Suur veeringe toimub mere ja maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. 1. Sademed.Pilevad liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale. 2. Infiltratsioon. Sadevesi imbub läbi pinna küllastustsooni ja saab põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhutult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani. 3. Trantspiratsioon. Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10% sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest. 4. Pinna äravool. Sadamed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette(järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani. 5. Auramine. Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi
1. Kirjeldage pöördkopaga eskavaatori konstruktsiooni ja erinevate tööde jaoks tunnusparameetreid(põhilised elemendid) TROSSJUHTIMISEGA- nool, kopavars, esitugi, trosside süsteem. Mõnedel unifitseeritud töövarustus, et otsekoppa saaks seada pöördkopaks. Esitugi vajalik selleks, et suurendada noole ja tõstetrossi vahelist nurka. Koppa juhitakse tõste- ja tõmbetrossidega. Kopp on varrele kinnitatud kas jäigalt või liigendiliselt. HÜDRAULILINE ESKAVAATOR- ühest või mitmest elemendist koosnev jäik nool, kopavars ja kopp. Kõiki neid on võimalik liigutada teineteise suhtes hüdrosilindritega. TÖÖPARAMEETRID: maksimaalne keveraadius, maksimaalne kaevesügavus, tühjendusraadius ja kõrgus. Kraavide kaevamisel kasutatakse profiilkoppasid. Drenaazi ehitamisel kitsaid koppasid, mis võivad olla sundtühjendamisega. 2. Vaivundamendi rajamisel kasutatavate rammivasarate tüübid ja ehitus (loetelu, kirjeldus, põhimõttelised toimimise ...
kõrgusega. Rööbiti kulgevalt kaugus mulde servast = posti kõrgus + 5m 157. Kus tuleb ette näha maanteevalgustus (vähemalt 5) 1) Eritasandilisel ristmikul; 2) tähistatud ülekäigurajal; 3) foorjuhtival ristmikul; 4) suure külastajate arvuga puhke-, teeninduskohas; 5) tunnelis; 158. Mis on muldkeha Tee-ehituseks vajalik pinnase konstruktsioon 159. Mis on mulle Ümberpaigutatud pinnasest ehitatud muldkeha osa. 160. Mis on süvend Muldkeha osa, mis rajatakse pinasesse. 161. Mida arvestatakse muldkeha tüübi valikul (vähemalt 5 ) Maantee klassi, teekatendi tüüpi, mulde kõrgust ja süvendi sügavust, muldkeha omadusi, ehitustingumusi, looduslikke iseärasusi. 162. Millistest elemintidest koosneb muldkeha (vähemalt 5) Mulde alus, mulde keha, mulde ülemine osa, süvendi alus, pinnasevee viimarid. 163
õhk siiski vahetult päikesekiirguse mõjul vähe.Kiirguse neeldumise tagajärjel soojeneb eelkõige aluspind-maa-ja veepind.Siit levib soojus edasi õhku ja maa ning vee sügavamatesse kihtidesse.Niisiis,päikesekiirgus neeldub aluspinnas ja muutub soojuseks.B=T+P+EL (B- 1 aluspinna kiirgusbilanss,T-soojusvoog õhku,P-soojusvoog pinnasesse või pinnasest,LE- soojus,mis kulub aurumisele.Temperatuuri skaala: Rahvusvaheline temperatuuriskaala ehk praktiline temperatuuriskaala on praktilistel kaalutlustel loodud temperatuuri mõõtmise skaala. 1927. aastal kinnitati esimene praktilise temperatuuriskaala, mille aluseks võeti Celsiuse skaala. Praegu kehtiv praktiline temperatuuriskaala võeti vastu 1990. aastal (International Temperature Scale of 1990 ehk ITS-90), mis on järjekorras seitsmes.Termomeeter,Kelveni skaala. Kelvini
poleemilise tähelepanuga. Pooldava vaimustuse kõrval leidus ka eitavaid parodeerivaid hinnanguid. Kümnendite vahetusel tekkis eesti kirjanduslikus maitses ja eriti luules murrang. Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioon ning järgnenud kodusõda olid esile kergitanud tõsiseid ühiskondlikke probleeme. Noores kodanlikus vabariigis hakkas levima tõusiklikkus ja korruptsioon, mis varjutas vaimseid väärtusi. Sellest pinnasest sündis nii nimetatud ajaluule, mille all mõistetakse 1920. aastate algul arenenud kriitiliselt häälestatud värsiloomingut. Ajaluule poeetikat ja temaatikat mõjutas omalt poolt sakasa ekspressionismi sissetung. 1920. aastal ilmus Marie Underi tõlkes ,,Valik saksa uuemast lüürikast", kus oli toodud 94 luuletust 21-lt saksa luuletajalt, enamik neist ekspressionistliku kallakuga. Underist sai kaastööline kuukirjale ,,Murrang", kus ta avaldas poeemiks nimetatud ,,Inimese"
