Ehituses kasutatakse: Dolomiiti-kasutatakse kõige rohkem hoonete välisviimistluses. Sisetöödel kasutatakse teda põrandateks, treppideks, siseviimistluseks jne. Hea töödeldavuse tõttu tehakse dolomiidist ka väga keeruka kujuga detaile. Ehituslubjakivi-Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis-mehaanilistest omadustest.kasutatakse killustiku tootmiseks, müürikividena, kõnniteeplaate, trepiastmeid jne. Killustikku kasutatakse omakorda betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena Tehnoloogiline lubjakivi-kasutatakse keemilisest koostisest lähtuvalt mitmes tehnoloogilises protsessis nagu tsemendi tootmiseks, lubja põletamiseks, paberi-jametallitööstuses, samuti põllumajanduses (loomasöötade toorainena, maaparandus), heitvete puhastamisel, joogivee töötlemisel ning muudel eesmärkidel. Marmoron tekkinud lubjakividest ja dolomiitidest. Ta on kristallilise ehitusega, hästi poleeritav, väga erineva värvuse ja mustriga kivim
1. Mis on teekatend, selle põhiliigid? On mitmekihiline looduslikust v sideainega töödeldud kivimaterjalist konstruktsioon mis võtab vastu ja hajutab liiklusvahendite rataste koormuse muldkeha pinnasele. Jaotatakse elastseteks ja jäikadeks ning edasi:1 Püsikatend: · monoliittsementbetoonist; · monteeritavast raud- või armobetoonist; · asfaltbetoonist. 2. Kergkatend:· kergasfaltbetoonist;· mustsegust; · sideainetega töödeldud killustikust, kruusast ja liivast. 3. Siirdekatend:· killustikust; · kruusast; · sideainetega töödeldud pinnastest. 2. Mis on asfalt, asfaltbetoon, asfaltbetoonsegu? Asfalt tuleb kreeka keelsest sõnast ,,asphaltos", s.t. mäevaik
Pärnu Merekool Eesti iseseisvumine 1917-1920 Uurimistöö ajaloos Koostaja Sten Lelov Õpperühm 25LM Juhendaja Felix Krapp Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Eestimaa ja rahvas Esimeses maailmasõjas................................................................................ 5 Sõja algus................................................................................................................................ 5 Eestlased püssi all................................................................................................................... 6 Olukord tagalas...............................................................
samuti kogu Põhja-Ameerika mandril alates 37. põhjalaiuskraadist. Väga külmakindel, mullastiku suhtes vähenõudlik. Juurtel esineb mükoriisa. Paljuneb põhiliselt seemnest. Harilik kadakas on ka väga pikaealine ja kasvab aeglaselt. Esineb mitmeid vorme. Eestis on harilik kadakas tavaline kõikjal, kasvades peamiselt alusmetsapõõsana männikutes. Varjutaluvana täidab ta kaunilt puudevahelisi tühikuid, olles ühtlasi kaitseks noortele taimedele ja metsa- alusele pinnasele. Tänu vähenõudlikkusele mullastiku suhtes, kasvab teda rohkelt ka liiv- ja loomuldadel nii meie läänesaartel kui mandri paepealsetel, kus ta on üheks peamiseks maastike ilmestajaks. Väikesaarte rannalähedastel kiviklibudel võib kohata ka kadakapõõsaid, mis omapärase muruna (max kõrgus 10 cm) maad katavad (tänu maapinna lähedusele on soolase õhu mõju väiksem ning võrsed on elujõulisemad). Kasvukoha suhtes pole harilik
5. Alternatiivsete energiaallikate kasutamine Vee kaitse Veekaitse peamine eesmärk on tagada vee säästev kasutamine ja vee hea seisund. Seadusega piiratakse vee kaitsmiseks erinevates tegevusvaldkondades paljusid tegevusi. Näiteks on keelatud veekogude risustamine, reovesi tuleb enne veekogusse juhtimist puhastada, veekogude läheduses ei tohi kasutada väetisi ja taimekaitsevahendeid, sõnnikut ei tohi laotada lumele või külmunud pinnasele, põllumajanduses piiratakse väetiste kasutamist jmt. Mullakaitse 1. ainerined suletakse 2. mulla puverdusvõime suurendamine orgaanilise väetisea 3. põldude optimaalsed suurused 10ha (20..25 liiga suured) 4. viljavahetus 5. maastiku planeerimine- st haljastus, mkaitse ja vaheribad. Parim kaitse muldadele on taimed. Taimestiku kaitse Taimeliikide kaitse eesmäärk on antud piirkonnale omase võimalikult mitmekesisse liigilise koosseisu säilitamine
oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala · KMH oluline osa on üldsuse kaasamine ja teavitamine selle eri etappides KMH uurimisalad · teadusharud (ökoloogia, keemia, füüsika, hüdroloogia jne) · keskkonnatehnika · planeeringud · keskkonna juhtimine KMH peab määratlema, kirjeldama, hindama nii otsest kui ka kaudset tegevuse/projekti keskkonna toimet: · faunale, flooale, pinnasele, veele, õhule, kliimale, maastikule · elanikkonna tervis ja heaolu · kultuuripärand, materiaalne vara · nende tegurite koostoime ja vastastikune mõju Tegevusluba on: · Ehitusluba või ehitise kasutusluba · Keskkonnakompleksluba · Vee erikastusluba · Välisõhu saasteluba · Jäätmeluba · Ohtlike jäätmete käitluslitsents või kiirgustegevusluba · Maavara kaevandamise, geoloogilise uuringu luba Tegevusload, kui võidakse nõuda KMH-d
