METSAMULLATEADUS PRAKTILINE TÖÖ ` ` Sisukord Sissejuhatus Antud töö eesmärk on anda ülevaade Eesti muldade kujunemisest ja tutvumine kodukoha mullatekke tingimustega. Praktiline osa tööst oli teha kaeva oma kodukohas ja seejärel määrata muld. Mullakaeva sügavus on 100 cm. Kui mullakaeve oli tehtud algas kodukoha ja saadud mulla kohta andmete kogumine. Lisades on ära toodud mulla liimonoliit ja sügavkaeve mullaprofiil 1. Eesti muldade kujunemine Muldade kujunemises osalevad mitmesugused nähtused, mida mullateaduslikus käsitluses eristatakse kui mullatekke elementaarprotsesse Need kujutavad endast mehhaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, füüsikalis-keemiliste ja biokeemiliste protsesside mittmesuguseid vastastikku seotud kombinatsioone, mis põhjustavad mullas teatud omaduste väljakuujunemist aja arengut kindlas suunas. Eesti muldade kujunemisel osalevad mullatekke elemntaarprotsessidest...
Kiudbetoonist põrandad Kõige laialdasemalt leiab kiudbetoon kasutust põrandates. Tänapäeval valatakse Eestis umbes 90% põrandatest kiududega. Enamjaolt kasutatakse põrandaplaatides teraskiudusid, vajadusel ka polüpropüleenist, plastikust ning klaasist kiudusid. Betoonpõrandad jagunevad alusele toetumise järgi: · pinnasele toetuvad põrandad · vaiadele toetuvad betoonpõrandad · tasanduskihid Aluspind Betoonpõranda kvaliteet on tihedalt seotud põranda aluse kvaliteediga. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu just sellele konstruktsiooni osale. Tavaliselt koosneb alus liivast või killustikust ning ta peab olema paigaldatud ja hoolikalt tihendatud 15 25 cm kihtidena. Eriti tähtis on aluspinna ühtlus. Tuleb vältida kõvasid ja pehmeid kohti. Aluse
Olulisem on pinase orgaanilise aine hulga määramine kui mineraalse. Kuna orgaaniline määrab ära pinnase veejuhtuvuse ja plastilisuse. Pinnase uurimine: Sõelanalüüs sõelutav materjal sõelutakse läbi erineva avamõõduga sõelade ja kaalutakse eraldi. Arvutatakse iga fraktsiooni % sisaldus. Savipinnase analüüs savi segatakse veega ja aja jooksul eraldatakse alla settinud materjal. See fraktsioon mida on üle 50% annab pinnasele nimetuse. Osakaalult järgmine annab täiendnimetuse. (liivakas savi, kruusakas liiv) Nidusus vastupanu, mis takistab osakeste vastastikust nihkumist. Pinnases leiduv vaba vesi vähendab sidemete tugevust. Pinnase omadused sõltuvad poorides oleva vee hulgast. MAAVARAD Kõik see mis asub maa all ja maa pea ja mida pole loonud inimene kuid mida kasutatakse majandustegevuseks. Keskkonnaregistris arvelevõetud. Loodusvarad : taasutuvad ja taastumatud
php?id=18626 23.10.2011 name Page 5 of 19 - õõnespaneelid - TT- paneelidest 1.2 monoliitsed - talade süsteem - seenlaed 2. terastaladel laed 3. komposiitkonstruktsioonis laed (koos töötavad teras ja raudbetoon) 4. puitlaed Põrandad on mitmest kihist koosnev konstruktsioon, mis ehitatakse kas pinnasele või vahelagedele. Põrandate ehitus kuulub üldehituslike tööde hulka. Tavaliselt ehitatakse põrandad peale kandekonstruktsiooni valmimist. Põranda konstruktsioon sõltub mitmetest asjaoludest, nagu näiteks: - hoone funktsioonist (elamud, ühiskondlikud, tööstus - või põllumajandushooned). - tegevuse iseloomust ruumis - ruumi asukohast hoones (vahelael, pinnasel, erinevate või sarnaste temperatuuridega keskkondade vahel).
dk = (0,6 + 1,65)/2 = 1,13 m V1 = 403,5 kN/m 113,12 + 4 69,3 403,5 -113,1 B= =1,73m 2 69,3 Kuna peenliiva all on nõrgem möllikiht, valin taldmiku laiuseks B=2,5m Täpsustatud vundamendi kaal pinnas taldmikul (1,45 + 0,3) · 1,15 · 17,5 + 0,5 · 1,15 · 17,0 = 45,0 kN/m taldmiku omakaal 2,5· 0,4 · 25 = 25 kN/m Kokku 45,0 + 25,0 = 70,0 kN/m Koormus pinnasele kokku 403,5 + 70,0 = 473,5 kN/m Vundamenditaldmiku kandevõime kontroll R = B(0,5'BN + q'Nq + c'Nc) = 2,5(0,5 · 15,9 · 2,5 · 8,72 + 9,54 · 10,44 + 1,88 · 20,4) = 778,1 kN/m > V = 451,8 kN/m Kandevõime on tagatud! Kuna tugevama liivpinnase, mille paksus talla all on talla laiusest väiksem,all asub nõrgem möllpinnas, tuleb kontrollida ka nõrgema pinnase mõju kandevõimele. Rk = R2 + h[(1,5c'+(h 1h' + 2d 1d ) Ks tan 1 ] - h 1h' B'
2 Paindearmatuuri ankurdus ei ole tagatud. lbd=0,7 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1 ∙ 1,24=0,9mm ¿ lb,min=0,3 ∙1,24 =0,4 mm 400−200 lbd+a1=1,24+200*0,5 ≈ 100mm ¿ 2 =100 mm Paindearmatuuri ankurdus on tagatud. 5 VUNDAMENDI VAJUMI ARVUTUS TELJEL 4 VAHEMIKUS D-F Kuna vajumeid arvutatakse kasutuspiirseisundi järgi, tuleb vundamendilt pinnasele kanduvate jõudude suuruste määramisel kasutada koormuste normväärtusi, so koormuste osavarutegureid γ G=γQ=1. Vajumi arvutan summeerimismeetodil. Selleks tuleb vundamendi all paiknev tihenev pinnas jagada arvutuslikeks kihtideks, arvutada neis tekkivad tihendavad pinged ning neist põhjustatud kihtide deformatsioonid. Arvutuslike pinnasekihtide vajumite summa on vaadeldava vundamendi koguvajum. Vajumi arvutused esitan tabelina. Pinnase omadused vundamendi all on võetud lähteülesande