Elektroonika on seatud juhti teavitama. Koormuse suurenemisel lülitub sisse keskmine ja siis aeglane käik. Keskmise käigu puhul automaatika juhti ei kontrolli. Aeglasel käigul nõuded puuduvad. Nõlvalt alla sõites seada masin vastavalt joonisele A, asetada kopp 20-30 cm pinnast kõrgemale ja sõita aeglase käiguga. Nõlvast üles sõites seada masin vastavalt joonistele B ja C, millest viimane vastab järsule nõlvale, mõlema puhul hoida koppa 20-30 cm pinnasest kõrgemal. 15. Raskuste tõstmine ekskavaatoriga, ohutusnõuded. Kasutada tõstetavale raskusele ja töötingimustele vastavat tööseadeldist. Raskus ei tohi ületada kopa ega kettide või seekli lubatud töökoormust. Tõsta tuleb abilise märguannete järgi. Jälgida abilist, et oleks ohutu tõsta. Algul sooritada proovitõste 25- 50 mm maast ja liigutada maapinna kohal. Kui pole ohutu või raskus valesti kinnitatud, lõpetada toiming koheselt
toimub mere ja maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. 1.Sademed. Pilved liiguvad gravitatsiooni tulemusena mööda tsirkuleerivat atmosfääri sisemaa kohale ja lasevad vee sademetena Maale. 2.Infiltratsioon. Sadevesi imbub läbi pinna küllastustsooni ja saab põhjaveeks. Põhjavesi liigub kõrgemalt pinnalt ja rõhult madalamale ning mööda veesooni merre või ookeani. 3.Transpiratsioon. Taimed võtavad vett pinnasest ja eritavad seda veeauruna. 10% sademetest, mis laskuvad pinnasele, auruvad taimede transpiratsiooni tõttu, ülejäänu aurub ookeanidest või meredest. 4.Pinna äravool.Sademed, mis ei lähe pinnasesse vaid otse pinnavette (järved, jõed) ja sealt edasi merre või ookeani. 5.Auramine.Tänu päikesekiirgusele soojeneb vesi ookeanides ja järvedes. Selle tulemusena vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri, kus ta moodustab pilvi ja lõpuks langeb tagasi maapinnale. 6
2)Atmosfäär Maad ümbritsev õhuke gaasikiht, tänu millele on võimalik elu teke ja olemasolu maakeral. Hapniku sisaldus tagab elu võimalikkuse maal, süsihappegaas tagab fotosünteesi võimalikuse, tagab veeringe, tekivad ilmastikunähtused, kaitsekilp UV kiirguse eest, tagab maa keskmise temperatuuri. 3)Hüdrosfäär vesi on elukeskkond, aine ja energia kandja looduses, vahendab toitaineid pinnasest taimestikule, salvestab päikseenergiat. Aurustudes ekvatoriaal-aladel ning kandes soojust polaarpiirkondadesse kujundab veeringge maakera kliimat ja limastikku. Vesi on ka reagent hapniku, vesiniku, leeliste, hapete, alkoholide, aldehüüdide, kustutatud lubja tootmiseks. See on tööstuslike protsesside tehnoloogiline komponent: keetmine, lahustamine, lahjendamine, leostamine, kristallimine, veeauruga destilleerimine ning lisaks sellele ka energia ja soojuskandja
Rostvärk on padi või tala, mis seob vaiapead ühtseks vundamendiks. Vaia ots peab ulatuma rostvärgi sisse 5 kuni 10 cm. Rostvärgi paiknemiskõrguse määramisel arvestatakse pinnase planeerimiskõrgust, sokli konstruktsiooni, silmas pidades ka külmakerkeohtu. 34. KOORMUSE TEISENDAMINE ÜKSIKVAIA, VAIAREA JA VAIAVÄLJA VAHEL. Tugiseinad 35. AKTIIVSURVE JA PASSIIVSURVE OLEMUS LÜHIDALT. Survet, mida avaldab pinnas seinale, põhjustades seina mõningase eemaldumise pinnasest, nimetatakse aktiivsurveks. Vastupanu, mida avaldab pinnas mingi välisjõu tõttu pinnase poole liikuvale seinale, nimetatakse passiivsurveks. Aktiiv- ja passiivsurve tähistatakse vastavalt Pa ja Pp. 36. SULUNDSEINA TÖÖTAMISE PÕHIMÕTE, KOORMUSTE SKEEM. Toestus sulundseinaga. Sululundsein arvutatakse selles tekkiva paindemomendi järgi. Paindemomendi epüüri konstrueerimiseks tuleb leida sulundseina koormusskeem. Sulundseina koormab pinnase aktiivsurve
konkurentsivõimet? 2010. aastal võeti RMK poolt arvele 13 675 ha ulatuses metsakahjustusi. Metsakahjustusi põhjustasid tulekahjud, ebasootsad veereziimid, tuuleheited ja murrud, mädanikud ja ulukikahjustused. Puidutranspordi põhi probleemiks on selle kulukus ja metsade raske ligipääsetavus. Logistika on halvasti organiseeritud. 4. Kirjeldage puu osasid ja nende põhiülesandeid. Juured imavad pinnasest vett mineraalainetega, toimub toitainete säilitus, hoiab tüve püsti. Tüvi võimaldab ühenduse võra ja juurte vahel. Tagab vee ja ainete transpordi. Tõstab võra kõrgele, et tagada ligipääs päikesele. Võra rohelistes osades toimub fotosüntees, et koguda toitaineid. Lehtedelt toimub vee aurustumine, et hoida puu temperatuur kontrolli all. 5. Kuidas toimub orgaaniliste ja anorgaaniliste ainete ning vee liikumine puittaimedes?
