ümbruses ongi koondunud just nendele aladele. Põhja-Eesti rannikumadalik on Eesti loodu s g e o g r a afiline osa, mis ääristab pika kitsa ribana So o m e lahte . Rannikumadaliku laius varieerub mõnekümnest meetrist kuni paarikümne kilomeetrini. Lõunast piirab teda kõrge paekallas ehk klint. Kiviste ja väheviljakate muldade tõttu on rannikumadalik säilitanud tänaseni suhteliselt loodusliku ilme. Suur osa vaadeldavast territooriumist on metsa all. Tasase üldilmega pinnamoodi mitmekesistavad aluspõhjalised lavakõrgendikud ja künnised, liivikud, orud, meretekkelised kulumis ja kuhjetasandikud, astangud, rannavallid, luited ja sood. Leidub merest eralduvaid järvi, Harku, Lohja ja Käsmu. Poolsaarte kohal on PõhjaEesti rannikumadalik paarikümne kilomeetri laiune, kohati aheneb aga kitsaks rannaribaks. Ta hõlmab ka 74 saart, millest suurimad on Naissaar, Väike ja
Prantsusmaa majandusanalüüs Prantsusmaa pindalalt kolmas suurim riik pindalalt pärast. Riiki ümritseb edelast Hispaania, põhjast Belgia ja Luksemburg ja kirdes üle La Manche väina Inglismaa. Läänest piirab riiki Saksamaa, Sveits ja Itaalia. Prantsusmaa piirneb veel Atlandi ookeaniga läänes ja Vahemerega kagus. Prantsusmaa maastik on väga vaheldusrikas. Põhja-Prantsusmaal domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Põhja poole minnes läheb nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool on A...
tankeritega suured mere kahjustused, võtab aega - ümberlaadimine. Nafta saastab merevett ja õhku ning pinnast kui juhtub õnnetus, kaevandused meres mille rajamine kallis - nafta platvormid. 8. Maavarade kaevandamine kaevandustes ja karjäärides. Karjäär - eelised: pole ohtlik inimesele, ei varise pähe midagi, vaja vähem tööjõudu, väiksemad kulutused rajamiseks. Puudused: maastiku rikkumine, põhjavee reostus, aheraine mäed. Kaevandus - eelised: ei riku pinnamoodi, võimaldab säilitada sama elukeskkonda, kaevandustest saab maavara rohkem kätte, rohkem tööjõudu on vaja. Puudused: eluohtlik, tervist kahjustav, kallis rajada, põhjavee reostus, kaevude kuivaks jäämine ehk põhjavee puudus pmbruskonnas sest peab vett pidevalt pumpama, kokku varisemine. 9. Soojus- ja tuumaelektrijaamade eelised, puudused, suurimad tootjad. SEJ - eelised: rajamiseks vaja vähe raha.
Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid: sademed, auramine, lume ja liustike sulamine, läbivool järvest(ühtlustab), paisu ehitamine, vee tarbimine.Põhjavesi - Maasisene vesi, mis paikneb vettkandvates kihtides vettpidavate kihtide peal. Paikneb erineva sügavusega veehorisontides. Aeratsioonivöönd- maapinna osa kus lõhesid täidavad nii õhk kui vesi. Küllastusvöönd- maapinna osa kus poorid ja tühikud on täitunud veega. Põhjavee tase jälgib üldiselt pinnamoodi. Põhjavee väljavoolu kohta maapinnal nim allikaks. Põhjavee horisontide täitumine oleneb infiltratsioonist. Vulkaanilistes prk-des esinevad kuumad veed e termaalveed. Perioodiliselt maapinnale purskav vesi on geiser. Inimtegevuse tagajärjel võib põhjaveetase langeda ja tekib alanduslehter. Kui puurkaev paikneb mere läheduses võib põhjavette tungida soolane merevesi. Põhjavett reostavad: tehaste, ettevõtete, olmemajade heit ja
Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Balti klint Pakri poolsaarel Rahvuspargi lõunaosa Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. Lisaks soomassiividele ilmestavad pinnamoodi ka keeruka ehitusega mandrijää servamoodustiste vööndid vaheldumisi mõhnastike ja kruusa- liivaväljadega (fluvioglatsiaalsed deltad). Viimastest on tuntumad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Loodusrajad Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal. Rannaküladest ning nende ümbrusest annab hea ülevaate Altja õpperada. Rohkete muististega ning baltisaksa materiaalse kultuuri rikkaliku pärandiga
6 7. Pinnamoe ja pinnavormide kujunemine Eesti reljeefi peamine vormimine toimus juba 11000-13000 aastat tagasi. Kõrg-Eesti arenes maismaana enne kui ka pärast jääaega. Kõik kõrgustikud, orud, lavamaad ja nõod olid olemas järelikult enne jääaega. Mandrijää ja sulamisveed muutsid neid natuke ümber, kuid enamasti jäi kõik samaks. Ning kui see ka läbi sai, kujundas meie pinnamoodi ja pinnavorme mere-, tuule ja vooluvete tegevus. Kuid ka meie ise, inimesed, oleme seda muutnud, kaevandades karjääre ja teinud maaparandusi. Tartumaa lõuna osas paiknev Otepää kõrgustik on tekkinud liustikukeelte vahele ning seda nimetatakse saarkõrgustikuks. Sood on kujunenud jääajast. Kuna jääjärvede alla kandus peeneteralist liiva ja savi, mis peavad hästi vett. Siis tänu sellele kujuneski nõgudesse sood. Peipsi ja Võrtsjärve madalikud on kujunenud jääjärvede kadumisel
