ee/panoraam/eesti/teemad/polevkivi/kaevandamine.html http://vana.elfond.ee/alaleht.php?id_kategooria=948&keel=eesti Üldiselt kaevandamisest:Tänu põlevkivile on Virumaa olulisimaks tööstuspiirkonnaks Eestimaal. Esimene kaevandus avati 1916. aastal Kukrusel, kuid juba aastakümneid varem olid Kukruse mõisa omanikud von Tollid seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi kukersiit. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid ohte pinnasele, võib jaotada 2-eks. 1) vajumine - 130 km2 kaevanduste territooriumil on maapind vajunud, tänu millele on selle kvaliteet degradeerunud. Üle 70 km2 allmaakaevanduste kohal olevast maapinnast loetakse ebastabiilseks, see tähendab, et seal võivad toimuda juhuslikult maapinna sissevaringud. Kaevanduskäikude kokkuvarisemisest põhjustatud geoloogilisi protsesse pole Eestis seni piisavalt põhjalikult uuritud, kuid on teada, et sellise varingu käigus vabaneb
Morfogeneetilise klassifikatsiooni järgi jaotus: Prognoos piirkonna geoloogilisele arengule: Vesi jätkab pinnase kujundamist. Olenevalt laineulatuse kaugusest ja tugevusest võib rannajoon kaugemale nihkuda veepiirist. Pilt 1. Eskiis rannajoonest. Pilt 2. Eskiis rannajoonest. Pilt 3. Pealtvaade. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 4. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 5. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 6. Rannajoon. (autori erakogu) Pilt 7. Lainetuse mõju pinnasele. (autori erakogu) Pilt 8. Lainetuse mõju pinnasele. (autori erakogu) Pilt 9. Lainetuse mõju pinnasele. (autori erakogu) Pilt 10. Vormitud graniitkivid. (autori erakogu)
.6 Nõuanded……………………………………………………………………………...7 Kasutatud allikad……………………………………………………………………...8 2 Sissejuhatus Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast “fundamentum”, mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks
Erechtheioni tempel Omapärane mitmest osast koosnev tempel. Selle ehitise eripäraks oli ebatavaline koda, mille katust ei kanna mitte sambad vaid noorte neidude marmorkujud, mida nimetatakse karüatiidideks. Erechteioni karüatiididekoda Huvitavat Uuringust selgub, et vanad kreeklased ehitasid oma templid sellisele kohale ja pinnasele, kus jumalatel ja jumalannadel oleks kodune olla. Nt. Viljakusejumalanna Demeteri ja veinijumal Dionysose auks ehitatud templid on rajatud viljakale pinnasele, mis sobib suurepäraselt teravilja kasvatamiseks. Nt. armastusejumalanna Aphroditele ja merejumal Poseidonile pühendatud templid on püstitatud rannikuäärsetele astangutele. Aitäh kuulamast!J
ALUSED JA VUNDAMENDID Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjuvad: Hoone konstrutsioonidelt tulevad vertikaal koormused, horisontaalne pinnasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnase perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agresiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust.
+2,000 +2,000 +1,900 +1,600 Pinnasele toetatud +0,00 soojustatud - raudbetoonist pýrand -0,450
henduslr on ktteseadme vljavoolu ala ja korstnat hendav osa vi osad. Klmumis-sulamiskindel korsten on korsten mis talub klmumise, sulamise mju. Korstna voolutakistus on rhu langus mis tuleneb suitsugaasi voolamisest antud temperatuuri ja voolukiirusel. Korstna klassifikatsioonid on: 1. rhk 2. temperatuur 3. kondentsioonikindlus 4. korrosioonikindlus 5. tahmakindlus 6. kaugus plev materjalist. Vundamentimine: 1. korstna vundament peab alati pinnasele toetuma 2. Puitprandaga majas peab korstnal olema oma lejnud ehitisest eraldi vundament. 3. Korsten ja sellele pinnasele toetuv vundament tuleb teineteisest isoleerida, bituumenvbaga 4. Kttekoldele vib korsten toetuda ainult siis kui selles on ainult ks lr mis ei ulatu kttekoldes rohkem kui 4 m. Tuleohutuse tttu peab korsten katusekattest olema vhemalt 800mm ulatuses. Kttekolle on ehitise sees vi sellest vljaspool asuv seade millest
pinnulateks. Pinnulate ülesandeks on toitu püüda. Osadel krinoididel on ka kolmas kehaosa- vars. Varrega kinnitub loom substraadile. Vars koosneb üksteise otsas asetsevatest lubiplaatidest ning varred on ühtlasi levinud fossiilideks lubjakivides [4]. Veel üheks silmapaistvaks osaks paljudel meriliiliatel on pikad varre alaosast väljaulatuvad osad - risoidid. Ilma varreta krinoididel on risoidid karika alumises osas suu vastas ja loom kasutab neid pinnasele kinnitumiseks. Varrega meriliiliate risoidid laienduvad varre alaosas ja loom kasutab neid pinnasele kinnitumiseks. Okasnahksetele omased kaltsiitsed plaadid moodustavad välise skeleti, millel on toese- ja kaitsefunktsioon [4]. Kalana lagerstätte Meriliiliad on erakordselt hästi säilinud Kalana karjääris, kus nende fragmente avaneb Raikküla lademe Jõgeva kihtides [6]. Peale meriliiliafossiilide on Kalana karjäärist leitud ka
a-l) oma territooriumil tekkinud reostusest, ohtlikud jäätmed olid segatud olmejäätmetega ning bensiinitanklal puudus nõutav bensiiniaurude tagastussüsteem. Keskkonnainspektorid tuvastasid, et aktsiaseltsi territooriumile Mäealuse tänaval oli ladustatud pealt lahtised vanaõli mahutid, autosillad, lekkivad traktorid, vanaõli sisaldavad katmata ämbrid ja vaadid. Maapind oli naftaproduktidega reostunud ning määrdeõlide hoiukohal lekkis mahutitest õli otse pinnasele. Aktsiaselts rikkus ka teisi ohtlike jäätmete käitluse eritingimusi, sest tema territooriumil asuvates olmejäätmete konteinerites olid tavajäätmed segatud ohtlike jäätmetega. Ohtlike jäätmete pakendeid ei olnud nõuetekohaselt märgistatud. Lisaks sellele ei olnud aktsiaselts Harjumaa Keskkonnateenistusele esitanud jäätmearuannet eelmise aasta kohta. Milliseid seaduse punkte rikuti? Ohtilkud jäätmed olid seotud olmejäätmetega.