B=Bk+Bl=S`+D-Rq+EØ-E-Re , kus S`= päikese otsekiirgus maapinnale D= päiksese hajuskiirgus Rq=peegeldunud lühilaineline kiirgus EØ= atmosfääri vastuskiirgus E= aluspinna kiirgus Re= peegeldunud pikalaineline kiirgus 32.Maapinna soojubilanss, soojusbilansi võrrand ja komponendid. Energia juurdevool maapinnale on alati võrdne energia äravooluga sealt maapinna soojusbilanss on kokkuvõttes 0. B+P+M+V=0 Soojusbilansi komponendid: B- maapinna kiirgusbilanss P- soojusvoog pinnasesse või pinnasest M- turbulentne soojusvoog õhku või õhust maapinnale V- auramiseks kulunud või kondensatsioonil vabanenud soojus 33.Veekogude mõju mikrokliimale. Veekogude pinnatemperatuur on aasta keskmisena üldiselt maismaa temperatuurist veidi kõrgem. Ainult väga kuivadel aladel, kus auramine maapinnalt on niiskuse puudumisel väike, veepinnalt aga suur, on veekogu temperatuur suhteliselt madalam. Kaugus, kuhu veekogu mõju veel ulatub, sõltub veekogu suurusest ja sügavusest, samuti ilmast jt
Allikas: Kreeka ajaloolase Herodotose kirjeldus Baabüloni linnast V sajandil eKr: Baabülon asub suurel tasandikul ja on nelinurkne iga külg 120 staadioni (u 23 km) pikk. Linna ümbermõõt on seega kokku 480 staadioni (u 92 km). Kaunistatud on Baabülon aga nii nagu ei ükski teine linn, mida ma tean. Esmalt ümbritseb teda sügav ja lai veega täidetud kraav ja seejärel 50 kuninglikku pehys'i laiune ja 200 pehys'i kõrgune müür. Kui kraavi kaevati, tehti väljakaevatud pinnasest piisav hulk telliseid, mis seejärel põletati. Seejärel palistati esiteks kraavi perved ja ehitati teiseks ka müür, kasutades mördina kuuma laavat ja pannes iga 30 tellisekihi järel kihi pilliroogu. Müüri peale, selle äärtele teineteise vastu, püstitati vahitornid, jättes nende vahele tee, mis on nii lai, et seal vüib sõita neljahobukaarik. Müüris 100 väravat, kõik vasksed ja vasest piitadega. Baabülon jaguneb kaheks jaoks, mille vahel voolab Eufrat
Märkus: suuremad arvud kehtivad tihedama või kõvema pinnase kohta, samuti laiema ja suurema süvisega vundamendi puhul. Tabelis toodud suurusi võiks kasutada juhul, kui vundamendi süvis on vähemalt 1 m (keldri betoonpõrandast vähemalt 0,5 m) ja laius vähemalt 0,5 m. Lubatud surve järgi ei tohi projekteerida vundamente, kui – talla pinnas mõjub horisontaaljõud, mille suurus on üle 10% vertikaaljõust; – sügavusel kuni 2B tallast on vahetult tallaalusest pinnasest nõrgem pinnas. Koheva jämedateralise pinnase, voolava peeneteralise pinnase ja rohke orgaanilise aine sisaldusega pinnase omadused tuleb alati uuringutega määrata. Enamasti on vundamendi piirkandevõimele vastav surve suurem tabelis toodud väärtustest. Kuna uuringute maksumus moodustab väikese osa vundamendi hinnast, tuleks siiski ka lihtsate ehitiste puhul kaaluda pinnase tugevusparameetrite otsese määramise võimalust.
sellest, kui laia vahemikku just osakeste läbimõõt jääb. Selliseid nimetusi kasutatakse näiteks Eesti Keskkonnauuringute Keskuses. Seda, kas tegemist on ühtlase-, segateralise- või ebaühtlase materjaliga, näitab lõimisetegur ehk d60 / d10 –suhe, kus d60 on osakeste selline läbimõõt, millest väiksema läbimõõduga või sellega võrdne on 60 kaaluprotsenti pinnasest; d10 aga on osakeste läbimõõt, millest väiksema läbimõõduga või sellega võrdne on 10 kaaluprotsenti pinnasest. Teisisõnu on d60 võrdne sõelaava läbimõõduga, millest mahub läbi 60% pinnaseosakestest ning d10 on sõelaava läbimõõt, millest mahub läbi 10% pinnaseosakestest. Ühtlaseks loetakse materjal, mille d60 / d10 < 5; Segateraliseks loetakse materjal, mille d60 / d10 = 5 … 15; Ebaühtlaseks loetakse materjal, mille d60 / d10 > 15. 8
a) võsalõikajad ja puude langetajad; b) juurijad ja juurijad-kogujad; c) kobestid; d) seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks. 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. a) ketassaega võsalõikaja minilaaduri baasil; b) võsalõikaja-hakkija roomiktraktori baasil; c) puude lõikaja kuni 15 cm tüvedega puude lõikamiseks ja käsitlemiseks minilaaduril 191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. a) juurija tööorgan ühekopalisele ekskavaatorile; b) juurija-koguja rippekskavaatori baasil; c) kännupurustaja minilaaduri baasil 196-Loetlege kaevamis-transportimismasinate gruppi kuuluvad masinad. a) buldooserid , b) greiderid ja autogreiderid, c) skreeperid, d) greider-elevaatorid. 197-Millised on buldooseri põhilised tööoperatsioonid? a) pinnase kaevamine ja teisaldamine maksimaalselt 300 meetri kaugusele;
tahkete osakeste koostises. perioodid Fosfori ringe toimub peamiselt vee, mulla ja setete kaudu. Haanja staadium: 13500 a.t. Fosfor - aeglaselt pinnasest ja setetest elusorganismidesse ja seejärel Otepää staadium: 12400-12600 a.t. veelgi aeglasemalt tagasi mulda ja veesetetesse. Haanja ja Otepää kõrgustikud aluspõhjalisele tuumikule NB! Fosfori ringe palju aeglasem kui lämmastiku ja süsiniku ringe. Rohkelt setteid (kuni 190 m)
moodustuvad juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse. Juured moodustavad JUURESTIKU: sammasjuurestik selge peajuurega (sammasjuurestik kujuneb idujuurest)(iseloomulik paljudele rohttaimedele, põõsastele ja puudele); narmasjuurestik paljudest võrdväärseist juurtest (kujuneb lisajuurtest, lisajuured tekivad varrel) (iseloomulik kõrrelistel ja üheidulehelistel). (õp. versioon) Juurte MUUDENDID: säilitusjuured (daalia, angerpist, kuradikäpp jt,
