valgejänesel kolm pesakonda. (miksike.ee) Illustratsioon 2 Valgejänese poeg 4 TOITUMINE Oma pesakohast väljub ta toitu hankima alles videvikus. Valgejänes on rangelt taimetoiduline. Toiduks on talle mitmesugused rohttaimed ja peenikesed puuoksad ning jämedamate okste ja tüvede koor. (edu.ee). Suvel toitub valgejänes mitmesugustest rohttaimedest, eelistades liblikõielisi taimi. Meelsasti toitub osjadest ja maa-alustest alamatest seentest (nt. hirvepähklist), mida ta pinnasest hõlpsasti kätte saab. Talviseks põhitoiduks mitmesuguste puude ja põõsaste oksad ning koor. Kõige meelsamini toitub valgejänes pajust, haavast, kasest ja sarapuust. (wikipeedia.org) 5 HUVITAVAD FAKTID ● Huvitav on, et jänes sööb oma toitu kaks korda - saab rohkem toitaineid kätte. Nimelt sööb ta oma vedelad esmased väljaheited kohe uuesti sisse ja alles teisel mao ja soolte läbimisel tekivad kõvad pabulad
19. Kuidas kujuneb alanduslehter? Alanduslehter kujuneb suure veevõtu korral, kaevu ümber, kus sügavamate kaevude jaoks vett veel jätkub, kuid madalamate jaoks enam mitte. Ka veetaseme alandamine kaevetööde tegemisel mõjutab põhjaveetaset ka kaevandusalast kaugemal ja tekib alanduslehter. 20. Millest sõltub põhjavee reostusoht? Millistes Eesti piirkondades on põhjavesi kõige reostustundlikum, miks? Põhjavee reostusoht sõltub seda ümbritsevast pinnasest ja maapinnal toimuvast (nt savine pinnas kaitseb põhjavett hästi). POOLIK VASTUS. 21. Kirjelda reovee keemilist puhastamist. Keemilises puhastuses kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Enamlevinud on happeliste reovete neutraliseerimine ja mürgiste ühendite oksüdeerimine klooriühendite või osooni abil. 22. Kirjelda reovee mehaanilist puhastamist. Mehaanilise puhastamise käigus eraldatakse reoveestujuv praht ja muud jämedad tahked osakesed,
Peale stabiliseerimist tuleb ta tihendada kasutava tihendamismasina tüüp sõltub pinnase algomadustest enne stabiliseerimist. Pinnase iseloomustavad näitajad. Wl-voolavus piir vee sisaldus mile juures pinnas muutub pehmest voolavaks. Määramine- tead niiskusega pinnast koputatakse, kuni vajub kinni sinna tõmmatud standartne vagu. Wp-rull piir tähistab pinnase üleminekut pool kõvast olekust kõvasse Määramine- niiskest peen pinnasest rullitakse umbes 3mm jämedusi rullikesi kuni need hakkavad murenema. Ip-plastsus indeks (arv) wl-wp Pinnaste liigitus voolavus piiri järgi. 1. vähme plastne pinnas /35 % 2. Kesk plastne pinnas /35-50 % 3. väga plastne pinnas /50-70 % 4. üli plastne pinnas ül-70 % Voolavus arv Il w-wp/Ip % -niiskuse sisaldus 1. Kõva pinnas /0 2. 0.025 3. 0-0,25 4. sitke /0,25-0,5 5. pool pehme /0,75-1
·Pinnaspaisud ·Kivipaisud ·Puitpaisud ·Betoonpaisud ·Raudbetoonpaisud ·Kilepaisud Paisude liigitus: ehituse järgi ·Gravitatsioonipaisud ·Kaarpaisud ·Kontraforsspaisud Paisude liigitus: veeheite järgi ·Umbpaisud ·Veelaskepaisud, ülevoolupaisud Paisude liigitus: kõrguse järgi ·Madalsurvepaisud (kuni 10m) ·Kesksurvepaisud (10...50m) ·Kõrgsurvepaisud (üle 50m) Pinnaspaisud: Pinnaspaisude ristprofiile (Liiv, 1992): a on ühtlasest pinnasest pais, b sama, nõlvakindlustis geotekstiilalusel, c tehismaterjalist ekraaniga pais, d vettpidavast pinnasest ekraaniga pais, e tuuma ja hambaga pais, f vettpidava diafragmaga pais, g vettpidava ponuuriga pais, h paisualust filtratsiooni tõkestava diafragmaga pais; 1 paisu pinnas, 2 nõlvakindlustis, 3 geotekstiil, 4 drenaazprisma, 5 pöördfilter, 6 ekraani kattepinnas, 7 tehismaterjalist ekraan, 8 saviekraan, 9 paisu tuum, 10 vahekiht, 11 diafragma, 12 ponuur Paisu harja laius:
Jood avastati 1811. aastal, Pariisis, Prantsusmaal. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodipoolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima). Kasutatakse ka röntgenidiagnostikas. Joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses (näiteks: tsrkooniumi( aine mida leidub mineraalis) ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis); keemilises
suurematesse keskustesse ning maaelu on tahaplaanile jäänud, oli 19. sajandil elu hoopis täiesti teistsugune. Linnu oli vähe ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem mõeldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli joogivee kättesaamise võimalus. Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks ligidal ning kergesti kättesaadav. Kuna aga Eesti pind ja reljeef on erinevates paikades isesugused, siis niimoodi võis selgesti eristada mitmeid erinevaid külade tüüpe. Külavormidest olid eriti Põhja- ja Lääne-Eestile ning saartele iseloomulikud tiheda