7. kas suvel hakkavad õitsema sinikud v ränivetikad 2. Millised organismid on LM valdavad: sinikud merelised (õ) riimveelised 8. millist vetikat kasutatakse tööstuslikult mageveelised õige vastus ei ole ...adru, vaid see teine liik 3. Milline hüljes meil haruldanel: 9. kuhu kinnituvad mingid taimed või vetikad, kas kõvale või pehmele pinnasele hallhüljes Mändvetikad ja õistaimed eelistavd pehmeid põhju randalhüljes (õ) viirghüljes 10. magevee kala haug 4. LM sügavaim koht: Landsorti (õ) 11. milline laht on läänemeres suurim emameri botnia liivi 5
kokkuvedamise, pinnase asendamisel või muul moel. On enamasti ebaühtlase koostisega, seetõttu ka ebaütlase kandevõimega on paksus kihiv enamasti halvad ehitusalused, kuid vundamente neil rajada saab. Nad vajavad vaid täiendavaid kandevõime uuringuid ja katsetusi sobiva vundamenditüübi leidmiseks. Orgaanilised veega veega küllastunud ja ka kuivad paksud pinnasekihid on kõlbmatud ehitusalused, mis nõuavad enamasti vaivundamente, mis toetavad orgaanilise kihi all olevale kandvale pinnasele. Vundamendid Vundamentideks nimetatakse hoonete maa-aluseid kontrsuktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse ühtlane ülekandmine pinnasele. Vundamendile mõjub hoone koormus ülevalt, mullasurve küljelt, pinnasevesi, erioodiline külmumine ja sulamine jms. Vundamendid peavad olema: Tugevad,püsivad,vastupidavad,odavad,kergesti püstitavad. Vundamentide materjaliks kasutatakse tänapäeval betooni ja raudbetooni, varem ehitati vundamente ka looduskivist ja tellistest
· Harilik- hallasääsk- suurim malaaria edasikandja põhjapoolkeral · Äratuntav tagakeha püsti hoidva istumisasendi järgi. Linnusääsed · Kõige suuremad sääsed · Eestis 5 liiki · Imevad põhiliselt lindude verd · Talvituvad inimeste keldrites, lautades, koobastes ja urgudes · Kevadel esimesed ärkajad Metsasääsed · 16 liiki · ainsad sääsed, kes munevad oma munad sügisel niiskele pinnasele või ka rohule · Vereimemine toimub aktiivselt õhtutundidel ja varastel hommikutundidel, Niiskemas metsavilus kogu päeva. Laulusääsed · 3 liiki · Soojalembesed · Toitub eelkõige kodulindudest · Talvitumispaik keldrites ja koobastes · Tuntuim liik majasääsk · Majasääsk toitub inimestest · Elupaigaks inimeste poolt loodud ehitised Kasutatud kirjandus · http://www.miksike.ee/docs/referaadid200 5/saased_evelin.htm · http://www
Neljas tase Viies tase metskitsi, rebaseid ja jäneseid Jahipidamine on väga täpselt reguleeritud ning paljud loomaliigid on täieliku kaitse all Suureneb ka karude ja ilveste arvukus nimi 5 TAIMESTIK Kõikjal kasvab kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid nimi 6 Reisimiseks Vajalikud lingid http://www.trip.ee http://www.reisiguru.ee http://www.stockholm-rootsi.com/ nimi 7 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi http://www.trip.eemaps.google.ee http://maps.google.ee nimi 8 Tänan tähelepanu eest! nimi 9
Tänu oma asupaigale Kesk-Euroopas ja Lennujaama omamisele Hannoveri Linnas Niedersachsen muutus kasulikuks kohaks ettevõtetele kogu Euroopas. Avades omale mitu ettevõttet Niedersachsenis saab selle ettevõte omanik väga palju võimalusi Euroopa Liidu turult oma ettevõttete arendamiseks. Tütarettevõte director ja juhtiv personal mõnede nõuete täitmisel saavad endale elamisvõimaluse Niedersachsenis. Arhitektuurist on Niedersachsenis hästi tuntud Lossid. Tänu savi-liivasele pinnasele on NIedersachsenis kõvasti arenenud põllumajandus. Peale vija Niedersachsenis tootakse veel rapsi, suhkrupeeti, salatit, kapsast, porgandit, asprit. Peale põllumajandust ja loomakasvatust Niedersachsenis mängib suurt rolli ka aiandus eriti põhja pool.