hiljem raske metsi taastada. Lisaks on metsade mahavõtmisel mõju ka kliimale. Kohalikul tasandil hoiavad metsad niiskust, nad ei lase sellel nii ruttu ära aurata. Seetõttu on mullad niiskemad ja seega ka viljakamad. Sügavates vihmametsades jõuab vähem kui 2% päikesevalgusest maapinnale; värskelt raiutud metsaaladel on võib see tõusta 90%.[2] Kui metsi maha võetakse, siis see suurendab pinnase paljastust päiksele ja vesi aurustub pinnasest kiiremini, jättes enne niiske pinnase nüüd kuivaks ja rabedaks. See samuti vähendab veeringlust, kuna vesi, mis enne maha sadades liikus näitkes mööda jõgesid teistesse kohtadesse, aurustub nüüd kohe ära, vähendades nii jõgede veetaset ja ohustades sealset elustikku. Kui Kalimantanil jõuaks metsade raie saare keskele mägistele aladele, kust saavad alguse 16 saare 20st suurest jõest, siis see tähendaks, et nende jõgede veetase langeb. See ohutaks omakorda peale veeloomade
2 3 (m, m , m , tk) - Projekt (project) – omaniku poolt määratud eesmärgi ja ulatusega ettevõtmiste kogum - Tarind, ehituskonstruktsioon (structure) - ehitise osa, mille projekteerimisel on tarvis teha ehitusmehaanika ja ehitusfüüsika arvutusi; kandetarindid (kandekonstruktisoonid) kannavad lisaks omakaalule koormust; piirdetarindid (piirdekonstruktsioonid) eraldavad ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest - Töökirje (item of bill of quantities) – töökirjeldusest, -mahust ja arvestusühikust koosnev kirje töömahtude loetelus - Töökirjeldus (work description) – töö tulemuse kirjeldus töömahtude loetelus - Töömahtude loend (bill of quantities) – projektijärgsete tööde kirjelduste ja mahtude loetelu Standardi EVS 811:2006 Hoone projekt kohaselt tuleks teada ka neid termineid: - Hoone ehitusprojekt (building desing) – hoone püstitamiseks, laiendamiseks,
hulgaliselt juurekarvu (suur eripind). Diferentseerumisvöötme ja juurekaela (juure varreks ülemineku koht) vahelises osas -- juhtimisvöötmes -- kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Epidermise rakumembraanid sisaldavad aktiivseid valke, mis osalevad mineraalainete ioonide transpordis pinnasest läbi taimeraku seina kattekoe Taimeraku seinas tekkiv mineraalainete suur kontsentratsioon, põhjustab veemolekulide liikumist osmoosi toimel epidermisest cortex-isse. Sealt edasi endodermisesse ja vaskulaarsesse kesksilindrisse (floeem+ ksüleem) Caspary jooned – iga rakk on 4-küljest ümbritsetud veekindla plaadikesega, mis takistab vee tagasivoolu vaskulaarsest silindrist Ksüleemis on kerge eristada väikese läbimõõduga
Elliko Kõiv LÜHIÜLEVAADE ARHITEKTUURI AJALOOST Õppeaines: Arhitektuuri ja ehituse ajalugu Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 51 Juhendaja: P. Multer Esitamiskuupäev:................ Allkiri:............................ 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1.ÜRGAEG................................................................................................................................................4 2.ANTIIK JA VARAKRISTLIK AEG 2900 eKr-540pKr.........................................................
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj).
GEOGRAAFIA II KURSUS „MAA KUI SÜSTEEM“ KORDAMISKÜSIMUSED MAA KUI SÜSTEEM, MAA TEKE JA ARENG 1. Iseloomusta Maa eri sfääre ja nendevahelisi seoseid skeemi abil. Litosfäär on maakera väline kivimiline kest. Toimuvad kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega-gaasivahetus ja energiavahetus atmosfääriga, evaporatsioon hüdrosfääriga. Litosfääri pinnal areneb muld ja kujuneb taimestik. Pedosfäär ehk mullastik on maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfäär on biosfääri osa. Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee ehk seal toimub vee liikumine, millega seotult kulgevad ka teised aineringed nt gaasivahetus biosfääriga, aurumine ja sademete vahekord atmosfääriga. Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär paikneb litosfääri ja hüdrosfääri kohal. Siit pärineb h...
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Maari Aru TOIDUAINETES SPOORE MOODUSTAVAD MIKROOBID Referaat õppeaines Toiduainete mikrobioloogia Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 2 1 Spoori moodustumine ............................................................................................................. 3 1.1 Endospoorid ...................................................................................................................... 3 1.2 Struktuur ........................................................................................................................... 4 1.3 Asukoht ......................................................
Must meri, Vahemeri, Aasovi meri. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. 6. Litosfääri saaste. Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikkaale(pestitsiide,herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kadnuvad laiali tuulega.Umbes 25% materjalidest sisaldub infrastruktuurides ja 75% hajub tarbimise käigus keskkonnas tarbimisemissoonidena. 7.Toksikoloogia: kuidas näeb välja doos-reageeringu kõver? Seletage. Joon. 1.26. Doos reageeringu kõver.
projekteeritud torustiku keskjoont. Teises etapis suurendatakse esmast ava soovitud diameetrini selleks, et oleks võimalik paigutada sinna nõutava läbimõõduga toru. Mikrotunnel tööpõhimõte: 3 m pikkuses kestas on hüdromootoriga ringiaetav frees, mis purustab pinnase ja selles leiduvad kivid, segab massi tema taga olevas tühemikus veega pulbiks ja see pumbatakse töötsoonist välja konteineritesse, kus toimub vee eemaldamine pinnasest. Kasutatud vesi pumbatakse tagasi puuripea juurde. Samaaegselt puurimisega surutakse kuni 70 tonnise jõuga puuri kesta pinnases edasi. Jõudlus keskmiselt 1 m tunnis, soodsates tingimustes ka 3 m tunnis. Pärast vastava torupikkuse edasiliikumist ühendatakse sahtis õli, vee ja pulbitorustikud lahti lastakse kraanaga uus toru sahti, ühendatakse kõik torud ning töötsükkel jätkub 21. Hoone sisetorustiku ehitus (vasktorude tükeldamine, painutamine, ühenduste
