstitutsioonilisest
Uitvoolusid põhjustavad trammid, metroo, elektrirongid, keevitusseadmed, elektrolüüsivannid. Vool saabub tarbijasse alalisvooluallikast õhuliini kaudu ja pöördub sinna tagasi mööda relssi. Osa elektrivoolu satub relsilt pinnasesse ja torustikesse (kui need on lähedal), ning hiljem torustikust läbi pinnase relssi tagasi. Uitvoolude raadius sõltub pinnase iseloomust (kümned km) 3 tsooni: 1) katooditsoon- uitvoolud pinnasest suubuvad torustikku; ei ole korrosiooniohtlik torustikule aga on ohtlik torustiku isolatsioonile. 2) tsoon kus uitvoolud liiguvad mööda torustikku. Ei ole ohtlik. 3) anooditsoon- uitvoolud siirduvad torustikust pinnasesse. Intensiivne korrosioon toimub siin tsoonis Uitvooludest põhjustatud kahjustused on väga suured Torustike sektsioneerimine- nende elektrijuhtivus viiakse minimaalseks; isoleeritakse liited dielektrikutega;
Joonis 7.2 Müüritise struktuur: a kivide toetumine mördita müüritises, b kivide toetumine mördiga müüritises, c ebakorrapärastest looduskividest müüritis, d seotiseta müüritis, e seotisega müüritis 1 Mördi mark ja koostis valitakse sõltuvalt müüritise nõutavast tugevusest, tööde ajast (suvi või talv), vundamentide ladumisel ka pinnasest, samuti ehitava hoone seinte niiskusest ekspluatatsioonis ja muudest nõuetest. Nõuded müürikivide ja mördi margi kohta on toodud ehitise projektis. 7.2 Müüritise liigid ja seotised Kivimüüritis koosneb mördile laotud kividest, mille mõõted ja kuju võivad olla väga mitmesugused. Tehniliste tingimustega on mördikihi paksused määratud järgmiselt: 1) tellismüüritises: horisontaalvuukide keskmine paksus korruse kõrguse ulatuses peaks olema
1) Bioevolutsiooniline valik, mis on eelistanud teatud mittemetalle, eelistus ei lähtu elementide hulgast maakoores 2) Elukeskkonna mõju 3) Organismide võime koguda endasse teatud keemilisi elemente 4) Organismide keemiline koostis sõltub süstemaatilisest kuuluvusest 5) Organismide keemiline koostis oleneb saasteelementidest: a. Plii - veekogudes tekitab saastet b. Rn radioaktiivne saasteelement. Levib pinnasest õhku c. Cr kriidipaberile tehtud trükiste põletamine 6) Elementide vastandlikkus (Sr/Ca võib põhjustada liigeste liikumatust Vesi biosüsteemides Molekulaarne tasand 1) Hüdrofiilsus: a. Vees lahustumine (nt suhkur) b. Märgavad/ ei lahustu (nt tselluloos) 2) Hüdrolüüs: tärklis+vesi+amülaas=glükoos tüüpiline reaktsioon, mis toimub ka suus 3) Vesi on taimse fotosünteesi lähteaine ja veeest pärineb ka eralduv hapnik
1 tm eedenipuud 20 000 eurot 2 milj ha metsa Eestis Karjalakase istik 1,5 eurot Eestis on 51% metsamaa Kuuse istiku hind 0,3 0,1 eurot Kogu maailmas 29% metsamaad (4 miljardit ha) 1 ha mahutab 3000 4000 istikut 1 tm tselluloosi 4-5 tm puitu KUIDAS KASVAB PUU? Puu jaotus: juur, tüvi, võra e kroon Juure kolm peamist ül: kinnitada puud pinnasesse, võtta pinnasest mineraalainetega toitemahlu, säilitada süsivesikuid ja teisi orgaanilisi toitaineid. Juure jagunemine: peajuur (kinnitab puitu pinasesse), narmasjuured (võtavad mullast toitemahlu, on tihti sümbioosis seeneniidistikega, mis aitavad efektiivsemalt omastada mineraalseid toiteaineid ja lämmastikku). Juurte liigitus: sammasjuurestik (nt mänd, tamm, nulg), lausjuurestik e narmasjuurestik (nt kuusk, pöök, pappel). Juure kasvuajad on juuni algus ja siis august ja september