mälumisaparaat taimelehtede söömiseks. Mõlemad on kaitse värvidega (rohekas,kollakas,pruunid). Toitumine Tirtsud toituvad ainult taimsest toidust. Ritsikad võivad süüa ka lisaks taimsele toidule looma, nt: võivad nad ära süüa nõrgima liigikaaslase. Paljunemine Tirtse ja ritsikaid on aastas tavaliselt üks põlvkond. Pärast paaritumist muneb emane väikese munakogumiku pinnasele või taimestikule. Mõni liik eritab munade kaitsmiseks vahtu. Munadest koorunud vastsed meenutavad väliselt pisikesi valmikuid. Enne suguküpseks saamist kestuvad sihktiivalised 5-15 korda Tähtsus (hea/halb) Ristikas eritab enesekaitseks pruunikat maosisu, millega saab ravida soolatüükaid. Rändtirts (Locusta migratoria) ja kõrbetirts (Shistocerca gregaria) on viljapõldusid rüüstates põhjustanud mitmel pool Aafrikas ja Lähis-Idas kohutavat näljahäda.
Poolteise aastaga jõuti kohendada tööjooniseid, teha nende järgi tornile kaks vahelage, tugistada torni idaportaal ja alustada koorivundamentide ning lõunakõrgseina tugistamist. 1991. aastal jätkas kiriku taastamist Eesti ehitusfirma Wunibald Ehitus, kes ehitas veel kolm vahelage, paigaldas koori katuseturvistiku ning kindlustas torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Pinnasevee taseme langus ja pinnase tihenemine toovad aga kaasa puitkonstruktsioonide kõdunemise ning vundamentide vajumise. Kindlustamiseks paigaldati kirikus pinnassesse 287 ca 710 meetri pikkust terasbetoonvaia. Hilisemad vaatlused näitavad, et kiriku vajumine on peatatud. 55 aastat varemetes seisnud kiriku taastamistööd said linnarahvale nähtavaks 1999
*2. ja 3. on juhendmaterjalid, mis ei ole otseselt kehtivad ega kohustuslikud, kuna neid ei ole õigusaktiga 2 kehtestatud. 1 Tarind ehk konstruktsioon Hoonete konstruktsioonid ehk tarind võib jagada kandetarinditeks ja piirdetarinditeks. Kandetarind võtab vastu koormusi (kasuskoormus, tuul, lumi, omakaal) ja kannab need üle kas pinnasele või tugikonstruktsioonile; Piirdetarind eraldab ruumi teisest ruumist, välisõhust või pinnasest: seinad, uksed, aknad, vahelaed, katused jne. Materjali järgi eristatakse metall-, sardbetoon-, betoon-, kivi-, puit-, plast- ja komposiittarindeid. Vastavalt tarindite kande- või piirde tüübile: Vertikaalsed: Vertikaalsed: seinad, postid, vundamendid Horisontaalsed: Horisontaalsed: paneelid, talad, fermid 3
Aasta 2008 lõpus oli püsiasustus 1085 saarel, millest 598 saarel polnud püsiühendust mandriga. Järved Rootsis on üle 97 500 järve. Kõige suuremad: Vänern, Vättern ja Mälaren. Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Rootsis kasvavad: Kased, haavad, tammed, pärnad, pöögid, saarad, vahtrad ja jalakad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Rootsist leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Kalavarud on viimastel aastatel vähenenud, ka varem igapäevatoiduks
läheks rohkem ümbertöötlemisele ? Sorteerida Prügi metsa mitte viia kasutada korduvkasutatavaid pakendeid Viia pudelid taarasse Kasutada toidu pakendeid või kilekotte Prügilate maakasutus, kuidas muutub pinnamood. Varem suured prügimäed, kas nüüd on kõrgus piiratud? Kuhu toimub prügi matmine? Prügimäe kõrgus on piiratud. Prügi maetakse püsijäätmetesse. Maa ala on saastatud ning sellele pinnasele on väga keeruline midagi ehitada. Kuidas on Euroopas prügimajandus arenenud, millised on arengusuunad? Mõndades riikides on prügimäed üldse keelatud Inimesed tarbivad palju ja sellest tekib palju prügi, mida ei ole hiljem kuhugi laduda Kuidas on Eestis toimunud prügimajanduse areng (plussid ja miinused) Eestis ei ole nii palju elanikke , kes tekitaksid palju prügi Taarat saab ära anda raha eest , et inimesed
· Loomade seedekulglas võtavad osa seedimisest. · Peremeesorganism tarvitab bakteri elutegevusest tekkinud vitamiine. · Taimede juurtel elavad bakterid aitavad taimedel toituda. · Elutegevust mõjutavad: temperatuur, soolsus, pH, kiirgus. · Mõõdukas temperatuur ning soolsus ja neutraalne pH. · Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. · Ekstremofiilid taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi. · Meeldib elada kinnitatuna tahkele pinnasele sinna absorbeeruvad toitained, mis soodustavad bakterite kasvamist. · Erakordselt vastupidavad. · Võivad elutseda praktiliselt igasugustes keskkondades alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. · Paljud moodustavad ebasoodsates oludes spoore. · Spoorid on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada mitmeks aastaks, taludes nii kuivamist kui ka suurt kuumust. Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid
Männi seemlaseeme 310,00…430,00 € (idanevus 65…100%) Kuuse puistuseeme 160,00…260,00 € (idanevus 60…100%) Arukase puistuseeme 45,00…95,00 € (idanevus 25…100%) Arukase seemlaseeme 95,00…120,00 € (idanevus 35…100%) 3 Istutamise ja külvamise hinnad eurodes: Külvamine ettevalmistatud pinnasele 110,25 / 1 ha Paljasjuursed taimed: Kuuseistik 0,064 Kaseseemik 0,064 Männiseemik 0,054 Potitaim 0,044 4 Maapinna ettevalmistamise hind kroonides ja eurodes 1 ha kohta: Ketaskobesti (TPF-2) 150 €