Hargla nõgu - Karula ja Haanja kõrgustiku vahel. Haanja ja Otepää kõrgustikke eraldav kirde suunas Võru orund. Balti klint - Eesti kõige suurejoonelisem pinnavorm, eluta looduse sümbol.(Põhja-Eesti paekallas). Üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas.Kõrgeim pank asub Ontikal, 56m. üle merepinna. PINNAMOE KUJUNEMINE Eesti praegune pinnamood on kujunenud miljardite aastate jooksul toimunud geoloogiliste protsesside tulemusel. Eesti ala pinnamoodi on kujundanud väga erinevad protsessid(üle ujutused). Üldjoontes kolm tähtsamat etappi. Varasem algas u. 250 milj. aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Kujunesid välja kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on kaa nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa aga hilisemate setete alla mattunud. Arvatakse, et jääaeg on olnud 3-6 korda
Kuigi pole laevatatavaid jõgesid Kuubas palju, mängivad nad suurt osa kaupade transpordis. Veekogude reostus Palju põllumajanduslikku saastet satub jõgedesse ja sealt omakorda merre. Samuti reostab vett nikkli tööstus saare kirdeosas. Tänu inimeste ehitatud tammidele kuivavad jõed talvel tihtipeale ära ja jõgede suudmealad on mudased ja sopased elutud veekogud. 6 Kokkuvõte See uurimustöö täitis oma ülesande ja uuris Kuuba pinnamoodi ja veekogusid ning ka kliimat ja majandust. Sain teada palju uut ja huvitavat. 7
· Hüdrosfäär hüdroloogia, okeanograafia ja okeanoloogia ning glatsioloogia; · Biosfäär Biogeograafia. Loodusgeograafia Biogeograafia käsitleb liikide levikut ja sellest tulenevaid protsesse. Meteoroloogia & klimatoloogia uurib atmosfääri, selle ehitust ja selles toimuvaid protsesse Geodeesia tegeleb Maa pinnaosade kuju ja suuruse mõõtmisega ja nende mõõtkavalise kujutamisega tasandil. Geomorfoloogia uurib Maa reljeefi ehk pinnamoodi, selle kujunemist, arengut ja nüüdisaegset dünaamikat Glatsioloogia-jää uurimine Hüdroloogia & Hüdrograafia uurib Maa hüdrosfääri, sealkulgevaid protsesse ning hüdrosfääri ja seda ümbritseva keskkonna vastastikust mõju. Maastikuteadus käsitleb maastikke kui looduskomplekse Okeanograafia uurib maailmamerd Mullateadus käsitleb mulla tekkimist, arenemist, koostist, omadusi, reziime, mulla ja taimkatte seoseid ning mulla osa ökosüsteemide aineringes.
vapp(vaata joonist 3). Iseseisvuspüha on Leedle 16. veebruar. Peamiseks usuks on katoliku usk. Joonis 2 Joonis 3 Joonis 1 TEEMA 2 4 Loodus Loodus on Leedus väga ilus, rannajoont on ühtekokku 99 km. Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad kohad on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis asub merepinnast 294 m kõrgusel. Pikimaks jõeks Leedus on Nemunas, millel pikkust 937 km, kuid Leedu territooriumil voolab sellest vaid kolmandik. Suurimaks järveks on Drksiai, mis on 45, 78 km². Leedu territooriumil asub palju järvi(vaata joonist 1) ja soid. 30% riigi pindalast on kaetud segametsadega. Joonis 1 TEEMA 3
vapp(vaata joonist 3). Iseseisvuspüha on Leedle 16. veebruar. Peamiseks usuks on katoliku usk. Joonis 2 Joonis 3 Joonis 1 TEEMA 2 4 Loodus Loodus on Leedus väga ilus, rannajoont on ühtekokku 99 km. Kliima muutub merelisest mandriliseks, keskmine temperatuur jaanuaris on -5 kraadi, juulis 17 kraadi, sademeid 630 mm aastas. Leedu pinnamoodi on kujundanud liustikud. Kõige künklikumad kohad on Lääne-, Ida-Leedus ja Edela-Leedus. Leedu kõrgeim punkt on Aukstojase mägi, mis asub merepinnast 294 m kõrgusel. Pikimaks jõeks Leedus on Nemunas, millel pikkust 937 km, kuid Leedu territooriumil voolab sellest vaid kolmandik. Suurimaks järveks on Drksiai, mis on 45, 78 km². Leedu territooriumil asub palju järvi(vaata joonist 1) ja soid. 30% riigi pindalast on kaetud segametsadega. Joonis 1 TEEMA 3
fjord Lumi koguneb mäel olevatesse lohkudesse. Allapoole liikudes kulutab liustik U-kujulise ruhioru e troogi. Fjordid on ruhiorud, mis jääajajärgse mere taseme tõusuga veega täitusid. Vaike Rootsmaa foto vaatega Digermuleni mäelt Lofootidele Fjordid on pikad, kitsad ja sügavad ruhiorud Trollfjord Norra Lofootide rannikul Vaike Rootsmaa foto Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi • Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks toitumisala • Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik reen lumepiir a mo allapoole liikuma pin n l õ he ala l u
leostumiseks. Keemiline murenemine on ülekaalus soojas ja niiskes kliimas (vihmametsad). Murendmaterjaliks on savi. · Bioloogiline murenemine oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne. Nt vetikate ja samblike kinnitumine kivimi pinnale. 4) Murenemiskoorik - Maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine. 5) Murenemise tähtsus: · Eelduseks mulla tekkele. · Oluline lüli kivimiringes. · Kujundab pinnamoodi. · Murenemiskoorik ja sellele tekkiv muld on hea filter. 6) Lähtekivim - murenemisest haaratud kivimiline pind, millele hakkab muld tekkima. 7) Mineraliseerumine - orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineaalaineteks, näiteks CO 2 ja H2O ning ammoniaagiks NH3 8) Humifitseerumine - mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukateks polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks.