28. Muldkeha ehitus talvel Enne mullatööde alustamist puhastada lumest ja jääst. Pinnas tihendada enne selle läbikülmumist. Tööd teha maksimaalselt mehaniseeritult, lühikeste lõikudena, pidevalt ja kõrge tempoga. Soovitatakse: karjäärides kaevandada liiva, kruusa; rajada muldeid soodesse; 29. Mis on katend Mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle pinnasele. Koosneb kattest, alusest, dreenkihist, lisakihtidest. 30. Mis on kate Katendi ühe või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vastu transpordivahendite koormuse. 31. Nimeta katendi tüübid ja katte põhiliigid 1) püsikatend monoliittsementbetoonist, raudbetoonist, asfaltbetoonist, kiviparkett; 2) kergkatend kergasfaltbetoonist, pinnatud mustsegust, pinnatud asfaltpurust,
vorme. 23 rohurohelist püstist lihtlehte. Kõik taimeosad on mürgised. Õitseb maisjuunis. Ühekülgestes Kasutakse meditsiinis ja parfümeerias. kobarates õied on valged ja kellukjad. Sinised marjad valmivad septembrisoktoobris. Paljuneb risoomi ja seemnetega. Kasvab kõikjal. Randaster (Aster tripolium) Sugukond: korvõielised (Asteráceae) Ühe või kaheaastane ühekojaline 15 Ilutaimena sobib soolasele 50cm kõrgune rohttaim. pinnasele. Lihakate karvadeta lihtlehtede serval ripsmed. Õitseb juunist septembrini. Lillad õied koondunud õisikuteks. Paljuneb seemnetega. Mudased või savikad mullad, ka klibusted rannikud. Madalas rannavees ja niitudel. Soolalembene. Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) Sugukond: võhumõõgalised (Iridaceae) Mitmeaastane ühekojaline 0,71m kõrgune rohttaim. Mõõkjad lehed. Õitseb juunijuuli. Kollased õied on lõhnatud ja 25 kaupa õisikutes.
• Prügilavesi - prügilademest läbi ja/või välja nõrgunud nõrgvesi ning prügila territooriumilt voolav reostunud vesi. − Osa prügilaveest on puhas (räästavesi, puhtale pinnasele sadanud vesi) − Prügilas on ka teisi jäätmekäitluspaiku, nt sorditud jäätmete hoiuplats, sortimisplats jne, millest saadud vesi on reostunud nõrgvesi sademevesi
kahekümne viie sentimeetrini. Pakaselume suusal on pikk surveala, mida märjemale rajale suusk mõeldud on, seda lühem surveala. Suuskade jäikus moodustab algpingest ja määrdepesa lõpp-pingest. Algpinge all mõeldakse seda jõudu, mis kulub kahe vastamisi asetatud suusa terves pikkuses kokkusurumiseks, v.a määrdepesa juurest. Lõpp-pinge omalt poolt viitab sellele lisajõule, mis kulub suuskade kokkusurumiseks ka määrdepese juurest. Tavapärasele pakaselumele ja kindlale pinnasele mõeldud suuskade määrdepesa on pikapoolne, suhteliselt sirge ja lauge. Pehmele lumele ja ennekõike märgadele radadele mõeldud suuskade määrdepesa peab olema järsema kaarega. (Lisad: Pilt 1). 3. Kuidas valida suuski? Üldse on olemas mitut erinevat tüüpi suuski, näiteks siis mäe-, hüppe-, uisu-, klassika- ja universaalsuusad. Lähemalt räägin aga sobiva uisu- ja klassikasuusa valimisest. Kõigepealt tuleb enne suuskade ostmaminekut teada oma täpset kaalu ja pikkust
Kasutada võib seda nii vertikaal kui ka horisontaal pindadel. Omadustelt on ta üsna pirtsakas. Nimelt kardab see materjal jäätumist ja töötab ainult temperatuuridel + 15 kuni +60. Parim omadus mis tal on lisaks isolatsioonile on see, et ta ei ole tuleohtlik. [4] Lõpetuseks on olemas veel vundamendikatted ja drenaazimatid mis kaitsevad pinnasega kontaktis olevaid kontruktsioone. Drenaazimatte kasututakse keldriseinadel, vundamentidel, tugimüüridel, pinnasele rajatavatel betoonpõrandatel ja muudel maa-alustel ehitistel. Selle eesmärk on tagada ülejäänud hüdroisolatsioonisüsteemide kaitse mehaaniliste vigastuste eest. Lisaks materjali kuju( mis meenutab siledal pinnal tihedalt asetsevaid sõrmkübaraid) tagab drenaazi ja ventilatsiooni. [1] KOKKUVÕTE Nagu eelpool sai mainitud on olemas erinevat sorti niiskusi mille eest on vaja hoonet või rajatist kaitsta. Selleks on olemas erinevad hüdroisolatsiooni materjalid, mida kasutatkse
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- ja maavarade haldamisel Referaat Koostaja: Ketlin Bergmann Juhendaja: Anne Kull Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. GIS kasutamine metsanduses 4 1.1 Metsaressursi hindamine 4 1.2 Metsa majandamine 5 2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 7 3. GIS kasutamine maavarade haldamisel 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 GIS kasutusala on laienenud pea kõikidesse valdkondadesse tehnoloogia-, loodus- ja sotsiaalteadustesse, pakkudes ajakohast, tõhusat ning reprodutseerivat meetodit ruumiliste andmete kogumiseks,...