maapealse korruse tunnustega, loetakse korrus maapealseks korruseks. • Hoone osa sissepääsu korruseks on peamine vahetult hoone osasse sisse pääsemise korrus. • Rajatise korruste arvu määramisel lähtutakse eelkõige käesolevas paragrahvis sätestatust. 7. Mis on kandekonstruktsioonid? Kandekonstruktsioonid on hoone osad, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasuskoormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele. Kandekonstruktsioonid jaotuvad jõudude vastuvõtmise suuna järgi: • vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) • horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne) 8. Mis on piirdekonstruktsioonid? Piirdekonstruktsioonid – hoone osad, mis moodustavad ruume ning eraldavad need teisest ruumist, välisõhust või pinnasest. Piirdekonstruktsioonide hulka kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne 9
1.3 BAKTERITE EHITUS Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid mõnel ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest ja on sarnane päristuumsete organismide rakumembraanile. Membraanist väljapoole jääb kest. Kest koosneb polüsahhariididest. See ei ole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab põhiliselt kaitsefunktsiooni. Kest võib olla varustatud karvakestega või viburiga (karvakeste abil kinnituvad bakterid kasvuks sobival pinnasele ja seostuvad üksteisega, viburite abil liiguvad. Mõnel bakteril eritab kest veel limakapsli, mis on nii kaitseks kui hõlbustab liikumist. Bakteritel ei ole rakutuuma seda asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngasjas kromosoom. See koosneb DNA molekulist, millel ei ole vabu otsi.. Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuni 6 tuhandeni. Lisaks rõngaskromosoomile on bakteri tsütoplasmas mõned väiksemad DNA rõngad, mida nimetatakse plasmiidideks.
kuivab niisugune konstruktsioon aeglaselt. Välisvooderduse ehitusel tuleb erilist tähelepanu pöörata tuulutuse tagamisele. Kuna puit omab niiskust, eriti aga piki puitu,tuleb vertikaalse laudvooderdise korral hoolikalt töödelda laua otsad jätkudes, soklisõlmes, rõdu kohal, kus veepritsmete sattumine puidule on kõige tõenäolisem. Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olematagatud põrandaalune tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi. Puitmaterjali valikul tuleb kandvas konstruktsioonis kasutada ainult kvaliteetset puitu. Lõhedega ja puidukahjurite rikutud puidus võib niiskus sattuda puidu sisemusse, kus ta raskesti välja kuivab, luues soodsa keskkonna puuseente arenguks Ehituse kvaliteetse lõpptulemuse tagavad korralik projekt, asjatundlik ehitaja ning kompetentne ehitusjärelvalve Niiskus võib rikkuda elamise 17.11.2004 Teet Reier
suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi minero loogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). 4 5.Pinnaste terastikuline koostis. Pinnase lõimisekõver Looduslikud pinnased koosnevad tavaliselt väga mitmesuguse suurusega osakestest. Olenevalt valdavate terade hulgast ja suurusest liigitatakse pinnast antakse pinnasele nimetus. Pinnase terastikulisel koostisel on otsustav tähtsus pinnase omadustele. Jämeteraliste (kruusa ja liiv) ja peeneteraliste (möll ja savi) pinnaste käitumine erineb oluliselt. Põhilised erinevused on toodud tabelis 2.3. jämedamate pinnaseosakeste (d > 0,06 mm) hulk määratakse sõelanalüüsi teel. Peenemate osakeste hulga määramiseks kasutatakse kaudset viisi terade läbimõõdu sõltuvust nende langemiskiirusest vees
Esimene edukas sond,Luna 1, kuulus Nõukogude Liidule. Sondide ülessanded jagunevad neljaks: möödalennud, kokkupõrked, orbiidile jäämine või maandumised. Möödalennud on tegelikult manöövrid sondi teatud kohta viimiseks aga samas pakuvad väga head võimalust teha ka teaduslikku uurimistööd. Kokkupõrked Orbiidile jäädes edastab sond väärtuslikku infot planeedi või mõne muu kosmosekeha kohta. Maandumisel sond laskub planeedi pinnasele. Tavaliselt sisaldavad need sondid ka veel väikseid kulgureid, mis on võimelised koguma pinnas proove ja liikuma kaugjuhtimise abil mööda planeedi pinda. USA NSVL Mariner 4 Luna 1 Mariner 9 Luna 9 Spirit ja Opportunity Luna 18 Voyager 1 Lunar Prospector Kosmosejaamad on tehis keskkonnad, mis on mõeldud inimestele elamiseks kosmoses. Hetkel on kasutusel ainult madala maa
Vättern (1893 km²), Mälaren (1140 km²) ja Hjälmaren (484 km²). Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi, raua, vase, plii, hõbeda ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Jahipidamine on väga
Ka puittalade vahel on võimalik konstruktsioonis on kasutada mitmesuguseid õõnes- ja täisplokke, mille puhul moodustub plokkide ja põranda vahele ruum täidisele. Põrandad Põrandad liigitatakse sageli viimistlusmaterjali järgi: · betoon ja tsementpõrandad; · terrazzo põrandad; · metlahh jt plaatpõrandad; · laudpõrandad; · parkettpõrandad · plastikutest põrandad jt Põrandaid võib liigitada veel ka muude tunnuste ja omaduste järgi, näiteks konstruktsiooni ja aluse jägi: pinnasele (keldrite ja garaazide põrandad), raudbetoonplaadile (vahelagedele toetuvad), puittaladele toetuvad põrandad (sageli puithoonete vahelagedes). Põrandate valmistamisel tuleb arvestada nende omadusi lähtuvalt ruumi otstarbest ja kasutustingimustest. Laudpõrandad võivad olla naelutatud vahetult vahelae taladele. Laudis tehakse ühelt poolt hööveldatud ja külgedelt punnitud laudadest. Laud kinnitatakse tavaliselt kahe naelaga iga talaga.