Rühmaruumid (4 tk) PVC Akrüüllateks Värv Puhvet (2 tk) PVC Akrüüllateks Värv Trepikojad Epoksüüdmastiks EPO värv Värv Tabel 1: Viimistlustabel 1.5. Konstruktiivne osa Lasteaed on projekteeritud karkasshoonena, kuid keldriosa seinad on valatud raudbetoonist. Hoone koormused kannab pinnasele üle postide all postvundament ning jäikusseinte, treppide ning keldri all lintvundament. Hoone põhilised kandeelemendid on 400x400 mm postid, mis on vundamenti ühendatud Peikko postikingade abiga. Postide külge on peitkonsoolidega ühendatud talad, millele omakorda toetuvad HCE220 E-Betoonelemendist tellitud R/B õõnespaneelid. Hoonele annavad jäikuse 200 mm paksused monoliitsed R/B seinad, milleks on 2 trepikoja seina ning teljel- B asuv sein, alates teljest 1-3 ning 5-7´ni
1.4. Põrandad Peamiselt on kolme tüüpi põrandaid. Esimese korruse põrandaplaat soojustatakse 100 mm paksuste vahtpolüstüroolplaatidega tihendatud killustikalusel vastavalt põrandatüüpidele PP-12-1 ET-2 0505- PP12-st, mille kaal on 290 kg/m2 ning baas-soojajuhtivus 0,34 W/m2K. 2-3. korruste põrandate lahendus on võetud ET-2 0504-VL11-st VL 11-2. Koormus jaotub ühtlaselt üle põranda ning koormus kantakse esialgselt taladele ja seal edasi postidele ja pinnasele. Kolmanda tüüpi põranda lahendusena on kasutatud peamiselt sama lahendust kui VL 11-2, mille peamiseks erinevuseks on hüdroisolatsioon. Betoonpõrandate tasasus peab olema klass B, kulutuskindluse klass 4 ja muud kvaliteeditingimused klass 30 (vt. Betonilattiat 2000 by45 BLY7 Tab. 1.1). 1.5. Ripplaed. Bürooruumidesse nähakse ette valdavalt moodulripplaed, mille külge on süvistatult paigaldatud luminofoorvalgustid
1.9 Põrandad Peamiselt on kolme tüüpi põrandaid. Esimese korruse põrandaplaat soojustatakse 100 mm paksuste vahtpolüstüroolplaatidega tihendatud killustikalusel vastavalt põrandatüüpidele PP-12-1 ET-2 0505- PP12-st, mille kaal on 290 kg/m2 ning baas-soojajuhtivus 0,34 W/m2K. 2-3. korruste põrandate lahendus on võetud ET-2 0504-VL11-st VL 11-2. Koormus jaotub ühtlaselt üle põranda ning koormus kantakse esialgselt taladele ja seal edasi postidele ja pinnasele. Kolmanda tüüpi põranda lahendusena on kasutatud peamiselt sama lahendust kui VL 11-2, mille peamiseks erinevuseks on hüdroisolatsioon. Betoonpõrandate tasasus peab olema klass B, kulutuskindluse klass 4 ja muud kvaliteeditingimused klass 30 (vt. Betonilattiat 2000 by45 BLY7 Tab. 1.1). 9 1.10 Siseviimistlus Kuivade ruumide seinad värvitakse
umbusklikult. Vanad tavad pusisid visalt. Siiski toimus põlluharimises mitmeid olulisi muutusi, arenesid talupoegade oskused ja rakendati paremaid maaharimisviise. Algul oli valitsevaks kahevaljasüsteem. Ühele poolele põllumaast külvati vili, teine aga jäeti kesa alla. Järgmisel aastal pooled vahetati. Nii sai osa maast igal aastal puhkust ja poldu ei kurnatud üleliia. Levinud oli aletegemine. Mets raiuti maha ja süüdati põlema, puhastatud pinnasele külvati siis vili. Nii saadi juurde uudismaad. Ajapikku hakati kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti aga kesa alla puhkama. Selline korraldus oli senisest soodsam, sest nüüd külvati igal aastal kahele kolmandikule põllust, mitte enam üksnes poolele. Põllumaad oli varakeskajal vahe. Kolm neljandikku Euroopast võtsid enda alla polislaaned ja sood. Et rajada uusi põlde, tuli teha uudismaad
Võib kohe kanda kruntimata pindadele. Pahtlikihi paksus määrab ära ekspluatatsioonikindluse kogu kattesüsteemile. Ühekordne kattekiht ei tohi ületada 0,1-0,2 mm. Paksud pahtli kihid ei ole töökindlad. Peale kuivamist pahtli kihid lihvitakse. Emailid. kasutatakse krundi ja pahtlikihi kattekihina. Annavad kattele vastava värvi ja ekspluatsioonitugevuse. Lakid. Kiletekitajate lahused orgaanilistes lahustites ja on ette nähtud läbipaistva kile tekitamiseks või pinnasele läikekihi tekitamiseks. 74. Metallist ja mittemetallist konstruktsioonide liitmine. Metalle ja mittemetalle ühendatakse liimimise teel. 75. Metallide kaitsmine metalliseerimisega. Terasest detailile kantakse kattemetall pritsimise teel spetsiaalse püstoliga. Kattemetall viiakse püstolisse traadi kujul. Püstolis traat sulab atsetüleenileegis või elektrikaares ja kantakse detailile suruõhu abil. Tekib suhteliselt paks kaitsekiht tsingist, kaadiumist, alumiiniumist,
kihil ja liigub raskusju mjul. P. moodustub sademetest ja pinnaveest. Iseloomulik on psiv temperatuur, vike orgaanilise aine kontsentratsioon. Mikroorganismide arv on phjavees 105-107 /g (otsesel loendamisel mikroskoobis), plaadiklvil 0-107 /g. Bakteritest on leitud: Pseudomonas, Achromobacter, Acinetobacter, Aeromonas, Alcaligenes, Flavobacterium, Moraxella, Caulobacter, Bacillus. Domineerivad gram-negatiivsed bakterid. Paljusid isoleeritud baktereid ei ole suudetud identifitseerida. Vga vhe on pinnasele omaseid bakteriliike. DNA ja RNA hbriditsatsiooni andmed nitavad suurt mitmekesisust. Tvestavad mikroorganismid vees 10 % joogiveega seotud tervisehiretest on seotud keemiliste henditega, patogeensed e. tvestavad mikroorganismid phjustavad ~40 % veega seotud haigusjuhtumitest, 50 % on tuvastamata tegurid. WHO andmetel sureb maakeral pevas ca 6000 inimest joogiveest phjustatud haigustesse. Tvestavateks mikroorganismideks vees on viirused, bakterid ja algloomad.