(tulemuse vormistamise joonis georgi konspekt 4.loeng lk63,64) 46. Milline on ilma keldrita hoone vundamendi ehitus?(joonis) 47. Milline on keldriga hoone vundamendi ehitus(joonis) 48. Milline on vaivundamendi ehitus?(joonis) 55.Kuidas ehitatakse puit- ja puitplaatkattega põrandad pinnasel? Laudpõrandad ehitatakse 29-37 [mm] paksustest ja 94-144[mm] laiustest punnitud põrandalaudadest, kas vahetult puittaladele või 4-7[mm] pakustele laagidele. Pinnasele ehitatud põrandate alla tuleb ette näha tuulutusavad. Pinnasele ehitatud puitplaatkattega põrandaid ehitatakse samamoodi nagu puitpõrandaid. Põrandalauad asetatakse laagidele, mis omakorda toetuvad betoonplaadile, vahele pannakse soenduseks mineraalvill või mõni muu soojusisolatsioonmaterjal, betoon toetub pinnasesse tambitud killustikule, millele on asetatud pinnasevee isolatsioon. 56.Mis on iseloomulik müüriseotsistele telliskiviseinas ja looduskiviseinas?
LOODUSKIVIMATERJALID *Mineraal on ühtlane anorgaaniline mass. Igal mineraalil on kindel keemiline koostis, värvus, kõvadus, tugevus jne. Mineraale tuntakse ca 2000 ümber. *Kivimid –mineraalide kogumid; jagatakse survetugevusklassidesse *Kivimite klassifikatsioon. Geoloogilise päritolu järgi liigitatakse kivimid: 1) tardkivimid 2)settekivimid 3) moondekivimiteks. Igaüks neist jaguneb veel alaliikidesse. 1.TARDKIVIMID Tekkinud on tardkivimid vedela magma hangumisel. a)süvakivimid on tekkinud sügaval Maa koore all suure rõhu jusees; aeglasel ja ühtlasel magma b)purskekivimid - on tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel c)Sõmerad tardkivimid - on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Nad on teralise või poorse ehitusega ja kerged. Näiteks pimsskivi d)Tsementeerunud tardkivimid - on tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. *Graniit on kris...
kanali ääres. Need regioonid on ühed kõige tihedamalt asustatud alad maailmas, koosnedes keskmiselt üle 1540 inimese km2 kohta, võrreldes 74,6 inimesega km2 kohta, mis käib terve riigi kohta. Väikesed kommuunid, mis hargnevad üle kõrberegioonide, on kogunenud oaaside ja ajalooliste vahetus ning reisimisteede ümber. Valitsus on üritanud, vahelduva eduga, julgustada migratsiooni äsja niisutatud pinnasele, kuivendatud kõrbe poolt. Hoolimata sellest, inimeste elamise poportsioonid maakohtades on jätkanud vähenemist, sest inimesed kolivad linnadesse otsides tööd ja paremat elustandartit. 8 Energiamajandus Egiptuse mineraal- ja energiaresurside hulka kuuluvad petrooleum, naturaalne gaas, fosfaat, kuld ja rauamaak. Toornaftat leidub peamiselt Suezi väinas ja Lääne kõrbes.
Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all.Vaid üksikud
valitsevad. "Vega 1" ja "Vega 2" tegid mõõtmisi Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma-spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. "Vega 2" maandumiskohas puuriti ja saadud proovist tehti röntgenfluorestsentsmeetodil analüüs. See näitas, et pinnas on normaalse aluselisusega ning on elementide sisalduse poolest sarnane maisele, magmast tekkinud umbes ühe protsendi vett sisaldavale pinnasele. Tekkis lootus vee olemasolule Veenuse tuumas. Palju oli proovis ka väävlit ning ilmselt on selles süüdi atmosfäär. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Et kivid on teravate nurkadega, on nad kas hiljuti murdunud või on erosioon pinnal aeglane.
Geograafiline asend. Balkani poolsaarel paikneva Bulgaaria põhjanaaber on Rumeenia, lõunanaabrid on Türgi ja Kreeka, läänenaabrid aga Serbia ja Makedoonia vabariik. Bulgaaria idapiiri ääristab koguni 378 km ulatuses Musta mere liivane rand. Must meri on puhas, rahulik ja mitte kuigi sügav. Selle soolasisaldus on koguni kaks korda väiksem kui Vahemere oma. Mustas meres ei ela röövkalu. Enam kui pool Bulgaariast on mägine maa. Alpi mäestikud Rila ja Pirini on kõrgeimad Bulgaarias ja tervel Balkani poolsaarel. Kõrgeim tipp Balkanil on Musala (2924 m). Suurim jõgi Bulgaarias on Doonau, mis on ühtlasi looduslik piir Rumeeniaga. Pindala. 110 910 km² Pinnamood.Ida-lääne-suunas kulgev mäeahelik Stara planina jagab riigi kaheks. Need mäed tõusevad kohati küll 2100 m kõrgusele merepinnast, kuid neil on ümarad tipud ja nad ei jäta sakilist muljet. Stara planinat läbib mitu kuru. Stara planinast põhja pool on Doonau jõe ümber Valahhia madalik ehk...
Välisseinte vundamendid on keskelt soojustustatud 100 mm soojustusega 600 mm kõrguselt allapoole maapinda Põrandad, vahelagi Olemasoleva pinnas kooritakse ning asendatakse see tihendatud killustu ja liivakihiga (kusjuures tihendatava kihi paksus ei tohiks olla suurem kui 100 mm). Siseruumide põrandad soojustatakse 100 mm soojustusega. Välisperimeetril, 1,2 m laiuses, on soojustuskihi paksus 200 mm. Garaazi alla valatakse põrandad pinnasele kõrgusele -0.200 m Siseruumid hüdroisoleeritakse pinnasest ja valatakse aluspõrand kandvast raudbetoonist 100 mm . Raudbetoonpõrandad toetatakse vundamendile ning põranda ja vundamendi armatuurid seotakse omavahel. Vahelagi rajatakse liimpuittaladele ristlõikega LPT 250 x 100 mm, sammuga 800 mm, ning pannakse talade vahele 150 mm soojustust. Talade vahele kinnitatakse prussid ja Visa-kasevineerplaadid. 2-korruse põrandad rajatakse ,,ujuvana", st taladele pannakse
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 2 1.ANATOOMIA.........................................................................................................................3 1.1.Kehaehitus.........................................................................................................................3 1.2.Koda..................................................................................................................................3 1.3.Siseelundkonnad............................................................................................................... 4 1.4.Meeleelundkond..........................................................................................