Vee omastatavus sõltub: 1. mulla temperatuurist, 2. aeratatsioonist, 3. mulla veesisaldusest, 4. kättesaadava vee vormist. (Miidla 1984) Taime veedefitsiit ilmneb tavaliselt taime gaasivahetuse ja fotosünteesi kaudu. Fotosünteesi efektiivsusest sõltub otseselt taime kasv. Vee- ja toitainetedefitsiidi tingimustes vähendab taim investeerimist võsude kasvu. Fotosünteesiproduktid suunatakse eelistatult juurtesse, millega reeglina suureneb vee kättesaamine pinnasest. Samuti tajuvad taimed toitainete olemasolu mullas ja suunavad aktiivselt oma juurte kasvu suurema toitainetesisalduse suunas. (Sepp 2011) Valguse tähtsust taimede elus kirjeldatakse põhjalikumalt järgmises alapeatükis. 5 1.2 Valgus kui ressurss ja valguskonkurents Naabertaimede lähedus muudab oluliselt elukeskkonna parameetreid. Nii muutub populatsiooni tihenedes iga konkreetse taimeni jõudva valguse kogus ja kvaliteet,
kiireneb. Eri liikide seemned on erineva veesisaldusega, mis sõltub nende geograafilisest päritolust. Veeimamise kiirus, ka idanemiskiirus, sõltub veel seemne 9 suurusest. Mida väiksem seeme, seda kiiremini ta vett imab ja on võimeline idanema. Samuti on väikese seemne eeliseks, et ta satub suure tõenäosusega pinnase mikropiludesse, kus on kergem vett kätte saada. Olulist rolli mängib see, kui kergesti on vesi pinnasest kättesaadav ehk kui liikuv ta on. Vee liikuvust takistab selles lahustunud ainete hulk. Mida puhtam on vesi, seda kiiremini seemned seda imavad ja vastupidi. Seega, mida toitaineterikkam on pinnas, seda aeglasemalt seemned idanevad. Sellest tulenevalt pannakse seemned tavaliselt idanema toitainetevaesesse mulda, kus on vähem vees lahustuvaid aineid. (Teras, 2009:45) Et lisada idanemisele hoogu soovitatakse seemneid niisutada vahetult enne külvi
Kobestita otsakuga saab kaevandada vaid mittesidusaid pinnaseid. Sidusate pinnaste lahtiuhtumisel kasutatakse pinnasevõttureid, mis koosnevad imiotsakust ja kobestusseadest. Hüdromonitoridega töötlemisel toimub pinnase eraldamine massiivist suure kiirusega liikuva veejoa löögijõu ja materjali pooridesse tungiva vee surve arvel. Eraldatud pinnas seguneb veega, moodustub nn "pulp", mida transporditakse mööda pulbitorusid pinnasepumpadega ladustus- või mahapaneku kohta kus vesi pinnasest välja valgub. Seade koosneb distantsjuhtimispuldist, jalastest või alusplaadist, hüdrosilindritest, alumisest torupõlvest, rõngassarniirist, ülemisest torupõlvest, käsijuhtimishoovast, joatoru vasturaskusest, sfäärilisest sarniirist, joatorust ja joatoru düüsotsikust Pinnasepump-Watermaster . Watermasteri loomise idee: masin peaks võimaldama teha eri liiki töid, mis varem nõudsid erinevaid masinaid. Lisaks pidi olema mobiilne,
vaatleja silma langevad nende kristallide rohelised, punakad. Helendus võib olla 2) Läheb pinnasesse P ei ulatugi maapinnani, rääkimata siis poolt murtud kiired, mis on mõlemal pool tuhm, nõrgem linnutee helendusest ja hele, 3) Olenevalt aluspinna pinnasest. Pinnase kihti, milles esinevad taevakeha 22° kaugusel. Tegurid, mis mis on märgatav isegi päikese loojumisel. niiskusest ja kiirgusbilansi suurusest ööpäevased temperatuuri kõikumised, soodustavad halo kujunemist, tekivad On kõrgusel 80 1200 km. Mida kulub rohkem või vähem soojust vee nimetatakse aktiivseks kihiks
d. Pihustatakse peale metallid atmosfääri rõhul või vaakumis e. Emailid f. Keraamilised katted 2. Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht a. Oksiidid b. Kromaadid 3. Elektrokeemiline kaitse a. Katoodkaitse b. Protektorkaitse c. Katoodkaitse välise vooluallika abil d. Anoodkaitse (pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht) 4. Inhibiitorid Gaasitorustikud isoleeritakse veest ja pinnasest polümeerse kattega ning kasutatakse katoodkaitset. Seejuures peab polümeer juhtima niipalju elektrit, et saab tekitada vooluringi. Betooni korrosioon 1. Tsementkivi korrosioon a. Tsemendikivi väljakanne betoonist veega (Ca(OH)2) b. Reageerimine ümbritsevas keskkonnas olevate ainetega (CO2 ja SO2 ja vees olevate ainetega) c. Leeliste lahusega (naatrium- ja kaaliumhüdroksiid) d. Rasvhapetega e. Suhkrud 2. Armatuuri korrosioon
Kuivenduskraavide sügavus. Kuivendajate sügavuse valikul lähtutakse kuivendusnormist või taimedele sobivast põhajavee sügavusest. Et kuivenduskraavid alandaksid põhjavee pinna vastavale sügavusele, selleks nende sügavus peab põhjavee pinna kumeruse tõttu olema kuivendusnormist umbes Kuivendajate sügavuse valikul lähtutakse kuivendusnormist või taimedele sobivast 20...30 cm suurem. Kuivenduskraavide sügavus oleneb suurel määral pinnasest. Et rasketes pinnastes toimub äravool peamiselt maapinda mööda, siis tuleb kraavide sügavus projekteerida siin väiksem kui keskmistes ja kergetes pinnastes. Kuivenduskraavide sügavus oleneb ka turba vajumisest, mis omakorda sõltub turba veesisaldusest ja turbakihi sügavusest ja veel muudest asjaoludest. Vajumine pärast kuivendamist on umbes 15...30 % kuivendatud turbakihi tüsedusest ( vastavalt selle võrra peavad ka kraavid sügavamad olema
Jäälind toitub peamiselt kaladest, kelle pikkus ei ületa 6 cm, ei põlga ära ka putukaid ja teisi veeloomi. Toitu varitsedes istub liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele vette. [1] Pesa teeb jäälind urgu, mille kraabivad nokaga nii isas- kui emaslind koos. Lahtikaabitud pinnas heidetakse jalgadega eemale. Uuristatud käigu pikkuseks on 0,3...1 meeter ja selle uuristamiseks kulub aega sõltuvalt pinnasest 7...12 päeva. Uru lõpus olevasse pessa munetakse 6...7 muna. Neid hautakse kordamööda ja 21 päeva möödudes kooruvad pojad. Poegi toidab ainult emalind. Poegadega epsaurud on väga räpased, kihavad kärbestest ja lõhnavad ebameeldivalt. Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3 pesakonda. Olles küllalt haruldane, on jäälind looduskaitse all. [1] TÄIENDAV INFO Liiginimi eesti Jäälind keeles Liiginimi ladina Alcedo atthis ispida L.