tilkuma rasva. 6. Iga toiduaine suitsetamiseks kulub erinev aeg. Keskmiselt kulub kala suitsetamiseks 1-1,5 tundi. Linnulihal 1,5 tundi ja lihal 6-7 tundi. Seadme puhastamine ja hooldus · Hooldus - Tühjendage pärast suitsuahju jahtumist tuhasahtel ja tulekolle. - Peale kasutamist peske korralikult restid ja vannid. - Puhastage regulaarselt suitsuahju suitsuruumi. - Hoidke ahju vihma ja muu niiskuse eest kaitsva varju all. Ohutusnõuded 1. Ahju võib paigaldada tasasele pinnasele või spetsiaalsele mittepõlevale alusele. 2. Ahju tohib kasutada põlevmaterjalist ehitistest või põlevmaterjalide hoiukohast, välja arvatud mittepõlevast materjalist seinaga eraldatud selle ahju küttematerjalide hoiukoht, mitte lähemal kui 5m. 3. Kasutamise ajal ja pärast kasutamise lõpetamist ei tohi jätta ahju järelvalveta kuni põlevmaterjal (puit, söed vms) on täielikult põlenud või põlemisjäägid veega kustutatud. 4
kasvavadki tavaliselt ringis emapuu ümber. Vahel ei ole nende okastik piisava valguse ning klorofülli puudumise tõttu roheline, kuid emapuu toidab ja kasvatab oma juurestiku kaudu noori puid sellisena palju aastaid ning üsna suurte mõõtmeteni. Ranniksekvoia on ainuke okaspuu, mis ajab juurevõsusid, kui puu maha raiuda. Lähestikku kasvavate puude juured põimuvad tihedalt omavahel läbi, pakkudes üksteisele tugeva kaitse tuulte vastu. Seemned satuvad harva viljakale pinnasele, sest maapind on kaetud okaste ja lehtedega; ainult tulekahjud ja üleujutused loovad neile soodsad tingimused. Pahkjate moodustiste all on uinunud pungad, mis vajadusel võrseid ajama hakkavad. Ranniksekvoia kasvab uduses ja niiskes kliimas, kitsal umbes 750 kilomeetri pikkusel ribal 30...65 kilomeetri kaugusel Vaikse ookeani rannikust, California keskosast kuni Oregoni piirini. Vahetu ookeani rannik on puu jaoks liiga liivane, tuuline ja soolane.
rannikul on aga pikk ja soe sügis. Talvel on keskmine temperatuur Rootsi lõunaosas -2 °C, põhjas -16 °C, suvel vastavalt 17 °C ja 13 °C. Sademeid on 500800 mm aastas, põhjaosa mägedes ka kohati üle 2000 mm. Loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on: o Tsink o Raud o Vask o Plii o Hõbedaja uraanimaak o Puit o Hüdroenergia Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna ja keskosas. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike nagu näiteks: o Põdrad o Metskitsed o Rebased o Hundid o Jänesed o Karud o Ilvesed o jne. Kokkuvõte
...................................................................................... 6 Kalmistute keskkonnamõju ........................................................................................................ 6 Inimsurnukeha mikrobioloogia .................................................................................................. 7 Tabel 1: Terve inimese soolestikus esinevad bakterid:.......................................................... 7 Inimkeha mõju pinnasele ........................................................................................................... 9 Bakterite ja viiruste elusolek ja säilumine ............................................................................... 10 Kalmistu kui ladestuspaik......................................................................................................... 11 Bakterite ja viiruste liikumine pinnases ...........................................................................
Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune, ning ümberringi on vett mittesiduvate materjalidega( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. [2] Joonis 1. Pinnaseniiskusega veekoormus [7] 4 1.2 Mittesurveline vesi Mittesurveline vesi on vedelal kujul olev vesi, mis ei tekita pinnasele hüdrostaatilist rõhku. Reeglina on vettsiduva pinnase puhul alati tegemist mittesurvelise veega. Mittesurvelise vee eelduseks on ka toimiv drenaaz. Kui ümber hoone aga puudub drenaaz, siis tänu pinnase veesiduvusele tekib vundamendi allossa vee hüdrostaatiline surve, ning siis on tegemist juba survelise veega. [2] Joonis 2. Mittesurveline vesi drenaaziga [7] 5 1
stimuleerivad need feromoonid isendite hajumist. Ühiseluliste putukate puhul võib see samuti nii olla, aga seda peamiselt juhul, kui nad asuvad kolooniast kaugel. Koloonia ligiduses algatab selle feromooni tajumine putukate kogunemise lõhna allika suunas ja teinekord ka ründekäitumise. Rajaferomoonid Rajaferomoonid on ained, mis juhivad putukaid toidu juurde või aitavad säilitada liikuva rühma ühtsust. Tavaliselt eritatakse neid feromoone pinnasele (või mõnele muule tahkele ainele). Tuntud näide on sipelgate rajad. Bioaktiivsed ained Bioaktiivsed ained on ained, milledel on teatud mõju ainevahetusele st. neil on regulatiivne toime metaboolsetele protsessidele endogeensed ehk organismis sünteesitud (ensüümid ja hormoonid) eksogeensed ehk kehavälised (vitamiinid) Allelomoonid Keemilise informatsioon jagamine liikide vahel Tänan tähelepanu eest!