Saussure hakkas oma loengutes üldkeeleteadust looma. Ta suri ära, aga tema õpilased otsustasid, et nad asja nii ei jäta. Tema nooremad kollegid Ch. Bally ja A. Sechehaye korjasid üles konspektid ja andsid välja raamatu. See muutus sensiatsiooniks. Talle tekkisid järglased igalpool. Tõlge ühest Saussure'i raamatust (Tiit Kuuskmäe) : ,,Meie arvates on neile raskustele ainult üks lahendus: algusest peale peab asetama ennast keele pinnasele ja võtma selle kõikide teiste keeleteguse ilmingute puhul normiks. Tõepoolest, sedavõrd paljude duaalsuste hulgas näib mõni keel üksi olevat vastuvõtlik iseseisvale definitsioonile ja varustama rahuldavat toetuspunkti mõistusele." Kõne on ajutine nähtus ta on alati mingis piiravas ajas ja ruumis, keel on väljaspool aega ja ruumi ja ta on ideoloogiline. Keel muutub kogu aeg see oleneb inimesest, kes teda räägib. Keel on abstraktne struktuur,
Detsember 33,6C 35,4C QUEENSLAND Regiooni suuruse tõttu varieeruvad seal väga erinevad kliimad. Vähesed vihmasajud ning kuumad suved on tüüpilised lääne poolsele, märjad musoonid kaugel põhjas ning mõõdukalt soe ranniku alal. Keskel ning lõunas on madalad keskmised temperatuurid. Kliima ranniku alal mõjutab soe ookeani vesi, hoides regiooni ekstreemsetest temperatuuridest ning pakkudes pinnasele niiskust vihmasajuga. Queenslandis on viis peamist kliima tsooni, baseerudes temperatuurile ja niiskusele: · kuumad niisked suved (kaugel põhjas ning ranniku alal) · soojad niisked suved (rannikualane sisemaa ning rannikualane kirde piirkond) · kuumad kuivad suved, kerged talved (kesk lääne) · kuumad kuivad suved, karmid talved (lõuna lääne) · mõõdukas- soojad suved, külmad talved (sisemaa kagu osa)
Täitematerjal sideainetega töötlemata kruusliiv, purustatud kruus, kruuskillustik, vana teekatte freespuru. 196. Mis on kompleksstabiliseerimine Sideainena kasutatakse vahustatud naftabituumenit, bituumenemulsiooni, tsementi. Sobilik suurte liikluskoormuste puhul. Täitematerjaliks see, mis teistel. 197. Mis on katend Mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Koosneb kattest, alusest, dreenkihist, lisakihtidest. 198. Mis on kate Katendi ühe või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vastu transpordivahendite koormuse. 199. Nimeta katendi tüübid ja katte põhiliigid 1) püsikatend monoliittsementbetoonist, raudbetoonist, asfaltbetoonist, kiviparkett; 2) kergkatend kergasfaltbetoonist, pinnatud mustsegust, pinnatud
Peaülekanne koosneb vedavast ja veetavast spiraalhammastega koonushammasrattast ja diferentsiaalist. Diferentsiaal koosneb: Kerest · Kahest satelliitide teljest · Neljast satelliidist · Kahest pooltelje hammasrattast · Tugiseibidest. Pooltelje hammasrattad on ühendatud nuutide abil pooltelgedega, viimased rattareduktoritega. Traktorite ja autode käiguosa. Käiguosa ehk veermik kannab raskusjõu pinnasele ja paneb masina liikuma. Koosneb: · Teosest ehk alusest ehk raamist, mis võtab vastu masinale mõjuvad jõud ja tema külge kinnitatakse kõik agregaadid. · Käiturist ehk rattad eh kroomik, mis annab masinale liikuva kulgemise. · Vedrustusest, mis ühendab toest käituriga ja teeb masina sõidu pehmeks. Kliirens on masina kõige madalama osa ja pinnase või tee vahekaugus. Kliirensit saab osadel traktoritel muuta
seotud kahju tekitamise, keskkonnanormi rikkumise ja/või keskkonnaohtliku olukorra tekitamise tagajärjel. Reeglina on tegemist kohustusega kahju hüvitada, heastada või ära hoida. Keskkonnaalast vastutust võivad reguleerida nii haldus-, kriminaal- kui tsiviilõiguse normid. Keskkonnavastutuse seadus, nii nagu ka Keskkonnavastutuse direktiiv, keskendub keskkonnakahju heastamisele looduses ega puuduta kahju rahalist hüvitamist. Seadus kohaldub kolme tüüpi kahjule: pinnasele, veele ning bioloogilisele mitmekesisusele tekkivale kahjule (välja on jäänud näiteks välisõhu kahju). Seadus sätestab, et otsese ohu korral tuleb võtta meetmed sellise kahju vältimiseks e vältimismeetmed, kahju tekkimisel on kahju tekitaja kohustatud rakendama heastamismeetmed (selleks sünnib koostöös keskkonnateenistusega heastamismeetmete plaan) või hüvitab ta juba heastatud kahju heastamise kulud
Millest koosnevad värvid? 5. Värvi ja laki erinevus koostise järgi? 6. Lahusti ülesanne? 7. Vedeli ülesanne? 8. Pigmendi ülesanne? 9. Sideaine ülesanne? 10. Värvide liigid?(5) 11. Tapeetide tüübid?(3) 12. Pahtelsegude ülesanne? 13. Pahtlite liigid?(4) 14. Aknakittide jagunemine?(2) EHITUS KONTUKTSIOONID VUNDAMENT Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvataset jõududest (tuul, kasuskoorus, lumi jne) põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjutavad: - Hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaal koormused - Horisontaalne pinnasesurve - Pinnasega edasiantav vibratsioon - Pinnase perioodiline külmumine ja sulamine - Pinnasevee keemiline agressiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane ajumine põhjustab - Ehitise pragunemist
Edelatiib ei ole säilinud. Konvendihoone siseõue ümbritses ristikäik. Nelinurkse hoone küljepikkused olid 42 ja 45 meetrit. Nagu keskaegsele kaitserajatisele kohane, domineerivad põhikonstruktsioonides igal pool lihtsad massiivsed lubimördiga seotud paekivimüürid. Gootikast annab aimu akna- jm avade kujundamisel kasutatud teravkaarmotiiv. Linnus asus ülespaisutatud Liivi jõe saarel, millele oli kaitsevõime suurendamiseks lisaks kaevatud vallikraavid. Soisele pinnasele ehitatud linnusehoonete vundamendiks olid palkidest parved. 1496. aastal mainiti dokumentides esmakordselt Koluvere mõisa. Pärast 1541. aastat ehitati värava kaitseks Liivi jõe poolsesse nurka ümmargune 14,5-meetrise läbimõõduga suurtükitorn. Koluvere linnus oli üks neist linnustest, kus asusid piiskopi sõjasulased ehk palgasõdurid. Edasi vallutati ja taasvallutati linnust eri võimude ja jõudude poolt korduvalt, kuni 17. sajandini, kus linnus