Referaat RAKVERE ORDULINNUS Sisukord: Rakvere ordulinnusest üldiselt......................lk 3-7 Tegevus seal tänapäeval..............................lk 8 Pildid....................................................lk 9 Kasutatud kirjandus....................................lk 10 Muinas-Viru suurimaid linnuseid Tarvanpea rajati Rakvere vallseljakule hilisema taanlaste ja ordulinnuse kohale hiljemalt 12. sajandi alguses. Kuulus arvatavalt segatüübiliste linnuste hulka. Vallil puudus kuivmüür, viimase ehitamiseks ei olnud tõenäoliselt sobivat materjali. Arvatavasti 13. sajandi teisel-kolmandal veerandil hakkasid taanlased olemasoleva valli ja puitpalissaadi varjus rajama kivihooneid, millest vanimatena on säilinud kahe poolkeldri müürikatked hilisema pealinnuse edelanurgas. Tõenäoliselt 14. sajandi esimesel poolel rajati uus ringmüür, mis pinnamoodi järgides moodustas põhiplaanis ebakorrapära...
Soodne asend Soodustavad tegurid Hispaania, Itaalia Lähistroopiline kliima,Keskmine temperatuur on soodne , sademete hulk on piisav, niiske Ukraina - viljakas mustmuld (tüse Poola - tasane ala Ebasoodne asend Takistavad tegurid Liiga mägine teraviljaks- itaalia Norra, rootsi, Soome mägine, ebatasane pinnamoodi, temp. On kõikuvad Austraalia- kõrbestunud ja kõrbe alad Island - Külm, vulkaaniline tegevus, igikeltsa peal on mandrijää ! Riigi põllumajandust iseloomustavad · Hõive põllumajanduses · Põllumajanduse osakaal SKT-s · Põllumanadusliku maa osakaal riigi pindalast..., pigem riigi enda majanduslikust arengust · Niisutava maa osakaal riigi pindalast. ....Võib kaasa tuua sooldumise, resursside kadu · Saagikus/produktiivsus
Austraalia Majanduse referaat Sissejuhatus Valisin riigi Austraalia, kuna see riik pakub mulle kõige rohkem huvi. Ma tahtsin uurida selle riigi kohta rohkem, kuna tahaksin kunagi seal oma puhkust veeta või isegi sinna tööle minna. Referaadi eesmärk seisneb selles, et tahan lähemalt uurida Austraalia rannajoont, pinnamoodi, veestikku, kliimat, rahvastikku, ajalugu, majandust, eksporti, importi, mäetööstust ning ka turismi. Austraalia Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool
sed keskpäeval on päike seniidis. +23 ( ferralliit-mullad ) Toimub sarnaneb eluga linna taimekasvuga. Puud on kaevandamine, vihmametsa kuni +27 kraadi. Sademeid üle 2000 keemiline murenemine. mitmekordsetes majades. igihaljad. Kookospähklipalm, metsandus, d mm. Pinnamoodi kujundab Loomad peavad olema head orhidee, liaan, heveapuu, alepõllundus. veeerosioon. Mullastik ei ole ronijad, linnud okste vahel rododendron Inimesed korjavad viljakas. Toitaineid koguneb vigurlendajad. Tiigrier, metsaande,
liikuma. Jäämägi on liustiku küljest murdunud tükk • Jää tihedus on veidi väiksem kui veel – Seepärast hulbib suurem osa jäämäest vee sees ja ainult 1/10 on nähtaval – Veealune osa võib veepealsest palju kaugemale ulatuda • Jäämäe veealune osa sulab kiiremini kui veepealne osa – Jäämäed võivad seepärast end kummuli keerata ja olla ohtlikud Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi • Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks • Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik allapoole liikuma • Jää võtab mägedest kaasa erineva suurusega kivimitükke – moreeni, mis liustikulaual välja sulab • Sulaveed kogunevad liustikujärve ja toidavad jõgesid Mandrijäätekkelised pinnavormid
Et sademeid langeb rohkem, kui maapinnalt ja mullast niiskust ära aurab, siis kantakse tekkinud ained muldades valitseva laskuva veevooluga sügavamale. Ülemised mulla horisondid vaesuvad taimedele vajalikest ainetest. Kõige rohkem väljauhtumise all kannatav mullahorisont omandab heleda värvuse ja seda nimetatakse leethorisondiks, vastavaid muldi aga leetmuldadeks. Okasmetsade temperatuuri suurest kõikumisest tulenev kivimite murenemine mõjutab tugevasti pinnamoodi. Aastane sademetehulk ulatub 400-st 1000 millimeetrini. Rohked sademed soodustavad tiheda vetevõrgu tekkimist. Okasmetsa iseloomustavad tunnused o kõige suurem loodusvöönd; o enim okasmetsi on Kanadas, Skandinaavias ja Venemaal; o 6 kuud aastast on keskmine temperatuur alla 0 oC; o suved on soojad vihmased ja niisked; o taimeliike ja loomaliike ei ole eriti palju, siiski enam kui tundras.
· Pinnamoe kujutamisel kaardil kasutatakse samakõrguse- ja samasügavusjooni ning värvustausta. · Mandritel eristatakse pinnamoes mäestikke ja tasandikke. Mäestikud jagunevad kõrg-, kesk- ja madalmäestikeks. · Tasandikud jagunevad kiltmaadeks, madalikeks ja alamikeks. · Maa välisjõud- temperatuuri kõikumine, vooluvesi, põhjavesi, mere- ja järvevesi, jää ning tuul kulutavad ja tasandavad maapinda. · Pinnamoodi mõjutab ka inimtegevus · Pinnamoe kujunemist mõjutavad üheaegselt Maa sise- ja välisjõud. · atmosfääri iseloomustab kihiline ehitus, koos kõrgusega muutuvad õhutemperatuur, õhurõhk ja niiskus. · Atmosfäär kaitseb maad liigse päiksekiirguse ees. · Stratosfääris paikneb osoonikiht, kus neeldub suurem osa Päikselt saabunud ultraviolettkiirgusest. · Ilm on lühiajaline, kliima pikaajaline õhkkonna seisund.