elavad Eestis, 1-2 aastat,maksimaalselt 3 • Kõigusoojased, mis paneb nad kuumaga tegutsema. • Erinevalt inimesest, talub putukas kuuma väga hästi. • Paslik temperatuur 20’- 30’C • 35’C rahustab maha, 40’C on neilegi liiast • Emased parmud vajavad järglaste saamiseks verd Eluviis • Munad munevad taimelehtedele või kividele kogumikena, kust hakkavad kooruma vastsed kes langevad vette või niiskele pinnasele • Valmikud haaravad kaasa veetilga laskudes aeg-ajalt vette, mida imetakse imikärsa abil • Niiske elukeskkond või lausa veekogu on äärmiselt oluline vastsetele • Parmude vastsed meenutavad sigareid • Väiksematest organismidest toituvad suurema osa liikide vastseid, taimtoidulised on ainult kibunate vastsed Parmude ohtlikkus • Emased on väga agressiivsed vereimejad kelle pisted on väga valusad • Võivad rünnata kõikvõimalikke loomi
Lisaks veel tööstused, naftahoiuehitised, kanalisatsiooniehitised, transpordivahendid ja palju muud, mille õnnetuste või lekkimiste korral võib veekogudesse sattuda palju ohtlikke aineid ning selle tagajärjel hävida mõni ökosüsteem, veekogu elustik või siis põhjavesi muutuda kasutuskõlbmatuks. 5.slaid Põhjavee reostust saab vähendada, kui kaitsta reostuse eest veekogude valgalasid, ehk maa-alasid kust veekogud oma vee saavad, kui prügilad rajada vettpidava põhjakihiga pinnasele, mida praegusel ajal ka tehakse, kui põllumajanduses õigel ajal ja õiges koguses väetada ning üleüldisel proovida ära hoida kõikvõimalikke lekkeid ja reostusi. Kuigi seda kõike proovitakse teha, toimub põhjavee reostus tahes tahtmata mingil määral. 6.slaid Reostunud põhjavesi puhastub reostunud ja puhta vee segunemisel, reoaine lagunemisel või sidumisel mulla või pinnaosakeste külge, veel võib ta ise puhastuda reoainete lagunemisel teiste ainete kaasmõjul või
üsna umbusklikult. Vanad tavad püsisid visalt. Siiski toimus põlluharimises mitmeid olulisi muutusi, arenesid talupoegade oskused ja rakendati paremaid maaharimisviise. Algul oli valitsevaks kaheväljasüsteem. Ühele poolele põllumaast külvati vili, teine aga jäeti kesa alla. Järgmisel aastal pooled vahetati. Nii sai osa maast igal aastal puhkust ja poldu ei kurnatud üleliia. Levinud oli aletegemine. Mets raiuti maha ja süüdati põlema, puhastatud pinnasele külvati siis vili. Nii saadi juurde uudismaad. Ajapikku hakati kasutama kolmeväljasüsteemi: ühele osale põllust külvati suvivili, teisele talivili, kolmas jäeti aga kesa alla puhkama. Selline korraldus oli senisest soodsam, sest nüüd külvati igal aastal kahele kolmandikule põllust, mitte enam üksnes poolele. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost.
See on teadmine ümbritsevast kultuurist ja erinevatest elu valdkondadest.. Lai silmaring kõrgelt hinnatud vara. Teades natuke ajaloost, natuke teooriaid, mõnda autorit ja kuidas nende eneseväljenus toimib, on nii mõnigi kord hea kaasa rääkida või vajalikke seoseod leida. Samuti on kergem mõista, mida üks või teine kusntnik mõlenud on. Mõttearendused võivad olla vahel vägagi edasiviivad. Kunstiteadmised annavad oma osa suhtlemise viljakale pinnasele. Tihti tuleb kunsti mõista ridade vahelt. See arusaamine ja oskus näitab mõtlemis- ning analüüsimisvõimet. Teadagi on need omadused on edukaks eluks väga vajalikud. Minevikust tänapäevale lähemale vaadates ei saa jätta rõhutamata kunsti rolli rasketel aegadel. Mõeldes tagasi sotsialismi ajastule, mil oli justnimelt kunst see, mis aitas säilitada meie ühtset vaimu, küll varjatult, kuid seda olulisema ning vajalikuma tähtsuse ta omandas. Kunst lahustub elus ja inimeses endas
Geotehnika eksami küsimused 1. Geotehnika olemus. IG(inseneri geoloogia) ; SM(pinnase mehaanika); FE(vundamendi ehitus). Must kast - valge kast. Võimalused. Lahendatavad kuus ülesannet. Geotehnika analüüsib geoloogilisi andmeid ja loob tingimused ning annab soovitused projekteerimiseks. Geotehnika objektiks on ehitised või nende osad, mis: 1. toetuvad pinnasele vundament 2. toetavad pinnast tugisein, sulundsein 3. asuvad pinnases tunnel, allmaaehitis, torud 4. on tehtud pinnasest teetamm, täited Geotehnika kasutab ,,ehitamiseks" pinnast, kuid pinnase eripära võrreldes teiste ehitusmaterjalidega on see, et ta on looduse poolt ette antud ning teda ei saa valida, on tunduvalt nõrgem ja deformeeritavam, vee suur osatähtsus käitumisele ja omadustele. Geotehnika koosneb erinevatest osadest:
30.Nimeta seismiliste lainete kaks põhiliiki. Pinnalained ja ruumilained. 31.Iseloomusta tsunami teket. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõukega liikvele. Laine kõrgus ookeanis madal. Laine kaugused üksteisest suurenevad. Hiigellained hakkavad liikuma üle ookeani. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kõrguvad. Lained paiskuvd kaldasse. 32.Iseloomusta maavärinate mõõtmise Mercalli skaalat. Võttis aluseks Maavärina tugevuse -mõju, mida maaävrinad avaldavad pinnasele, ehitistele, inimestele ja loomadele. Ühikuks pallid(1-12) Ei ole usaldusväärne 33.Richteri skaala Võttis aluseks maavärina intensiivsuse näitab maavärina ajal vabanenud energia hulka. On numbriline skaala, kus numbrid on energiaga seotud kiiresti kasvavas projektsioonis. Ühikuks magnituud.