tehnoloogilises protsessis nagu tsemendi tootmiseks, lubja põletamiseks, paberi- ja metallitööstuses, samuti põllumajanduses (loomasöötade toorainena, maaparandus), heitvete puhastamisel, joogivee töötlemisel ning muudel eesmärkidel. · Ehituslubjakivi- Kasutatakse lähtuvalt füüsikalis- mehaanilistest omadustest. kasutatakse killustiku tootmiseks, müürikividena, kõnniteeplaate, trepiastmeid jne. Killustikku kasutatakse omakorda betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Ehituslubjakivist on ehitatud suur osa Tallinna vanalinnast, uuematest ehitistest Birgitta kloostri fassaad Pirital ja KUMU. · Täitelubjakivi- täitematerjaliks loetakse kivimit, mis keemilise koostise poolest ei vasta tehnoloogilisele lubjakivile esitatavatele nõuetele ning mille survetugevus on alla 20N/mm2. · Sajandeid on meil lubjakivi kasutatud müürikivina. Tänapäeval kasutatakse suurem osa
ning tallavad sisse rajad. Lambad on väga valikulise toitumisviisiga, eelistades madalamaksvulisi ja lehiselisi taimi ning vältides vanemaid kuivanud kõrsi. Lambad söövad toidu sobivuse korral rohu madalaks. Hobused söövad väga erinevaid taimi, samuti 30 meelsasti puulehti. Kuna hobused liiguvad eriti palju ja salkadena, ei sobi nad väga õrnale ja niiskele pinnasele ega väikse pindalaga maadele. Koduloomadena tuleks eelistada Eesti algupäraseid loomatõuge nagu eesti hobune, eesti maatõugu veis ja lammas. Tänapäeval on karjatatavate koplite piiramisel mõjusaim ja vähim tööjõudu nõudev vahend elektritara. Esteetilises mõttes ja maastikupildi säilimise huvides tuleb aga soovitada traditsioonilisi puust ja kivist aedu (kivi-, latt-, varb-, teivasaed). (Talvi T. 2001 Pool-looduslikud kooslused, Tartu:Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus)
ületamine (kahjustused peavad olema konkreetsed ja saastaja ning tegevuse vahel peab olema põhjuslik seos) 3) kahju võimalikult adekvaatne hüvitamine 4) puhta kkkahju ennet, hüvitamine 5) saastajamaksabprintsiibi elluviimine (kandma vajalikud ennetus ja parandusmeetmete kulud) 6) juurdepääs õigusemõistmisele. Kkvastutuse dirs on kirjas kolm kkkahjustuse liiki: kaitsealuste liikide ja lood elupaikade LKseisundile põhjust kahju; veevarudele ning pinnasele tekit kahju. 19 Esialgu oli plaanis lähtuda tavapärase tsiviilvastutuse skeemist. Motiivideks ja eesmärkideks: 1) kahju või ohtu põhjust isikule vastutuse panemine peab olema antistiimuliks 2) mitte kõik kk kahjustamise liigid ei ole vastutuse abil reguleeritavad 3) kui arendajad ei võta ise meetmeid,
on sisetemperatuurist madalam.Põhjamaades on välisõhk reeglina külmem kui siseõhk ja soojus liigub läbi piirdetarindite hoonest välja. Soojuskadu on alati (üldjoontes) proportsionaalne sise- ja välistemperatuuride vahega. Soojakadu läbi piirdetarindi sõltub Piirde pindalast Tarindi soojapidavusest Eraldatavate keskkondade temp.vahest Ajast Kahte viimast iseloomustatakse kraadpäevade ja kraadtundide arvuga kütteperioodil. Pinnasele toetuva põranda soojajuhtivus sõltub põranda perimeetrist, sokli soojustusest ja pinnase omadustest (arvutatakse teistmoodi kui seintel vt.standardid) Temperatuur ja niiskus piirde sisemuses on välja arvutatav. Kihtide temperatuuride järgi kontrollitakse veeauru kondenseerumist piirde jahedas tsoonis paikneva aurutiheda materjali pinnale. 47
1. hoonete välisviimistlus 2. Sisetööd trepid, põrandad, viimistlus 3. Väga keeruka kujuga detailid. 8. 15. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid 9. MURTUD KIVIMATERJALID korrapäratud kivitükid, mis saadakse karjääri kaevandatud toorme purustamisel või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. 1. KILLUSTIK lubjakivist, dolomiidist v graniidist. Kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses ja pinnasele toetuvate põrandate alusena. 2. TEHISLIIV peamiselt graniidist. Kasutatakse terrasiit-krohvis, betoonis, asfaltbetoonides 3. MÜÜRIKIVID 20-50kg raskused kivitükid, enamvähem ühtlase paksusega. Peamiselt lubjakivist v dolomiidist. 10. KORRAPÄRASED KIVIMATERJALID materjalid, millel vähemalt 1 külg on korrapärane. 1. SOKLIKIVID hoone sokli ja seinte katteks. Töödeldud ainult väliskülg. Dolomiidist, lubjakivist, harva graniidist. 2
*keel on abstrakstioon surnud *keele mõiste vihjab on v äljaspool indiviidi (struktutalism ei ole ju inimesekeskne) *sotsioloog Durkheim inimene siseneb maailma, kus on teatud s üsteemid juba olemas (solidaarsus, südametunnistus) inimene ei pea neid nullist looma, sotsiaalsesse võrgustikku sisenemine *strkutuur ilmutab ennast esituse kaudu (malemäng) nagu keel illmutab ennast KÕNE kaudu *homogeene, sisemiselt terviklik *tahab uurida keelt ennast soov asetada ennast keele pinnasele (strukuuri tasandile) miks k õneaktid on sellised nagu nad on *filosoofiliselt on FdeS Platoni järeltulija *idee on kusagil teispoolsuses olemas, suhtleme konkreetsete n ähtustega, aga kusagil oli nimsuse idee, hobususe idee 39 *on üksikud manifestatsioonid siseneb üksikuteks ilminguteks meie maailmas (eidos, video) *üksikjuhtude kaudu suhtleme tajude kaudu *FdeS keele jagamine 2 ossa * tähistaja/ tähistatav (tähistatu) nende kahe suhe m ärk
Enamlevinud näitena on kasutusel välisseinte pindala suhet kogu põrandapinda. Mida väiksem on see suhe, seda ökonoomsem on tavaliselt projektlahend. 68. Milliseid funktsioone täidab vundament kui konstruktiivne element Vundament on ehitiste funktsionaalne konstruktiivelement (maa-alune kandekonstruktsioon), mis täidab alati sama eesmärki, vaatamata valmistamise moodusele. Vundament kannab ehitise kaalu üle pinnasele (Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulevad vertikaalkoormused, horsiontaalne pinnasesurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuride koosmõju jms). 69. Milliseid funktsioone täidab katus kui konstruktiivne element Katus on ehitiste funktsionaalne konstruktiivelement, mis täidab alati sama eesmärki, vaatamata valmistamise moodusele.