asuvas allveelaevaimitatsioonis on võimalik veerandtund mööda Baikali sügavusi ringi uidata. 9 10 5.OKASMETS EHK TAIGA Okasmetsad on levinud ainult põhja-poolkeral, Põhja-Ameerikas ja Euraasias. Suure osa Siberist moodustab taiga.Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim. Taigavööndi keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli), talvel aga -10° kuni -30° (veebruar). Suur temperatuuri kõikumine mõjutab pinnamoodi (kivimite murenemine). Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm. Sademete rohkuse tõttu on nendel aladel välja kujunenud tihe vetevõrk. Suur sademete hulk põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist.Taiga tähtsaimad puuliigid on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga ja seedermänd. Kõrvuti okaspuudega kasvab ka kohati lehtpuid: kask ja haab. Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele- ja tumetaiga
Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Berliini ja minu kodukoha Laeva kaugus on linnulennult 1180 km. Kellaaja erinevus: Kui meil on kell 02:00, siis Saksamaal on kell 01:00. Niisiis on Saksamaa kellaaeg võrreldes Eestiga ühe tunnijagu ees. · Iseloomusta riigi pinnamoodi. Pinnaehituselt jaguneb Saksamaa kolmeks osaks: Põhja-Saksa madalik, Kesk-Saksa hertsüünia keskmäestike vöönd ja lõuna osas Alpid. Põhjamere rannikud ääristavad endistest luiteahelikest kujunenud Friisi saared. Rannikumeres asuvad Saksamaa suurimad saared Rügen, Usedom (väike idaosa kuulub Poolale), Fefmarn, Sylt, mis on
ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultusekive, muinaspõlde ning linnamägede asemeid. Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. See ala kujutab endast ulatuslikku jääpaisjärvetasandikku, mis on tekkinud viimase jäätumise lõpul suures jääsulamisveekogus, koosneb valdavalt liivast ja viirsavist ning on suures osas soostunud. Lisaks soomassiividele ilmestavad pinnamoodi ka keeruka ehitusega mandrijää servamoodustiste vööndid vaheldumisi mõhnastike ja kruusa-liivaväljadega (fluvioglatsiaalsed deltad). Viimastest on tuntumad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Lahemaa kauni ja mitmekülgse loodusega tutvumiseks on rajatud mitmed looduse ja kultuuriloolised õpperajad. Rannikumadaliku maastikega saab tutvuda Käsmu ja Majakivi looduse õpperajal
fjord Lumi koguneb mäel olevatesse lohkudesse. Allapoole liikudes kulutab liustik U-kujulise ruhioru e troogi. Fjordid on ruhiorud, mis jääajajärgse mere taseme tõusuga veega täitusid. Vaike Rootsmaa foto vaatega Digermuleni mäelt Lofootidele Fjordid on pikad, kitsad ja sügavad ruhiorud Trollfjord Norra Lofootide rannikul Vaike Rootsmaa foto Liikudes mõjutab liustik pinnamoodi • Toitumisalal, lumepiirist ülevalpool toimub tahkete sademete tihenemine ja ümberkristalliseerumine jääks toitumisala • Raskusjõu mõjul hakkab mäeliustik reen lumepiir a mo allapoole liikuma pin n l õ he ala l u
järv. Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena (downs). Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelistest lavamaadest, lõunas see aheneb ning ning koosneb vai mõnest massiivist (Sinimäed). Lõunapoolseimas ja kõrgeimas osas on alpiinset pinnamoodi. Maailma suurim üksik kalju on Austraalia südames asuv Uluru ehk Ayers Rock. See punane kivimassliiv on 6 km pikk, 2 km lai ja 348 m kõrge. Kõrgeim tipp on Mawson Peak (2745m) Sügavaim veealune kanjon on Esperance (1800 m) Suuremad korbed on veel Gibsoni kõrb ning Simpsoni kõrb Macdonnelli mäestik ning Hamersley ahelik Austraalias ei ole ühtegi tegutsevat vulkaani, kuid laama äärealadel lähedal meres on neid palju.
LITOSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 8-21, Õ lk 19-42 1. Iseloomusta Maa siseehitust. 2. Võrdle mandrilist ja ookeanilist maakoort. Mandriline maakoor- koosneb mitmesugustest tard-, sette- ja moondekivimitest (graniit, basalt); 20-80 km paksune; kivimite vanus kuni 4 miljardi aastani; tiheduselt kergem; koostis on räni rikas ja happeline Ookeaniline maakoor- tekkinud ookeanide keskahelikes ränivaese sulakivi tardumisel basaltseks kivimiks; kivimid on geoloogiliselt noored, alla 180 miljoni aasta; 3-15 km paksune, keskmiselt ~7 km; tiheduselt raskem; koostis räni vaene ja aluseline 3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika- geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtuseid. Laamad liiguvad, sest Maa sisemuses sulab vahevöö osaliselt üles ja tekib magma, see liigub ringjalt ülespoole, jahtub ja vajub jälle Maa sisemuse suunas. 4. Kirjelda...
· Millistes loodusvööndites on intensiivsem füüsikaline, millistes keemiline murenemine. Põhjenda. Tundra Ülekaalus .......................... murenemine, sest Kõrb Ülekaalus .......................... murenemine, sest Vihmamets Ülekaalus .......................... murenemine, sest · Murenemist põhjustavad järgmised nähtused. Täienda skeemi. (4 punkti) · Kirjelda, kuidas välistegurid kujundavad pinnamoodi joonisel A, B ja C-ga tähistatud kohtades. A............................ B............................. C............................ 1 · Seleta lauset: Murenemisest sõltub Maa eluslooduse areng. · Miks murenemine ei lakka? · Millised tegurid on tõenäoliselt põhjustanud järgnevalt loetud nähtusi: Jõekallas on varisenud .......