sellest, kas jôudis nö pinnaseni. Peamine loomuomadus on kôigil ohjeldamatus = karamazovlus. Ivan - ohjeldamatu môtteinimene, jôuab jumala eitamiseni Dmitri - ohjeldamatu tundeinimene Aleksei - ohjeldamatu inimesearmastaja, erandlik inimkonnas, aga erand vôib olla ajastu kese, kôige tähtsama idee kandja, sest teised vôivad olla nö ôigest kôrvale kaldunud. D annab Alekseile ainukesena tuleviku - tahab hakata pidama kasvatusmaja; Aleksei kannab autori ideed. Jôud Alekseile tuleb pinnasest, emakesest maast. D:"Ta langes maha nôrga noorukina, tôusis üles kindla vôitlejana." Ivan - ei jôua pinnaseni Dmitri teeb läbi kannatused, jôuab pinnaseni Aleksei on ise pinnaseinimene, saab jôudu kahtlushetkel. 28.01.1881 - suri Peterburis
suurematesse keskustesse ning maaelu on tahaplaanile jäänud, oli 19. sajandil elu hoopis täiesti teistsugune. Linnu oli vähe ja seal elasid ainult rikkamad inimesed ja kaupmehed ning need olidki pigem mõeldud kaubavahetusega tegelemiseks. Suurima osa elanikkonnast moodustasid talupojad, kes elasid linnadest eemal maal, moodustades väikseid külasid. Küla suurust, nende planeeringut ja paiknemist mõjutasid oluliselt maastiku reljeef, pinnasest tulenevad maaharimise iseärasuses, selle viljakus, metsa asukoht ja väga suure tähtsusega oli joogivee kättesaamise võimalus. Paljud talud ja nende õued ehitatigi selle järgi, et vesi oleks ligidal ning kergesti kättesaadav. Kuna aga Eesti pind ja reljeef on erinevates paikades isesugused, siis niimoodi võis selgesti eristada mitmeid erinevaid külade tüüpe. Külavormidest olid eriti Põhja- ja Lääne-Eestile ning saartele iseloomulikud tiheda
taastamine võib osutuda väga kulukaks. Kasutatavaid tehnoloogiaid ning vastavalt ka masinate komplekte on mitmeid. Kasutatavad meetodid on: · Hüdraulilise tungrauaga toru sissesurumine · Läbi löömine- suruõhuga töötavad rammi põhimõttel toimivad seadmed · Puurimise põhimõttel toimivad seadmed · kilpläbindus Läbindusmeetodi valik sõltub paigaldatava kommunikatsiooni tüübist (kaablid, torud, tunnel) ja läbindatavast pinnasest. Grundoram - spetsiaalsed läbindusseadmed kuni 2000 mm läbimööduga terastorude paigaldamiseks, mis kulgevad teede, jögede vöi kanalite all rammimiskaugusega kuni 80 m. Käivitamiseks kasutatakse tavalist kompressorit.. Grundopit - kaevesüvendist lähtuvad juhitavad miniseadmed kuni 25 m pikkuste ja 75 mm jämeduste torude paigaldamiseks elumajades. Uusim variant Grundopit 40/60 paistab silma oma kompaktse konstruktsiooniga. Väikestest gabariitidest hoolimata
1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest: · Ehitusgeoloogia uuringud, pinnasetingimused ja omadused, geoloogiliste protsesside hinnang ja prognoos.
kahjustada tervist o Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Merevete saaste on tavaliselt seotud: 1.dampinguga, 2.naftasaastega,3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu. 4.puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega;5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. o Litosfääri saaste Pinnasest satub väliskeskkonda 50 mln tonni mineraalväetist ning 3 mln tonni mürkkemikaale (pestitsiide, herbitsiide jm) aastas. Nendest 1/3 pesevad välja vihmaveed ning ülejäänud kanduvad laiali tuulega. Maapõuest kaevandatavate materjalidega, eriti fossiilkütustega, aga ka madala metallisisaldusega maakide kaevandamise ja rikastamisega kaasneb hiiglaslik aheraine "seljakott". Näiteks 0,3%Cu sisaldusega maagi puhul ületab see, ~800 - kordselt saadava vase hulga.
taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosforit anorgaanilise ortofosfaatioonina. Tavaliste pinnases esinevate pH väärtuste juures domineerivad H2PO4- ja HPO42-. Ortofosfaat on taimedele kõige paremini kättesaadav neutraalse pH juures. Kui pinnas on happeline, ortofosfaat kas sadestub või sorbeerub Al(III) ja Fe(III) osakestele. Aluselistes pinnastes reageerib ortofosfaat kaltsiumkarbonaadiga ning moodustub vähelahustuv hüdroapatiit: Tänu sellele reaktsioonile uhtub pinnasest väga vähe fosforit, mis oli sinna väetisena lisatud. Taimede kasvuks on vajalik suhteliselt suur kaaliumi hulk. Kaalium aktiveerib ensüüme ning mängib tähtsat rolli taime veebilansis. Seda on vaja ka sahhariidide muundamiseks. Saak väheneb tunduvalt, kui pinnases esineb kaaliumi defitsiit. Mida suurem saak, seda rohkem kaaliumi eemaldub pinnasest. See protsess kiireneb, kui pinnase produktiivsuse suurendamiseks lisatakse lämmastikväetisi. Seega võib kaalium muutuda produktiivsust