Põhjavee kaitsmine on eelkõige iga veekasutaja ülesanne. Kaitse organiseerimise ja kontrolliga tegelevad meie vabariigis mitmed ametkonnad, kuid nende tegevuse koordineerimine jätab veel soovida. Väga ohtlikud on vanad puur-ja salvkaevud, mis ootavad sulgemist (tamponeerimine). Lohakile jäetud uurimispuurkaevud on aga paiguti põjustanud põhjavee taseme olulise alanemise. Põhilised punktreostusallikad on siiski farmid. Korralike sõnniku- ja silohoidlate puudumisel jõuab suurem osa pinnasele sattunud reoaineid takistamatult põhjavette. Kuidas saavad geoloogid kaitsta põhjavett ja millsed vahendid selleks on nende kasutada? Põhjavee kaitse eeldab tema seisundi pidevat jälgimist, milleks üle kogu maa on rajatud põhjavee reiimi uurimise võrk. Reiimi uurimine on üks mõjusamaid hüdrogeoloogilisi töid. Maapinnalähedaste põhjaveekihtide rez^iimi uurimine on inimtegevuse mõju hindamise põhiline meetod.
5.4. Osandamiseks (esi- ja tagasildade, vedrude, rataste jne. mahavõtmine) või kokkupanekuks tuleb auto raam paigaldada sellekohastele metalltugedele ja asetada auto rataste alla tõkiskingad. Auto raami või eritugesid ei tohi toetada tellistele, puutükkidele ega muudele juhuslikele esemetele. Tuleb kasutada ainult sellekohaseid puitklotse. 5.5. Auto tõstmisel või paigaldamisel tungrauale, tuleb tungraud tingimata toetada kõvale pinnasele. Vajaduse korral kasutada tungrauda soisel või koheval pinnasel, tuleb tungraud toetada sellekohastele laudadele, millel tungraud püsib kindlas asendis. 5.6. Tungrauale tõstetud auto all ei tohi töötada, kui puuduvad vastavad julgestustoed. 5.7. Auto alla tohib minna või sealt ära tulla tuleb üksnes selle külje poolt, mis pole sõidutee poole. Auto all töötades tuleb olla rataste vahel piki masinat. 5.8
5.4. Osandamiseks (esi- ja tagasildade, vedrude, rataste jne. mahavõtmine) või kokkupanekuks tuleb auto raam paigaldada sellekohastele metalltugedele ja asetada auto rataste alla kiilud. Auto raami või eritugesid ei tohi toetada tellistele, puutükkidele ega muudele juhuslikele esemetele. Tuleb kasutada ainult sellekohaseid puitklotse. 5.5. Auto tõstmisel või paigaldamisel tungrauale, tuleb tungraud tingimata toetada kõvale pinnasele. Vajaduse korral kasutada tungrauda soisel või koheval pinnasel, tuleb tungraud toetada sellekohastele laudadele, millel tungraud püsib kindlas asendis. 5.6. Tungrauale tõstetud auto all ei tohi töötada, kui puuduvad vastavad julgestustoed. 5.7. Auto alla tohib minna või sealt ära tulla tuleb üksnes selle külje poolt, mis pole sõidutee poole. Auto all töötades tuleb olla rataste vahel piki masinat. 5.8
enne seda, kui seda hakatakse ehitama. Seega ei ole üllatav, et valitsus ei ole langetanud otsust tehase rajamise kohta, kuna nendel ei ole veel piisavalt informatsiooni selle mõjude kohta (Ibid.). Peale selle, EST-FOR Invest eeltöö analüüsis ka võib leida mõjude kirjeldust. Esimeste hulka kuuluvad tehase asukohavalikuga seotud potentsiaalselt olulised mõjud ehk mõjud rohevõrgustikele, kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustike aladele, pinnasele, 3 maastikule, kultuuripärandile, maavaradele, taimedele ja loomadele ning populatsioonidele. Ka tehase käitamisel eeldatavalt kaasneda võivad müra, vibratsioonid, õhusaaste emissioonid, mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile, metsade majandamisele ning seeläbi bioloogilisele mitmekesisusele, jäätmetekke mõju, loodusnähtuste või avariide poolt põhjustatud potentsiaalsed riskid, kliimamuutused, piiriülene mõju (Peipsi järve)
Puitkarkassiga pööningulae ja mineraalvilla vahele pannakse aurutõkkekile, mis ühendatakse tihedalt pööningulae aurutõkkega. 30 7.8 Töölavad ja tellingud Töölavadeks ja tellinguteks nimetatakse aluseid, mille abil muudetakse müürsepa töökoha tasandit. Töölavad Töölavad on 1 ... 2,4 m kõrgused. Selliseid ümbertõstetavaid kasutatakse vahelagedega hoonete seinte ja sammaste ladumisel, paigaldades nad hoone sisse pinnasele või vahelaele. Töölavasid tõstetakse korruselt korrusele montaazikraanaga. Joonis 7.23 Sarniirselt kinnitatud tugedega paneeltöölava: a teise kõrgusjärgu ladumisel, b kolmanda kõrgusjärgu ladumisel Tellingud Tellingutelt laotakse üle 6 m kõrgusi ühekorruseliste hoonete (tööstustsehhide, spordiehitiste jt.) seinu. Tavaliselt püstitatakse tellingud väljapoole hoonet eelnevalt tasandatud pinnasele pandud aluslaudadele
UFO Referaat Koostaja andmed: Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tõendid............................................................................................................5 UFOde käitumine............................................................................................7 Uuringud........................................................................................................11 Kokkuvõte.....................................................................................................14 Lisad..............................................................................................................16 Kasutatud kirjandus.......................................................................................17 ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Nimi PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: INFORMAATIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12/22 Juhendaja: Tallinn 2008 Puidu omadused ja kasutamine 1 SISSEJUHATUS Referaat räägib puidu omadustest ja kasutamisest. Puit on asendamatu ehitusmaterjal. Kivi võib teise samataolise vastu vahetada, aga puidust sarika asemele ei ole mõtet keevitada rauast. Kivi on küll vanim ehitusmaterjal, aga puit tervisesõbralikum ja kergem töödelda. Kuid puu kui selline mädaneb ja põleb. Põlemine võib olla kasulik kui see toimub küttekoldes ja annab energiat, kui aga konstruktsioonis siis mitte nii väga. Tulega tuleb olla ettevaatlik! Igaüks teab, et põlev tikk võib panna maja põlema, selleks ei pea olema tuletõrjuja. Mädanemisega ja seenetamisega on hoopis teine lugu, seda ei tea igaüks miks...