* kliima soojenemine Tagajärjed: * väheneb mere ökosüsteemi liigiline koosseis * vähenevad kalavarud mõju inimese toidulauale * mürkained jõuavad mööda toiduahelat ka inimeseni * rannikualad reostuvad, mõju turismile * vetikate vohamine, oht inimese tervisele * korallide hävimine 5. Jõgede äravool, veedefitsiidi ja võimalike üleujutuste põhjused, t agajärjed ning majanduslik mõju * Vooluveekogud, so ojad ja jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. * Vooluveekogud jagunevad ajutisteks (paar nädalat kuni paar kuud) ning alatisteks (voolavad aasta ringi). * Mida kauem vooluvesi oma sängi kulutab, seda selgemalt kujuneb välja jõe kuju lähtest suudmeni ehk pikiprofiil. Äravoolu mõjutavad klimaatilised tegurid: 1) Sademete iseloom. Vihm mõjutab kohe, lumi alles peale sulamist; 2) Aurumine ja sademete kinnipidamine taimestikus; 3) Sademete intensiivsus (mm/h) ja kestus. Pinnavee äravool tekib suures
UUS- MEREMAA 1. Sissejuhatus Ma valisin refereerimiseks Uus-Meremaa, kuna see on tohutult huvitava looduse ja maastikuga riik, kuid selle riigi geograafilistest näitajatest ja majandusest ei teadnud ma suurt midagi peale selle, et seal kasvatatakse tohutult lambaid. Nüüd siis ma koostasingi referaadi, mis käsitleb Uus-Meremaa majandust, pinnamoodi, kliimat ja muid huvitavaid asju selle riigi kohta. 2. Üldandmed Riigi nimi: Uus-Meremaa või Aotearoa (maoori keeles) Asukoht: Okeaania, saared Vaikse ookeani lõuna osas, Austraaliast edelas. (riigi kaarti vaata lisast) Geograafilised koordinaadid: 41 00 S, 174 00 E Pindala: 268 680 km2. Maapiire: 0km Rannajoont: 15 134 km Elanikke: 4 035 461 (juuli 2005) (muutusi vaata lisast) Rahvastiku tihedus: 15 in/ km2 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: Elizabeth II Kindralkuberner: Daam Silvia Cartwright Peaminister: Helen Clark Riigikeeled: inglis...
arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultuskive, muinaspõlde ja linnamägede asemeid. Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. See ala kujutab endast ulatuslikku jääpaisjärvetasandikku, mis on tekkinud viimase jäätumise lõpul suures jääsulamisveekogus, koosneb valdavalt liivast ja viirsavist ning on suures osas soostunud. Lisaks soomassidele ilmestavad pinnamoodi ka keeruka ehitusega mandrijää servamoodustiste vööndid vaheldumisi mõhnastike ja kruusaliivaväljadega (fluvioglatsiaalsed deltad). Viimastest on tuntuimad Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna ning Pühamäe-Kemba oosideahelikud. Lahemaa rannik, nii nagu kogu Põhja-Eesti rannikumadalikki, on rikas suurte rändrahnude ja kivikülvide poolest. Need on siia hiiglaslike mandriliustike poolt kantud Soomest ja Skandinaaviast, kus taolised kivimid paljanduvad otse maapinnal
8 · Üleujutustest suurim oli aastal 2007 Rosario linnas,kus tekkis suur üleujutus.Katastroofis hukkus üle 12 inimese ning koduta jäid üle tuhande inimese. · Tsiili vulkaas Chaiten paiskas 208 aasta maikuus üles tohutu tukapilve, mis saastas õhu Argentiinas ja Uruguays. · Metsapõleng 2008 aasta veebruaris hävitas üle tuhende hektari maad.mille tulemusel evakueeriti inimesi. PINNAMOOD JA LAAMTEKTOONIKA Iseloomusta riigi pinnamoodi. Argentiinas on esindatud väga palju erinevaid pinnamood, mis ulatuvad erinevatesse kliimavöönditesse. Argentiina pinnamood jagatakse järgmiselt: 1.Andid See mäeahelik kulgeb mööda läänepoolt, koos Tsiili riigipiiriga.Kõige kõrgem tipp Argentiinas leiduvad selles piirkonnas, Mendoza lähistel- Aconcagua (6960meetrit).Sellel alal on ka kliima vaheldumine väga suur. 2.Pampad See on riigi keskel asuv piirkond,mis on ka kõige enam rahvastatud, mille ulatus on 1000km
Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Pealinna kaugus minu koduasulast (Koselt) on 8625 kilomeetrit. Kellaaja erinevus Hiina ja Eesti vahel on 6 tundi (maailmaaeg +8). · Märgi riigi kontuurkaardile suuremad pinnavormid: tasandikud, madalikud, mäestikud jm. - Mäestik - Tasandik - Madalik - Tiibeti mägismaa - Himaalaja mägismaa - Mount Everest · Iseloomusta riigi pinnamoodi. Pinnamood on Hiinas väga erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres.Mäestikud moodustavad riigi kogupindalast 43%. Kuna Hiina on pindalalt suur,varieerub maastik väga palju. Lisaks asub riik veel laamade liikumise piirkonnas ja see tähendab et mäestikud ja kõrgendikud katavad peaaegu terve riigi. Madalikke leidub rannikualadel ja jõgede-järvede orgudes.