Tektiidiväljadel paiknevates riikides, näiteks Tsehhis, müüakse turistidele tektiite, kuid tuleb arvestada sellega, et suur osa neist on võltsingud. Avastada saab seda paljudel juhtudel paraku ainult väidetavaid tektiite laboratoorselt uurides. Fulguriit Fulguriidid (sõna tuleb ladina keelest fulgur tähendab välgunoolt)on looduslikud õõnsad porgandikujulised klaastorud, mis tekivad liivast või õige koostisega pinnasest kui seda tabab välk. Fulguriit tekib ka siis, kui kõrgepingeliin puruneb ja kukub allpool liiva. Nendele viidatakse vahel ka sõnadega kivistunud välk. Torud võivad olla kuni mõni cm laiad ja meetreid pikad. Nende värv muutub kuna pinnas milles nad tekivad on erinev. Nende värv võib olla nii must, pruun, roheline aga ka läbikumav valge. Nende sisemise osa on tavaliselt väga sile või kaetud väikeste mullidega. Välimine külg on enamjaolt kaetud karedate liiva tükkidega
õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannKõrbed on maa kõige kuivemad paigad ja eluks ebasobivad Sahara lõrb laieneb iga aasta Walesi suuruse maa-alavõrra. Maailmas on kuus kuuma kõrbe ja neli külmemat kõrbe. Kuidas tekivad kõrbed. Kõrbed tekivad kliimamuutuse tagajärjel.Kui mõned aastad vihma ei saja ,jäävad vaid üksikud taimed ellu.Tuul puhub viljaka pinnase minema.Enamik kõrbi koosneb kuivanud pinnasest ja kivipuruga kaetud aladest,kus kasvavad üksikud kõrbetaimed.ehtsaid liivakõrbi on väga vähe.Kliimamuutused võivad viljakad alad kõrbeteks muuta ja kõrbed õitsele panna.Näiteks Sahaara kõrb oli 2000 aastat tagasi viljakas põllumaa.Praegu valitseb seal pidev kõrgrõhuilm palju päikest ,sademeid peaaegu pole Kus asub suurem kõrb Sahara on maailma suurim kõrb.Selle pindala on 9 miljoni ruut km ,mis katab kolmandiku Aafrika mandrist olles peaaegu sama suur kui Euroopa
toon välja kõige populaarsemad tee kaubamärgid Eestis. 3 Jana Krot Referaat ,,Tee" 1 ISELOOMUSTUS Erinevad teesordid (roheline tee, must tee, oolong) pärinevad ühe ja sama liigi taimest -teepõõsast (Camellia sinensis), sortide põhierinevused tulenevad aga kasvukoha kliimast, pinnasest jne., tee töötlemise ja valmistamise meetoditest. Just teelehtede töötlemise põhjal liigitatakse teed sortidesse. Lehed sorditakse suuruse järgi - noored ja õrnad on paremad vanadest ja jämedakoelistest. Joonis 1 Erinevad teesordid 1.1 Tee tervislikud omadused Tee vedel ravim Hea tervis sõltub sellest, kas organismis on piisavalt vedelikku. Enamik inimesi vajab päevas 1,53 liitrit vedelikku.
geotekstiile või lubjaga/tsemendiga segatud pinnasekihte. 2. Aluskihi ehitus Aluskihi ehitusel kasutatavaid materjale võib vajadusel siduda tsemendi või lubjaga. Aluskihi materjalideks võivad olla nii killustik kui ka looduslik kruus. Aluskihi rajamisel tuleb silmas pidada: 1. Aluskiht peab olema piisavalt suur ja ulatuma ka äärekivide alla. 2. Aluskiht tuleb ehitada kiht-kihi haaval, vahepeal tihendades, iga kihi paksus peaks olema 100 - 150 mm. 3. Niiskuse liikumist pinnasest aluskihti saab vältida, kasutades bituumeniga kruntimist (kulu u. 0,3l/m2), kõik kahjustatud kruntkattega alad tuleb veelkord kruntida enne liivaluse paigaldamist. 4. Kui aluskihtide rajamisel kasutatakse tsementi, tuleb segu valmistada segistis. 5. Liiva ei ole soovitav kasutada aluskihi ebatasasusi ja konarusi tasandava materjalina. Lõpetatud aluskiht tuleb siluda võimalikult tasaseks, kõrvalekalle aluskihi projektkõrgusest ei tohiks olla üle 10 mm. 6
Third level Fourth level Fifth level Egiptuse loodus Egiptusest 90% moodustab kõrb, mis pole aga lihtsalt tühi maa. Mitmed taimed ja loomad on kõrbekliimaga kohastunud ning taluvad kõrget temperatuuri ja pikki põuaperioode. Hoolimata rikkalikest veevarudest ja viljakast pinnasest kipub kiiresti kasvavale rahvastikule toitu väheseks jääma. Toitu ostetakse enamasti turgudelt, puuduvad suured kaubanduskeskused. Loodus Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level
Keha pinna temperatuur külmas ruumis võib olla: 31º- jäsemetel 34 º- reitel 28 º- sõrmedel 32 º- küürarnukkidel 36 º- õlavarrel 37 º- tuumas. Inimese kehas toimuvad toitainete hapendumise protsessid, mis on eksotermilise iseloomuga: 80-85% eralduvast soojusenergiast antakse üle väliskeskkonda; 10-15% tekkinud soojusest läheb toitainete ja väljahingatava õhu soojendamiseks. 1.5 Õhu ionisatsioon Õhus on pidevalt ioone. Need tekivad pinnasest radioaktiivsetest elementidest kosmiliste kiirte ja päikesekiirte mõjul. Nn "värske õhk" sisaldab palju kergeid ioone. Georg Badasjan Referaat Kerged negatiivsed ioonid soodustavad vaimset tööd. Nende sisaldus väheneb talvel, pilves ilmaga, samuti ruumides, kus on palju inimesi. Kerged positiivsed ioonid omavad ainevahetust intensiivistavat toimet, nad vähendavad vaimset aktiivsust, tekitavad peavalu, ärritavad limanahku