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised .......................................................................
parameetreid (Hurt jt 2009): • taimestiku ja pinnase kahjustused; • antropogeensete kahjustustega puud; • omavolilised lõkkekohad; • omavolilised teerajad; • prügistatus; • pinnase erosioon. Radade seisundi ja pinnase kulumise hindamine matkaraja seirekohtades Rada on teekond, millel külastajad liiguvad ning kus on määratletav nende poolt tekitatud kahjustus taimkattele ja pinnasele. Radade seisundi hindamise metoodikas kasutatakse indikaatoritena peamiselt radade laiuse ja raja pinnase kahjustusastmete määramist. Raja ristprofiil, erinevate raja kahjustustsoonide laius, raja laius ja kulumus (raja maksimaalne sügavus) mõõdetakse ja hinnatakse matkarajal enamasti iga 150 meetri järel risti raja keskjoonega. Igal rajal teostatakse esimene mõõtmine 30ndal meetril, sest siis on tavaliselt välja kujunenud matkaraja alguse tegelik laius
alumist väärtust (Gd,inf ). suhtest. Hoone arvutuslik Vertikaalkoormuseks on Märkused: 1 Arvutades skeem on järgmine sk 8.2 seinte omakaal, lagede pinnase horisontaalsurvet, Jäiga skeemiga hoone koormus, lumekoormus ja rakendatakse Tüüpiline kiviseintega hoone vertikaaljõud seinas tuulest osavarutegureid pinnase on selline, millel on kivist (hoonele tervikuna). omadustele ja pinnasele välisseinad, kivist põikseinad Lähtudes koormuse mõjuvatele koormustele. ja raudbetoonvahelaed. Sk. jaotumise printsiibist võib Pinnase arvutussurvet ei tohi 8.3 Uurimised on näidanud, öelda, et korruse kõrguse määrata pinnase normsurve et hoone kui terviku ulatuses rakendatud korrutamise teel deformatsioonid () koondatud jõud jaotub osavaruteguriga
(hommikul niidetud rohi tuleks õhul koristada) -mahla ei eraldu (või eraldub väga vähe) -soovitav kasutada niiduk-muljureid lüheneb närbumisaeg -ühtlaseks närbumiseks tuleks kaar laiali ajada reguleeritava kaarelaiusega niiduk; kaarutamine määrib rohtu -närvutatud massi on parem (märgsilost) säilitada ka kilepallis -silo säilitamine maa peal virnas- lihtsam ja odavam viis materjal paigutatakse kõvale pinnasele -kui mass pannakse mullapinnale, peab all olema kile u. 1m laiem kui silovirn (opt. silovirna laius oleks 6-8 m) -transee (kaevand) maapealsed või maasisesed; eelistatud on maasisesed külmumise vältimiseks -kilepallid säilitatakse nende tegemiskohas püstiasendis -külmumise vähendamiseks võiks need paigutada varjulisse kohta 2-3 kihina -rulle peab sageli kontrollima kile läheb katki; kaitsta lindude, loomade eest
Põllumajandusest pärinev heitvesi on reostunud orgaanilise aine, taimetoitainete, haigusbakterite ja soolenugiliste munadega. Reovee hulk ja omadused sõltuvad suurel määral veekasutaja elukeskkonna sanitaarseisundist, tavadest ja majanduslikest võimalustest, tootmises tehnoloogia valikust ja tootmiskultuurist. Reovett tekib seal, kus vett tarbitakse, seetõttu on kasutatava vee ja kanalisatsiooni juhitava vee hulk tihedalt seotud. Reovee põhjavette ja heitvee külmunud pinnasele juhtimine on keelatud. Vee erikasutusluba peab olema, kui juhitakse heitvett ja teisi vett saastavaid aineid suublasse. 11.1 Maamajapidamiste reoveekäitlus Nüüdisaegse ühepereelamu keskmiseks ööpäevaseks olmereovee hulgaks loetakse 1 m3 . Tekkiva reovee hulk on tegelikkuses varieeruv (35...300 liitrit inimese kohta ööpäevas). Kui võimalik, peaks olmereovee juhtima ühiskanalisatsiooni. Ühiskanalisatsiooni omanikuks on tavaliselt kohalik omavalitsus
töötlemine.Aiandustalus lisaabinõud võivad olla väetamisvajaduse toitainete seirealusel, lämmastikuga väetamise reguleerimine, väetamisvajaduse täpsustamine lahustunud lämmastiku määramise abil, katte kasutamine mitmeaastaste kultuuride umbrohutõrjeks. 57. Miks on vaja kuivendada asulaterritooriumi? Kuivendussüsteemi eesmärk on likvideerida pinnases liikuva vee kahjulik mõju ehitisele ja selle siseruumidele, tagada hooviala pinnasele piisav kandevõime ja ehitist ümbritseval alal kasvavate taimedele ja puudele sobiv niiskusreziim.Kuivenduse vajadus.Hooned või muud ehitised püütakse harilikult rajada piisava kandevõimega pinnastes ning põhjavee sügavusega aladel. See vähendab kulutusi ning kergendab töötingimusi ning lihtsustab ehitustehnoloogiat. Kuivendus vajadus tekib:*Tehnoloogia muutumisega (nt vajatakse sügavaid keldreid st. osa seadmeid paiknevad maa all) võib muutuda rahuldavad