sulgemisega seotud kulud. Oma olemuselt on jäätmekäitluse mõju nii lokaalne, regionaalne kui ka globaalne. Säästliku arengu printsiipi järgides on oluline jäätmete vähendamine ja taaskasutatavate jäätmete koguse suurenemine, mis peaks omakorda andma loodusvarade kasutamise vähendamise efekti. Meil on olnud põhiliseks käitlusviisiks jäätmete ladestamine. Ladestamise korral on esmaseks keskkonnamõjuks prügilate mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele ning õhu kvaliteedile. Tavajäätmete prügilatesse ladestatakse tegelikult ka segajäätmeid, kus on nii olme-, tööstus- ja põllumajandusjäätmeid. Tavajäätmete prügilatesse veetakse ka reoveesetet, kanalisatsioonisetteid ja ohtlikke jäätmeid. Peab rõhutama, et nii prügilatesse kui ka kõikjale mujale ladestatakse teatud jäätmekogus illegaalselt. Väga paljud prügilad on ilma valveta või valve ei ole ööpäevaringne.
Nendel sõidetakse paatidega, mida nimetatakse gondliteks. Itaalia köök: Populaarsed klassikalised road pastast, polentast ja pitsast, võrratud kala- ja mereanniroad, hõrgud lihatoidud, veinid, isuäratavad magustoidud ning võrratud küpsetised. Itaalia autotööstus: Fiat, vormeliauto Ferrari, rollerid Lambretta'elt , Maserati, Alfa Romeo, ralliauto Lancia, Maserati. Pisa torn: Pisa torn ehitati 12. sajandil. Ta on viltu sellepärast, et ta rajati soisele pinnasele. Praegu vajub torn üha enam kaldu ja on ka oht, et see kukub ümber. Selle ennetamiseks on käivitatud kulukas torni kindlustamise projekt. Alba: Maailmakuulus on Alba oma valgete trühvlite (Tuber magnatum) poolest. Trühvlihooaeg kestab oktoobrist kuni detsembrini.Alba on ka tuntud veinikeskus, kus toodetakse barbera, dolcetto ja barbaresco veine.Albas asub maiustustetootja Ferrero peakontor. Valge trühvel 6.1 Itaalia regioonide välimääraja 1 Piemonte / Torino
Tähelepanuväärne on mõrdade suurus, säilinud peerud on kuni 2,5 m pikad. Sellist tüüpi mõrdadega püüdsid Kurzeme kalastajad veel mööndunud sajandil. Sarnaste asulakohast on leitud ka saarepuust ja vahtrast valmistatud aere, kahe paadi jäänused (paadid mahutasid tõenäoliselt 1-2 inimest) ning võrguosasid, sealhulgas rohkesti männikoorest ja kasetohust võrguujukeid ning võrgukive. Kõik need suurt ajaloolist väärtust omavad leiud olid säilinud tänu asulakoha soisele pinnasele. Eesti ala vanimaid ja algelisimaid tõkkepüüniseid, mis võis olla kasutusel juba kiviajal, on kaits. 1929. aastal Räpina lähedale Mädajõele ehitatud kaitsa üksiasjaline kirjeldus jõudis avalikkuse ette 1931. aastal. Tõenäoliselt oli viimne Eestis ehitatud kaits. Ta mõõtmed olid tagasihoidlikumad (läbimõõt pikuti 2, 15 j liuti 1, 85 m). Kaitsa tiivad ja püüniseosa olid valmistatud umbes 3,5 m pikkustest ja 1,5 2 cm jämedustest
· Ehitada dreenivad ja isoleerivad kihid · Kaevandada nt süvendis pinnast ja teisaldada see muldesse · Pinnas muldes laiali ajada ja tihendada · Nõlvad tasandada ja viimistleda · Muldkeha lõplikult profileerida, rullida ja viimistleda · Välja vedada ja laotada nõlvadele kasvumuld, täita, tihendada ja viimistleda teepeenrad · Kindlustada nõlvad 18) Külmakerked 19) Katendi valikule esitatavad nõuded · Teekatend võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle mulde pinnasele. Tuleb lähtuda: · maantee klassist, · ennustuslikust koormussagedusest, · liikluskooseisust ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · arvestades teeehituse ja hoiu majanduslikkust ning keskkonnahoidu. 20) Katendi konstruktsioon · Katend koosneb kattest, alusest, dreenikihist ja vajadusel lisakihtidest (külmakaitse-, hüdroisolatsiooni- ja kapilaartõusu katkestsvad kihid). Kate ja alus võivad koosneda mitmest kihist.