Kõige tavalisem ja ka enamasti esmasem sümptom on kõhukinnisus. Arstiabi vajab imik paari päeva kuni nädala jooksul pärast sümptomite avaldumist. Enamasti ilmnevad imikul üleüldise nõrkuse ja loiduse tunnused, võib esineda veel söögiisu puudumist, letargiat ,ärrituvust ning kohmakust. Hingamisprobleeme tekib tihti, kuid harva on need fataalsed. Haigeid ravitakse botulismi antitoksiiniga. Nakkuse allikad Haigusetekitaja eosed on levinud pinnases, veekogudes ja veekogude setetes. Pinnasest võivad eosed sattuda kõikjale neid on leitud põllumajanduslikes toiduainetes, loomade, kalade ja lemmikloomade ( näiteks kilkonnade, roomajate) seedetraktis, mees. Botulismi tekitaja toodab närvimürki mitteküllaldaselt kuumtöödeldud toitudes ja eeskätt vähesoolastes, vähehappelistes/leelistes konservides. Eriti aedvilja-, liha- , kala- ja seenekonservides.Toksiin säilib konservides 6- 8 kuud. Toksiin hävib vähemalt 85 ºC kuumutamisel või keetmisel 10 minuti jooksul
toodetud, mida on võimalik liita terviklikuks süsteemiks ja mille omadused püsivad kogu hoone kasutusaja jooksul. Sobivuse tõendamiseks on parim radoonikindluse sertifikaadi olemasolu. On olemas ka mitmekihilised nöör armeeringuga membraanid kasutamiseks juhtudel, kui on vaja suuremat koormustalvust, kaitset ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste eest, tõmbetugevust ja/või lisakaitset pinnasest eralduvate teiste gaaside ja/või erineva pinnase saastatuse eest. [11] 3.1.2 Alt tuulutatav põrand Kui hoone esimese korruse põranda all on tagatud vaba välisõhu liikumine ja põrandaalune õhuvahetus tagab radooni eemaldamise, siis täiendavaid radoonitõkke meetmeid pole vaja kasutada. Selline hoone võib olla ehitatud postidele või paralleelsetele ühesuunalistele kandvatele seintele ning ristuvas suunas on võimaldatud välisõhu vaba ja intensiivne liikumine
2 kehtestatud. 1 Tarind ehk konstruktsioon Hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarind võtab vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile; Piirdetarind eraldab ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: Vertikaalsed: Vertikaalsed: seinad, postid, vundamendid Horisontaalsed: Horisontaalsed: paneelid, talad, fermid 3 Vundament Vundament: hoone ja rajatise osa, mis kannab tema koormuse üle pinnasele;
Roomlased leiutasid ristvõlvi, mis kujutas endast kahte üksteisega täisnurga all lõikuvat poolsilindrit. Mördi laialdane kasutamine viis uue ideeni seinu hakati ehitama kahe õhukese tellistest kihina, millede vahele valati liiv-lubjamördi ja kihtidena selle sisse laotud kivitükikestest segu. Nii sai alguse valumüüris e rooma betoon, mis on kaasaegse betooni eelkäija. Rooma betoon Koosnes lubjast, kivipurust, veest ja lähedalasuva Pozzuoli vulkaanilisest pinnasest. Segu kallati vormidesse kõvastuma ja saadud detaile kasutati ehituses. Arhitektuuriteooria Keisririigi algaastail ilmavalgust näinud Marcus Vitruvius Polliuse traktaat "Kümme raamatut arhitektuurist" andis ülevaate kõikidest nendest aladest, mida arhitekt pidi tundma. Vitruvius käsitles linnaehituse, ehituse, ehitusmaterjalide ja rakendusmehhaanika küsimusi. Apenniini poolsaarel lõid vanima kunstikultuuri etruskid. Etruski kultuurist on vähe säilinud.
● Binoom Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Seal elavaid organisme( biotsönoos) mõjutavad suhteliselt sarnased ökoloogilised ja klimaatilised tegurid. ● Pedosfäär on geosfääri üks osa, mis hõlmab muldi ● Murenemine on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. ● Mineraliseerumine on protsess, mille käigus orgaanilised ained lagundatakse anorgaanilisteks ehk mineraalaineteks. Nendeks aineteks on enamasti ves...
Bioom – geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires Pedosfäär – biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmist kihti, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu ja organismide toimel. Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. Mineraliseerumine – on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Lähtekivim – annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). Leetumine – toimub okasmetsades, kuna seal on aastaläbi niiske ja sademed ületavad aurumise ehk tekib väljauhtehorisont. Leetumise toimumiseks peab lähtekivim olema karbonaatide vaene ja peab tekkima happeline keskkond. Happelise keskkonna mõjul lagunevad mineraalosaksed vees lahustuvateks ja ...