Kaldakooslused Servaalad ookeanides ja magevetes, mis moodustavad nt mangroove, marše ja soid. Need pole kaetud ühesuguste taimedega. Seal, kus intensiivne lainetus, kantakse setted ära ja paljanduvad paeplaadid jne Puuduvad pehmed setted, aluspõhjas on rahnud ja paeplaadid, kuhu kinnituvad kõrgvetikad ehk makrofüüdid, välja arvatud mändvetikad. Põhilise produktsiooni annavad makrovetikad, mis kinnituvad substraadi külge. Mändvetikas kinnitub liivasele pinnasele. Adrudel on kinnitumiseks basaalketas. . Produktsioon on kõrge, kuid toodavad ebameeldivaid ühendeid, mis peletavad tarbijaid, välja arvatud merisiilikuid ja kõhtjalgseid Seal, kus puuduval lained, settib liiv ja setted ning moodustuvad settelised rannad (lahtede sopid), kuhu kinnituvad juurtega õistaimed - mererohtude vöönd ehk maršid. Need taimed sisaldavad kiudaineid, mis kantakse süvikutesse, kus need bakterite poole lagundatakse.
Hooldus isekülvil või levimisel. Kuigi ginnala vahtra seemned on suure idavusega ei hakka see väga tihti ise kasvama, sest ei satu mulla pinda. (Sarapuu 2010). Pinus mugo Mägimänd Sobiv kasvukoht Mägimännid on väga vähenõudlikud ja põuakindlad. Nad on pinnase suhtes äärmiselt tole-rantsed ja võivad kasvada isegi õhukestel loomuldadel ja mereäärsetel liivadel, aga ka savi-muldadel (Sarapuu, 2000). Sellegi poolest oleks parem istutada see liivasele pinnasele, kuna viljakamatel muldadel tõrjuvad kiiremini kasvavad liigid mägimänni välja. Samal põhjusel ei tasu kuivadel hästi vett läbi laskvatel muldadel kasvatada lehtpuid (Sarapuu, 1983). Siiski on mägimänd väga nõudlik valguse suhtes ja saab hästi areneda vaid täis ja pool-varjulises kasvukohas. (Sarapuu, 2000). Mägimänni kasvukoht võiks olla päikesepaistelises aiaosas võimalikult positiivsel reljeefivormil. Sobilikud on teedeäärsed nõlvad, küngaste taimevaesed
●● kaevikute täiustamine; ●● jao punkri rajamine. 88 Ehitamise järjekord: Asukoha määramine: positsioon, liikumistee, laskesuund. Planeerimine: tehtavad tööd, aeg, vahendid, tööjõud, asukohad, liikumisteed. Vajalike ettevalmistustööde tegemine: märkimised, puude langetamised, liikumisteede ja laskesektorite puhastamine. Maakamara eemaldamine: tähtis on selle säilitamine ja piisavalt suure ruumi tekitamine pinnasele. Pinnasetööd: võimalusel teha ära kõik pinnasetööd, kuid mitte minna liiale. Äravoolu tagamine: kuivendustorud, kogumiskaevud. Kaevikute ja muude seinte ehitus: puidust, profiilplekist, valmiselementidest, kõigest, mis selleks võiks sobida. Katteosade ehitus: puidust, paneelidest, elementidest. Tihendustööd ja ventilatsiooni ehitus: sammal, kile, tõrvapapp, liivakotid. Pinnasetööd: pinnasega katmine, kividega katmine, sulatamine ümbruskonnaga. Viimistlustööd:
Muutuvad koormused (ebasoodne mõju) · kõik juhtumid, va pinnase tugevusest sõltuv kande- võime kaotus Q 1,50 1,00 · Pinnase tugevusest sõltuv kandevõime kaotus Q 1,30 1,00 Avariikoormus A - 1,00 (1) Märkus: Pinnase horisontaalsurve arvutamisel rakendatakse osa varutegureid pinnase omadustele ja pinnasele mõjuvatele koormustele. Pinnase arvutussurvet ei tohi määrata pinnase normsurve koruutamise teel osavaruteguriga Projekteerimise alused 32 Tabel 4 Kombinatsiooniteguri Koormuse liik 0 1 2 Kasuskoormus · klass A (eluruumid jms.) 0,7 0,5 0,3 · klass B (bürooruumid jms
V-kettide kasutamisel tuleb näidata kinnituspunktide vaheline keti pikkus või kettide vaheline nurk ning kas V-kett peab taluma survekoormust. ELAKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE 54 © TTÜ ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT, PEETER RAESAAR ÕHULIINIDE KONSTRUKTIIVOSA PROJEKTEERIMINE 5. VUNDAMENTIDE ARVUTUSEST 5.1 ÜLDPÕHIMÕTTED Vundamentide ülesandeks on mehaaniliste koormuste ülekandmine alus- pinnasele ja samuti masti kaitsmine aluspinnase kriitiliste liikumiste eest. Vundamentidele toimivate koormustena tuleb kasutada mastide arvutusest saadud kõige kriitilisemaid mehaanilisi koormusi, mis peavad vastama nõu- tavatele koormuskombinatsioonidele. Põhjavee olemasolul tuleb arvestada vundamendi kandevõime vähenemist, eeldades kõige ebasoodsamat põhjaveepinda. Üldjuhul kasutatakse tüüpvundamente vastavalt valitud mastitüüpidele.