kõikumine Kõrb Ülekaalus füüsikaline murenemine, sest seal on suur temperatuuride kõikumine ja tuuled Vihmamets Ülekaalus keemiline murenemine, sest seal on kõrge temperatuur, mis kiirendab keemilisi protsesse ja palju sademeid, mis moodustavad lahused Murenemist põhjustavad: Päikesekiirgus, vesi, jää, tuul, temperatuuride kõikumine, Kirjelda, kuidas välistegurid kujundavad pinnamoodi joonisel A, B ja C-ga tähistatud kohtades. A. Liustikujää kulutab liikudes pinnast, tekib org B. Vesi kulutab kallast C. delta? Seleta lauset: Murenemisest sõltub Maa eluslooduse areng. Murenemisest tekib mud, mis on loomuikult oluline elukeskkond paljudele looomadele ja taimedele Miks murenemine ei lakka? Sest murend uhtub minema ja pinnas hakkab uuesti ja uuesti murenema
· idapoolseim punkt: Lowestoft Ness, Suffolk, Inglismaa (52° 29' N, 1° 46' E) Pealinna, Londoni geagraafilised koordidadid on 51°3028N 00°0741W. 5. Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Suurbritannia pealinna Londoni ja minu koduasula (Kose) kaugus on 1700 km. Londonis on maailmaaeg 0, seega on kellaaja erinevus 2 tundi. Pinnamood 6. Iseloomusta riigi pinnamoodi. Idas ja lõunas on saare maastik madal ja laineline. Saare lääne- ja põhjaosa on mägisemad. Kõrgeim tipp on Ben Nevis (1343 m). Mägiseid alasid on Põhja-Sotis, Wales'is ja Põhja- Inglismaal. Enamik reljeefist moodustavadki konarlike külgedega madalad mäed. Rannikut liigestavad rohked lahed: Bristoli, Cardigandi, Solway Firthi, Firth of Clyde'i, Firth of Forthi, Moray Forthi, Humberi, Washi ja Thamesi lahed. Lääne-sotis ja Põhja-Iirimaal on paljude saartega fjordrannik
Himaalaja peaahelikust Suur ehk kõrge-Himaalajast eraldab keskmäestikuliste orgude ja nõgude vöönd tuntuimad on Katmandu ja Pokhara org. Himaalaja peaahelik moodustab keskm. 45Km laiuse vööndi, mis asub Hiina piiri ääres. Nepalis asub 8maailma 14-st rohkem kui 8000m kõrgusest mäetipust, seal hulgas maailma kõrgeim tipp Dzomolungma (8846m). 2/3 Nepali alast on kõrgemal kui 1000m, sealhulgas ¼ kõrgemal kui 3000m ja 10% kõrgemal kui 5000m. Himaalaja kui noore kurdmäestiku pinnamoodi on tugevasti kujundanud liustikud ja vooluvesi. Nepali loodusele on iseloomulik erakordselt suur maastikuline ja bioloogiline mitmekesisus ning kõrgusvööndilisus. Viimase 30-40 aasta jooksul kuivendatud, varem soises Terais on kohati säilinud babuserohket padrikut. Terais on ülekaalus viljakad alluviaalmullad ja keskmäestikualadel punased lateriitmullad. Mets katab 27% territooriumist. Terai ja Eel-Himaalaja levinuim puuliik on tüse soorea. 1000-
eemale kandmine, kusjuures toimub enamasti kõrbes või luidetega rannikul. • Kõrbes kuhjab tuul liiva erineva suurusega luideteks. • Tuntumad on sirbikujulised kaarluited ehk barhaanid. • Korrasioon on valdavalt tuule poolt kantud aluriidi ja liivaterakestega mingi takistuse „pommitamine”. Kui selline kulutuse teele jäävad erineva tugevusega kivimid, kujunevad väga omanäolised pinnavormid. 4. Liikuv vesi Ranniku pinnamoodi mõjutavad ka: • lained • hoovused • looded (tõus, mõõn) Vesi nii kuhjab kui kulutab. Vesi kuhjab → valdavalt lausrannik Vesi kulutab → järskrannik (pangad) 5. Murenemine.... .... kivimite purunemine, mille käigus võib muutuda kivimite keemiline koostis. 1. Füüsiline murenemine e rabenemine: ◦ põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purenemine
230-235) raamatule Eesti maastikud. Veel olen kasutanud Eesti Entsüklopeedia XII (Võru- Hargla...2003) ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse materjale Võru hargla nõo kohta. Maastikurajooni valik tuleneb sellest, et olen sündinud ja elan Võrumaal, seega on valitud piirkond mulle südamelähedane. Oma töös seadsin eesmärgiks õppida tundma ning tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja veestiku; samuti mullastiku, taimkatet, asustust ja rajoonis paiknevaid kaitsealasid. Võru-Hargla nõomaastik ümbritseb ligi 90 km pikkuse kaarja vööndina põha- ja lääneküljest Haanja ning lõuna poolt Karula kõrgustikku. Nõgudest põhja jäävad omakorda Ugandi lavamaa ja Palumaa ning loodesse Otepää kõrgustik. MAASTIKU ERIPÄRA Võru-Hargla nõo pindala on 985 km² , see on 2,17% Eesti pindalast.