s m m/s 2.käiguga s m m/s 2.käiguga s m m/s 3.käik tagurpidi s s buld.tööaja kasutegur Kb 0,85 0,85 pinnasekobestus teg. Kp 1,2 1,2 s pinnasekaotegur teisal. Kk 1 1 ehk---> 33 m3/h m3/vah m3 masinvahetust h m3 sek <-tabelist(oleneb teisaldatavast pinnasest <-tabelist(oleneb teisaldatavast pinnasest m3/vahetuses m3 masinvahetust m3 m3 m3 m3 täiendavalt veel -8,2 m3 m m lõikejälg kiilukujuline st tuleb 2ga korrutada lõikejälje pikkus m km/h km/h km/h km/h km/h km/h m3 m m külghõlmadega-1,2; külghõlmadeta-0,9 m <-2ga läbi korrutatud, kui on kiilukujuline m/s 1.käiguga s m m/s 2.käiguga s m m/s 2.käiguga
· Puhas nihketeim tervikehitise kaldenurk vertikaalist. 5. Suhteline Olemasolevate vundamentide tugevdamiseks 24. Millise kriitilise pingeni projekteeritakse erim, (kaard) s/L - vajumi erim jagatud Kohtvaiade eeliseks, võrreldes rammvaiadega , madalvundamendi all olev pinnas? Vahetult vundamentide vahekaugusega, arvuliselt võrdub on väiksem sarrusevajadus. talla all tekib tihenenud pinnasest kiil, mis vajub ehitise osa kaldenurgaga horisontaalist 6. Enamasti on sarrust vaja vaid vaia ülemise koos vundamendiga ja oma külgpindadega Suhteline kaldenurk b- teatud ehitise osa kolmandiku ulatuses. lükkab pinnase kõrvale. Pinnase liikumist kaldenurga erim tervikehitise kaldest. 7. Kohtvaiu võib kasutada ka tugiseinte rajamiseks
Enamasti heledavärvilised, väikese kehaga, pika sabaga. Paljud loomad jäävad suveunne. Puuduvad higinäärmed, kuid on soolanäärmed. Roomajate nahk on veekindel, saba pikk, sest seal saab vett hoida. Peamised loomad: närilised, iguaan, karakal, skorpion, kilpkonnad, maod, kaamelid. 7. Inimesed Kõrbeelanikud (beduiinid, hotentotid, busmanid, aborigeenid) on hästi kohastunud kuivuse ja kuumusega. Hangivad vett taimedest, loomadest ja pinnasest. Tegeletakse rändkarjakasvatusega, kui võimalik, siis ka põlluharimisega. Riietus hele ja terve keha on kaetud. VAHEMERELINE PÕÕSASTIK JA VÕSA 1. Kliimavööde lähistroopiline kliimavööde 2. Kliima kuum, vähe sademeid. Kevadel ja talvel on sademeteperiood. 3. Piirkonnad Vahemere äärsed maad, Lõuna-Aafrika, Austraalia edelarannik, Põhja-Ameerika läänerannik, Lõuna-Ameerika lõunarannik. 4. Taimestik peavad taluma kuivust
jämedune.Ta kasvab Namibi kõrbe kivistel lagendikel.Velvitsia on tegelikult kääbuspuu, mis võib elada tuhat aastat ja kauemgi. Võhma Gümnaasium 2001 HAVORTIA kasvab veidi varjulisemates paikades kivide või teiste taimede külje all. Pinnasest paistab neil välja vaid leheroseti ülaosa, ülejäänu on päikese eest peidus. Lehed aga vajavad valgust, et toitaineid sünteesida. Nõnda ongi lehtede ülaosas läbipaistev "aken", mille Tiiu Uibo kaudu pääseb valgus lehe sisemusse. Kuivaperioodil närbuvad selle taime lehed täiesti. KÕRBETAIMED
haljastamiseks. Liigniiskes kohas võib osutuda vajalikuks vesi kaevekohast enne ära pumbata. Selleks tuleb rajada šaht. Märg väljakaevatud pinnas tuleb enne laialaotamist muldesse nõrguma tõsta. Kaevamisega ei tohi rikkuda juba loodusliku ilmega ja väärtuslikke märgalakooslusi. (Mauring 2001). Väljakaevatud pinnase ärapaigutamine Vältida tuleb suures mahus pinnase äravedu. Tiik tuleb kavandada selliselt, et suur osa väljakaevatavast pinnasest läheks pervevallide ehitamiseks või ala planeerimiseks. Tasasele alale süga Väljakaevatud pinnase ärapaigutamine. (Mauring 2001). 4 Veetoide Vesi tiigi jaoks võib pärineda olemasolevast kraavist, allikast, põhjaveekihist või nende kombinatsioonist. Lihtsaim viis tiigi loomiseks on kaevata auk keset olemasolevat märga ala. Kõrge veetase täidab augu pinnaseveega. Sellist veekogu on odav rajada kuna selline veekogu
Animism-usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse, loodususund.muistis-kindlustatud asulad.Ristiusu mõjud. 10.–11. saj hakkasid Eestis levima kindlamad teadmised kristlusest. Need tulid mööda kaubateid koos rännumeeste ja kaupmeestega, kellest nii mõnigi võõrsil ristiti. Eesti jäi kahe omavahel vaenutseva kiriku – roomakatoliku ja kreekakatoliku e õigeusu kiriku vahele. Mõjutusi saadi mõlemalt poolt. Kalme-kividest, pinnasest v muust taolisest materjalist tehtud maapealne muistne rajatis, kuhu maetakse surnuid)Kihelkond-kiriklik haldusüksusmalev-sõjaretkeks mood rahvavägi.Tarapita-saarlaste jumal.Sajatused:susi sind söögu.raviloitsud:harakale haigus, varesele valu. Tark e nõid-inimene, kellel olid erilised oskused ja võimed. ennustamine:kui pihlakas kannab sügisel palju marju, saab tüdrukuid palju mehele. Eestlaste jaoks püha mets. muinaslinnused-oli nooremale- ja hilisele rauaajale iseloomulik linnus.
Vähikasvatustehnoloogiad Eestis Vähipüügiga on Eestis tegeldud 20 sajandi algusest alates, kus teati Eestit siis ühe tuntuma vähieksportijana Euroopas. On teada, et enne kolmekümnendaid eksporditi Rootsi 100-150 000 vähki aastas. Hilisemalt on teada, et vähivarud Eestis kahjuks vähenesid oluliselt (vähikatk, keskkonaseisundi muutused jne). Eesti vabas looduses on jõevähk aeglase kasvuga . Kasutades aga õiget tehnoloogiat kasvatuses, suudame me neid saada rohkem ja kiiremini. Vähikasvatus pole Eestis veel oluliselt levinud, mistõttu on tarvis kasutada konsulentide abi, et saaks rajada efektiivselt toimiva kasvanduse. Omakorda on aga murekohaks, konsulentide vähesus. Sellest hoolimata on olemas põhilised tehnoloogilised lahendused kasvanduste rajamisel. Vähikasvanduse tähtsaim eeldus on piisav hulk kvaliteetset vett kogu vähi elutsükli aeg. Kui vee kvaliteet pole piisav, on tarvidus ...