Osa elavhõbedat jääb tuha koostisse. Et paljud elavhõbedaühendid on vees rasklahustuvad, siis arvati, et inimestele nad ohtu ei põhjusta. Mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid aga lahustuvateks ja lülituvad loodusringesse. Looduses on elavhõbe suhteliselt haruldane. Inimene saab päevas toiduga 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4 mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g. ÜRO statistika kinnitab, et vulkaanigaasidest ning aurumisel pinnasest ja veest eraldub aastas õhku 3000-6000 tonni, inimtegevusest umbes 3000 t elavhõbedat. Elavhõbeda maailmatoodang on ligikaudu kümme tuhat tonni. 4.3 Keskkonda sattumine ja lekked Võimalikku kokkupuudet elavhõbedaga ja selle sattumist keskkonda saab ennetada: hoides ja kasutades elavhõbedat sisaldavaid tooteid vastutustundlikult; elavhõbedalekete likvideerimisel nõuandeid järgides;
Arhitektuuriajalugu Esiaeg Noorem Kiviaeg sai alguse 40 000eKr. Algul elati koobastes, et olla kaitstud, nii külma kui metsloomade eest. Kõige tähtsam eeldus oli kujundlik mõtlemine. Esimesed ehitised, umbes 12 000 eKr olid püstkojad okstest, ümara põhiplaaniga, kaetakse loomanahkadega. 6000 aastat tagasi elati sektsioonelamutes, kus elasid koos mitu perekonda. Seinad on punutud vitstest ja kaetud mõlemalt poolt saviga. Pronksiaja ehitusalaseks tipuks elamuehituses olid veekogudele ehitatud vaiehitised. Need hooned olid püstitatud vaiadele, et kaitsta kõrgusega inimesi loomade, ilma ja muude nähtuste eest. Pilt küll praeguse aja Kambodzast, kuid sarnased võisid vaionnid välja näha. Orkni saarestikus on esialgne asum, mis on ehitatud lubjakivist. Sideainet pole kasutatud. Sealt leiti palju loomaluid, aga pole päid. Uurimise käigus on teadlased teada saanud, et tegemist oli nö esialgse ülikooliga, kus tegeleti tolleaegse teadusega...
lisaabinõusid vajumisest tuleneva pragunemise vältimiseks: armeerida vundament, seinu sarrustada, vaheseinu tugevalt ankurdada välisseintega. Hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi, peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. Vundament tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada hüdroisolatsiooniga. Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada hüdroisolatsiooniga. Sokli kujundamisel tuleb arvestada, et maapinnalt pritsiv vihmavesi ja lumesulamisvesi ei kahjustaks välisseina. Sokkel tuleb soojustada mittehügroskoopse materjaliga. Niiskustundlikest materjalidest (puit, mullbetoon) välisseinte puhul peab sokli kõrgus maapinnast olema vähemalt 30 cm. Nõuanded. Kiviseintega hoone vundament armeeritakse taldmiku peal ja vahetult enne vahelage vähemalt 2 armatuurvardaga Ø 12 mm.
d. Pihustatakse peale metallid atmosfääri rõhul või vaakumis e. Emailid f. Keraamilised katted 2. Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht a. Oksiidid b. Kromaadid 3. Elektrokeemiline kaitse a. Katoodkaitse b. Protektorkaitse c. Katoodkaitse välise vooluallika abil d. Anoodkaitse (pinnale moodustub passiivne oksiidi kiht) 4. Inhibiitorid Gaasitorustikud isoleeritakse veest ja pinnasest polümeerse kattega ning kasutatakse katoodkaitset. Seejuures peab polümeer juhtima niipalju elektrit, et saab tekitada vooluringi. Betooni korrosioon 1. Tsementkivi korrosioon a. Tsemendikivi väljakanne betoonist veega (Ca(OH)2) b. Reageerimine ümbritsevas keskkonnas olevate ainetega (CO2 ja SO2 ja vees olevate ainetega) c. Leeliste lahusega (naatrium- ja kaaliumhüdroksiid) d. Rasvhapetega e. Suhkrud 2. Armatuuri korrosioon
saadava energia arvel ning veojõudu kasutatakse vaid ettenihkeliikumise saamiseks. 189-Nimetage ettevalmistustööde masinad otstarbe järgi. a) võsalõikajad ja puude langetajad; b) juurijad ja juurijad-kogujad; c) kobestid; d) seadmed ja masinad pinnasevee taseme alandamiseks. 190-Nimetage masinad võsa ja puude eemaldamiseks tulevaselt ehitusplatsilt. Võsalõikajad ja puude langetajad 191-Nimetage masinad juurte, kändude ja suuremate kivide eemaldamiseks pinnasest. Juurijad ja juurijad- kogujad 192-Nimetage masinad raskete pinnaste eeltöötlemiseks. Kobestid 193-Millised on võsalõikajate passiivsed tööorganid? Peenema võsa lõikamiseks on loodud ka aktiivse tööorganiga nn võsaniidukid, mille tööprotsess sarnaneb tavalise heinaniiduki tööga. 194-Mis erinevus on juurija ja juurija-koguja passiivsel tööorganil? TV lk 24 joonisel 2.5 on esitatud passiivse tööorganiga juurija
radooniohtlikud hoonete tüübid. Mõõtmised teostati 700 majas (peamiselt elamud). Mõõtetulemuste aritmeetiliseks keskmiseks saadi 102Bq/m3. 65% majadest oli radoonitase alla 100Bq/m3, 3% üle 800Bq/m3. Saadi teada, et ühepere-elamutes on radoonisisaldus kõrgem kui kortermajades. Samuti selgitati välja eriti radooniohtlik elamutüüp, mis tänu ventilatsioonirestidele I-korruse põrandas loob eriti soodsad tingimused pinnasest radooni sattumisele elamusse. Sellist tüüpi maja radoonirikkal pinnasel tähendab, et seal on ülikõrge radoonitase selline maja oli Kundas, kus saadi mõõtmistulemuseks 12000Bq/m3. [] Aastatel 1998-2001 läbi viidud pea kogu Eestit haaranud uuringute tulemusena saadi üldistatud anded elamute radoonitaseme kohta. Siseõhu kõrgem keskmine tase oli ühepereelamutes 103Bq/m3, väikelinnad ja maapiirkondade mitmekordsete elamute esimese korruse korterite keskmiseks oli 78Bq/m3
Pestitsiidid, veel üks naftakeemia revolutsiooni and, aitasid neid tappa. Halb saaks ja nälg vajusid ajalukku. Suurimaks probleemiks sai nüüd, mida teha modrense põllumajanduse ülejääkidega. Toksilised putukamürgid paiskusid õhku, pinnasesse, taimedesse, loomadesse, jõgedesse ja ookeanitesse. Need tungisid rakutuuma, samuti ka emarakku, mis on ühine kõigil eluvormidel. Kas need on ohtlikud inimesele, kelle nad näljast pääsatavad? Uus põlluharimine kaotas sõltuvuse pinnasest ja aastaaegadest. Väetised andsid enneolematuid tulemusi seni kasutamata maal. Saak kohanes pinnase ja kliimaga, mis suurendas sortimenti ja lihtsustas transportimist. Viimasel sajandil on 75% liikides, mille on arendanud farmerid 1000 aastaga, minema pühitud. Kuni silmapiirini- väetise all, plastik peal. Almeria kasvuhooned Hispaanias on Euroopa juurviljaaedadeks. Ühtlases mõõdus juurviljadelinn, mis ootab iga päev kaubaautosid, et need viia mandri supermarketitesse.