Keeltena kasutatakse romaani keeli, lõunaslaavi keeli ja baski keelt. Inimesed on koondunud rannaaladele ja jõgede ümbrusesse. Keskmine eluiga on kõrge. 19. Mis on peamised Lõuna-Euroopa kui sihtkoha tõmbetegurid? Kolm suurt regiooni tõmbetegurit on rannad, päike ja liiv. Peamisteks tõmbeteguriteks on Lõuna-Euroopa rannikulinnad ja kuurortid, sealsed kruiisid ja ekskursioonid. Lõuna-Euroopa eriti oluline turismielement on palverännakud. 20. Mis iseloomustab Põhja-Euroopa pinnamoodi? Põhja-Euroopa on poolsaarte ja saarte regioon, mida eraldavad üksteisest lahed. Pinnamoe oluline element on mägismaa. Mäed pole kõrged, aga nad on järsud. Järved on sügavad. Euroopa kõige kirdepoolsem riik Island on basaltkivimist koosnev saar. 21. Mille poolest on eriline Islandi loodus? Islandi saarest kolmveerand on viljatu ja metsatu. Maastik on järsk ja mägine ning suures osas liustikega kaetud. Regioonis esineb vulkaanipurskeid, maavärinaid ja seal on palju
jõgi, tuudi jõgi, rannaniit ja roostik. Kirjeldatavateks biotoopideks valisin Matsalu lahe idaosa, kus kirjeldan täpsemalt lahe idaosa vabaveeala põhjataimestikku ja põhjaloomastikku, kuna Matsalu lahe idaosas on väga laialdaselt levinud roostik, jätsin selle kirjeldatavast alast välja ning kavatsen käsitleda seda eraldi biotoobina. Kolmandaks biotoobiks valisin roostikuga külgneva rannaniidu. Ühtlaselt madalad on Matsalu lahe rannikualad. Rannikualade pinnamoodi mitmekesistavad vanad rannavallid, kuigi ülekaalus on merelised kuhjetasandikud, mis on tekkinud purdmaterjali kuhjumise tagajärjel. Lahte ümbritsevad lauged tasandikud (Miilmets, 1981). Joonis 1. Väljavalitud ala, piiritletud punase joonega, Läänemaal, Matsalu lahe idaosas (Maa- ameti geoportaal) Keskkonna tingimused Väljavalitud piirkonna oluliseks abiootiliseks teguriks on ilmastik, mida mõjutab oluliselt Läänemeri
Pandivere kõrgustik: kõrgeim koht Emumägi 166m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) Sakala kõrgustik: kõrgeim koht Rutu mägi 146m.(tasase pinnamoega kulutuskõrgustik) (mõlemad õhukese pinnakattega ning lubja- või liivakividest tuumikuga, kõrgustikel valitsevad lainjad tasandikud, Sakalas rohkelt ürgorge) Haanja kõrgustik: Suur Munamägi 318m Otepää kõrgustik: Kuutse mägi 217m Karula kõrgustik: Rebasejärve Tornimägi 137m (rahutu reljeefiga, kuhjelised kõrgustikud. Nende pinnamoodi iseloomustavad künkad ja nõod.) Mõned väiksemad kõrgustikud: Voorema(Laiuse voor 144m), Lääne-Saaremaa kõrgustik 54m Lavamaa: ehk platoo on ümbrusest kõrgem tasandik, neid ääristavad astangud(enamasti) NT. Põhja-Eesti ehk Harju lavamaa, Kirde-Eesti ehk Viru lavamaa.( põhjast piirab Balti klindi järsk astang)(mõlemad lubjakivi platood, nende tasast pealispinda liigestavad jõeorud) Lõuna-Eestis asub Kagu-Eesti ehk Ugandi lavamaa (liivakiviplatoo).
pae(kalju)rand loodeosas Saxby küla kohal. Samas on ka rohkem kui 2 km pikkune klibune rannavallistik Lääne-kirdeosas, kus maapin on kõrgem, asuvad rähksed uhutud moreentasandikud, mis hõlmavad 22% alast. Kõige suurem osa (37%) Vormsi saarest moodustavad liivased meretasandikud. Nii need kui ka liivasabised ja saviliivased jääjärvetasandikud (19%) on suuremas osas märgade (glei-) muldadega ning vastavalt kaetud rabastuvate või soostuvate metsade ja niitudega. Tasandikulisse pinnamoodi toovad vaheldust lainetuse poolt pinnalt rannavalliimelisteks ümber kujundatud kolm loode-kaugusihilist laugete nõlvadega oosi(ahelikku). Saare keskosa läbib 11 km pikkune ja 5-6 m kõrgune Hullo oos. Selle lagi Hullo ja Rumpo küla vahel Lill-Kordbackenis (12,7 m ü.m.p) on saare kõrgeim koht. Samast oosist on põhja pool kujunenud merre Austusgrunne neem ja lõunas madalasse merre Rumpo ninana tuntud neem. Saare idaosas paikneb katkendlik
Edelast piiravad Keskmadalikku Flindersi ja Mount Lofty mäestik. Suurel Veelahkmeahelikul on järsud idanõlvad, lamedad harjad ja astanguliselt madalduvad läänenõlvad, mis jätkuvad madalate kuplistikena. Põhjaosas on mäestik madalam ja laiem ning koosneb mitmest rööpsest ahelikust ja mägedevahelisest lavamaadest, lõunas ta aheneb ning koosneb mõnest massiivist. Lõunapoolseimas ja kõrgemais osas on alpiinset pinnamoodi. · madalaim punkt: Eyre järv -15m · kõrgeim punkt: Kosciuszko mägi 2, 229m 9.Austraalia kaart 10.Kasutatud kirjandus www.google.ee www.wikipedia.org
-orge moodustav klindiastang. 14 Lahemaa klindilõik see on umbes 70 km pikk. Klindilõigule on iseloomulik osaliselt või täielikult mattunud, tugevasti liigestatud ja merest eemaldunud laugevõitu klindiastang. Lubjakivi) ja Liivakivi astangut eristab 23 km laiune, sügavalt liiva alla mattunud Kambriumi terrass. 15 Pikkamööda asustasid jääst vabanenud alasid taimed, loomad ning lõpuks ka inimene, kelle tegevus muudab tänapäeva pinnamoodi kõige rohkem.16 10 http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/4-2-11.htm 11 http://www.klint.envir.ee/klint/est/10.html 12 http://www.klint.envir.ee/klint/est/12.html 13 http://www.klint.envir.ee/klint/est/13.html 14 http://www.klint.envir.ee/klint/est/14.html 15 http://www.klint.envir.ee/klint/est/15.html 16 https://www.koolibri.ee/download/?action=binary&id=2306
Määra pealinna geograafilised kordinaadid. Riigi põhiosa (välja jäävad Alaska ja Hawaii) asub vahemikus 125 68W ja 50 25N. Pealinna Washingtoni geograafilised koordinaadid on 78W ja 39N. 6. Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Lennukaugus Washingtonist Tallinna on 7485km ja kell on 10 tundi ees. http://www.flightpedia.org/distance-tallinn-estonia-to-washington-united-states.html 7.Iseloomusta riigi pinnamoodi Umbes poole USA territooriumist moodustavad tasandikud ja madalad mäestikud, kõrgmäestikke on ainult lääne- ja loodeosas. Idaosas paikneb vana ja tugevasti kulunud Apalatsi mäestik (kõrgeim Mount Mitchell 2037m.). Lääneosas on Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik (USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m). Alaskast lõuna pool on põhja-lõuna-suunaline mäestikuvööde,
Hõive hankivas majanduses 2013: Eesti: 4,4% Läti 8,8% Rumeenia 30% Türgi 23% Nepaal: 93% Suurbrittannia: 1,2% Saksamaa 1,6% Norra 2,5% Läti 8,8% Rumeenia 30,1% Türgi 23% Nepaal: 93% Etioopia 80% Maal on põllumajanduslikus kasutuses 37% maast sh haritav põllumaa 11%, heina- ja karjamaa 26% Põllumajandisliku tootmise arengutegurid: niiskus, soojus, pinnamoodi, mullastik. Suurimad tootjad: Hiina (21% maailma toodangust), USA (4,2%), India (6,7%), Jaapan (1,3%), Prantsusmaa (1,3%), Brasiilia (2,5%), Itaalia (0,9%), Indoneesia (2,7%)
Suvel ja sügisel on kõrge veeseis mussoonvihmade tõttu, mis võib põhjustada üleujutusi.Talvel on madalvesi. 6) Niilus: Suve lõpu-sügise äravoolu järsk suurenemine on põhjustatud vihmaperioodist jõe ülemjooksul. Niilus on maailma pikim jõgi. Saab alguse mäestikust. Läbib mitut kliimavöödet. Voolab kesk- ja alamjooksul tasandikul. Toitub peamiselt sademetest. · Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme · Jõed kujundavad Maa pinnamoodi · Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest.