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
viivad negatiivsete käitumispaternide: halbade harjumuste, depressiooni, kontrollimatute tujumuutuste ja suhtlemisprobleemide tekkimiseni. Enese hukkamõistmine teeb hingele veel rohkem haiget, see aga alles hakkas ennast Valguse poole pöörama. See aitab lahustuda võimu- ja kontrollivajadusel; muutuda tunduvalt sensitiivsemaks ja sattuda enesekriitika käppade vahele. Paljud inimesed satuvad tundmatule pinnasele, mis asub ego ja südame vahel. Nad otsivad reaalsust, kus on rohkem armastust, kuid viibivad ikka veel ego piitsalöögi ulatuses.Tegelikult ei ole sisemised haavad need, mis panevad langema "negatiivsete omadusteni", nagu te neid nimetate. Negatiivsus luuakse oma haavade hukkamõistmisega. Kui te vaatate ennast vastuvõtmise nurga alt, ei näe te oma halbu harjumusi ja depressioonikalduvusi ning langenud isiksust
ühe sõidurea laius, ohutusriba laius). •Ilma sõiduteeta harjadel peaks harja laius olema vähemalt 4 m. •Oluline on pinnasepaisu harja kõrgus üle ÜB forsseeritud veeseisu e veepinna, sest hari võib üle ujutada. 16. Pinnasepaisude rajamise üldpõhimõtted sõltuvalt aluspinnasest A. Vettpidavale aluspinnasele rajatud pinnasepaisude ehituslikud üldnõuded. •Üldiselt võib vettpidavale pinnasele rajada kõiki eelnimetatud pinnasetüüpe. Homogeensed paisud ehitatakse sel juhul vettpidavatatest kohalikest pinnasematerjalidest. Seejuures põhjarajoonides tuleb ette näha nõlva ja harja külmumisvastane kaitsekiht. Kaitsekihi paksus peab olema vähemalt paikkonna pinnase läbikülmumissügavuses. Soovitav on rajada ka paisu taganõlva drenaaž, enamlevinud tüüp on drenaažprisma (vt joonis 5.1 a). Vesi võib olla sel juhul mõlemas bjeffis.
Seened kasvavad seal, kus leidub taimi ja loomi. Samblikud ehk lihheniseerunud seened rajavad sobivale pinnasele ise uusi kasvukohti. Seeni ja samblikke kaitstes kaitseme üht olulist osa eluvõrgustikust.
kinnitatakse kolmnurk liist, et ümardada katusekattekihtide ülespöörete murdenurka. Parapeti pealne kaitstakse plekk-kattega. Parapeti välispinnale puitprussi alla kinnitatakse tormiplekk, et vältida sisse tuiskamist. Tuulutuskanalite vajalik ristlõige ja tuulutusavade suurus sõltub katuse suurusest ja kalde kõrgusest. Mida suurema kaldega lamekatus on, seda kiiremini tuulutuskanalites õhk liigub. 4.10 Näidake skeemidel ja selgitage põranda ehitust pinnasele tulenevalt vajadusest kaitsta põrandat maapinna jaheduse ja erinevate niiskusolukordade eest. Põrandad pinnasel (erinevad näited): 39 1.) Vahtplastsoojustusega põrand pinnasel: Kihid 1. Pinnakate 2. Raudbetoonplaat 80 mm 3. Ehituspaber 4. Soojustus vahtpolüstüreenplaat 80 mm 5. Killustik 200 mm 6. Aurutõke 7. Aluspinnas 2.) Kergkruussoojustusega põrand pinnasel: Kihid 1. Pinnakate 2
Kips on väga pehme mineraal. Esineb ka veeta kipsi-anhüdriiti. 13 Looduslikust kivist materjalid- murtud ja korrapärased materjalid MURTUD KIVIMATERJALID Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel kivipurustis või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist ja graniidist. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Peamised killustiku omaduste näitajad on lähtekivimi survetugevus, külmakindlus, kulumiskindlus, savi ja tolmu sisaldus. Survetugevust kontrollitakse kivimist väljapuuritud silindrite purustamisega survel. Killustiku külmakindlus näitab külmutustsüklite arvu, mille juures killustikuproovi massikadu ei ületa veel 5%. Kuluvust kontrollitakse pöörlevas trummlis ja leitakse killustiku massikadu %-des mahakulutatud tolmu näol 500 (1000) pöörde jooksul
minimaalse kaitsekihi cmin ja kaitsekihi lubatava hälbe cdev summana cnom = cmin+ cdev . Nimikaitsekihi määramiseks tuleb nõutavat minimaalset kaitsekihti suurendada lubatud nega- tiivse hälbe absoluutväärtuse võrra. Soovitatav cdev väärtus on 10 mm. Betoneerimisel vastu ebatasast pinda tuleks üldiselt nimikaitsekihti suurendada, võttes projek- teerimisel arvesse suuremat hälvet. Hälbe suurenemine peaks vastama ebatasasuse määrale. Betoneerimisel ettevalmistatud pinnasele (näiteks killustikalusele) peaks kaitsekiht olema vähemalt 40 mm ja betoneerimisel otse pinnasele 75 mm. Mingi spetsiifilise pinna korral tuleks vajaduse korral pinna ebatasasuse arvessevõtmiseks suurendada armatuuri kaitsekihti (näiteks ribilise viimistluse või avatud täitematerjali korral). Minimaalne kaitsekiht peab tagama nakkejõudude ülekandmise, terase küllaldase korrosioonikaitse ja piisava tulekindluse.