Ehitusõigus kui suur hoone? Mitu korrust? Kui suur on ehitusalane pindala? Mitu korterit võib seal olla? Et korterite ja parkimiskohtade arv oleks seotud. Arendaja huvi, et saaks rohkem, kõrgema, efektiivsema; et oleks võimalikult palju müüdavat pinda. Kui suured korterid planeerida? Mida pakuvad konkurendid? Kui suur on nende müügitempo? Piirangud, mis tulenevad maatükist. Maatüki pinnamood. Järsaku peale keerulisem ja kallim ehitada kui sileda maatüki peale. Pinnasest oleneb vundament (kuluartikkel). Potentsiaalse ostja profiil, milliseid kliendi vajadusi rahuldame. Turu monitooringu jaoks saab infot: statistikaväljaanded (maa-amet, statistikaamet, ehitisregister, Eesti Pank), kinnisvaraportaalid ja internet, ajakirjandus, kohalik omavalitsus (nt planeeringuga seotud info), visuaalne vaatus, turuülevaated (pigem pealiskaudsed), info vahetamine, muud kanalid. Turundus on tarbija vajaduste rahuldamine.
Globaalsed kliimamuutused Kasvuhooneefekt Osoon Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Olulisemad teemad: Kliimamuutuste olemus ja põhjused. Kliimamuutused geoloogilises ajaloos. Kliimamuutuste mõju erinevatel laiuskraadidel. Kasvuhooneefekti olemus ja peamised kasvuhoonegaasid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ja Kyoto lepe. Osoon ja osooniekraan. Osooniauk Antarktika kohal ja selle tekkemehhanism. Kliima on ikka ja alati muutunud. Seda põhjustavad erinevad globaalsed protsessid. Kliimasüsteem nagu teised suured looduslikud süsteemid on isereguleeruv ja rakendab oma stabiilsuse säilitamiseks mitmesuguseid tagasisidesid ja kompenseerivaid mehhanisme. Infot kliima kohta Maa geoloogilises ajaloos on võimalik saada: 1) jää puursüdamikest hapniku ja vesiniku isotoopkoostis peegeldab sademete formeerumise temperatuure ning mullikesed (sul...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ' HINDUISMI JA BUDISMI SARNASUSED JA ERINEVUSED Referaat Sisukord TALLINN 2012 Sissejuhatus Maailma religioonid, mis on tekkinud peaaegu igas maailma nurgas, on niisama mitmekesised kui kultuurid. Peaaegu igas teadaolevas kultuuris on olemas oma religioon. Teadaolevalt enamus suuri maailmareligioone pärinevad Aasia regioonist, kusjuures üheks vanimaks neist on hinduism. Maailma religioonides on mitmeid ühisjooni, mis teevad religioonist selle, mis ta on. Religioon on ajalooliselt mõjutanud tugevalt poliitilist väljendust ja identiteeti. Hinduismil oli oluline osa India poliitilise identiteedi kujundamisel enne 1947. aasta iseseisvumist. Budism oli oluline tegur Myanmari kolonialismivastastes liikumistes ning vabastav usk aitas Ladina-Ameerikas paljudel vastu seista mitterahuld...
Tegevkihi energiabilanss kiht, mis energiavahetust kannab. Kihi paksus sõltub pinnase iseloomust. Kui on tihe, siis mõni millimeeter või sentimeeter, aga hõredamatel pindadel võib olla ulatuslikum. Selle kihi ulatus võib olla väga suur. See kiht saab ja annab ära energiat kiirguse kaudu (seda näitab meile kiirgusbilanss B palju saab juurde või annab ära). Kui pinnast antakse energiat sügavamale või saadetakse sügavamalt pinnasest energiat juurde seda voogu nimetatakse energiavooks . Kui pind annab maapinnalt ära või mida tuleb õhust juurde tähistatakse P (mingi energiavoog maapinnal vms). aurustumisega edasi kantud energia T. Siseenergia muutus - Q = C * 1*x * t Energia jäävuse seadus = Q + P + T + B + = 0 (kogusumma peab olema null, aga teised arvud võivad olla nii negatiivsed kui positiivsed). Temperatuurimuutumise seaduspärasused 1
ülekaalus kerge isotoop süsinik-12. Kuid Curiosity ei hakka töötama üksinda. Metaani tootvate alade täpseks kaardistamiseks saadavad NASA ja Euroopa Kosmoseagentuur ESA 2016.aastal kosmosesse uue sondi, millel on muljetavaldav nimi: ExoMars Trace Gas Orbiter (TGO). TGO ehitavad Euroopa riigid ja selle saadab üles USA. 2018. aastal järgnevad veel kaks kulgurit, mille varustus on samuti mõeldud elu otsimiseks. Need suudavad liikuda veel kaugemale, et koguda ja analüüsida pinnasest võetud puurproove. Sest kui elu on Marsil olemas, on see kõige tõenäolisem pealispinna all, kus see on kaitstud ultraviolettkiirguse ja temperatuuri kõikumise eest. Kuid vaatamata tehtud pingutustele on siiski vähetõenäoline, et saame lõpliku vastuse meid vaevavale küsimusele: kas Marsil on elu. Kogemuste põhjal võib oletada, et sondidega tehtud uuringud annavad meile teatavaid mõõtmistulemusi, mida Maa teadlaskond tõlgendab ja arutab. Kuid et asjas päris kindel olla,
vahendusel läbi rekombinatsiooni. Lähedalt seotud viirused võivad omavahel vahetada kattevalke. 5. Geneetiliselt homogeenne põld. Seal ei teki ka erinevaid kasvukohti erinevatele putukatele või muudele eluvormidele. 6. Kasutatakse palju glüfosaadil põhinevaid herbitsiide. Glüfosaat aga on väga laia spektriga herbitsiid, mis on inimestele ja loomadele samuti mürgine. Glüfosaadi poolestusaeg on varieerub päevadest aastateni, sõltuvalt pinnasest ja mullabakteritest. 4 Lõpptulemusena võib öelda, et transgeensete taimede kasutamise puhul pole keskkonnaga seotud riskid ja kasud ei universaalsed ega sugugi lõplikult selged. 19. Milliseid transgeenseid taimi tänapäeval eelkõige disainitakse st millise omaduse transgeen taimele annab? Kõige tähtsamad on Bt-toksiin ja herbitsiiditaluvus. 1. Insektitsiidid otse taimes. Parim näide on Bt-toksiin. Väga levinud.