Vähem arenenud riikides tulevad linnadesse maal tööta jäänud inimesed, kes asuvad elama slummidesse, kus pole vett, kanalisatsiooni jne. Väga viletsates tingimustes elavate inimeste hulgas hakkab levima kuritegevus, alkoholism ja narkomaania. Kõigi suurlinnade probleemiks on teede ülekoormatus, ummikud ja elamispinna nappus. Elamuehitus nõuab enammaad, väheneb haritava maa pindala, mis soodustab omakorda linnastumise kasvu. Linnastumine muudab kohalikku veereziimi, õhu kvaliteeti, pinnamoodi, looduslikku elustikku. Tekib linnade kaudne mõju ümbrusele, reovesi, prügilad, müra, valgusreostus jne. Linnastumisega kaasnevad probleemid Saudi Araabias: 1) Elukohtade puudus 2) Palju kodutuid 3) Ummikud (Liiter bensiini maksab Saudi Araabias vaid ca 0,60 SAR (0,12), võrdluseks liiter pudelivett ca 2,00 SAR (0.40). 4) Liiklus õnnetused Saudi Araabias sureb aastas liiklussurmade tagajärjel 100 000
paiknevat riiki alati on tore ka rohkem teada. Autor tahab teada saada ja tutvustada riigi olusid. Tekstitöötluse alane eesmärk on õppida teksti töötlust, vormindamist, infootsimist jpm. Kindlasti saab autor ka esinemiskogemuse. Antud töö koosneb neljast peatükist milleks on: üldandmed, loodus, arengutase, vaatamisväärsused. Üldandmete peatükis kirjeldatakse riigi teket, eluolu ja natuke ka riigi ajalugu. Looduse peatükis kirjeldatakse Venezuela loodust, kauneid vaateid, kliimat, pinnamoodi veestikku ja loomastikku. Arengutaseme peatükis kirjeldatakse riigi arengutaset, tööstusharusid ja inimeste tegevusalasid. Vaatamisväärsuste peatükis kirjeldatakse kauneid vaateid ja paiku kuhu tasuks minna. 3 1. Riigi üldandmed 1.1 Üldandmed Venezuela (vaata lisa 1) on Lõuna-Ameerika põhjaosas asuv riik, mis on olnud Hispaania koloonia, Suur-Columbia osa. See hispaania päritoluga nimi tähendab meie keeles ,,väike Veneetsia"
Selle kõrgemas põhjaosas on Laiuse mägi kõrgusega 144 m. Iseloomulikeks pinnavormideks on voored ja nende vahele jäävad piklikud nõod, mis on tekkinud mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhje tagajärjel liustiku serva lähedal. Mitmetes voortevahelistes nõgudes on järved, milledest paljud on tänaseks sood. Keskne veesoon on Amme jõgi. Vooremaa idaserval ja lõunaosas mitmekesistavad pinnamoodi moreenkünkad ja mõhnad. Suuremad mõhnastikud jäävad Vooremaa ja Kagu-E lavamaa siirdealale. Sakala kõrgustik – jäälahkmeala kulutuskõrgustik (aluspõhjaline kõrgustik, st õhuke pinnakate ja suht. lihtne geoloogiline ehitus), ürgorgudega liigestatud lavakõrgustik, st et pinnamoes domineerivad devoni liivakividesse ulatuvatest ürgorgudest liigestatud lavajad nõrgalt lainjad ja mitmes kohas väikeste voortega moreentasandikud
3. Millist tüüpi elektrijaamades elektrit toodetakse? Kanna kaardile. Hüdroelektrijaamades: Itaipus, mis asub Brasiilia ja Paraguay piiril Angra tuumajaamas, mis asub Rio de Janeiros Tucuruis, mis asub Paras. Riigi põllumajanduse iseloomustus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis? a. Pinnamoodi põllumajanduse arendamise seisukohast. Brasiiliasse ei ole kasulik teha põllumaad, sest rannikuäärsetel aladel on reljeef väga mägine ning ebatasane ja sisemaal on enamus maad täis Amazonase madalikku. b. Kliima-kliimavööde, agrokliima iseloomustus(keskmised temperatuutid, aktiivsete 12 | P a g e
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