Jäätmete pürolüüs- protsessi korral lagundatakse orgaaniline aine termiliselt hapniku juuresolekuta. Tulemuseks on gaasid ja vedelikud. Jäätmete ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmetes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaeroobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Peab olema rajatud vett mitte läbilaskvale pinnasele ning läbiimbunud nõrgvesi juhitakse eemale. Prügilagaasi saab kasutada energiaallikana. Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. 16. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus - atmosfääri (õhu) kaitse
Eelistab kasvada niiskemates kohtades. Külmakindel, varjutaluv. Talub hästi kärpimist ja linnatingimusi. Annab rikkalikult juurevõsu. Ebajasmiin ´Dame Blanche´ (Philadelphus coronarius ´Dame Blanche´) Laiuva võraga aeglasekasvuline heitlehine ilupõõsas hortensialiste sugukonnast. Piimjasvalged kollase tsentriga tugevasti lõhnavad pooltäidetud kuni lihtõied moodustavad hea kontrasti tumerohelise lehestiku taustal. Sobib igale mõõdukalt viljakale, vett läbilaskvale pinnasele valguseküllasel kasvukohal, kuid talub ka vähest varju. Hõlpsasti kasvatatav, sobib kasvatamiseks üksikpõõsana või väiksema rühmana ning aiapiirdele vabakujulise hekina. Lõigata pärast õitsemist. Eestimaa talvedele hästi vastupidav, traditsiooniline maakodude läheduses kasvatatav ilupõõsas. Paljundada saab suviste poolpuitunud pistikutega. Harilik sirel ´Znamja Lenina´ (Syringa vulgaris ´Znamja Lenina´) 10
need liigid elavad Uus-Meremaal. Neid iseloomustab üks lisa selgaroolüli ( kokku on neil 9, tavaliselt on konnadel 8) ja lisa musklid, mis lubavad neil oma saba liputada.Need näitavad nende konnade sugulust dinosaurustega (olemas olev amphicoelous vertebrae ja presachral vertebrae). (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs.html 05.10.2009) Nad on väga väikesed konnad, enamasti kuni 5 cm pikad, ja nad munevad oma munad märjale pinnasele, enamasti kivide või taimede alla. Pärast koorumist kullesed kinnituvad isase seljale ega vaja voolavat vett. Eluiga on kuni 30 aastat. Sellesse sugukonda kuuluvad perekonna Leiopelma konnad, kellest 4 liiki on elus ja 3 on välja surnud viimase tuhande aasta jooksul. Palju Juura ajastust pärist fossiile, mis kuuluvad samasse sugukonda, on leitud Argentiinast. Need konnad on väga vähe muutunud viimase 70 miljoni aastaga.(http://en.wikipedia.org/wiki/Leiopelmatidae, 04.10.2009)
Praegusel hetkel on umbes 63 protsendil maailma elanikest korras kanalisatsioon või kasutatakse käimlat. Arengumaades on vastav protsent 56, arenenud riikides 95. 3. VEEKAITSE Veekaitse peamine eesmärk on tagada vee säästev kasutamine ja vee hea seisund. Seadusega piiratakse vee kaitsmiseks paljusid tegevusi. Näiteks tuleb reostunud vett enne veekogusse juhtimist puhastada, veekogude läheduses ei tohi kasutada taimekaitsevahendeid, sõnnikut ei tohi laotada külmunud pinnasele, väetisi võib kasutada piiratud kogustes hektari kohta jms. Need piirangud on toodud veeseaduses. Vee ja veekogu kasutamine toimub kas avaliku kasutamisena või erikasutusena. · Avalik kasutamine on näiteks suplemine, veesport, kalastamine (siis peab jälgima kalapüügiga seonduvaid seadusi) ja see on tasuta. · Erikasutuse korral on vajalik vee erikasutusluba, mille eest tuleb maksta tasu.
Võõrkeha võib sattuda ka ninna, silma, kõrva, kusitisse, tuppe või pärasoolde. Silmast saab võõrkeha eemaldada niiske salvrätiku või puhta veega. Kui teil ei õnnestu endal võõrkeha eemaldada, tuleb pöörduda arsti poole. Uppumine Last uppumas nähes tuleb helistada kohe 112. Lähene uppujale selja tagant, kaugemalt tema käte haardeulatusest, võta uppujal juustest või kaenla alt ja hoia tema pea veest väljas ning too ta kaldale. Aseta ta kõvale pinnasele, kontrolli teadvust, hingamist, pulssi, seejärel keera kannatanu korraks külili, et suu ja ninaõõnest saaks vesi välja voolata. Lapsel võib tõsta ka jalad ülesse, Põlve peal rindkere vajutamine ei aita sest kopsudest vett väljutada ei saa. Kui teadvus ei taastu aga pulss ja hingamine on olemas, taga kannatanu jälgimine. Kui pulss ja hingamine puuduvad alusta kunstliku hingamise tegemise ja kaudse südamemassaaziga. Jätka tegevust kuni pulss ja
Liiga tugev vundament- neid näeb aga väga sageli raiskab ülemäära materjali ja tööjõudu. Vundamendi ehitamine on raske ja ebameeldiv, eriti savipinnase puhul, seotud mehhanismide hankimisega, murdega vihma- ja pinnasevee pärast, määriva betoonitööga. Seepärast väärib vundamendite ehitus hoolikat läbimõtlemist ja tööd ei tohi venima jääda. Kui vundament on valmis, on veerand ehitamise murest ja vaevast möödas. Suurte majade vundamente ei rajata orgaanilisele pinnasele (muld, turvas) ega külmumispiirist kõrgemale. Väikemajade puhul need reeglid ei kehti, sest koormused on väikesed ja pole mõtet teha tarbetut tööd vundamendi süvistamiseks. Palkidest talumajad ehitati väga madala vundamendiga- pandi lihtsalt kivi iga nurga alla ja sellest piisas. Tänapäeval teevad väikemajade ehitajad sageli nii võimsaid vundamente, et nende peale võiks viiekorruselisi kivimaju püstitada. [1]
Kaitsekihi paksus c sõltub keskkonnatingimustest (niiskus, läbikülmumise võimalus, agressiivne keskkond, s.h. kokkupuude mereveega ja konstruktsiooni valmistamise kvaliteedist. Kaitsekihi nimipaksus Joonisel peab olema antud kaitsekihi projektnimiväärtus - nimikaitsekiht. Nimikaitsekiht cnom = cmin + cdev , kus cmin - nõutav minimaalne kaitsekihi paksus; cdev - kaitsekihi lubatav hälve; üldjuhul on soovitatav cdev = 10 mm. Betoneerimisel ettevalmistatud pinnasele (näiteks killustikalusele) peaks kaitsekiht olema vähemalt 40 mm ja betoneerimisel otse pinnasele 75 mm. Mingi spetsiifilise pinna korral tuleks vajaduse korral pinna ebatasasuse arvessevõtmiseks suurendada armatuuri kaitsekihti (näiteks ribilise viimistluse või avatud täitematerjali korral). 19. Raudbetoonkonstruktsioonide arvutamise põhimõtted Nii ehituskonstruktsioon tervikuna (näiteks raam), kui ka iga selle element (post, riiv) peab olema: 1
................. 50 34. MONOLIITSED RAUDBETOONVAHELAED. ......................................................................... 51 35. PUIDUST VAHELAED JA LAED (TALADE TOETAMINE JA ANKURDAMINE, TALADE VAHETÄIDE JA VIIMISTLUS). .................................................................................................. 53 36. PÕRANDATELE ESITATAVAD NÕUDED JA KLASSIFIKATSIOON........................................... 58 37. PINNASELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID, HÜDRO-JA SOOJAISOLATSIOON. .............................................................................................................. 59 38. VAHELAGEDELE PROJEKTEERITAVATE PÕRANDATE PÕHIELEMENDID - SOOJA-, MÜRA- JA HÜDROISOLATSIOON. ............................................................................................................. 61 39. KÜTTEGA PÕRANDATE PÕHIELEMENDID. ........................................................