ja plokid. 13. Torustike viimine läbi hoone vundamendi Kui kanalisatsiooni toru läheb hoone alt läbi, pannakse see toru suurde toruhülssi ehk jämedamasse torusse selleks, et vundament vajumisel ei lõikaks kanalisatsioonitoru läbi. Suurema toru diameeter on umbes 6-7 cm suurem. 14. Vundamendi pealispinna ja keldriseinte välispinna hüdroisolatsioon Pealispinna 2 Maapinna niiskus ja vesi pinnasest ei tohi pääseda piirdetarinditesse. Maapealsed tarindid eraldatakse vundamendist kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga, selleks kasutatakse katusekatte rullmaterjali. Vundamendi peale pannakse hüdroisolatsioon. Hüdroisolatsiooni on vaja, et vesi ei läheks seina sisse. Keldriseinte Eraldatakse pinnasest kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga. Keldriseina puhul peab hüdroisolatsioon olema ümber keldriseina. Keldri välisseinte pinnasega kokkupuutuvad pinnad
lahused või intermetalliidid merkuriidid). Püsivad Hg toimele (vastupidavuse kahanevas reas) on Cr ja Fe, Co, Mo, Ni, Ti, U, V, W jmt. 5 3. Leidumine looduses Looduses on elavhõbe suhteliselt haruldane. Inimene saab päevas toiduga 0,004-0,02 mg, mürgistust põhjustab 0,4 mg, surmaannus on aga 0,15-0,3 g. ÜRO statistika kinnitab, et vulkaanigaasidest ning aurumisel pinnasest ja veest eraldub aastas õhku 3000-6000 tonni, inimtegevusest umbes 3000 t elavhõbedat. Elavhõbeda maailmatoodang on ligikaudu kümme tuhat tonni. Elavhõbe esineb looduses kinaverina (HgS). Elavhõbedat leidub jäljeelemendina paljudes kivimites ja mineraalides. Elavhõbedat eraldub looduslikest allikatest, näiteks vulkaanide kaudu, kuid eraldumine toimub ka inimtekkelistest allikatest, nagu söe põletamine ja elavhõbeda kasutamine toodetes. Varasemad heitmed on juba tekitanud keskkonnas
kõikjal ka radooni. Looduslikest allikatest saadavast aastasest kiirgusdoosist (umbes 2,4 mSv) annab radoon ligi poole. lfa-kiirgus neeldub mõne sentimeetri paksuses õhukihis ja ei suuda läbida näiteks paberilehte ega nahka. Seega ei ole radoon väliselt ohtlik. Samas satub radoon koos tütarisotoopidega organismi sissehingamise teel ning suurendab kopsuvähki haigestumise riski. Ruumidesse satub radoon hoone alusest pinnasest, ehitusmaterjalidest, dussi- ja kraaniveest ning tehnoloogilistest avadest. Hoones on sageli ventilatsiooniga ja küttekollete kasutamisega tekitatud vähene alarõhk, mis soodustab radooni imbumist ümbristevast pinnasest läbi vundamendi ruumidesse. Eesti Standardi EVS 840:2003 "Radooniohutu hoone projekteerimine" kohaselt peab projekteeritavate hoonete elu-, puhke- ja tööruumides aasta keskmine radoonisisaldus olema väiksem kui 200 Bq/m³ (bekerelli kuupmeetris õhus)
Praktilised vaatlused näitavad, et tegelikult ei ole sellise kõrgusega nõlv püsiv. Põhjuseks on tõmbepingete tekkimine lihkuva pinnasemassi ülaosas. Nihutav jõud nõlva jalami! on tunduvalt suurem, kui ülaosas. Samal ajal ühtlase pinnase korral on vastuvõetavad jõud võrdsed. Järelikult peab alaosas puudujääva jõu kandma tõmbe kaudu ülemisse ossa. Kui tõmbepinged ületavad pinnase tugevuse, tekib pragu ja ülemine osa libisevast pinnasest lülitatakse välja. Terzaghi (1942) järgi ulatuvad praod kuni poole nõlva kõrguseni so z = h/2 Praoga eraldatud libiseva ploki (joonis 9.3) tasakaalutingimusest saab sellise eelduse puhul nõlva kriitiliseks kõrguseks 2,67c hkr = (9.4) Mõningates uurimustes loetakse, et nihutavate jõudude ebaühtluse jaotuse tõttu
12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 97 Pinnas 17% Earth peegeldunud is a Vast 100% pilvedest Solar Collector 6% peegeldunud pinnasest 19% neeldunud veeaurus, tolmus 4% neeldunud pilvedes 46% neeldunud pinnases Earth 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 98 Pinnasetemperatuuri aastane muutus Eestis t, °C 16 12 8
Vooluveekogule veetaseme tõstmiseks, veehoidla rajamiseks, veevõtmiseks rajatakse pais. Pais veevoolu tõkestav ja vett paisutav vesiehitis. Ehituse järgi jaotatakse paisud järgnevalt: *gravitatsioonipaisud sellised paisud võtavad veesurve vastu oma raskusega *kaarpaisud kaarjas konstruktsioon hoiab vett seal tekkivate jõududega *kontraforsspaisud (püsivuseks vastavad tugimüürid) Paisu konstruktsioon Eestis on paisud (tammid) enamasti pinnasest. Sõltuvalt paisu ristlõikest ja ehitusmaterjalist liigitatakse nad: a) ühest pinnaseliigist paisudeks ja tammideks; b) mitmest pinnaseliigist paisudeks ja tammideks; c) tuumaga paisudeks ja tammideks; d) diafragmaga paisudeks ja tammideks ja e) ekraaniga paisudeks ja tammideks. Pinnaspaisude (tammide) ehitusmaterjaliks kasutatakse nii sidusat kui ka pudedat pinnast. Pinnas peab olema püsiv ja võimalikult vähe vett läbi laskma. Savi kasutatakse paisu tuumaks, ekraaniks ja ponuuriks.
Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse. Õistaimede paljunemine ja areng Õistaimede paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Eoseid neil ei moodustu. Erinevatel taimeliikidel toimub vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe, võsu või nende muudendite abil. Vegetatiivne paljunemine esineb sporofüüdil (2n). Põhiosa õistaimest ongi sporofaasis. Gametofüüt (1n) on äärmiselt taandarenenud ning see koosneb üksnes tolmuterast
paleontoloogilisi andmeid. Vanimate tõepäraste leidude vanus ulatub üle 500 miljoni aasta ja kuuluvad ilmselt saprotroofidele. Rohkem kui 400 miljoni aasta vanuse taime juuretaolistest kudedest on leitud seene harunenud hüüfe, mis on väga sarnased rohttaimedel esinevale arbuskulaarsele mükoriisale. Selle ja mõne teise leiu põhjal on oletatud, et seda tüüpi mükoriisa mängis tähtsat osa maismaataimede tekkes. Selle hüpoteesi kohaselt hankisid varased maismaataimed seente abil pinnasest vajalikke mineraalaineid. Molekulaarbioloogia andmete põhjal omavad seened ja loomad ühist eellast. Seega on seened loomadega opistokondid lähemalt sugulased kui taimedega. Loomateadlaste arvates võis nende ühine eellane olla paljuski sarnane teatud koloniaalsetele protistidele ja elas vees. KOTTSEENED Hõimkond kottseened (Ascomycota) hõlmab enda alla ca 75% seni kirjeldatud seentest. Rühma kuuluvad lisaks nö. klassikalises mõistes kottseentele ka lihheniseerunud seened
keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. · Soojusmasin--masin, mis muudab soojust mehaaniliseks tööks. · Soojusmasina kasutegur--tavaliselt protsentides väljendatud suhe, mis näitab, kui suure osa soojusest soojusmasin mehaaniliseks tööks muundab. · Soojuspump--termodünaamiliselt külmkapiga sarnane masin, mida kasutatakse ruumide kütmiseks. Seejuures võetakse soojust näiteks põhjaveest, mere- või järveveest, välisõhust või pinnasest. · Soojusvahetus--protsess, kus keha või kehad vahetavad omavahel soojust. · Sublimatsioon--faasisiire, kus aine läheb tahkest faasist gaasilisse. · Sulamine--faasisiire,kus aine läheb tahkest faasist vedelasse. · Suletud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses ainult omavahel, mitte aga väljaspool kogumit asuvate kehadega. · Tahke aine--aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlusel ei märk.
Seos elusorganismiga ja lämmastikuringe Lämmastik on eluks ülivajalik element. Lämmastik on asendamatult vajalik kõikide valkude, aminohapete, nukleiinhapete, klorofülli, alkaloidide, fosfaatide, vitamiinide, hormoonide jt. bioloogiliselt aktiivsete ühendite koostises. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. Lämmastik on fosfori ja kaaliumi kõrval üks peamistest taimede toiteelemendist. Saagikoristamise ajal viiakse just lämmastikku kõige rohkem pinnasest välja, mistõttu on lämmastikväetised üks suurima tootmismahuga kemikaale üldse. Vaatamata vaba lämmastiku tohututele varudele looduses on ta organismidele raskesti kättesaadav ja seetõttu ei saa loomad ja taimed seda ka otseselt omastada. Põhjuseks on lämmastiku keemiline stabiilsus gaasina, mis ei ühine kergesti teiste keemiliste ainetega. Õhulämmastikust tekivad looduses lämmastikuühendid põhiliselt kahel viisil.
toiduimendumisele, tootes ka K-vitamiini. Soolekepikesed avastas 1885. aastal saksa lastearst ja bakterioloog Theodor Escherich. Inimeses on soolekepikeste arv väga 8 suur: näiteks inimese päevases väljaheites võib olla 100 miljardit kuni 10 triljonit soolekepikest. BACILLUS CEREUS Bacillus cereus on eoseid moodustav mikroob, mis satub piima 1) pinnasest (karjamaaperioodil eoste arv piimas suureneb), 2) puudulikult puhastatud ja desinfitseeritud riistadelt, allapanust. Hapupiimasaaduste madal pH pidurdab Bacillus cereus kasvu (Christiansson, 2003, McCabe-Sellers, 2004 ). HALLITUSSEENED Mikro- ehk hallitusseened. Mikroseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks
omaks, et esimesena tegi seda Courtois. Jood on hajus element, mida looduses leidub peamiselt ühendeina. Joodi saadakse looduses naftapuuraukude veest ja merevetikatest. Loodusliku joodi moodustab isotoop (Isotoop - ühe ja sama keemilise elemendi eri massiarvuga aatom. Massiarv on tingitud neutronite arvust). Joodi poolest kõige rikkam maa on Tsiili. Jood kuulub hormoonide koostisse. Joodi sisaldus toidus ja vees sõltub pinnasest: jääliustikega, mägise või sajuse piirkonna pinnas on enamasti joodivaene. Sellistes piirkondades kasutatakse tavaliselt keedusoola jodeerimist (joodi orgaanilisse ühendisse sisse viima). Kasutatakse ka röntgenidiagnostikas. Joodi ja tema elemente kasutatakse tööstuses (näiteks: tsrkooniumi (aine mida leidub mineraalis) ja titaani jodiidrafeerimisel ja katalüsaatorina orgaanilises sünteesis); keemilises
Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase .....................
pakkimise tihedus, see tähendab pinnase poorsus. v ei ole võrdne tegeliku vee liikumise kiirusega pinnases. Eelmärgitud pinnaühik, mille läbi vesi voolab, hõlmab nii terade kui ka pooride pinna. Tegelik voolamine toimub läbi pooride, mille pind moodustab kogupinnast e/1+e (e on poorsustegur). Järelikult on tegelik voolukiirus vt = v(1 + e)/e. Pinnase veejuhtivust on vaja teada rea praktiliste ülesannete lahendamisel. Siia kuuluvad pinnasest süvendisse voolava veehulga arvutus, veealandamiseks vajaliku drenaazi kavandamine, pinnase keemilise tugevdamise meetodi valik aga ka vundamendi vajumise ajalise kulgemise prognoosimine eeldab veejuhtivuse suuruse teadmist. Filtratsioonimooduli määramiseks kasutatakse laboratoors eid teime, välikatseid vi empiirilisi seoseid teiste, lihtsamini määratavate pinnase omaduste näitarvude vahel. 9. Kapillaarnähud pinnases. Vee külmumine pinnases.