levikule Kesk-Euroopast põhja suunas. Aine kandumist veekogudesse ja selle kontsentratsiooni piirab pliiühendite vähene lahustuvus. Metalli kujul esinev plii oksüdeerub hapniku mõjul lahustuvaks iooniks happelistes oludes. Koos jõesetetega kandub vastuvõtvatesse veekogudesse pliid, kuid see element settib kiiresti näiteks karbonaadina PbCO3. Happelistes oludes nii plii sulfiidide kui ka karbonaatide lahustuvus kasvab. Happelisuse suurenemise tõttu tõuseb plii lahustuvus, ja pinnasest satub vette rohkem pliid ning seega võib graniitaluspinnaga aladel tekkiv happelisuse suurenemine esile kutsuda plii lahustumist. /33/ 2.1.2 Kaadmium (Cd) CAS nr. (7440-43-9) Kaadmium on Eestis kantud veekeskkonnale ohtlike ainete nimistusse üks /7/. Mereorganismides on kaadmiumi määramine ette nähtud nii HELCOM COMBINE programmis /4/ kui ka Eesti Riikliku keskkonnaseire allprogrammis ; Ohtlike ainete seire rannikumeres ;. EMÜ standard merevees /5/ on
vedada, välja arvatud need juhud, kui selleks on olemas Inseneri eriluba. Kui töövõtjal on küll luba sobivat pinnast töökorralduse huvides objektilt ära vedada, kuid kui selle tagajärjel tekib objektil pinnase puudujääk, peab Töövõtja tekkinud puudujäägi korvama. 5) Kui kaevandamise kohas esineb sobivat ja sobimatut pinnast koos, peab Töövõtja juhul, kui Insener ei näe ette teisiti, kaevama sobivat pinnast sobimatust pinnasest eraldi. Pinnased ei tohi omavahel seguneda. Kui Leping ei näe ette teisiti, tuleb eraldi paigaldatavad pinnased eraldi kaevata, vältimaks nende segunemist. 6) Töövõtja peab korraldama nii sobiva kui ka hetkel küll sobimatu, kuid sobivaks muutumist ootava pinnase ladustamise. Ladustamiseks sobivate alade leidmine on Töövõtja ülesanne. 7) Töövõtja peab tagama süvendite ja täidendite stabiilsuse oma valitud sobivate meetodite abil, seda
pH=7,0 juures (maa omadus õhku läbi lasta, mida rohkem laseb läbi, seda vähem korr) 10. Ca- ja Mg-karbonaatide sisaldus (mida rohkem, seda väiksem korr) 11. Väävelvesiniku ja sulfiidi sisadlus 12. Süsi ja koks (on / ei ole lähedal) 13. Kloriid (Cl-) kiirendab korrodeerumist 14. Sulfaat (SO42-) kiirendab korrodeerumist. Iga omadust hinnatakse punktidega. Mida suurem punktisumma kokku tuleb, seda väiksem on korrosioon. Atmosfääri ja pinnase kokkupuutekohas võivad pinnasest välja tulevates metallkonstruktsioonides moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena ses konstruktsiooni osas on metalli hävimine kõige kiirem. Näiteks terasposti maasse panemisel on õige betoon pinnase tasapinnast kõrgemaks valada, et teras pinnaga kokku ei puutuks ega korrodeeruma ei hakkaks. Pinnases paiknevad igasugused torustikud, ankrud jne. Mõjufaktorid on igasugused lahused ja gaasid- peamiselt O2, CO2 ja väävelvesinik. H2S on eriti kahjulik, sest väävelbakter võib
suurem korrosioon), pH (mida suurem, seda väiksem korrosioon), üldine happesus kuni pH=7, redokspotentsiaal pH=7 juures, Ca- ja Mg-karbonaadi sisaldus (mida rohkem, seda väiksem korrosioon), väävelvesiniku ja sulfiidi sisaldus, süsi ja koks, kloriid- ning sulfaatioonide sisaldus. Kõikidel neil näitajatel on oma väärtused (punktid), mille järgi võib arvutada vastava detaili eluea selles pinnases. Atmosfääri ja pinnase kokkupuutekohas võivad pinnasest välja tulevates metallkonstruktsioonides moodustuda galvaanipaarid, mille tulemusena on selles konstruktsiooni osas metalli hävimine kõige kiirem. Näiteks terasposti maasse panemisel on õige betoon pinnase tasapinnast kõrgemaks valda, et teras pinnaga kokku ei puutuks ega korrodeeruma ei hakkaks. Pinnases paiknevad igasugused torustikud, ankrud jne. Mõjufaktorid on igasugused lahused ja gaasid- peamiselt O2, CO2 ja väävelvesinik H2S, mis on eriti kahjulik, sest see