energiahooned (el jaamad, pumba jaamad, katlamajad, trafod, kompressorid). 3.laohooned 4.abihooned (haldus- ja olmehooned). Soklikorrus- korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad olla vertikaalsed (sienad, positid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid). 2)Piirdekonstruks - hoone osad, mis moodustavad ruume (seinad koos akende ja ustega, vahelaed, laed, katused jne). Seinad võivad olla üheaegselt nii kande kui piirdekonsruktsioonideks. Välisseinad liigitatakse: 1) kandvad- kui kannavad lisaks omakaalule veel koormusi katuselt, vahelagedelt jne. 2)Ennastkandvad- kui kannavad ainult omakaalu ja
37. Nõuded põrandatele, happe- ja leelisekindlad põrandad Nõuded · Peab tõkestama sammu- ja õhumüra · Põrand peab olema niiskumise kindel · Põrand peab olema soojakindel · Põrand peab olema tugev, kulumiskindel, mitte liiga kõvad või läbipainduvad, natuke löögikindlad · Sile, mitte libeda pinnaga, kergesti puhastatav · Veetihe ja niiskuskindel saunas, wc-s, dussiruumis · Kulumisel vähe tolmav · Odav ehitada ja ekspluateerida, nägus · Köetava ruumi pinnasele toetuva põranda soojapidavus R0 2,77 m2K/W, välisõhu korral R0 4,54 m2K/W 38. Põrandate hüdroisolatsiooni otstarve, põrandakate roomiktranspordi liikumise puhul ja loomsete ainete töötlemise tsehhides Hüdroisolatsiooni otstarve 6 Maapinnal maapinnast tuleva niiskuse vastu (polüetüleenkile, bituumeniga üle valatud killustik) juhul, kui asub pinnase kapillaarveetõusu tsoonis.
töökäikudega. Kasutatakse juhul kui hõlma täieliku haarde laiust ei saa rakendada mõlemat meetodi korral soovitatakse töötada üle valli viisil. Buldooseri roomikuid või rattaid ei tohi lasta kraavile liiga lähedale. 12) Pneumorull stabiilne koormus tekitatakse raskuste asetamisega konteinerisse või platvormile, lisaks sellele saab tihendavat efekti muuta rehvi rõhu reguleerimise teel. - mida suurem rõhk seda suurem rehvi kontakt surve pinnasele ja seda suurem rulli tihendamise võime. - sobib kõigi pinnase tüüpide tihendamiseks. -rehvi rõhk järk järguline suurendamine tihendamise ajal annab oprimaalsed töö tulemused (0.2 Mpa-0.8MPa) 13) tapp-rull sobivad pinnaste tihendamiseks ei sobi suhteliselt tihedate ja klompis kuivanud pinnaste tihendamiseks . -Tr tihendab pinnase kihti allosast üles poole. Tapp-rull on tihendamis võime ammendanud kui rulli tappid ei tungi pinnase kihti rohkem kui 3-5cm
Haritavat maad on Bangladeshis 55%. Enamus haritavast maast on loodud jõgede äärealadele (eriti riisi ja dzuudi maad), kuna nii on ka kuival talvel, tänu arenevatele niisutussüsteemidele, võimalik saaki saada. Kõige suuremat ala haritavast maast kasutatakse riisi ja dzuudi kasvatamiseks (Bangladesh on üks maailma suurimaid dzuudi ja riisi tootjaid), kuid nisu kujutab endas suuremat tähtsust riigi sissetulekule. Tänu Bangladeshis leiduvale viljakale pinnasele ja küllaldasele veevarule saab riisi saaki paljudes kohtades kolm korda aastas. Tänu hiljutistele abinõudele on ka Bangladeshi ettearvamatus kliimas teraviljakasvatus ja juurvilja kasvatus kiirelt ülesmäge tõusnud. (Abinõudeks oleks siis paremad üleujutuste vältimise moodused, uuenevad niisutussüsteemid kuivadel talvedel, kasutusele on hakatud võtma ka hoolimata vanamoelisest põlluharimisviisidest erinevaid väetisi ning rohked põllumajanduslikud poliitilised võrgustikud).