poolring, parabool, trapets, liitprofiilid. Rennid tehakse betoonist, puidust jm. Kanalis torud ja dreennid on ka avasängid-on vabapind ja voolamine raskusjõu toimel. Trapetslõige: A- elavlõige A=bh+mh2= h2(+m), kus b-põhja laius, h-vee sügavus, m-nõlvustegur, -ristlõike lamedus. =b+2h1+m2 = h(+21+m2)-märgpiire, R=A/=h*(+m)/(+21+m2)- hüdrauliline raadius, B=b+2mh=h(+2m)-pealtraadius. Kolmnurkne lõige b=0, ristkülikuline m=0. Nõlvustegur m sõltub nõlva kõrgusest ja pinnasest, võetakse tabelist. Ruutparabool B=22ph, A=2/3*hb, =B, R=2/3*h. Liitprofiil koosneb erinevatest ristlõikedest, mis arvutatakse eraldi. 2.Hüdrauliliselt soodsaim ristlõige: niisugune ristlõige, mis laseb läbi suurima vooluhulga teatud kareduse, pindala ja sängi langu juures. Või ristl, mis antud kareduse, langu ja vooluhulgaga on kõige väiksem. Mida lühem on seda väiksem on voolu ja sängi kokkupuutepind, väiksem voolutakistus, suurem läbilaskevõime. Kõige väiksem on
* hõimkonnas 1 klass Seened & sümbioos. Samblik 2 organismi kooselu * endosümbioos (neid pole võimalik lahutada) > sümbiondid > mükosümbiont (seen, põhiliselt kottseened) ja fotosümbiont (vetikas, bakter) * seen + rohevetikas * seen + tsüanobakter (sinivetikas) * samblike teadus lihhenoloogia Samblikel puuduvad organid, tema keha on tallus e. rakis. Jagunevad kasvuvormide järgi: * kooriksamblikud pole võimalik pinnasest eraldada * lehtsamblikud nii ülemine kui ka alumine koorkiht, võimalik pinnaselt eraldada * põõsassamblik vormilt põõsjas; ripuvad/kasvavad ainult ülipuhtas keskkonnas - seal hulgas habesamblik eraldi rühm Bakterid (arhed). * arhede membraan sarnaneb päristuumsete omale * bakterid on väikseimad ainuraksed organismid Bakteri ehitus. * katab üldjuhul limakapsel e. kihn
Lõplikult on praegu võimatu öelda, sest orbiit pole täpselt teada. Asja võib seletada NASA uurimisretk New Horizons (Uued horisondid), mida on paaril korral välja kuulutatud ning tühistatud. Praeguse kava järgi saadetakse süstik välja 2006, möödudes sihtkohast 2016. 1988. aastal viibis Pluuto Päikesele kõige lähemal viimase 248 aasta jooksul. Siis uuriti asja ning pakuti välja, et sealne atmosfäär koosneb molekulaarsest lämmastikust. Ilmselt kõrvetasid päikesekiired pinnasest välja gaase. Palju ei teata Pluuto atmosfäärist, kuid see koosneb tõenäoliselt peamiselt lämmastikust, millele lisaks veidi metaani ning süsinik monooksiidi. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on 7 vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. Pluuto ning Triton
Kuigi pronksi kasutuselevõtt oli tähtis samm inimkonna ajaloos, ei ole see võrreldav arenguga, mille tõi endaga kaasa raua tundmaõppimine. Raud on metall, millele tugineb inimkonna aineline kultuur tänaseni. Erinevalt pronksist leidub rauamaaki ka Eestis. Tekkisid Kelti põllud. Põllulappide ja peenarde asend ja suurus määrati kindlaks juba enne maa esmast ülesharimist. Sellised põllulapid on enamsti täielikult ümbritsetud madalatest pinnasest või kividest vallidega. Eelrooma rauaaja algupoolel meti veel enamjaolt nooremal pronksiajal rajatud kivikirstkalmetesse. Eelrooma rauaajal hakati ehitama ka uut tüüpi kalmeid varaseid tarandkalmeid. Tarandkalmed olid kivikalmed, milles matmisala piiriks on nelinurkne kivirida või müür, mille moodustasid nn tarand täidetud kividega. Rauda hakati sulatama kohalikust maagist. Seda hakati kasutama tööristade ja relvade valmistamiseks. Vanimaks teadaolevaks
Himaalaja mäestikuahel. Hõlpsaim looduslik ühendustee nii maa eri piirkondade kui ka Hiina ja muu maailma vahel on sajandeid olnud Vaikse ookeani rannikuveed. Looduslikud ja klimaatilised tingimused on Hiinas piirkonniti üsna erinevad. Huang He tasandikul on kliime parasvöötmeline ja suhteliselt kuiv. Huang He kevadised üleujutused, mis sageli on äraarvamatud ja hukatuslikud, niisutavad ja väetavad maapinda viljaka mudaga. Pinnasest tingitult on seda läbiv jõgi iseloomulikku kollast värvi ja see on andnud Huang He´le ka nime (tõlkes Kollane Jõgi). Lõunapoolne Jangtse voolab aasta läbi märksa rahulikumalt, kliima on siin subtroopiliselt soe ning niiske, kuid pinnas seevastu tunduvalt vähem viljakas. Seetõttu sai Hiina tsivilisatsioon alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Alles meie ajaarvamise algul, kui põlluharimised arenesid õpiti Jangtse jõgikonna klimaatilisi eeliseid täiel määral ära kasutama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