tulusaks müügi artikliks (sidrunivesi). Euroopa standardite kohaselt peab mineraalne naturaalne vesi olema püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa-alusest allikas, mille juures toimub ka villimine. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid peab samuti olema puhas ja bakterioloogiliselt ohutu, tuleb Euroopa standardite kohaselt nimetada allikaveeks (springwater) või laua veeks (table water). Naturaalse mineraalvee koostis sõltub pinnasest, läbi mille vesi filtreeritakse. Soola sisalduse järgi jaotatakse mineraalveed kolme rühma: 1. väga madala mineraalide sisaldusega (mineraal soolade sisaldus alla 50 mg 1 liitri kohta. 2. madala mineraalide sisaldusega (oligo mineral) (mineraal soolade sisaldus alla 500 mg 1 liitri kohta. 3. kõrge mineraalide sisaldusega (mineraalsoolade sisaldus üle 1500 mg 1 liitri vee kohta. NB
soojuspüsivam on see piire. Kuidas jaotatakse piirde konstruktsioonid: 1. D 1,5 - kerged piirde konstruktsioonid 2. 1,5 D 4 - väikese massiivusega konstr. 3. 4 D 7 - keskmise massiivsusega piirded 4. D > 7 - massiivsed piirded Piirete niisksusreziim. Poore täitnud vesi suurendab alati materjali soojus juhtivust. Niiskusest tingituna alaneb sisepinna temp. ja niiskuse kondensatsioon võib põhjustada soojus kao tunduvat suurenemist. Võib sattuda pinnasest. Hoone keldri laed tuleb katta hüdroisolatsiooniga. Satub ruumidest kus on tegemist lahtise veega. Kõige suuremaid ebameeldivusi võib valmistada hüdroskoopne niiskus mis satub ruumidesse õhust. Niiskus levib difusiooni teel. Üheks varjandiks on seda vähendada korraliku ventilatsiooniga või kasutada niiskustõkkeid. Hoonete soojusvarustus süsteemid. 1. Soojus varustus liigitus: - On võimalik kasutada lokaalset ehk kohaliku soojus varustus
Akadeemiline skepsis. Seotud tihedalt ratsionalismiga. Uusaja skeptitsism. 2. Epikureism Rajaja paistis silma sellega, et küsis hästi palju koguaeg noorena. Läks Ateenasse Epikurose aed. Vaba atmosfäär: naised, orjad võisid käia. Filosoofia Koosneb kolmest osast: füüsika (meenutama viljakat pinnast aias), loogika (pidi sarnanema piirde taraga mis ümbritseb aeda) , eetika (viljad, mis sellest pinnasest võrsuvad) Teise laine aatomi õpetus erinevus esimese lainega aatomite liikumise põhjus Leidis et aatomid liiguvad sisemise põhjuse tõttu (oma raskuse tõttu). Hedonism-. moraal mis kutsub üles elu nautima. Kiri ta kooli seinal ,,Rändaja, siin on sul hea . Ülimaks kireks on nauding". Nauding oli ka vaimne. Aga nautimisega tuleb jääda mõistlikuse piiresse. 11 3
Nimetamisväärne on see vaid mõnedel sinivetikatel. Olulisel kohal osmoregulatsioonil. Na+ Cl- PO43- ja SO42- "inimkaaslejad" ioonid. Veekogudes ületab Na ja K sisaldus reeglina oluliselt tema bioloogilist tarvet. Na ja K võivad domineerida: · pehmeveelistes järvedes mereliste sademete mõjualal · merega otseselt seotud järvedes · soolajärvedes. Siseveekogude mineraalsuse kujunemine: Kolm põhiprotsessi: - väljauhtumine pinnasest - sadenemine ja väljapesemine atmosfäärist - sademete ja aurustumise vahekord 6 Oligotroofsed järved levivad graniitaluspõhjal (pehmeveelised) või liivastel aladel ja on reeglina väikese valglaga, (kurtna järvestikus). Düstroofsed järved kujunevad rabamaastikus, kus turvas isoleerib mineraalse pinnase(orgaanikarikkad), Kõrgema troofsusega järvede valgla on enamasti suur ja hõlmab rikka mineraalse koostisega pinnaseid (Eestis palju).
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