Sarnaselt Valjala kirikuga rajati ka Kaarma kirik eestlaste muinaslinnuse lähedusse. Pühitsetud on ta Peetrusele ja Paulusele. Kaarma kirik on Valjalast pisut hilisem - võimalik, et ta ehitati pärast saarlaste 1261. a. ülestõusu. Kaarma algkirik koosnes pikihoonest, veidi kitsamast kooriruumist ja ühekorruseliest käärkambrist koori põhjaküljel. Ka siin puudus algselt torn - see ehitati alles 15. saj. I poolel ja oli esimene kirikutorn saarel. Kirik on ehitatud ebasoodsale pinnasele ning juba pikihoone ehitamise käigus arvatakse siin toimunud olevat katastroof. Vundament ei vastanud võlvide raskusele, mistõttu pikihoone võlvlagi langes sisse. Alles 15. saj. I poolel sai koguduseruum oma praeguse võlvlae. Küllaltki lai pikihoone jaotati tollal kindluse mõttes kaheks lööviks. Kuid veel enne nimetatud rekonstrueerimistöid on Kaarma kirik läbi teinud veel ühe muutuse: käärkambri kohale ehitati kaminaga varustatud ruum. Algsest, 13
Keskmine eluiga meestel 75 aastat, naistel 80 aastat. Rahvuslik koosseis-rootslased ja laplased 88%,türklased, kreeklasd, norralased, taanlased, soomlased 12%. Immigrandid rändavad Rootsi parema töö-, palga-, sotsiaalabi põhjustel. Loodus ja loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi ja jäneseid. Paljud loomaliigid on täieliku kaitse all. Kultuur Karlsson-Astrid Lindgreni tegelaskuju Rootsist on pärit palju kuulsaid lasteraamatust kirjanikke. Tuntuimad on August Strindberg ja Astrid Lindgren ning Nobeli kirjandusauhinnaga pärjatud Selma Lagerlöf
rattale mis asub jääl. Kui aga teeolud on head näiteks sõites sirgel teel, kus kummalgi rattal pole pidamise eelist kantakse jõud võrdselt mõlemale rattale. Vastukaaluks tavalisele differentsiaalile on veel olemas lukustatavad differentsiaalid, mis lukustavad ära võimaluse ühel poolteljel(rattal) pöörelda aeglasemalt, kui teine, kuid see tekitabki eelpool mainitud effekti kurvis läbimisel. Kuid seda kasutatakse näiteks maastikul sõites, kus tänu libedale pinnasele ei teki väga suuri pingeid sillas. Visco diferentsiaal Pooltelgede otsa on kinnitatud nö. kettad, mille vahel on suure viskoossusega vedelik, kui üks pooltelg tahab aeglasemalt pöörelda siis kiiremini pöörleva ketta pinnal olev vedelik tahab aeglasemalt pöörlevat plaati kaasa vedada. Mida kiiremini üks pooltelg (ratas) teise suhtes pöörleb seda enam momenti kantakse aeglasemalt pöörlevale poolteljele. Sellise
· Hoone laius -14,05 m · Ehitise eluiga 40 aastat 3. Põhitarnid 4. Vundament a. Hoone rajatakse keramsiitplokkidest lintvundamendile. Vundamnedi aluseks on 200mm kruusapadja peale on valatud 150mm betooni. Vundament on fiboplokkides ning välisseinte all on raudbetoonist soojusatud sokkel 5. Põrand a. Põrandaks valatud betoonplaat 80mm, mis on hiljem lihvitud. Põrand toetub vundamendile ja eelnevalt trambitud pinnasele. b. Põranda soojustuseks on 2x 100mm EPS plaadid (Estplast EPS100) Mis on paigaldatud betoonpõranda alla, tihendatud killustikule. c. Põrand viimistletakse klinkerplaatidega. d. Kogu hoonel on ka põrandakate, mida saab vastavalt vajadusele kasutada. 6. Välisseinad a. Väisseinad on tehtud täispuitpalkidest läbimõõduga 300mm. Nähtav sise- ja välisviimistlus puudub, palk näeb välja võimalikult looduslik. 7. Siseseinad a
ajal mõjuv omakaalupinge. Kui pinnas on varem tihenenud suurema pinge all kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge, nimetatakse pinnast ületihenenuks. Ületihenemise põhjused võivad olla mitmesugused - liustikujää koormus, praeguseks eemaldatud pinnasekihi kaal, veetaseme muutusest tingitud pingemuutused, pinnase pikaajaline tihenemine roomedeformatsioonide käigus jne. Ületihenemissuurust mõõdetakse ületihenemisteguriga Rc = ´p/´gz, kus ´p on pinnasele varem mõjunud pinge ja ´gz on käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. Üle tihenemise põhjuseks võib olla mingi koormis geoloogilises minevikus,mis hiljem on looduslike protsesside käigus on käesolevaks ajaks kadunud. Näiteks võib see olla ära uhutud pinnasekiht või maa-ala katnud liustikujää. Korduvad pinnasevee taseme kõikumised tihendavad samuti pinnast. Pinnase üle tihenemise nähtus võib olla seotud ka kolloidide vananemise protsessiga. 15. PINNASE OMAKAALUSURVE