Ehitiste renoveerimine 1. Mis on mittekandev vahesein ja millal võib seda ilma pikemata eemaldada? Mittekandvad vaheseinad eraldavad üht ruumi teisest.Eemaldata tohib juhul kui tegu pole kandvakonstruktsiioniga. 2. Kandekonstruktsioonide tugevus ja stabiilsuskahjustused Puitmaja konstruktsioonikahjustused on enamasti põhjustatud liigniiskusest. Niiskusest kahjustatud puit avab võimalused seente tekkeks. Esmalt tekivad tavalised hallitusseened, kes valmistavad pinna ette juba tõsisematele seeneliikidele (erinevad pruunmädanikseened, majavamm). Arenema hakkavad seened, mis kasutavad toiduks puiduosakesi kooshoidvaid ained. Siit saab alguse puidu lagunemine. 3. Mis on konstruktsiooni kasutuspiirseisund ja kuidas seda enne hoone renoveerimist hinnata? Kasutuspiirseisund on seisund, mille ületamisel konstruktsioon või tema osa ei ole enam suuteline täitma talle esitatud ekspluatatsiooninõ...
põhiliselt arvestada metsateede ehitamise ja kevadiste sulavete kiirema ärajuhtimise vajadusi, seega piirdudes kraavide rajamisega esmajoones kvartalite sihtidele. Metsade tootlikkus võib pärast kuivendamist tõusta metsa parema majandamise tõttu. Teed ja liikluseks kohandatud kraavi mullavallid võimaldavad puistutele paremat juurdepääsu, mistõttu neid saab hõlpsamini majandada ja ekspluateerida. Tee ehitus kõrvalolevast kraavist võetud pinnasest tuleb tunduvalt odavam kui pinnasest, mida tuleb vedada kaugemalt või pinnasest, mida võetakse küll tee kõrvalt, kuid selliselt, et vee äravool jääb reguleerimata. Eespool käsitlesime turvasmuldadel ja soostuvatel muldadel kasvavate puistute (männikud, kuusikud, kaasikud, sanglepikud) kuivendamise tulemusi peamiselt U. Valgu, P. Kollisti ja V. Hainla uurimistööde tulemuste alusel. Nendes uurimustes kajastuvad soopuistute kuivendamise tulemused, nagu nad avaldusid kuivendamisele järgneva 20-25 a. kestel
keskkonnale 3) kasutatakse kossteemide isepuhastumisvimet 4) kasutatakse taastuvat energiat 5) objekt sobib maastikku. kotehnoloogilised heitvee puhastusseadmed vib jaotada kolme rhma: 1) pinnasssteemid -heitvett kasutatakse pldude niisutamiseks 2) tehismrgalad, mis omakorda jagunevad vabavee-ja pinnaveessteemideks 3) vesi-taim ssteemid Taimestik-pinnasfilter (pinnaveessteem) Taimestik-pinnasfilter (tehismrgala, lodupuhasti) on ssteem, mis koosneb taimedest, pinnasest ja torustikust. Selles ssteemi puhastusefekt phineb voolava vee isepuhastumispotentsiaalil ja pinnase filtreerival toimel. Taimestik-pinnasfiltri komponendid: 1) pealmine osa on liiv ja kruus; siin toimub orgaanilise aine aeroobne lagundamine 2) alumine osa on pinnas (enamasti ehitusobjektidelt), mis on vees; siin toimub orgaanilise aine anaeroobne lagundamine ja denitrifikatsioon. Filtri sgavus on ca 1m ja alt on svend vooderdatud plastikkilega vi saviga
Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavusega. Umbes 0,5 (0,7)m sügavuse kaob praktiliselt temperatuuri ööpäevane kõikumine, aastane 10 20m (st. ta on konstantne). Konstantne on ta siis, kui temperatuur erineb vähem kui 1° C. Taimed ja lumi pidurdavad pinnase soojenemist ja öösel selle külmumist. Seetõttu väheneb pinnase temperatuuri ööpäevane kõikumine võrreldes palja maaga. Kuna lumi on halb soojusjuht siis temperatuuri kõikumised ei ulatu maapinnani rääkimata pinnasest. Suvel on ülemised kihid soojemad ja alumised külmemad. Pilet nr. 10 Wieni seadus, Adiapaatilised protsessid atmosfääris. Wieni seadus kiirgusvõime maksimumile vastav temperatuur on pöördvõrdeline temperatuurile vastava lainepikkusega. Tm = b. T- maapinnatemperatuur, b-2,90103mK, m-maksimumile vastav lainekiirgus. Kiirguse neeldumine on selektiivne. Mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem kiirgab, kiirgusvõime maksimum lainepikkus sõltub temperatuurist. Wieni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