Segumasina Optimix M130E tehnilised andmed [18]: kaal 53,000 kg; laius 0,68 m; pikkus 1,20 m; kõrgus 1,28 m; võimsus 0,60 kW; pinge 220,00 V. Foto 9. Segumasin [18] 19 7.1.10. Mururull RZP36 Mururulliga surutakse pinnasele külvatud seemned mulda, et rohi hakkaks kasvama. Mururull RZP36 tehnilised andmed [19]: kaal 20,000 kg laius 1,50 m pikkus 2,00 m kõrgus 0,60 m Foto 10. Mururull [19] 20 8. VEOKITE VAJADUSTE ARVUTUSED Vajalike kallurite töötsükli arvutamiseks kasutati all pool esitatud valemit (1) [20]:
Iga eelloetletud tihendusmeetod on efektiivne vaid kindla struktuuriga pinnaste jaoks. Sidumata pinnaste puhul on efektiivseim vibro- või vibrostaatiline tihendamise meetod. Tugevasti seotud savipinnaste puhul on soovitatavaim lööktoimeline tihendusmeetod. Pinnase tihendamise juures mängib tähtsat rolli tihendatava pinnase niiskus. 27. Tihendusmasinate otstarve ja liigitus. Konkreetse pinnase tihendamiseks tuleks kasutada just sellisele pinnasele sobivat masinat. Tänu sellele liigitatakse tihendusmasinad esmajoones nende toime alusel: a) staatilise toimega masinad b) lööktoimelised masinad c) vibrotoimelised masinad d) kombineeritud toimega masinad. 28. Tihendusmasina valiku põhimõtted, selgitused. Tihendusmasina valikul lähtutakse masina tööorganite kontaktsurvest. Paljude firmade kataloogides on kontaktsurve masina tehnilises karakteristikus juba antud ja valikuks tuleb määrata vaid tihendatava materjali survetugevus ning
"Vega 1" ja "Vega 2" maandusid Aphrodite maa põhjaosas, Russalka tasandikul. Gamma spektromeetriga tehti kindlaks kaaliumi, uraani ja tooriumi kontsentratsioon, mis vastas basaldile. "Vega 2" maandumiskohas puuriti ja saadud proovist tehti röntgenfluorestsentsmeetodil analüüs. See näitas, et pinnas on normaalse aluselisusega ning on elementide sisalduse poolest sarnane maisele, magmast tekkinud umbes ühe protsendi vett sisaldavale pinnasele. Tekkis lootus vee olemasolule Veenuse tuumas. Palju oli proovis ka väävlit ning ilmselt on selles süüdi atmosfäär. Automaatjaamade "Venera 9" ja "Venera 10" pildid näitasid jämedateralisel pinnasel lebavaid lamedaid kive ja vulkaanilise päritoluga pinnast, mis on erineval määral erosioonist rikutud. Kuna kivid on teravate nurkadega, on nad kas hiljuti murdunud või on erosioon pinnal aeglane
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö...........................................................................7 2. 3. 1. Talupoja elamu.............................................................................7 2. 3. 2. Talupoja rõivastus.........................................................................8 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook.............................................................
Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid mõnel ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest ja on sarnane päristuumsete organismide rakumembraanile. Membraanist väljapoole jääb kest. Kest koosneb polüsahhariididest. See ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab põhiliselt kaitsefunktsiooni. Kest võib olla varustatud karvakestega või viburiga (karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobival pinnasele ja seostuvad üksteisega, viburite abil liiguvad. Mõnel bakteril eritab kest veel limakapsli, mis on nii kaitseks kui hõlbustab liikumist. Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud (patogeensed bakterid), sest põhjustavad haigusi (nt. botulism, difteeria, teetanus), mis võivad lõppeda ka surmaga. Nad eritavad väliskeskkonda mürkaineid - bakteritoksiine. Bakteritel ei ole rakutuuma seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom
Vee leelisus iseloomustab vee võimet siduda H+ -ioone ehk hapet neutraliseerivate osakeste hulka vees määratakse :vesinikioonide moolide arv, mida on võimeline neutraliseerima 1 liitri vee leelisus. Vee leelisust põhjustavad: tavaliselt looduslikus vees:1)OH- 2)HCO3- 3)CO3 2-väiksema tähtsusega: H2PO4-, HPO4 2- , HS. Loodusliku vee leelisus OH- + H+ H2O; HCO3- + H+ H2CO3; CO32- + H+ HCO3-; L = [OH-] + [HCO3-] + 2[CO3 2-].Happevihma toime pinnasele katiooni vahetusmahtuvus (meq/100g)mittetundlikud pinnased > 15,4; vähetundlikud pinnased 6,2 ... 15,4; tundlikud pinnased < 6,2. Metallid ja nende ühendid1) Looduslikult leiduvad, peamiselt ühenditena2) Elusorganismidele vajalikud elemendid3)Erinevas vormis, erinevate ühenditena erinevad omadused 4)käitumine keskkonnas ja toime. Ca-Mis ühenditena, mis vormis keskkonnas ? Kaltsiumi sisaldavad mineraalid:lubjakivi, kips, dolomiit...
liigub järgmisse basseini. Viimases basseinis on olemas ka vee äravoolu kanal, kust maa sisse mitteimbunud vesi juhitakse tagasi jõkke. Tõusuvee levitamise süsteemi puhul on tegemist suhteliselt efektiivse põhjavee kunstliku taastamise süsteemiga, hinnatakse et ligikaudu 80% settetiiki juhitud veest imbub põhjavette (Hashemi et al, 2014). Antud meetodi suurimaks plussiks on tema lihtsus ning vähene maksumus. Meetodi miinuseks on selle nõudlikus sobivale kliimale, pinnasele ja erinevatele hüdroloogilistele teguritele. Lisaks tuleb arvestada sellega, et meetodi infrastruktuur võtab enda alla suure hulga maad. Joonis 1. Tõusuvee levitamise süsteem (FWS) Otsesed maa-alused põhjavee taastamise meetodid põhinevad vee vahetul juhtimisel põhjaveekihti. Enamikel juhtudel mõeldakse otsese maa-alune põhjavee taastamise meetodi all põhjavee taastamise kaevusid (CGWB, 1994). Taastamisekaeve kasutatakse selleks, et “süstida” põhjaveekihti lisavett
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