mm) alla 40 % ja nende pinnaste peenosise (<0,06 mm) sialdus on üle 40 %. Sellesse rühma kuuluvad möll- ja savipinnased. Eripinnased - on rohkesti orgaanilist ainet või/ja karbonaate sisaldavad settepinnased. Nendeks on muda, turvas, järvelubi e järvekriit, allikalubi, diatomiit. Kõik need pinnased sisalda-vad orgaanilist ainet või karbonaate. Vundamentide rajamine rohkesti orgaanilist ainet või karbonaate sisaldavale pinnasele on lubamatu. Tehispinnas on inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas: kultuurikiht, heitmed (prügi, tuhk), aherainekogumid. 2.2. PINNASE FÜÜSIKALISED OMADUSED. Pinnase põhiomadused määratakse katsete teel välitingimustes või laboratoo- riumis, tuletatud näitajad aga arvutatakse põhinäitajaid sisaldavate valemite abil. Pinnase füüsikalisteks põhinäitajateks on terastikuline koostis (lõimis),
Rootsi kõrgeimad punktid on Kebnekaise (2104 m üle merepinna, varasematel mõõtmistel 2111 m ja 2117 m) ja Sarek (2090 m). Taimestik Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad, lõunaosas ka segametsad. Ajalooliselt lõunaosas kasvanud lehtmetsad asendusid inimtegevuse tagajärjel põldudega, nüüdseks on osaliselt asemele istutatud okaspuid. Kaske, haaba, tamme, pärna, pööki, saart, vahtrat ja jalakat kasvab kõikjal Rootsi lõuna- ja keskosas. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Umeå ülikooli teadlaste väitel kasvab Rootsis Dalarna maakonnas maailma vanima (ligikaudu 9550 aastat) juurestikuga puu – harilik kuusk. Loomastik Rootsi metsades elab palju loomaliike, kes mujal Euroopas on haruldaseks jäänud. Hundid olid veel hiljuti väljasuremisohus, kuid nüüd nende populatsioon kasvab. Suureneb ka karude ja ilveste arvukus. Kõikjal
Silindervõlv(kõige lihtsam)- kaalult raske ja võimaldas katta ainult kitsaid ruume Ristvõlv võimaldas ehitada laiemaid vahesid/lööve; kaalult raske, seega tuli ehitada seinad massiivsed ja piilarid jämedad 5. Mis eripära oli Itaalia kirikutel? Neil oli kellatorn ehk kampaniil. 6. Kuidas kutsutakse maailma kõige kuulsamat kampaniili, mis temaga ehitamisel juhtus, miks? Pisa katedraali torn. See vajus viltu kuna ehitis rajati liiga pehmele pinnasele ja vundament polnud torni raskuse kandmiseks piisavalt tugev. 7. Milline kuulus kirik asub Veneetsias, kirjelda? Püha Markuse kirik viie kupliga tsentraalehitis, palju kaunistusi, kasutatud mosaiiki, fassaadid olid ohtralt dekoreeritud. 8. Mida tead profaanarhitektuurist? Linnuseid ehitati kaitse-eesmärgil, jämedad müürid, vallikraav, müür ja torn, müüride taga olid hooned. Tower Inglismaal(algul kuningaloss ja hiljem vangla). 9
levivad koldest eemale seismiliste lainetena. Seismiliste lainete liigid: pinnalained ja ruumilained. Tsunami teke: 1. Veealune maailm paiskab suure veemassi äkilise tõukega liikvele, kusjuures laine kõrgus on siis alles 1m. 2. Hiigellained hakkavad liikuma üle ookeani 800km/h kiirusega. 3. Mere põhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks. 4. Hiigellained jõuavad kaldale. Mercalli skaala: Võttis aluseks maavärina tugevuse-mõju mille maavärinad avaldavad pinnasele, inimestele ja loomadele; Ühikuks pallid (1-12); Ei ole eriti usaldusväärne. Richteri skaala: Võttis aluseks maavärina intensiivsuse, näitab maavärina ajal vabanenud energiahulka; On numbriline skaala, kus nr-d on energiaga seotud kiiresti kasvavas progressioonis; Ühikuks magnituud, suurim arv 8,9.
Fifth level PÜGAMISKUNST Geomeetrilised ja kõikmõeldavad vormid. Küpress, jugapuu. Laiahaardelised pügamisskeemid. POMPEI SÄILINUD MINEVIKUS Vesuuvi vulkaan. Vesuuvi kraater Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tänu vulkaanilisele pinnasele võib kanda maa neli saaki aastas. Oivaline kliima. Enamik aedadest eramajade juures. Freskod Freskod Pompeis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pühamud Neptuni tempel Mosaiik Neptuni templis Jumalad, jumalannad Heraklese skulptuur Herculaneumi linnas. Veega aiaelemendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