Seega tagab piisavalt suur makropooride hulk taimede juurtele ühelt poolt hea niiskusrežiimi ning teiselt poolt soodsa gaasivahetuskeskkonna. Suurim on makropooride summaarne maht ühtlase terasuurusega liivades ning vähim savides. Kasvupinnase veeläbilaskevõime on otseses sõltuvuses makropooride ehk mittekapillaarsete pooride suhtelisest mahust pinnases. Vee imendumist kasvupinnasesse takistab ka poorides olev õhk; tänu „õhukorkidele“ ei tungi kuivale pinnasele langenud sademetevesi või kastmisvesi kohe pooridesse, vaid jääb loikudena maapinnale. 1.3.2. Kapillaarvesi Kapillaarvesi on vesi, mis püsib või liigub pinnase kapillaarsetes poorides kapillaarjõudude toimel; kapillaarsete pooride läbimõõt on 1 … 10 µm. Valdavalt toimub kapillaarvee liikumine suunaga alt üles; sellel omadusel baseerub taimede altkastmissüsteemide töö. Reeglina liigub kapillaarvesi niiskemast keskkonnast kuivema suunas
Murtud kivimaterjalid saadakse karjäärist kaevandatud toorme purustamisel või murdmisel väiksemateks tükkideks. Nad kujutavad endast korrapäratuid kivitükke. - Killustikku tehakse Eestis peamiselt lubjakivist, dolomiidist või graniidist. Tera jämeduse järgi jaguneb killustik fraktsioonidesse: 4-8, 8-16, 16-32, 32-64 mm või 5-10, 10-20, 20-40 ja 40-70 mm. Harva kasut. ka üle 70 mm jämedust killustikku. Killustikku kasutatakse betooni täitematerjalina teedeehituses, pinnasele toetuvate põrandate alusena jne. Mehaaniliste omaduste poolest on kõige parem graniitkillustik. - Tehisliiv tehakse peamiselt graniidist (3-8 mm). Samuti kasutatakse ka graniit või paekillustiku sõelmeid (0-5 mm). - Müürikivid tehakse meil peamiselt lubjakivist, harvem dolomiidist ja nad kujutavad endast 20-50 kg raskusi kivitükke. Lubjakivi on kihilise ehituse tõttu enamvähem ühtlase paksusega (60-240 mm). Müürikivide survetugevus peab olema vähemalt 30 N/mm2 ,
püstitatud, ning kas sobimatust on võimalik hinnata? Iga ehitist, sellega loodavat kinnisvarakeskkonda ning seoseid väliskeskkonnaga tuleb vaadelda kolmel tasandil: Globaalne – pikaajaline mõju ökosüsteemidele ning kasutada olevatele kriitilistele ressurssidele; Regionaalne – mõju kohalikule reostusele ning otsesele ümbrusele (müratase, liikumisvõimaluste olemasolu, tuultekoridorid, mõju pinnasele, õhule ja vee kvaliteedile); Kohalik – mõju nende inimeste tervisele ja heaolule, kes on seotud ehitise ja selle kasutamisega. Kavandatud hoonete kasutusperioodid lühenevad. Ühiskonnas aset leidvad muutused on liiga kiired, et ehitada pikaajaliseks kasutamiseks. Siit tekivad ka vastuolud ühiskonna poolt antud ettekirjutused või kaasomanike seisukohad. Arhitektide ja ehitajate igapäevatööks on kinnisvarakeskkonna kujundamine. 3.3.2
Käesolev trükis on abiks algajale karjäärinõustajale, pakkudes samas teada-tuntud tõdede äratundmisrõõmu ja värskeid ideid ka kogenud nõustajale. Käsiraamat annab ülevaate nõustamise teooriast ja praktikast. Esimeses osas tutvustatakse lühidalt nõustamisteooriaid, millest ka Eesti nõustajad on igapäevatöös lähtunud. Põhjalikumalt käsitletakse nõustamisprotsessi. Nõustaja saab näpunäiteid nõustamise planeerimiseks, läbiviimiseks ja analüüsimiseks. Tutvustatakse erinevaid meetodeid ja abivahendeid ning antakse soovitusi nõustamise füüsilise keskkonna kujundamiseks. Teise osa keskne teema on töö gruppidega. Käsitletakse gruppidega töötamise üldiseid põhimõtteid,...
kaljukadaka J. scopulorum mõned isendid on isegi rohkem kui 3500 aastat vanad; samuti võivad mõned turkestani kadakad (artsad) J. turkestanica Kesk-Aasias Tjan-Sani ja Pamiiri mäestike artsametsades olla vanusega kuni 3000 aastat). Esineb mitmeid vorme. Eestis on harilik kadakas tavaline kõikjal, kasvades peamiselt alusmetsapõõsana männikutes. Varjutaluvana täidab ta kaunilt puudevahelisi tühikuid, olles ühtlasi kaitseks noortele taimedele ja metsa-alusele pinnasele. Tänu vähenõudlikkusele mullastiku suhtes, kasvab teda rohkelt ka liiv- ja loomuldadel nii meie läänesaartel kui mandri paepealsetel, kus ta on üheks peamiseks maastike ilmestajaks. Loopealsetel pakub talle seltsi tavaliselt türnpuu, paakspuu, lodjapuu, pihlakas, kukerpuu ja magesõstar. Väikesaarte rannalähedastel kiviklibudel võib kohata ka kadakapõõsaid, mis omapärase muruna (max kõrgus 10 cm) maad katavad (tänu maapinna lähedusele on
ristlõige vähenenud ja põrandad läbi vajunud. Soodus kasvukeskkond puitu lagundavatele hallitus- või mädanikseentele oli põhjustatud ühest või mitmest järgmisest põhjusest: puudlikust õhuvahetusest põrandaaluses ruumis (peamine põhjus: puuduvad, ebapiisavad või suletud tuulutusavad), põranda alla tekkinud veest (tingitud ajutiselt kõrgele tõusvast pinnasevee tasemest, põranda alla sattunud sademeveest (vihm või lumesulamisvesi); niiskele pinnasele toetatud puittaladest (põhjustatuna peamiselt asjaoludest, et hoonet ümbritsev kalle ei taga sademevee eemalejuhtimist või põranda all puudub vee kapillaartõusu takistav pinnasekiht (25-20 cm kruusa, killustikku); puudulik drenaaž. Joonis 2.5 Mädanik- ja mardikakahjustusega põrandatala (vasakul). Kelder, mille põrandal oli vesi (paremal). Põrandaaluse ruumi puudulik tuulutus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
